MATER reg.nr. MU,MP 0 0 7 8 - 0 0 Töö nr: 4-18
Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus
Asukoht: RABIVERE KÜLA, VILIVERE KÜLA, KOHILA VALD, RAPLA MAAKOND
MAHTRA METSANDIKU TEED
EHITUSPROJEKT
Projekteeris: Tarvo Verbak
Kontrollis: Jüri Kivi
Vastutav spetsialist: Elmar Verbak MU,MP 0078-00
Vastutav spetsialist: Heiki Verbak ЗВ Nr.857096, MP0078-00
Mahasõidukoht tüüp MII, 20103 Pihali-Adila-Rabivere kõrvalmaantee 6,15km, 11220
Kernu-Kohila kõrvalmaantee 12,91 km
Volitatud teedeinsener Jüri Kivi reg. nr. 119158
Projekteerija Anne Unt EEP003297
MÄRJAMAA 2018
OÜ HETVER, registri kood 11066829
NIIDU 8, 78301 Märjamaa
[email protected]
tel:53334990
E E S T I / E S T O N I A
Sisukord
1. Lähteülesanne 3
2. Lähteülesande kooskõlastused 6
Tabel 1. Ehitustööde koondmahud 22
Tabel 2.Vajalike ehitusmaterjalide ja -toodete andmed 24
3. Seletuskiri
3.1. Üldosa 25
Maa-ala asukoha kaart 26
3.2. Uurimistööd 27
Tabel 3. Uurimistööde loetelu 27
Tabel 4. Reeperite loetelu 29
3.3. Geoloogia ja mullastik 29
3.4. Ehitustööd 30
3.5. Trasside ettevalmistustööd 30
3.6. Kraavide projekteerimine ja ehitamine 31
Tabel 5. Kraavide ja nõvade koondpikkused 32
3.7. Truubid 32
3.8. Truupide ehitus 33
3.9. Teede ehitamine 34
Tabel 6. Tee rajatised 35
3.10. MAHASÕIDUKOHAD tüüp MII 20103 Pihali-Adila-Rabivere kõrvalmaanteelt 36
ja 11220 Kernu-Kohila kõrvalmaantee
3.11. Tee ehitustööd 41
3.12. Keskkonnakaitse 42
3.13. Keskkonnamõjude vähendamise võimalused veekogudele 42
3.14. Ehitustööd ja hooldus 43
3.15. Juhenddokumentide nimekiri 44
4. Töömahtude tabelid
Tabel 7. Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja veejuhtmete kaevetööde mahud 46
Tabel 8. Rekonstrueeritavate ja ehitatavate truupide töömahud 47
Tabel 9-1 Tee ehitamise töömahud 48
Tabel 9-2. Tee ehitamise töömahud 49
Tabel 10. Muud tööd 52
Tabel 11. Ehitustööde eeldatav maksumus 53
5.Lisad:
Lisa : Kooskõlastused 55
Lisa : RMK keskkonnamõjude analüüs 61
6. Joonised
Joonis 1. Projektplaan M 1:10 000
Joonis 2. Tee piki- ja ristprofiilid Mh 1:5 000 Mv 1:100
Joonis 3. Mahasõidukoht tüüp M II
7. Tüüpjoonised
Mahtra metsandiku teed
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
Rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud
Tabel 1
Mahtra metsandiku teed
JÕEVAHE
VINEERIVABRIKU
TEE TEE MASTI TEE RABIVERE TEE
kokku
Jrk.nr. Ehitustöö nimetus Mõõtühik
1. Ettevalmistus-ja veejuhtmete tööd
1 Metsa likvideerimine ha 0,52 0,47 0,92 0,20 2,10
2 Tüveste vedu 300m, tihe mets ha 0,52 0,47 0,92 0,20 2,10
3 Kraavitrassilt kändude juurimine ekskavaatoriga ha 0,39 0,36 0,68 0,20 1,64
4 Kraavi kaevamine nõlva tasandamisega, II gr. pinnas 1000m³ 0,68 0,77 1,43 2,88
5 Kraavi kaevamine nõlva tasandamisega, III-IV gr. pinnas 1000m³ 0,48 0,48
6 Pinnase kobestamine m³ 482 482
7 Mullavalli tasandamine buldooseriga, II gr pinnas 1000m³ 0,41 0,31 0,60 0,28 1,60
8 Väljakaevatud pinnase tasandamine teemuldesse 1000m³ 0,41 0,46 0,69 1,56
9 Kraavi nõlva kindlustamine erosioonitõkkematiga 100m² 0,31 0,27 0,58 1,16
10 Kasutuselevõtueelne veejuhtmete puhastamine settest 0,15m³/jm) 1000m³ 0,09 0,08 0,17 0,35
2. Truupide ehitus ja rekonstrueerimine
Jrk.nr. Ehitustöö nimetus Mõõtühik
1 Väikeste hüdroehitiste mahamärkimine tk 2 1 3 1 7
2 ¤50 cm plastorutruubi torustiku ehitamine (tüüp 50-PT) m 12 12 10 34
3 ¤30 cm plastorutruubi torustiku ehitamine (tüüp 30-PT) m - 30 10 40
4 ¤30 cm truubi kivikindlustusega mattotsak ehitamine (tüüp 30 KOK) 2 otsak 2 1 3
5 ¤50 cm truubi kivikindlustusega kiviotsaku ehitamine (tüüp 50 KOK) 2 otsak 1 1 1 3
6 Truubi torustiku puhastamine settest D 50 m 12 12
7 Pinnase tagasitäitmine koos tihendamisega m³ 10 10 30 10 60
8 Täiendav kaeve truupide ehitamisel 1000m³ 0,02 0,02 0,06 0,02 0,12
9 Kruus, liiv truupidele 1000m³ 0,01 0,01 0,05 0,01 0,09
10 Täitepinnase vedu truupide ehitamisel ja rekonstrueerimisel.(300m) 1000m³ 0,02 0,02 0,03 0,02 0,09
11 Truubi tähisposti paigaldamine tk 2 2 6 2 12
3. Teede rekonstrueerimine, ehitus
1 Teekatte ehitamine purustatud kruus, segu nr 3 1000m³ 0,12 0,08 0,21 0,05 0,45
2 Kandva kihi ehitamine sorteeritud kruus, m3 ühele 1000m³ 0,41 0,26 0,71 0,16 1,54
3 Geotekstiili paigaldamine, NGS4 20-22kN 1000m² 1,46 0,92 2,52 0,56 5,47
1 Teetrassi ja kraavide mahamärkimine km 1,44 0,91 2,48 0,55 5,36
2 Huumuse koorimine 1000m³ 0,27 0,54 0,48 0,28 1,58
3 Pinnase kaevamine koos veoga kuni 200m(küngaste tasandamine) 1000m³ 0,33 0,09 0,39 0,28 1,09
4 Mulde aluse planeerimine 1000m² 2,01 1,27 3,47 0,76 7,50
5 Mulde ehitamine kohalolevast (kraavide ) ja teisaldatavast pinnasest 1000m³ 0,74 0,55 1,08 - 2,36
6 Sama, juurdeveetavast pinnasest 1000m³ - - - 0,32 0,32
7 Mulde pinnase pikiteisaldamine buldooseriga, L=20 m, 20% mahust 1000m³ 0,15 0,11 0,22 - 0,47
8 Mulde tihendamine 1000m³ 1,06 0,63 1,47 0,60 3,77
9 Muldkeha (teekatte aluse) profileerimine ja tihendamine 6,5 m laiuselt 1000m² 1,87 1,18 3,22 0,71 6,97
10 Aukude täitmine loodusliku kruusaga ol.ol.teel, 10% katte mahust 1000m³ 0,05 0,03 0,09 0,02 0,20
11 Katte tihendamine vibrorulliga, kihtide viisi 6 t, 4x2=8 käiku 1000m³ 0,53 0,34 0,92 0,20 1,99
22
JÕEVAHE
VINEERIVABRIKU
TEE TEE MASTI TEE RABIVERE TEE
kokku
Jrk.nr. Ehitustöö nimetus Mõõtühik
12 Mahasõit, tüüp R-T ehitamine, s.h. tk 1 1 - - 2
13 Purustatud kruus, segu nr 3, m3 ühel m³ 42 42 - - 84
14 Sorteeritud kruus, m3 ühele m³ 130 130 - - 260
15 Geotekstiili paigaldamine, NGS4 20-22kN m² 510 510 - - 1 020
16 Täitepinnase vedu 300m m³ 160 160 - - 320
17 Truubita mahasõidule, mulde ehitamine, m3 ühele m³ 250 250 - - 500
18 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele ha 0,12 0,12 - - 0,24
19 Kändude juurimine, ha ühele ha 0,12 0,12 - - 0,24
20 Liiklusmärkide 221,644 paigaldamine komplekt 1 1 - - 2
21 Mahasõit, tüüp MII ehitamine, s.h. tk - - 1 1 2
22 4cm asfaltbetoon AC 16 surf ehitamine m² - - 170 - 170
23 6cm asfaltbetoon AC 20 base ehitamine m² - - 170 - 170
24 Pindamine killustikuga 8/12 tihendamisega(4cm-4m3/100m2), sideainega (2,8l/m2) m² - - - 170 170
25 30cm killustik frakts. 16/32 kiilutud (geomeetriline maht) m³ - - 51 51 102
26 Sorteeritud kruus mahasõidu äärtele 30 cm tihendamisega m³ - - 34 49 83
27 Mahasõidule mulde ehitamine (looduslik kruus) m³ - - 57 50 107
28 Mahasõidu mulde planeerimine ja tihendamine m² - - 250 250 500
29 Geotekstiili NGS4 paigaldamine (ülekatteta maht) m² - - 170 170 340
30 Kaeve teekatte ühildamiseks peatee asfaltkattega m³ - - 20 20 40
31 Kaevatud pinnase laialiajamine m³ - - 20 20 40
32 Nõva kaevamine koos pinnase laialiajamisega m³ - - 25 - 25
33 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele ha - - 0,02 - 0,02
34 Kändude juurimine, ha ühele ha - - 0,02 - 0,02
35 Liiklusmärkide 221 paigaldamine kpl - - 1 1 2
36 Liiklusmärkide 644 paigaldamine kpl - - 1 1 2
37 Liiklusmärkide 557 paigaldamine kpl - - 1 - 1
38 Liiklusmärkide 683 paigaldamine kpl 1 - 1
39 Liiklusmärkide 631 paigaldamine kpl 3 - 3
40 Truubi otsakute lammutamine ja utiliseerimine m³ 2 - 2
41 Asfaltbetooni lammutamine h=5cm ja utiliseerimine 10 m² 5 - 5
42 Killustku ja kruusakihi kaeve teisaldamisega m³ 47 - 47
43 Tee perve korrastamine killustikuga (0/16) m³ 2 2 4
44 Tee mulde kindlustamine erosioonitõkkematiga m² 64 70 134
45 Mahasõit, tüüp M3 ehitamine, s.h. tk 1 1 1 1 4
46 Purustatud kruus, segu nr 3, m3 ühel m³ 9 9 9 9 36
47 Sorteeritud kruus, m3 ühele m³ 32 32 32 32 128
48 Mulde ehitamine m³ 25 25 25 25 100
49 Geotekstiili paigaldamine, NGS4 20-22kNe m² 143 143 143 143 572
50 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele ha 0,01 0,01 0,01 0,01 0
51 Kändude juurimine, ha ühele ha 0,01 0,01 0,01 0,01 0,04
52 T kujuline tagasipööramise koht TP-T tk 1 1 1 1 4
53 Purustatud kruus, segu nr 3, m3 ühel m³ 70 70 70 70 280
54 Sorteeritud kruus, m3 ühele m³ 230 230 230 230 920
55 Geotekstiili paigaldamine, NGS4 20-22kNe m2 ühele m² 850 850 850 850 3 400
56 Mulde ehitamine h= 50cm m3 ühele m³ 495 495 495 495 1 980
57 Täitepinnase vedu m³ 170 170 170 170 680
58 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele ha 0,14 0,14 0,14 0,14 0,56
59 Kändude juurimine, ha ühele ha 0,14 0,14 0,14 0,14 0,56
60 Liiklusmärkide 563 paigaldamine kpl 1 1 1 1 4
4. Muud tööd
-
1 Kraavi nõlvade kindlustamine erosioonitõkkematiga 100m² 0,31 0,27 0,58 1,16
23
Vajalike ehitusmaterjalide ja -toodete andmed
Tabel 2
Mahtra metsandiku teed
Jrk.nr. Ehitusmaterjali või -toote nimetus Mõõtühik Kogus
Torud
1 ¤50 cm plastorutruubi torustiku ehitamine (tüüp 50-PT) m 34
2 ¤30 cm plastorutruubi torustiku ehitamine (tüüp 30-PT) m 40
Otsakute materjal
3 Kivid 15-30 cm m³ 18
4 Geotekstiil II kl m² 96
5 Muld m³ 14
6 Tähispostid tk 12
7 Muru seeme kg 5
8 Eros. matt m² 183
9 Puuvaiad tk 660
10 Liiv truupidele m³ 90
Teed JÕEVAHE TEE VINEERIVABRIKU TEE MASTI TEE RABIVERE TEE
11 Kruus segu3 (profiilne maht) m³ 850 242 197 287 125
12 Sorteeritud kruus (profiilne maht) m³ 3134 859 686 1101 488
13 Geotekstiil NGS4, mittekootud, 20-22 kNm m² 10799 2967 2426 3688 1719
14 4cm asfaltbetoon AC 16 surf m² 170 170
15 6cm asfaltbetoon AC 32 base m² 170 170
16 killustik 8/12 (4cm) m²/ m³ 170 170
17 killustik frakts. 16/32 (geomeetriline maht) m³ 102 51 51
18 Liiklusmärgid
19 Liiklusmärkide 221 paigaldamine kpl 4 1 1 1 1
20 Liiklusmärkide 644 paigaldamine kpl 4 1 1 1 1
21 Liiklusmärkide 557 paigaldamine kpl 1 1
22 Liiklusmärkide 683 paigaldamine kpl 1 1
23 Liiklusmärkide 631 paigaldamine kpl 3 3
24 Liiklusmärkide 563 paigaldamine kpl 4 1 1 1 1
Muud tööd
25 Erosioonitõkkematt m² 115,8
26 Muruseeme kg 3,5
27 Kasvumuld m³ 9,3
24
3. Seletuskiri
3.1. Üldosa
Mahtra teede ehitusprojekt on koostatud vastavalt RMK poolt väljastatud lähteülesandele
02.02.2017 ja Maanteeameti poolt väljastatud „Kohila vald Rabivere küla Vardi metskond 126
maaüksuse mahasõidu projekteerimise nõuded“ 23.05.2017 nr 15-2/17-00014/286 alusel.
Projekt on koostatud vastavalt RMK poolt 2014 aastal kinnitatud „Metsakuivenduse- ja teede
ehitusprojekti näidiskoosseisule”, on kooskõlas „RMK metsateede katendite projekteerimise,
ehitamise ja hooldamise juhend”2014 ja Põllumajandusministri määrusega 21.07.2005 nr 82
„Maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu- ja vorminõuded”.
Teede asukohaks on Rabivere ja Vilivere küla, Kohila vald, Rapla maakond.
Jõevahe tee asub RMK kinnistul 31701:001:0497, Vardi metskond 150, metsakvartalil WR459.
Vineerivabriku tee (Metsavahe tee) asub RMK kinnistul 31701:001:0498, Vardi metskond 151,
metsakvartalil WR460.
Masti tee (Tammiku tee) asub RMK kinnistul 31701:001:0499, Vardi metskond 152, metsakvartalitel
WR487, WR488, WR489.
Rabivere tee (Mustakivi tee) asub RMK kinnistul 31701:006:0186, Vardi metskond 126,
metsakvartalil WR382.
Juurdepääsuteedeks on 20103 Pihali-Adila-Rabivere kõrvalmaantee, 11220 Kernu-Kohila
kõrvalmaantee ja Vilivere tee L5 (valla tee), Vilivere tee (kohalik tee nr 3170008) - Jõevahe teele,
Vilivere tee (kohalik tee nr 3170008) - Vineerivabriku teele.
Ehitatavad teed on metsateed, mida kasutatakse metsamaale juurdepääsuks.
Tee ääres kommunikatsioonid puuduvad.
Teetrasside läheduses kaitstavad loodusobjektid puuduvad.
Informatsioon teetrasside tehnilise seisukorra kohta asub uurimistööde toimikus.
Uurimistööd teostati teede ehitamiseks vajalike töömahtude määramiseks. Uurimistööde põhjal
koostati uurimistööde aruanne. Uurimistööde aruanne koosneb seletuskirjast, uurimistööde
loetelust ja mahtudest, reeperite loetelust, topograafiliste mõõdistuste aruandest, teede
piketeerimise plaanidest, uurimistööde väliandmetest ning mullastiku ja uurimistööde kaardist.
