Lennuamet · 26. mai 2016
Sisu (failidest)
RISKIANALÜÜS „ Mehitamata õhusõiduki te kooskõlastuskohustuseta ala loomine Tallinna Lennart Meri lennujaama lähialas “ Mõisted Mehitamata õhusõiduk (edaspidi MÕS ) – õhusõiduk, mille pardal ei ole pilooti ning mille juhtimine toimub tehniliste abivahendite vahendusel või eelnevalt programmeeritud lennuna ilma piloodi juhtimiseta autonoomselt . Õhusõiduk – aparaat, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul. Mehitamata õhusõidukite käitamine – lennutegevus, milleks teatud alades on vajalik vastavalt majandus- ja taristuministri 26.03.2015 määrus e nr 24 „ Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest “ § 7 lõike 2 kohaselt ühekordne luba. Mehitamata õhusõiduki käitaja – õhusõiduki juht. Lähiala – CTR – kontrollitav õhuruum, mis ulatub maapinnast kuni määratud piirkõrguseni; Kontrollitav õhuruum – piiritletud õhuruum, kus lennujuhtimisteenust osutatakse vastavalt õhuruumi klassifikatsioonile; Ühekordne luba – Lennund uss eadus § 51 lg 1: Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks, samut i lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab olema Lennuameti ühekordne luba. Kooskõlastus – Mehitamata õhusõiduki käitamiseks kooskõlastuse taotlemise vajadus sõltub lennutamise asukohast ehk kooskõlastus on vajalik alades, kus on ühekordse loa kohustus. Kooskõlastuse andmisel või selle andmisest keeldumisel lähtutakse eelkõige lennuohutusest ning see sõltub peamiselt lennuliikluse olukorrast. Lennuamet käsitleb igat saabunud taotlust eraldi ning teeb otsus kooskõlastuse väljastamise kohta lennutamise spetsiifikast ja tegevusest sõltuvalt. Otsenähtavus – (Visual- Line -Of- Sight ) – kaugus, kus mehitamata õhusõiduk on kogu aeg käitajale nähtav ning käitaja on alati võimeline vältima kokkupõrkeid ja mehitamata õhusõiduki hädaolukorras ohutult maandama . See tähendab, et mehitamata õhusõidukit ei käitata näiteks pilvedes, udus, seda ei lennutata ehit iste, puude jm takistuste taha, l ennutamisel ei tohi tekkida valgusallika poolt pimestamist jne . Kasutada ei tohi abivahendeid (nt binokkel), välja arvatud korrigeerivad läätsed ( retseptiga kirjutatud prillid/läätsed ) või päikeseprillid. Mõistlik omahajutus – Omahajutus on olukord, kus õhusõidukite vahelise vahemaa hoidmise eest vastutavad õhusõidukite juhid . Mõistlik omahajutus tähendab seda, et õhusõidukite piloodid tagavad õhusõidukite vahel sellise vahemaa , et õhusõidukid ei mõjutaks üksteis t . Kuna mehitatud õhusõiduki piloot ei pruugi näha mehitamata õhusõidukit, sest viimane võib olla mõõtmetelt üsna väike, siis lasub vastutus omahajutuse tagamisel eelkõige mehitamata õhusõiduki piloodil, kuna temal on selleks suuremad võimalused. Kahepoolne raadioside – raadioside lennujuhi või lennuinformaatori ja õhusõiduki piloodi vahel lennundussagedusel . E esmärk Lennuameti eesmär giks on luua Tallinna lähialas se (edaspidi Tallinna CTR -i ) õhuruumiosa, k us võib MÕS-e käitada ilma Lennuameti ja vastutava lennuliiklusteenindusüksuse kooskõlastuseta. Lood av ala ei tohi avaldada negatiivset mõju ülejäänud lennuliiklusele ja üldisele , antud õhuruumis olemasolevale lennuohutus tasem ele. Riskianalüüsi eesmärk on kindlustada, et sellise ala rak endamisega oleks kõikidel seda ala kasutavatel ning Tallinna lä hilennujuhtimisüksusel (Tallinn TWR - il ) ühene arusaam ala olemusest, selleks et vajadusel informeerida Tallinna CTR- is lendavate õhusõidukite piloote võimalikest riskidest. 