Plii kasutamise piiramine laskemoonas ja kalastustarvetes

Riigikantselei [email protected] Meie 02.06.2025 nr 1.1-10/1494-1 Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond Eesti seisukohad rakendusmääruse eelnõu kohta seoses laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva pliiga Esitame Vabariigi Valitsuse 05.06.2025 istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega muudetakse REACH-määruse lisa XVII seoses laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva pliiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõule 3. Seletuskirja lisa_kaasamistabel Maret Voore [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja .06.2025 Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega muudetakse REACH-määruse lisa XVII seoses laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva pliiga. 1. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) XVII lisa seoses laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva pliiga, eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab komisjoni rakendusmääruse eesmärki vähendada plii sattumist looduskeskkonda ja inimeste kokkupuudet pliiga. Peame oluliseks, et säilitatakse eelnõus ette nähtud alaline erand pliilaskemoona kasutamiseks siselasketiirudes ning jõustruktuuride ja kaitsetreeninguteks mõeldud välilasketiirudes. Julgeolekuolukorda arvestades peame oluliseks, et Euroopa Liidu turul on pärast piirangute jõustumist pliivaba laskemoon kättesaadav nii kaitsevaldkonnale, jahimeestele kui sportlastele. Peame põhjendatuks eelnõus sätestatust pikemat üleminekuaega jahinduses kasutatavale laskemoonale, millel omadustelt samaväärne alternatiiv mitmetes segmentides hetkel puudub või pole kättesaadav puuduliku varustuskindluse tõttu. 1.2. Eesti toetab meetmeid, mis vähendavad plii toidukaudset saadavust pliilaskemoonaga lastud ulukilihast. Pliid sisaldavate kalastustarvete (raskused ja landid) müügi keelustamise osas teeme ettepaneku kehtestada üleminekuajaks kaks aastat. Kuivõrd pliid sisaldavate kalastustarvete kasutamist on keeruline kontrollida, leiame, et ka väikeste raskuste ja lantide kasutamisele tuleks sätestada üleminekuaeg vähemalt viis aastat või jätta sellele tooterühmale kasutamise keelamise üleminekuaeg kehtestamata. Kaitsekihiga kaetud pliiraskused (nt plastikkattega pliipael võrkudes, mõrdades) peavad jääma erisusena kasutamiseks lubatuks. 1.3. Eesti toetab laskespordiga seotud erandi ülevaatamist kümme aastat pärast piirangute jõustumist, et hinnata alternatiivide kättesaadavust, sobivust ja mõju sektorile ning teha vajadusel vastavad muudatused regulatsioonis. Peame oluliseks, et tagatud oleks Euroopa Liidu sportlaste konkurentsivõime ja võrdsed tingimused rahvusvahelistel võistlustel ning spordiala jätkusuutlik areng. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Sotsiaalministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud rakendusmääruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Eesti seisukohad komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega muudetakse REACH-määruse lisa XVII seoses laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva pliiga. 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon avaldas 27. veebruaril 2025 rakendusmääruse eelnõu, millega muudetakse kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 1907/2006 lisa XVII seoses laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva pliiga. Rakendusmääruse aluseks on REACH määruse artikkel 68 lõige 1. Eelnõu eesmärk on kehtestada keeld pliihaavlite ja pliid sisaldavate kuulide kasutamisele, mille pliisisaldus on üle 1 massiprotsendi: jahipidamisel, sõltuvalt laskemoonast üleminekuajaga kolm kuni kümme aastat ja välilaskespordis, üleminekuajaga viis aastat ning keelatakse pliid sisaldavate kalapüügivahendite turuleviimine ja kasutamine sõltuvalt kalapüügivahendist üleminekuajaga 6 kuud kuni 5 aastat. Erandina lubatakse pliilaskemoona kasutamist 15 aasta jooksul teatud tingimustel heakskiidetud välilasketiirudes ja laskespordis, kui täidetakse arvestus- ja kogumisnõuded. Pliilaskemoona kasutamise keeld ei laiene kasutamisele siselasketiirudes, siseturvalisuse- ja kaitseotstarbel ega teadus- ja ajaloolistel eesmärkidel. Liikmesriikide esindajatest koosnev REACH komitee on käesolevat eelnõu arutanud 29. aprillil 2025, kus liikmesriigid väljendasid eriarvamusi peamiselt piirangu kehtestamise ulatuse ja üleminekuaja osas. Samuti tõstatati vaidlusalusena alternatiivse ja omadustelt samaväärse laskemoona kättesaadavuse küsimus. Osa liikmesriike on pidanud vajalikuks tulenevalt Venemaa jätkuvast agressioonisõjast Ukrainas, arvestada senisest enam geopoliitilist olukorda ja eelnõuga kaasnevaid mõjusid ELi liikmesriikide julgeolekule ja riigikaitsele. Läbirääkimiste käigus on eelnõusse lisatud täiendavad terminid ajalooliste relvade osas, lihtsustatud lasketiirudes pliid sisaldava laskemoona üle arvestuse pidamise nõudeid, jäetud välja keeld välitingimustesse laskesporti tegema minnes kaasas kanda pliid sisaldavat laskemoona ning erandina sätestatud, et enne rakendusmääruse jõustumist turule viidud pliid sisaldavatele alla 50 g kuni 1 kg kaaluvatele kalapüügilantidele ja raskustele, mis on turule viidud enne käesoleva rakendusmääruse jõustumist, kasutamise keeldu ei kohaldata. Eelnõu järgmine arutelu REACH komitees on kavandatud 2025. a juunis. Toetame plii kasutamise piirangute kehtestamist, et vähendada pliiga kokkupuudet ning sellega kaasnevaid pikaajalisi ja pöördumatuid terviseriske, eelkõige haavatavates sihtrühmades, nagu lapsed ja sagedased ulukiliha tarbijad. Samuti toetame meetmeid, mis vähendavad pliiriski looduses. Samas peame oluliseks piirangute proportsionaalsust, halduskoormuse vähendamist ning mõju kaitsevaldkonnale, jahindusele, kalapüügile ja laskespordile. Samuti peame oluliseks, et laskespordile kehtiv 15-aastane erand vaadatakse kümne aasta möödudes uuesti läbi, tagamaks ala jätkusuutlikkus ja sportlaste rahvusvaheline konkurentsivõime. Eelnõule kohaldatakse kontrollimenetlust ja komisjoni rakendusmääruse komitees vastuvõtmiseks on vajalik liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus. Komisjoni rakendusemäärus on otsekohalduv ja rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Eesti õigusaktides. Seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling ([email protected]) ning EL ja väliskoostöö osakonna nõunik Maret Voore ([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud valdkonna eest vastutav tervise asekantsler Anniki Lai ([email protected]). 2. Sisukokkuvõte Euroopa Komisjon (komisjon) algatas 2019. aastal toimiku koostamise, et käsitleda muresid, mis on seotud pliist ja pliiühenditest tuleneva ohuga inimtervisele ja keskkonnale seoses: (i) pliid ja pliiühendeid sisaldava laskemoona, sealhulgas haavlite, mida kasutatakse väljaspool märgalasid, ning kuulide, mida kasutatakse nii märgaladel kui ka muudel aladel kasutamisega; (ii) pliid ja pliiühendeid sisaldava kalapüügivarustuse kasutamisega. Toimiku koostamisel ei hinnatud siseruumides kasutatavat laskemoona ega selle kasutamist politsei, kaitseväe või teiste julgeolekujõudude poolt. Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi amet) järeldas 2021. aasta märtsis avaldatud XV lisa toimikus1, et pliil põhinevad laskemoon ja kalapüügitarvikud (nt raskused ja landid) kujutavad endast tõsist ohtu nii keskkonnale kui ka inimtervisele, eriti haavatavad on lapsed ning probleem on EL-i üleselt ebapiisavalt kontrollitud. Toimikus on keskkonnariskide osas välja toodud, et linnud ja loomad neelavad loodusesse jäänud pliimoona ja raskuseid, mis põhjustab mürgistust ja surma. Plii kogunemine laskespordiväljakutel võib viia vee reostuseni ja mõjutada põhjavee kvaliteeti. Esineb risk inimeste tervisele, kuna pliimoona kasutamisel lastud liha söömine kujutab endast ohtu tervisele, eriti alla 7-aastastele lastele. Kodune pliimoona, raskuste ja lantide valmistamine kujutab samuti terviseriski (kokkupuude pliiga inhalatsioonil). Amet jõudis järeldusele, et probleem nõuab EL-i tasandil reguleerimist, et kaitsta nii loodust kui inimeste tervist. REACH-määruse lisas XVII on kehtestatud piirangud teatud ohtlike ainete, segude ja toodete tootmisele, turuleviimisele ja kasutamisele. Eelnõuga muudetakse REACH-määruse lisa XVII ja keelustatakse plii kasutamine kalastustarvetes ja laskemoonas. Üldkeelud ja erandid  Pliisisaldus ≥ 1 massiprotsent: keelatakse kõikides kuulides ja muus laskemoonas, sh selliste kuulide ja laskemoona jahipidamise ajal või jahil käimise käigus kaasaskandmine.  