Leping

SIHTASUTUSE EESTI SPORDI- JA OLÜMPIAMUUSEUM ASUTAJATE OTSUS 3-4/1203-1 Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja Eesti Olümpiakomitee, keda esindab juhatuse liige Kersti Kaljulaid, otsustavad kinnitada asutajate ootused Sihtasutusele Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kersti Kaljulaid  Asutajate ootused Sihtasutusele Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum  Sissejuhatus Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum (edaspidi sihtasutus või muuseum) tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“, „Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030“, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM eetikakoodeksist ning muuseumiseadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. MTÜ Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK) kui asutaja ootused tulenevad tema põhikirjast. Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, ning EOK seavad sihtasutusele kolm peamist eesmärki:  tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine, arendamine, uurimine ning vahendamine;  järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;  tagada muuseumi jätkusuutlik majandustegevus. Sihtasutuse üldine siht on muuta maailma paremaks läbi spordi ja spordipärandi väärtustamise ühiskonnas. Eesmärgid ja põhimõtted on allpool teemade lõikes lahti kirjutatud. Asutajate ootuste täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar–märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutajate ootusi uuendatakse vajaduse korral.  Riigi ja EOK osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel Riik ja EOK asutasid 14.04.2016 Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu Eesti ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialase materjali kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine ning seeläbi olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus kasutab halduslepingu alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi. EOK osalemise põhjuseks on soov saavutata koostöös muuseumiga suurem mõju oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel, sh:  hoida au sees olümpiamänge, olümpialiikumist ja olümpismi Eesti ühiskonnas;  väärtustada Eesti tippsportlasi, nende saavutusi ja elutööd ning seeläbi inspireerida järgmisi põlvkondasid;  propageerida sporti ja liikumist noorte hulgas. 1  Võtmeindikaatorid1 SISU: 1) muuseumi tuntus (koht spontaanselt esimesena nimetatavate muuseumide pingereas); 2) oma kooliajal vähemalt korra muuseumi haridusprogrammis osalenud õpilaste osakaal kõigist Eesti 1.–12. klassi õpilastest (eesmärk: iga õpilane vähemalt 1 kord 1.–12. klassi jooksul); 3) külastajate rahulolu; FINANTSID: 4) majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused); 5) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (käibevarade suhe lühiajalistesse kohustustesse); ORGANISATSIOON: 6) töötajate rahulolu.  Strateegilised valdkondlikud eesmärgid 1. Suurendada muuseumi tuntust ja nähtavust. Laiendada koostööd strateegiliste partneritega. Olla aktiivselt tegev olümpiamuuseumide rahvusvahelises koostöövõrgustikus. Tulemusindikaatorid: 1.1. Koostööprojektide arv 2. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt kogumispõhimõtete alusel. Hoida toimivana kogumiskoostöökokkulepped suuremate alaliitudega. Tulemusindikaatorid: 2.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele 2.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus 3. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes. Tulemusindikaatorid: 3.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast 3.2. Hea või rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust 4. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga seotud ja/või muuseumi missioonist tulenevaid uurimisprojekte. Tulemusindikaatorid: 4.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus 4.2. Uurimisprojektide arv aastas, sh koostööprojektide arv 4.3. Uurimistööde konsultatsioonide arv 5. Pakkuda muuseumi missioonist, kogust ja eesmärkidest lähtuvaid haridustegevusi ning unikaalset ja inspireerivat näituseprogrammi. Hoida muuseumi püsiekspositsiooni ajakohasena ja suurendada oma tegevuse mõjusust. 1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1 2 Tulemusindikaatorid: 5.1. Muuseumi külastajate arv aastas, sh eraldi tasuliste ja tasuta külastajate arv 5.2. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega 5.3. Aasta jooksul tegevusest osa saanud laste ja noorte arv 5.4. Aasta jooksul tegevusest osa saanud täiskasvanute arv 6. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste vabakasutus. Tulemusindikaatorid: 6.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid 6.2. Muuseumi veebilehel on vabakasutuse kohta asjakohane selgitus 7. Hoida muuseum külastajatele avatud vähemalt kuuel päeval nädalas (erandeid võib teha madalhooajal), sh nädalavahetustel ja üldjuhul ka riigipühadel, ning vähemalt suvehooajal iga nädal vähemalt ühel tööpäeval kauem kui kella 18.00-ni. Tulemusindikaator: 7.1. Muuseumi lahtiolekuajad 8. Lähtuda kõigi teenuste pakkumisel ligipääsetavuse ja universaaldisaini põhimõtetest arvestamaks kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on võimalik teenust kõigile kasutajasõbralikumaks muuta või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava. Tulemusindikaator: 8.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle täitmine 9. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge. Tulemusindikaatorid: 9.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas 9.2. Vee kasutus aastas 9.3. Jäätmete liigiti kogumine 9.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas 9.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine  Finantsjuhtimise põhimõtted Sihtasutuse eesmärk ei ole kasumi teenimine. Samas tuleb tagada, et sihtasutus kasutaks talle eraldatud vahendeid võimalikult kulutõhusalt, sest see aitab kaasa strateegiliste eesmärkide saavutamisele ja tegevuse jätkusuutlikkusele. 1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus: a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult; b. keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. 3 2. Investeerimispoliitika: a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ja avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest; b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud; c. arendustegevuste investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei suuda katta; d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist. 3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras lisas 1 loetletud baasteenuste osutamiseks ja asutajate ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St et sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. Muuseumiseaduse (§ 20 lg 2) kohaselt ei tohi lisateenused takistada põhiülesannete täitmist, need peavad olema isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada riigi tegevustoetust.  Juhtimiskvaliteedi eesmärgid Eesmärk on, et sihtasutuse juhtimise ja teenuste kvaliteet oleks kõrge ning maksumaksja raha on seeläbi tõhusalt kasutatud. Oluline on juhatuse ja nõukogu liikmete kompetentsipõhine valimine ja määramine (esindatud on sisutegevuse, juhtimise, finants, õiguse jm asjakohased kompetentsid), liikmete vastastikune hea koostöö ning tõhus toimimine. 1. Sihtasutus on töötajaid ja koostööpartnereid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud kaasaegne organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist. Selleks toimub muu hulgas: 1.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega; 1.2. vähemalt kord kahe aasta jooksul nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu liikmete tööle2. 2. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest3 ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise põhimõtetest4. Tulemusindikaator: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti. 3. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutajate ootuste täitmisega (on sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel). 2 Vt korraldamise metoodika lisas 1. 3 https://eits.ria.ee/ 4 Heaks kiidetud Kultuuriministeeriumi IT nõukogu 31.10.2022 koosolekul. 4