Lennuamet · 25. mai 2016
Sisu (failidest)
KINNITATUD
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Telve
peadirektor
RISKIANALÜÜS
„Mehitamata õhusõidukite kooskõlastuskohustuseta ala loomine
Tallinna Lennart Meri lennujaama lähialas“
1. Mõisted
Mehitamata õhusõiduk (edaspidi MÕS) – õhusõiduk, mille pardal ei ole pilooti ning mille juhtimine
toimub tehniliste abivahendite vahendusel või eelnevalt programmeeritud lennuna ilma piloodi
juhtimiseta autonoomselt.
Õhusõiduk – aparaat, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt
põrkunud õhu vastumõjul.
Mehitamata õhusõidukite käitamine – lennutegevus, milleks teatud alades on vajalik vastavalt
majandus- ja taristuministri 26.03.2015 määruse nr 24 „Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning
erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest“ § 7 lõike 2
kohaselt ühekordne luba.
Mehitamata õhusõiduki käitaja – õhusõiduki juht.
Lähiala – CTR – kontrollitav õhuruum, mis ulatub maapinnast kuni määratud piirkõrguseni;
Kontrollitav õhuruum – piiritletud õhuruum, kus lennujuhtimisteenust osutatakse vastavalt
õhuruumi klassifikatsioonile;
Ühekordne luba – Lennundusseadus § 51 lg 1: Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse
korraldamiseks, samuti lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks
erakordse iseloomuga lennuks peab olema Lennuameti ühekordne luba.
Kooskõlastus – Mehitamata õhusõiduki käitamiseks kooskõlastuse taotlemise vajadus sõltub
lennutamise asukohast ehk kooskõlastus on vajalik alades, kus on ühekordse loa kohustus.
Kooskõlastuse andmisel või selle andmisest keeldumisel lähtutakse eelkõige lennuohutusest ning see
sõltub peamiselt lennuliikluse olukorrast. Lennuamet käsitleb igat saabunud taotlust eraldi ning teeb
otsus kooskõlastuse väljastamise kohta lennutamise spetsiifikast ja tegevusest sõltuvalt.
Otsenähtavus – (Visual-Line-Of-Sight) – kaugus, kus mehitamata õhusõiduk on kogu aeg käitajale
nähtav ning käitaja on alati võimeline vältima kokkupõrkeid ja mehitamata õhusõiduki hädaolukorras
ohutult maandama. See tähendab, et mehitamata õhusõidukit ei käitata näiteks pilvedes, udus, seda
ei lennutata ehitiste, puude jm takistuste taha, lennutamisel ei tohi tekkida valgusallika poolt
pimestamist jne. Kasutada ei tohi abivahendeid (nt binokkel), välja arvatud korrigeerivad läätsed
(retseptiga kirjutatud prillid/läätsed) või päikeseprillid.
Mõistlik omahajutus – Omahajutus on olukord, kus õhusõidukite vahelise vahemaa hoidmise eest
vastutavad õhusõidukite juhid. Mõistlik omahajutus tähendab seda, et õhusõidukite piloodid tagavad
õhusõidukite vahel sellise vahemaa, et õhusõidukid ei mõjutaks üksteist. Kuna mehitatud õhusõiduki
piloot ei pruugi näha mehitamata õhusõidukit, sest viimane võib olla mõõtmetelt üsna väike, siis
lasub vastutus omahajutuse tagamisel eelkõige mehitamata õhusõiduki piloodil, kuna temal on
selleks suuremad võimalused.
Kahepoolne raadioside – raadioside lennujuhi või lennuinformaatori ja õhusõiduki piloodi vahel
lennundussagedusel.
2. Eesmärk
Lennuameti eesmärgiks on luua Tallinna lähialasse (edaspidi Tallinna CTR-i) õhuruumiosa, kus võib
MÕS-e käitada ilma Lennuameti ja vastutava lennuliiklusteenindusüksuse kooskõlastuseta. Loodav
ala ei tohi avaldada negatiivset mõju ülejäänud lennuliiklusele ja üldisele, antud õhuruumis
olemasolevale lennuohutustasemele.