Kehtestatakse märgistus- ja teavitamisnõuded: kui pliisisaldus lasemoonas ületab 1% (või ≥ 3% vaske sisaldavates kuulides). Eranditena ei kohaldata piiranguid: (a) siseruumides laskmisel; (b) politsei-, õiguskaitse- ja muudel turvaeesmärkidel; (c) sõjalistel ja kaitseotstarbelistel eesmärkidel; (d) elutähtsa infrastruktuuri, kaubalaevanduse või väärtuslike konvoide kaitsel; (e) avalike hoonete ja avaliku ruumi kaitsel; (f) enesekaitsel (jahipidamise ajal või jahipidamise osana kasutamist ei loeta enesekaitseks); (g) relvade ja laskemoona tehniline katsetamisel ja tõendamisel; (h) ballistilise materjalide ja toodete katsetamisel ja arendamisel; 1 Lead in outdoor shooting and fishing ANNEX XV report (i) kohtuekspertiisi analüüsile ja ajaloolistele relvadele. Õhupüssikuulid ei kuulu piirangu kohaldamisalasse, sest pliiõhupüssi kuulide alternatiivid on saadaval piiratud kogustes, need ei ole täpsed ja nende hind on kuni neli korda kõrgem kui pliiõhupüssi kuulidel. Lisaks aitaks õhupüssides kasutatavate pliikuulide piiramine vaid vähesel määral kaasa pliiheite vähendamisele ega vähendaks ohtu inimestele. Kaitseväe reservväelaste väljaõppe tagamiseks kehtestatakse alaline erand pliid sisaldava laskemoona kasutamiseks lasketiirus, et võimaldada reservväelaste jätkuvat vabatahtlikku väljaõpet ja tagada kaitsealane valmisolek. Erand ajaloolistest tulirelvadest tulistatava pliilaskemoona kohta lisatakse seetõttu, et puuduvad sobivad alternatiivid ja plii eraldumine sellisest kasutusest on piiratud. Sama kehtib ka ajaloolise relva koopia kohta. Koopiarelvaks loetakse täpset koopiat, mis oma tehnilistelt omadustelt vastab originaalrelvale. Ajalooliseks tulirelvaks käesoleva määruse tähenduses leotakse tulirelv, mis on toodetud enne aastat 1900. Erand, mis hõlmab traditsiooniliste rituaalide, pidulike ürituste ja muude vaimse kultuuripärandi ürituste, näiteks laskurite festivalide ajal merre lastavaid pliikuule, kehtestatakse seetõttu, et sellised üritused on juhuslikud, nende ajal kasutatakse piiratud koguses laskemoona ning tagatakse kultuuripärandi säilimine. Laskemoonas sisalduva plii piirangud Pliilaskemoona kasutamine jahipidamisel keelustatakse. Samuti keelatakse pliid sisaldava laskemoona kaasaskandmine jahile minekul. Võrreldes ameti toimikus toodud ettepanekutega lühendatakse eelnõuga pliihaavlite jahil kasutamise keelu üleminekuperioodi viielt aastalt kolmele aastale. Lühem üleminekuperiood on põhjendatud, arvestades, et pliid sisaldava laskemoona kasutamine märgaladel on kogu ELis juba piiratud. Jahipidamisel keelustatakse ka pliid sisaldavad kuulid: vähemalt 5,6 mm kaliibriga kesktulepadrunite kuulide kasutamisele kehtib 18 kuu pikkune üleminek ning alla 5,6 mm kesktule- ja kõigi kaliibrite ääretulepadruni kuulide kasutamisele laieneb kümneaastane üleminekuperiood, et anda rohkem aega praegu puuduvate alternatiivide väljatöötamiseks ja katsetamiseks. Sportlaskmisel välitingimustes keelatakse pliid sisaldava laskemoona kasutamine viie aasta möödumisel rakendusmääruse jõustumisest. Samuti keelatakse pliid sisaldava laskemoona kaasaskandmine välitingimustes sportlaskmisele minekul. Erandina säilib 15 aastaks võimalus kasutada sportlaskmisel pliid sisaldavat laskemoona suurusega 1,9–2,6 mm (eelnõu kohaselt laskemoon, mida kasutatakse sportlaskmisel). 15- aastane erand pliid sisaldava laskemoona kasutamiseks ja turuleviimiseks sportlaskmise eesmärgil lisatakse selleks, et võimaldada ELi liikmesriikidel jätkata olümpiamängude ja muude rahvusvaheliste võistluste korraldamist, kus pliid sisaldava laskemoona kasutamine on praegu kohustuslik, ning ELi sportlased saaksid jätkata pliid sisaldava laskemoonaga treenimist ja säilitada konkurentsivõime. Erandi kehtimiseks peab laskmine toimuma heakskiidetud välilasketiirus, olema seotud laskespordiliiduga ning kohalduvad riskijuhtimismeetmed, näiteks plii kogumine iga kolme aasta tagant ja leviku piiramise tehnilised lahendused (piirded, pinnakatted jms). Lasketiirud peavad samuti tagama äravooluvee ohutuse ja pidama arvestust kasutatud pliilaskemoona üle. Riskijuhtimismeetmed Nõutavad riskijuhtimismeetmed erinevad ameti esialgselt kavandatud meetmetest, kuid tagavad siiski kõrgetasemelise kaitse pliiheite eest. Eelnõuga jäeti välja järgmised kavandatud meetmed: i. kohustus koguda tagasi üle 90 % kasutatud pliid sisaldavast laskemoonast (mida ei peeta teostatavaks); ja ii. lasketiirude kasutajate kohustuslik litsentsimine liikmesriikide poolt (mida peetakse liiga koormavaks); Eelnõuga lisati järgmised uued meetmed, mis tuleb võtta: iii. rakendada tuleb vähemalt kaks konkreetset plii leviku tõkestamise meedet (seinad, vallid või kaldad, võrgud või haaveldatud kardinad ja pinnakate); iv. seirata tuleb pinnakatteta laskealal laskemoonakollete pH-d ja vajaduse korral koldeid töödelda; v. pliid sisaldav kasutatud laskemoon tuleb kokku koguda vähemalt iga kolme aasta järel; vi. pliid sisaldava laskemoona kasutamist lubada üksnes laskespordi liidu liikmetele; ja vii. piirata tuleb nende käitajate arvu, kes võivad erandiga hõlmatud kaliibreid turule viia. Riskijuhtimismeetmete tõhususe jälgimiseks ja piirangu rakendamise hõlbustamiseks lisatakse järgmised nõuded:  liikmesriigid peavad iga viie aasta järel esitama ametile teabe nende territooriumil tarnitud ja kokkukogutud pliihaavlite koguste kohta;  liikmesriigid peavad kehtestama lasketiirude loastamise korra ja loetelu loa saanud välilasketiirudest. Kalastustarvetes sisalduva plii piirangud Plii kasutamine kuni 50 g kaaluvates kalapüügilantides ja raskustes ning selliste kalastustarvete turuleviimine keelatakse kolme aasta möödumisel rakendusmääruse jõustumisest, 50 g kuni 1 kg kaaluvate lantide ja raskuste puhul vastavalt viie aasta möödumisel. Erandina ei kohaldata kalastustarvete kasutamise keeldu neile alla 50 g kuni 1 kg kaaluvate lantidele ja raskustele, mis on turule viidud enne rakendusmääruse jõustumist. Trosside, traatide ja uppuvate raskuste kasutamine ja turuleviimine keelatakse kuue kuu möödumisel määruse jõustumisest, et kiiresti vältida plii otsest ja tahtlikku keskkonda viimist, andes samal ajal käitajatele siiski aega piiranguga kohanemiseks. Erandina on lubatud pliid sisaldavate messinglantide kasutamine ja turuleviimine, kui pliisisaldus jääb alla 3%, et saavutada tootmise ajal piisav töödeldavus ja tagada messingist lantide jätkuv tootmine, mis on kõige levinumad alternatiivid pliile. Samuti lubatakse kuni 0,06- grammiste lõhestatud raskuste kasutamine ja turuleviimine, kui need on lekke- ja lapsekindlas pakendis, kuna tehniliselt on keeruline leida pliile alternatiive. Lisaks ei kohaldata sellistele messinglantidele ja lõhestatud raskustele märgistuse erinõudeid. Märgistus-, seire- ja aruandlusnõuded Kõik pliid sisaldav laskemoon ja kalastustarbed, mille pliisisaldus ületab 1 massiprotsenti (või kuulide puhul 3% vasesulamites), tuleb kuue kuu möödumisel rakendusmääruse jõustumisest jaemüüjatel või kaugmüügi korral kaugmüügipakkumises nõuetekohaselt märgistada, et tarbijad oleksid teadlikud piirangutest ja riskidest. Lasketiirudes tuleb seirata äravooluvett ja keelata selle kasutamine põllumajanduses. Samuti tuleb koguda ja raporteerida teavet kasutatud ning kogutud pliilaskemoona kohta ning säilitada nimekiri heakskiidetud lasketiirudest. Kõik kehtestatud erandid, sealhulgas 15-aastane sportlaskmisele kehtiv erand, vaadatakse kümne aasta pärast uuesti läbi komisjoni ja ameti koostöös. Liikmesriikidel jääb õigus säilitada oma siseriiklikud, rangemad piirangud plii kasutamisele, kui need ei takista kaupade vaba liikumist siseturul. 3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Komisjoni rakendusmääruse õiguslik alus on REACH määruse artikkel 68 lõige 1. Praegu kehtivad piirangud plii ja pliiühendite suhtes, sealhulgas piirangud pliihaavlite kasutamisele märgaladel või nende ümbruses, mis kehtestati komisjoni määrusega (EL) 2021/57. Pliil põhinevad laskemoon ja kalapüügitarvikud (nt raskused ja landid) kujutavad endast tõsist ohtu nii keskkonnale kui ka inimtervisele. Eriti haavatavad on lapsed. Riskid ei ole piisavalt kontrollitud ning probleem nõuab ELi tasandil reageerimist, et kaitsta nii loodust kui inimeste tervist. Seega on põhjendatud plii kasutamise piirangute ühtlustamine EL tasandil. Eelnõu vastab proportsionaalsuse põhimõttele, kuna plii kasutamine laskemoona ja kalastustarvikute koostises kujutab lubamatut riski inimeste tervisele ja keskkonnale, eriti haavatavatele sihtrühmadele ning selle riskiga tuleb tegeleda kogu ELi tasandil. Seetõttu on asjakohane kehtestada sellise laskemoona ja kalastustarvete turuleviimise ja kasutamise piirang. Samuti on piirangu kehtestamisel ette nähtud erinevad üleminekuajad, mis võtavad arvesse sihtrühmade vajadust kohandada oma tegevust. Lisaks vaadatakse 15-aastane sportlaskmisele kehtiv erand kümne aasta pärast uuesti läbi. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Kavandatud piirangute eesmärk on vähendada plii heitkoguseid järgmise 20 aasta jooksul ligikaudu 630 000 tonni võrra. See tähendaks 72% vähendamist võrreldes olukorraga, kus piirangut ei kehtestata. Eesti on ühinenud rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooniga3 ning on 1. novembrist 2008. a Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe4 osaline. Seega on plii keelustamine jahipidamises kooskõlas Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega. Riigikaitse seisukohast konsulteeris Euroopa Komisjon enne eelnõu avaldamist Euroopa Kaitseagentuuriga (EDA) ning kaitsevõimekuse vähenemise ohtu ei tuvastatud. Militaar- ja julgeolekueesmärgil pliilaskemoona kasutamine on erandina jätkuvalt lubatud. Sarnaselt plii heitekoguste vähendamiseks kavandatavatele meetmetele on ELis juba rakendamisel elavhõbeda kasutamise keelustamine. Elavhõbeda kasutamise keelustamine ELis on toimunud sujuvalt, kuna sobivad alternatiivid on paljudes valdkondades juba kättesaadavad, ühiskondlik ja poliitiline toetus tugev ning üleminek toimub järk-järgult. Sotsiaalne ja tervisemõju Pliihaavlid kujutavad ohtu lindudele, loomadele ja inimestele olenemata sellest, kus tulistamine toimub. Kui pliiheitmeid jahinduses ja kalastuses ei piirata, võib ameti hinnangul järgmise 20 aasta jooksul keskkonda sattuda ligikaudu 876 000 tonni pliid. Sellise koguse mõjud ei piirdu ainult inimeste tervisega: plii otsese allaneelamise tõttu võivad surra vähemalt 135 miljonit lindu, veel 14 miljonit võivad saada mürgistuse jahil hukkunud loomade, saastunud rohu vmt söömisel ning 7 miljonit pliisisaldusega raskuste ja lantide allaneelamise tõttu. Seega on tegemist laiaulatusliku keskkonna- ja sotsiaalse probleemiga. Plii on määruse (EÜ) nr 1272/20082 kohaselt liigitatud kui veeorganismidele väga toksiline aine ning tunnistatud reproduktiivtoksiliseks aineks, kuna see kahjustab viljakust ja mõjutab loote ning lapse närvisüsteemi arengut, põhjustades pöördumatuid kahjustusi ja intelligentsuskvoodi langust. Pliiga kokkupuude on seotud ka täiskasvanute suurenenud südame-veresoonkonna, neeru- ja kesknärvisüsteemi haiguste riskiga ning see võib põhjustada ka vähki. Loomadel ja lindudel võib plii põhjustada nii ägedaid kui ka kroonilisi toksilisi mõjusid, sealhulgas surma. Euroopa Toiduohutusamet on oma teaduslikus arvamuses (EFSA 20133) välja toonud, et toidukaudne pliiga kokkupuude võib mõjutada eelkõige loodete, imikute ja laste närvisüsteemi arengut. Uuringud on näidanud, et pliilaskemoonaga lastud ulukiliha võib sisaldada mikroskoopilisi pliiosakesi, mida ei saa täielikult eemaldada lihast tabamuspiirkonna väljalõikamise teel ega vähendada plii sisaldust toiduvalmistamisel. See seab pliimürgistuse ohtu hinnanguliselt 13,8 miljonit jahimeeste perekonda kuuluvat inimest ELis, sealhulgas 1,1 miljonit alla seitsmeaastast last, kes on kõige tundlikum riskirühm4. Lisaks terviseriskidele kaasnevad pliikasutusega olulised sotsiaalsed mõjud. Paljud pered ELis, eriti maapiirkondades, sõltuvad ulukilihast oma toidulaual ning neil puuduvad sageli vahendid kallimate alternatiivide soetamiseks või tervisekahjustustega toimetulekuks. Haavatavate rühmade, nagu madalama sissetulekuga perede ja laste puhul, võivad pliiga seotud kognitiivsed kahjustused, õppimisraskused ja madalam IQ mõjutada haridustulemusi, töövõimalusi ja elukvaliteeti kogu elukaare jooksul. Madalama IQga laste heaolukaotust on hinnatud vähemalt 70 miljoni euro suuruseks aastas. Pliiga seotud kroonilised haigused toovad kaasa suurema koormuse tervishoiusüsteemile ning suurendavad töövõimetusjuhtude ja sotsiaalkulude hulka. Samuti mõjutab see usaldust riigi keskkonna- ja tervisepoliitika vastu, sest otsused, mis põhinevad teadusel ja rahvatervise kaitsel, tugevdavad üldist usaldust avaliku halduse vastu. Kuigi pliivabadele alternatiividele üleminekuga kaasnevad teatavad väljakutsed – eriti laskespordile –, on pliikasutuse piiramine oluline, et vähendada tõsiseid tervisemõjusid. Plii kahjustab eriti laste närvisüsteemi arengut, põhjustades pöördumatuid kognitiivseid kahjustusi ja intelligentsuse langust. Arvestades, et pliil puudub ohutu kokkupuutetase, seab see ohtu üle miljoni jahimeeste perekonda kuuluva lapse ELis, samuti haavatavad grupid nagu rasedad ja madalama sissetulekuga pered, kes sõltuvad ulukilihast. Seetõttu tuleb tervisekaitset käsitleda prioriteedina ning plii asendamist alternatiividega toetada läbimõeldud, etappideks jaotatud ülemineku kaudu, leevendades samal ajal mõju teistele valdkondadele. Mõju majandusele Pliid sisaldava laskemoona keelustamisel ja üleminekul pliivabale laskemoonale on mitmetahulised majanduslikud mõjud, mis puudutavad nii jahimehi, laskesportlasi kui ka 2 CL2008R1272ET0280010.0001_cp 1..2 3 Scientific Opinion on Lead in Food 4 Lead in outdoor shooting and fishing ANNEX XV report laskepaikade omanikke ja haldajaid. Ühelt poolt on turul juba olemas sobivad alternatiivid – näiteks teraspadrunid, mille hind on võrreldav pliist padrunitega ning mis sobivad enamiku jahipidamis- ja laskmisviiside jaoks. See tähendab, et paljude harrastajate jaoks ei kaasne üleminekuga olulist lisakulu. Siiski tuleb arvestada, et vismutist ja volframist valmistatud padrunid, mida kasutatakse erijuhtudel ning harvemini, on oluliselt kallimad – neli kuni viis korda võrreldes pliipadrunitega – ning nende hind tõenäoliselt jääbki kõrgeks. Seega võib spetsiaalse laskemoona vajadus mõnes jahivormis või harjutuslaskmises tõsta kulusid harrastajatele. Välilasketiirud/-laskepaigad, mis soovivad säilitada pliid sisaldava laskemoona kasutamise õiguse, peavad rakendama riskijuhtimise meetmeid ning lasketiirud peavad läbima riikliku loa menetluse. Sellega kaasneb täiendav halduskoormus ja kulu nii lasketiirudele kui riigiasutustele. Suuremad majanduslikud mõjud hõlmavad lasketiire, eeskätt välilasketiire, kus kasutatakse pliid sisaldavat laskemoona. Uute nõuete kohaselt peavad sellised tiirud võtma kasutusele tõhusad meetmed pliijääkide kogumiseks ja keskkonnareostuse vältimiseks, mis võib tähendada kuulipüüdjate täiustamist, pinnase neutraliseerimist, äravooluvee puhastussüsteemide rajamist ning pidevat seiret ja hooldust. Lisaks peab kogutud pliikoguste üle pidama arvestust ja järgima täiendavaid dokumenteerimis- ning aruandluskohustusi. Need muudatused võivad tähendada investeeringuid rajatiste ümberehitamisse, kui lasketiirus juba kasutatavad riskijuhtimismeetmed ei vasta käesoleva eelnõuga sätestatavatele meetmetele. Välja pakutud riskijuhtimismeetmed näevad ette, et rakendatakse vähemalt kahte neljast kaitsemeetmest (nt seinad, vallid, võrgud või pinnakate kuulitabamuse piirkondades) ning iga 3 aasta tagant kogutakse kokku kasutatud pliikuulid. Kehtiva siseministri määruse[1] kohaselt on välilasketiirudes ja laskepaikades kaitsevalli olemasolu juba kohustuslik, kuid käesoleva eelnõu kohaselt kaasneks lastud pliilaskemoona kokkukogumise nõudega vajadus iga kolme aasta tagant kaitsevall lammutada, eemaldada (välja sõeluda) kaitsevalli moodustavast materjalist sinna kogunenud laskemoon ning kaitsevall uuesti ehitada. Kui riskimeetmeid aga ei rakendata, siis sellistes lasketiirudes pliilaskemoona kasutamine sportlaskmise eesmärgil enam ei oleks lubatud. See mõjutaks laskespordi jätkusuutlikkust Eestis, kui rahvusvahelises laskespordis jätkatakse võistlustel pliid sisaldava laskemoona kasutamist. Lasketiiru kavandatud eranditingimustele vastavusse viimine nõuab vähemalt olemasoleva liiva/pinnase eemaldamist raskete pinnase teisaldusseadmete ja tööjõu abil, isolatsiooni paigaldamist ja katuse või püsiva katte ehitamist. Drenaaživeesüsteemide osas toovad erinevad keskkonnatingimused kaasa erinevaid väljakutseid kuuma, külma ja vesise keskkonnaga, mis kõik kujutavad endast ainulaadseid tehnilisi ja disainiprobleeme. Veekaitsesüsteemi (väljavooluvee ärajuhtimine, drenaaž, filtreerimine, puhastamine, ärajuhtimine ja hooldus) ehitamise hinnanguline maksumus on 100 000 eurot lasketiiru kohta. „Jooksvate“ laskemärkide laskmise raja/harjutusala katusega liivapüüduri (ilma veemajandussüsteemita) ehitamise maksumus on umbes 1830 eurot meetri kohta. Pliipüüniste, nagu terasest ja kummist kuulilõksud, kuulilõksu kassetid ja vertikaalsed terasplaadid, paigaldamise kulu ühe laskepositsiooni kohta on hinnanguliselt 35 000 eurot, millele lisandub aastane hoolduskulu kuni 1500 eurot. [1] Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded–Riigi Teataja Eelnõuga kavandatavate parimatele tavadele vastavate ohutusvallide ehk liivapüüdjate (sealhulgas kaevetööd) ühe meetri maksumus on 5000 eurot (Kultuuriministeeriumi hinnangul) kuni 9000 eurot (teiste liikmesriikide hinnangul) meetrit kohta. Näiteks Tartu Tervisespordikeskuses on 460 m, Kose-Risti praktilise laskmise lasketiirus kuni 500 m ohutusvalle. See tähendaks ühe lasketiiru kohta mitme miljoni eurost kulu iga kolme aasta tagant. Eestis on ligikaudu 30 välilasketiiru, mille vallide pikkused varieeruvad, mistõttu võib iga kolme aasta tagant kogukulu nende kõigi lasketiirude puhul ulatuda mitmekümne miljoni euroni. Ilma täiendava rahastuseta ei ole riskimeetmete rakendamine lasketiirudele jõukohane. Kohanduste tegemine nõuab ressursse, kuid laiemas vaates tuleb arvestada, et