Kiri

EUROPEAN COMMISSION Brussels, 9.7.2025 COM(2025) 366 final REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Evaluation of the European Heritage Label Action 2018-2024 {SWD(2025) 176 final} EN EN  1. Introduction The European Heritage Label (EHL) was introduced in 2011 as a European Initiative, to increase the visibility of Europe’s shared cultural heritage and promote a stronger sense of European identity. The initiative aimed to connect European audiences, especially young people, by encouraging an appreciation of both national and European values and history. A key aim of the EHL was to strengthen European identity by highlighting shared historical events and cultural values. By showcasing heritage sites of national and European significance, the initiative emphasised that European identity is shaped by both individual national histories and common European experiences. The EHL also aimed to promote intercultural dialogue, fostering respect for different cultures and creating a platform for mutual understanding. Another significant outcome of the EHL was to raise the profile of heritage sites that have shaped European history and culture. Many of these sites, often under-recognised in European cultural tourism, were expected to gain visibility, aiding their preservation and promoting them as educational platforms. The initiative also aimed to attract a broader audience, boosting local pride, tourism, and economies. The EHL focused on engaging young people through innovative educational resources, workshops, and exhibitions to help them better understand Europe’s shared history and values. This provided young Europeans with a connection to their continent’s rich heritage. The evaluation of the EHL, based on feedback from stakeholders and desk research, assesses its progress during its second phase (2018-2024) and builds on previous evaluations. It aims to improve the initiative’s effectiveness and impact. Following the European Commission’s Better Regulation Guidelines, the evaluation examines five criteria: effectiveness, efficiency, coherence, EU added value, and relevance. The findings will inform the future of the EHL, ensuring it remains a tool for preserving and highlighting Europe’s shared history and values, while lessons learned will help refine the initiative for its next phase beyond 2025. The evaluation shows significant progress, particularly in raising the profile of sites and enhancing their European significance. The EHL has integrated well with other EU cultural heritage initiatives, despite challenges in defining European identity. The label has strengthened networks among heritage sites, enabling collaboration and knowledge exchange that national efforts alone could not achieve. It has also facilitated sites’ access to EU funding. The EHL has adapted to EU priorities such as sustainability, digital innovation, and inclusion. Progress has been made in improving accessibility and gender equality, although implementation has varied across sites. The evaluation highlights the need for clearer guidance and practical tools for sites to better integrate the European dimension. External factors, such as the COVID-19 pandemic, disrupted the initiative but also encouraged innovation, particularly through digital engagement. 2. State of Development of the Action Between 2018 and 2024, the European Heritage Label (EHL) expanded significantly, with the number of awarded sites reaching 67 in 2024. This growth, especially in Central and Eastern Europe, made the label more inclusive and highlighted a broader range of European histories and identities. The diversity of recognised heritage sites also increased, including underwater 1/5 archaeology sites like the Azores and intangible cultural heritage such as Zdravljica, representing the European Spring of Nations. Transnational projects like Cisterscapes, involving multiple countries, reflected a more interconnected approach to European heritage. Educational engagement and public outreach were strengthened, with many sites developing programmes focusing on themes like democracy and cultural diversity. For example, Seminaarinmäki Campus in Finland engaged over 8 000 students annually, while Ventotene in Italy hosted seminars on European Federalism. The COVID-19 pandemic disrupted physical events but accelerated the shift to digital tools. Many sites pivoted to online tours and virtual workshops, maintaining public engagement while presenting challenges in accessibility and personal connection. The creation of the EHL Bureau in 2023 formalised the network of EHL sites, promoting collaboration, sharing best practices, and supporting smaller sites. This structure improved communication, capacity-building, and a shared identity among sites, while initiatives like European Heritage Days facilitated joint educational and cultural programmes. 