Riskianalüüsi eesmärk on kindlustada, et sellise ala rakendamisega oleks kõikidel seda ala kasutavatel
ning Tallinna lähilennujuhtimisüksusel (Tallinn TWR-il) ühene arusaam ala olemusest, selleks et
vajadusel informeerida Tallinna CTR-is lendavate õhusõidukite piloote võimalikest riskidest.
2.1 Ajakohasus
Riskianalüüs vaadatakse Lennuameti poolt üle vastavalt vajadusele ning koheselt ala kasutusega
seonduva vahejuhtumi, intsidendi või lennuõnnetuse puhul. Samuti vaadatakse riskianalüüs üle
juhul, kui esineb muudatusi antud ala käsitlemises või ulatuses.
3. Riskianalüüsi koostamisel osalejad
Nimi Ametinimetus
Karl Rattassep Lennutegevuse osakonna vaneminspektor
Kea Toi LLT ja LV osakonna vaneminspektor
Kristo Vallimäe LLT ja LV osakonna juhataja
Kaupo Toodu Lennutegevuse osakonna juhataja
Martin Vali juhtimissüsteemide vaneminspektor
Eve Härm LLT ja LV osakonna vaneminspektor
Almer Ellen LLT AS-i lennujuhtimisosakonna juhataja asetäitja (kommenteeris elektroonsel
teel)
Robin Lilleorg LLT AS-i ohutusspetsialist (kommenteeris elektroonsel teel)
Mathias LLT AS-i ohutusspetsialist (kommenteeris elektroonsel teel)
Tammaru
4. Praeguse olukorra kirjeldus ja analüüsi koostamise põhjendus
Olulisemad siseriiklikud nõuded, mis MÕS-ide käitamisele kohalduvad, on järgmised:
lennundusseadus § 51;
majandus- ja taristuministri 26.03.2015 määrus nr 24 „Riigisisesed lennureeglid ja erandid
ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest“
(edaspidi siseriiklikud lennureeglid);
Vabariigi Valitsuse 18.07.2000 määrus nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse
teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“;
Lennuameti peadirektori 09.06.2015 üldkorralduslik ettekirjutus nr 33.
Tallinna CTR-is on kehtestatud õhuruumiklass C. Vastavalt õhuruumiklassile on lubatud IFR- ja VFR-
lennud. Kõikidele lendudele osutatakse lennujuhtimisteenust ning IFR-lennud hajutatakse muudest
IFR- ja VFR-lendudest. VFR-lennud hajutatakse IFR-lendudest ja neile edastatakse liiklusinfot muude
VFR-lendude kohta ja vajadusel või piloodi soovi korral soovitusi liiklusohu vältimiseks. Kõikide
lendude puhul on nõutav pidev kahepoolne raadioside. Kõikidel lendudel peab olema
lennujuhtimisüksuse (ATC-üksuse) luba. (SERA.6001(c))
Tallinna TWR’i ülesandeks on osutada lennuväljal ja Tallinna CTR-is lennujuhtimis- ja
lennuinfoteenust, mis tagaks ohutu liiklemise, kiirendaks liiklust, säilitaks korra liikluse kulgemisel
ning hoiaks ära kokkupõrked:
a) TWR vastutusalas lendavate õhusõidukite vahel;
b) Manööverdusalal liiklevate õhusõidukite vahel;
c) Startivate ja maanduvate õhusõidukite vahel;
d) Manööverdusalal liiklevate sõidukite ja õhusõidukite vahel;
e) Manööverdusalal olevate takistuste ja õhusõidukite vahel. (Tallinna lennujuhtimise
käsiraamat, punkt 7.1.1.1, 30.04.2015)
Hetkel kehtivate regulatsioonide järgi peab MÕS-i käitamiseks Tallinna CTR-is olema käitajal
Lennuameti ühekordne luba vastavalt kehtivatele lennureeglitele ning ühekordse loa tingimustele
vastavalt ka Lennuameti kooskõlastus konkreetse lennu kohta. Loa ja kooskõlastuse vajadus on
tingitud mitmest asjaolust, nagu näiteks kahepoolse raadioside ja transponderi puudumine, MÕS-id
ei ole võimelised järgima lennureegleid.