pliiga seotud keskkonna- ja tervisekahjud toovad kaasa ka varjatud majanduslikke kulusid – sealhulgas suurenenud kulud tervishoiule, töövõime vähenemine pliimürgistusega inimeste seas, IQ langusest tulenev potentsiaalse tootlikkuse kadu ning liigilise mitmekesisuse vähenemisest tingitud ökoloogilised ja majanduslikud kaod. Kui neid kulusid arvesse võtta, võib pliivabade alternatiivide kasutuselevõtt osutuda pikemas perspektiivis ühiskonnale kokkuvõttes kuluefektiivsemaks lahenduseks. Piirangud võivad mõjutada kogu laskespordiga seotud ökosüsteemi – treenerid, instruktorid, laskespordiklubid ja -koolid, võistluste korraldajad ning seotud tarneahel (relva- ja laskemoonatootjad, varustuse müüjad) võivad kogeda tegevuse vähenemist või ümberkujundamist, millega kaasnevad majanduslikud kahjud ja töökohtade vähenemine. Klubid võivad sattuda raskustesse, kui ei suuda investeerida vajalikesse muudatustesse või kui liikmeskond väheneb seoses treeningvõimaluste piiratusega. Seejuures ei saa jätta arvesse võtmata pliist tulenevaid tõsiseid tervisekahjusid ka neile inimestele, kes puutuvad pliijääkidega kokku regulaarselt – näiteks sportlased, treenerid ja lasketiirude töötajad. Samas võib plii kasutamise lõpetamine pakkuda majanduslikke võimalusi uutele tööstusharudele, näiteks pliivabade padrunite tootmisele ja arendusele, alternatiivsete materjalide kaevandamisele või töötlemisele ning innovaatiliste laskesüsteemide loomisele, mis arvestavad paremini keskkonna- ja terviseaspekte. Samuti võivad lasketiirud, mis teevad vajalikud kohandused ja omandavad loa, jätkata tegevust kontrollitud tingimustes ja saada konkurentsieelise. Kalandusvaldkonnaga seotud piirangud puuduvad eeskätt harrastuspüügiga tegelejaid. Kokku on Eestis ligikaudu 160 000 harrastajat, nendest õngedega käivad kalapüügil umbes 90% kalastajatest, st muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus on ligikaudu 144 000 isikut. Jahindusvaldkonnaga seotud piirangud puudutavad jahitunnistust omavaid isikuid. Kehtivat Eesti jahitunnistust omab ligikaudu 15 600 isikut, kellest ligikaudu 11 000 kuulub Eesti Jahimeeste Seltsi liikmesorganisatsioonidesse. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele Kuna REACH-määrus on otsekohalduv, siis Eesti õigusaktide muutmise vajadust ette ei ole näha. Kemikaaliseadus sätestab riikliku järelevalve teostamisel asutuste ülesannete jaotuse vastavalt nende pädevusele. Komisjoni rakendusmääruse rakendamisega kaasneb halduskoormuse kasv nii järelevalveasutustele kui ka lasketiirude ja laskepaikade pidajatele. Määrus näeb ette uute regulatiivsete kohustuste täitmise, mis eeldavad lasketiirude ja teiste laskepaikade kontrolli, dokumentatsiooni kogumist ning tegevuslubade või autoriseerimise süsteemi kehtestamist. See tähendab, et paljud siiani vabamalt tegutsenud laskepaigad peavad läbima ametliku hindamise ja loamenetluse, mis lisab halduslikke ja ka rahalisi kohustusi. Määrus suurendab järelevalveasutuste töömahtu. Pliilaskemoona kasutamise järelevalve kuulub Keskkonnaameti pädevusse, mis tähendab vajadust Keskkonnaametil luua või täiendada piirangute nõuetekohase täitmise kontrollimehhanisme – näiteks kontrollida, kas lasketiirud on rakendanud nõutud keskkonnakaitsemeetmed, pidama arvestust plii sisaldava laskemoona koguste üle ja tuvastama võimalikke rikkumisi. Järelevalve eeldab lisainvesteeringuid erivarustusse, täiendavat koolitust ametnikele, uute kontrollprotokollide väljatöötamist ning andmekogumissüsteemide loomist või täiendamist. Plii tuvastamiseks oleks järelevalveks vajalik osta spetsiaalne seade. Efektiivseim seade sellise toimingu jaoks on kaasaskantav röntgenfluorestsentsanalüsaator (XRF), mis võimaldab kiiret ja mittepurustavat analüüsi välitingimustes. Sõltuvalt mudelist ja lisavarustusest jääb sellise seadme hind vahemikku 10 000–30 000 eurot. Maksimaalne investeering tõhusa järelevalve tagamiseks oleks osta üks seade maakonna kohta, mis hinnanguliselt tähendaks 15 x 15 000 eurot, millele lisandub ligikaudu 1000 eurot hooldus-, kalibreerimis- ja koolituskulu ühe seadme kohta aastas. See teeks kokku ligikaudu 225 000 eurot soetuskulu, millele lisandub hoolduskulu ligikaudu 15 000 eurot aastas. XRF seadme puhul on oluline välja tuua, et seda seadet saaks Keskkonnaamet kasutada ka teiste oma vastutusvaldkonnas olevate järelevalvekohustuste puhul (kuna XRF seadmed tuvastavad ka teisi elemente lisaks Pliile). Väiksem investeering oleks võimalik, kui kasutada lisaks XRF seadmetele ka lihtsustatud kiirteste (hind 25–50 eurot 8–12 testi eest). Sellised lihtsustatud kiirtestid on visuaalselt sarnased testribadele. Sellised testribad on mõeldud plii tuvastamiseks näiteks värvides, tolmus või vees, seega pole paraku ideaalsed metallobjektide puhul, nagu kuulid ja kalapüügi raskused. Testribad sobivad eelkõige pindade ja tolmu testimiseks, mitte kindlaks tegema, kas näiteks konkreetne laskemoon on pliist või terasest. Aga teatud juhtudel võiks olla võimalik ka nende testribadega saada indikatsioon, et tegemist on pliiga. Sellise lahenduse puhul võiks lisaks testribadele hankida 4 XRF seadet Eesti kohta, teostada nendega poodides plaanilisi kontrolle ning kohapealsetes kontrollides kasutada testribade lahendusi ja kahtluse korral laskemoon/kalapüügivahend konfiskeerida ja teostada analüüs hiljem. Sellise lahendus tähendaks seadmete soetamise ja hoolduse kuludeks hinnanguliselt 64 000 eurot. Ettepaneku järgi tuleb pärast üleminekuperioodi teha järelevalvet müügi ja kasutamise osas ja seda ka kalanduses kasutatavate raskuste osas. Keskkonnaameti esialgsel hinnangul tähendaks see neile lisakoormust järgmistes valdkondades: - kontrollid kalandus- ja jahinduspoodides. Veebikaubandust täielikult kontrollida ei ole võimalik, seega kaubanduse kontrollimiseks on vaja koostööd tolliga ja ELi siseselt pädevate asutuste vahel; - kontrollid lasketiirudes ja laskepaikades. Kuna määruse eelnõu näeb ette ka riskijuhtimismeetmed, millega plii leostumist vältida, siis lisanduvad meetmete ja kasutatava laskemoona kontrollid; - kontrollid jahipidamisel. Laieneb piirang haavlitelt ka kuulidele. See on ühildatav jahikontrollidega; - plii raskuste ja muu varustuse kontrollid kalanduse järelevalves. See on Keskkonnaameti jaoks uus teema, mida on võimalik ühildada olemasolevate kontrollidega, kuid eeldab varustust ja täiendavat väljaõpet. Uute järelevalve valdkondade puhul on riigisiseselt vajalikud läbirääkimised selles osas, kas neid kohustusi hakkab täitma ainult Keskkonnaamet või teatud teemades lisaks ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Politsei-ja Piirivalveamet. Mõju laskespordile ning reservväelaste ja vabatahtlike riigikaitselisele valmisolekule Eelnõuga kavandatavad piirangud mõjutavad oluliselt laskespordi arengut ELis. Piirangute kehtestamisel, isegi 15 aastase üleminekuajaga, muutub laskespordiga tegelemine ELis keeruliseks. Väljaspool liidu territooriumi saab seda teha endistel tingimustel. Sportlastele on aga oluline treeningute toimumine samadel tingimustel nagu rahvusvahelistel võistlustel, mis tagab võrdväärse ettevalmistuse ja konkurentsivõime. Vastasel juhul mõjutab see esinemist rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, muuhulgas ka olümpiamängudel. Kui ELis tingimuste tagamine muutub võimatuks, tuleb sportlastel treeninguid läbi viia väljaspool, mis suurendab treeningute kulusid ja raskendab logistikat. Hetkel pole teadaolevalt tegeletud alternatiivide leidmisega, mis rakenduks terves maailmas. Eeldatavasti jätkab ülejäänud maailm pliid sisaldava laskemoona kasutamist laskepordis. Sportlastele, kes ei saa endale lubada treeninguid välismaal või kes ei leia piisavalt võrdväärseid treeningtingimusi, võib see tähendada loobumist tippspordist või madalamat sportlikku tulemust. Pliivabale laskemoonale üleminek võib tähendada vajadust sportrelvad välja vahetada. Sellega kaasneks täiendav kulu sportlastele ja klubidele. Eesti spordiregistrisse5 on kantud Eesti spordiobjektid, sh sportlaskmiseks mõeldud lasketiirud/laskepaigad (57), millest 30 on välilasketiirud/-laskepaigad. Eesti Spordiregistri andmetel on Eestis hetkel ligikaudu 4400 laskespordi harrastajat. Eestis harjutavad laskmist, sh tegelevad laskespordiga, paljud reservväelased ja vabatahtlikud ka kaitseväe, Kaitseliidu jm organisatsioonide õppustest väljaspool, et hoida oma oskused kõrgel tasemel. Kui plii laskemoona kasutusvõimalusi oluliselt piiratakse, võib see takistada või kallimaks muuta reservväelaste ja vabatahtlike treeninguid, vähendades seeläbi kaitsetahet ja -võimet. Eelkirjeldatud mõjude leevendamiseks näeb eelnõu ette alalise erandi pliid sisaldava laskemoona kasutamiseks siselasketiirudes ning jõustruktuuride ja kaitsetreeninguteks mõeldud välilasketiirudes, mis on võtnud kasutusele tõhusad meetmed pliijääkide kogumiseks ja keskkonnareostuse vältimiseks. Mõju riigi julgeolekule Kaitsevägi, mis kasutab suures mahus pliid sisaldavat laskemoona, võib silmitsi seista probleemidega. Esiteks mõjutab plii kasutamise piiramine laskemoona kättesaadavust, sest üldine laskemoona nõudlus ja pakkumise ebakindlus on kasvanud seoses rahvusvahelise julgeolekuolukorra pingestumisega. Alternatiivsete materjalide, nagu teras või vismut, kasutuselevõtt eeldab tööstuse ümberseadistamist, mis võib ajutiselt tootmisprotsessi seisata või tekitada viivitusi tarneahelates. Lisaks võivad alternatiivide hinnad olla kõrgemad, mis tähendab koormust kaitse-eelarvele. Plii toorainena pärineb valdavalt Euroopa Liidu või NATO liikmesriikidest, samas kui terashaavlite tootmine on suuresti sõltuv Hiinast. Sõltuvus kolmandatest riikidest võib tuua julgeolekupoliitiliselt täiendavaid riske. Laskemoona tootmisahela muutmine – alates toorainete hankest kuni tootmisliinide ümberseadistamiseni – ei ole lihtne ega kiire protsess. Erinevate metallide nagu vismuti ja volframi piiratud kättesaadavus maailmaturul võib põhjustada hinnatõuse ja tarnehäireid, eriti kui nõudlus ootamatult kasvab. See omakorda võib takistada kaitseväe ja teiste jõustruktuuride 5 Laskesport - ESR võimet kiiresti ja kulutõhusalt hankida piisavalt sobivat laskemoona, millel on otsene mõju riigi kaitsevõimele ja varustuskindlusele. 