Lisatud on ehitiste uurimisaegset tehnilist seisukorda iseloomustavad fotod.
Vastavalt lähteülesandele projekteeritakse Rabivere tee, Masti tee, Jõevahe tee ja Vineerivabriku
tee ehitused kogupikkusega 1,21 km.
Projekteeritakse teede ehitus vastavalt 4. järgu metsatee nõuetele.
(„RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend).
Mahtra metsandiku teed 25
Masti tee ehitus külgneb kõrvalmaanteega nr 11220 Kernu -Kohila. Rabivere tee ehitus
külgneb kõrvalmaanteega nr 20103 Pihali-Adila-Rabivere. Mahasõidukohtade
projekteerimiseks on väljastanud Maanteeamet projekteerimise nõuded nr 15-2/17-
00014/286(23.05.17). Mahasõidukohtade projekteerimise vastutav spetsialist on volitatud
teedeinsener Jüri Kivi (reg. nr.119158) ja projekteerija Anne Unt EEP003297. Tööde teostamisel ei
tohi halveneda vee ärajuhtimine teemaalt. Ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda Maanteeametilt
ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja
kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Ehitusloa
lahutamatuks osaks on tee omanikuga kooskõlastatud ehitusaegse liikluskorralduse projekt
vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2015
määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Projekt esitada koos ehitusloa taotlusega
[email protected]
Mahtra metsandiku teed 26
ASUKOHA KAART
M 1:70 000
Mahtra metsandiku teed 27
3.2. Uurimistööd
Tee uurimistööd viidi läbi detsember 2017-veebruar 2018. Teetrass mõõdistati L-Est97
koordinaatide- ja Balti kõrgussüsteemis, milleks kasutati GPS seadet Trimble R4 ja nivelliir Leica
Sprinter 100. Täiendavalt kasutati RMK poolt väljastatud plaane ja maa-ameti kaardiserveri kaarte.
Tee ja teetrassi topogeodeetilised mõõdistused on teostatud 1,21 km ulatuses. Tee trasseeriti,
piketeeriti ja mõõdistati ristprofiilid. Topogeodeetiliste tööde läbiviimisel paigaldati 4 ajutist
reeperit, mis seoti BK-77 kõrgussüsteemiga. GPS mõõdistamine teostati Hades Invest OÜ
virtuaalses VRS võrgus. Mõõdistamise andmete põhjal on koostatud teede piki- ja ristprofiilid.
Uuriti teetrassi seisukorda. Teostati pinnase uurimistööd (sondeerimine) pinnase mehhaaniliste
omaduste määramiseks, mis on vajalik tee konstruktsiooni projekteerimisel.
Kultuurtehnilised uurimistööd teetrassil teostati ulatuses, mis on vajalikud puittaimestiku ja
kändude likvideerimise mahu määramiseks.
Uurimistöödega selgitati kraavide või nõvade kaevamise vajadus, võmalused ja kraavidest vee
ärajuhtimise tingimused.
Uuriti truupide ehitamise vajadust ja olemasoleva rekonstrueerimise vajadust.
Uuriti mahasõidukohtade, tagasipööramise koha ehitamise vajadust ja asukohti.
Uurimistööde materjalid on koondatud uurimistööde aruandesse, mille üks eksemplar on antud
RMK-le ja üks eksemplar säilitatakse OÜ Hetver arhiivi.
Tabel 3. Uurimistööde loetelu
Uurimistööd teostati Heiki Verbak, Tarvo Verbaku poolt. (OÜ Hetver)
Jrk Uurimistöö tegemise
Nr nimetus maht aeg tegija
Rabivere tee
Uue ligipääsu tee ehitamiseks vajalikud uurimistööd
(trasseerimine, piketeerimine, mõõdistamine, pinnase OÜ
1 uurimine, kultuurtehniline uurimine) (km) 0,23 04.12-06.02.18 Hetver
Kitsendusi põhjustavate objektide olemasolu OÜ
2 uurimine projektiga haaratud maa-alal (km) 0,23 04.12-06.02.18 Hetver
Tagasipööramiskoha rajamisega seotud uurimistööd OÜ
3 (tk) 1 04.12-06.02.18 Hetver
OÜ
4 Ajutise reeperi paigaldamine (tk) 1 04.12-06.02.18 Hetver
Masti tee
Uue ligipääsu tee ehitamiseks vajalikud uurimistööd OÜ
(trasseerimine, piketeerimine, mõõdistamine, pinnase Hetver
1 uurimine, kultuurtehniline uurimine) (km) 0,50 04.12-06.02.18
Kitsendusi põhjustavate objektide olemasolu 04.12-06.02.18 OÜ
2 uurimine projektiga haaratud maa-alal (km) 0,50 Hetver
Tagasipööramiskoha rajamisega seotud uurimistööd 04.12-06.02.18 OÜ
3 (tk) 1 Hetver
4 Ajutise reeperi paigaldamine (tk) 1 04.12-06.02.18 OÜ
Mahtra metsandiku teed 28
Hetver
Jõevahe tee
Uue ligipääsu tee ehitamiseks vajalikud uurimistööd
(trasseerimine, piketeerimine, mõõdistamine, pinnase OÜ
1 uurimine, kultuurtehniline uurimine) (km) 0,28 04.12-06.02.18 Hetver
Kitsendusi põhjustavate objektide olemasolu OÜ
2 uurimine projektiga haaratud maa-alal (km) 0,28 04.12-06.02.18 Hetver
Tagasipööramiskoha rajamisega seotud uurimistööd OÜ
3 (tk) 1 04.12-06.02.18 Hetver
OÜ
4 Ajutise reeperi paigaldamine (tk) 1 04.12-06.02.18 Hetver
Vineerivabriku tee
Uue ligipääsu tee ehitamiseks vajalikud uurimistööd
(trasseerimine, piketeerimine, mõõdistamine, pinnase OÜ
1 uurimine, kultuurtehniline uurimine) (km) 0,20 04.12-06.02.18 Hetver
Kitsendusi põhjustavate objektide olemasolu OÜ
2 uurimine projektiga haaratud maa-alal (km) 0,20 04.12-06.02.18 Hetver
Tagasipööramiskoha rajamisega seotud uurimistööd OÜ
3 (tk) 1 04.12-06.02.18 Hetver
OÜ
4 Ajutise reeperi paigaldamine (tk) 1 04.12-06.02.18 Hetver
Tabel 4 Reeperite loetelu
Jerk. Reaper Reeper ja selle asukoha kirjeldus Reeperi
kõrgus
nr nr klass m
1 1 tehn Jõevahe tee PK 1 juures vasakul pool teed, nael kuuse tüves 50,34
Vineerivabriku tee PK1 juures paremal pool teetrassi ääres, nael haava
2 2 tehn tüves 50,49
3 3 tehn Masti tee alguses PK1 juures, teetrassi vasakul äärel nael kuuse tüves 63,36
4 4 tehn Rabivere tee, enne PK2 teetrassi vasakul äärel, nael kase tüves 61,24
3.3. Geoloogia ja mullastik.
Jõevahe tee ja Masti tee ehitus projekteeritakse olemasolevale metsasihile. Vineerivabriku tee
ehitus on projekteeritud metsamaale ja Rabivere tee ehitus heinasmaale. Jõevahe tee,
Vineerivabriku tee ja Masti teel esineb mikroreljeef. Maapinna reljeef on suhteliselt ebatasane.
Rabivere tee alune maa on suhteliselt tasane. Jõevahe tee üldine lang on lääne-ida suunaline, samas
maapinna reljeefi kõrgem punkt asub tee alguses – idapoolses otsas. Pinnaseks on peenliiv, mida
katab 10 cm paksune huumuse kiht. Vineerivabriku tee maa-ala on suhteliselt tasane, maapinna
madalaim punkt asub tee keskosas, kraavi Sepa soon kaldal. Tee pk 2 juures on reljeefi kõrgem
punkt. Pinnaseks on keskmine kuni raske liivsavi ja savi, mida katab kuni 40 cm paksune
huumuse kiht. Masti tee asub ebatasase reljeefiga alal. Maapinna madalaim punkt on tee alguses,
lõunapoolses otsas ja kõrgeim punkt asub tee lõpuosas pk4 juures. Tee lõpu suunas maapind jälle
langeb 1,5m. Pinnaseks on valdavalt ca 50-80 cm paksune liivsavi kiht, mis lõiguti on rähkne, mis
lasub paepinnasel . Huumusekiht on 10 cm paksune. Rabivere tee asub suhteliselt tasasel
Mahtra metsandiku teed 29
heinamaal, maapinna lang on lõuna-põhja suunaline. Pinnaseks on paas, või paerähk, mida katab
15-45 cm pasune huumuse kiht. Maapinna kõrgustest annavad ülevaate pikiprofiilid – joonised 4 -
7.
Liigniiskust põhjustab pinnavee äravoolu puudulikkus ja põhjavee kõrge tasapind reljeefi
madalamates osades.
Puistud on segapuistud. Metsa kasvukohatüüpideks on: kastikuloo, sinilille, jänesekapsa,
jänesekapsa-mustika, mustika, naadi, karusambla-mustika ja tarna-angervaksa.
3.4. Ehitustööd.
Ehitustööde eesmärgiks on teede ehitamine 4. järgu metsatee nõuetele vastavalt. Teekatte pealt
laiuseks projekteeritakse 4,0m, katendite konstruktsioon projekteeritakse vastavalt pinnase
andmetele ja tee järgule. Projekteeritakse tööd, mis peavad tagama teekattelt vee äravoolu
tingimused. Projekteeritakse kraavide ja nõvade kaevamine veereziimi parandamiseks tee muldes
ja mulde ehitamise materjali saamiseks. Projekteeritakse äravoolukraavide kaevamine ja
rekonstrueerimine. Maapinna suuremad künkad teisaldatakse trassi madalamatesse kohtadesse.
Ehitatavatele teekraavidele ja nõvadele projekteeritakse truupide ehitamine, mille käigus
paigaldatakse plasttruubid ja ehitatakse truubiotsakud. Ehitatakse mahasõidukohad nii riigi
kõrvalmaanteelt kui ka valla teelt ja tagasipööramise kohad. Mahasõidukohad riigi kõrvalmaanteelt
projekteeritakse vastaval tüüpjoonistele tüüp MII järgi. Valla teele projekteeritakse mahasõidukohd
maaparanduses tüüpjooniste järgi tüüp R-T.
3.5. Trasside ettevalmistustööd
Trassiraie tuleb teostada kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ p.1.9 kraavitrasside
mahamärkimine nõudeid arvestades. Trasside laiused on toodud tee pikiprofiilil (joonis 4-7 ).
Raietööde käigus tuleb likvideerida ka puud, mis jäävad väljapoole trassi, kuid mis on ohtlikult
kaldus trassi suunas.
Ettevalmistavate tööde käigus puhastatakse teetrass puittaimestikust, juuritakse kännud ja
kooritakse huumus. Jõevahe tee ja Masti tee olemasolev siht on lage ca 2,5 - 3m laiuselt kogu tee
pikkuses. Rabivere tee trass on valdavalt lage, Vineerivabriku teetrass on kaetud 100% metsaga.
Ehitatavatel teedel olemasolev kraavitus valdavalt puudub, välja arvatud Jõevahe tee, kus o
olemasolev kraav tee vasakul äärel ja tagatud on ka äravool teekraavist. Ehitatavate kraavide
trassidelt tuleb raiuda ja juurida puittaimestik alljärgnevalt: tee laius + kraavi/nõva pealt laius + 1-2
m laiune riba kraavi metsapoolsest servast. Tee ehituse käigus tuleb puhastada trassid
puittaimestikust kogu tee pikkuses. Lõikudes, kus kraavi ei kaevata likvideeritakse tee äärest
puittaimestik vähemalt 2m laiusel ribal tee äärest. Äravoolukraavidel raiutakse trass lagedaks
laiusega 12m. Raiutava trassi laius ja töömahud on toodud töömahtude tabelis 7.
Kännud juuritakse ehitatava tee ja kraavi alal. Juurida pole vaja teetrassi kraavi metsapoolselt äärelt
1m laiusel ribal. Võsakännud (koos võsaga) freesitakse, või kaevatakse välja kraavi kaevamise
käigus. Kännud, huumus ja üksikud kivid paigutatakse kraavi metsapoolsele servale nii, et ei tekiks
katkematut valli, mis takistaks vee pääsu kraavi. Valli katkestus teha iga 25-30 m järel.
Metsamaterjali virnastamise ja väljavedamise kohad peab ehitaja kooskõlastama RMK esindajaga.
Mahtra metsandiku teed 30
Mahasõidu-, ja tagasipööramise kohtade trasside raiemahud on toodud tee ehitamise töömahtude
tabelis 9-2.
Kultuurtehniliste tööde mahud kraavide kaupa on toodud tabelis 7.
3.6. Kraavide projekteerimine ja ehitamine
Teekraavide ehitamisel juhindutakse Põllumajandusministri 13.03.2009.a. määrus nr. 35
„Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded“ 1 peatükk Kuivendussüsteemi ehitamisele
esitatavad nõuded § 1 kuni 8 nõuetest. (RTL 2009, 27, 342).
Masti tee trassil ja piirneval alal kraavitus puudub. Jõevahe teel on olemasolev kraavitus tee ühel
äärel, Vineerivabriku tee keskosas läbib kraav K-1(Sepa soon). Rabivere teest põhja suunas asub
kraav, mille seisukord ei taga suurvee ajal vee äravoolu.
Jõevahe teel projekteeritakse olemasoleva teekraavi ja äravoolukraavi T-2 rekonstrueerimine ning
uue teekraavi T-1 ehitamine.
Vineerivabriku teel projekteeritakse olemasoleva kraavi K-1 rekonstrueerimine kuni RMK
kinnistu piirini. Tee äärtesse ehitatakse mõlemale poole uued kraavid, misjuhitakse olemasolevasse
kraavi. Uute kraavide kaevamisega paraneb tee lõpus oleva ala veereziim, kuhu on projekteeritud T
kujuline tagasipööramise koht.
Masti teel kraavitus puudub. Projekteeritakse tee äärtesse nõvade kaevamine ja tee keskossa, piketi
PK3 juurde äravoolukraavi kaevamine pikkusega 200m. Vesi juhitakse ära tee keskosast, kuna tee
alguses, kuhu poole on maapinna lang, ei ole vee äravoolu. Tee algusesse on projekteeritud Kohila-
Hageri kergliiklustee. Kõrvalmaantee ja kergliiklustee vahele on projekteeritud nõva, millest on
projekteeritud vee äravool metsamaale (Masti tee algusest 21m Kohila suunas).
Rabivere tee asub kõrge põhjaveega alal. Vee äravool praktiliselt puudub. Teekraave ei kaevata,
kuna huumuskihi all asub paepinnas. Projekteeritakse teetrassilt mulde koorimine, peale mida
ehitatakse mulle kõrgusega, mis tagab ka suurvee ajal tee kruuskatte aluspinna nõuetekohase
kõrguse pikaajaliselt seisvast veepinnast.
Tee trassidel eelnevalt kooritakse trassilt huumus ja ladustakse trassi äärde (madalamates kohtades
teha valli katkestused, et võimaldada pinnaveel kraavi pääseda), või veetakse ladustamise kohta.
Kraavide/nõvade kaevamisele eelneb trassi maapinna planeerimine. Planeerimise käigus
pikiteisaldatakse reljeefi kõrgemad nukid teetrassi madalamatele lõikudele (joonis 4-7, piki- ja
ristprofiilid).
Teekraavid ehitatakse tee äärtesse, jättes tee ja kraavi vahele 0,5- 1m laiuse perve. Ehitatavatest
teekraavidest vee ärajuhtimiseks ehitatakse äravoolukraavid. Uutest, ehitatavatest
äravoolukraavidest suunatakse vesi reljeefi sobivates kohtades teest eemale, metsa alla madalamale
alale. Äravoolukraavi pikkuseks projekteeritakse kuni 200m, trassi laiusega kuni 12m.
Uued kraavid on projekteeritud põhja laiusega 0,4 m, keskmise sügavusega 0,6-0,9 m ja nõlvusega
1: 1,5 - 1,75.
Teekraavidest väljatavat pinnast kasutatakse tee mulde ehitamiseks.
Kraavidest väljakaevatud pinnas tasandatakse buldooseri või ekskavaatoriga tee mulde ehitamiseks
või kraavi metsapoolsele kaldale(huumus).
Tööde teostamisel arvestada järgmise tehnoloogiaga:
• Kännud juuritakse kogu trassil, va kraavi metsapoolselt kaldalt. Töö teostaja valib ise juurimise
tehnoloogia.
