Leping

Kultuuriministeerium Koostaja: Viivian Jõemets Tähis: TK2 L1 Vastutav struktuuriüksus: SIO Kinnitamise käskkirja nr: Versioon nr: 2 Kehtiv alates: Lk. 1 / 7 LISA 1 UURINGU VAJADUS, LÄHTEÜLESANNE JA TEOSTAMINE UURINGU TELLIJA Kultuuriministeerium, kultuuriväärtuste osakond, kontaktisik projektijuht Kadri Kallast UURINGU PEALKIRI Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade liigid ja neid ohustavad tegurid eri regioonides SARNASEL TEEMAL TEHTUD UURINGUD Lühikokkuvõte varasemate uuringute järeldustest ja põhjendus, miks need ei aita saavutada soovitud eesmärki (nt vastamata küsimused, ebaselged poliitikasoovitused, puudulik metoodika, probleemid valimiga, kasutuskõlbmatud lahendused, piiratud andmed jne). Pühapaikade kaardistamise tulemusel on tekkinud Eesti eri piirkondi hõlmav representatiivne andmehulk, mida saab kasutada iseloomulike tendentside statistikaks ja võrdluseks. Varasemad teaduslikud uurimused looduslikest pühapaikadest on hõlmanud korraga kitsamaid piirkondi, probleeme või paigaliike, samas jääb puudu võrdlevast ja üldistavast aspektist, mis aitaks esile tuua ja laiemalt teadvustada pühapaikade sügavamaid regionaalseid eripärasid. Samuti ei anna valdavalt arhiivimaterjali põhjal tehtud teadustööd teadmisi looduslike paikade olukorra ja neid ähvardavate ohtude kohta tänapäeval. Praegu viib riskihinnangut läbi ka Eesti FSC (Metsahoolekogu), mis annab välja sertifikaati, et puitmaterjal ei ole raiutud looduslikust pühapaigast. FSC tegeleb ainult metsamaal asuvate pühapaikadega ning nende riskihinnangus ei ole otseselt võrdlevat aspekti. Lisaks ei tegele nende riskihinnang ainult looduslike pühapaikadega, vaid erinevate aspektidega, mis metsaraiet puudutavad. UURINGU SEOS RIIKLIKE STRATEEGIATEGA Tulenevalt uuringu iseloomust: Eesti 20351, Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava2, Ülemaailmse säästva arengu tegevuskava3, TAIE, muud teemakohased dokumendid. Looduslike pühapaikade kaitse kui riiklik huvi tuleneb nii Eesti Vabariigi põhiseadusest (preambulis sõnastatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade) kui ka muinsuskaitseseaduses sõnastatud muinsuskaitse üldistest põhimõtetest (§ 3). Aitab panustada „Eesti 2035“ sihi „Elukeskkond“ (nr 3) saavutamisse: "3. Elukeskkond. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi." 1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 TAIE 3 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng TK2 L1 Uuringuettepaneku vorm © Asutuse siseseks kasutamiseks  Kultuuriministeerium Koostaja: Viivian Jõemets Tähis: TK2 L1 Vastutav struktuuriüksus: SIO Kinnitamise käskkirja nr: Versioon nr: 2 Kehtiv alates: Lk. 2 / 7 Aitab panustada „Ülemaailmse säästva arengu tegevuskava“ täitmisse: Sotsiaal- ja majandusareng sõltuvad meie planeedi loodusvarade säästlikust haldamisest. Seetõttu oleme kindlalt otsustanud hoida alal ja kasutada säästvalt ookeane ja meresid, mageveevarusid, metsi, mägesid ja kuivalasid ning kaitsta bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteeme ja elusloodust (15. eesmärk: Elurikkus ja maismaaökosüsteemid, „Ülemaailmse säästva arengu tegevuskava“, lk 8). Looduslikud pühapaigad on tihti bioloogilise mitmekesisuse reservaadid, kus on võimalik kaitsta nii vaimset kultuuripärandit kui ökosüsteeme üheaegselt. Kuna looduslike pühapaikade üks olulisemaid aspekte on nende võimalikult väike inimmõju, siis annab uuring infot ka nende kohtade liigirikkuse ja keskkondlike aspektide kohta. Vastavalt Rahvusvahelise Looduskaitseliidu juhendile kaitsealade valitsejatele (2008) on looduslikud pühapaigad maailma vanimad looduskaitsealad ning see on kindlasti üks oluline aspekt, millest peaks looduslike pühapaikade puhul lähtuma. Projekt panustab samuti 11. säästva arengu eesmärgi saavutamisse („Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks, sh kaitsta maailma kultuuri- ja looduspärandit"): „Tagada 2030. aastaks eelkõige naistele ja lastele, vanematele inimestele ja puudega inimestele vaba juurdepääs turvalistele, kaasavatele ja ligipääsetavatele rohealadele ja avalikule ruumile“ (11.7). UURINGU SEOS KULTUURIMINISTEERIUMI