5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 5.1. Eesti toetab komisjoni rakendusmääruse eesmärki vähendada plii sattumist looduskeskkonda ja inimeste kokkupuudet pliiga. Peame oluliseks, et säilitatakse eelnõus ette nähtud alaline erand pliilaskemoona kasutamiseks siselasketiirudes ning jõustruktuuride ja kaitsetreeninguteks mõeldud välilasketiirudes. Julgeolekuolukorda arvestades peame oluliseks, et Euroopa Liidu turul on pärast piirangute jõustumist pliivaba laskemoon kättesaadav nii kaitsevaldkonnale, jahimeestele kui sportlastele. Peame põhjendatuks eelnõus sätestatust pikemat üleminekuaega jahinduses kasutatavale laskemoonale, millel omadustelt samaväärne alternatiiv mitmetes segmentides hetkel puudub või pole see kättesaadav puuduliku varustuskindluse tõttu. Selgitus: Eesti toetab eelnõu eesmärki vähendada pliiga kokkupuudet inimeste ja keskkonna jaoks. Seetõttu on alternatiivse laskemoona kasutamine kõige tõhusam viis plii biosaadavuse vähendamiseks riskirühmades ning aitab vältida pliist põhjustatud pikaajalisi ja pöördumatuid tervisekahjusid. Toetame eelnõuga ette nähtud alalist erandit pliilaskemoona kasutamiseks siselasketiirudes ning jõustruktuuride ja kaitsetreeninguteks mõeldud välilasketiirudes/laskepaikades ja rõhutame selle olulisust. Peame oluliseks, et pärast piirangute jõustumist oleks pliivaba laskemoon kättesaadav kõigile asjaomastele valdkondadele. Eelnõus on välja toodud, et pliivaba laskemoon on turul olemas. Siiski puudub eelnõust põhjalik mõjuhinnang, kas ELis suudetakse pliivaba laskemoona toota piisavas koguses, et see kataks kõigi asjaomaste sektorite vajadused keeldude jõustumisel. Seda eeskätt praegust julgeolekuolukorda arvestades, kus paljud tootjad on oma ressursid suures osas sõjamoona tootmisele suunanud. Toetame, et kõik kehtestatavad erandid, sealhulgas 15-aastane sportlaskmisele kehtiv erand, vaadatakse kümne aasta pärast uuesti läbi komisjoni ja ameti koostöös. Eestis ei toodeta jahirelvasid ega laskemoona, mistõttu sõltume laskemoona impordist, peamiselt Euroopast. Üleminekuperioodi jooksul ei pruugi olla kättesaadav alternatiivne laskemoon kõikides segmentides (nt kesk- ja ääretulepadrunid, millele kasutusomadustelt sobivat alternatiivi veel ei ole). Leiame, et ≥ 5,6mm pliihaavlite ja kesktulepadrunite kuulide puhul peaks üleminekuaeg jahinduses olema pikem kui eelnõus pakutud. Pakutud 18 kuud (haavlid) ja 3 aastat (kuulid) üleminekuperioodi tuleks pikendada 5 aastani, misjärel hinnatakse uuele moonale ülemineku reaalseid võimalusi. Kesktulepadruni < 5,6mm kuulide puhul on eelnõus sätestatud üleminekuaeg kolm aastat, kuid eelistame üleminekuperioodi kümme aastat, kuna selle kaliibriga kesktulepadrunitele ei ole häid alternatiive turul täna saada. Pliivaba laskemoona kasutamine eeldaks seda kaliibrit kasutatavate vanade vintpüsside puhul raua vahetamist. Samuti on täna kättesaadav vintpüsside pliivaba laskemoon üsna ebatäpne ja seetõttu jahipidamisel sobimatu. Eesti eelistaks ääretulepadruni puhul kümneaastase üleminekuaja asemel alalise erandi kehtestamist, mida sobiva laskemoona tekkimisel võib ümber vaadata, kuna selle laskemoona puhul omadustelt samaväärne alternatiiv hetkel puudub. Praegu kättesaadav pliivaba laskemoon selles segmendis on ebatäpne, vähese jõudlusega ja võrdlemisi kallis. Kui sobiva pliivaba laskemoona kättesaadavus jääb ebaselgeks, peame piirangute kehtestamisel põhjendatuks pikemat üleminekuaega. Eelnõuga keelatakse nii pliisisaldusega >1 massiprotsenti laskemoona kasutamine kui ka sellise laskemoona jahipidamise ajal või jahil käimise käigus kaasaskandmine. Peame sellise keelu sätestamist põhjendatuks, kuna – arvestades keeldu kasutada jahipidamisel pliid sisaldavat laskemoona –, puudub ka praktiline vajadus sellise laskemoona kaasas kandmiseks. Samas leiame, et ei ole võimalik teha järelevalvet välitingimustes sportlaskmisele minnes laskemoona kandmise osas, kuna laskemoona kasutamise eesmärki saab tuvastada vaid selle kasutamise hetkel. Seetõttu nõustume, et keeld kaasas kanda pliid sisaldavat laskemoona, kui minnakse välitingimustesse laskesporti tegema, ei ole otstarbekas. 5.2. Eesti toetab meetmeid, mis vähendavad plii toidukaudset saadavust pliilaskemoonaga lastud ulukilihast. Pliid sisaldavate kalastustarvete (raskused ja landid) müügi keelustamise osas teeme ettepaneku kehtestada üleminekuajaks kaks aastat. Kuivõrd pliid sisaldavate kalastustarvete kasutamist on keeruline kontrollida, leiame, et ka väikeste raskuste ja lantide kasutamisele tuleks sätestada üleminekuaeg vähemalt viis aastat või jätta sellele tooterühmale kasutamise keelamise üleminekuaeg kehtestamata. Kaitsekihiga kaetud pliiraskused (nt plastikkattega pliipael võrkudes, mõrdades) peavad jääma erisusena kasutamiseks lubatuks. Selgitus: Eesti toetab eelnõu eesmärki vähendada pliiga kokkupuudet inimeste ja keskkonna jaoks, tuginedes teaduslikele andmetele, mis näitavad, et pliilaskemoonaga lastud ulukite liha sisaldab oluliselt rohkem pliid kui näiteks tehistingimustes kasvatatud ulukite liha või ulukiliha, mille puhul on kasutatud alternatiivset pliivaba laskemoona. Kuna ulukilihast ei ole võimalik pliiga saastatust täielikult eemaldada tabamuspiirkonna väljalõikamise teel või vähendada plii sisaldust toiduvalmistamisel, kujutab see endast märkimisväärset terviseriski eelkõige nendele, kes tarbivad ulukiliha sagedamini – näiteks jahimehed ja nende pereliikmed, sealhulgas lapsed, kelle närvisüsteemi arengule võib plii põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Eesti üldiselt toetab eelnõus toodud piiranguid pliid sisaldavate kalastustarvete osas, kuna pliivabad alternatiivid on piisavalt kättesaadavad. Seetõttu teeme ettepaneku lantide ja raskuste müügi keelu kohaldamisele sätestada ühe aasta võrra lühem üleminekuperiood. Siiski vajab kalapüügisektor muudatustega kohanemiseks aega, mistõttu peaksid olema eraldi üleminekuajad müügi ja kasutamise keelustamisele. Kui raskuste müük ja kasutamine keelata ühel ja samal ajal, siis võib tekkida olukord, kus kauba ostjatel ei ole võimalik ostetud raskusi ega lante kasutada. Seega on põhjendatud näha ette pikem üleminekuaeg kasutamise lõpetamisele, et muudatuste osas oleks võimalik teha piisav kommunikatsioon ning osapooled jõuaksid uute nõuetega kohaneda ja olemasoleva kauba realiseerida. Hindame, et pliid sisaldavate kalastustarvete müügi keelamine on tõhusam viis pliisaaste vähendamiseks kalanduses kui nende kalapüügivahendite kasutamise kontrollimine. Kasutamise kontrollimine võib olla keeruline, kuna see eeldab pidevat järelevalvet ja on praktikas raskemini rakendatav. Seetõttu leiame, et ka väikeste (alla 50 grammi) lantide ja raskuste kasutamise keelu kohaldamisele tuleks ette näha vähemalt kahe aasta võrra pikem üleminekuperiood (nagu on eelnõus ette nähtud suurematele lantidele ja raskustele). Samas saame nõustuda ka lahendusega, kus lantide ja raskuste kasutamisele üleminekuperioodi ei kehtestata või sätestatakse selle tooterühma osas erand. Lindude, kalade ja veeimetajate seisukohast on kõige ohtlikumad väikeste mõõtudega lahtised plii osakesed. Kaitsekihiga kaetud raskuste puhul (võrkude ja mõrdade puhul raskusnöörid) ei teki aga nende allaneelamise olukorda. Nõustume, et kaitsekihiga kaetud pliiraskused (nt plastikkattega pliipael võrkudes, mõrdades) jäävad erisusena lubatuks, kuna põhjustavad oluliselt väiksema pliilekke veekeskkonda. 