2.1 Ajakohasus Riskianalüüs vaadatakse Lennuameti poolt üle vastavalt vajadusele ning koheselt ala kasutusega seonduva vahejuhtumi , intsidendi või lennuõnnetuse puhul. Samuti vaadatakse riskianalüüs üle juhul, kui esineb muudatusi antud ala käsitlemises või ulatuses. Riskianalüüsi koostamise l osalejad Nimi Ametinimetus Karl Rattassep Lennutegevuse osakonna vaneminspektor Kea Toi LLT ja LV osakonna vaneminspektor Kristo Vallimäe LLT ja LV osakonna juhataja Kaupo Toodu Lennutegevuse osakonna juhataja Martin Vali juhtimissüsteemide vaneminspektor Eve Härm LLT ja LV osakonna vaneminspektor Almer Ellen LLT AS-i l ennujuhtimisosakonna juhataja asetäitja (kommenteeris elektroonsel teel) Robin Lilleorg LLT AS-i ohutusspetsialist (kommenteeris elektroonsel teel) Mathias Tammaru LLT AS-i ohutusspetsialist (kommenteeris elektroonsel teel) Praeguse olukorra kirjeldus ja analüüsi koostamise põhjendus Olulisemad siseriiklikud nõuded, mis MÕS-ide käitamisele kohalduvad, on järgmised: lennundusseadus § 51 ; majandus- ja taristuministri 26.03.2015 määrus nr 24 „ Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest “ (edaspidi siseriiklikud lennureegli d ) ; Vabariigi Valitsuse 18.07.2000 määrus nr 240 „ Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas “; Lennuameti peadirektori 09.06.2015 üldkorralduslik ettekirjutus nr 33 . Tallinna CTR- is on kehtestatud õhuruumiklass C. Vastavalt õhuruumiklassile on lubatud IFR- ja VFR-lennud . K õikidele lendudele osutatakse lennujuhtimisteenust ning IFR-lennud hajutatakse muudest IFR- ja VFR-lendudest. VFR-lennud hajutatakse IFR-lendudest ja neile edastatakse liiklusinfot muude VFR-lendude kohta ja vajadusel või piloodi soovi korral soovitusi liiklusohu vältimiseks. Kõikide lendude puhul on nõutav pidev kahepoolne raadio side. Kõikidel lendudel peab olema lennujuhtimisüksuse (ATC-üksuse) luba. (SERA.6001(c)) Tallinna TWR’i ülesandeks on osutada lennuväljal ja Tallinna C T R- is lennujuhtimis- ja lennuinfoteenust, mis tagaks ohutu liiklemise, kiirendaks liiklust, säilitaks korra liikluse kulgemisel ning hoiaks ära kokkupõrked: TWR vastutusalas lendavate õhusõidukite vahel; Manööverdusalal liiklevate õhusõidukite vahel; Startivate ja maanduvate õhusõidukite vahel; Manööverdusalal liiklevate sõidukite ja õhusõidukite vahel; Manööverdusalal olevate takistuste ja õhusõidukite vahel. (Tallinna lennujuhtimise käsiraamat, punkt 7.1.1.1, 30.04.2015) Hetkel kehtivate regulatsioonide järgi pea b MÕS-i käitamiseks Tallinna CTR- is olema käitajal Lennuameti ühekordne luba vastavalt kehtivatele lennureeglitele ning ühekordse loa tingimustele vastavalt ka Lennuameti kooskõlastus konkreetse lennu kohta. Loa ja kooskõlastuse vajadus on tingitud mitmest asjaolust, nagu näiteks kahepool s e raadioside ja transponderi puudumine, MÕS-id ei ole võim elised järgima lennureegleid . Lennuameti poolt antava käitamis kooskõlastusega antakse käitajale järgmised tüüptingimused: Käitaja peab enne lennutamist tutvuma õhuruumi puudutava infoga (kehtiva lennundusteabe kogumikuga (AIP), kehtivate AIP lisadega ning NOTAM teadetega). E nne igat MÕS-ide käitamise algust tuleb saada luba Tallinna lennujuhtimiskeskuse vahetuse vanemalt telefonil 625 8254. Vahetuse vanemal on õigus lähtuvalt liiklusolukorrast lükata edasi loas toodud MÕS- i käitamise algus. Lennujuhil on õigus maandada vajaminevaks ajaks liiklusolukorras t lähtuvalt MÕS , kui see peaks vajalikuks osutuma. Käitaja kohustub koheselt teavitama vahetuse v anemat, kui MÕS- iga