Kiri

Asutaja ootused Sihtasutusele Südalinna Teater Sissejuhatus Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Südalinna Teater (edaspidi sihtasutus) tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021– 2030“ ja etendusasutuste seadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. Eesti Vabariik seab sihtasutusele kolm peamist eesmärki:  tagada eri keele- ja kultuuritaustaga sihtgruppidele erinevates vanuserühmades; professionaalse etendustegevuse kättesaadavus nii statsionaarse saali asupaigas kui mujal Eestis;  järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;  tagada organisatsiooni jätkusuutlik majandustegevus ja tagada sihtasutusele kuuluva vara heaperemehelik kasutamine. Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel Riik asutas sihtasutuse selleks, et tagada venekeelsetele/erineva emakeelega sihtgruppidele erinevates vanuserühmades professionaalse etendustegevuse kättesaadavus nii statsionaarse saali asupaigas kui mujal Eestis. Sihtasutuse missioon on hoida ja arendada teatrikultuuri Eestis, luua ja vahendada professionaalset, žanriliselt mitmekülgset ning publiku ootusi arvestavat teatrikunsti. Strateegilised valdkondlikud eesmärgid Võtmeindikaatorid1 on järgmised: 1. külastajate rahulolu; 2. saalide keskmine täituvus lavastuste lõikes; 3. töötajate rahulolu; 4. etenduste arv aastas; 5. uuslavastuste arv aastas. Täpsemad valdkonnapõhised ootused sihtasutusele on järgmised: 1. Tutvustada läbi mitmekesise etendustegevuse Eesti ja välismaist dramaturgiat, sh kogukonna ja piirkondlikke lugusid. 1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1. Tulemusindikaatorid: 1.1. eesti algupäranditel põhinevate lavastuste arv uuslavastustest; 1.2. Eestis elavate vähemusrahvuste kultuurilist kuuluvust arvestavate lavastuste arv uuslavastustest. 2. Pakkuda mitmekesist ja ligipääsetavat etendusprogrammi erinevatele sihtgruppidele (erinevatele vanuserühmadele) ning kvaliteetseid haridustegevusi. Tulemusindikaatorid: 2.1. erinevatele vanuserühmadele antud etenduste arv; 2.2. erinevates vanuserühmades külastajate arv (panustab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ üldeesmärgi mõõdikusse „Eesti elanike osalemine kultuurielus“); 2.3. haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega; 2.4. aasta jooksul haridustegevusest osa saanud külastajate arv; 2.5. võõrustatud külalisetenduste arv; 2.6. koostööde arv eraetendusasutustega. 3. Suurendada piirkondlikku kättesaadavust. Tulemusindikaatorid: 3.1. etenduste arv maakondade lõikes, väljastpoolt statsionaarset saali, sh Ida-Virumaal; 3.2. lastele ja noortele korraldatud etenduste arv Ida-Virumaal; 3.3. koostööprojektide arv erinevate kohalike omavalitsuste jm omandivormis etendusasutustega eri piirkondades. 4. Säilitada ja arendada sihtasutusele kuuluvat kinnisvara ja vallasvara. Tulemusindikaator: 4.1. korrasoleva kinnisvara osakaal kogukinnisvarast. 5. Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge. Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse „Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“): 5.1. elektri- ja soojusenergia kasutus aastas; 5.2. vee kasutus aastas; 5.3. jäätmete liigiti kogumine; 5.4. keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas; 5.5. asutuse autode aastane läbisõit; 5.6. keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise minimaalsete nõuete täitmine (vt keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend Tartu 2024). 6. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised.  Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava. Tulemusindikaator: 6.1. enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle täitmine. Finantseesmärgid Kasumi teenimine ei ole sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt. Võtmeindikaatorid: 1. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused); % 2. avaliku sektori toetuse osakaal kogutulust; % 3. kohalikelt omavalitsustelt laekunud toetuste osakaal kogutulust; % 4. sponsoritelt laekunud toetuste osakaal kogutulust; % 5. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja. Seireindikaatorid: 1. tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas; 2. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) külastaja kohta aastas; 3. sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale, lisandväärtus 1 töötaja kohta); 4. põhitegevuse tulem nelja-aastases vaates. Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted: 1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus: a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult; b. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. 