Mahtra metsandiku teed 31
• Kännud ja üksikud kivid asetatakse teetrassi kraavi metsapoolsele kaldale. ( Katkestus ca 25-30 m
järel)
• Kooritakse huumus, mis laotatakse trassi metsapoolsele äärele.
• Plaaneeritakse ja piki teisaldatakse trassi maa-ala.
•Kaevatakse kraavid, milledest väljatav pinnas laotatakse mulde ehitamiseks trassi keskele.
Kraavidele põhja kindlustust ei projekteerita. Vajadusel tuleb kraavide nõlvu kindlustada
erosioonitõkkematiga. Projektis on arvestatud nõlvakindlustust 1 % (kokku 115 m2) kraavide
kogupikkusest. Nõlvakindlustust vajavad kraavilõigud määrab ehitaja tööde teostamise käigus.
Erosioonitõkkematt on vajalik kraavi lõikudes, kus on pinnas uhtumisohtlik.
Erosioonitõkkematiga kindlustus rajatakse vastavalt „Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn
2008“ joonis 1.5-1.
Kaevetööde mahud kraavide kaupa on toodud tabelis 7.
Tabel 5. Kraavide, nõvade ja tee äärte koondpikkused
Võsa
+peen
Võsa - Mets Kokku
mets 14-21
Veejuhtme liik E D M
ha ha ha ha
Jõevahe tee
ET-ehitatav teekraav 0,33 km 0,28 0,28
RT- rekonstrueeritav teekraav 0,29 km 0,23 0,23
Vineerivabriku tee
ET-ehitatav teekraav 0,43 km 0,34 0,34
RK- rekonstrueeritav kraav 0,11 km 0,13 0,13
Masti tee
N- ehitatav nõva 0,97 km 0,68 0,68
EK-ehitatav kraav 0,20 km 0,24 0,24
KOKKU: 2,32 km 1,90 1,90
3.7. Truubid
Teede äärtesse kaevatakse kraavid, nõvad ja äravoolukraavid, Ehitatakse mahasõidukohad. Vajalik
on ehitada truubid . Truubid projekteeritakse plasttorustikust läbimõõduga 30 ja 50 cm.
Truubid projekteeritakse mahasõidukohtade MII alla(mahasõidukoht riigi kõrvalmaanteelt), mis
tagavad kõrgemalt alalt valguva vee läbipääsu tee muldest.
Jõevahe tee teekraavide vee äravool toimub olemasoleva kraavi kaudu läbi truubi, mis asub
Vilivere tee L5 all 70m kaugusel tee algusest Kohila suunas. Teealune truup puhastatakse
rekonstrueerimistööde käigus settest.
Truupidele projekteeritakse otsakud (tüüpjoonis 2008).
Mahtra metsandiku teed 32
Truubitorustikule esitatavad nõuded:
Plasttorutruubid peavad vastama ringjäikusele (rõngasjäikusele) SN8.EN ISO 9969 ja olema
seest siledaseinalised. Väljast siledaseinalised torud vajavad kontaktfiltratsiooni vähendamiseks
filtratsioonitõkke rajamist ümber toru muldesse.
Truubitorude maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% (vastavalt ATV-A127 normile)
Tarnija peab kinnitama,et torud ei sisalda ümbertöötatud materjale.
Truupide nõutav eluiga on 50 aastat.
Uute truupide vähim pikikalle on 1%
Truupide projekteerimisel on kontrollitud truupide avade läbimõõdu vastavust neid läbivatele
vooluhulkadele. Kui truubi valgala on väike on valitud truubitorud konstruktiivsel läbimõõduga 30
ja 50 cm, sõltuvalt, sellest kui paks on projekteeritav kattekihi paksus.
Täitepinnase ja katendi tüseduseks truubi peal peab olema vähemalt 0,5 m.
Truubi otsakud on projekteeritud ja ehitatakse vastavalt kataloogile „Maaparandusrajatiste
tüüpjoonised Tallinn 2008“. Tüüpjoonised on lisatud projekti lisadesse.
Truupidele on otsakud projekteeritud järgmiste põhimõtte järgi:
teede mullet läbivad truubid, mahasõidu tüüp MII all olev truup ehitatakse KOK otsakuga –
„kivisillutisega püsiotsak“.
Teeäärsete mahasõitude all olevad truubid ehitatakse MAOK otsakutega – „kivisillutisega matt-
kergotsak“.
3.8. Truupide ehitus
Truupide ehitamisel juhindutakse Põllumajandusministri
13.03.2009.a. määrus nr. 35 „Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded“ (RTL
2009, 27, 342) nõuetest.
1. truubi põhjal ei tohi olla vastukallet,
2. truubi kohal peab tee muldkeha ja katendi kogupaksus olema vähemalt 0,5 m, kui
ehitusprojektis ei ole ette nähtud väiksemat paksust,
3. truubitoru ümbruse tagasitäide tihendatakse 20–30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool
truubitoru ühel ajal,
4. pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud
määra,
5. truubi otsak ehitatakse tüüpjooniste kogumiku (2008a) joonistel 3.4–3.5 toodud konstruktsiooni
kohaselt, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teistsugust konstruktsiooni.
Torustik paigaldatakse tasandatud kaeviku põhjale. Toru külgedele jäetakse 30-50 cm vaba ruumi
täitepinnase jaoks. Täiteks kasutada liiva või kruusliiva. Tuleb jälgida, et torulähedane materjal ei
sisaldaks suuri kive või esemeid, mis võivad torustikku vigastada. Kaevik täidetakse mõlemalt
poolt korraga ja tihendatakse 30 cm paksuste kihtide kaupa. Täitmisel tuleb vältida torustiku
läbipainet. Truupide vähim pikikalle on 1%.
Mahtra metsandiku teed 33
Otsakute ehitamisel paigaldatakse kivisillutis geotekstiilile ja ülejäänud nõlv kindlustatakse
erosioonitõkkematiga C100. Matt paigaldatakse tasandatud huumuspinnasele, kuhu külvatakse
heinaseeme. Seemne kogus ühele rutmeetrile on 20-30 gr. Erosioonitõkkemati ülekate kõigis
jätkukohtades peab olema 10-20 cm. Mati ülemine äär ankurdatakse puuvaiadega ankrukraavi.
Matt paigaldatakse suunaga ülalt alla, kinnitades selle vaiadega. Samuti ankurdatakse mati alumina
serv.
Andmed truupide kohta on toodud tabelites 8.
3.9. Teede ehitamine
Teed on projekteeritud ehitada vastavalt 4. järgu metsatee nõuetele, vajaliku kandevõimega 70
MPa. Teekatendi pealtlaiuseks on 4,0m. Vastavalt lähteülesandele on vajalik projekteeritud teede
ehitamine kokku 1,21 km pikkusel lõigul. Tegelikuks projekteeritavaks teede pikkuseks on
1,072km. Teid kasutatakse metsa majandamiseks.
Teede ehitamine on projekteeritud juhendi „RMK metsateede katendite projekteerimise juhend.
2014“ järgi, sõidutee pealtlaiusega 4,0m, kahekihilise sirpprofiilkatendiga. Tee trassid kulgevad
metsamassiivil ja heina põllul.
Teede muldkeha ehitamisel tasandatakse teetrassidel eelnevalt kõrgemad künkad, millede pinnas
pikiteisaldatakse reljeefi madalamatesse kohtadesse ja tihendatakse. Kraavidest väljakaevatud
pinnasest(va huumus) ehitatakse teele muldkeha, mis tihendatatakse ja profileeritakse. Rabivere tee
mulle ehitatakse kohaleveetavast looduslikust kruusast.
Tee katend on projekteeritud lähtuvalt tee aluspinnaset juhendi „RMK metsateede projekteerimise
ja hooldamise juhend ver.1.1 2014a.“ järgi.
Teekatte materjalina kasutatakse teedel kandvas kihis sorteeritud kruusa paksusega 30 cm ja
kulumiskihis purustatud kruusa, segu nr 3, paksusega 10 cm. Katted ja mulde pealispind tuleb
ehitada 3%-lise põikikaldega.
Teekatted on projekteeritud ehitada geotekstiilile NGS4 kogu tee pikkuses, et vältida kruuskatte
segunemist mulde pinnasega. Kasutada mittekootud geotekstiili, tõmbetugevusega 20-22 kN (tüüp
NGS4, laius 5m).
Tee katendi ja kraavi teepoolse ääre vahele tuleb jätta 0,5-1,0 m laiune perv.
Ristumiskohta 11220 Kernu-Kohila kõrvalmaanteega (12,91km) projekteeritakse ehitatakse
asfaltbetoon kattega mahasõidukoht tüüp M II (Maanteeameti tüüpjoonis), joonis 8.
Ristumiskohta 20103 Pihali-Adila-Rabivere kõrvalmaanteega (6,15 km) ehitatakse
mahasõidukoht tüüp M II(Maanteeameti tüüpjoonis). Mahasõidukoht ehitatakse kattega –
immutuskate paksusega 4cm. Mahasõidukoha joonis 9.
Mahasõidukohad Vilivere teelt L5 ehitada tüüp R-T (2013), kahekihilise kruuskattega(katend
analoogne ehitatava tee katendi konstruktsiooniga).
Mahtra metsandiku teed 34
Mahasõidukohad kvartalisihtidele - tüüp M3 (Tln 2013) ehitatakse ühekihilise kruuskattega,
sorteeritud kruusast. Mahasõidukoha kruuskate ehitatakse geotekstiilile (tüüp NGS3).
Mahasõidukohtadel tuleb pöörderaadiuse ulatuses kahel pool mahasõitu puittaimestik likvideerida.
Tee lõppu ehitatakse T kujuline tagasipööramise koht tüüp TP-T (Tln 2013).
Tabel 6. Tee rajatised
Liiklusmärgid
Tee nimetus Mahasõidukohad
M3 M II R-T TP-T Anna Tee Lõikuv Umbtee
teed jalgratta
ristmik ristmik nimi tee
1. Jõevahe tee 1 1 1 1 1 1
2. Vineerivabriku tee 1 1 1 1 1 1
3. Masti tee 1 1 1 1 1 2 1
4. Rabivere tee 1 1 1 1 1 1 1
M3 Mahasõidukoht metsamaale
TP-T T- kujuline tagasipööramise koht
MII Mahasõidukoht riigi kõrvalmaanteele
Jõevahe tee ja Vineerivabriku tee algavad Vilivete teelt L5(3170008). Teede ristumine on
projekteeritud tüüpjoonise - T-kujuline ristmik tüüp R-T järgi. Jõevahe tee ehitatakse
olemasolevale kvartali sihile, Viinavabriku tee metsamaale. Tee trasside maa-ala on künklik. Tee
ehitamise käigus kooritakse trassilt huumus. Trassil asuvad künkad planeeritakse trassil asuvatesse
madalamatesse kohtadesse. Trasside ääres asuv olemasolev kraavitus rekonstrueeritakse.
Lõikudes, kus kraavitus puudub, ehitatakse uued kraavid, mis suunatakse olemasolevatesse
kraavidesse. Tasandatud trassile ehitatakse kahekihiline kruuskate, kihtide paksusega
30+10cm(sorteeritud kruus+purustatud kruus, segu3). Kruuskate ehitatakse geotekstiilile NGS4.
Teede lõppu on projekteeritud T-kujuline tagasipööramise koht. Projekteeritud on
mahasõidukohad metsamaale tüüp M3. Projekteeritud on kahe truubi ehitus (1+1), Jõevahe tee
algusesse ja Vineerivabriku tee keskossa. Projekteeritud on trassi laiuseks 20m.
Masti tee algab 11220Kernu-Kohila kõrvalmaanteelt. Tee algusesse on projekteeritud
mahasõidukoht MII (Maanteeameti tüüpjoonis). Mahasõidukoha katendi kate ehitatakse analoogne
kõrvalmaantee omaga. Projekteeritud on kahekihiline asfaltbetoon katend killustikalusel ja
geotekstiilil NGS4. Tee alguses on Kohila valla tellimusel projekteeritud Sutlema-Hageri-Kohila
kergtee (projekteerija A.Unt). Masti tee ehitus on projekteeritud metsakvartali sihile(2,5m).
Teetrass on ebatasane. Ehitustöödega tasandatakse trassil kõrgemad nukid, mille materjal
laotatakse madalamatesse trassi lõikudesse. Ol.ol. kraavid puuduvad. Projekteeritakse tee äärtesse
uute nõvade ja äravoolukraavi ehitamine. Nõvadest juhitakse vesi teest eemale 200m pikkuse
äravoolukraavi kaudu, tee piketi pk3 juurest. Kraavide ehitamise käigus kooritakse huumus, mis
asetatakse kraavi metsapoolsele äärele. Nõvade kaevest saadavat pinnast kasutatakse mulde
ehitamiseks. Nõva põhi läbib paemoreeni kihti, kus tuleb kaevetöödel kasutada pinnase purustamist
piikvasaraga. Tihendatud ja profileeritud muldele ehitatakse kruusast katend paksusega 10+30cm.
Katend ehitatakse geotekstiilile NGS4. Tee lõppu ehitatakse T kujuline tagasipööramise koht tüüp
Mahtra metsandiku teed 35
TP-T. Juurdepääsuks metsamaale ehitatakse mahasõidukohad tüüp M3. Teeäärsetest nõvadest vee
ära juhtimiseks äravoolukraavi ehitatakse tee alla truup. Tee algusesse, kõrvalmaantee ja kergtee
vahele on projekteeritud truup. Truup on projekteeritud tee algusesse, kergteest edasi ca 10m.
Truup on vajalik kõrgemalt alalt vee juhtimiseks läbi tee mulde, madalamale alale, mis jääb tee
idapoolsele äärele.
Rabivere tee algus on 20103 Pihali-Adila-Rabivere kõrvalmaanteelt mahasõidukohaga tüüp MII.
Ehitustööde alal kraavid puuduvad. Uusi kraave ei projekteerita, kuna puudub äravool – vesi alaneb
koos põhjavee taseme alanemisega. Rabivere tee ehitus on projekteeritud heinamaale. Teetrass
asub kõrge põhjavee seisuga alal. Ehitustööde käigus kooritakse teetrassi alalt huumus.
Aluspinnaseks on paas ja huumuse kiht ulatub praktiliselt paeni välja. Huumus laotatakse tee
äärtesse.
Tee mulle on projekteeritud ehitada looduslikust kruusast. Tee mulde kõrgus on valitud
arvestusega, et pikaajaline vee seis jääb 30 cm allapoole ehitatava kruuskatte aluspinda. Teekatte
püsivuse tagab armeeriv kiht. Tihendatud ja profileeritud muldele ehitatakse kruusast katend
paksusega 10+30cm. Katend ehitatakse geotekstiilile NGS4. Tee lõppu ehitatakse T kujuline
tagasipööramise koht tüüp TP-T. Juurdepääsuks metsamaale ehitatakse mahasõidukoht tüüp M3.
Truup on projekteeritud tee algusesse. Truup on vajalik kõrgemalt alalt vee juhtimiseks läbi tee
mulde, madalamale alale.
Mahasõidukohad M3 ehitatakse ühekihilise kruuskattega sorteeritud kruusast, geotekstiilile NGS3.
Ehitatud kruuskatted nii teel kui ka teerajatistel tulevad tihendada ettenähtud 95% materjali
tiheduseni looduslikust.
Tee rajatised ehitada kogumikus „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ (Tallinn 2013) toodud
jooniste järgi.
Kruusakarjäärid asuvad Rapla maakonnas, Rapla vallas, Röa külas - Purila kruusakarjäär, Seli
külas - Künka kruusakarjäär , veomaaga ca 20km, Kohila vallas Salutaguse külas - Alesti
kruusakarjäär, Kohila vald Pahkla küla - Pahkla kruusakarjäär veokaugusega ca 20 km.
Tehnilised üksikasjad tee rekonstrueerimise kohta on toodud joonistel 1…8 ja tööde mahud ning
materjalid tabelites 1,2 ja 9-1, 9-2.
3.10. MAHASÕIDUKOHAD tüüp MII 20103 Pihali-Adila-Rabivere kõrvalmaanteelt ja
11220 Kernu-Kohila kõrvalmaanteelt.
Masti tee (Tammiku tee) ja Rabivere tee(Mustakivi tee) algusesse projekteeritakse
mahasõidukohtade ehitus – 11220 Kernu-Kohila ja 20103 Pihali-Adila-Rabivere
kõrvalmaanteelt. Maanteeameti poolt on väljastatud „Kohila vald Rabivere küla Vardi
metskond 126 maaüksuse mahasõidu projekteerimise nõuded“ 23.05.2017 nr 15-2/17-
00014/286.