on kadunud side ning see lendab kontrollimatult. Käitaja kohustub informeerima vahetuse vanemat telefonil 625 8254 ig a kord, kui MÕS- i lennutamine on lõppenud. Käitajale antud Lennuameti kooskõlastus ei anna õigust lennutada MÕS-i kinniste territooriumide ( tuleb ühekordse loa tingimustest ) , avalike ürituste ja rahvakogunemiste kohal ( tuleb üldkorralduslikust ettekirjutusest ) . Käitamise kooskõlastamise taotlus tuleb Lennuametile esitada: vähemalt kolm tööpäeva enne planeeritavat l endu, kui MÕS-i soovitakse käitada kuni kõrguseni 500 jalga (150 m) õhuruumi osas, kus on nõutud Lennuameti ühekordne luba või vähemalt seitse tööpäeva enne planeeritavat l endu, kui MÕS-i soovitakse käitada kõrgemal kui 500 jalga (150 m). MÕS-i käitajatel on väga raske planeerida nii pikka aega ette oma lennutegevust, kuna olulist rolli mängivad ilmastikuting imused. Kui MÕS- i käitamise eesmärgiks on pildistamine või filmimine, siis on lisaks ilmastikutingimustele oluline ka nn õige valguse tabamine. Seetõttu taotlevad MÕS - ide lennutajad kooskõlastust enamasti võimalikult pikaks perioodiks, s . o kuni seitse päeva. Käesoleva riskianalüüsi käigus hinnatakse seda, kas on võimalik lu ua MÕS-ide käitajatele Tallinna CTRi ala, kus võib k uni teatud kõrguseni lennuta da ilma Lennuameti kooskõlastuse ja lennujuhtimisüksuse loata. See tähendab, et maandatud peavad olema kõik teadaolevad riskid, mis tekivad sellise ala loomisel võrreldes praeguse olukorraga. Riskianalüüsist jäetakse välja ohud, mis on ühesugused nii praegusel momendil toimiva kooskõlastusprotsessi puhul kui ka ala rakendamisel, kuna need ei ole seotud otseselt MÕS-ide käitamiseks mõeldud konkreetse ala loomisega. Statistika Perioodil 01.01.2016 – 31.03.2016 on Lennuametisse laekunud MÕS-ide ga lendamise kooskõlastamiseks taotlusi Tallinna CTRis 195 erinevas alas . Kasutatakse siin taotluslikult soovitud alade arvu, mitte taotluste arvu , kuna see näitab paremini, kui paljudes kohtades Tallinna CTRi piires lennata soovitakse. Eelmise aasta statistika põhjal võib selgelt väita, et mida soojem ilm, seda rohkem lendamist. Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS vahel on kokkulepe, et Tallinna CTRis üldjuhul ei kooskõlastata lende kõrgemale kui 100 m maapinnast (on olnud mõned üksikud erikokkulepped) ning instrumentaalsektoris lähtutakse lisaks veel Lennuliiklusteeninduse AS koostatud kaardist (Lisa 1) . Graafikutel on toodud kõrgused, mida taotlejad on küsinud. Kõiki alasid selliselt kooskõlastatud ei ole. Graafikutelt on näha, et MÕS - i soovitakse lennutada üsna kõrgel, seega tuli leida riskianalüüsi koostanud isikutel kõrgus, mis võimaldaks võimalikult paljudel juhtudel vabalt ilma kooskõlastuseta, samas ohutult, käitada. Üheks oluliseks asjaoluks on see, et tegemist on kontrollitava õhuruumiga alates maapinnast ning seega on Tallinna TWR vastutav lennuliiklusteenuse osutamise eest ka selles alas. Riskianalüüsi käigus peavad olema maandatud kõik sellega seotud riskid (Kui ei toimu liiklusinfo andmist MÕS - i käitajale muu õhusõiduki kohta ning muu õhusõiduki piloodile MÕS - i kohta) . T eiste riikide praktika Soome ja Leedu näitel Soome käsitlus lähialas No- fly zone – 2, 7 NM / 5 km raadiusega ring lennurajast Väljaspool seda ala kuni 50 m maapinnast ilma vastutava lennujuhtimisüksuse loata Soomlaste selgitus 50 m kõrguse kohta saadeti Lennuametile e-kirja teel : The 50 m was based on the idea that most of the use of the mini-RPAS and quattro -copters are