3. Evaluation Findings: Successes and Challenges The evaluation of the European Heritage Label (EHL) for the 2018-2024 period provided valuable insights into the initiative's effectiveness, challenges, and areas for future improvement. The evaluation focused on key criteria such as effectiveness, efficiency, coherence, EU added value, and relevance, identifying both successes and areas that require attention to enhance the programme’s impact. Effectiveness The EHL has proven effective in several key areas, notably in raising the European profile of heritage sites. Over 60% of surveyed sites reported an increase in visitor numbers after receiving the label, which also led to greater local community involvement and a broader recognition of European significance. The label helped enhance local tourism and contributed to the local economy. Additionally, the EHL has had a positive educational impact, with many sites offering innovative programmes that connected visitors, especially younger generations, to shared European history and values through workshops, seminars, and digital tools like virtual tours and multimedia presentations.However, there were challenges. The concept of "European significance" proved difficult for many sites to clearly define and demonstrate. This issue was particularly apparent in cases where local or regional histories overlapped with broader European history, making it harder for sites to articulate their European relevance. The evaluation recommended that the European Commission provide clearer guidelines and examples to help applicants understand how to demonstrate European significance. It was also suggested that the Commission consider introducing a two-step selection process: one focusing on verifying European significance, and the second on evaluating project proposals and operational plans. This approach would streamline applications and ensure only sites with clear European connections are selected. Efficiency The operational efficiency of the EHL was generally high, but the evaluation highlighted areas where improvements could reduce administrative burdens. The two-step selection process, involving both national pre-selection and EU-level selection, was seen as somewhat redundant, especially when sites did not meet the European significance criterion. Streamlining this into a 2/5 single-step process would improve efficiency by reducing duplication. Furthermore, the complexity of administrative tasks, including reporting requirements and monitoring of sites, was identified as an area needing refinement. The monitoring system functions more as a performance review than a comprehensive evaluation, and there was a call for clearer guidelines and common indicators for site assessments. Additionally, the national quotas for site submissions, limiting each Member State to one site per selection year, were initially useful but have become restrictive as more countries express interest. The evaluation recommended reassessing these quotas to accommodate the growing number of heritage sites seeking recognition, thus ensuring the programme’s expansion aligns with its increasing ambitions. Coherence The EHL is distinct within the EU cultural policy landscape due to its focus on the symbolic value of heritage sites and their role in fostering European identity and unity. Unlike other EU programmes like UNESCO World Heritage or the European Heritage Days, which focus on tangible heritage or cultural preservation, the EHL highlights the historical and symbolic significance of sites in promoting shared European values. This unique focus reinforces the EU’s integration project and strengthens the narrative of European unity. However, there are overlaps with other EU initiatives, such as the Council of Europe’s Cultural Routes, which also aim to promote European heritage. While the EHL focuses on European integration, the evaluation pointed out the risk of fragmentation among EU cultural programmes. It was suggested that stronger synergies could be developed between the EHL and other EU actions, such as Erasmus+ and the Europe for Citizens programme, to foster cross-programme collaboration and maximise the impact of the label. The evaluation also noted that the EHL could better align with EU priorities, such as sustainability and digital innovation. As