5.3. Eesti toetab laskespordiga seotud erandi ülevaatamist kümme aastat pärast piirangute jõustumist, et hinnata alternatiivide kättesaadavust, sobivust ja mõju sektorile ning teha vajadusel vastavad muudatused regulatsioonis. Peame oluliseks, et tagatud oleks Euroopa Liidu sportlaste konkurentsivõime ja võrdsed tingimused rahvusvahelistel võistlustel ning spordiala jätkusuutlik areng. Selgitus: Toetame pliiheite vähendamise eesmärgil pliijääkide kogumiseks ja keskkonnareostuse vältimiseks senisest tõhusamate kaitsemeetmete rakendamist, sh kasutatud ja kokku kogutud pliid sisaldava laskemoona üle arvestuse pidamist lasketiirudes ja välilasketiirudele loamenetluse kohaldamist. Seejuures kaasnevad riskijuhtimismeetmete rakendamisega täiendavad investeeringu- ja tegevuskulud nii välilasketiirudele kui riigiasutustele. Eelnõus on ette nähtud 15-aastane erand spordis kasutatava laskemoona kasutamiseks, et ELi liikmesriigid saaksid jätkata rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamist ja korraldada teisi rahvusvahelisi võistlusi, kus plii kasutamine on praegu vältimatu. Samuti saavad ELi sportlased järgmise 15 aasta jooksul jätkata treeninguid pliid sisaldava laskemoonaga ja säilitada oma konkurentsivõime. Arvestades, et sportlaskmises kasutatakse tavapäraselt suurema kaliibriga laskemoona, vajab eelnõu täpsustamist selles osas, kas erandialuse laskemoona osas (eelnõu kohaselt suurused vahemikus 1,9–2,6 mm) on suuruste osas ekslikult märgitud valed suurused. Peame eelnõus kavandatud piiranguid, mis on otseselt suunatud laskespordile, ebaproportsionaalseks, kuivõrd laskespordi keskkonnamõju on võrreldes kaitsevaldkonna omaga väiksem. On oluline, et ELis säilib laskespordi kultuur ja traditsioonide järjepidevus ning ei teki olukorda, kus sportlastele jääb võimalus rahvusvahelistel võistlustingimustel treenida ja võistelda üksnes väljaspool ELi. Rahvusvaheline jahilaskespordi organisatsioon FITASC rõhutab pliimoona tähtsust spordis, eriti selle unikaalsete ballistiliste omaduste tõttu. Seni, kuni pole olemas samaväärset alternatiivi, ei ole mõistlik pliimoona täielikult keelustada, kuna täieliku keelustamise tagajärjeks oleks sportlaste konkurentsivõime langus ja spordiala marginaliseerumine Euroopas. Seetõttu toetame, et 15-aastane sportlaskmisele kehtiv erand vaadatakse kümne aasta pärast uuesti läbi komisjoni ja ameti koostöös, et hinnata pliivabade alternatiividele ülemineku progressi ja erandi jätkuva kohaldamise asjakohasust. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Ettepanek saadeti arvamuse saamiseks Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile. Lisaks küsiti arvamust Eesti Jahimeeste Seltsilt ning kemikaaliohutuse komisjonilt, kuhu kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi, Tööinspektsiooni, Terviseameti, Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaameti, Päästeameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Eesti Keemiatööstuse Liidu esindajad. Arvamuse esitasid Eesti Jahimeeste Selts, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, kes arvamuse kujundamisel konsulteeris sportkalastamise ja laskespordi valdkonna esindajatega, Siseministeerium, kes kaasas arvamuse kujundamisel allasutusi ja hüvirühmi, ja Kliimaministeerium, kes konsulteeris looduskaitsega seotud huvirühmadega. Arvamustega arvestamine ja mittearvestamine ning põhjendused on esitatud seletuskirja lisas (kaasamistabel).  Laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva plii piiramise eelnõu Lisa 1. Kaasamistabel Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine 1. Kaitseministeerium Kaitseministeeriumil puuduvad märkused Euroopa Komisjoni antud eelnõu Arvestatud seisukohapunktis 5.1. ettepaneku kavandile plii kasutamise piiramine laskemoonas ja kalastustarvetes. Samas, arvestades, et Kaitsevägi jätkab plii sisaldusega laskemoona kasutamist, on kaitseministeeriumi jaoks oluline, et plii kasutamist kaitsevaldkonnas ei piirataks ka edaspidi. Samuti leiame, et kuna plii piirangust tulenevalt võib eeldada mõjusid laskemoona kättesaadavusele ja ka hinnale, tuleb lisaks plii kasutamise piirangutele otsida täiendavaid ja alternatiivseid võimalusi keskkonna eesmärkide saavutamiseks. 2. Kliimaministeerium 1. Üldiselt toetame plii kasutamise piiramist laskemoonas ja kalastustarvetes, 1. Arvestatud seisukohapunktis 5.1. kuna see aitab vähendada keskkonna ja tervise riske, mida põhjustab plii saaste. 2. Arvestatud osaliselt, selgitame. Ettepaneku rakendamise seisukohast on meil siiski küsimusi ja soovime eelnõu Seisukohapunktis 5.1 on toodud menetluse käigus täiendavat teavet ning mõjude hinnangut Euroopa vajadus tagada, et piirangute Komisjonilt. jõustumisel on kõigile asjaomastele Selgitus: Üldine plii piiranguettepanek on samm loogilises suunas, kuna 2020. valdkondadele pliivabad alternatiivid aastal võeti juba vastu keeld kasutada pliihaavleid märgaladel ning nende kättesaadavad. Euroopa Komisjon lähistel. Alates 2013. aastast on Eestis keelatud veelinnujaht pliihaavlitega. arutas ohtu julgeoleku olukorrale enne Kuna osaliselt (pliihaavlitele) keeld juba kehtib, aitab üldine keeld (lisaks eelnõu valmimist Euroopa haavlitele ka kuulides) tulevikus rohkem selgust luua nii jahimeestele, Kaitseagentuuriga (EDA), kus leiti et laskesportlastele kui järelevalve ametnikele. Euroopa Komisjon toob algatuses eelnõuga kehtestatav piirang välja, et plii puhul ei ole tuvastatud taset, mille puhul ei oleks sellel kahjulikke julgeolekuohtu endast ei kujuta ning mõjusid inimtervisele. Plii on väga mürgine, põhjustades probleeme näiteks probleeme ei ole. Kaitse- ja viljakusele ja närvisüsteemile. Plii mõju on seotud ka südame-veresoonkonna, julgeolekueesmärgil neeru- ja kesknärvisüsteemi haiguste riski kasvuga. Plii on väga mürgine ka vee- pliilaskemoonamoona kasutus on elustikule, põhjustades loomadele ägedaid ja kroonilisi toksikoloogilisi toimeid, jätkuvalt erandina lubatud. Samuti on sealhulgas surma. Seetõttu peame vajalikuks, et üldine plii kasutamise keeld KOM-ga otse suhelnud Euroopa Liidus kehtestatakse. rahvusvahelised spordialaliidud. Samas on Euroopa Komisjoni ettepanekus selliseid aspekte, mille rakendamise Seisukohapunkti 5.1 on lisatud ka, et küsimusi soovime eelnõu menetluse käigus arutada. Samuti on praegu eelnõu peame põhjendatuks eelnõus sätestatust selgitustest puudu mõjuhinnang ning kinnitus selle kohta, et pliivabad pikemat üleminekuaega jahinduses 1 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine alternatiivid on kõigile relvatüüpidele ja kõigile puudutatud huvirühmadele kasutatavale laskemoonale, millel keelu jõustumise järel kättesaadavad. omadustelt samaväärne alternatiiv 2. Praeguses julgeolekuolukorras peame oluliseks, et kõigil sektoritel, keda mitmetes segmentides hetkel puudub ettepanek mõjutab, oleks kindlus, et Euroopa Liidu turul on pärast keeldude või pole kättesaadav puuduliku jõustumist pliivaba laskemoon kättesaadav piisavas koguses. Leiame, et varustuskindluse tõttu. ettepanekus on see analüüs puudu ning selle teabe puudumisel ei saa Eestis ka 3. Mõju halduskoormusele ja konkreetset seisukohta üleminekuaegade kohta veel võtta. riigiasutuste korraldusele on kirjeldatud Selgitus: Euroopa Komisjoni ettepanek toob välja, et pliivaba moon on olemas seletuskirja mõjude hindamise ning vastavalt sellele, kui lihtne on kohanduda alternatiivse moona kasutusele, peatükis. pakkunud välja ka jahipidamises erinevad üleminekuajad keeldude jõustumiseks. Samas puudub komisjoni ettepanekus mõjuanalüüs ja hinnang selle kohta, kas pliivaba moona suudetakse Euroopa Liidus ka piisavas koguses toota, et seda keeldude jõustumisel kõigile puudutatud sektoritele jätkuks. Seni erinevatelt liikmesriikidelt ning jahindussektorist saadud esialgse sisendi põhjal on tugevaid kahtluseid selles osas, kas turul on tulevikus kõigile relvatüüpidele ja kõigile puudutatud huvirühmadele piisavas koguses kättesaadav pliivaba laskemoon. Küsimus ei ole mitte selles, kas pliivabad alternatiivid on olemas, vaid selles, kas laskemoona tootjad on ka valmis tegema vastavad investeeringud, et tootmisliinid selliselt kohandada, et pliivaba laskemoona jätkuks Euroopa Liidus kõigile sektoritele. Eesti ei tooda jahirelvasid ega laskemoona ja oleme seetõttu täielikult sõltuvad impordist. Seega on meile ettepaneku arutelu käigus eriti oluline saada kinnitus selle kohta, et pliimoona kasutamise keeldude jõustumise järel oleks Eesti jahimeestele ja laskesportlastele pliivaba moona kättesaadavus tagatud. Ettepanekus on pliihaavlite kasutamisele erand tehtud ajalooliste relvade puhul. Kuna ettepanekus ei ole ajalooliste relvade määratlust täpsustatud, peame vajalikuks läbirääkimiste käigus ka selle mõiste täpsustamist. See on vajalik, et saada selgust, kas ka mõned Eestis kasutusel oleval jahirelvad võiksid sinna erandi alla kuuluda. Kuna üleminekuaegade pikkus sõltub sellest, milline võimekus on turul piisavas koguses alternatiive pakkuda, siis selle teabe täpsustuseni saame üleminekuaegade osas läbirääkimistel paindlikud olla ning konkreetse positsiooni kujundada hilisemas faasis. Huvirühmadelt saadud sisendite põhjal