used on the back-yard of the house people are living. On most cases the flying altitude is something like roof-top altitude or tree-top altitude. This kind of activity was considered not harmful for aviation and we absolutely did not want that everybody starts calling local Air traffic control for asking permission to start flying their RPAS. So there were nothing scientific calculation behind the 50 m limit; we just need to put a number for this tree-top level altitude. The 5 km radius. Even though we created this possibility to fly these mini- RPASes in controlled airspace below 50 m without asking permission from ATC. But it was considered not OK closer than 5 km from the the (any) runway edge. Why 5 km? We wanted to avoid too many different distances and altitudes. Even if somebody is flying his/her RPAS 5 km from the runway at 500 ft altitude still there will be a buffer to eg . Commercial jet which is making an ILS-approach to this runway. Leedu lähenemine No-fly zone – 1 NM / 1,8 km raadiusega ring lennuvälja ARP - ist 1-3 NM ring lennuvälja ARP - ist kuni hoonete kõrguseni 3 NM ringist väljaspool kuni 200 jalga/60 m maapinnast. Soovitud ala kirjeldus Koostöös Lennuliiklusteeninduse AS - iga töötati välja ala Tallinna CTR - is , kus võib MÕS- i lennutada ilma Lennuameti kooskõlastuse ja vastutava lennujuhtimisüksuse loata: Nimi: Kooskõlastuskohustuseta ala mehitamata õhusõidukitele Tallinna CTR- is Kõrgus : 200 jalga/60 m maapinnast Koordinaadid: Tallinna CTR (593002N 0243035E - 593227N 0243351E - 593142N 0245804E - 593012N 0251134E - 591918N 0251110E - 591718N 0245834E - 591800N 0243934E - 591908N 0243231E - 592154N 0243044E - 593002N 0243035E) , v . a ala koordinaatidega 592657.5N 0243447.0E - 592540.8N 0245018.8E - 592653.5N 0250545.3E - 592223.1N 0250538.5E - 592340.8N 0245018.0E - 592225.6N 0243443.9E - 592657.5N 0243447.0E Planeeritud ala on kujutatud joonisel 1 . Kooskõlastuskohustuseta ala on ala Tallinna CTR - is , mis on siniseks värvitud. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Kooskõlastuskohustuseta ala MÕS-idele ( siniseks värvitud osa lähialast) . Ala on koostatud selliselt, et IFR lennud oleksid alast hajutatud ning VFR len dudega arvestatud. 7 NM joone ja no- fly ala põhjendus Lennuradadele 08 ja 26 on kehtestatud mittetäppis- ja täppislähenemise protseduurid. Täppislähenemiste kriitiline ala on lennuraja vahetu ümbrus ning sellest tulenevalt on sinna kehtestatud no- fly zone . Mittetäppislähenemiste puhul kujuneb protseduuri ohutusmiinimum lõpplähenemise takistuste kontrolli ala sisse jääva kõige kõrgema takistuse (domineeriv takistus) kõrgusest (üle merepinna) ja sellele liidetud kõrgusvarust. Analüüsi aluseks on võetud, et selles alas ei tohiks olla ka mehitamata õhusõiduk kõrgemal , kui on domineeriva takistuse kõrgus. Arvestades instrumentaalsektori kõige kõrgemat maapinna kõrgust ning lõpplähenemisele vajalikku kõrgusvaru, ei saa lõpplähenemise alas lubada mehitamata õhusõidukeid 200 FT AGL. Lõpplähenemised algavad EETN lennuradadel vahemikus 6,2 - 6,4 NM raja lävest. See on turvalisu se kaalutlustel ümardatud 7 NM. 7 NM edasi mõjutavad lubatavaid kõrguseid vahelähenemise kõrgusvaru ning minimaalne katkestatud lähenemise gradient. Nii lähenemisel kui katkestatud lähenemisel olev õhusõiduk on selles sektoris piisavalt kõrgel, et lubada mehitamata õhusõidukit 200 FT AGL. A la kasutamiseks seatakse ühekordse loaga järgmised täiendavad tingimused : MÕS - i tohib käitada maksimaalselt 