Rabivere tee rajamine on vajalik Vardi metskond 126(31701:006:0186) maaüksusele ja Masti tee
Vardi metskond 152 (31701:001:0499) maaüksusele juurdepääsuks.
Mahtra metsandiku teed 36
Mahasõidukohtade projekteerimise vastutav spetsialist on volitatud teedeinsener Jüri Kivi (reg.
nr.119158) ja projekteerija Anne Unt EEP003297.
Mahasõidukohtade ehitus on kooskõlastatud Kohila vallavalitsusega.
Mahasõidukoha projekteerimisel lähtuti kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Maanteeameti juhenditest.
Mahasõidukohad ehitatakse 11220 Kernu-Kohila kõrvalmaantee 12,91km ja 20103 Pihali-Adila-
Rabivere kõrvalmaantee 6,15 km.
Projekteerimise lähtealusteks on arvestus, et Pihali-Adila-Rabivere teed läbib 102 autot ööpäevas
ja 11220 Kernu-Kohila teed läbib 1272 autot ööpäevas, kiirusrežiimiga 90 km/h ja projekteerimise
lähtetase on rahuldav.
Riigiteedel eeldatava liiklussageduse alusel kehtivad ristumiskohtade tee-ehitusmaterjalidele
minimaalsed nõuded.
Mahasõidukohtade ehitusel kasutatavad materjalid peavad vastama järgmistes juhendites
esitatavatele nõuetele:
*„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a
käskkirjaga nr 0314, (tabel 1), „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Majandus- ja taristuminister
määrus 03.08.2015 nr 101.
*Paekillustik (fr. 16-32 mm) kiilutud (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. määrus nr 101 „Tee
ehitamise kvaliteedi nõuded“, lisa 10)
*Sorteeritud kruus segu2 (pos 4) (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. määrus nr 101 „Tee
ehitamise kvaliteedi nõuded“, lisa 10)
*Kohalik mineraalne materjal ilma huumuseta
Teepeenra ja kandva kihi ehitamiseks kasutatava materjali terastikuline koostis peab vastama
majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr. 101,,Tee ehitamise kvaliteedi nõuded`` Lisa
10 Sidumata segude terastikuline koostis pos nr 2 või 3 nõuetele nõuetele. Kasutatava materjali
filtratsioonimoodul tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse (EVS-EN 13286-2 järgselt) ning
optimaalse niiskuse juures GOST 25584- 90 lisa 5 kohaselt. EVS-EN 13286-2 järgsed
katseandmed tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis.
Filtratsioonimoodul peab olema minimaalselt 1m/ööp.
Paekillustikust (fr. 16-32 mm) kiht (kiilutud), mis tihendatakse vastavalt „Killustikust
katendikihtide ehitamise juhendile“, mis on kinnitatud Maanteeameti peadirektori poolt 22.11.16 nr
Mahtra metsandiku teed 37
0215 (tabel 1 lk.9)
Asfaltkatte ehitamisel tuleb lähtuda „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest“ Maanteeameti
peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314. Projekteeritud katend peab vastama tabelis 1 toodud
miinimumnõuetele:AC surf - GC90/15, FI20, LA30, AN19, FNaCl4, täpsustus 3 ja 4 ja AC base -
GC90/15, FI20, C50/30, LA30, f4, F2(F4)². Sideained (bituumen või modifitseeritud bituumen)
peavad vastama standardile EVS 901-2 ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis EVS 901-3
sätestatud tingimustele (temperatuurirežiim) ja kinnitatud seguretseptile (sisaldused). Asfaltsegudes
võib kasutada lisandeid, mis vastavad EVSEN 901-3 punkt 4.5 nõuetele. Tabel 2 Asfalt- ja
mustsegude jämematerjalidele esitatavad miinimumunõuded
Asfaltbetoonsegu retsepti koostab Töövõtja vastavalt projektis sätestatud parameetritele ning selle
kooskõlastavad Tellija ja Insener (omanikujärelevalve esindaja). Seguretseptis peavad olema
täidetud kõik vastava segu margile nõutavad lahtrid ja neis esitatud andmed peavad olema
tõendatud materjali tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsioonidega ja
katseprotokollidega.
20103 Pihali – Adila – Rabivere kõrvalmaantee km 1,000 – 7,727 lõigul on 2017.a. ehitatud
tolmuvaba kate (2,5 kordne eelpuistega pindamine) ja kehtib tee-ehitustööde garantii.
Mahasõidukohtade projekteerimiseks teostati topo-geodeetilised uurimistööd vastavalt
Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Mõõdistatud on riigiteega külgnev ala 20m
laiuses ja piki riigiteed 50m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas. Topogeodeetilised
mõõdistustööd teostati elektrontahhümeetriga Trimble S6 ja GPS seadmega Trimble R4. GPS
seadmega mõõdistustööd teostati Hades Invest OÜ virtuaalses mõõdistusvõrgus.
Uurimistööde käigus uuriti mahasõidukohtadele truubi ehitamise vajadust.
Mahasõidukohtade parameetrid (laius ja pöörderaadiused) projekteeritakse vastavalt
liikluskoosseisule, arvestades kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridori. Pöörderaadiuseks on
Mahtra metsandiku teed 38
projekteeritud tehnikale 17,75m(mahasõidukoha raadius on 15m, vastavalt tüüp MII järgi).
Ristumiskohad on projekteeritud arvestusega, et teede telgede ristumine toimub täisnurga all.
Mahasõidukoha pikikaldeks projekteeritakse Masti teel 2,5% ja Rabivere teel 1,4%, mis
ühildatakse riigimaantee kaldega ja ehitatavate teede katendiga. Mahasõidukohad ehitatakse 18m
pikkused.
Mahasõidukoha katend ehitatakse analoogne riigimaantee katendiga. Projekteeritud on
mahasõidukoht vastavalt Maanteeameti tüüpjoonisele MII.
Mahasõidukohtade projekteerimisel on jälgitud, et ei tekiks takistusi sademetevee ärajuhtimisele
riigi maantee kattelt, muldkehalt, riigi tee aluselt maalt. Ehitatavate mahasõidukohtade äärtesse
kraave ei ole projekteeritud, kuna vee ärajuhtimiseks puuduvad võimalused. Teed ehitatakse alale,
kus aluspinnaseks on paas, mis on kaetud liivsavi pinnasega. Vee äravool puudub. Rabivere tee
läheduses asub 1938a kaevatud kraav, kuid see ei toimi. Ala on ajuti üle ujutatud, kuna
mahasõidukoht asub maapinna reljeefi madalamas osas. Teekatte püsivuse tagab geotekstiili
kasutamine. Mahasõidukohtade alla projekteeritakse ehitada truup, kuna oht pinnavee
kogunemiseks mahasõidukoha mulde taha. Truubi otsakud kindlustatakse vastavalt tüüpjoonistele
- KOK tüüpi (kogumik ”Maaparandusrajatiste tüüpjoonised”. Põllumajandusministeerium, Tallinn
2008.a. vt. projekti lisa).
Mahasõidukohtadel peab olema tagatud nähtavuskolmnurk mõlemale poole piki kõrvalmaanteed
vastavalt projekteerimise lähtetasemele „rahuldav“. Nähtavus peab olema tagatud 320m ulatuses
mõlemas suunas. Nähtavuskolmnurgas likvideeritakse nähtavust piiravad takistused. Ette on nähtud
puittaimestiku likvideerimine.
Ristumiskohtades lahendatakse liikluskorraldus. Liikluse reguleerimiseks paigaldatakse
liiklusmärgid „Anna teed“ (221)dubleeritult, „Tee nimi“644 ja 557 „Lõikuv jalgrattatee“,
teisaldatakse liiklusmärgid „Kurvisuund“ 683 ja „Suunaviidad“ 631.
Mahasõidukohtade piirkonnas kommunikatsioonid puuduvad.
Masti tee (Tammiku tee) algab 11220Kernu-Kohila kõrvalmaanteelt. Tee algusesse on
projekteeritud mahasõidukoht MII (Maanteeameti tüüpjoonis). Mahasõidukoha katend ehitatakse
analoogne kõrvalmaantee omaga. Projekteeritud on kahekihiline asfaltbetoon katend killustikalusel
ja geotekstiilil NGS4. Katendi paksuseks on kokku 40 cm. Mahasõidukoht ristub Kohila valla
tellimusel projekteeritud Sutlema-Hageri-Kohila kergteega (projekteerija A.Unt). Projekteeritud on
mahasõidukoha katendi ühildamine kergliiklustee katendiga. Mahasõidukoht on projekteeritud
pöörderaadiusega tehnikale 17,75m(mahasõidukoha raadius 15m) ja pikkusega 18 m. Asfaltkatte
äärtesse ehitatakse 1m laiune sorteeritud kruusast teepeenar. Mahasõidukoha ehitamiseks tuleb
olemasolevat mahasõidukoha pinnast koorida madalamaks, et tagada nõuetekohane pikikalle.
Mahasõidu muldkeha ehitamiseks kasutada looduslikku kruusa. Nähtavuse tagamiseks tuleb
kahel pool mahasõitu likvideerida puittaimestik nähtavuskolmnurga ulatuses (joonis 8).
Mahasõidukoha alla ehitatakse kergliiklusteest edasi truup pinnavee läbi laskmiseks.
Mahasõidukoha algusesse on kergliiklustee ehitusega projekteeritud truup, kõrvalmaantee ja
kergliiklustee vahel asuvale nõvale. RMK tellimusel projekteeritud mahasõidukoht tuleb ehitada
suuremate pöörderaadiustega, siis on kavandatud nimetatud projektiga projekteeritud truubi(T/6)
Mahtra metsandiku teed 39
ehitamine 8m võrra pikemaks. Truubi põhja kõrgused sobivad projekteeritava mahasõidu MII
katendi kõrgusega-truubi kattekihi paksus on 50cm.
Kergliiklustee valmib varem kui algab projekteeritava Masti ehitus. Kergliiklusteega koos
ehitatakse mahasõidukoht Masti teele – tüüp MI. Valmiv mahasõidukoht ei vasta RMK poolt
tellitava mahasõidukoha parameetritele - mahasõidukoht tüüp MII(Maanteeameti tüüpjoonis).
Erinevad on mahasõidukohtade koormustaluvused. Tekib vajadus mahasõidukoht ümber ehitada
tüüp MII mahasõidukohaks. Ümberehituse käigus ei saa jätta alles kergliiklustee mahasõitu tüüp
MI, kuna erinevad on nii kandevkihi kui ka katendi konstruktsioon. Mahasõidukoha tüüp MII
ehitusele eelnevalt on vajalik lammutada valmis ehitatud mahasõidu asfaltbetoon katend kogu
ulatuses. Ühisel lõigul kergteega tuleb asfaltkate läbi lõigata ketaslõikuriga, et tekiksid sirged
lõikejooned(joonis 8). Kandevkonstruktsioon lammutatakse ja aluspind tasandatakse. Lammutatud
kandevkonstruktsiooni materjalid saab kasutada ära uue mahasõidukoha aluse ehitamisel.
Ehitatakse pikemaks kergliiklustee nõvale projekteeritud truup. Ehitatakse mahasõidukoht vastavalt
tüüp MII parameetritele. Mahasõidukoha asfaltbetoon katend ühildatakse kergtee katendiga
selliselt, et ei jääks kõrgemat äärt liitumis kohta. Kergliiklustee katendi kõrgused tuleb täpsustada
enne töödega alustamist. Tööde ajaks tuleb koostada kergtee liikluskorralduse projekt.Tööde
mahud on toodud joonisel 8 ja tabelis 9-2.
Nähtavuskolmnurk tagatakse vastavalt nõuetele.
Mahasõidukohale paigaldatakse liiklusmärgid vastavalt joonisele. Mahasõidukohal reguleeritakse
liiklust liiklusmärgiga „Anna teed“ (221)dubleeritult, „Tee nimi“644 ja 557 „Lõikuv jalgrattatee“.
Kõrvalmaantee ääres asuvate viitade asukohti muuta pole vaja. Muuta tuleb kõrvalmaanteel olevat
liiklusmärki "Lõikumine kõrvalteega“135a ja asendada see liiklusmärgiga 133a. Teisaldada tuleb
kõrvalmaanteel olevad liiklusmärgid „Kurvisuund“ 683 ja „Suunaviidad“ 631.
Tehnovõrgud puuduvad.
Rabivere tee (Mustakivi tee)algab 20103 Pihali-Adila-Rabivere kõrvalmaanteelt. Tee algusesse on
projekteeritud mahasõidukoht MII (Maanteeameti tüüpjoonis). Mahasõidukoht MII 20103 Pihali-
Adila-Rabivere kõrvalmaanteele ehitada pöörderaadiusega 17,75m(mahasõidukoha raadius 15m),
pikkusega 18 m. Mahasõidukoha ehitamiseks tuleb olemasolevat pinnast koorida madalamaks, et
tagada mahasõidu kalle teest eemale. Kuna mahasõidukoht asub kõrge põhjaveeseisuga alal, siis
antakse mahasõidukohale lang teest eemale 1,4%, et vältida mahasõidukoha teekatte jäämist vee
alla. Mahasõidu muldkeha ehitamiseks kasutada looduslikku kruusa. Mahasõidu katend ehitada
immutusmeetodil fraktsioneeritud kruuskillustikust, fraktsioon 8/12, mis on stabiliseeritud
sideainega. Katend ehitada kiilutud killustikalusele (fr 16/32). Mahasõidukoha konstruktsioon
ehitatakse geotekstiilile NGS4. Nähtavuse tagamiseks tuleb kahel pool mahasõitu likvideerida
puittaimestik nähtavuskolmnurga ulatuses (joonis 9). Nähtavuskolmnurk tuleb tagada
peatamisnähtavuse ulatuses, kuna nõuetekohast nähtavuskaugust(320m) ei ole võimalik tagada.
Tagatud on nähtavuskaugus vasakule 220m ja paremale 160m. Teede ristumisele paigaldatakse
liiklusmärgid vastavalt joonisele. Mahasõidukohal reguleeritakse liiklust liiklusmärgiga „Anna
teed“ ja „Tee nimi“644.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb mahasõidukohtade ehitusega rikutud ulatuses korrastada teemaa ja
sellega külgnev ala. Riigiteel taastada tee peenrad ja muldkeha nõlvus. Mulde nõlvad kindlustada
kasvupinnasega (seemnekülviga). Teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga.
Mahasõidukoha ehitus teostatakse Maanteeameti nõuete järgi(Lähteülesande kooskõlastused).
Mahtra metsandiku teed 40
Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt
majandusja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende
taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”.
Enne ehituse algust tuleb ehitajal koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja
kooskõlastada Maanteeametiga.
Mahasõidukoha ehitus teostatakse Maanteeameti nõuete järgi(Lähteülesande kooskõlastused).
Mahasõidukoha MII kohta on koostatud joonis 8, 9. Joonisel on välja toodud riigi tee kaitsevööndi
piir, teemaa piir, ristmiku asukoht kõrvalmaantee suhtes, riigitee number ja nimetus.
Tööde mahud on tabelites 1 ja 9-2
3.11. Tee ehitustööd
Teede ehitamisel juhinduda RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja
hooldamise juhend. Tallinn versioon 1.1. aprill 2014a. ja Põllumajandusministri
13.03.2009.a. määrus nr. 35 „Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded“
2. Peatükk Maaparandussüsteemi teenindava tee ehitamise nõuded § 27-33. (RTL 2009, 27,
342).
Teetrasside ettevalmistustööd
1) Teetrassid tuleb puhastada puittaimestikust vastavalt projekteerija poolt antud laiustele.
Trassiserva kaugused tee teljest on toodud pikiprofiilil;
2) Puittaimestik raiuda kännukõrgusega kuni 10 cm;
3) Raiejäätmed paigaldada valli või ära vedada (hakkepuit).
4) Kännud juurida ja paigutada trassi äärtesse valli.
Nõuded tee MULDKEHA ehitamisel:
1) Tasandatud mullavalli viimistlemise ja sellele järgneva tee-ehitustöödega on soovitav
alustada peale mullavalli aastast vajumist.
2) Mulde ehitamiseks peab kasutama kohalikest süvenditest, külgservidest, kraavidest ja
küngaste likvideerimisest saadavat pinnast. Teekatteks sobiva kruusa kasutamine muldes on
keelatud.
Nõuded TEEKATENDI ehitamisel:
1) Enne teekatendi materjali kohalevedu ja laotamist muldele, peab mulde pealispind olema
profileeritud, antud vastav põikkalle ja tihendatud. Kui mulle on vihmast märgunud, tuleb
teekattematerjali veoga viivitada kuni kuivamiseni optimaalse niiskuseni.