teame, et Eesti jahimehed soovivad oluliselt pikemaid üleminekuaegasid kui 2 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine komisjoni ettepanekus pakutud. Samas looduskaitse huvirühmad eelistaksid esialgses ettepanekus pakutust lühemaid ülemikuaegasid. Eesti esialgne hinnang üleminekuaegade kohta Pliihaavlid, kesktulepadruni kuulid ≥ 5,6mm – üleminekuaeg jahinduses peaks olema pikem. Esialgu 5 aastat, misjärel hinnatakse uuele moonale ülemineku reaalseid võimalusi ning seejärel võib komisjon keelu tähtaega veel kuni 5 aastat pikendada. Eesti sõltub pea täiel määral laskemoona impordist, peamiselt Euroopast. Alternatiivsele moonale üleminek Euroopas tähendab toorme hankimist väljaspool Euroopat (praegu tuleb plii peamiselt Euroopast ja Türgist, alternatiivne teras aga nt Hiinast) ja uute tootmisliinide rajamist. See kõik aga nõuab aega ning muudab plii laskemoona kavandatava kolmeaastase üleminekuperioodi ebarealistlikuks. Nii lühikese aja jooksul ei suudeta pakkuda alternatiive kindlasti kõikide segmentides. Seda eeskätt praegust julgeolekuolukorda arvestades, kus paljud moonatootjad on oma ressursid suures osas sõjamoona tootmisele suunanud. Kesktulepadruni kuulid < 5,6mm. Siin võiks seada esialgu sihiks 10 aastat, misjärel hinnatakse uuele moonale ülemineku reaalseid võimalusi ning seejärel seatakse uus üleminekutähtaeg. Selle kaliibriga kesktulepadrunitele ei ole häid alternatiive turul täna saada ning pole näha selle tekkimist ka lähemas perspektiivis. Pliivaba moona kasutamine eeldaks seda kaliibrit kasutatavate vanade vintpüsside puhul raua vahetamist. Ka seejärel oleks takistuseks seda tüüpi moona piiratud kättesaadavus. Lisaks on see üsna ebatäpne ja seetõttu sobimatu jahipidamisel. Ääretulepadruni puhul toetab Eesti alalise erandi kehtestamist, mida sobiva moona tekkimisel võib ümber vaadata. Selle moona puhul sisuline alternatiiv hetkel puudub ja pole ka näha, et seda lähitulevikus tekkimas oleks. Pliivaba moon selles segmendis on ebatäpne, vähese jõudlusega ja võrdlemisi kallis. 3. Peame oluliseks märkida, et on murettekitav, et ettepanek toob kaasa täiendavad olulised kohustused ning ressursivajaduse järelevalveasutustele. Selgitus: Eestis teeb praegu jahinduse valdkonnas järelevalvet Keskkonnaamet. Euroopa Komisjoni ettepanek toob kaasa nõuded ka lasketiirudele ja laskepaikadele ning märgistuse nõuded pliimoona müügi puhul. Uute järelevalve valdkondade puhul on riigisiseselt vajalikud läbirääkimised selles osas, kas neid kohustusi hakkab täitma ainult Keskkonnaamet, või teatud 3 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine teemades lisaks ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Politsei-ja Piirivalveamet. Ettepanekus praegu kirjeldatud kujul tuleb peale üleminekuperioodi teostada järelevalvet müügi, kandmise ja kasutamise osas ja seda ka kalanduses kasutatavate raskuste osas. Keskkonnaameti esialgsel hinnangul tähendaks see neile olulist lisakoormust: - Kontrollid kalandus- ja jahinduspoodides. Veebikaubandust kontrollida ei õnnestu, see tähendab koostöökohti tolliga ja EL-i siseselt. - Kontrollid lasketiirudes ja laskepaikades. Kuna määruse eelnõu näeb ette ka meetmeid, millega plii leostumist vältida, siis meetmete ja kasutatava moona kontrollid. - Kontrollid jahipidamisel. Laieneb piirang haavlitelt ka kuulidele. See on ühildatav jahikontrollidega ega ole väga suur lisakoormus. - Plii raskuste ja muu varustuse kontrollid kalanduse järelevalves. See on Keskkonnaameti jaoks uus teema, on võimalus ühildada olemasolevate kontrollidega, aga eeldab varustust ja väljaõpet. Keskkonnaamet on välja toonud, et kulukoht on varustus või ühtne metoodika plii tuvastamiseks. Haavlitele rakendatav magneti kasutamine ei ole ammendav. Ilmselt on vajalik hankida tehnilist varustust ja arvestades kontrollide hulka, on see arvestav kogus ja kulukoht. 3. Siseministeerium Toetame täielikult Euroopa Komisjoni seatud keskkonna- ja tervisekaitse 1. Arvestatud osaliselt, selgitame. eesmärke, kuid tunneme suurt muret seoses kavandatavate piirangute mõjuga Seisukohapunktis 5.1 on sõnastatud, et püssist laskmisele, mis on Eesti riigikaitselise valmisoleku säilitamise peame oluliseks, et säilitatakse eelnõus lahutamatu osa. ette nähtud alaline erand Peamised murekohad: pliilaskemoona kasutamiseks 1. Pliikuulide kasutamise piiramine välitingimustes siselasketiirudes ning jõustruktuuride ja Peamine mure puudutab kavandatava määruse lisa XVII lõike 22 punkti c, mis kaitsetreeninguteks mõeldud keelab pärast viieaastast üleminekuperioodi kasutada välitingimustes välilasketiirudes. Julgeolekuolukorda sportlaskmisel suurema, kui 5,6 mm kaliibriga pliikuule, täpsemalt: arvestades peame oluliseks, et Euroopa „(c) carrying or discharging any bullets while sports shooting outdoors or as part Liidu turul on pärast piirangute of going sports shooting outdoors, from [Publications Office: insert date 5 years jõustumist pliivaba laskemoon after EIF] kättesaadav nii kaitsevaldkonnale, See tähendab, et viie aasta möödudes ei ole lubatud kasutada suurema kaliibriga jahimeestele kui sportlastele. Eelnõu pliimoona välitingimustes sportlaskmise käigus ega selleks valmistudes, sh läbirääkimiste käigus on välja jäetud laskmisele minnes. Sellise laskemoona tegelik kasutuseesmärk selgub alles keeld sportlaskmisel pliid sisaldavat 4 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine laskeharjutuse sooritamise hetkel. Kuna enesekaitse otstarbel see laskemoon moona kaasas kanda. Laskespordi ja keelatud ei ole, siis ei peaks seda ka piirama. riigikaitselisel laskeharrastuse Kuigi käsirelvade puhul on võimalik alternatiivina kolida siselasketiirudesse, vähenemise mõjud on kirjeldatud siis püssistlaskmist harrastatakse peamiselt just välilasketiirudes, kuna see põhjalikult mõjude hindamise peatükis. võimaldab realistlikumaid treeningtingimusi ning suuremaid laskekaugusi. 2. Arvestatud osaliselt, selgitame. Välilasketiirus laskmist harrastatakse Eestis valdavalt laskespordi eesmärgil. Seisukohapunktis 5.3 on sõnastatud, et Samas on välilasketiirudel ka oluline roll riigikaitselise valmisoleku tõstmisel. toetame laskespordiga seotud erandi Pliimoona kasutamise piiramine ohustaks laskespordi arengut ja takistaks ülevaatamist kümme aastat pärast oluliselt reservväelaste ja vabatahtlike kodanike riigikaitselise valmisoleku piirangute jõustumist, et hinnata säilitamist. Kuna alternatiivsed materjalid ei pruugi pakkuda sama tasemega alternatiivide kättesaadavust, sobivust treeningvõimalusi või on need oluliselt kallimad, võib see piirang kaasa tuua ja mõju sektorile ning teha vajadusel laskespordi ja riigikaitselisel laskeharrastuse vähenemise. vastavad muudatused regulatsioonis. 2. Kavandatavate piirangute mõju laskespordile Peame oluliseks, et tagatud oleks Siseministeerium konsulteeris arvamuse kujundamisel ka seotud Euroopa Liidu sportlaste huvirühmadega. Eesti Laskurliidu hinnangul ohustaksid eelnõuga kavandatavad konkurentsivõime ja võrdsed piirangud laskespordi arengut EL-is. Kui sellised piirangud kehtestatakse, tingimused rahvusvahelistel võistlustel tähendab see seda, et laskespordiga tegelemine EL-is muutub peaaegu ning spordiala jätkusuutlik areng. võimatuks, küll aga saab seda teha väljaspool liidu territooriumi. Laskespordi Samuti on mõjud spordivaldkonnale ajalugu ja järjepidevus põhinevad tehnilistel standarditel, mida kohaldatakse põhjalikult kirjeldatud mõjude ühtemoodi kogu maailmas. Sportlased vajavad treeninguid, kus kasutatakse hindamise peatükis. Kuigi laskespordi samu tingimusi kui võistlustel. Vastasel juhul mõjutab see nende esinemist osakaal pliisaastes võib olla väiksem, rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, muuhulgas ka olümpiamängudel. Hetkel pole on pliil tõsine ja pöördumatu mõju meile teadaolevalt tegeletud alternatiivide leidmisega, mis siis peaksid keskkonnale ja tervisele, eriti laste rakenduma terves maailmas. Tänase teadmise kohaselt jätkab ülejäänud maailm arengule. Seetõttu on piirang ka tulevikus pliid sisaldava laskemoona kasutamist nii treeningutel kui proportsionaalne ja vajalik, et võistlustel. Ehk hetkeseis on selline, et laskesporti ei saa tulevikus harrastada vähendada kogu pliikoormust. EL-is, küll aga saab seda teha mujal. 