2 5 0 m raadiuses käitajast ning peab olema terve lennu vältel käitajale nähtav (otsenähtavus) . MÕS - i käita misel peab teed andma kõigile mehitatud õhusõidukitele . MÕS - i käita misel peab olema taga tud MÕS - i ja teiste Õ/S ning MÕS - ide vahel mõistliku omahajutuse . Ala loomisel on arvestatud , et: MÕS - i lennutavad enamasti inimesed, kellel puuduvad või on vähesed teadmised lennureeglitest ja lennundusest üldiselt. Nimetatud ala piire võidakse hakata rikkuma. Riskimaatriks Tabel 1 . Ohu esinemise tagajärje tõsiduse hindamine Tõsiduse klass Nimetus Iseloomustavad näited 1 Lennuõnnetus (Kõige tõsisem) õhusõiduki käitamisega seotud juhtum, mis mehitatud õhusõiduki puhul toimub ajavahemikus alates hetkest, mil mis tahes isik astub õhusõiduki pardale kavatsusega sooritada lend, kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumise hetkeni, või kui on tegemist mehitamata õhusõidukiga, siis juhtum, mis toimub ajavahemikus alates hetkest, mil õhusõiduk on valmis lendamise eesmärgil liikuma, kuni hetkeni, mil see pärast lennu sooritamist seisma jääb ning selle peamine jõuseade on seiskunud, mille käigus: a) saab inimene surmavalt või raskelt vigastada, mille põhjuseks on: õhusõidukis viibimine või otsene kontakt õhusõiduki mis tahes osaga (kaasa arvatud osad, mis on õhusõiduki küljest eraldunud) või otsene kokkupuude reaktiivjoaga, välja arvatud juhul, kui vigastused on tekkinud loomulikel põhjustel, isiku enda või teiste isikute tekitatud, või kui vigastada on saanud piletita reisijad, kes varjasid ennast väljaspool reisijatele ja meeskonnaliikmetele ettenähtud alasid, või b) saab õhusõiduk või selle konstruktsioon kahjustusi, mille tagajärjel kahjustatakse õhusõiduki konstruktsiooni tugevust või halvenevad õhusõiduki tehnilised ja lennuomadused ning õhusõiduk vajab tavaliselt suuremat remonti või vigastatud osa asendamist, välja arvatud mootoririke või -vigastus, kui vigastatud on ainult üks mootor (sh selle kapotid ja agregaadid), või kui vigastatud on ainult propellerid, tiiva otsad, antennid, andurid, rehvid, pidurid, rattad, voolundid , luugid, teliku luugid, esiklaasid, lennuki pealispind (nt kerged mõlgid või torkeaugud) või väikesed peatiiviku labade, sabatiiviku labade või teliku vigastused ning rahe või lindude tekitatud vigastused (kaasa arvatud augud radari antenni kattes), või c) on õhusõiduk kadunud või täiesti ligipääsmatu. (EL määrus nr 996/2010 artikkel 2) 2 Tõsine intsident intsident, millega kaasnevad asjaolud viitavad sellele, et suure tõenäosusega oleks võinud toimuda õhusõiduki käitamisega seotud õnnetus, ning mis mehitatud õhusõiduki puhul toimub ajavahemikus alates hetkest, mil mis tahes isik astub õhusõiduki pardale kavatsusega sooritada lend, kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumise hetkeni, või kui on tegemist mehitamata õhusõidukiga, ajavahemikus alates hetkest, mil õhusõiduk on valmis lendamise eesmärgil liikuma, kuni hetkeni, mil see pärast lennu sooritamist seisma jääb ning selle peamine jõuseade on seiskunud. (EL määrus nr 996/2010 artikkel 2) 3 Märkimisväärne intsident Õhusõiduki tegevusega seotud märkimisväärne vahejuhtum, mis oleks võinud kahjustada õhusõiduki ohutust ning põhjustada kokkupõrke teise õhusõiduki, maapinna või muu takistusega. (EL määrus nr 1035/2011 punkt 3.2.4) 4 Oluline intsident Oluline vahejuhtum, millega kaasneva olukorra põhjal saab otsustada, et oleks võinud toimuda lennuõnnetus, tõsine või märkimisväärne vahejuhtum, kui riski