Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 4 Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 61 lõike 5 alusel. Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruses nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: “1) korraldab andmekogu tööd;”; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punktid 3, 4 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: “8) kavandab ja korraldab andmekogu arendustöid;”; 4) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „rahvusliku olümpiakomitee“ sõnadega „, rahvusliku paralümpiakomitee“; 5) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) hallata ülevaadet Eesti spordisüsteemi aluseks olevate spordiorganisatsioonide struktuuri ehk maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste, rahvusliku olümpiakomitee ja rahvusliku paralümpiakomitee liikmeskonnast ning spordiorganisatsioonide liikmesusest ja esindatusest rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides;“; 6) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) maakonna spordiliidu, spordialaliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja rahvusliku paralümpiakomitee kohta;“; 7) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Spordiklubi kohta kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel, et spordiklubi põhieesmärk ja põhitegevusala on spordi arendamine, tema tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, spordiürituste korraldamine või muu sporditegevus ning tema spordialane tegevus toimub peamiselt Eestis. Spordiklubi tegevusalaks ei loeta spordiehitiste käitust. Andmekogu volitatud töötlejal on õigus teha põhjendatud erandeid.“; 8) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 151 järgmises sõnastuses: „(151) Spordiklubi või spordiühenduse spetsiifilise valdkonna ja spordiala või distsipliini kuulumise spordivaldkonda otsustab andmekogu volitatud töötleja.“; 9) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Rahvusliku olümpiakomitee“ sõnadega „ja rahvusliku paralümpiakomitee“; 10) paragrahvi 15 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „rahvusliku olümpiakomitee“ sõnadega „, rahvusliku paralümpiakomitee“; 11) paragrahvi 15 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Spordiorganisatsiooni esindatusena rahvusvahelises spordiorganisatsioonis käsitatakse füüsilise isiku kuulumist rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee, spordialaliidu, spordiühenduse või spordiklubi institutsionaalse esindajana ülemaailmse, üleeuroopalise või muu rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni, eksperdirühma või -organisse, või selle organisatsiooni auliikmeks olemist, kui selle kohta on olemas usaldusväärne teave.“; 12) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna “tasemekoolitused” sõnaga “koolitused”; 13) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) rahvusvaheliste tiitlivõistlustel (olümpiamängud, paralümpiamängud, kurtide olümpiamängud, maailma meistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, maailma ja Euroopa karikavõistlused, universiaadid, noorte olümpiamängud, Euroopa noorte olümpiafestivalid, Euroopa noorte paramängud ja võistkondlike sportmängude Balti meistrivõistlused) esikolmikusse jõudnud ning Eestit esindanud võistkondade ja sportlaste kohta”; 14) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) spordialadel või distsipliinidel, mida esindav rahvusvaheline spordialaliit kuulub katusorganisatsiooni, mis on rahvusvahelisi spordi katusorganisatsioone koondava organisatsiooni (SportAccord) liige, ja mida esindav Eesti spordialaliit kuulub rahvuslikku olümpiakomiteesse.“; 15) paragrahvi 20 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „rahvusvaheline katusorganisatsioon“ sõnadega „rahvusvaheline spordialaliit“; 16) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Eesti parasportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle arvestuse pidamisel võetakse aluseks alljärgnev: 1) tiitlivõistlusena käsitletakse paralümpiamänge, kurtide olümpiamänge ning maailma meistrivõistlusi ja Euroopa meistrivõistlusi parasportlastele ja kurtidele; 2) medal on võidetud spordialal või distsipliinil, mis on tunnustatud Rahvusvahelise Paralümpiakomitee ja Rahvusvahelise Kurtide Spordikomitee poolt; 3) vanuseklassina arvestatakse täiskasvanuid ja juunioreid; 4) tiitlivõistlustel osalejaid on rohkem kui medalikohti; 5) täisealine medalist on Eesti kodakondsusega.“; 17) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 3 asendatakse lauseosa „rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni või eksperdirühma kuuluva esindaja või auliikme nimi“ lauseosaga „rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni, eksperdirühma või -organisse kuuluva esindaja nimi, rahvusvahelise spordiorganisatsiooni auliikme nimi“; 18) paragrahvi 22 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste, rahvusliku olümpiakomitee ja rahvusliku paralümpiakomitee juriidilisest isikust liikmed;“; 19) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Maakonna spordiliit, spordialaliit, spordiühendus, rahvuslik olümpiakomitee ja rahvuslik paralümpiakomitee on kohustatud pärast andmekogusse kandmata organisatsiooni vastu võtmist oma liikmeskonda tagama, et vastuvõetud organisatsioon esitab registreerimistaotluse ja andmed andmekogule 30 päeva jooksul.“; 20) paragrahvi 23 lõike 7 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis: rahvusvahelise spordiorganisatsiooni tegevusulatus, nimi eesti keeles, tema rahvusvaheline tunnustatus, esindatava organi nimi eesti keeles, liik, esindaja ameti- või aunimetus ja tema roll;“; 21) paragrahvi 23 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „Rahvuslik olümpiakomitee“ sõnadega „, rahvuslik paralümpiakomitee“; 22) paragrahvi 23 lõiget 11 täiendatakse enne sõna “spordialaliit” sõnadega “rahvuslik paralümpiakomitee,“; 23) paragrahvi 23 lõige 16 sõnastatakse järgmiselt: „(16) Andmekogu volitatud töötlejal on õigus muuta andmekogusse kantud organisatsiooni liiki, võttes aluseks organisatsiooni põhitegevusala, organisatsiooni põhikirja äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, organisatsiooni esitatud avalduse või selgelt organisatsiooni põhitegevusele viitava muu asjakohase teabe.“; 24) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku andmed kannab andmekogusse treenerikutse andja või andmekogu volitatud töötleja 30 päeva jooksul nende esitamisest alates.