Lennuameti poolt antava käitamiskooskõlastusega antakse käitajale järgmised tüüptingimused:
Käitaja peab enne lennutamist tutvuma õhuruumi puudutava infoga (kehtiva
lennundusteabe kogumikuga (AIP), kehtivate AIP lisadega ning NOTAM teadetega).
Enne igat MÕS-ide käitamise algust tuleb saada luba Tallinna lennujuhtimiskeskuse vahetuse
vanemalt telefonil 625 8254.
Vahetuse vanemal on õigus lähtuvalt liiklusolukorrast lükata edasi loas toodud MÕS-i
käitamise algus.
Lennujuhil on õigus maandada vajaminevaks ajaks liiklusolukorrast lähtuvalt MÕS, kui see
peaks vajalikuks osutuma.
Käitaja kohustub koheselt teavitama vahetuse vanemat, kui MÕS-iga on kadunud side ning
see lendab kontrollimatult.
Käitaja kohustub informeerima vahetuse vanemat telefonil 625 8254 iga kord, kui MÕS-i
lennutamine on lõppenud.
Käitajale antud Lennuameti kooskõlastus ei anna õigust lennutada MÕS-i kinniste territooriumide
(tuleb ühekordse loa tingimustest), avalike ürituste ja rahvakogunemiste kohal (tuleb
üldkorralduslikust ettekirjutusest).
Käitamise kooskõlastamise taotlus tuleb Lennuametile esitada:
vähemalt kolm tööpäeva enne planeeritavat lendu, kui MÕS-i soovitakse käitada kuni
kõrguseni 500 jalga (150 m) õhuruumi osas, kus on nõutud Lennuameti ühekordne luba või
vähemalt seitse tööpäeva enne planeeritavat lendu, kui MÕS-i soovitakse käitada kõrgemal
kui 500 jalga (150 m).
MÕS-i käitajatel on väga raske planeerida nii pikka aega ette oma lennutegevust, kuna olulist rolli
mängivad ilmastikutingimused. Kui MÕS-i käitamise eesmärgiks on pildistamine või filmimine, siis on
lisaks ilmastikutingimustele oluline ka nn õige valguse tabamine. Seetõttu taotlevad MÕS-ide
lennutajad kooskõlastust enamasti võimalikult pikaks perioodiks, s.o kuni seitse päeva.
Käesoleva riskianalüüsi käigus hinnatakse seda, kas on võimalik luua MÕS-ide käitajatele Tallinna
CTRi ala, kus võib kuni teatud kõrguseni lennutada ilma Lennuameti kooskõlastuse ja
lennujuhtimisüksuse loata. See tähendab, et maandatud peavad olema kõik teadaolevad riskid, mis
tekivad sellise ala loomisel võrreldes praeguse olukorraga. Riskianalüüsist jäetakse välja ohud, mis on
ühesugused nii praegusel momendil toimiva kooskõlastusprotsessi puhul kui ka ala rakendamisel,
kuna need ei ole seotud otseselt MÕS-ide käitamiseks mõeldud konkreetse ala loomisega.
4.1 Statistika
Perioodil 01.01.2016 – 31.03.2016 on Lennuametisse laekunud MÕS-idega lendamise
kooskõlastamiseks taotlusi Tallinna CTRis 195 erinevas alas. Kasutatakse siin taotluslikult soovitud
alade arvu, mitte taotluste arvu, kuna see näitab paremini, kui paljudes kohtades Tallinna CTRi piires
lennata soovitakse. Eelmise aasta statistika põhjal võib selgelt väita, et mida soojem ilm, seda
rohkem lendamist.
Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS vahel on kokkulepe, et Tallinna CTRis üldjuhul ei
kooskõlastata lende kõrgemale kui 100 m maapinnast (on olnud mõned üksikud erikokkulepped) ning
instrumentaalsektoris lähtutakse lisaks veel Lennuliiklusteeninduse AS koostatud kaardist (Lisa 1).