the EU increasingly prioritises these areas, the EHL has the opportunity to promote green heritage practices and digital accessibility. Sites are already adopting sustainable practices, such as energy-efficient technologies and sustainable tourism initiatives, but these efforts need to be more fully integrated into the broader EU agenda.The evaluation also recommended that the EHL be more closely integrated into EU cultural diplomacy efforts. By showcasing Europe’s diverse heritage globally, the EHL could strengthen the EU’s cultural diplomacy and promote European values worldwide. EU Added Value The EHL has created a pan-European network of heritage sites that share common goals and engage in collaborative activities. The creation of the EHL Bureau in 2023 has strengthened these networks by providing logistical, financial, and promotional support. The label has facilitated joint projects, including exhibitions, educational programmes, and shared cultural initiatives, which have fostered cross-border partnerships and exchanges of best practices. Another key added value is access to EU funding. The EHL serves as a mark of credibility, making sites eligible for funding from programmes like Creative Europe, Erasmus+, and CERV. This has enabled sites to pursue projects related to cultural preservation, youth engagement, and intercultural dialogue. However, the evaluation pointed out that smaller sites often struggle to access these funds due to complex application procedures and limited administrative capacity. Despite the EHL’s successes at the EU level, its visibility at the 3/5 national level remains limited. Some sites reported that the EHL was not sufficiently promoted within their local communities, and the broader public remained unaware of its significance. To address this, the evaluation recommended launching national-level awareness campaigns to increase the profile of EHL sites and the initiative overall. Relevance The relevance of the EHL remains high, particularly as the EU places increasing importance on sustainability, digital innovation, and inclusivity. Many EHL sites have integrated sustainability into their operations, adopting green practices and eco-friendly projects that align with the EU’s environmental goals. The EHL’s alignment with the New European Agenda for Culture further reinforces its relevance in promoting social cohesion, economic development, and democratic engagement. Digital innovation is another area where the EHL has demonstrated its relevance. Many sites have embraced digital platforms, offering virtual tours and online resources to engage with a wider audience. However, there are disparities in how well sites have implemented digital tools, with smaller sites facing greater challenges. The evaluation recommended that the Commission continue to support sites in developing digital resources and ensuring that these tools are accessible to all audiences, including those with disabilities. The EHL also continues to be highly relevant in fostering social cohesion and inclusion, especially in a Europe facing challenges such as migration and discrimination. Sites that incorporate social inclusion into their programmes report positive outcomes in reaching underrepresented groups and fostering intercultural dialogue. However, the evaluation noted that the implementation of inclusivity measures varied widely across sites, and recommended that the Commission promote programmes that focus on inclusivity and social cohesion across the network. 4. Conclusions and Lessons Learned The evaluation of the European Heritage Label (EHL) for the 2018-2024 period highlighted both successes and challenges, offering key lessons for its future. The findings will guide the EHL into its next phase, ensuring its continued success and relevance in a changing cultural and political landscape. Strengthening the European Significance Criterion: A major conclusion from the evaluation was the challenge in defining "European significance." While the EHL has effectively highlighted heritage sites that represent European values, many sites struggled to clearly demonstrate how their heritage connects to the broader European narrative. The evaluation recommended clearer guidance for applicants and national coordinators, including practical examples and workshops. A key recommendation was to introduce a two-step selection process: the first stage would assess European significance, ensuring only sites with a clear European connection proceed to the second stage, which would focus on project proposals or operational plans. Enhancing Digital