“; 25) paragrahvi 26 lõike 5 punktis 4 asendatakse sõna „tasemekoolituste“ sõnaga „koolituste“; 26) paragrahvi 26 lõiked 7–10 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kutsekomisjon sisestab andmekogusse: 1) antud treenerikutsete andmed, välja arvatud kutsetunnistuse registreerimisnumber; 2) treenerikutse koolituste andmed (eriala ja täienduskoolitused); 3) treenerikutse andmise andmed. (8) Treenerikutse andja kannab andmekogusse: 1) treenerikutset andvate kutsekomisjonide ja antavate treenerikutsete andmed; 2) treenerikutset andvate kutsekomisjonide liikmete andmed; 3) treenerikutse koolituste andmed (üldained). (9) Treenerikutse andja kannab andmekogusse ja esitab kutseregistrile antud treenerikutsete andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Andmete esitajad identifitseeritakse kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades. (10) Treener, treenerikutse taotleja, sporditegevust juhendav treenerikutseta isik, kutsekomisjoni liige, kutsekomisjoni kontaktisik ja treenerikutse andja esindaja esitavad andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades.“; 27) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Paraspordi võistluste ja tulemuste andmed sisestab ja kannab andmekogusse Eesti Paralümpiakomitee võistluste protokollide alusel 30 päeva jooksul alates ametliku võistlusprotokolli avaldamisest.“; 28) paragrahvi 29 lõikes 2 jäetakse välja sõnad „, treenerite ja juhendajate tööjõukulude“; 29) paragrahvi 29 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Maakonna spordiliit, spordialaliit, spordiühendus, rahvuslik olümpiakomitee ja rahvuslik paralümpiakomitee on kohustatud tagama oma juriidilisest isikust liikmete andmete uuendamise andmekogus käesolevas põhimääruses sätestatud tähtpäevadeks.“; 30) paragrahvi 29 lõike 6 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „rahvuslik olümpiakomitee“ sõnadega „, rahvuslik paralümpiakomitee“; 31) paragrahvi 29 lõike 6 punktis 6 asendatakse sõna „tasemekoolituste“ sõnaga „koolituste“; 32) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõna „arhiveerimiskorrast“ sõnaga „dokumendihalduskorrast“; 33) paragrahvi 30 lõike 4 viimane lause sõnastatakse järgmiselt: „Säilitamistähtaja möödumisel alusdokumendid kustutatakse või hävitatakse.“; 34) paragrahvi 30 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) spordiorganisatsioon, kes ei ole ühegi maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse, rahvusliku olümpiakomitee või rahvusliku paralümpiakomitee liige, ei tegutse või on likvideerimisel;“; 35) paragrahvi 30 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 30 lõike 13 punktis 6 asendatakse sõna „tasemekoolituste“ sõnaga „koolituste“; 37) paragrahvi 31 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kutsekomisjon“ sõnadega „või treenerikutse andja.“; 38) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutset andva organi“ sõnadega „treenerikutse andja“; 39) paragrahvi 33 lõiget 3 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) spordiobjekti foto autori nimi, kui autoriõiguste omanik või esindaja ei ole andnud nõusolekut selle avaldamiseks;“; 40) paragrahvi 33 lõike 3 punktis 10 asendatakse sõna „tasemekoolituste“ sõnaga „koolituste“; 41) paragrahvi 33 lõike 3 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) treenerikutse andmise andmed;“; 42) paragrahvi 33 lõike 8 punktis 1 asendatakse sõnad „treenerikutset andva organi“ sõnadega „treenerikutse andja“; 43) paragrahvi 33 lõiget 8 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) treenerikutset andva kutsekomisjoni liikmel treenerikutse andmise andmetele komisjoniga seotud spordialade ja distsipliinide lõikes;“; 44) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki punkti 1 alapunkti 1.1.1. täiendatakse pärast sõnu „rahvuslik olümpiakomitee“ sõnadega „,rahvuslik paralümpiakomitee“; 45) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki punkti 2 alapunktist 2.1.6. jäetakse välja sõnad „Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) poolt”; 46) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki punkti 2 alapunkt 2.1.7. tunnistatakse kehtetuks; 47) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki punkti 7 alapunkt 7.13. tunnistatakse kehtetuks; 48) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki punkti 1 alapunkt 1.9. sõnastatakse järgmiselt: „1.9. Spordiobjekti fotode andmed 1.9.1. Spordiobjekti foto 1.9.2. Foto autori nimi 1.9.3. Autori nime näitamine avalikult (jah/ei) 1.9.4. Litsentsiandja nimi 1.9.5. Foto pealkiri 1.9.6. Foto tegemise aasta“; 49) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki punkti 2 täiendatakse alapunktidega 2.10.–2.11. järgmises sõnastuses: „2.10. Hoone energiamärgis 2.11. Hoone energiamärgise väljastamise kuupäev“; 50) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki punkti 5 täiendatakse alapunktiga 5.81. järgmises sõnastuses: „5.81. Padelihall 5.81.1. Pindala 5.81.2. Pikkus 5.81.3. Laius 5.81.4. Kõrgus 5.81.5. Põranda pealispind 5.81.6. Põranda täpsustus 5.81.7. Põranda paigaldamise aasta 5.81.8. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.81.9. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.81.10. Muud pealtvaatajate istekohad 5.81.11. Istekohad kokku 5.81.12. Valgustihedus (Eh) 5.81.13. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.81.14. Lisainfo tabloode kohta 5.81.15. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.81.16. Lisainfo“; 51) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki punkti 5 täiendatakse alapunktiga 5.271. järgmises sõnastuses: „5.271. Padeliväljak 5.271.1. Pindala 5.271.2. Pikkus 5.271.3. Laius 5.271.4. Väljaku kate 5.271.5. Väljaku katte täpsustus 5.271.