Jaanuar Veebruar
> 100 m 7 > 100 m 7
75 m ... 100 m 26 75 m ... 100 m 16
50 m ... 74 m 26 50 m ... 74 m 28
< 50 m 1 < 50 m 6
0 10 20 30 0 10 20 30
Märts
> 100 m 17
75 m ... 100 m 27
50 m ... 74 m 30
< 50 m 4
0 10 20 30 40
Graafikutel on toodud kõrgused, mida taotlejad on küsinud. Kõiki alasid selliselt kooskõlastatud ei
ole. Graafikutelt on näha, et MÕS-i soovitakse lennutada üsna kõrgel, seega tuli leida riskianalüüsi
koostanud isikutel kõrgus, mis võimaldaks võimalikult paljudel juhtudel vabalt ilma kooskõlastuseta,
samas ohutult, käitada.
Üheks oluliseks asjaoluks on see, et tegemist on kontrollitava õhuruumiga alates maapinnast ning
seega on Tallinna TWR vastutav lennuliiklusteenuse osutamise eest ka selles alas. Riskianalüüsi käigus
peavad olema maandatud kõik sellega seotud riskid (Kui ei toimu liiklusinfo andmist MÕS-i käitajale
muu õhusõiduki kohta ning muu õhusõiduki piloodile MÕS-i kohta).
5. Teiste riikide praktika Soome ja Leedu näitel
5.1 Soome käsitlus lähialas
No-fly zone – 2,7 NM / 5 km raadiusega ring lennurajast
Väljaspool seda ala kuni 50 m maapinnast ilma vastutava lennujuhtimisüksuse loata
Soomlaste selgitus 50 m kõrguse kohta saadeti Lennuametile e-kirja teel:
The 50 m was based on the idea that most of the use of the mini-RPAS and quattro-copters are used on the
back-yard of the house people are living. On most cases the flying altitude is something like roof-top altitude or
tree-top altitude. This kind of activity was considered not harmful for aviation and we absolutely did not want
that everybody starts calling local Air traffic control for asking permission to start flying their RPAS. So there
were nothing scientific calculation behind the 50 m limit; we just need to put a number for this tree-top level
altitude.
The 5 km radius. Even though we created this possibility to fly these mini-RPASes in controlled airspace below
50 m without asking permission from ATC. But it was considered not OK closer than 5 km from the the (any)
runway edge. Why 5 km? We wanted to avoid too many different distances and altitudes. Even if somebody is
flying his/her RPAS 5 km from the runway at 500 ft altitude still there will be a buffer to eg. Commercial jet
which is making an ILS-approach to this runway.
5.2 Leedu lähenemine
No-fly zone – 1 NM / 1,8 km raadiusega ring lennuvälja ARP-ist
1-3 NM ring lennuvälja ARP-ist kuni hoonete kõrguseni
3 NM ringist väljaspool kuni 200 jalga/60 m maapinnast.
6. Soovitud ala kirjeldus
Koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-iga töötati välja ala Tallinna CTR-is, kus võib MÕS-i lennutada
ilma Lennuameti kooskõlastuse ja vastutava lennujuhtimisüksuse loata:
Nimi: Kooskõlastuskohustuseta ala mehitamata õhusõidukitele Tallinna CTR-is
Kõrgus: 200 jalga/60 m maapinnast
Koordinaadid: Tallinna CTR (593002N 0243035E - 593227N 0243351E - 593142N
0245804E - 593012N 0251134E - 591918N 0251110E - 591718N 0245834E - 591800N
0243934E - 591908N 0243231E - 592154N 0243044E - 593002N 0243035E), v.a ala
koordinaatidega 592657.5N 0243447.0E - 592540.8N 0245018.8E - 592653.5N
0250545.3E - 592223.1N 0250538.5E - 592340.8N 0245018.0E - 592225.6N
0243443.9E - 592657.5N 0243447.0E
Planeeritud ala on kujutatud joonisel 1. Kooskõlastuskohustuseta ala on ala Tallinna CTR-is, mis on
siniseks värvitud.