2) Geotekstiil paigutatakse piki teed vähemalt 0,5 m ülekattega. Päikese käes ei tohi geotekstiil
olla laotatuna üle nädala. Geotekstiili peale laotakse vähemalt 0,4 m paksune mineraalsest
materjalist kaitsekiht.
3) Kruuskate tihendatakse kihtidena. Tihendatavate kihtide maksimaalsed paksused on
pneomorullide kasutamisel 25 cm, silerullide kasutamisel 18 cm. Tihendamine toimub 2…3
etapis, kusjuures eelnevalt kontrollitakse tasasust 3 m pikkuse latiga, ebatasasused
planeeritakse autogreideriga. Veega küllastunud mullet ja teekatet ei tihendata.
4) Kuiva kruusa tuleb kuival ajal planeerimisel ja tihendamisel veega kasta.
Mahtra metsandiku teed 41
5) Talvel võib alust ja katet ehitada muldele, mis on lõplikult valminud enne külmade
saabumist.
6) Enne aluse (katte) ehitamist tuleb mulle vahetuse haardealal puhastada lumest ja jääst.
7) Temperatuuril 0 kuni-5, tuleb materjal laotada, tasandada ja tihendada 4 tunni jooksul,
külmema ilma korral 2 tunni jooksul.
8) Talvel aluse ja katte tihendamisel materjale ei kasteta.
9) Talviste sulade korral ja enne kevadist sula, tuleb talvel ehitatud alus (kate) puhastada
lumest, ja jääst ning tagada vee äravool teelt.
10) Talvel ehitatud aluse (katte) vajumised (defortmatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde
ning aluse (katte) kuivamist ja tiheduse kontrollimist materjali juurdelisamise teel.
Aluse ja katte ehitamine immutusmeetodil (Bimac)Mahasõidukoht MII:
1) Aluse ehitamisel ehitatakse immutatud kiht samaaegselt aluse ülakihiga, st immutuskihi
rajamine moodustab tehnoloogiliselt kiilumismeetodil aluse ehitamisega ühtse terviku.
Sidumata segudest konstruktsioonikihte ei immutata.
2) Aluse immutatud ülakiht ehitatakse kahest killustiku fraktsioonist olenevalt immutatud
kihi vajalikust paksusest ja killustiku suurima fraktsiooni terajämedusest.
3) Põhifraktsiooni killustiku suurima tera mõõde ei tohi ületada 90% tihendatud kihi paksusest
Informatsioon tehtavate tööde kohta on toodud joonistel 1-9 ning tabelis 9-2.
3.12. Keskkonnakaitse
Projekteerija on projekti keskkonnakaitse osa koostamisel arvestanud järgnevate dokumentide ja
materjalidega:
Keskkonnaameti 05.05.2017 nr 7-9/17/2843-2 Arvamus Mahtra metsandiku teede ehitamise
kohta;
RMK lähteülesanne (30.05.2017) ja keskkonnamõju analüüs;
Maa-ameti geoportaali kaardirakendus
Eesti looduse infosüsteemi andmetel kaitstavaid loodusobjekte projekteeritavate teede alal ja
läheduses ei ole.
Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal läheduses paiknevad kaitsealused objektid on kantud
kuivendus- ja teedevõrgu plaanile. Järgnevalt on välja toodud piiranguid põhjustavad objektid,
nende asukoht ja kaitsereziim ning nõuded tööde teostamisele ning ajalistele piirangutele. Nõuetest
kinnipidamine on vajalik.
1. Metsakvartalil WR460 er 12,13,14 asub kaitsereziim – märjad metsad - mõju hinnatakse
märjale kasvukohatüübile ainult uute kraavide projekteerimisel Projekteeritud on ehitatavatee äärde
kraavde kaevamine.
3.13 Keskkonnamõjude vähendamise võimalused veekogudele
Mahtra metsandiku teed 42
Nõuded, mida ehitaja peab järgima. Olulisemad on nõuded kütuse tankimise, jäätmete tekkimise ja
raietööde kohta. Arvestama peab mälestiste ja pärandkultuuriobjektidega. Oluline on masinate ja
seadmete seisund ja vastavus ohutusnõuetele. Juhised peavad olema antud tegutsemiseks
hädaolukorral.
Tööd tulevad läbi viia viisil, mis avaldaks minimaalset kahjulikku mõju kogu ümbritsevale
keskkonnale. Töid on soovitav teha kuival, madala põhjaveeseisuga perioodil, mil tee
kandevõime on suurem. Vältida tuleb kütte- ja määrdeainete sattumist veekogusse. Töökohad
peavad olema varustatud vahenditega reostuse ja tulekahju likvideerimiseks. Tööde lõpetamisel
tuleb töötsoon heakorrastada.
- ja
määrdeained tuleb spetsiaalse kogumisnõu või imava materjali (absorbent) abil kokku koguda ning
kuni ära
odusesse jätmine on
tööobjektil töötavad metsamasinad, siis peab tööobjekt olema varustatud esmaste
reostustõrjevahenditega, sh 1abidas, 20 kg absorbentgraanuleid, 50 l turvast või saepuru ja
vähemalt 10 l mahuga kogumisnõu kasutatud absorbendi kogumiseks. Olmejäätmed ja ohtlikud
jäätmed (milleks on kütuse ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid, kütuse määrdeaine
lekke tõrjumisel kasutatud absorbent, akud, hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jms) hoitakse
- ning lekkekindlates anumates või pakendites.
- või
kütuselekkega masina kasutamine on keelatud.
liiklusseaduse või tootja tehase komplektsusega ettenähtud tulekustutitega, millel on kehtiv
kontr
keskmine temperatuur on üle +5°C, männi ja kuuse raiel töötavad peavad masinad olema
varustatud seadmega kändude töötlemiseks ROTSTOP®-ga.
Vältida tuleb metsakuklaste pesade purustamist tööde käigus.
Tööde käigus avastatud haruldaste või looduskaitse all olevate taime-, linnu- või loomaliikide
avastamisel katkestada tööd ja informeerida sellest koheselt omavalitsust ja Keskkonnaametit.
Tulekahju või keskkonnareostuse korral informeerida koheselt päästeteenistust numbril 112.
3.14. Ehitustööd ja hooldus
Tee ehitamisel tuleb silmas pidada järgmist:
*Enne teekatendi materjali kohalevedu ja teele laotamist peab aluse pealispind olema profileeritud
vastava põikkaldega ja tihendatud. Kui mulle on vihmast märgunud, tuleb teekattematerjali veoga
viivitada kuni kuivamiseni optimaalse niiskuseni.
*Katte tasasust kontrollitakse 3 m pikkuse latiga, ebatasasused kõrvaldatakse autogreideriga.
Mahtra metsandiku teed 43
*Kuival ajal tuleb planeerimise ja tihendamise ajal materjali veega kasta. Veega küllastunud
teekatet ei tihendata. Talvel aluse ja katte tihendamisel materjale ei kasteta.
*Enne katte ehitamist tuleb aluspind puhastada lumest ja jääst. Lumesaju või tuisu korral tuleb töö
katkestada.
*Kui temperatuur on 0 kuni -5 kraadi, tuleb materjal laotada, tasandada ja tihendada 4 tunni
jooksul, külmema ilma korral 2 tunni jooksul. Kui materjali niiskus on üle 3%, tuleb seda
enneaegse külmumise vältimiseks töödelda 0,3…0,5% kloriidilahusega.
*Liikluse võib avada peale katte täielikku tihendamist
*Talviste sulade korral ja enne kevadist sula tuleb talvel ehitatud kate puhastada lumest ja jääst
ning tagada vee äravool teelt.
*Talvel ehitatud katte vajumised (deformatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde ning katte
kuivamist ja tiheduse kontrollimist, vajadusel täiendavat materjali juurde lisades.
Tee korrashoiuks tuleb teha regulaarseid hooldustöid, mida korraldab tee omanik. Hooldusega
pikendatakse tee toimimisiga ja vähendatakse hilisemaid investeeringukulutusi. Eelkõige on need
seotud vee kahjustava tegevusega. Vähemalt kaks korda aastas, enne suuremaid veeseise, tuleks üle
kontrollida truubid ja kõrvaldada sinna sattunud voolutakistused. Vajadusel truubiotsakud
remontida. Kontrollida nõvade seisukorda ja kõrvaldada nendest vee poolt kaasa kantud sete ja
orgaanika. Teeääred niita.
Hooldustöödel juhinduda eeskirjast „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded 21.02.2014 nr.3
3.15. Juhenddokumentide nimekiri
1) „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” Põllumajandusmajandusministri määrus
nr. 18 (RTL )
2) „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu- ja vorminõuded”
Põllumajandusmajandusministri 21.07.2005.a. määrus nr.82 (RTL)
3) „Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded” Põllumajandusmajandusministri
29.08.2011.a. ja määruse nr.75 (RTL)
4) „Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded” Põllumajandusministri
13.03.2009.a. määrus nr. 35 (RTL)
5) „Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded“ Põllumajandusministri 25.07.2003.a.
määrus nr.75
6) Maaparandusrajatiste tüüpjoonised, Tallinn 2008/2013.a.
7) „Maaparandussüsteemide kalkulatiivsed ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed
ühikumaksumused meetme 3.4. rakendamisel” “Maaparanduse EEB” Tallinn 2005
8) “RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia”
Kinnitatud peadirektori 04.10.2006. a käskkirjaga nr 1-5/149
10) „RMK metsakuivenduse ja teede ehitusprojekti näidiskoosseis” Tallinn2011
11) Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded 11.06.2015 Keskkonnaministri määrus nr 34 ja
RMK metsateede projekteerimise ja hooldamise juhend ver.1.1 2014a.
12) EhS, standardid ja Maanteeameti juhendid (www.mnt.ee “Juhendid ja juhised“).
Mahtra metsandiku teed 44
Riigimetsa Majandamise Keskuse kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel juhindutakse lisaks
järgmistest dokumentidest:
1) Riigimetsa hea metsamajanduse tava. Metsakuivendus. Metsateed ja sihid.
Asjakohane informatsioon RMK koduleheküljelt
(http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metsamajanduse-
pohiprotsessid/parandussoovitused metsakuivenduse rekonstrueerimisel:)
2) Ilmunud juhendid (http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metsamajanduse-
pohiprotsessid/parandus)
Ristumiskoha projekti koostamisel on lähtutud järgmistest juhendmaterjalidest:
1) Tee projekteerimise normid (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. määrus nr 106).
2) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. määrus nr 101).
3) Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. määrus
nr 82).
4) Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (Majandus-
ja taristuministri 14.04.2016. määrus nr 34).
5) „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori
23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314, (tabel 1)
Mahtra metsandiku teed 45
Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja veejuhtmete kaevetööde mahud
Tabel 7
Mahtra metsandiku teed
Jrk Kraaavi Kraavi Kvartali Kraavi Lõigu Kaeve Kraavi Kraavi Kraavi Kaevemaht m3 Pinnase Pinnase Vanad Vanad Laiali Tee Tehn. Võsa ja metsa likvideerimine Vee Kändude Lamapuit Kopra Voolu- Märkused
nr nr liik nr. kogu- pikkus keskmine põhja nõlvus keskmine pinnase grupid sh Kokku koorimine äravedu kännud kraavi 60% muldesse sette- Võsa tihe võsa mets kokku viimar juurimine kraav, mul tammid takistuste
pikkus ristlõige laius sügavus I-II III-IV huum edasikandega vallid bassein E peenmets d 300 likv .
m m m2 m m m3 m3 m3 m3 m3 m3 m3 m3 m3 m3 m³ m ha m ha m ha ha tk ha m³ tk km
1 2 3 4 5 6 7,00 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
JÕEVAHE TEE
1 T-1 ET WR459 280 280 1,90 0,40 1,75 0,80 532 213 532 164 213 319 8 0,22 0,22 0,17
2 T-2 ET WR459 50 50 1,20 0,40 1,75 1,00 18 7 60 7 11 12 0,06 0,06 0,05
3 111 RT WR459 255 255 1,50 0,40 1,75 1,00 115 46 383 164 46 69 8 0,20 0,20 0,15
4 111 RT WR459 35 35 1,50 0,40 1,75 1,00 16 6 53 6 9 8 0,03 0,03 0,02
Kokku 620 620 681 272 1027 328 408 408 0,52 0,52 0,39
ET 330 550 220 592 164 220 330 20 0,28 0,28 0,22
RT 290 130,5 52 435 164 52 78 16 0,23 0,23 0,17
VINEERIVABRIKU TEE
1 T-3 ET WR460 135 135 1,40 0,40 1,75 0,8 189 76 189 40 76 113 8 0,11 0,11 0,08
2 T-4 ET WR460 135 135 1,40 0,40 1,75 0,8 189 76 189 45 76 113 8 0,11 0,11 0,08
3 T-5 ET WR460 75 75 1,55 0,40 1,75 0,7 116 47 116 47 70 8 0,06 0,06 0,05
4 T-6 ET WR460 80 80 1,45 0,40 1,75 0,7 116 46 116 46 70 8 0,06 0,06 0,05
5 K-1 RK WR460 105 105 1,50 0,40 1,75 0,7 158 63 158 63 95 12 0,13 0,13 0,11
Kokku 530 530 768 307 768 85 307 461 0,47 0,47 0,36
ET 425 610 244 610 85 244 366 0,34 0,34 0,00 0,26
RK 105 158 63 158 0 63 95 0,13 0,13 0,00 0,11
MASTI TEE 6
1 N-7 N WR489 360 360 1,60 0,40 1,50 0,7 403 173 173 576 49 173 230 7 0,25 0,25 0,18
2 N-8 N WR488 150 150 1,00 0,40 1,50 0,7 150 45 45 150 49 45 105 7 0,11 0,11 0,08
3 N-9 N WR489 228 228 1,00 0,40 1,50 0,6 228 68 68 228 147 68 160 7 0,16 0,16 0,11
4 N-10 N WR488 228 228 1,20 0,40 1,50 0,6 274 82 82 274 148 82 192 7 0,16 0,16 0,11
5 K-2 ET WR489 200 200 1,9 0,40 1,50 1 380 114 114 380 228 12 0,24 0,24 0,20
Kokku: 1166 1166 1435 482 482 1608 393 596 687 40 0,92 0,92 0,68
N 966 1055 368 368 1228 393 368 687 0,68 0,68 0 0,48
EK 200 380 114 114 380 0 228 0 0,24 0,24 0 0,2
RABIVERE TEE
Tee trass WR382 109 109 2,6 283 0,20 0,20 0,20