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.271.7. Lisainfo“; 52) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki punkti 6 täiendatakse alapunktiga 6.191. järgmises sõnastuses: „6.191. Padel 6.191.1. Normaalmõõtmeliste padeliväljakute arv“; 53) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ IV peatüki punkti 1 täiendatakse alapunktiga 1.2.41. järgmises sõnastuses: „1.2.41. Välishariduse puhul ENIC/NARIC keskuse hariduskvalifikatsiooni hinnang“; 54) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ IV peatüki punkti 5 alapunkt 5.6. tunnistatakse kehtetuks; 55) määruse lisa 2 „Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus“ täiendatakse alapunktiga 1.81 järgmises sõnastuses: „1.81. padelihall“; 56) määruse lisa 2 „Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus“ täiendatakse alapunktiga 9.41 järgmises sõnastuses: „9.41. padeliväljak“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eesti spordiregistri põhimäärus kehtestati kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määrusega nr 4 (edaspidi põhimäärus) 1. Riigi infosüsteemi kuuluva spordiregistri põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks. Käesoleva eelnõuga tehakse järgmised muudatused: 1. Muudatused, mis on seotud 18.06.2025. a vastu võetud spordiseaduse muutmise seadusega2: - Eesti Paralümpiakomitee lisamine spordiseadusesse toob kaasa spordi andmekogu ja põhimääruse läbiva täiendamise; - spordiobjekti foto autori andmete kogumise võimaldamine toob kaasa spordiehitiste alamandmekogu regulatsiooni muudatused, lisaks täpsustatakse sellistele andmetele juurdepääsu tingimusi. 2. Täpsustatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogu sätteid (nt spordiklubi andmekogusse kandmise tingimusi jne). 3. Täpsustatakse treenerite alamandmekogu regulatsiooni (ühtlustatakse mõisteid ning tehakse treenerikutse andmise ülesannetega, sh selle erinevate osapooltega seotud täpsustused). 4. Spordiehitiste alamandmekogu täiendatakse kahe uue spordiobjekti liigiga (padelihall ja padeliväljak) ning antud spordialade parameetritega. Lisaks täpsustatakse olemasolevate spordiobjektide tehnilisi parameetreid. Ehitisregistri andmetena lisanduvad hoone energiamärgis ja energiamärgise väljastamise kuupäev. 5. Tehakse muid keelelisi või vormistuslikke parandusi. Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena väheneb spordiklubide andmete esitamisega seotud halduskoormus, kuna loobutakse treenerite tööjõukulude andmete kogumisest. Kuigi andmekogusse lisandub ka uusi andmeid, siis Eesti spordiregistri volitatud töötleja töökoormus oluliselt ei muutu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse spordiregistri juht Kairis Ulp ([email protected]; 730 3407), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan (mä[email protected], 628 2328) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129022020001 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072025001 1 haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225) ja jurist- andmekaitsespetsialist Mari Kõrtsini ([email protected], 628 2254). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 56 punktist. Eelnõu punktidega 1-3 täpsustatakse ja ajakohastatakse andmekogu vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid. Tunnistatakse kehtetuks sätted, mille täitmine praktikas on ebamõistlik või keeruline - loobutakse mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise põhimõtete ja muude erijuhtumite kooskõlastamisest ning vastutava töötleja järelevalvest andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle, samuti tunnistatakse kehtetuks vastutus andmete väljastamise õiguspärasuse eest. Eesti spordiregistri põhimäärusega sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja rollid ja kohustused avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatud mõistete kontekstis. Kultuuriministeerium on küll spordiregistri vastutav töötleja AvTS tähenduses, kuid andmekogusse sisestatud andmete vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses on Spordikoolituse ja - Teabe SA, kellel on IKÜM artikkel 5 lõike 2 kohaselt kohustus tagada ka isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimine, sh sisestatud andmete õigsuse tagamine. Sama ülesanne on SA-le seatud ka põhimääruse § 3 lõike 4 punktis 1. Seega on IKÜM-is seatud kohustuste täitmine tagatud. Andmekogu arendustööde kavandamine ja korraldamine on edaspidi andmekogu volitatud töötleja ülesanne. Rahvusliku paralümpiakomitee lisamine spordiseadusesse uue spordiorganisatsiooni liigina (seni oli spordiühenduse all) toob kaasa spordi andmekogu ja põhimääruse läbiva täiendamise ja kohandamise. Antud muudatus kajastub eelnõu punktides 4-6, 9-11, 13, 16, 18, 19, 21, 22, 27, 29, 30 ja 34. Punktidega 4-6, 9-11, 18, 19, 21, 22, 29, 30 ning 34 laiendatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogu sätteid (spordiorganisatsioonide alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne, tingimused sinna kandmiseks, spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantavad andmed, andmete esitajad, andmete esitamise ja uuendamise kord, andmete säilitamine ja arhiveerimine jms) ka rahvuslikule paralümpiakomiteele ja tema liikmeskonnale. Punktidega 13, 16 ja 27 luuakse raamistik arvestuse pidamiseks Eesti parasportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud tulemuste üle sporditulemuste alamandmekogus. Eelnõu punktiga 7 muudetakse põhimääruse § 14 lõiget 2: Spordiklubi kohta kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel, et spordiklubi põhieesmärk ja põhitegevusala on spordi arendamine, tema tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, spordiürituste korraldamine või muu sporditegevus ning tema spordialane tegevus toimub peamiselt Eestis. Spordiklubi tegevusalaks ei loeta spordiehitiste käitust. Andmekogu volitatud töötlejal on õigus teha põhjendatud erandeid. Põhimääruse sätet spordiklubi kandmise kohta andmekogusse täiendatakse tingimusega, et spordiklubi põhieesmärk ja põhitegevusala on spordi arendamine. Muudatus on kooskõlas 2 spordiseaduse § 14 punktiga 1, mille kohaselt on spordiklubi eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine, ja on vajalik volitatud töötleja ülesande täitmiseks. Organisatsiooni põhikirjas sätestatud eesmärk ja äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud põhitegevusala on esmane teave, mille abil andmekogu volitatud töötleja kontrollib organisatsiooni, sh spordiklubi kuulumist spordivaldkonda. Andmekogusse kandmise tingimuste täiendamine on vajalik, kuna organisatsioonide tegevusvõimalused on koos ühiskonna arenguga oluliselt laienenud, sh võib üks organisatsioon omada mitut erinevat eesmärki ja tegutseda mitmes valdkonnas, ning samuti on täienenud riigieelarveliste toetuste võimalused spordiorganisatsioonidele, mille taotlemise aluseks on organisatsiooni kantus Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsioonina. Põhieesmärgi all mõeldakse organisatsiooni põhikirjalist ja valdavat eesmärki - spordi arendamine. Põhitegevusala all mõeldakse äriregistrisse kantud EMTAK tegevusala, mis kuulub spordi valdkonda, v.a spordiehitiste käitus, mida põhimääruse § 14 lg 2 kohaselt ei loeta spordiklubi tegevusalaks. Tingimustele mittevastamisel võib andmekogu volitatud töötleja teha erandeid, kui on oluline põhjus. Säte puudutab eelkõige spordiklubisid, mille põhitegevusala kajastamine äriregistris muu valdkonna all ei ole otseselt vale. Andmekogu volitatud töötleja saab teha vajalikke erandeid, nt kui spordikooli asutanud spordiorganisatsioon on märkinud oma põhitegevusalaks „spordikoolid“, või kui organisatsioon tegeleb võistlustantsuga, on Eesti Tantsuspordi Ühenduse liige ning on märkinud oma põhitegevusalaks „tantsuõpe“. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 14 lõikega 151: Spordiklubi või spordiühenduse spetsiifilise valdkonna ja spordiala või distsipliini kuulumise spordivaldkonda otsustab andmekogu volitatud töötleja. Spordiregistrisse kandmise tingimus (§ 14 lg 4) näeb spordiklubi puhul, mille tegevusala spordi harrastamise võimaldamine, ette tegelemise spordialade klassifikaatoris märgitud spordialaga, sh „muud spordialad“. Lisatav säte on vajalik olukorras, kui organisatsioon tegutseb valdkonnas või märgib „muu spordialana“ tegevuse, mis ei ole sport. Nt koerte treenimine (koerte sport), kuubiku keeramine, ristsiõnade lahendamine jms. Eelnõu punktiga 11 muudetakse § 15 lõiget 11: Spordiorganisatsiooni esindatusena rahvusvahelises spordiorganisatsioonis käsitatakse füüsilise isiku kuulumist rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee, spordialaliidu, spordiühenduse või spordiklubi institutsionaalse esindajana ülemaailmse, üleeuroopalise või muu rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni, eksperdirühma või -organisse, või selle organisatsiooni auliikmeks olemist, kui selle kohta on olemas usaldusväärne teave. Muudatuse kohaselt laiendatakse spordiorganisatsiooni rahvusvahelise esindatuse sätet esindaja kuulumisele rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni ekspertorganisse, nt arbitaažikohus, antidopingu distsiplinaarkomitee jt. 3 Eelnõu punktid 12, 25, 26, 31, 36 ja 40 on seotud terminoloogilise täpsustusega, täpsemalt treenerikoolitusi puudutava mõiste „tasemekoolitus“ asendamisega mõistega „koolitus“, mille all mõeldakse sõltuvalt kontekstist eriala või üldainete tasemekoolitusi, täienduskoolitusi ja/või esmaabikoolitusi. Eelnõu punktiga 13 tuuakse tiitlivõistluste loetellu paralümpiamängud, kurtide olümpiamängud ja Euroopa noorte paramängud. Täiendatud sõnastuse kohaselt kantakse sporditulemuste alamandmekogusse rahvusvaheliste tiitlivõistlustel (olümpiamängud, paralümpiamängud, kurtide olümpiamängud, maailma meistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, maailma ja Euroopa karikavõistlused, universiaadid, noorte olümpiamängud, Euroopa noorte olümpiafestivalid, Euroopa noorte paramängud ja võistkondlike sportmängude Balti meistrivõistlused) esikolmikusse jõudnud ning Eestit esindanud võistkondade ja sportlaste kohta. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse § 20 lõiget 1 punktiga 3: spordialadel või distsipliinidel, mida esindav rahvusvaheline spordialaliit kuulub katusorganisatsiooni, mis on rahvusvahelisi spordi katusorganisatsioone koondava organisatsiooni (SportAccord) liige, ja mida esindav Eesti spordialaliit kuulub rahvuslikku olümpiakomiteesse. Täpsustus sätestab, milliste spordialade ja distsipliinide võistluste ja võistlustulemuste andmed kantakse sporditulemuste alamandmekogusse. Eelnõu punktiga 15 asendatakse § 20 lõike 3 punktis 2 sõnad „rahvusvaheline katusorganisatsioon“ sõnadega „rahvusvaheline spordialaliit“. Tegemist on terminoloogilise täpsustusega. Eesti sportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle arvestuse pidamisel võetakse aluseks, et medal on võidetud spordialal või distsipliinil, mida esindav rahvusvaheline spordialaliit (mitte katusorganisatsioon) kuulub katusorganisatsiooni, mis on rahvusvahelisi spordi katusorganisatsioone koondava organisatsiooni (SportAccord) liige, ja mida esindav Eesti spordialaliit kuulub rahvuslikku olümpiakomiteesse. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse sporditulemuste alamandmekogu parasportlaste tulemustega. § 20 täiendatakse lõikega 4. Eesti parasportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle arvestuse pidamisel võetakse aluseks alljärgnev: 1) tiitlivõistlusena käsitletakse paralümpiamänge, kurtide olümpiamänge ning maailma meistrivõistlusi ja Euroopa meistrivõistlusi parasportlastele ja kurtidele; 2) medal on võidetud spordialal või distsipliinil, mis on tunnustatud Rahvusvahelise Paralümpiakomitee ja Rahvusvahelise Kurtide Spordikomitee poolt; 3) vanuseklassina arvestatakse täiskasvanuid ja juunioreid; 4) tiitlivõistlustel osalejaid on rohkem kui medalikohti; 5) täisealine medalist on Eesti kodakondsusega. Muudatus on seotud rahvusliku paralümpiakomitee lisamisega andmekogusse uue spordiorganisatsiooni liigina. Muudatus on seotud ka eelnõu punktiga 27, millega täiendatakse § 28 lõiget 1 teise lausega järgmises sõnastuses: Paraspordi võistluste ja tulemuste andmed sisestab ja kannab andmekogusse Eesti Paralümpiakomitee võistluste protokollide alusel 30 päeva jooksul alates ametliku võistlusprotokolli avaldamisest. 4 Eelnõu punktiga 17 täpsustatakse § 21 lõike 1 punkti 3 sõnastust. Muudatusega lisatakse loetellu ka ekspertorgani esindaja. Samuti muudetakse sõnastust auliikme osas. Eelnõu punktiga 20 muudetakse § 23 lõike 7 punkti 4. Volitatud töötleja sisestab andmekogusse järgmised andmed: liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis: rahvusvahelise spordiorganisatsiooni tegevusulatus, nimi eesti keeles, tema rahvusvaheline tunnustatus, esindatava organi nimi eesti keeles, liik, esindaja ameti- või aunimetus ja tema roll. Muudatusega kustutatakse rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni tunnustatust väljendanud „GAISF liikmesus“ antud rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni likvideerimise tõttu ja „Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) tunnustus“ ning asendatakse ühe üldistava mõistega „rahvusvaheline tunnustatus“. Selle all mõeldakse eelkõige kuulumist GAISFi järeltulija, rahvusvahelisi spordi katusorganisatsioone koondava organisatsiooni SportAccord