Joonis 1. Kooskõlastuskohustuseta ala MÕS-idele (siniseks värvitud osa lähialast). Ala on koostatud
selliselt, et IFR lennud oleksid alast hajutatud ning VFR lendudega arvestatud.
6.1 7 NM joone ja no-fly ala põhjendus
Lennuradadele 08 ja 26 on kehtestatud mittetäppis- ja täppislähenemise protseduurid.
Täppislähenemiste kriitiline ala on lennuraja vahetu ümbrus ning sellest tulenevalt on sinna
kehtestatud no-fly zone.
Mittetäppislähenemiste puhul kujuneb protseduuri ohutusmiinimum lõpplähenemise takistuste
kontrolli ala sisse jääva kõige kõrgema takistuse (domineeriv takistus) kõrgusest (üle merepinna) ja
sellele liidetud kõrgusvarust. Analüüsi aluseks on võetud, et selles alas ei tohiks olla ka mehitamata
õhusõiduk kõrgemal, kui on domineeriva takistuse kõrgus. Arvestades instrumentaalsektori kõige
kõrgemat maapinna kõrgust ning lõpplähenemisele vajalikku kõrgusvaru, ei saa lõpplähenemise alas
lubada mehitamata õhusõidukeid 200 FT AGL.
Lõpplähenemised algavad EETN lennuradadel vahemikus 6,2 - 6,4 NM raja lävest. See on turvalisuse
kaalutlustel ümardatud 7 NM.
7 NM edasi mõjutavad lubatavaid kõrguseid vahelähenemise kõrgusvaru ning minimaalne
katkestatud lähenemise gradient. Nii lähenemisel kui katkestatud lähenemisel olev õhusõiduk on
selles sektoris piisavalt kõrgel, et lubada mehitamata õhusõidukit 200 FT AGL.
Ala kasutamiseks seatakse ühekordse loaga järgmised täiendavad tingimused:
MÕS-i tohib käitada maksimaalselt 250 m raadiuses käitajast ning peab olema terve lennu
vältel käitajale nähtav (otsenähtavus).
MÕS-i käitamisel peab teed andma kõigile mehitatud õhusõidukitele.
MÕS-i käitamisel peab olema tagatud MÕS-i ja teiste Õ/S ning MÕS-ide vahel mõistliku
omahajutuse.
Ala loomisel on arvestatud, et:
MÕS-i lennutavad enamasti inimesed, kellel puuduvad või on vähesed teadmised
lennureeglitest ja lennundusest üldiselt.
Nimetatud ala piire võidakse hakata rikkuma.
7. Riskimaatriks
Tabel 1. Ohu esinemise tagajärje tõsiduse hindamine
Tõsidus
Nimetus Iseloomustavad näited
e klass
õhusõiduki käitamisega seotud juhtum, mis mehitatud õhusõiduki
puhul toimub ajavahemikus alates hetkest, mil mis tahes isik astub
õhusõiduki pardale kavatsusega sooritada lend, kuni kõigi pardal
viibinud isikute õhusõidukist lahkumise hetkeni, või kui on tegemist
mehitamata õhusõidukiga, siis juhtum, mis toimub ajavahemikus
alates hetkest, mil õhusõiduk on valmis lendamise eesmärgil liikuma,
kuni hetkeni, mil see pärast lennu sooritamist seisma jääb ning selle
peamine jõuseade on seiskunud, mille käigus:
a) saab inimene surmavalt või raskelt vigastada, mille põhjuseks on:
Lennuõnnetus - õhusõidukis viibimine või
1 - otsene kontakt õhusõiduki mis tahes osaga (kaasa arvatud osad,
(Kõige tõsisem)
mis on õhusõiduki küljest eraldunud) või
- otsene kokkupuude reaktiivjoaga,
välja arvatud juhul, kui vigastused on tekkinud loomulikel põhjustel,
isiku enda või teiste isikute tekitatud, või kui vigastada on saanud
piletita reisijad, kes varjasid ennast väljaspool reisijatele ja
meeskonnaliikmetele ettenähtud alasid, või
b) saab õhusõiduk või selle konstruktsioon kahjustusi, mille tagajärjel
kahjustatakse õhusõiduki konstruktsiooni tugevust või halvenevad
õhusõiduki tehnilised ja lennuomadused ning õhusõiduk vajab
tavaliselt suuremat remonti või vigastatud osa asendamist, välja
arvatud mootoririke või -vigastus, kui vigastatud on ainult üks mootor
(sh selle kapotid ja agregaadid), või kui vigastatud on ainult
propellerid, tiiva otsad, antennid, andurid, rehvid, pidurid, rattad,
voolundid, luugid, teliku luugid, esiklaasid, lennuki pealispind (nt
kerged mõlgid või torkeaugud) või väikesed peatiiviku labade,
sabatiiviku labade või teliku vigastused ning rahe või lindude
tekitatud vigastused (kaasa arvatud augud radari antenni kattes), või
c) on õhusõiduk kadunud või täiesti ligipääsmatu.