Kõik kokku: 2316 2316 2883 482 1062 3402 1089 1312 1555 2,10 2,10 0,00 1,64
ET 755 1540 114 578 1582 249 692 696 0,86 0,86 0,00 0,67
RT 290 131 0 52 435 164 52 78 0,23 0,23 0,00 0,17
RK 105 158 0 63 158 0 63 95 0,13 0,13 0,00 0,11
N 966 1055 368 368 1228 393 368 687 0,68 0,68 0,00 0,48
EK 200 380 114 114 380 0 228 0 0,24 0,24 0 0,20
Märkused:
1. Veejuhtme liikide tähistused:
RE - rekonstrueeritav eesvool
EE-ehitatav eesvool
LE-olemasolevasse seisundisse jäetav eesvool
ET - ehitatav teekraav
RT-rekonstrueeritav kuivenduskraav, mis on looduses teekraav
RK - rekonstrueeritav kuivenduskraav
EK - ehitatav kuivenduskraav
LK – olemasolevasse seisundisse jäetav kuivenduskraav
N – teenõva (teenõva pikkusi ei märgita tabelisse 1 „Maaparandusehitise tehnilised andmed“
K-ehitatav nõva( küvett)
46
Rekonstrueeritavate ja ehitatavate truupide töömahud
Tabel 8
Mahtra metsandiku teed
Jrk Truubi, Veejuhtme Kevadine max. Truubi, Truubi, purde andmed Toru Täiendav Täitepinnase Liiv Tee- Tähis Olemasolevad truubid
nr purde nimetus valgala äravoolumoodul purde tee Teekatte põhja Sügavus ümbruse kaeve vedu katte post Märkused otsaku
nr. suurus tagatus asukoht pikkus laius kõrgus- kõrgus- teepinnast tähis täitmine kruus tähis pikkus lammutus
arv arv pinnasega krl
(km2) (l/skm2) (%) (m) (m) (m) (m) (m) m3 m3 m3 m3 m3 tk m m³
JÕEVAHE TEE
1 T/2 T/2 0,10 300 3 T-2 12 49,90 48,62 1,28 50BT12 sete 50BT 12
Kõik kokku 12
Ehitatavad truubid
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 21
JÕEVAHE TEE
1 T/1 T-1 0,01 300 3 0 12 4 50,1 48,95 1,15 50PT12KOK 10 20 20 14 2
50KOK 1
VINEERIVABRIKU TEE
1 T/3 K-1 0,7 300 3 tee pk 1,5 12 4 50,6 49,4 1,2 50PT12KOK 10 20 20 14 2
50KOK 1
MASTI TEE
1 T/4 K-2 0,14 300 3 2+00 10 4 64,55 62,75 1,8 50PT10KOK 10 20 20 14 2
2 T/5 0,01 300 3 10 6,5 62,85 61,8 1,05 30PT20KOK 10 20 20 20 2
3 T/6 0,1 300 3 20 12 63,16 62,35 0,81 30PT20KOK 10 20 20 14 2
50KOK 1 10 10 20 20 14 2
30KOK 2 30 20 40 40 34 4
RABIVERE TEE
1 T/8 0,01 300 3 10 4 61,4 60,5 0,9 30PT10KOK 10 20 20 14 2
30KOK 1
6 74 60 120 120 90 12
30KOK 3 40 30 60 60 48 6
50KOK 3 34 30 60 60 42 6
Truubi materjal: Liiv
Uued truubid m³
Plasttoru Ø50 34 m PT Ø50 3 tk 34 42
Plasttoru Ø30 40 PT Ø30 3 tk 40 48
Kokku 74 m Kokku PT Ø50 6 tk 74 90
Materjali kulu otsakule
Otsakud Kivid Geotekstiil Tähispostid muruseeme
Huumusmuld Erosioonitõkkematt Puuvaiad (5 tk/m3) Liiv
2 tk. m³ m² m³ tk kg m² tk m³
Ø30KOK 3 8 42 10 6 2 81 270 48 tüüpjoonis 3.2-1,2 vanad tüüpjoonised
Ø50KOK 3 10 54 4 6 3 102 390 42 tüüpjoonis 3.2-1,2 vanad tüüpjoonised
Kokku 6 18 96 14 12 5 183 660 90
47
Tee ehitamise töömahud
Tabel 9-1
Mahtra metsandiku teed
Tee lõikude parameetrid Rist- Ehitise pikkus Purustatud kruus 0-32 mm Sorteeritud kruus 0-64 mm Geo- Geo- Geo
(tee laius-katte kihi paksused) profiili lühi nr Kogus Kogus tekstiil NGS3 tekstiil NGS4 4 komposiit 50/50
nr m m³/m m³ m³/m m³ m² m² m²
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
JÕEVAHE TEE
4,0-10-30-G RP I 287 0,42 120,54 1,44 413,28 1464
VINEERIVABRIKU TEE
4,0-10-30-G RP I 181 0,42 76,02 1,44 260,64 923
MASTI TEE
4,0-10-30-G RP I 495 0,42 207,9 1,44 712,8 2525
RABIVERE TEE
4,0-10-30-G RP I 109 0,42 45,78 1,44 156,96 556
KÕIK KOKKU 1072 450,24 1543,68 5467,2
48
Tee ehitamise töömahud
Tabel 9-2
Mahtra metsandiku teed
Jõevahe tee Vineerivabriku tee Masti tee Rabivere tee
Jrk.nr. Töö nimetus Mõõtühik 287 181 495 109
1 Teetrassi ja kraavide mahamärkimine km 5,36 1,44 0,91 2,48 0,55
2 Huumuse koorimine 1000m³ 1,58 0,27 0,54 0,48 0,28
3 Pinnase kaevamine koos veoga kuni 200m(küngaste tasandamine) 1000m³ 1,09 0,33 0,09 0,39 0,28
4 Mulde aluse planeerimine 1000m² 7,50 2,01 1,27 3,47 0,76
5 Mulde ehitamine kohalolevast (kraavide ) ja teisaldatavast pinnasest 1000m³ 2,36 0,74 0,55 1,08
6 Sama, juurdeveetavast pinnasest 1000m³ 0,32 0,32
7 Mulde pinnase pikiteisaldamine buldooseriga, L=20 m, 20% mahust 1000m³ 0,47 0,15 0,11 0,22
8 Mulde tihendamine 1000m³ 3,77 1,06 0,63 1,47 0,60
9 Muldkeha (teekatte aluse) profileerimine ja tihendamine 6,5 m laiuselt 1000m² 6,97 1,87 1,18 3,22 0,71
10 Aukude täitmine loodusliku kruusaga ol.ol.teel, 10% katte mahust 1000m³ 0,20 0,05 0,03 0,09 0,02
11 Katte tihendamine vibrorulliga, kihtide viisi 6 t, 4x2=8 käiku 1000m³ 1,99 0,53 0,34 0,92 0,20
12 Mahasõit, tüüp R-T ehitamine, s.h. tk 2 1 1
13 Purustatud kruus, segu nr 3, m3 ühel 42 m³ 84 42 42
14 Sorteeritud kruus, m3 ühele 130 m³ 260 130 130
15 Geotekstiili paigaldamine, NGS4 20-22kN 510 m² 1020 510 510
16 Täitepinnase vedu 300m 160 m³ 320 160 160
17 Truubita mahasõidule, mulde ehitamine, m3 ühele 250 m³ 500 250 250
18 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele 0,12 ha 0,24 0,12 0,12
19 Kändude juurimine, ha ühele 0,12 ha 0,24 0,12 0,12
20 Liiklusmärkide 221,644 paigaldamine 1 komplekt 2 1 1
21 Mahasõit, tüüp MII ehitamine, s.h. tk 2 1 1
22 4cm asfaltbetoon AC 16 surf ehitamine m² 170 170
23 6cm asfaltbetoon AC 20 base ehitamine m² 170 170
24 Pindamine killustikuga 8/12 tihendamisega(4cm-4m3/100m2), sideainega (2,8l/m2) m² 170 170
25 30cm killustik frakts. 16/32 kiilutud (geomeetriline maht) m³ 102 51 51
26 Sorteeritud kruus mahasõidu äärtele 30 cm tihendamisega m³ 83 34 49
27 Mahasõidule mulde ehitamine (looduslik kruus) m³ 107 57 50
28 Mahasõidu mulde planeerimine ja tihendamine m² 500 250 250
29 Geotekstiili NGS4 paigaldamine (ülekatteta maht) m² 340 170 170
30 Kaeve teekatte ühildamiseks peatee asfaltkattega m³ 40 20 20
31 Kaevatud pinnase laialiajamine m³ 40 20 20
32 Nõva kaevamine koos pinnase laialiajamisega m³ 25 25
33 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele ha 0,02 0,02
34 Kändude juurimine, ha ühele ha 0,02 0,02
35 Liiklusmärkide 221 paigaldamine kpl 2 1 1
36 Liiklusmärkide 644 paigaldamine kpl 2 1 1
37 Liiklusmärkide 557 paigaldamine kpl 1 1
38 Liiklusmärkide 683 paigaldamine kpl 1 1
39 Liiklusmärkide 631 paigaldamine kpl 3 3
40 Truubi otsakute lammutamine ja utiliseerimine m³ 2 2
41 Asfaltbetooni lammutamine h=5cm ja utiliseerimine 10 m² 5 5
42 Killustku ja kruusakihi kaeve teisaldamisega m³ 47 47
43 Tee perve korrastamine killustikuga (0/16) m³ 4 2 2
44 Tee mulde kindlustamine erosioonitõkkematiga m² 134 64 70
45 Mahasõit, tüüp M3 ehitamine, s.h. tk 4 1 1 1 1
46 Purustatud kruus, segu nr 3, m3 ühel 9 m³ 36 9 9 9 9
47 Sorteeritud kruus, m3 ühele 32 m³ 128 32 32 32 32
48 Mulde ehitamine 25 m³ 100 25 25 25 25
49 Geotekstiili paigaldamine, NGS4 20-22kNe 143 m² 572 143 143 143 143
50 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele 0,01 ha 0,04 0,01 0,01 0,01 0,01
51 Kändude juurimine, ha ühele 0,01 ha 0,04 0,01 0,01 0,01 0,01
49
Jõevahe tee Vineerivabriku tee Masti tee Rabivere tee
Jrk.nr. Töö nimetus Mõõtühik 287 181 495 109
52 T kujuline tagasipööramise koht TP-T tk 4 1 1 1 1
53 Purustatud kruus, segu nr 3, m3 ühel 70 m³ 280 70 70 70 70
54 Sorteeritud kruus, m3 ühele 230 m³ 920 230 230 230 230
55 Geotekstiili paigaldamine, NGS4 20-22kNe m2 ühele 850 m² 3400 850 850 850 850
56 Mulde ehitamine h= 50cm m3 ühele 495 m³ 1980 495 495 495 495
57 Täitepinnase vedu 170 m³ 680 170 170 170 170
58 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele 0,14 ha 0,56 0,14 0,14 0,14 0,14
59 Kändude juurimine, ha ühele 0,14 ha 0,56 0,14 0,14 0,14 0,14
60 Liiklusmärkide 563 paigaldamine 1 kpl 4 1 1 1 1
Lõigu pikkus m 1072 287 181 495 109
Jõevahe tee 287
Tee lõikude parameetrid Kruus Tee lõik Kogus
m³/m m m³ Tonni
1 2 3 4 5
purustatud kruus 15 cm,nr 3 0,39 287 121 217
sorteeritud kruus 35 cm 1,35 287 413 744
Aukude täitmine sorteeritud kruusaga 53 96
R-T purustatud kruus ,nr 3 42 76
sorteeritud kruus 130 234
MII purustatud kruus ,nr 3 0
sorteeritud kruus 0
M3 purustatud kruus ,nr 3 9 16
sorteeritud kruus 32 58
TP-T purustatud kruus ,nr 3 70
sorteeritud kruus 230
Kokku segu 3 287 172 0 97
Kokku sorteeritud kruus 287 629 0 1132
Vineerivabriku tee 181
Tee lõikude parameetrid Kruus Tee lõik Kogus
m³/m m m³ m² Tonni
1 2 3 4 5
purustatud kruus 15 cm,nr 3 0,39 181 76 137
sorteeritud kruus 35 cm 1,35 181 261 469
Aukude täitmine sorteeritud kruusaga 181 34 61
R-T purustatud kruus ,nr 3 42 76
sorteeritud kruus 130 234
purustatud kruus ,nr 3 0
sorteeritud kruus 0
M3 purustatud kruus ,nr 3 9 16
sorteeritud kruus 32 58
TP-T purustatud kruus ,nr 3 70 126
sorteeritud kruus 230 414
Kokku segu 3 181 197 355
Kokku sorteeritud kruus 181 686 1235
50
Jõevahe tee Vineerivabriku tee Masti tee Rabivere tee
Jrk.nr. Töö nimetus Mõõtühik 287 181 495 109
Masti tee 495
Tee lõikude parameetrid Kruus Tee lõik Kogus
m³/m m m³ m² Tonni
1 2 3 4 5
purustatud kruus ,nr 3 0,39 495 208 374
sorteeritud kruus 1,35 495 713 1283
Aukude täitmine sorteeritud kruusaga 495 92 166
R-T purustatud kruus ,nr 3 0
sorteeritud kruus 0
M II 4cm asfaltbetoon AC 16 surf 6,8 12
6cm asfaltbetoon AC 32 base 10,2 18
sorteeritud kruus 34
killustik 16/32 51
M3 purustatud kruus ,nr 3 9 16
sorteeritud kruus 32 58
TP-T purustatud kruus ,nr 3 70 126
sorteeritud kruus 230 414
Kokku segu 3 495 294 529
Kokku sorteeritud kruus 495 1077 1939
4cm asfaltbetoon AC 16 surf
6cm asfaltbetoon AC 32 base
killustik 16/32
Rabivere tee 109
Tee lõikude parameetrid Kruus Tee lõik Kogus
m³/m m m³ m² Tonni
1 2 3 4 5
purustatud kruus ,nr 3 0,39 109 46 82
sorteeritud kruus 1,35 109 157 283
Aukude täitmine sorteeritud kruusaga 109 20 36
R-T purustatud kruus ,nr 3 0
sorteeritud kruus 0
MII killustik 8/16 3,4 6
killustik16/32 51
sorteeritud kruus 49 88
M3 purustatud kruus ,nr 3 9 16
sorteeritud kruus 32 58
Mõõda purustatud kruus ,nr 3 70 126
sorteeritud kruus 230 414
Kokku segu 3 109 128 231
Kokku sorteeritud kruus 109 488 879
Materjal kokku
materjal ühik kogus kokku tee R-T MII TP-T M3
profiilne maht
purustatud kruus segu 3 (profiilne maht) m³ 850 450 84 280 36
sorteeritud kruus (profiilne maht) m³ 3134 1743 260 83 920 128
geotekstiil NGS4 m² 10799 5467 1020 340 3400 572
4cm asfaltbetoon AC 16 surf m³ 6,8 6,8
6cm asfaltbetoon AC 20 base m³ 10,2 10,2
killustik 8/12 m³ 6,8 6,8
Emulsioon C67B4** kg 476 476
killustik16/32 m³ 102 102
looduslik kruus m³ 107 107
Liiklusmägid:
Liiklusmärkide 221 paigaldamine kpl 4 2 2
Liiklusmärkide 644 paigaldamine kpl 4 2 2
Liiklusmärkide 557 paigaldamine kpl 1 1
Liiklusmärkide 683 paigaldamine kpl 1 1
Liiklusmärkide 631 paigaldamine kpl 3 3
Liiklusmärkide 563 paigaldamine kpl 4 4
51
Muud tööd
Tabel 10
Mahtra metsandiku teed
Jrk. nr. Töö nimetus Mõõtühik Tööde maht
JÕEVAHE TEE
1 Kraavi nõlvade kindlustamine erosioonitõkkematiga 100m2 0,31
VINEERIVABRIKU TEE
Kraavi nõlvade kindlustamine erosioonitõkkematiga 100m2 0,27
MASTI TEE
Kraavi nõlvade kindlustamine erosioonitõkkematiga 100m2 0,58
Kokku 1,158
52
Ehitustööde eeldatav maksumus
Tabel 11
1.Ettevalmistus-ja veejuhtmete tööd
Jrk.nr. Töö või kulu kirjeldus Mõõ- JÕEVAHE TEE VINEERIVABRIKU TEE MASTI TEE RABIVERE TEE Ehitised Ühiku Kallin. Ühiku Hinde alus JÕEVAHE TEE VINEERIVABRIKU TEE MASTI TEE RABIVERE TEE Kokku
ühik kokku maksum koef. maksum EUR
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
1 Metsa likvideerimine ha 0,52 0,47 0,92 0,20 2,10 2337,6 1 2337,57 T-20-2 1 206 1 089 2 142 468 4 905
2 Tüveste vedu 300m, tihe mets ha 0,52 0,47 0,92 0,20 2,10 2984,9 1 2984,93 T-37-2 1 540 1 391 2 735 597 6 263
3 Kraavitrassilt kändude juurimine ekskavaatoriga ha 0,39 0,36 0,68 0,20 1,64 734,8 1 734,80 T-21 288 265 502 147 1 201
4 Kraavi kaevamine nõlva tasandamisega, II gr. pinnas 1000m³ 0,68 0,77 1,43 - 2,88 524,1 1 524,10 T-123 357 402 752 - 1 511
5 Kraavi kaevamine nõlva tasandamisega, III-IV gr. pinnas 1000m³ - - 0,48 - 0,48 4296,0 1 4296,00 T-263 - - 2 072 - 2 072
Pinnase kobestamine m³ - - 482 - 482 20,3 1 20,26 T-242 - - 9 771 - 9 771
7 Mullavalli tasandamine buldooseriga, II gr pinnas 1000m3 0,41 0,31 0,60 0,28 1,60 124,6 1 124,60 T-330 51 38 74 35 199
8 Väljakaevatud pinnase tasandamine teemuldesse 1000m³ 0,41 0,46 0,69 - 1,56 120,8 1 120,79 T-311 49 56 83 - 188
9 Kraavi nõlva kindlustamine erosioonitõkkematiga 100m² 0,31 0,27 0,58 - 1,16 509,4 1 509,40 S-21 158 135 297 - 590