liikmesorganisatsioonidesse ASOIF, WOF, ARISF või AIMS3 ning Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) tunnustust. Eelnõu punktiga 23 täpsustatakse § 23 lõiget 16: Andmekogu volitatud töötlejal on õigus muuta andmekogusse kantud organisatsiooni liiki, võttes aluseks organisatsiooni põhitegevusala, organisatsiooni põhikirja äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, organisatsiooni esitatud avalduse või selgelt organisatsiooni põhitegevusele viitava muu asjakohase teabe. Muudatusega täiendatakse andmekogu volitatud töötleja õigust muuta andmekogusse kantud organisatsiooni liiki. Kui kehtiv säte võimaldab spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsiooni liigi muutmise muuks organisatsiooniks, siis uus, paindlikum sõnastus võimaldab muuta ka muu organisatsiooni liigi spordiorganisatsiooniks. Eelnõu punktid 24, 26, 35, 37, 38, 41-43 on seotud treenerikutse andmise mõistete terminoloogilise ühtlustamisega. Samuti tehakse sätetes treenerikutse andmise ülesannetega, sh selle erinevate osapooltega seotud täpsustused. - § 26 lg 1 - treenerite alamandmekogusse andmete esitamise korra täpsustamine: andmed kannab andmekogusse treenerikutse andja esindaja treenerikutset andva kutsekomisjoni asemel; - § 26 lg 9 - kutseregistrile andmete esitamine ja antud treenerikutsete andmete andmekogusse kandmine – teostab treenerikutse andja; - § 26 lg 10 - andmete esitamise viisi esitamine ühes sättes mitme erineva asemel; - § 31 lg 5 - andmekogu andmete õigsus: andmete parandamise õigus on ka treenerikutse andjal; - § 33 lg 8 p 31 - juurdepääs treenerite alamandmekogu andmetele on: treenerikutset andva kutse- või hindamiskomisjoni liikmel treenerikutse andmise andmetele komisjoniga seotud spordialade ja distsipliinide lõikes. 3 Association of Summer Olympic International Federations (ASOIF); Association of International Olympic Winter Sports Federations (AIOWF); Association of IOC Recognised International Sports Federations (ARISF); Alliance of Independent recognised Members of Sport (AIMS). 5 Eelnõu punktiga 28 jäetakse § 29 lõikes 2 välja sõnad „treenerite ja juhendajate tööjõukulud“. Treenerite tööjõukulude andmete kogumisest loobutakse, kuna andmekogu vastutav töötleja saab kord aastas täpsemad treenerite tööjõukulude andmed Maksu- ja Tolliametilt. Muudatus aitab vähendada halduskoormust nendel spordiklubidel, kellel on palgalisi treenereid ja kes on pidanud neid andmeid andmekogule ise esitama. Eelnõu punktiga 32 tehakse terminoloogiline täpsustus ning § 30 lõikes 1 asendatakse sõna „arhiveerimiskord“ sõnaga „dokumendihalduskord“. Eelnõu punktiga 33 muudetakse § 30 lõike 4 viimast lauset ja sõnastatakse see järgmiselt: Säilitamistähtaja möödumisel alusdokumendid kustutatakse või hävitatakse. Kehtiv sõnastus, mille kohaselt säilitamistähtaja möödumisel alusdokumentide kustutamine või hävitamine otsustatakse, ei ole korrektne. Eelnõu punktiga 39 täiendatakse § 33 lõiget 3 punktiga 71. Piiratud juurdepääsuga on ka spordiobjekti foto autori nimi, kui autoriõiguste omanik või esindaja ei ole andnud nõusolekut selle avaldamiseks. Spordiseaduse muudatusega lisati spordiregistrisse kogutavate isikuandmete loetellu spordiobjekti kohta lisatava foto autori ja litsentsiandja andmed. Andmekogu pidaja sõlmib fotode omanikuga litsentsilepingu. Selleks, et andmekogu pidajal oleks õigus füüsilisest isikust foto autori ja litsentsiandja isikuandmeid registrisse kanda (töödelda), oli vaja spordiseadust muuta, sest töödeldavate isikuandmete loetelu peab olema seaduse tasandil. Eelnõu punktidega 44-56 muudetakse määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ ja lisa 2 „Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus“. Lisa 1 muudatused: - andmete loetelu täiendatakse uue organisatsiooni liigiga - “rahvuslik paralümpiakomitee”; - lisatakse spordiobjekti fotode andmed: spordiobjekti foto, foto autori nimi, autori nime näitamine avalikult, litsentsiandja nimi, foto pealkiri, foto tegemise aasta; - andmekooseisu loetellu lisatakse „Hoone energiamärgis“ ja „Hoone energiamärgise väljastamise kuupäev“. Ehitisregistrist andmevahetuse teel saadavad andmed aitavad andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal omada ülevaadet spordihoonete energiatõhususest. - andmekoosseisu täiendatakse padelihalli ja padeliväljaku tehniliste andmetega ning spordiala parameetritega - treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku haridusega seotud andmete koosseisu lisatakse “Välishariduse puhul ENIC/NARIC keskuse hariduskvalifikatsiooni hinnang”. Lisa 2 muudatused: - Spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitust täiendatakse kahe uue spordiobjekti liigiga - padelihall ja padeliväljak. Muudatus on tingitud viimastel aastatel 6 populaarsust kogunud spordialaga, mille harrastamiseks on rajatud mitmeid uusi spetsiaalseid halle ja väljakuid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Spordiseaduse muudatusega täpsustati isikuandmete töötlemise regulatsiooni (spordiobjekti foto autori ja litsentsiandja andmed). Selle regulatsiooni väljatöötamisel arvestati isikuandmete kaitse üldmäärusega, mida rakendatakse 25. maist 2018. Isikuandmete töötlemise eesmärk peab tulenema seadusest ja olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kui andmeid töödeldakse vastutava töötleja nimel (ehk käesoleval juhul teeb seda eraõiguslik juriidiline isik), kasutab vastutav töötleja ainult selliseid volitatud töötlejaid, kes annavad piisava tagatise, et nad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuetele ja sealjuures tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse. 4. Määruse mõjud Muudatustel puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. Mõju kultuurile ja spordile Alates 2011. a riigi infosüsteemi kuuluva Eesti spordiregistri abil peetakse arvestust Eesti spordiorganisatsioonide ja nende spordiharrastajate, treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute, spordiobjektide ning Eesti sportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle. Eesti spordiregistri andmeid kasutatakse riiklike sporditoetuste maksmiseks, register on oluline tööriist Eesti spordi arengu jälgimisel, toetamisel ja kavandamisel kogu spordivaldkonnale. Eelnõus toodud muudatused aitavad tagada, et Eesti spordi andmekogu andmed kataksid kogu spordivaldkonna, on ülevaatlikud, usaldusväärsed ja kasulikud. Eelnõu