Engagement and Accessibility: The evaluation also underscored the growing importance of digital engagement, particularly for younger, tech-savvy audiences. The COVID-19 pandemic accelerated the shift towards digital platforms, yet the implementation of digital tools was uneven across sites. Some sites successfully developed high-quality digital experiences, while others lacked resources. The evaluation called for the European Commission to support the creation of inclusive, accessible digital content, including training programmes for site managers and funding opportunities for digital tools. Ensuring that digital 4/5 resources are accessible to all audiences, including those with disabilities, was a key recommendation. Supporting Smaller Sites and Ensuring Equity: Another critical finding was the imbalance between larger and smaller sites, particularly in rural areas, which often faced financial and administrative challenges. The evaluation suggested capacity-building programmes and mentorship schemes to support smaller sites, helping them improve their operations and visibility. The imbalance in the distribution of EHL sites, with larger countries having more sites, highlighted the need for more targeted efforts to ensure that all EU Member States, especially those with fewer resources, can participate fully. Improving Feedback Mechanisms and the Selection Process: The evaluation found inefficiencies in the current feedback mechanisms, particularly for unsuccessful applicants. Many sites reported receiving limited or insufficient feedback, making it difficult to improve future applications. The evaluation recommended providing more detailed, personalised feedback to help sites better understand their shortcomings and improve their proposals. Additionally, the two-step selection process could help improve the efficiency and quality of the selection process. Sustainability and Future Growth: As the number of EHL sites grows, the evaluation stressed the need for a more sustainable framework to manage the expanding network. Simplifying the governance structure and ensuring adequate resources were seen as crucial for long-term success. The legal framework could also be adjusted to allow greater flexibility in site selection, removing the one-site-per-country rule to encourage more Member States to participate. The evaluation also recommended stronger monitoring mechanisms to track the long-term impact of the initiative. Synergies with Other EU Programmes: The evaluation identified opportunities for greater synergy with other EU programmes like Creative Europe, Erasmus+, and Europe for Citizens. By aligning the EHL more closely with these initiatives, the European Commission could create a unified strategy for promoting European cultural heritage, strengthening the connections between heritage sites and broader cultural, educational, and social initiatives across the EU. In conclusion, the evaluation of the EHL provides crucial insights into the programme’s progress and potential. While the EHL has made significant strides in enhancing the visibility of European heritage and promoting intercultural dialogue, challenges remain in defining European significance, digital engagement, and equity across the network. By refining the selection process, enhancing digital tools, and supporting smaller sites, the EHL can continue to thrive and play a key role in preserving and promoting Europe’s shared heritage and values. 5/5 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 9.7.2025 COM(2025) 366 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva meetme hindamine (2018–2024) {SWD(2025) 176 final} ET ET  1. Sissejuhatus Euroopa kultuuripärandi märgis võeti 2011. aastal Euroopa algatusena kasutusele selleks, et suurendada Euroopa ühise kultuuripärandi nähtavust ja edendada tugevamat Euroopa identiteeditunnet. Algatuse eesmärk oli ühendada Euroopa inimesi, eelkõige noori, innustades neid väärtustama nii oma riigi kui ka Euroopa väärtusi ja ajalugu. Ühe olulise eesmärgina sooviti Euroopa kultuuripärandi märgisega tugevdada Euroopa identiteeti, tuues esile ühiseid ajaloosündmusi ja kultuuriväärtusi. Riikliku ja üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi esiletõstmisega rõhutab algatus, et Euroopa identiteeti kujundavad nii üksikute riikide ajalugu kui ka ühised Euroopa kogemused. Samuti seati Euroopa kultuuripärandi märgisega siht soodustada kultuuridevahelist dialoogi, edendada austust eri kultuuride vastu ja luua alus vastastikuseks mõistmiseks. Veel ühe olulise tulemusena pidi Euroopa kultuuripärandi märgis suurendama Euroopa