ei oleks suudetud ohutuse piirides hoida või kui läheduses oleks olnud mõni muu õhusõiduk. (EL määrus nr 1035/2011 punkt 3.2.4) 5 Mõju ohutusele puudub (Kõige vähem tõsine) Vahetut mõju ohutusele ei esine. (EL määrus nr 1035/2011 punkt 3.2.4) Tabel 2. Ohu esinemise tõenäosuse hindamise klassid Tõenäosuse klass ( Likelihood class ) Kvalitatiivne definitsioon ( Qualitative definition ) Esinemissagedus rohkem kui üks kord … ( More frequent than once per …) Kvantitatiivne määr – tõenäosus operatsioonilises tunnis/ sektori või üksuse kohta ( Quantitative value – likelihood per operational hour per sector / unit ) Sagedane ( Frequent ) Tõenäoline, et juhtub sageli ( Likely to occur often ) Tunnis ( Hour ) Ps > 10 -3 Võimalik ( Probable ) Tõenäoline, et juhtub mitu korda süsteemi eluaja jooksul ( Likely to occur many times during system life ) Päevas ( Day ) 10 -3 > Ps > 10 -4 Aegajalt ( Occasional ) Tõenäoline, et juhtub mõni kord süsteemi eluaja jooksul ( Likely to occur sometimes during system life ) Kuus ( Month ) 10 -4 > Ps > 10 -5 Minimaalne ( Remote ) Ebatõenäoline, et juhtub, aga võimalik ( Unlikely to occur , but possible ) Aastas ( Year ) 10 -5 > Ps > 10 -6 Ebatõenäoline ( Improbable ) Väga ebatõenäoline, et juhtub ( Very unlikely to occur ) 10 aasta jooksul ( Ten Years ) 10 -6 > Ps > 10 -7 Väga ebatõenäoline ( Extremely improbable ) Väga ebatõenäoline, kui mitte mõeldamatu, et juhtub ( Extremely unlikely , if not inconceivable , to occur ) 100 aasta jooksul ( Hundred years ) Ps < 10 -7 Tabel 3. Ris kianalüüsi koondmaatriks/-tabel Tõenäosus operatsioonilises tunnis/ sektori või üksuse kohta ( Likelihood of event per operational hour per sector / unit ) Tõsiduse kategooria ( Severity category ) Katastroofiline ( Catastrophic ) Cat 1 Ohtlik ( Hazardous ) Cat 2 Suur (Major) Cat 3 Väike ( Minor ) Cat 4 Sagedane ( Frequent ) A A A C Võimalik ( Probable ) A A B D Aegajalt ( Occasional ) A A C D Minimaalne ( Remote ) A B D D Ebatõenäoline ( Improbable ) B C D D Väga ebatõenäoline ( Extremely improbable ) C D D D Tabel 4. Risk iklasse seletav/kirjeldav tabel Riskiklass Kirjeldus A Risk ei ole vastuvõetav, vajalik tegevus riski vähendamiseks. (Risk unacceptable , action required to treat the risk.) B Ebasoovitav, aga teatud olukordades aktsepteeritav koos ettevõtte juhi loaga. Eriolukordades tegutsemise plaan koos vastavate protseduuridega peab olema koostatud. ( Undesirable , but may be accepted in exceptional circumstances with the approval of Director . Contingency plans and procedures must be developed .) C Võib aktsepteerida koos ohutusjuhi heakskiiduga. Eriolukordades tegutsemise plaan koos vastavate protseduuridega peab olema koostatud. ( May be accepted with the endorsement of the Safety Manager. Contingency plans and procedures must be developed .) D Vastuvõetav/Aktsepteeritav ( Acceptable ) Riskitabel Mõju kõigile osapooltele A osa B osa C osa Ohu kirjeldus Tagajärg ja alamtagajärjed (efekt) Olemasolevad kaitsemehhanismid Risk Klass Parendusmeetmed Risk pärast Klass Tõenäosus Tõsidus Tõenäosus Tõsidus 1 VFR Õ/S piloot ei tea MÕS-i täpset asukohta Ei pööra tähelepanu mõjutavale liiklusele Meediakajastus minimaalne 5 D K okkupõrge minimaalne 2 B Pilootide teavitus MÕS-idest läbi koolituste ebatõenäoline 2 C Ootamatu manööver ebatõenäoline 3 D 2 VFR Õ/S piloot pole teadlik MÕS-ide lennutegevusest Ei pööra tähelepanu mõjutavale liiklusele Meediakajastus aegajalt 5 D K okkupõrge minimaalne 2 B Info rmatsiooni