suuremad muudatused on seotud Eesti Paralümpiakomiteega, kelle roll Eesti spordisüsteemis ja ühiskonnas seoses eraldi spordiorganisatsiooni liigi ning nüüd ka arvestuse tekkimisega Eesti parasportlaste rahvusvahelisel tiitlivõistlustel saavutatud tulemuste üle tõuseb. Eesti spordiregistrisse sisse viidavad muudatused aitavad sellele kindlasti kaasa. Mõju andmete esitajatele Spordiehitiste alamandmekogu andmekoosseisu suurendamine andmete esitajatele märkimisväärset halduskoormuse suurenemist kaasa ei too - padeliväljakuid ja –halle on Eestis kokku paarkümmend ja neist mitmed on juba Eesti spordiregistris (muu spordiobjektina). Samuti hoone energiamärgis ja selle väljastamise kuupäev saadakse vastavate andmete olemasolu korral andmevahetuse teel ehitisregistrist. Eesti Paralümpiakomitee ja tema liikmesorganisatsioonid on juba kantud Eesti spordiregistrisse (spordiühenduste all), seega paralümpiakomitee kui spordiorganisatsiooni liigi muutmine spordiorganisatsioonide alamandmekogus tema halduskoormust ei suurenda. Küll suureneb paralümpiakomitee koormus seoses Eesti parasportlaste võistlustulemuste kandmisega sporditulemuste alamandmekogusse - nende andmete sisestamise soovis paralümpiakomitee endale võtta. Kõige suurem mõju on spordiregistri põhimääruse muutmisel spordiklubidele, kelle halduskoormus väheneb, kuna treenerite tööjõukulude andmeid enam ei koguta. 7 Mõju volitatud töötlejale Eesti spordiregistri volitatud töötleja töökoormus oluliselt ei muutu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamine ei too kaasa kulutusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Statistikaametile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Paralümpiakomiteele ja Eesti Olümpiakomiteele. Esitatud märkused ning nendega arvestamine või mittearvestamine on toodud seletuskirja lisas 1. 8  Seletuskirja lisa 1 Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine tegija AKI 1. Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse muu hulgas Põhimäärus kehtestab vastutava ja kehtetuks andmekogu vastutava töötleja ülesanded, mis volitatud töötleja ülesanded on seotud sisestatud andmete õigsuse kontrollimisega avaliku teabe seaduses toodud ja andmete väljastamise õiguspärasuse eest mõistete kontekstis, mis ei ühti vastutamisega. Seletuskirjas on selgitatud, et IKÜM-is toodud mõistete sisuga. tunnistatakse kehtestuks sätted, mille täitmine praktikas See tähendab, et kuigi KuM on on ebamõistlik või keeruline –loobutakse spordiregistri vastutav töötleja mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise AvTS ning põhimääruse põhimõtete ja muude erijuhtumite kooskõlastamisest tähenduses, ei ole ta seda IKÜM ning vastutava töötleja järelevalvest andmekogusse tähenduses. IKÜM tähenduses on sisestatud andmete õigsuse üle, samuti tunnistatakse isikuandmete vastutavaks kehtetuks vastutus andmete väljastamise õiguspärasuse töötlejaks Spordikoolituse ja - eest. Teabe SA, kes kogub, sisestab ja kasutab andmekogusse sisestatud Siinjuures peame vajalikuks selgitada, et isegi kui andmeid ning peab seega ise eemaldada põhimäärusest vastavad sätted, siis EL tagama IKÜM artiklis 5 sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 5 isikuandmete töötlemise lõike 2 kohaselt on isikuandmete vastutav töötleja põhimõtete tagamise. Sealhulgas kohustatud tagama sama artikli lõikes 1 loetletud kohustus tagada sisestatud andmete isikuandmete töötlemise kõikide põhimõtete järgmise, õigus on SA-le kehtestatud ka sh tagama, et isikuandmete töötlemine oleks seaduslik põhimääruse § 3 lõike 4 punktiga 1. (punkt a) ning et töödeldavad isikuandmed oleksid Täiendame eeltooduga seletuskirja õiged ja asjakohased (punkt d). Seega vastutab ning kinnitame, et igal juhul täidab andmekogu vastutav töötleja tervikuna nii isikuandmete vastutav töötleja andmekogust andmete väljastamise õiguspärasuse kui IKÜM-iga talle pandud kohustusi. ka andmekogusse kogutud andmete õigsuse eest ning seda isegi siis, kui andmete andmekogusse esitajaks on mõni teine andmekogu või isik. Lisaks näeb põhimääruse § 36 ette, et andmekogu pidamise üle teeb järelevalvet vastutav töötleja, kuid pärast vastavate sätete eemaldamist jääb üldse selgusetuks,kelle või mille üle vastutav töötleja järelevalvet teeb. 9 2. Põhimääruse § 4 järgi on andmekogusse kantud Kuivõrd volitatud töötlejal on vaja andmetel informatiivne tähendus, välja arvatud aeg-ajalt teabepäringutele vastates seaduses sätestatud juhtudel . Märgime, et kuigi avaliku rõhutada, et andmetel on teabe seadus seda nõuab, on selline säte sisutühi. informatiivne tähendus, peab Ilmselgelt lähtub asutus oma töös andmekogusse eelnõu väljatöötaja vajalikuks kantud andmetest, vastasel juhul ei oleks andmekogu antud sätet mitte kehtetuks pidamisel mõtet. Nii on kohatu põhimääruses märkida, tunnistada. et andmetel on vaid statistiline või informatiivne tähendus. Eristada tuleb üksnes neid juhte, kus seadusest tulenevalt on andmekogu andmetel kolmandate isikute suhtes konstitutiivne tähendus. Soovitame sätte põhimäärusest eemaldada. 3. Spordiseaduse § 61 lõike 61 järgi säilitatakse Sporditulemuste säilitamise sporditulemusi tähtajatult. Sama seaduse § 62 järgi on regulatsioon sai spordiseadusesse spordiorganisatsioonil, spordikoolil ning spordi põhjalike arutelude tulemusel. andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal spordi Spordiseaduse seletuskirjas on eripära arvestades õigus spordi arendamiseks ja sporditulemuste osas kirjas toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks muu järgmine: /…/ Kokkuvõtvalt toome hulgas avalikustada sportlase sporditulemusi. välja sporditulemuste Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste alamandmekogu eesmärgid: seaduste muutmise seadus 105 SE seletuskirjas on sportlaselt nõusolekut küsimata 1. tulemuste Sportlastele ja avalikustamise vajalikkuse osas selgitatud, et spordiorganisatsioonidele sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, toetuste määramine. Sporditulemuste põhjal eraldatakse avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja avaliku soovist. Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud, sektori raha omab olulist ühiskondlikku huvi ja mõju ning sedaspordiorganisatsioonidele. toetab avalik sektor. Seetõttu Toetuste eraldamine ei ole on mõeldav, kui sporditulemused ei spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast infost ning sportlaste tulemuste esitlemisest ole avaliku sektori asutuste, nii ministeeriumide kui ka KOV-ide avalikkusele./…/ Kui lisada seadusesse säte, mille järgi võib sporditulemusi töödelda, lihtsustaks see töötajatele avalikult kättesaadavad. Tulemuste spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja põhjal eraldavad spordiorganisatsioonidele toetust meedia tegevust. Korraldajad, pealtvaatajad ja meedia KuM, Eesti Kultuurkapital, EOK, ei peaks kartma, et tulemused või sportlase osalemine KOV-id, aga ka erasektori võidakse mistahes ajahetkel salastada ning et sportlasi toetatakse objektiivsete näitajate alusel. asutused. Kui spordiorganisatsioonid peaksid Siinjuures rõhutame, et IKÜM-st tulenevalt peab esitama avaliku sektori asutustele igasugune isikuandmete töötlemine olema koos taotlustega ka sportlaste eesmärgipärane ja toimuma ulatuses, mis on selle sporditulemusi, oleks see 10 konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik. Kui taotlejatele suur halduskoormuse sporditulemuste andmete isikustatud kujul kogumine ja tõus. Lisaks tuleks esitatud säilitamine on vajalik spordi arendamiseks ja tulemusi kontrollida siiski toetuse toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks, siis eraldajal. Kultuuriministeerium ilmselt ei täida nende andmete alaline avalikustamine eraldab spordialaliitudele toetusi eelnimetatud eesmärke ning küsitav on, kuivõrd täidab kultuuriministri 21.12.2012 see ka spordiseaduse muutmise seaduse 105 SE määruse nr 12 alusel ning selle seletuskirjas toodud teisi eesmärke. Tähtajatu andmete rakendamine ilma usaldusväärse avalikustamine tähendab intensiivset riivet isiku andmebaasita ei ole mõeldav. privaatsusele ning nõuab põhjalikku põhjendamist. Nimetatud määruse punktide rakendamine usaldatava Lisaks peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et andmebaasita võtaks palju aega ja juba sportlase osalemine paraolümpiamängudel annab inimressurssi ning tänapäeva teavet tema terviseseisundi kohta. IKÜM artikkel 4 infotehnoloogiliste võimaluste punkti 15 järgi on füüsilise isiku füüsilise ja vaimse juures ei ole see mõistlik. tervisega seotud isikuandmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta, terviseandmed, mis 2. Spordipoliitiliste otsuste omakorda on IKÜM artikkel 9 lõike 1 järgi tegemine. Kui sporditulemused ei eriliigilisteks isikuandmeteks. IKÜM põhjenduspunkti ole ühest kesksest andmebaasist 35 järgi peaksid tervisealaste isikuandmete hulka avalikult kättesaadavad, ei ole kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit avaliku sektori töötajatel ega käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema endise, poliitikutel mõistliku aja- ja praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise ressursikuluga olulisi kohta. spordipoliitilisi otsuseid võimalik teha. Eestit on keerulisem võrrelda teiste riikidega, samuti teha muudatusi seadustes või toetuste suuruses. Näiteks, kui sporditulemused ei ole avalikud ega isikustatud, ei saa teha järeldusi, kas sportlased on varasemate aastatega võrreldes edukamad. Samuti on keerulisem muuta spordivaldkonna rahastamist. Sporditulemused on KuM-ile oluliseks mõõdikuks ka 2020. aastast rakendatava spordiprogrammi mõju hindamiseks ning kogu valdkonnale Riigikogu vastu võetud „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ hindamiseks. 11  3. Spordiajaloo säilitamine. Eesti tiitlivõistluste ja rahvusvaheliste tiitlivõistluste tulemused on seotud avaliku huviga nii praegu kui ka tulevikus, sest rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ei esinda sportlased ennast, vaid oma riiki. Eesti tiitlivõistlustel esindatakse enamasti oma spordiklubi või - kooli ning võistluste põhjal selgitatakse enamasti välja sportlased, kes saavad õiguse esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Parimad seatakse teistele eeskujuks. Sporditulemuste alusel valitakse parimaid sportlasi nii alade, maakondade kui ka riikide lõikes. Edukatest sportlastest kirjutatakse raamatuid, nende saavutusi tutvustatakse õpilastele koolides ja muuseumides. Igal aastal antakse välja Eesti spordi aastaraamat. Kõigi nende tegevuste jaoks on vajalik asjakohaste sporditulemuste kättesaamine kiiresti ja usaldusväärsest kohast. Tänapäeval on õigete sporditulemuste kättesaadavus oluline olukorras, kus keelatud ainete tarvitamisest tulenevalt tühistatakse saavutatud sporditulemusi mitmeid kuid või isegi aastaid hiljem. Olukorras, kus tiitlivõistluste paremusjärjestus võib veel mitu aastat pärast võistluse toimumist muutuda, on kehtivates sporditulemustes orienteerumiseks hea, kui riik omab ja avaldab usaldusväärset teavet riiklikult oluliste spordivõistluste tulemuste kohta. Eesti spordialaliidud koguvad Eesti 12  meistrivõistluste tulemuste andmeid, aga kõikide rahvusvaheliste võistluste infot süsteemselt ei koguta, sest puudub inimressurss. 4. Avalik huvi ja spordi populariseerimine. Sportlased on eeskujuks noortele ja täiskasvanutele. Võistlustest tehakse pidevalt otseülekandeid ja sportlaste tulemusi kajastatakse regulaarselt meediaväljaannetes. See on Eesti elanike seas väga populaarne – näiteks Ott Tänakuga seotud lood on viimasel kahel aastal olnud Postimehe portaali esikümne lugude hulgas ja saavutanud esimesed üheksa kohta. Kui sporditulemused ei oleks avalikud, ei oleks ka spordiajakirjandusel millestki lähtuda. Eestis tegeletakse üle 100 spordialaga. Igal spordialal on omakorda mitmeid alamalasid (nt jalgpall, saalijalgpall, rannajalgpall). Aladel on meeste ja naiste võistlused eraldi. Seda arvesse võttes osalevad Eesti sportlased aastas umbes 1000 erineval rahvusvahelisel spordivõistlustel. Kõigi nende võistluste, k.a eelmistel aastatel toimunud võistluste kohta info erinevatelt kodulehtedelt otsimine ja töötlemine oleks ajaloo säilitajate, spordipoliitika kujundajate, toetuste eraldajate, sportlaste ja ajakirjanike jaoks väga ajamahukas. Riiklik sporditulemuste andmebaas aitab kokku hoida kõigi aega ja raha, sh 13  sportlaste. Eesti spordialaliidud koguvad ja säilitavad andmeid Eesti meistrivõistluste tulemuste kohta, aga kõigi rahvusvaheliste võistluste andmeid alaliidud ei kogu, sest puudub inimressuss ja raha. Sellest tulenevalt on KuM-i ja spordivaldkonna soov koguda Eesti MV puhul andmekogusse ainult esimese kolme sportlase/võistkonna ning rahvusvahelistel võistlustel osalenud sportlaste/võistkondade andmeid. Sporditulemuste andmebaasi loomist toetavad ka spordiorganisatsioonid, eesotsas spordivaldkonna katusorganisatsioonid Eesti Olümpiakomiteega. Antud juhul seistakse sportlaste huvide eest, sest sel tasemel võistlevad sportlased on huvitatud oma heade tulemuste võimalikult laialdasest kajastamisest, mis on eelduseks näiteks sponsorsuhete loomisel. Lisaks eeltoodule märgime, et Eesti meistrivõistlustel ega rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, anonüümselt osaleda ei ole võimalik, võistlused on avatud pealtvaatajatele, rahvusvahelisi tiitlivõistlusi kantakse üle telepildis ja mh avaldatakse osaleja võistlustulemus võistluse protokollis, mis on samuti avalik. Viimase alusel kantakse sporditulemuste andmed ka spordi andmekogusse. 