ARENGUKAVADE, PROGRAMMIDE JA TÖÖPLAANIGA Aitab panustada „Eesti kultuuri arengukava 2021-2030“ täitmisse: Eesti kultuuri kandvad, hoidvad ja väärtustavad inimesed ning kogukonnad kujundavad üheskoos turvalise ning inimeste vajadustega arvestava elukeskkonna. Kultuur suurendab inimeste heaolu, toetab nende toimetulekut, vaimset ja füüsilist tervist ning aitab kaasa ühiskonna sidususele. (lk 5) Kultuuripärandi pikaajaline füüsiline ja digitaalne säilimine pole piisavalt tagatud. See puudutab muuhulgas nii museaalide hoiutingimusi, väljaannete säilitustingimusi raamatukogude hoidlates ja digitaalarhiivis kui ka halvas või avariilises seisus arhitektuurimälestisi ja looduslikke pühapaiku. (Samas, lk 8). Muinsuskaitseseaduses on välja toodud, et ainelise kultuuripärandi kaitse hõlmab kultuuriväärtusega asjade ja maa-alade väljaselgitamist, uurimist ja dokumenteerimist, populariseerimist, mälestiseks, muinsuskaitsealaks või arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist ning nendega seotud tegevuste reguleerimist. (§ 4 lg 2) Ajaloolised looduslikud pühapaigad on vaimse kultuuripärandi osa, mida samuti riik Muinsuskaitseseaduse kohaselt peab kaitsma ja tagama selle elujõulisuse (§ 5 lg 2). Ajalooline looduslik pühapaik on ka eraldi mälestise liik (§ 11 lg 1 p 5), sest pühapaigad on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad (§ 11 lg 6). MIKS ON UURINGUT VAJA, MILLIST POLIITIKAKUJUNDAMISE TEGEVUST VÕI POLIITIKA MUUTMIST SELLE UURINGU BAASILT VÄLJA TÖÖTAMA HAKATAKSE? Miks on uuringut vaja? Millised andmed, milline teadmine on puudu? Millist praktikat on vaja testida? Millist poliitikakujundamise tegevust või poliitika muutmist selle uuringu baasil välja töötama hakatakse? Millised andmed on puudu? TK2 L1 Uuringuettepaneku vorm © Asutuse siseseks kasutamiseks  Kultuuriministeerium Koostaja: Viivian Jõemets Tähis: TK2 L1 Vastutav struktuuriüksus: SIO Kinnitamise käskkirja nr: Versioon nr: 2 Kehtiv alates: Lk. 3 / 7 Uuringuvajadused: * Luua ja levitada uusi piirkonnaüleseid teadmisi pühapaikade, nende seisundi ja ohutegurite kohta. * Täpsustada senisele arhiivi- ja välitööde kogemusele tuginedes loodusliku pühapaiga mõiste sisu ning liike. * Täiendada paikade kaardistamise metoodikat, töötades välja küsitluskava ning luues liigituse aluse. * Kaardistada looduslikke pühapaiku ohustavad riskitegurid, arvestades võimalike regionaalsete eripäradega, mida pole seni laiemalt teadvustatud. * Paikade ohustatus on tihedalt seotud kaitsekorralduslike põhimõtetega (kriteeriumid), mis projekti käigus üle vaadatakse. Rohkemate andmete ja argumentide põhjal on võimalik välja valida objektid, mis nõuavad kiiret tegutsemist nende säilimise tagamiseks. Kogu Eesti pühapaikade kaardistamine, mida taotletav uuring edendab, aitab kaasa mälestiste nimekirjade korrastamise eesmärkidele ja kaitsekorralduspõhimõtete ülevaatamisele. * Viia edasi kogu Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade kaardistamist - Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti haldusalas alates 2007. aastast etapiti toimunud tegevust. UURINGU LÄHTEÜLESANNE ● Uuringu põhieesmärk: Uuringu põhieesmärk on kaardistada looduslike pühapaikade säilimist ohustavad tegurid, töötada välja ajalooliste looduslike pühapaikade riskihinnangu metoodika ning defineerida piirkondlikke erisusi, aitamaks kaasa pühapaikade kui looduskeskkonna tähendusrikka osa kaitse tõhustamisele ning teemavaldkonda puudutavate teadmiste avardamisele nii ametkondlikult kui ühiskonnas laiemalt. Selle eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ajaloolise loodusliku pühapaiga kontseptsiooni, ühtlustatakse looduslike pühapaikade tüpoloogiat ning terminoloogiat. Tüpologiseerimine ja terminoloogia ülevaatamine aitab ühtlasi tuvastada regionaalseid (kultuurilisi, ajaloolisi ja looduslikke) eripärasid, mille olemasolu teadvustamine võimaldab metoodikat ja piirkondlike projektide lähteülesandeid tegelike oludega paremini kohaldada. Analüüsitakse sarnast tüüpi ajalooliste looduslike pühapaikade regiooniti erinevate kasutuspraktikate seost kohtade säilivuse ja tuntusega kogukondades. Tuuakse välja olulisemad