10 Kasutuselevõtueelne veejuhtmete puhastamine settest 0,15m³/jm) 1000m³ 0,09 0,08 0,17 - 0,35 524,1 1 524,10 T-123 49 42 92 - 182
Kokku , 3 698 3 418 18 519 1 247 26 882
2. Truupide ehitus ja rekonstrueerimine
Jrk.nr. Töö või kulu kirjeldus Mõõ- JÕEVAHE TEE VINEERIVABRIKU TEE MASTI TEE RABIVERE TEE Ehitised Ühiku Kallin. Ühiku Hinde alus Maksumus teede.kaupa Kokku
ühik kokku maksum koef. maksum JÕEVAHE TEE VINEERIVABRIKU TEE MASTI TEE RABIVERE TEE EUR
1 2 3 4 5 6 7 11 12 13 14 15 16 17 18 19 23
1 Väikeste hüdroehitiste mahamärkimine tk 2,00 1,00 3,00 1,00 7 65,88 1 66 A-91 132 66 198 66 461
2 ¤50 cm plastorutruubi torustiku ehitamine (tüüp 50-PT) m 12,00 12,00 10,00 - 34 58,22 1 58 S-73 699 699 582 - 1 979
3 ¤30 cm plastorutruubi torustiku ehitamine (tüüp 30-PT) m - - 30 10 40 122,60 1 123 S-71 - - 3 678 1 226 4 904
4 ¤30 cm truubi kivikindlustusega mattotsak ehitamine (tüüp 30 KOK) 2 otsak - - 2 1 3 183,43 1 183,43 S-118 - - 367 183 550
5 ¤50 cm truubi kivikindlustusega kiviotsaku ehitamine (tüüp 50 KOK) 2 otsak 1 1 1 - 3 454,86 1 454,86 S-104 455 455 455 - 1 365
6 Truubi torustiku puhastamine settest D 50 m 12 - - - 12 10,2 3 30,49 H-65 366 - - - 366
7 Pinnase tagasitäitmine koos tihendamisega m³ 12 - - - 12 10,48 1,00 10,48 T-424 126 - - - 126
8 Täiendav kaeve truupide ehitamisel 1000m³ 10 10 30 10 60 524,10 1,00 0,52 T-123 5 5 16 5 31
9 Kruus, liiv truupidele 1000m³ 0,02 0,02 0,06 0,02 0,12 8016,44 1,00 8016,44 T-954 160 160 481 160 962
10 Täitepinnase vedu truupide ehitamisel ja rekonstrueerimisel.(300m) 1000m³ 0,01 0,01 0,05 0,01 0,09 2672,8 1,00 2672,80 V-1 37 37 128 37 241
11 Truubi tähisposti paigaldamine tk 0,02 0,02 0,03 0,02 0,09 17,10 1,00 17,10 S-289 0,34 0,34 0,51 0,34 1,54
Kokku 1 980 1 423 5 905 1 679 10 987
53
3. Teede rekonstrueerimine, ehitus
Jrk.nr. Töö või kulu kirjeldus Mõõ- JÕEVAHE TEE VINEERIVABRIKU TEE MASTI TEE RABIVERE TEE Ehitised Ühiku Kallin. Ühiku Hinde Maksumus teede.kaupa Kokku
ühik kokku maksum koef. maksum alus JÕEVAHE TEE VINEERIVABRIKU TEE MASTI TEE RABIVERE TEE EUR
1 2 3 4 5 6 7 11 12 13 14 15 16 17 18 19 23
1 Teekatte ehitamine purustatud kruus, segu nr 3 1000m³ 0,12 0,08 0,21 0,05 0,45 9422,49 1 9422 T-957 1 136 716 1 959 431 4 242
2 Kandva kihi ehitamine sorteeritud kruus, m3 ühele 1000m³ 0,41 0,26 0,71 0,16 1,54 8016,44 1 8016 T-954 3 313 2 089 5 714 1 258 12 375
3 Geotekstiili paigaldamine, NGS4 20-22kN 1000m² 1,46 0,92 2,52 0,56 5,47 1029,42 1 1029 T-959 1 507 950 2 599 572 5 628
1 Teetrassi ja kraavide mahamärkimine km 1,44 0,91 2,48 0,55 5,36 119,64 1 120 A-90 172 108 296 65 641
2 Huumuse koorimine 1000m³ 0,27 0,54 0,48 0,28 1,58 1415,07 1 1415 T-165 385 768 682 401 2 236
3 Pinnase kaevamine koos veoga kuni 200m(küngaste tasandamine) 1000m³ 0,33 0,09 0,39 0,28 1,09 586,71 1 587 T-886 192 50 231 166 639
4 Mulde aluse planeerimine 1000m² 2,01 1,27 3,47 0,76 7,50 260,50 1 261 T-962 523 330 903 199 1 955
5 Mulde ehitamine kohalolevast (kraavide ) ja teisaldatavast pinnasest 1000m³ 0,74 0,55 1,08 0,00 2,36 327,87 1 328 T-884 241 179 354 - 774
6 Sama, juurdeveetavast pinnasest 1000m³ 0,00 0,00 0,00 0,32 0,32 270,99 1 271 T-909 - - - 87 87
7 Mulde pinnase pikiteisaldamine buldooseriga, L=20 m, 20% mahust 1000m³ 0,15 0,11 0,22 0,00 0,47 260,50 1 261 T-962 38 28 56 - 123
8 Mulde tihendamine 1000m³ 1,06 0,63 1,47 0,60 3,77 299,11 1 299 T-910 318 189 440 181 1 128
9 Muldkeha (teekatte aluse) profileerimine ja tihendamine 6,5 m laiuselt 1000m² 1,87 1,18 3,22 0,71 6,97 260,50 1 261 T-962 486 306 838 185 1 815
10 Aukude täitmine loodusliku kruusaga ol.ol.teel, 10% katte mahust 1000m³ 0,05 0,03 0,09 0,02 0,20 9422,49 1 9422 T-957 503 317 868 191 1 879
11 Katte tihendamine vibrorulliga, kihtide viisi 6 t, 4x2=8 käiku 1000m³ 0,53 0,34 0,92 0,20 1,99 374,84 1 375 T-907 200 126 345 76 747
12 Mahasõit, tüüp R-T ehitamine, s.h. tk 1 1 2
13 Purustatud kruus, segu nr 3, m3 ühel m³ 42,00 42,00 84 9422,49 1 9,42 T-957 396 396 - - 791
14 Sorteeritud kruus, m3 ühele m³ 130,00 130,00 260 8016,44 1 8,02 T-954 1 042 1 042 - - 2 084
15 Geotekstiili paigaldamine, NGS4 20-22kN m² 510,00 510,00 1020 1029,42 1 1,03 T-959 525 525 - - 1 050
16 Täitepinnase vedu 300m m³ 160,00 160,00 320 2672,79 1 2,67 V-1 428 428 - - 855
17 Truubita mahasõidule, mulde ehitamine, m3 ühele 1000m2 250,00 250,00 500 8016,44 1 8,02 T-954 2 004 2 004 - - 4 008
18 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele ha 0,12 0,12 0,24 1648,60 1 1649 T-19-2 198 198 - - 396
19 Kändude juurimine, ha ühele ha 0,12 0,12 0,24 382,96 1 383 T-22 46 46 - - 92
20 Liiklusmärkide 221,644 paigaldamine komplekt 1,00 1,00 2,00 17,06 1 17,06 S-289 17 17 - - 34
21 Mahasõit, tüüp MII ehitamine, s.h. tk 1 1 2
22 4cm asfaltbetoon AC 16 surf ehitamine m² 170 170 5883,00 1 5,88 T-948 - - 1 000 - 1 000
23 6cm asfaltbetoon AC 20 base ehitamine m² 170 170 4887,90 1 4,89 T-950 - - 831 - 831
Pindamine killustikuga 8/12 tihendamisega(4cm-4m3/100m2), sideainega
24 (2,8l/m2) m² 0 170 170 698,04 1 0,70 T-952 - - - 119 119
25 30cm killustik frakts. 16/32 kiilutud (geomeetriline maht) m³ 51 51 102 9422,49 1 9,42 T-947 - - 481 481 961
26 Sorteeritud kruus mahasõidu äärtele 30 cm tihendamisega m³ 34 49 83 8016,44 1 8,02 T-954 - - 273 393 665
27 Mahasõidule mulde ehitamine (looduslik kruus) m³ 57 50 107 8016,44 1 8,02 T-954 - - 457 401 858
28 Mahasõidu mulde planeerimine ja tihendamine m² 250 250 500 586,71 1 0,59 T-886 - - 147 147 293
29 Geotekstiili NGS4 paigaldamine (ülekatteta maht) m² 170 170 340 1029,42 1 1 T-959 - - 175 175 350
30 Kaeve teekatte ühildamiseks peatee asfaltkattega m³ 20 20 40 110,63 1 0,11 T-951 - - 2 2 4
31 Kaevatud pinnase laialiajamine m³ 20 20 40 1060,36 1 1,06 T-432 - - 21 21 42
32 Nõva kaevamine koos pinnase laialiajamisega m³ 25 0 25 169,49 1 169 T-976 - - 4 237 - 4 237
33 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele ha 0,02 0,00 0,02 9422,49 1 9422 T-19-2 - - 188 - 188
34 Kändude juurimine, ha ühele ha 0,02 0,00 0,02 8016,44 1 8016 T-22 - - 160 - 160
35 Liiklusmärkide 221 paigaldamine kpl 1 1 2 17 1 17 S-289 - - 17 17 34
36 Liiklusmärkide 644 paigaldamine kpl 1 1 2 17 1 17 S-289 - - 17 17 34
37 Liiklusmärkide 557 paigaldamine kpl 1 1 17 1 17 S-289 - - 17 - 17
38 Liiklusmärkide 683 paigaldamine kpl 1 1 17 1 17 S-289 - - 17 - 17
39 Liiklusmärkide 631 paigaldamine kpl 3 3 17 1 17 S-289 - - 51 - 51
40 Truubi otsakute lammutamine ja utiliseerimine m³ 2 2 101,62 1 101,62 S-287 - - 203 - 203
41 Asfaltbetooni lammutamine h=5cm ja utiliseerimine 10 m² 5 5 70,17 1 70,17 A-111 - - 372 - 372
42 Killustku ja kruusakihi kaeve teisaldamisega m³ 47 47 172,56 1 172,56 S-288 - - 8 110 - 8 110
43 Tee perve korrastamine killustikuga (0/16) m³ 2 2 4 70,17 1 70,17 A-111 - - 140 140 281
44 Tee mulde kindlustamine erosioonitõkkematiga m² 64 70 134 10,48 1 10,48 T-424 - - 671 734 1 405
45 Mahasõit, tüüp M3 ehitamine, s.h. tk 1 1 1 1 4 - - - - - -
46 Purustatud kruus, segu nr 3, m3 ühel m³ 9 9 9 9 36 9422,49 1 9,42 T-957 85 85 85 85 339
47 Sorteeritud kruus, m3 ühele m³ 32 32 32 32 128 8016,44 1 8,02 T-954 257 257 257 257 1 026
48 Mulde ehitamine m³ 25 25 25 25 100 327,87 1 0,33 T-884 8 8 8 8 33
49 Geotekstiili paigaldamine, NGS4 20-22kNe m² 143 143 143 143 572 1029,42 1 1,03 T-959 147 147 147 147 589
50 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele ha 0,01 0,01 0,01 0,01 0,04 1648,60 1 1,65 T-19-2 0 0 0 0 0
51 Kändude juurimine, ha ühele ha 0,01 0,01 0,01 0,01 0,04 382,96 1 383 T-22 4 4 4 4 15
52 T kujuline tagasipööramise koht TP-T tk 1 1 1 1 4 - - - - -
53 Purustatud kruus, segu nr 3, m3 ühel m³ 70 70 70 70 280 9422,49 1 9,42 T-957 660 660 660 660 2 638
54 Sorteeritud kruus, m3 ühele m³ 230 230 230 230 920 8016,44 1 8,02 T-954 1 844 1 844 1 844 1 844 7 375
55 Geotekstiili paigaldamine, NGS4 20-22kNe m2 ühele m² 850 850 850 850 3400 1029,42 1 1,03 T-959 875 875 875 875 3 500
56 Mulde ehitamine h= 50cm m3 ühele m³ 495 495 495 495 1980 9422,49 1 9,42 T-884 4 664 4 664 4 664 4 664 18 657
57 Täitepinnase vedu m³ 170 170 170 170 680 8016,44 1 8,02 V-1 1 363 1 363 1 363 1 363 5 451
58 Puittaimestiku likvideerimine, ha ühele ha 0,14 0,14 0,14 0,14 0,56 1648,60 1 1649 T-19-2 231 231 231 231 923
59 Kändude juurimine, ha ühele ha 0,14 0,14 0,14 0,14 0,56 382,96 1 383 T-22 54 54 54 54 214
60 Liiklusmärkide 563 paigaldamine kpl 1 1 1 1 4 17,06 1 17,06 S-289 17 17 17 17 68
Kokku 23 878 21 020 43 081 16 666 104 645
4. Muud tööd -
1 Kraavi nõlvade kindlustamine erosioonitõkkematiga 100m2 0,31 0,27 0,58 1,16 2,32 938,35 1,00 938 S-41 291 249 547 1 087 2 173
Kokku 291 249 547 1 087 2 173
Kõik kokku 29 847 26 110 68 052 20 678 144 687
Käibemaks 20% 28 937
Käibemaksuga kokku 173 624
54
RMKDOC_3_06_02 - mahtra metsandiku teed_ehitusprojekt kinnituste leht Page 1 of 1
Avaleht (? Häälestus (? Töölaud (? Otsing (? Abi (http://dok.rmk.ee/?
Kasutaja: Jüri Koort (?page=userinfo&userid=889)
page=main) page=options) page=folders&enter=1) page=search&backfolder=) page=wiki_doc_content&docid=183609&printable=1&no_history=1)
(?)
Mahtra metsandiku teed_Ehitusprojekt kinnituste leht Prindi (/?
page=acknowledge_view&docid=621413&acknid=88839&printable=1)
Tagasi (/?page=docinfo&docid=621413)
Kinnitajate lisajad
Lisaja Ametinimetus Kuupäev Kasutaja Sõnumi sisu
Jüri Koort kavandamisspetsialist 22.06.2018 Aivar Laud Palun kooskõlastada Mahtra metsandiku teede ehitusprojekt. Töö nr 4-18
Kinnitajad
Kasutaja Ametinimetus Kuupäev Kinnitus Selgitus
Aivar Laud regiooni juht 22.06.2018 Kinnitan Kooskõlastan Mahtra metsandiku teede ehitusprojekti.
Teise ringi kinnitajad
Kasutaja Ametinimetus Kuupäev Kinnitus Selgitus
55
https://dok.rmk.ee/?page=acknowledge_view&docid=621413&acknid=88839 25.06.2018
saatja: Merike Joonsaar <
[email protected]> saaja: tarvo verbak
<
[email protected]>
koopia: "
[email protected]" <
[email protected]>,
"
[email protected]" <
[email protected]>,
"
[email protected]" <
[email protected]>
kuupäev: 8. veebruar 2018 15:08 teema: 11220 km 12,91 Masti tee mahasõit saadetud
domeeni poolt: mnt.ee allkirjastatud domeeni poolt: mnt.ee
1.Palun Masti tee mahasõidu parameetrite ( mõõtmed, katend jms) projekteerimisel lähtuda
Maanteeameti poolt 23.05.17 kirjas nr 15-2/17-00014/286 toodud Rabivere tee ristumiskoha
projekteerimiseks väljastatud nõuetest ( kasutada analoogiat), sest riigitee 11220 äärde km 9,96-
15,13 projekteeritud kergliiklustee projektis ( töö nr PR-218-17) ette nähtud Masti tee mahasõidu
mõõtmed ( vt allpool väljavõte projektist) ning katend ei ole metsaveokite jaoks sobivad.
2.Siduda projekteeritava Masti tee vertikaalplaneering varem projekteeritud kergliiklustee
vertikaalplaneeringuga.
3.Kuna kergliiklustee ehitustöödega on juba alustatud, siis on kindlasti vajalik ehitajat operatiivselt
informeerida projekti muudatusest Masti tee mahasõidu osas. Teavitasin tekkinud olukorrast (
projekti muutmine Masti tee mahasõidu osas) Kohila vallast hr Kalver Künnapuud ning RMK-st hr. Jüri
Koorti.
Küsimuste tekkimisel võtke kindlasti ühendust.
Lugupidamisega
Merike Joonsaar
planeeringute menetlemise talituse peaspetsialist
cid:
[email protected]
Teelise 4, 10916 Tallinn
tel: 611 9375
[email protected]
56
From: Varje Kajaste [mailto:
[email protected]]
Sent: Thursday, March 8, 2018 12:00 PM
To: Jüri Koort <
[email protected]>
Subject: RE: RMK metsateed
Peale teede valmimist kanda teed registrisse järgmiste nimedega- Masti tee asemel Tammiku tee,
Rabivere tee asemel Mustakivi tee, Vineerivabriku tee asemel Metsavahe tee ja Jõevahe tee.
Kooskõlastatud.
Kuupäev: 08.03.2018
Kõike head
Varje
57
Heiki Verbak Teie 22.05.2018
Hetver OÜ
[email protected] Meie 18.06.2018 nr 15-2/18/25029-2
Kohila vallas Mahtra metsandiku teede
ehitusprojekti kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Rapla maakonnas Kohila vallas Rabivere ja
Vilivere külas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellimusel koostatud Mahtra metsandiku
teede ehitusprojekti.