4. Spordiseaduse § 61 lõike 61 viimase lause kohaselt Selgitame. Isikuandmete säilitustähtaja möödumisel isikuandmed anonüümimise all on siiski anonüümitakse. Spordiseaduse muutmise seadus 518 SE seletuskirjas on anonüümimise osas antud 14 järgmised selgitused: /…/ säilitustähtaja möödumisel mõeldud anonüümimist, mitte isikuandmed anonüümitakse. Spordiregistri pseudonüümimist. alamandmekogudes olevad ja erinevate ajaperioodide andmed on omavahel seotud -kui sealt isikuandmed Säilitustähtaja möödumisel isiku kustutada, ei ole algandmed enam terviklikud, nimi kustutatakse, isikukoodist võrreldavad ega analüüsimiseks sobilikud. Samas ei jäetakse alles kolm esimest nähtu seletuskirjast, mida isikuandmete anonüümseks numbrit, kontaktandmed muutmine tegelikkuses tähendab. kustutatakse, aadress säilitatakse kohaliku omavalitsusüksuse Anonüümsete andmete osas peame vajalikuks juhtida tasemel. Andmekogus olevaid tähelepanu sellele, et isikuandmed on anonüümsed andmeid ei saa konkreetse isikuga üksnes sellisel juhul, kui andmekogus olevaid andmeid või tema tegevustega siduda, ega ei saa konkreetse isikuga või tema tegevustega siduda, isikustatud kujule tagasi viia. grupeerida või isikutepõhiselt eristada ehk isikustatud kujule tagasi viia või näiteks tuvastada koos muude Isikuandmete anonüümseks andmetega nende pealt mõnda muud konfidentsiaalset muutmise tähendus kirjutati lahti teavet. VV 11.04.2019 määruse nr 35 (Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. Seletuskirjast võib aga pigem välja lugeda, et soov ei a määruse nr 65 „Eesti ole isikuandmeid kustutada või neid viia kujule, kus spordiregistri asutamine ja registri algandmed ei ole enam terviklikud, võrreldavad ja pidamise põhimäärus“ muutmise analüüsimiseks sobilikud. IKÜM artikkel 4 punkti 5 määrus) eelnõu seletuskirjas. Selle järgi, kui isikuandmete töötlemine toimub sellisel viisil, eelnõu eesmärk oli viia et isikuandmeid ei ole enam täiendavat teavet spordiregistri põhimäärus kasutamata võimalik seostada konkreetse kooskõlla isikuandmete kaitse andmesubjektiga, on tegemist pseudonüümitud seaduse rakendamise seadusega, andmetega (nt asendatakse isikuandmed unikaalse millega on toodud seaduse koodiga). Sealjuures tuleb täiendavat teavet (nt tasandile spordi andmekogu kooditabelit, kust nähtub, kelle andmed on vastava pidamise eesmärk, kogutavad koodiga asendatud) hoida eraldi ja andmete tuvastatud andmed ja nimetatakse või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise andmekoosseisud, mida kogutakse tagamiseks tuleb rakendada tehnilisi ja korralduslikke isikuandmetena. Käesolev määrus meetmeid. Lisaks selgitame, et pseudonüümitud on kehtestatud ülaltoodud määruse isikuandmete töötlemisele kohalduvad samuti IKÜM- põhjal kultuuriministri määrusega st tulenevad nõuded, sh nõue määrata andmete ning anonüümimise mõte on säilitamiseks tähtaeg. jäänud samaks. Nõustume, et anonüümimise teemat oleks Kokkuvõtvalt soovitame tulemuste isikustatud kujul pidanud paremini selgitama 2020. avalikustamist puudutavat osa vajadusest ja eesmärgist a vastu võetud kultuuriministri lähtuvalt uuesti analüüsida ning põhimäärust ja määruse seletuskirjas. seletuskirja selles osas täiendada. Samuti palume täiendada seletuskirja osaga, mis puudutab isikuandmete anonüümimist pärast säilitustähtaja möödumist. Juhul kui tegemist on siiski sooviga 15  säilitada andmeid pseudonüümitud kujul, siis tuleb nende andmete säilitamiseks määrata konkreetne tähtaeg, arvestades töötlemise vajadust ja eesmärki. Statistika- 1.Võtame eelnõus välja pakutud muudatused Teadmiseks võetud. amet teadmiseks ning juhime ühtlasi tähelepanu, et treenerite tööjõukulude andmete osas tehtav muudatus mõjutab statistikaameti andmebaasi tabelit KU168, sest kaob „..treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikute töötasud“ rida, mistõttu neid andmeid enam pole võimalik avaldada (seotud asjaoluga, et plaan on saada täpsemad treenerite tööjõukulude andmed Maksu- ja Tolliametilt). Kuivõrd statistikaameti poolt avaldatavad spordi valdkonna andmed põhinevad kõik Eesti spordiregistril, siis iga muudatus registris võib avaldada mõju riikliku statistika avaldamisele, mida oleme varasemalt KuM andmete peaekspert Karl Viilmann`ile selgitanud. Loodetavasti saame selles osas konsultatsioone jätkata. 2. Eraldi on oluline viidata, et andmekogudega seotud Teadmiseks võetud. kooskõlastusi (asutamisest lõpetamiseni), mis puudutab ka SA pädevust, antakse RIHA-s, kui võetakse kasutusele uus infosüsteem või täiendatakse olemasolevat. S.t lisaks tavapärasele EIS-i keskkonnas toimuvale õiguslikule analüüsile algatatakse vastavate muudatuste kooskõlastamine RIHA keskkonnas. Protsessikirjeldusest lähemalt https://abi.ria.ee/riha/riha-kui-protsess. Kooskõlastusringis olevate asutuste ülesanded https://abi.ria.ee/riha/kooskolastamise-protsess-riha-s. Statistikaamet hindab ja kontrollib kooskõlastamisel andmekogude dokumentatsiooni vastavalt riikliku statistika seaduse § 9 lõike 2 punktile 4 ja § 29 lõikele 2. Eesti Vaadanud läbi Spordiregistri põhimääruse muutmise Mõlemad ettepanekud arvestatud. Para- eelnõu ning analüüsides seda võrdse kohtlemise Selguse huvides täiendatakse § 20 lümpia- printsiibist lähtuvalt, teeme alljärgnevad ettepanekud: lg 1 p 2 loetelu lisaks Euroopa komitee noorte paramängudele ka kurtide § 20. Sporditulemuste alamandmekogusse kantavad olümpiamängudega. andmed 1) lõige 1 punkt 2: lisada Euroopa Noorte Paramängud (EPYG), mis on võrreldav Euroopa Noorte Olümpiafestivaliga 16 2) lõige 4 punkt 3: „ vanuseklassina arvestatakse täiskasvanuid ja juuniore“ 17