erijooned võrdluspiirkondade kohatüüpides ja -nimetustes. Uuringutulemustest saab oluline sisend riskihinnangu loomiseks. Uuring annab selgema ettekujutuse, millist tüüpi pühapaigad vajavad tänapäeval esmajoones kaitset - üks selle projekti eesmärke on säilinud pühakohtade hävimise/kahjustamise ennetamine. Teine oluline sisend riskihinnangu metoodika loomiseks on olemasoleva pühapaikade kirjeldamise metoodika analüüs ning täiustamine kohtade inventeerimise käigus, et paremini hinnata objektide seisundit. Analüüs viiakse läbi kaht eri regiooni esindava kihelkonna ning mõne juba läbiuuritud ala andmete põhjal. TK2 L1 Uuringuettepaneku vorm © Asutuse siseseks kasutamiseks  Kultuuriministeerium Koostaja: Viivian Jõemets Tähis: TK2 L1 Vastutav struktuuriüksus: SIO Kinnitamise käskkirja nr: Versioon nr: 2 Kehtiv alates: Lk. 4 / 7 Riskihinnangu metoodikat saab kasutada nii käesoleva projekti raames inventeeritava kahe kihelkonna (Setomaa ja Kärla) kui ka Ida-Saaremaal teoksil olevate ja Kagu- Eestis hiljutiste uuringutega hõlmatud kihelkondade (Urvaste, Rõuge) ajalooliste looduslike pühapaikade ohustatuse hindamiseks. Metoodikat saab hakata tulevikus kasutama ka teistes Eesti piirkondades. Riskihinnangut on võimalik kasutada ajalooliste looduslike pühapaikade väärtuspõhise hindamise metoodika väljatöötamiseks ning kõige enam ohustatud objektide selekteerimiseks. ● Täpsustus, kas tegemist on esmakordse uuringuga, jätku-uuringuga, kordus- uuringuga, perioodilise uuringuga. Alates 2007. aastast on kogutud suur hulk andmeid ja kirjeldusi looduslike pühapaikade kohta mitmes Eesti piirkonnas (ajaloolisel Harjumaal, Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Võrumaal jm). Siinses projektis on tegemist on esmakordse üldistava analüüsiga, mis kasutab allikmaterjalina eelnevalt läbi viidud ajalooliste looduslike pühapaikade kaardistamise tulemusi, lisades omapoolse panuse täiendavate uuringutega eri piirkondades. Varem ei ole ka tegeletud ajalooliste looduslike pühapaikade terminoloogia ühtlustamisega, mis aitab kaasa edaspidisele sisukamale inventeerimisele. ● Olukorrakirjeldus: hetkeolukord ja sellega seotud probleem(id) Adekvaatseks riskide hindamiseks ja selle alusel kaitsekorralduse põhimõtete parendamiseks ei ole senine metoodika piisav, seda enam, et viimastel aastatel on laekunud arvukalt teateid looduslike pühapaikade kahjustamisest või hävitamisest. Vaja oleks täiustada pühapaikade seisundi/säilivuse hindamise metoodikat, määratleda täpsemalt kahjustuste laadi, põhjuseid ning potentsiaalseid ohtusid. Senine metoodika on eelkõige deskriptiivne ega pööra eraldi tähelepanu ohtude laadile, nende ajalistele, ruumilistele ja piirkondlikele eripäradele. Samuti vajavad ajakohastamist ja uuemate uurimistulemustega vastavusse viimist looduslike pühapaikade mõiste sisu ja liigid. ● Peamised uurimisküsimused/hüpoteesid lähtuvalt põhieesmärgist Ajaloolise loodusliku pühapaiga mõiste ja säilivuse astmed kui protsess. Millised tegurid on mõjutanud looduslike pühapaikade säilivust ja kuidas need tegurid erinevad regiooniti või periooditi? Kas kohtade säilimist mõjutavad ka regionaalselt erinevad kasutuspraktikad või muud tegurid? Kas meie arusaam kohtade kasutuspraktikatest ja sellega seotud säilimistingimustest kajastub kuidagi kohtade terminoloogias? Kas Kagu- ja Lääne-Eesti peamised erinevused seisnevad pigem paikade nimetuses - nt hiietoponüümika, kristlike pühakunimede kasutuse levik vm - TK2 L1 Uuringuettepaneku vorm © Asutuse siseseks kasutamiseks  Kultuuriministeerium Koostaja: Viivian Jõemets Tähis: TK2 L1 Vastutav struktuuriüksus: SIO Kinnitamise käskkirja nr: Versioon nr: 2 Kehtiv alates: Lk. 5 / 7 või ka kohtade/objektide funktsioonis (nt ristipuud, ohvrisundusega kohad) ja traditsoonide säilivuses/ununemises? Millised tunnused on eri piirkondadele ühised? ● Metoodika, sh uurimisviis (kvantitatiivne, kvalitatiivne, andmete kogumise tehnikad - küsitlus, intervjuu, fookusrühm, registriandmete kasutamine jms), Esitada üldine kirjeldus, täpne metoodika jääb reeglina uuringu teostajate määrata. Paikade seisundi ning toimunud muutuste hindamiseks on vajalikud välitööd maastikul ning arhiivimaterjaliga tutvumine. Täiustatava metoodika rakendamiseks valitakse Kärla kihelkond Saaremaalt ja Kagu-Eestist Setomaa ning kasutatakse juba olemasolevaid uuringutulemusi samadest regioonidest. Inventuuride läbiviimiseks kasutatakse järgnevat metoodikat: 1. etapp: Arhiiviallikate koondamine eri arhiividest ja digiteerimine. 