ajalugu ja kultuuri kujundanud pärandiobjektide tuntust. Paljud neist objektidest, mis sageli ei pälvinud Euroopa kultuuriturismis piisavat tähelepanu, pidid muutuma nähtavamaks, mis pidi aitama kaasa nende säilimisele ja toimimisele haridusplatvormidena. Peale selle oli algatuse eesmärk haarata laiema üldsuse tähelepanu, suurendada uhkust oma kodukandi üle ning edenda turismi ja majandust. Euroopa kultuuripärandi märgise algatuse puhul keskenduti noorte kaasamisele uuenduslike õppematerjalide, õpikodade ja näituste kaudu, et aidata neil paremini mõista Euroopa ühist ajalugu ja ühiseid väärtusi. See võimaldas noortel eurooplastel tunda sidet oma maailmajao rikkaliku pärandiga. Euroopa kultuuripärandi märgise hindamisel, mis põhineb sidusrühmadelt saadud tagasisidel ja dokumentide analüüsil, hinnatakse algatuse teises etapis (2018–2024) tehtud edusamme ja tuginetakse varasematele hindamistele. Hindamise eesmärk on parandada algatuse tulemuslikkust ja mõju. Euroopa Komisjoni parema õigusloome suuniste kohaselt käsitletakse hindamisel viit kriteeriumi: mõjusust, tõhusust, sidusust, ELi lisaväärtust ja asjakohasust. Hindamise tulemused annavad teavet Euroopa kultuuripärandi märgise tuleviku kavandamiseks ning selle tagamiseks, et märgise abil säilitatakse ja rõhutatakse Euroopa ühist ajalugu ja ühiseid väärtusi ka edaspidi, samas kui saadud õppetunnid aitavad täiustada algatust selle elluviimise järgmises, 2025. aastal alanud etapis. Hindamine osutab märkimisväärsetele edusammudele, eriti pärandiobjektide nähtavuse suurendamisel ja nende üleeuroopalise tähtsuse esiletõstmisel. Euroopa kultuuripärandi märgis on hästi integreeritud ELi muude kultuuripärandialgatustega, kuigi Euroopa identiteedi määratlemine on osutunud keerukaks. Märgis on tugevdanud kultuuripärandi objektide võrgustikke, võimaldades koostööd ja teadmiste vahetamist, mida riikide eraldiseisvate jõupingutustega ei oleks võimalik saavutada. Samuti on see hõlbustanud liidu rahaliste vahendite hankimist kultuuripärandi objektide jaoks. Euroopa kultuuripärandi märgist on kohandatud vastavalt sellistele ELi prioriteetidele nagu kestlikkus, digitaalne innovatsioon ja kaasamine. Ligipääsetavuse ja soolise võrdõiguslikkuse parandamisel on tehtud edusamme, kuigi rakendamine on eri paigus olnud erinev. Hindamisel sai ilmseks, et Euroopa mõõtme paremaks integreerimiseks kultuuripärandi objektidesse on vaja selgemaid suuniseid ja praktilisi abivahendeid. Välised tegurid, nagu COVID-19 pandeemia, häirisid algatuse elluviimist, kuid soodustasid ka innovatsiooni, eelkõige digitaalse kaasamise kaudu. 1/5  2. Meetme arengu seis Aastatel 2018–2024 laienes Euroopa kultuuripärandi märgise kasutamine märkimisväärselt: 2024. aastal jõudis märgise saanud pärandiobjektide arv 67ni. See kasv, eriti Kesk- ja Ida- Euroopas, muutis märgise kaasavamaks ning tõi esile Euroopa ajaloo ja identiteetide suurema eripalgelisuse. Suurenenud on ka tunnustatud pärandiobjektide mitmekesisus; need hõlmavad veealuseid muistiseid, näiteks Assooridel, ja vaimset kultuuripärandit, nagu luuletus „Zdravljica“, mis kajastab Euroopa rahvaste ärkamist. Mitut riiki hõlmavad riikidevahelised projektid, nagu Cisterscapes, peegeldasid seostatumat lähenemisviisi Euroopa kultuuripärandile. Tugevdati hariduslikku kaasamist ja üldsuse teavitamist ning paljude pärandiobjektide puhul töötati välja programmid, mis keskenduvad sellistele teemadele nagu demokraatia ja kultuuriline mitmekesisus. Näiteks Seminaarinmäki ülikoolilinnakus Soomes kaasati igal aastal üle 8 000 üliõpilase ning Ventotene saarel Itaalias korraldati seminare Euroopa föderalismi teemal. COVID-19 pandeemia takistas füüsilisi sündmusi, kuid kiirendas digivahendite kasutuselevõttu. Paljudes paikades hakati korraldama veebiekskursioone ja virtuaalseid õpikodasid, mis võimaldasid avalikkust jätkuvalt kaasata, kuid peegeldasid ligipääsetavuse ja isikliku kontaktiga seotud probleeme. Euroopa kultuuripärandi märgise büroo loomisel 2023. aastal muutus Euroopa kultuuripärandi märgise saanud pärandiobjektide võrgustik ametlikuks, mis võimaldas edendada koostööd, jagada parimaid tavasid ja toetada väiksemaid pärandiobjekte. See struktuur parandas teabevahetust ja suutlikkuse suurendamist ning edendas pärandiobjektide ühist identiteeti, samal ajal kui sellised algatused nagu Euroopa pärimuspäevad soodustasid ühiseid haridus- ja kultuuriprogramme. 