(EL määrus nr 996/2010 artikkel 2)
intsident, millega kaasnevad asjaolud viitavad sellele, et suure
tõenäosusega oleks võinud toimuda õhusõiduki käitamisega seotud
õnnetus, ning mis mehitatud õhusõiduki puhul toimub ajavahemikus
alates hetkest, mil mis tahes isik astub õhusõiduki pardale
kavatsusega sooritada lend, kuni kõigi pardal viibinud isikute
2 Tõsine intsident õhusõidukist lahkumise hetkeni, või kui on tegemist mehitamata
õhusõidukiga, ajavahemikus alates hetkest, mil õhusõiduk on valmis
lendamise eesmärgil liikuma, kuni hetkeni, mil see pärast lennu
sooritamist seisma jääb ning selle peamine jõuseade on seiskunud.
(EL määrus nr 996/2010 artikkel 2)
Õhusõiduki tegevusega seotud märkimisväärne vahejuhtum, mis
Märkimisväärne oleks võinud kahjustada õhusõiduki ohutust ning põhjustada
3
intsident kokkupõrke teise õhusõiduki, maapinna või muu takistusega. (EL
määrus nr 1035/2011 punkt 3.2.4)
Oluline vahejuhtum, millega kaasneva olukorra põhjal saab otsustada,
et oleks võinud toimuda lennuõnnetus, tõsine või märkimisväärne
4 Oluline intsident vahejuhtum, kui riski ei oleks suudetud ohutuse piirides hoida või kui
läheduses oleks olnud mõni muu õhusõiduk.
(EL määrus nr 1035/2011 punkt 3.2.4)
Mõju ohutusele
puudub Vahetut mõju ohutusele ei esine.