2. etapp: Allikate analüüs ning kohtade eelnev lokaliseerimine kaartidel. 3. etapp: Looduslike pühapaikade inventeerimine maastikul, asukoha täpsustamine ja kirjeldamine, võimalusel kohalike inimeste küsitlemine ja teavitamine. 4. etapp: Järeltööd ja koondaruande kirjutamine täpsustatud metoodika alusel. Välitöödel kogutud andmete sisuline analüüs, süstematiseerimine ja arhiveerimine. Olemasolevate ning projekti käigus kogutud andmete põhjal koostatakse võrdluspiirkondade ajalooliste looduslike pühapaikade regionaalsete eripärade analüüs, mis on üheks sisendiks kohtade säilivuse ja ohtude hindamisele. Selle käigus vaadatakse üle ka ajaloolise loodusliku pühapaiga kontseptsioon ja terminoloogia ning tehakse vajadusel ettepanekud riikliku kaitse kriteeriumite määruse muudatusteks või täiendusteks. ● Kasutatavad andmed, uuritavad sihtrühmad, valimi kirjeldus ja eeldatav suurus. (olemasolevad andmed (registrid jmt), ligipääs andmetele ja piirangud). Kasutatakse võrdlusalusena varasemate inventuuride andmeid, pühapaiku puudutavaid arhiivimaterjale KM Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes ja kohapärimuse andmebaasis “Koobas”, EKI kohanimekartoteegis, Muinsuskaitseameti registrit, Eesti looduse infosüsteemi EELIS, pärandkultuuri kaardirakendust jm ning viiakse läbi inventuur Setomaal Eesti poolel (üks kihelkond). ● Uuringu eeldatavad tulemused: millist täna puuduvat teadmist uuringust oodatakse. Uuringu tulemuseks on seni puuduv riskide hindamise metoodika eri tüüpi ajalooliste looduslike pühapaikade kohta: selgitatakse välja, millised tegurid ja praktikad on soodustanud/soodustavad eri tüüpi kohtade säilimist või hävimist. Samuti aitab uuring laiemalt teadvustada piirkondade (nt Lääne-Eesti võrrelduna Kagu-Eesti nii luterliku kui õigeuskliku ala) erinevust pühapaigatüüpide, nende tähenduste ja säilivust mõjutanud tegurite osas 19. sajandist tänapäevani. ● Uuringu käigus kogutud andmete säilitamine. 1. etapi käigus kogutud arhiiviallikad digiteeritakse ja avaldatakse Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) veebipõhises andmebaasis Koobas, 3. etapi käigus kogutud andmed (intervjuud) arhiveeritakse EKM Eesti Rahvaluule arhiivis. Kui on tegemist rüüstetundliku muistisega või uuemate isikuandmetega, siis on andmetele ligipääs vaid sisseloginud uurijatel. Vanem arhiivimaterjal on üldjuhul avalik. TK2 L1 Uuringuettepaneku vorm © Asutuse siseseks kasutamiseks  Kultuuriministeerium Koostaja: Viivian Jõemets Tähis: TK2 L1 Vastutav struktuuriüksus: SIO Kinnitamise käskkirja nr: Versioon nr: 2 Kehtiv alates: Lk. 6 / 7 Pühapaikade kaardistustööde aruandeid säilitatakse Rahvusarhiivis ning avalikustatakse ilma eraisikute nimedeta Muinsuskaitseameti kodulehel. ● Uuringu tulemuste kasutamine: milliseid poliitikategevusi saab uuringu toel ellu viia, kuidas tulemused aitavad osakonda (nt kujundada kultuuripoliitikat, rakendada programmi, täita tööplaani jms). Uuringu tulemused aitavad kujundada ajalooliste looduslike pühapaikadega seotud kultuuripoliitikat, tõstavad teadlikkust pühapaikadest nii kohalikul tasandil kui ka ühiskonnas üldisemalt. Samuti aitab riskihinnangu koostamine kaasa Muinsuskaitseameti poolt läbiviidavale mälestiste nimekirjade korrastamisele ja kaitsekorralduspraktikate arendamisele. UURINGU EELDATAV MAKSUMUS JA RAHASTUSALLIKAS Eeldtatav maksumus: 50 000 eurot Palgakulud: 38000 eur Teadustööga seotud otsesed kulud (infopäevade ja nõupidamiste korraldamine, sõidukulud, majutuskulud): 7000 eur Teadustööga seotud kaudsed kulud (üldkulud, halduskulud): 5000 Rahastusallikas: Kultuuriministeerium, teadusarenduse uuringute eelarve UURINGU EELDATAV AJAKAVA Tuua välja uuringu kestvus (nt kaheksa kuud ja ajavahemik), täpsustades ajakava tegevuste kaupa: uuringu lähteülesande koostamine, sh hankedokumendid; hanke väljakuulutamine ja pakkumuste hindamine; lepingu sõlmimine; lähtearuanne; vahearuanne; lõpparuanne, sh tulemuste avalikustamine ja kommunikatsioon. 