3. Hindamise tulemused: edusammud ja raskused Aastatel 2018–2024 Euroopa kultuuripärandi märgise algatuse elluviimise hindamine andis väärtuslikku teavet algatuse mõjususe, probleemide ja parandamist vajavate valdkondade kohta. Hindamisel keskenduti sellistele põhikriteeriumidele nagu mõjusus, tõhusus, sidusus, ELi lisaväärtus ja asjakohasus ning tehti kindlaks nii edusammud kui ka valdkonnad, mis vajavad tähelepanu, et programmi mõju oleks suurem. Mõjusus Euroopa kultuuripärandi märgis on osutunud mõjusaks mitmes olulises valdkonnas, eelkõige pärandiobjektide üleeuroopalise tähenduse tutvustamisel. Küsitluses teatati enam kui 60 % pärandiobjekti puhul külastajate arvu suurenemisest pärast märgise saamist; selle tulemuseks oli ka kohaliku kogukonna suurem kaasatus ja üleeuroopalise tähtsuse laiem tunnustamine. Märgis aitas edendada kohalikku turismi ja toetas kohalikku majandust. Lisaks on Euroopa kultuuripärandi märgisel olnud positiivne hariduslik mõju: paljudes märgise saanud paikades viidi ellu uuenduslikke programme, mis ühendasid külastajaid, eelkõige nooremaid põlvkondi, Euroopa ühise ajaloo ja ühiste väärtustega õpikodade, seminaride ja digitaalsete vahendite, näiteks virtuaalsete ekskursioonide ja multimeediaesitluste kaudu. Siiski esines ka raskusi. Paljude pärandiobjektide puhul osutus üleeuroopalise tähtsuse kontseptsiooni selge määratlemine ja esiletoomine keeruliseks. See probleem oli eriti ilmne juhtudel, kus kohalik või piirkondlik ajalugu kattub Euroopa laiema ajalooga, mistõttu pärandiobjektide üleeuroopalist tähtsust on keerulisem välja tuua. Hindamise tulemusel soovitati Euroopa Komisjonil esitada selgemaid suunised ja näiteid, et aidata taotlejatel mõista, kuidas üleeuroopalist tähtsust demonstreerida. Samuti tehti ettepanek, 2/5 et komisjon kaaluks kaheetapilise valikumenetluse kasutuselevõttu: esimeses keskendutaks üleeuroopalise tähtsuse kontrollimisele ning teises projektitaotluste ja tegevuskavade hindamisele. See lähenemisviis lihtsustaks taotlemist ja tagaks, et välja valitakse ainult selge Euroopa seosega pärandiobjektid. Tõhusus Euroopa kultuuripärandi märgise algatuse toimimine on üldiselt olnud väga tõhus, kuid hindamise käigus selgusid valdkonnad, kus parandused võiksid halduskoormust vähendada. Kaheastmelist valikuprotsessi, mis hõlmab nii riiklikku eelvalikut kui ka ELi tasandi valikut, peeti mõnevõrra dubleerivaks, eriti kui pärandiobjektid ei vasta üleeuroopalise tähtsuse kriteeriumile. Protsessi ümberkujundamine üheastmeliseks parandaks tõhusust, vähendades dubleerimist. Parandamist vajava valdkonnana toodi välja ka haldustoimingute keerukus, sealhulgas aruandlusnõuded ja pärandiobjektide järelevalve. Järelevalve sisuks on pigem tulemuslikkuse läbivaatamine kui põhjalik hindamine, mistõttu on vaja selgemaid suuniseid ja ühiseid näitajaid pärandiobjektide hindamiseks. Peale selle leiti, et pärandiobjektide esitamise riiklikud kvoodid, mille kohaselt iga liikmesriik saab valikuaastal esitada ainult ühe objekti, olid algselt kasulikud, kuid on nüüdseks muutunud piiravaks, sest huvi väljendab aina rohkem riike. Hindamise tulemusel soovitati need kvoodid uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse tunnustust taotlevate pärandiobjektide kasvavat arvu ning tagada programmi laienemine kooskõlas selle suurenevate eesmärkidega. Sidusus Euroopa kultuuripärandi märgis eristub ELi kultuuripoliitika maastikul, kuna keskendub pärandiobjektide sümbolväärtusele ja rollile Euroopa identiteedi ja ühtsuse tugevdamisel. Erinevalt teistest ELi programmidest, nagu UNESCO maailmapärand või Euroopa pärimuspäevad, mis keskenduvad ainelisele pärandile või kultuuri säilitamisele, rõhutatakse Euroopa kultuuripärandi märgisega pärandiobjektide ajaloolist ja sümboolset tähtsust ühiste Euroopa väärtuste edendamisel. See ainulaadne fookus tugevdab ELi lõimimise projekti ja Euroopa ühtsuse narratiivi. Siiski esineb kattuvusi teiste ELis ellu viidavate algatustega, näiteks Euroopa Nõukogu kultuuriradade algatusega, mille kannab samuti Euroopa kultuuripärandi edendamise eesmärki. Kuigi Euroopa kultuuripärandi märgis keskendub Euroopa lõimumisele, tõi hindamine esile ELi kultuuriprogrammide killustumise ohu. Tehti ettepanek luua tugevam koostoime Euroopa kultuuripärandi märgise ja muude ELi meetmete, näiteks programmi „Erasmus+“ ja programmi „Kodanike Euroopa“ vahel, et soodustada programmidevahelist koostööd ja maksimeerida märgise mõju. Lisaks tõdeti hindamisel, et Euroopa kultuuripärandi märgis võiks olla paremini kooskõlas ELi prioriteetidega, nagu kestlikkus ja digitaalne innovatsioon. Nüüd, mil EL omistab nendele valdkondadele üha suuremat tähtsust, pakub Euroopa kultuuripärandi märgis võimalust edendada keskkonnahoidlikke pärandtavasid ja digitaalset ligipääsetavust. Pärandiobjektidel juba võetakse kasutusele säästvaid tavasid, nagu energiatõhusad tehnoloogilised lahendused ja säästva turismi algatused, kuid need jõupingutused tuleb täielikumalt integreerida ELi laiemasse tegevuskavasse. Samuti tehti hindamise tulemusel ettepanek integreerida Euroopa kultuuripärandi märgis tihedamalt ELi kultuuridiplomaatiasse. Kogu maailmas Euroopa mitmekesise pärandi tutvustamise kaudu võiks Euroopa kultuuripärandi märgis tugevdada ELi kultuuridiplomaatiat ja edendada Euroopa väärtusi mujal maailmas. 