5
(Kõige vähem (EL määrus nr 1035/2011 punkt 3.2.4)
tõsine)
Tabel 2. Ohu esinemise tõenäosuse hindamise klassid
Kvantitatiivne määr – tõenäosus
Esinemissagedus
Tõenäosuse operatsioonilises tunnis/ sektori
Kvalitatiivne rohkem kui üks
klass või üksuse kohta
definitsioon kord …
(Likelihood (Quantitative value – likelihood
(Qualitative definition) (More frequent
class) per operational hour per
than once per …)
sector/unit)
Tõenäoline, et juhtub
Sagedane Tunnis Ps > 10-3
sageli
(Frequent) (Hour)
(Likely to occur often)
Tõenäoline, et juhtub
mitu korda süsteemi
Võimalik Päevas
eluaja jooksul 10-3 > Ps > 10-4
(Probable) (Day)
(Likely to occur many
times during system life)
Tõenäoline, et juhtub
mõni kord süsteemi
Aegajalt eluaja jooksul Kuus
10-4 > Ps > 10-5
(Occasional) (Likely to occur (Month)
sometimes during
system life)
Ebatõenäoline, et
Minimaalne juhtub, aga võimalik Aastas
10-5 > Ps > 10-6
(Remote) (Unlikely to occur, but (Year)
possible)
Väga ebatõenäoline, et
Ebatõenäoline 10 aasta jooksul 10-6 > Ps > 10-7
juhtub
(Improbable) (Ten Years)
(Very unlikely to occur)
Väga ebatõenäoline, kui
Väga mitte mõeldamatu, et
ebatõenäoline juhtub 100 aasta jooksul
Ps < 10-7
(Extremely (Extremely unlikely, if (Hundred years)
improbable) not inconceivable, to
occur)
Tabel 3. Riskianalüüsi koondmaatriks/-tabel
Tõenäosus operatsioonilises
tunnis/ sektori või üksuse Tõsiduse kategooria
kohta (Severity category)
(Likelihood of event per
operational hour per Katastroofiline Ohtlik Suur Väike
sector/unit) (Catastrophic) (Hazardous) (Major) (Minor)
Cat 1 Cat 2 Cat 3 Cat 4
Sagedane
A A A C
(Frequent)
Võimalik
A A B D
(Probable)
Aegajalt
A A C D
(Occasional)
Minimaalne
A B D D
(Remote)
Ebatõenäoline
B C D D
(Improbable)
Väga ebatõenäoline
C D D D
(Extremely improbable)
Tabel 4. Riskiklasse seletav/kirjeldav tabel
Riskiklass Kirjeldus
Risk ei ole vastuvõetav, vajalik tegevus riski vähendamiseks.
A
(Risk unacceptable, action required to treat the risk.)
Ebasoovitav, aga teatud olukordades aktsepteeritav koos ettevõtte juhi loaga.
Eriolukordades tegutsemise plaan koos vastavate protseduuridega peab olema
B koostatud.
(Undesirable, but may be accepted in exceptional circumstances with the approval
of Director. Contingency plans and procedures must be developed.)
Võib aktsepteerida koos ohutusjuhi heakskiiduga. Eriolukordades tegutsemise
plaan koos vastavate protseduuridega peab olema koostatud.
C
(May be accepted with the endorsement of the Safety Manager. Contingency plans
and procedures must be developed.)
D Vastuvõetav/Aktsepteeritav
(Acceptable)
8. Riskitabel
Mõju kõigile osapooltele
A osa B osa C osa
Tagajärg ja Risk Risk pärast
Olemasolevad
Ohu kirjeldus alamtagajärjed Klass Parendusmeetmed Klass
kaitsemehhanismid Tõenäosus Tõsidus Tõenäosus Tõsidus
(efekt)
Ei pööra tähelepanu
Meediakajastus minimaalne 5 D
mõjutavale liiklusele
VFR Õ/S piloot ei Pilootide teavitus
1 tea MÕS-i täpset Kokkupõrge minimaalne 2 B MÕS-idest läbi ebatõenäoline 2 C
asukohta koolituste
Ootamatu
ebatõenäoline 3 D
manööver
Ei pööra tähelepanu
Meediakajastus aegajalt 5 D
mõjutavale liiklusele
VFR Õ/S piloot pole Informatsiooni
2 teadlik MÕS-ide Kokkupõrge minimaalne 2 B avaldamine AIP-is, ebatõenäoline 2 C
lennutegevusest meedikajastus
Ootamatu
ebatõenäoline 3 D
manööver
Kaart ja info
MÕS-i käitaja ei
Lennatakse vales kodulehel, viited
3 ole teadlik aegajalt 4 D
kohas tarbijakaitse
õhuruumi piiridest
infolehel