1. Etapp: algus juuli 2025, tähtaeg oktoober 2025. 1.1 Ajaloolise loodusliku pühapaiga kontseptsiooni ning liikide (terminoloogia) ülevaatamine, lähtudes seniste välitööde kogemusest ja praegustest kriteeriumitest. 1.2 Uue piirkonna inventeerimiseks arhiiviallikate otsimine, digiteerimine ja süstematiseerimine, objektide eellokaliseerimine 1.3 Vahearuande koostamine. 1.4 Välitööd: arhiivitööde käigus lokaliseeritud paikade tuvastamine, pildistamine, kirjeldamine maastikul ning infopäevade korraldamine. 2. Etapp: algus oktoober 2025, tähtaeg detsember 2025 2.1 Piirkondlike eripärade analüüs ja pühapaigaliikide ülevaate koostamine 2.2 Ajalooliste looduslike pühapaikade säilivust mõjutavate tegurite kaardistamine ja olemasolevate andmete võrdlusse lisamine. Uued andmed lisatakse vastavalt sellele, nagu need kogunevad. 2.3. Riskihinnangu metoodika väljatöötamine 3. Etapp: algus: november 2025, üleandmine 31.12.2025 3.1 Inventuuri lõpparuande vormistamine ja üleandmine Muinsuskaitseametile. TK2 L1 Uuringuettepaneku vorm © Asutuse siseseks kasutamiseks  Kultuuriministeerium Koostaja: Viivian Jõemets Tähis: TK2 L1 Vastutav struktuuriüksus: SIO Kinnitamise käskkirja nr: Versioon nr: 2 Kehtiv alates: Lk. 7 / 7 3.2 Inventuuri käigus saadud pärimuslike andmete arhiveerimine EKM ERAs. 3.3 Materjali koondamine ja süstematiseerimine artiklite jaoks. 4. Etapp: Analüütilis(t)e eelretsenseeritava(te) teadusartikli(te) ning populaarteaduslike artiklite kirjutamine ja avaldamine (nt ajakirjas Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus vm) projekti käigus läbiviidud uuringute põhjal. Algus detsember 2025 - tähtaeg 2026. aasta lõpp. UURINGU MEESKOND Mari-Ann Remmel, MA, folklorist Heiki Valk, PhD, arheoloog Laura Mäemets, MA, folklorist Valdo Valper, MA, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivispetsialist Karin Rannaäär, MA, arheoloog Marek Laimets, konsultant Lona Päll, PhD, folklorist Reeli Reinaus, MA, folklorist Tartu ülikooli tudengid –kaasatakse tudengeid välitöödel ja tekstide sisestamisel TK2 L1 Uuringuettepaneku vorm © Asutuse siseseks kasutamiseks  TÖÖVÕTULEPING nr {regNumber} Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70000941, mida esindab põhimääruse alusel Merle Põld õigus- ja haldusosakonna juhataja kantsleri ülesannetes, ja AB Artes Terrae OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 12978320, mida esindab juhatuse liige Mart Hiob, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on tellida töövõtjalt uuring ,,Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade liigid ja neid ohustavad tegurid eri regioonides’’ (edaspidi töö). 1.2. Tööd rahastatakse riigieelarvest. 1.3. Töö peab vastama käesoleva lepingu lisaks oleva uuringuettepaneku tingimustele (edaspidi lisa 1). 1.4. Lepingu alusel tellitavatele teadus- ja arendusteenustele kohaldatakse riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 11 lg 1 p-s 19 ettenähtud erandit ning tööd on kaetud RHS § 11 lg 1 p 19 nimetatud CPV-koodidega. Teadus- ja arendusteenusteks loetakse uuringuid ning nende tulemuste rakendamist teadusarenduseks. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest 50 000 eurot, milles sisaldub käibemaks. 2.2. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 2.3. Tellija tasub punktis 2.1 nimetatud tasu pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist töövõtja esitatava e-arve alusel. 2.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ning tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töövõtja teostab töö vastavalt lisas 1 märgitud ajakavale ja annab töö tellijale üle mitte hiljem kui 31.12.2025 tekstifailina .doc- või .pdf-vormingus. 3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste ja/või teemavaldkondade täpsustamiseks, täiendava analüüsi läbiviimiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.3. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Töö teostamisel lähtuvad pooled lisast 1. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.4. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka. 3.5. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.6. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö  teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.7. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, kes on toodud lisas 1. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad vähemalt lisas 1 nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. 3.8. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 3.9. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 3.10. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Tellija kontrollib teostatud töö vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.11. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.10 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates. 3.11.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega). 3.11.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 3.11.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 3.11.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.12. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.13. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 4.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik; 4.1.2. töö teostamisel toimunud isikuandmete, konfidentsiaalsusnõuete või autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue. 4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. 4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 4.4.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav; 4.4.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest; 4.4.3. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 1 kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast; 4.4.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 4.4.5. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid. 4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.6. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra. 4.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 4.8. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub VÕSi alusel. 4.9. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.10. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 4.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.12. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 103 sätestatut. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 5. Autoriõigused 5.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. 5.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui  see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 5.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 5.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh vormistamine ja sümboolika). 5.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 5.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 5.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kadri Kallast e-post: [email protected] tel: 56692040 Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mart Hiob e-post: [email protected] tel: 5014767. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud  konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellijanimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 9.3. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.3.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 9.3.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 9.4. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.5. Töövõtja teavitab toetuse andjat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. 10.6. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. 10.7. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 10.8. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. 10.9. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium AB Artes Terrae OÜ Registrikood: 70000941 Registrikood: 12978320 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] Arvelduskonto: EE257700771001861726 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Merle Põld Mart Hiob õigus- ja haldusosakonna juhataja juhatuse liige kantsleri ülesannetes