3/5 ELi lisaväärtus Euroopa kultuuripärandi märgise loomise tulemusel on tekkinud üleeuroopaline võrgustik, kuhu kuuluvad ühiste eesmärkidega ja koostööd tegevad pärandiobjektid. Euroopa kultuuripärandi märgise büroo loomine 2023. aastal on logistilise, rahalise ja reklaamialase toe kaudu seda võrgustikku tugevdanud. Märgis on hõlbustanud ühisprojektide, sealhulgas näituste, haridusprogrammide ja ühiste kultuurialgatuste elluviimist, mis on soodustanud piiriüleseid partnerlussuhteid ja parimate tavade vahetamist. Oluline lisaväärtus on ka võimalus saada liidu rahalisi vahendeid. Euroopa kultuuripärandi märgis näitab usaldusväärsust ja annab õiguse saada pärandiobjektide jaoks rahalisi vahendeid sellistest programmidest nagu „Loov Euroopa“, „Erasmus+“ ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm. See on võimaldanud pärandiobjektidel viia ellu kultuuri säilitamise, noorte kaasamise ja kultuuridevahelise dialoogiga seotud projekte. Hindamisel ilmnes siiski, et väiksemate pärandiobjektide puhul on keerukate taotlemismenetluste ja piiratud haldussuutlikkuse tõttu sageli keeruline liidu rahalisi vahendeid saada. Vaatamata Euroopa kultuuripärandi märgise edukusele ELi tasandil on selle nähtavus riikide tasandil endiselt vähene. Mõningate pärandiobjektide puhul teatati, et Euroopa kultuuripärandi märgist ei reklaamita kohalikus kogukonnas piisavalt ning laiem üldsus ei ole selle tähtsusest teadlik. Selle küsimuse lahendamiseks soovitati hindamise tulemusel korraldada üleriigilisi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et suurendada Euroopa kultuuripärandi märgise saanud pärandiobjektide ja kogu algatuse nähtavust. Asjakohasus Euroopa kultuuripärandi märgis on endiselt väga asjakohane, eriti kuna EL omistab üha suuremat tähtsust kestlikkusele, digitaalsele innovatsioonile ja kaasavusele. Paljud Euroopa kultuuripärandi märgise saanud pärandiobjektid pööravad oma tegevuses tähelepanu kestlikkusele ning on võtnud kasutusele keskkonnahoidlikud tavad ja viinud ellu keskkonnasõbralikke projekte, mis on kooskõlas ELi keskkonnaeesmärkidega. Euroopa kultuuripärandi märgise kooskõla Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskavaga suurendab veelgi märgise asjakohasust sotsiaalse ühtekuuluvuse, majandusarengu ja demokraatliku kaasatuse edendamise seisukohast. Veel üks valdkond, kus Euroopa kultuuripärandi märgis on tõestanud oma asjakohasust, on digitaalne innovatsioon. Paljude pärandiobjektide puhul on võetud kasutusele digiplatvormid, kus pakutakse virtuaalseid ekskursioone ja veebiressursse laiema üldsuse kaasamiseks. Siiski esineb erinevusi selles, kui hästi on pärandiobjektid digivahendeid rakendanud, kusjuures väiksemate objektide puhul on see keerulisem. Hindamise tulemusel soovitati komisjonil jätkata pärandiobjektide toetamist digiressursside väljatöötamisel ja selle tagamisel, et need oleksid kättesaadavad kõigile sihtrühmadele, sealhulgas puuetega inimestele. Euroopa kultuuripärandi märgis on jätkuvalt väga asjakohane ka sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasatuse edendamisel, eriti nüüd, mil Euroopas tuleb toime tulla selliste väljakutsetega nagu ränne ja diskrimineerimine. Pärandiobjektide puhul, mille programmiga nähakse ette sotsiaalne kaasamine, on teatatud positiivsetest tulemustest alaesindatud rühmadeni jõudmisel ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisel. Hindamisel nenditi siiski, et kaasamismeetmete rakendamine on pärandiobjektide lõikes väga erinev, ning soovitati komisjonil edendada programme, mis keskenduvad kaasavusele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele kogu võrgustikus. 4/5  4. Järeldused ja saadud kogemused Euroopa kultuuripärandi märgise hindamine, mis hõlmas 2018.