Lend toimub
rünnakuriskiga
objektide kohal
4 (vanglad, Teadmata
presidendi
residents, sadama
tolliala jne)
A osa B osa C osa
Tagajärg ja Risk Risk pärast
Olemasolevad
Ohu kirjeldus alamtagajärjed Klass Parendusmeetmed Klass
kaitsemehhanismid Tõenäosus Tõsidus Tõenäosus Tõsidus
(efekt)
Meediakajastus,
Info Lennuameti
ühekordse loa välja
Käitaja ei tea Lennatakse vales kodulehel ning
5 võimalik 2 A andmise eelduseks ebatõenäoline 2 C
ajutisi piiranguid kohas NOTAM-ites ja AIP
on osalemine
SUP-is
infotunnil
ELA, lennukoolid
pakub MÕS-i
Käitaja ei oska Lennatakse vales
6 käitajatele õhuruumi minimaalne 4 D
lugeda NOTAM-eid kohas
alast koolitust,
Lennuameti teavitus
Tõusev/maanduv
VFR-õhusõiduk
mujal kui
7
lennuväljal
(kirjeldatud
ülalpool)
väga
Kokkupõrge Puudub 4 D
Mitu MÕS-i ebatõenäoline
8 lendavad samas Interferents Puudub aegajalt 4 D
kohas Kahju kolmandatele väga
Puudub 1 C
osapooltele ebatõenäoline
KINNITATUD
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Telve
peadirektor
9. Riskide vähendamise meetmed
Ala loomisel riskide vähendamiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
ID Riskide vähendamise meetmed Vastutaja Tähtaeg
1 Pilootide teavitus MÕS-idest läbi koolituste. LA LTO Koolitusorganisatsioonid Pidev
teavitab koolitusorganisatsioone täiendava Lennutegevusosakond Juuni
koolituse vajalikkusest. 2016
2 Informatsiooni avaldamine AIP SUP-ina Lennuameti LLT ja LV Juuli
osakond 2016
2/5 Meediakajastus (koduleht, e-post, infopäev, Lennutegevuse osakond Pidev,
ajakirjandus/televisioon) infopäev
27.05
5 Ühekordse loa välja andmise eelduseks on Lennuamet Pidev
infotunnil osalemine
10. Kokkuvõte, tulemus
Lähtudes riskianalüüsis toodust on nimetatud ala loomine piisavalt ohutu, kui punktis 9 toodud riskide vähendamise meetmed saavad rakendatud. Samas
peab järjepidevalt uut, MÕS-idega tegelevat lennunduskogukonda informeerima sellest, mismoodi lennundus toimib – millised on nõuded, milline on
tavapärane praktika ning mida peab arvesse võtma MÕS-i käitades.
Antud ala kasutusele võtmisel saavad kasu kõik osapooled:
- käitaja, sest tal ei ole enam teatud alas teatud kõrguseni vajadust kooskõlastuseks, mis oli kohmakas, aeganõudev ning paindumatu;
- õhuruumi eest vastutaja, kelle koormus MÕS-i lennu algust ja lõppu koordineerivate telefonikõnede tegemiseks väheneb tunduvalt, samas tema
vastutusel toimuvad mehitatud õhusõidukite lennud jätkuvad sama ohutult, kui siiani;
- lennuamet, kes saab oma ressursse kasutada otstarbekamalt, nt suunata see edasisse MÕS-e puudutavatesse arendustegevustesse.
Antud muudatus seab rohkem vastutust mitte ainult MÕS-i käitajale, kes peab teadma, kus ta täpselt MÕS-i lennutab, kui kõrgel ning kui kaugel endast, vaid
ka antud alas lendavale piloodile, kes peab senisest rohkem tähelepanu pöörama enda ümber toimuvale.
LISA 1. MÕS’i lennutamiseks maksimaalsed kõrgused instrumentaalsektoris (kõrgused jalgades merepinnast, arvesse
võetud ainult IFR-lennud).
25.05.2016 nr 1.1-1/16/40
KÄSKKIRI
Tallinn
Riskianalüüsi kinnitamine
Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73
“Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3 ning Lennuliiklusteeninduse AS-i 25.05.2016
kooskõlastusele:
1. Kinnitan Lennuameti poolt koostatud riskianalüüsi „Mehitamata õhusõidukite
kooskõlastuskohustuseta ala loomine Tallinna Lennart Meri lennujaama lähialas“
versiooni 1.0.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Telve
Peadirektor