avaldamine AIP - i s , meedikajastus ebatõenäoline 2 C Ootamatu manööver ebatõenäoline 3 D 3 MÕS-i käitaja ei ole teadlik õhuruumi piiridest Lennatakse vales kohas Kaart ja info kodulehel, viited tarbijakaitse infolehel aegajalt 4 D 4 Lend toimub rünnakuriskiga objektide kohal (vanglad, presidendi residents, sadama tolliala jne) Teadmata 5 Käitaja ei tea ajutisi piiranguid Lennatakse vales kohas Info Lennuameti kodulehel ning NOTAM- ites ja AIP SUP-is v õimalik 2 A Meediakajastus , ühekordse loa välja andmise eelduseks on osalemine infotunnil e batõenäoline 2 C 6 Käitaja ei oska lugeda NOTAM- eid Lennatakse vales kohas ELA, lennukoolid pakub MÕS-i käitajatele õhuruumi alast koolitust, Lennuameti teavitus minimaalne 4 D 7 Tõusev/maanduv VFR-õhusõiduk mujal kui lennuväljal (kirjeldatud ülalpool) 8 Mitu MÕS-i lendavad samas kohas Kokkupõrge Puudub v äga ebatõenäoline 4 D I nterferents Puudub aegajalt 4 D K ahju kolmandatele osapooltele Puudub v äga ebatõenäoline 1 C Riskide vähendamise meetmed Ala loomisel riskide vähendamiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid: ID Riskide vähendamise meetmed Vastutaja Tähtaeg 1 Pilootide teavitus MÕS-idest läbi koolituste. LA LTO teavitab koolitusorganisatsioone täiendava koolituse vajalikkusest. Koolitusorganisatsioonid Pidev Lennutegevusosakond Juuni 2016 2 Info rmatsiooni avaldamine AIP SUP - ina Lennuameti LLT ja LV osakond Juuli 2016 2/5 Meediakajastus (koduleht, e-post, infopäev, ajakirjandus/televisioon) Lennutegevuse osakond Pidev, infopäev 27.05 5 Ühekordse loa välja andmise eelduseks on infotunnil osalemine Lennuamet Pidev Kokkuvõte, tulemus Lähtudes riskianalüüsis toodust on nimetatud ala loomine piisavalt ohutu, kui punktis 9 toodud riskide vähendamise meetmed saavad rakendatud. Samas peab järjepidevalt uut, MÕS - idega tegelevat lennunduskogukonda informeerima sellest, mismoodi lennundus toimib – millised on nõuded, milline on tavapärane praktika ning mida peab arves se võtma MÕS-i käitades. Antud ala kasutusele võtmisel saavad kasu kõik osapooled: käitaja, sest tal ei ole enam teatud alas teatud kõrguseni vajadus t kooskõlastuseks, mis oli kohmakas, aeganõudev ning paindumatu ; õhuruumi eest vastutaja, kelle koormus MÕS-i lennu algust ja lõppu koordineerivate telefonikõnede tegemiseks väheneb tunduvalt , samas tema vastutusel toimuvad mehitatud õhusõidukite lennud jätkuvad sama ohutult, kui siiani ; lennuamet, kes saab oma ressursse kasutada otstarbekamalt, nt suunata see edasisse MÕS - e puudutavatesse arendustegevustesse . Antud muudatus seab rohkem vastutust mitte ainult MÕS - i käitajale, kes peab teadma, kus ta täpselt MÕS - i lennutab, kui kõrgel ning kui kaugel endast , vaid ka antud alas lend avale piloodile, kes peab senisest rohkem tähelepanu pöörama enda ümber toimuvale . Kinnitatud Kristjan Telve Peadirektor LISA 1 . MÕS’i lennutamise ks maksimaalsed kõrgused instrumentaalsektoris (kõrgused jalgades merepinnast , arve sse võetud ainult IFR-lennud ) .
Tervist Üllar.
Saadan Lennuliiklusteenindus AS-i kooskõlastamiseks Lennuameti poolt koostatud ning
teie kommentaaridega täiendatud riskianalüüsi, mis kätkeb endas Tallinna lähialasse ala
loomist, kus mehitamata õhusõidukite käitajad, kes omavad ühekordset luba, võivad
käitada ilma kooskõlastuseta kuni 60 meetrini/200 jalani.
Tervitades
Kristo Vallimäe
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja
+372 610 3591
www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, Tallinn 11415
Lennuamet