Projekti koosseisus on lahendatud riigitee 11220 Kernu-Kohila km 12,91 Masti tee (Tammiku tee)
ristumiskoha ümberehitamine ja riigitee 20103 Pihali-Adila-Rabivere km 6,15 Rabivere tee
(Mustakivi tee) ristumiskoha ehitamine. Projektiga on lahendatud mahasõitude tüüp II ehitamine,
riigiteega samaväärse katte ja veeviimarite rajamine, nähtavuse parandamine ja
liikluskorraldusvahendite paigaldamine. Riigitee 11220 km 12,91 ristumiskoha ümberehitamise
lahendus arvestab Kohila VV tellimusel Sutlema-Hageri-Kohila kergliiklustee väljaehitamisega
2018. a.
Projektlahendus on esitatud seletuskirja punktis 3.10 „MAHASÕIDUKOHAD tüüp MII 20103
Pihali-Adila-Rabivere kõrvalmaanteelt ja 11220 Kernu-Kohila kõrvalmaanteelt“ lk 35-38 ja
joonistel 8-11. Riigitee ristumiskoha projekteerimise eest vastutav spetsialist on teedeinsener Jüri
Kivi (reg. nr.119158). Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti kirjaga 23.05.17 nr 15-
2/17-00014/286 ja projekti koostamisel esitatud märkustega.
Pöörame tähelepanu, et projekti sisukorras tuleb parandada punkti 3.10. nimetus projektijärgseks
(sisukorras „MAHASÕIDUKOHAD tüüp MII 20103 Pihali-Adila-Rabivere kõrvalmaanteele ja
20165 Raikküla-Päärdu kõrvalmaanteelt“).
Lähtuvalt ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, Maanteeamet kooskõlastab Hetver OÜ koostatud töö
nr 4-18 "Mahtra metsandiku teed“ (lisa).
Projekti realiseerimisel arvestada alljärgnevaga:
1. Ristumiskohtade ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba
vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja
kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Ehitusloa
taotlusele palume lisada käesolev kooskõlastus.
2. Koos ehitusloa taotlusega esitada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt
liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele
nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel.“
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
58
3. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt
[email protected].
Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei teosta tee ehitusprojekti ekspertiisi ja ei vastuta projekti
puuduste/vigade eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul tellida
projekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded
ehitusprojekti ekspertiisile“.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
planeeringute menetlemise talitus
Lisa: Mahtra metsandiku teed Projekt 7_N.pdf
Marge Kelgo
6304860
[email protected]
2 (2) 59
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Mahtra metsandiku teed Projekt 7_N.pdf 7.9 MB
Kohila vallas Mahtra metsandiku teede ehitusprojekti kooskõlastamine.pdf 297 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 TIIT HARJAK 36911190217 18.06.2018 20:07:36 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
76571422866435134965878501986207558891
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 81 C1 D2 04 A2 13 83 3E 07 89 78 8D 26 25 B2 83 53 D2 56 0B 41 FE 4
1 2A 2D 02 43 D3 ED 4A 7A C7
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
60
1
Keskkonnamõju analüüs Mahtra metsandiku teed
Koostajad: Koostamise aeg:
metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 21.05.2018
bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 07.03.2018
Tabel 1. Objekti üldandmed Raplamaa metskond
Viimane ehituse
Maaprandussüste Ehitise või
Nr Projektala Mõõtühik
emi kood kood rekonstrueerimise
aasta
1.1. MPS ehitise nimi (ala):
Kokku 0 ha
Projekteeritav*
1.2. Tee nimi: olemasolev rek uus
Jõevahe tee 0,29 km
Vineerivabriku tee 0,18 km
Masti tee 0,5 km
Rabivere tee 0,11 km
Kokku 0 0 1,08 km
1.3. Katastriüksused kus objekt asub:
RMK hallatav maa: 31701:001:0497; 31701:001:0498;
31701:001:0499; 31701:006:0186; 1,1 ha
Võõras maa: 31701:001:0548; 0 ha
Reformimata maa:
Kokku 1,1 ha
1.4. Objekt paikneb kvartalitel: WR382; WR459; WR460; WR488; WR489;
1.5. RMK metsamaa pindala 45,3 ha
sh majandamispiirangutega metsamaa ha
Muu maa 2,74 ha
2. Kuivendusvõrk
Maaprandussüste Ehitise
2.1. MPS eesvool objektil: emi kood kood MSR pikkus
Projekteeritav*
2.2. Veejuhtmete pikkus (v.a nõva): olemasolev rek uus
3,85 0,4 0,96 km
Kokku 3,85 0,4 0,96 km
3. Kasvukohatüüpide osakaal süsteemi üldpindalast
osakaal
3.1. Kasvukohatüüp: pind ha %
kastikuloo (KL) 9,21 20,34
sinilille (SL) 9,33 20,61
jänesekapsa (JK) 0,7 1,55
jänesekapsa-mustika (JM) 12,41 27,41
mustika (MS) 1,68 3,71
karusambla-mustika (KM) 4,13 9,12
tarna-angervaksa (TA) 7,81 17,25
* täidetakse projekteerimise käigus
61
Mahtra metsandiku teed_KMA kokkuvõte
1
Keskkonnamõju analüüs Mahtra metsandiku teed
Metsaparandusobjektiga piirnevad või objekti maa-alal asuvad osaliselt- ja tervikuna mõjutamata märjad metsad
Tabel 2. Märjad metsad - RMK maa
Eraldise mõjutatus Mõju kirjeldus
Nr KV ER Pind Kaitseväärtus* Leevendavad meetmed
kuivendusest** kaitseväärtusele
vastavalt metsaparanduse keskkonnamõju
veerežiimi
1 WR382 8 3,04 TA kkt osaline mõjutatus analüüsi juhendile pole teeäärsed nõvad ehk
mõjutamine
küvetid ja vagukraavid KMA objektiks
* Märgade metsade hulka loetakse järgmiste metsa kasvukohatüüpide metsad:
raba, siirdesoo, osja, tarna, angervaksa, sõnajala, madalsoo ja lodu kasvukohatüübid ning nende alamtüübid.
** Osaline mõjutatus - eraldis jääb osaliselt kraavi mõjualasse, ehk 150 m puhvri sisse
Mõjutamata - eraldis ei jää kraavi mõjualasse, ehk asub 150 m puhvrist väljas
Tervikuna mõjutatud - eraldis jääb tervikuna kraavi mõjualasse, ehk 150 m puhvri sisse; tervikuna mõjutatud eraldisi tabelis ei kajastata (v.a. lodu ja sõnajala kkt).
62
Mahtra metsandiku teed_KMA kokkuvõte
1
Keskkonnamõju analüüs Mahtra metsandiku teed
Metsaparandusobjektiga piirnevad või objekti maa-alal asuvad looduskaitselised või muud olulist väärtust omavad objektid
Vastavalt Looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) ei avalikustata I ja II kaitsekategooria liikide täpseid leiukohti
Tabel 3. Kaitseväärtused
Objekti kood
Nr Kaitseväärtus Kaitserežiim Mõju kirjeldus kaitseväärtusele Leevendavad meetmed
(KKR kood)
9050 Rohunditerikkad
1 2006845083 Natura elupaik ei asu Natura alal leevendavad meetmed pole vajalikud
kuusikud
6270* Liigirikkad niidud
2 2057945083 Natura elupaik ei asu Natura alal leevendavad meetmed pole vajalikud
lubjavaesel mullal
järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete
käsitlemisel, ehitustööd teostada
oht kütuste ja määrdeainete sattumiseks vette madalveeperioodil; setteid ei ladestata
3 VEE1096100 Keila jõgi Veekogu piiranguvöönd
ning veekogu ummistamiseks piiranguvööndisse; veekaitsevööndis keelatud
puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti
nõusolekuta
Potentsiaalne
4 WR489-6
vääriselupaik
* KAH ala- kõrgendatud avaliku huviga ala.
63
Mahtra metsandiku teed_KMA kokkuvõte
47,8
Jõevahe te
e T/1
R-T
TP-T
111
T/2
48,62
TP-T
T/2
T/ 6
tee
ku
abri
riv
ee
Vin
R-T
T/3
Masti tee
TP-T
T/4
T/5
T/6
M II T/ 6
TP-T
re tee
Rabive T/ 6
T/8
M II
T/4
T/5 T/6
WR488 WR486
T/4
T/5
T/6 TP-T
WR489 WR487
T/8
WR382
T/8
TP-T
T/3
T/3
TP-T
WR460
T/1
WR459
111
T/1 TP-T
LÕIGE A-A
MÕÕT 1:100
6.0
1.0 4.0 1.0 2,0
2,0
% % % %
1:1
.5 .5
1:1 3% 3%
Masti tee
4cm ASFALTBETOON AC 16 SURF
6cm ASFALTBRTOON AC 20 BASE
KILLUSTIK 30cm, FRAKTS. 16/32(KIILUTUD) KOOS
SORTEERITUD KRUUSAGA TEEPEENARDELE
GEOTEKSTIIL NGS4
MULDKEHA/TÄITEPINNAS looduslik kruus filtratsioon min 1m ööp
557
557 LÕIGE B-B
T/5
0,2
5
T/6
2,6
0,2
ERI
5
HAG
kus
kes
DU I
ILA
AANOOTS
KOH
R 631
631
683
MAHASÕIDUKOHT MII 11220 Kernu-Kohila kõrvalmaantee
kõrvalmaantee 12,91 km
Masti tee (Tammiku tee)
LÕIGE A-A
MÕÕT 1:100
6.0
1.0 4.0 1.0 2,0
2,0
% % % %
1:1
.5 .5
1:1 3% 3%
teere
Rabive
4cm PAKSUNE IMMUTUSKATE
KILLUSTIK 30cm, FRAKTS. 16/32 (KIILUTUD)KOOS
SORTEERITUD KRUUSAGA TEEPEENARDELE
T/8 GEOTEKSTIIL NGS4
PROFILEERITAV TEE MULDKEHA
LÕIGE B-B
RABIVERE TEE
MAHASÕIDUKOHT MII 20103 Pihali-Adila-Rabivere
kõrvalmaantee 6,15 km
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 16.09.2019 15:19
Adressaat: <
[email protected]>
Teema: RMK Mahtra metsandiku mahasõitude ehitusluba
Manused: Nimetu manus 00014.pdf; Lisa 4 - Ehitusprojekt.pdf; Nimetu manus
00017.pdf; Nimetu manus 00020.pdf; Nimetu manus 00023.dat
Tere,
Saadan teile manusega kooskõlastamiseks dokumendid
(liikluskorraldusskeem, digitaalselt allkirjastatud tee ehitusloa
taotluse vorm), et taodelda mahasõitude ehitamiseks ehitusluba.
Manusessse on lisatud ka ehitusprojekt koos maanteeameti
ehitusprojekti kooskõlastusega.
Lugupidamisega
Tõnis Vihmoja
51990594
Nurme Teedeehitus OÜ
Heiki Verbak Teie 22.05.2018
Hetver OÜ
[email protected] Meie 18.06.2018 nr 15-2/18/25029-2
Kohila vallas Mahtra metsandiku teede
ehitusprojekti kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Rapla maakonnas Kohila vallas Rabivere ja
Vilivere külas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellimusel koostatud Mahtra metsandiku
teede ehitusprojekti.
Projekti koosseisus on lahendatud riigitee 11220 Kernu-Kohila km 12,91 Masti tee (Tammiku tee)
ristumiskoha ümberehitamine ja riigitee 20103 Pihali-Adila-Rabivere km 6,15 Rabivere tee
(Mustakivi tee) ristumiskoha ehitamine. Projektiga on lahendatud mahasõitude tüüp II ehitamine,
riigiteega samaväärse katte ja veeviimarite rajamine, nähtavuse parandamine ja
liikluskorraldusvahendite paigaldamine. Riigitee 11220 km 12,91 ristumiskoha ümberehitamise
lahendus arvestab Kohila VV tellimusel Sutlema-Hageri-Kohila kergliiklustee väljaehitamisega
2018. a.
Projektlahendus on esitatud seletuskirja punktis 3.10 „MAHASÕIDUKOHAD tüüp MII 20103
Pihali-Adila-Rabivere kõrvalmaanteelt ja 11220 Kernu-Kohila kõrvalmaanteelt“ lk 35-38 ja
joonistel 8-11. Riigitee ristumiskoha projekteerimise eest vastutav spetsialist on teedeinsener Jüri
Kivi (reg. nr.119158). Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti kirjaga 23.05.17 nr 15-
2/17-00014/286 ja projekti koostamisel esitatud märkustega.
Pöörame tähelepanu, et projekti sisukorras tuleb parandada punkti 3.10. nimetus projektijärgseks
(sisukorras „MAHASÕIDUKOHAD tüüp MII 20103 Pihali-Adila-Rabivere kõrvalmaanteele ja
20165 Raikküla-Päärdu kõrvalmaanteelt“).
Lähtuvalt ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, Maanteeamet kooskõlastab Hetver OÜ koostatud töö
nr 4-18 "Mahtra metsandiku teed“ (lisa).
Projekti realiseerimisel arvestada alljärgnevaga:
1. Ristumiskohtade ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba
vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja
kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Ehitusloa
taotlusele palume lisada käesolev kooskõlastus.
2. Koos ehitusloa taotlusega esitada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt
liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele
nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel.“
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
58
3. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt
[email protected].
Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei teosta tee ehitusprojekti ekspertiisi ja ei vastuta projekti
puuduste/vigade eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul tellida
projekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded
ehitusprojekti ekspertiisile“.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
planeeringute menetlemise talitus
Lisa: Mahtra metsandiku teed Projekt 7_N.pdf
Marge Kelgo
6304860
[email protected]
2 (2) 59
Märkused:
Objektil töötavatel mehanismidel peab olema kõikidest suundadest nähtav töötav vilkur.
Kiiruspiirang 50 paigaldada ajaks, kui käib rismiku ehitus ja mehhanismid riigiteel .
Töövälisel ajal kiirusepiirangud peavad olema mitteaktiivsed.
Kui tekib ehituse käigus aste riigiteelt mahasõidule, siis tähistada see märkidega 686b.
Muud olevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu antud liiklusskeemiga, tuleb kinni katta.
Tagada liikluskorraldusvahendite püstuvus ja loetavus kogu tööde vältel.
Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt standardi EVS 613:2001/A1:2008 nõuetele.
Töödest ja liikluspiirangutest tuleb teavitada Maanteeinfokeskust Tark tee
liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas.
Teavitus vähemalt 1 ööpäev enne piirangu kehtestamist.
Sakala Teed OÜ
Viljandi, Riia mnt.1
Riigitee nr. 11220 Kernu – Kohila km 12,91 Masti tee mahasõidu ehitus
Tel.5039840
MTR nr ELK000045
Koostas: Heino Tikker, tel. 5143654, e-post:
[email protected]
Ehitaja: Nurme Teedeehitus OÜ
Ehituse algus: september 2019.a. Ehituse lõpp: oktoober 2019.a.
Liikluskorralduse eest vastutav isik: Tõnis Vihmoja, tel. 51990594, e-post:
[email protected]
Märkused:
Objektil töötavatel mehanismidel peab olema kõikidest suundadest nähtav töötav vilkur.
Kiiruspiirang 50 paigaldada ajaks, kui käib rismiku ehitus ja mehhanismid riigiteel .
Töövälisel ajal kiirusepiirangud peavad olema mitteaktiivsed.
Kui tekib ehituse käigus aste riigiteelt mahasõidule, siis tähistada see märkidega 686b.
Muud olevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu antud liiklusskeemiga, tuleb kinni katta.
Tagada liikluskorraldusvahendite püstuvus ja loetavus kogu tööde vältel.
Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt standardi EVS 613:2001/A1:2008 nõuetele.
Töödest ja liikluspiirangutest tuleb teavitada Maanteeinfokeskust Tark tee
liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas.
Teavitus vähemalt 1 ööpäev enne piirangu kehtestamist.
Sakala Teed OÜ
Viljandi, Riia mnt.1
Riigitee nr. 20103 Pihali – Adila – Rabivere tee km 6,15 mahasõidu ehitus
Tel.5039840
MTR nr ELK000045
Koostas: Heino Tikker, tel. 5143654, e-post:
[email protected]
Ehitaja: Nurme Teedeehitus OÜ
Ehituse algus: september 2019.a. Ehituse lõpp: oktoober 2019.a.
Liikluskorralduse eest vastutav isik: Tõnis Vihmoja, tel. 51990594, e-post:
[email protected]