2. Investeerimispoliitika: 3. investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekuvast tulust ning avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest; b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud; c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse põhimõttest, et projekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata; d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist. 3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid 1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (vähemalt üks siseaudit ja võimalusel juhtimisealane sisemine hindamine kolme aasta jooksul). 2. Selleks toimub muu hulgas: 2.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega; 2.2. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu liikmete tööle; 2.3. sihtasutuse töötajate eesti keele oskuse hindamine. 3. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise põhimõtetest. Üks tulemusindikaatoritest: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti. 4. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).  Jrk nr Eesmärgid Tulemusindikaatorid Allikas / metoodika 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Sihttase 2028 STRATEEGILISED VALDKONDLIKUD EESMÄRGID Külastajate rahulolu (mõõdetakse kolme aasta Publiku-uuring. Soovitusindeks skaalal - 1. ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud 80 vaheaasta vaheaasta 80 vaheaasta tagant) 100 kuni +100 2. Saalide keskmine täituvus lavastuste lõikes Teatri andmed 50% 40% 35% 70% 75% 70% 70% 70% 70% 70% Organisatsiooni rahulolu uuring. Töötajate rahulolu (mõõdetakse kolme aasta 3. Taandatuna 100%-le. Kasutatakse 5- ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud 75% vaheaasta vaheaasta vaheaasta 75% VÕTMEINDIKAATORID tagant) pallilist skaalat. 4. Etenduste arv aastas Eesti Teatri Agentuuri statistika 380 256 227 369 392 385 320 250 280 300 5. Uuslavastuste arv aastas Eesti Teatri Agentuuri statistika 14 7 7 11 13 11 10 9 9 9 TÄPSEMAD VALDKONNAPÕHISED OOTUSED: 1. Tutvustada läbi mitmekesise etendustegevuse Eesti ja välismaist dramaturgiat, sh mitte-eesti kogukondlikke ja piirkondlikke lugusid Eesti algupäranditel põhinevate lavastuste arv 1.1. Eesti Teatri Agentuuri statistika 1 0 0 0 3 1 3 3 3 3 uuslavastustest Eestis elavate vähemusrahvuste kultuurilist 1.2. kuuluvust arvestavate lavastuste arv Teatri andmed 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 uuslavastustest 2. Pakkuda mitmekesist ja ligipääsetavat etendusprogrammi ning kvaliteetseid haridustegevusi Erinevatele vanuserühmadele antud etenduste 2.1. arv Lapsed ja noored Eesti Teatri Agentuuri statistika 122 75 73 148 210 169 100 80 80 80 Täiskasvanud 21-a Eesti Teatri Agentuuri statistika 258 181 164 221 182 195 200 170 200 220 Kokku 380 256 237 369 392 364 300 250 280 300 2.2. Erinevates vanuserühmades külastajate arv Lapsed ja noored Eesti Teatri Agentuuri statistika 16348 16535 10125 14634 34899 26748 15000 10000 10000 10000 Täiskasvanud 21-a Eesti Teatri Agentuuri statistika 36594 26899 20519 58873 46439 39200 50000 45000 50000 55000 Kokku 69290 59969 40769 88141 81338 65948 65000 55000 60000 65000 Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud Publiku-uuring. Soovitusindeks skaalal - 2.3. ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud vaheaasta vaheaasta 80% vaheaasta tegevustega (mõõdetakse kolme aasta tagant) 100 kuni +100 Aasta jooksul haridustegevustest osa saanud 2.4. Teatri andmed 2450 ei mõõdetud ei mõõdetud 1300 2338 1904 2000 2000 2000 2000 külastajate arv 2.5. Võõrustatud külalisetenduste arv Teatri andmed 72 25 26 31 31 39 50 60 60 60 Koostööde arv eraetendusasutustega (Ringlava 2.6. Teatri andmed ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud 3 5 6 7 rentimine) 3. Suurendada piirkondlikku kättesaadavust Etenduste arv maakondade lõikes 3.1. täiskasvanutele, väljaspoolt Eesti Teatri Agentuuri statistika 24 6 0 33 5 36 30 35 35 35 statsionaarset saali sh Ida-Virumaal Eesti Teatri Agentuuri statistika 14 5 0 11 5 8 15 20 20 20 Lastele ja noortele korraldatud 3.2. Teatri andmed 0 0 0 4 9 8 8 10 10 10 etenduste arv Ida-Virumaal 4. Säilitatada ja arendada sihtasutusele kuuluvat kinnisvara ja vallasvara Korrasoleva kinnisvara osakaal 4.1. Teatri andmed / protsentides 45% 47% 52% 58% 65% 79% 70% 70% 70% 70% kogukinnisvarast 5. Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge 5.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas Teatri andmed / MWh aastas: 121500 119400 118200 119300 122100 121100 120000 120000 120000 120000 5.2. Vee kasutus aastas Teatri andmed/ m3 aastas: 1780 1760 1530 1540 1740 1710 1700 1700 1700 1700 5.3. Jäätmete liigiti kogumine Teatri andmed / sorteerimine jah/ ei ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud jah jah jah jah jah jah jah 5.4. Keskkonnahoidlikud hanked Teatri andmed / jah /ei ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud jah jah jah jah jah jah jah 5.5. Asutuse autode aastane läbisõit Teatri andmed / km 30000 34000 35000 31000 38000 54000 55000 55000 55000 55000 Teatri andmed/ Lähtudes nt Keskkonna hoidlike sündmuste korraldamise keskkonnahoidlike sündmuste 5.6. ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud jah jah jah jah jah jah jah minimaalsete nõuete täitmine korraldamise juhendist Tartu 2024 sündmustele / jah / ei 6. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses  Lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, Rakendatud 2 Rakendatud 2 Rakendatud 2 teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust Enesehindamin tegevuskava koostamine puuduste ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud tegevust tegevust tegevust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning e tehtud likvideerimiseks ja selle täitmine tegevuskavast tegevuskavast tegevuskavast kuidas on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava. FINANTSEESMÄRGID Majandustegevusest laekuva tulu osakaal Majandusaasta aruanne 24% 20% 17% 33% 34% 31,50% 31% 31% 34% 35% kogutulust (v.a investeeringutoetused) Avaliku sektori toetuse osakaal kogutulust Majandusaasta aruanne 75% 83% 86% 69% 68% 69% 67% 67% 63% 62% Kohalikelt omavalitsustelt laekunud toetuste Võtmeindikaatorid Majandusaasta aruanne 0% 0% 0% 1% 1% 0,50% 0,5% 1% 1% 1% osakaal kogutulust Erarahastajatelt laekunud toetuste osakaal Teatri andmed 1,00% 0,60% 0,60% 2,00% 1% 1,40% 1,5% 1,5% 2% 2% kogutulust Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja Majandusaasta aruanne 0,45 0,49 0,51 0,55 0,61 0,67 1,5-2,0 1,5-2,0 1,5-2,0 1,5-2,0 Tegevuskulu (v.a investeeringud ja Majandusaasta aruanne 10,01 11,13 17,7 15,93 12,89 14,98 amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas; Avaliku sektori toetus (v.a Majandusaasta aruanne 37,09 46 77,59 32,64 35,37 40,68 investeeringutoetused) külastaja kohta aastas; Kohustus seirata, kuid ei sihistata SA majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale, lisandväärtus 1 Majandusaasta aruanne 6432 4909 4177 10332 14140 13397 töötaja kohta). Põhitegevuse tulem Majandusaasta aruanne -65510 244381 180941 18199 262 156 27532 Juhtimiskvaliteedi eesmärgid Sihtasutus rakendab sobivat Miinimumina vähemalt üks siseaudit ja 1. juhtimissüsteemi ja hindab võimalusel juhtimisealane sisemine hindamine jah/ei ei ei ei ei ei jah jah jah jah jah regulaarselt selle toimimist. kolme aasta jooksul. 2. Selleks toimub muu hulgas: Kord aastas toimub nõukogu esimehe 2.1. jah/ei ei ei ei ei ei ei jah jah jah jah koostöövestlus juhatuse liikmega Kord aastas toimub nõukogude liikmete 2.2. enesehindamine ning juhatuse liige annab Korraldab KuM ei ei ei ei ei ei jah jah jah jah tagasisidet nõukogu liikmete tööle Sihtasutuse töötajate eesti keele Eesti keelt valdavate töötajate osakaal töötajate 2.3. B2 tase, keelekursuse läbimine ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud 10% 20% 30% 60% 90% oskus koguarvust Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel Küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud 3. avaliku sektori infoturbe nõuetest töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse Korraldab KUM (RIA test) ei ei ei ei ei 95% 95% 95% 95% 95% ning Kultuuriministeeriumi haldusala töötajatest, kellele test saadeti. IKT teenuste korraldamise põhimõtetest. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud asutaja ootuste 4. täitmisega (on sõlmitud Tulemuslepingu või kokkuleppe sõlmimine jah/ei ei ei ei ei ei ei jah jah jah jah tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).  Anne-Lii Päiv Sihtasutus Südalinna Teater [email protected] 04.08.2025 nr 10-6/806-1 Margus Allikmaa Sihtasutus Südalinna Teater [email protected] Asutaja ootused Sihtasutuse Südalinna Teater asutajaõiguste teostajana edastan sihtasutuse juhatusele ja nõukogu esimehele dokumendi „Asutaja ootused Sihtasutusele Südalinna Teater“. Sihtasutuse arengu- ja tegevuskava kujundamisel palume lähtuda eelnimetatud dokumendis sätestatud eesmärkidest ja põhimõtetest. Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse (edaspidi SA) asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid ja põhimõtted SA nõukogule SA tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga seotud arengukavadest ja on aluseks SA arengukava koostamisel. Asutaja ootuste täitmise aruanne on sisend Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale, et hinnata SA edukust eesmärkide täitmisel. Asutaja ootuste täitmise perioodilise hindamise ja uuendamise protsess (sh aruandlus eelneva perioodi kohta) on osa ministeeriumi valitsemisala strateegilise planeerimise protsessist. Asutaja ootuste täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi teenistuja, kes on nõukogus ministeeriumi esindaja. Täname hea koostöö eest SA Südalinna Teater asutaja ootuste süsteemi väljatöötamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Marie Anett Heinsalu 5558 4168 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941