–2024. aastat, tõi esile nii edusamme kui ka probleeme, mis pakuvad olulisi õppetunde, mida saab edaspidises tegevuses arvesse võtta. Hindamise tulemused suunavad Euroopa kultuuripärandi märgise järgmisesse etappi, tagades selle jätkuva edu ja asjakohasuse muutuvas kultuurilises ja poliitilises keskkonnas. Üleeuroopalise tähtsuse kriteeriumi tugevdamine. Hindamise üks peamisi järeldusi on seotud üleeuroopalise tähtsuse määratlemise keerukusega. Kuigi Euroopa kultuuripärandi märgis on tulemuslikult esile toonud Euroopa väärtusi esindavad kultuuripärandiobjektid, oli paljude objektide puhul keeruline selgelt näidata, kuidas nende pärand on seotud laiema Euroopa narratiiviga. Hindamise tulemusel soovitati anda taotlejatele ja riiklikele koordinaatoritele selgemaid juhiseid, sealhulgas esitada praktilisi näiteid ja korraldada õpikodasid. Üks oluline soovitus oli võtta kasutusele kaheetapiline valikuprotsess: esimeses etapis hinnataks üleeuroopalist tähtsust, tagades, et teise etappi, milles hinnatakse projektitaotlusi või tegevuskavasid, jõuavad ainult selge Euroopa seosega pärandiobjektid. Digitaalse kaasamise ja ligipääsetavuse parandamine. Hindamisel toonitati ka digitaalse kaasamise kasvavat tähtsust, eriti nooremate, tehnoloogiaga sina peal olevate inimeste puhul. COVID-19 pandeemia kiirendas digiplatvormide kasutuselevõttu, kuid digivahendite rakendamine oli pärandiobjektide lõikes ebaühtlane. Mõned pärandiobjektid arendasid edukalt kvaliteetseid digikogemusi, teistel aga puudusid selleks ressursid. Hindamise tulemusel kutsuti Euroopa Komisjoni üles toetama kaasava ja ligipääsetava digitaalse sisu loomist, sealhulgas koolitusprogramme pärandiobjektide haldajatele ja rahastamisvõimalusi digitaalsete vahendite väljatöötamiseks. Üks oluline soovitus oli tagada, et digiressursid oleksid ligipääsetavad kõigi sihtrühmade, sealhulgas puuetega inimeste jaoks. Väiksemate pärandiobjektide toetamine ja võrdsete võimaluste tagamine. Veel üks oluline tähelepanek oli see, et suuremad ja väiksemad (eriti maapiirkondades asuvad) pärandiobjektid ei ole võrdses seisus: viimastel esineb sageli finants- ja haldusraskusi. Hindamise tulemusel soovitati rakendada väiksemate pärandiobjektide toetamiseks suutlikkuse suurendamise programme ja mentorluskavasid, et aidata neil oma tegevust ja nähtavust parandada. Euroopa kultuuripärandi märgise saanud pärandiobjektid ei ole tasakaalustatult jaotunud, sest suurematel riikidel on selliseid objekte rohkem; see asjaolu toob esile vajaduse võtta sihipärasemaid meetmeid selleks, et tagada kõigi ELi liikmesriikide, eelkõige vähemate ressurssidega liikmesriikide täielik osalemine. Tagasisidemehhanismide ja valikuprotsessi parandamine. Hindamisel leiti, et praegused tagasisidemehhanismid ei ole tõhusad, eriti mis puudutab taotlejaid, kes ei osutu valituks. Paljude pärandiobjektide puhul teatati tagasiside vähesusest või ebapiisavusest, mistõttu on keeruline esitada edaspidi paremaid taotlusi. Hindamise tulemusel soovitati anda üksikasjalikumat ja personaalsemat tagasisidet, et aidata pärandiobjektidel oma puudusi paremini mõista ja taotlusi parandada. Lisaks võib kaheetapiline valikuprotsess aidata parandada valikuprotsessi tõhusust ja kvaliteeti. Jätkusuutlikkus ja edasine kasv. Hindamise tulemusel toodi esile, et kuna Euroopa kultuuripärandi märgise saanud objektide arv kasvab, on vaja jätkusuutlikumat raamistikku laieneva võrgustiku haldamiseks. Pikaajalise edu saavutamiseks peeti väga oluliseks juhtimisstruktuuri lihtsustamist ja piisavate ressursside tagamist. Õigusraamistikku võiks samuti kohandada, et võimaldada suuremat paindlikkust pärandiobjektide valimisel, kaotades reegli „üks pärandiobjekt riigi kohta“, et julgustada rohkem liikmesriike osalema. Samuti 5/5 soovitati hindamise tulemusel tugevamaid järelevalvemehhanisme, et jälgida algatuse pikaajalist mõju. Koostoime muude ELi programmidega. Hindamise tulemusel tehti kindlaks võimalused suurendada koostoimet muude ELi programmidega, nagu „Loov Euroopa“, „Erasmus+“ ja „Kodanike Euroopa“. Viies Euroopa kultuuripärandi märgise tihedamasse kooskõlla nende algatustega, võiks Euroopa Komisjon luua ühtse strateegia Euroopa kultuuripärandi edendamiseks, tugevdades seoseid pärandiobjektide ning laiemate kultuuri-, haridus- ja sotsiaalsete algatuste vahel kogu ELis. Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa kultuuripärandi märgise programmi hindamine andis olulist teavet programmi edusammudest ja potentsiaalist. Kuigi Euroopa kultuuripärandi märgise abil on tehtud märkimisväärseid edusamme Euroopa kultuuripärandi nähtavuse suurendamisel ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisel, esineb endiselt raskusi üleeuroopalise tähtsuse määratlemisel, digitaalsel kaasamisel ja kogu võrgustikus võrdsuse tagamisel. Kui täiustada valikuprotsessi, tõhustada digivahendeid ja toetada väiksemaid pärandiobjekte, saab Euroopa kultuuripärandi märgise algatus jätkuvalt jõudsalt areneda ning täita olulist rolli Euroopa ühise pärandi ja ühiste väärtuste säilitamisel ja edendamisel. 6/5