3. Piirangute mõju reservväelaste ja Näiteks on eelnõus on küll ette nähtud 15-aastane erand spordis kasutatavate vabatahtlike kodanike riigikaitselisele pliihaavlite kasutamiseks, et EL-i liikmesriigid saaksid jätkata rahvusvaheliste valmisolekule on kirjeldatud mõjude tiitlivõistluste korraldamist ja korraldada teisi rahvusvahelisi võistlusi, kus plii peatükis. kasutamine on praegu vältimatu. Samuti saavad EL-i sportlased järgmise 15 4. Piirangute mõju lasketiirude aasta jooksul jätkata treeninguid pliihaavliga ja säilitada oma konkurentsivõime. omanikele on kirjeldatud mõjude Aga pärast 15-aastase erandi kehtivuse lõppemist jääb küsimus: kuidas saavad peatükis. Eelnõu näeb ette 15-aastase näiteks EL-i haavlilaskurid konkurentsivõimelisena püsida, kui nad on sunnitud erandi laskespordile. Mõjude 5 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine loobuma pliihaavlite kasutamisest, millega nad on harjunud, samal ajal kui leevendamiseks näeb eelnõu ette alalise võistlused toimuvad pliihaavlitega ja konkurendid teistest regioonidest saavad erandi pliikuulide kasutamiseks vabalt pliihaavleid kasutada? siselasketiirudes ning jõustruktuuride ja Eelnõuga kavandatavad piirangud, mis on suunatud otseselt laskespordile, on kaitsetreeninguteks mõeldud ebaproportsionaalselt karmid, eriti arvestades seda, et tegelikud riskid, mida välilasketiirudes, mis on võtnud lasketiirud keskkonnale kujutavad, on minimaalsed. On äärmiselt oluline, et EL- kasutusele tõhusad meetmed pliijääkide is säilib laskespordi kultuur ja traditsioonide järjepidevus ning ei teki olukorda, kogumiseks ja keskkonnareostuse kus sportlastele jääb vaid võimalus treenida ja võistelda väljaspool EL-i piire. vältimiseks. 3. Mõju reservväelaste ja vabatahtlike kodanike riigikaitselisele valmisolekule 5. Piirangute mõju Eestis harjutavad laskmist, sh tegelevad laskespordiga, paljud reservväelased ja laskemoonamüüjatele on kirjeldatud vabatahtlikud kodanikud ka Kaitseväe, Kaitseliidu jm organisatsioonide mõjude hindamise peatükis. õppustest väljaspool, et hoida oma oskused kõrgel tasemel. Laskespordi kaudu 6. Kuna arvamuse esitaja ei ole musta treenimine võimaldab neil harjutada täpsust, relva käsitsemist ja taktikalisi turu tekkimise võimaluse osas esitanud oskusi, mis on hädavajalikud riigikaitselise valmisoleku säilitamiseks. täpsemaid sõnastusettepanekuid, Tervitame komisjoni väljapakutud alalist erandit pliikuulide kasutamiseks võtame selle arvamuse teadmiseks. sisetiirudes ning jõustruktuuride ja kaitsetreeninguteks mõeldud 7. Piirangute mõju halduskoormusele välilasketiirudes ja rõhutame selle olulisust. Samas takistavad eelnõuga seatavad on kirjeldatud mõjude hindamise piirangud ka ametnike valmisolekut väljaspool ametlikku väljaõpet iseseisvalt peatükis. oma oskusi treenida läbi laskespordi harrastuse. Näitena võib tuua politseija 8. Mõju laskemoona tootjatele on Eesti julgeolekuasutuste töötajad, kes praegu kasutavad laskesporti oma oskuste kontekstist väheoluline, kuid mõju täiendamiseks ka väljaspool ametlikku väljaõpet. Kui neil ei ole võimalik müüjatele on kirjeldatud mõjude treenida välitingimustes pliimoonaga, võib see vähendada nende valmisolekut hindamise peatükis. Eelnõu ei näe ette kiireks ja täpseks reageerimiseks olukordades, kus on vaja relva kasutada. eraldi ELi rahastusinstrumente 4. Täiendavad kohustused lasketiirude omanikele piirangute leevendamiseks, kuid Lasketiirude omanikud peavad eelnõu järgi rakendama tõhusamaid meetmeid leevendusmeetmete rakendamine nt pliijääkide kogumiseks ja keskkonnareostuse vältimiseks. Välilasketiirud, kus teadus- ja arendustegevuste või kasutatakse pliid sisaldavat laskemoona, peavad rakendama täiendavaid väikeste ja keskmise suurusega meetmeid pliireostuse vähendamiseks (nt kuulipüüdjate täiustamine, pinnase ettevõtete toetamiseks on jäetud iga töötlemine, äravooluvee puhastamine). Lasketiirud peavad pidama arvestust liikmesriigi enda otsustada. tarnitud ja kogutud pliidvaid sisaldava laskemoona üle ning esitama andmed 9. Piirangute mõju järelevalvele on riiklikele ametkondadele. Tiirud, mis soovivad säilitada pliid sisaldava selgitatud mõjude hindamise peatükis. laskemoona kasutamise õiguse, peavad läbima riikliku loa menetluse ning täitma Eelnõu läbirääkimiste käigus on keskkonnanõudeid. Selle kõigega kaasneb neile halduskoormus ja kulu. lasketiirudele kehtestatavaid Väiksematel lasketiirudel, kellel puuduvad vahendid kallite andmekogumise nõudeid juba teatud 6 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine keskkonnakaitsemeetmete rakendamiseks, võib tekkida oht tegevuse määral leevendatud. Samuti on lõpetamiseks või üle minemiseks ainult pliivabale laskemoonale. Kui pliid läbirääkimiste käigus eelnõust välja sisaldava laskemoona kasutamise piirangud ja nendega seotud kulud jäetud keeld sportlaskmisel pliid suurenevad, võib see viia harrastuslaskmise võimaluste vähenemiseni, eriti sisaldavat moona kaasas kanda. Lisaks välilasketiirudes. on läbirääkimiste käigus eelnõusse Arvestades eeltoodut on oluline, et oleks võimalik lubada järkjärgulisi lisatud, et erandina lõike 22 punktist c muudatusi, et lasketiirudel oleks piisavalt aega investeeringute tegemiseks ja võivad sportlaskmise osas liikmesriigid kohanemiseks. seada välilasketiirudele riigisiseseid 5. Mõju relvakaupmeestele riskijuhtimismeetmeid. Relvakaupmehed peavad edaspidi pidama täpset arvestust tarnitud pliid sisaldava laskemoona koguste kohta ja esitama selle info riiklikele ametkondadele iga viie aasta järel. Kui riik kehtestab täiendavaid piiranguid pliilaskemoona kasutamisele (nt ainult teatud lubadega lasketiirudes), võib see mõjutada kaupmeeste müügivõimalusi ja klientuuri. Negatiivse mõjuna võib välja tuua, et kui pliilaskemoona kasutamise piirangud karmistuvad või selle kasutamine lasketiirudes väheneb, võib see viia pliilaskemoona nõudluse ja müügimahtude vähenemiseni. Relvakaupmehed peavad kohandama oma tootevalikut vastavalt muutuvatele regulatsioonidele ja kliendieelistustele, mis võib tähendada investeeringuid uue laskemoona sisseostmiseks. Samas, kui pliilaskemoona kasutamine väheneb, võivad kaupmehed suurendada pliivaba laskemoona pakkumist ja sellest kasu lõigata. Pliivaba laskemoon on tihti kallim, mis võib osaliselt kompenseerida pliilaskemoona müügimahtude langust. Suuremad kaupmehed võivad saada eelise: suuremad relvakauplused ja jäeketid suudavad uutele regulatsioonidele paremini kohaneda, sest neil on paindlikumad hankelepingud ja suurem kapital varude vahetamiseks. Väiksemad kaupmehed võivad sattuda raskustesse: väiksemad relvapoodide omanikud, kes on seni keskendunud traditsioonilisele pliilaskemoonale, võivad kogeda raskusi uute toodete pakkumise ja regulatiivsete nõuete täitmisega. 6. Musta turu tekkimise oht Võimalik on ka musta turu tekkimine: kui pliilaskemoon muutub märkimisväärselt piiratumaks ja kallimaks, võib see suurendada ebaseaduslikku piiriülest kauplemist või mitteametlikku müüki. 7 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine 7. Aruandluskohustused ja võimalikud uued loakohustused võivad suurendada kaupmeeste halduskoormust ja tekitada vajaduse täiendava tööjõu või IT- lahenduste järele. 8. Mõju laskemoona valmistajatele ja müüjatele Ettepanek mõjutab laskemoona tootjaid ja müüjaid, kes peavad kohandama oma tootmisliine ja turundusstrateegiaid. See võib kaasa tuua majanduslikke raskusi ja töökohtade kaotuse. Võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks tuleks pakkuda tööstusele pikaajalist kohanemisperioodi ja toetada teadusuuringuid alternatiivsete materjalide väljatöötamiseks. Lisaks võiks kaaluda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks sihtfinantseerimist. 9. Järelevalve Lasketiirudes laskemoona, sh pliid sisaldava laskemoona liigi ja koguse osas arvestuse pidamine ja selle üle järelevalve tegemine ei ole realistlikult teostatav. Samuti ei ole võimalik teostada järelevalvet „keelatud“ laskemoona „kandmise“ üle eelnõus kirjeldatud viisil, kuna selle laskemoona kasutamise eesmärki saab tuvastada vaid selle kasutamise hetkel. Haavli laskmise lasketiirudes, kus lastakse nn lendavaid märke, ei ole plii püüdmine vallide ja võrkudega võimalik, sest lastakse õhku, mitte taustvalli poole. Kokkuvõtte: Eelnõuga kavandatavad piirangud laskespordis tulevikus välilasketiirudes pliimoona kasutamiseks on ebaproportsionaalselt ranged, eriti arvestades jõustruktuuridele ette nähtud erandeid. Laskemoona hulk, mida jõustruktuurid treeninguteks kasutab on oluliselt suurem, kui laskespordis. Mistõttu jääks soovitud mõju keskkonnale marginaalseks. Pliimoona kasutamise piiramine ohustaks laskespordi arengut ja takistaks oluliselt säilitada reservväelaste ja vabatahtlike kodanike riigikaitselist valmisolekut. Eelnõuga ettenähtavate kohustuste jaotamine erinevate Eesti riigiasutuste vahel nõuab täiendavaid ressursse, järelevalvemehhanismide tugevdamist ning valdkondadeülest koostööd. Peamised mõjud puudutavad administratiivset/haldus koormust, andmekogumist ja -analüütikat ning vajadust tagada juriidiline ja keskkondlik vastavus EL-i normidega. 4. Regionaal- ja 1. Laskemoonas plii kasutamise piiramine 1. Arvestatud seisukohapunktis 5.1. Põllumajandusministeerium Toetame meetmeid, mis vähendavad plii toidukaudset saadavust 2. Arvestatud seisukohapunktis 5.2. pliilaskemoonaga lastud ulukilihast. 8 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Selgitus: Andmed näitavad, et pliilaskemoonaga lastud ulukite lihas on plii sisaldus kõrgem võrreldes teiste lihadega, sh tehistingimustes peetavate ulukite liha ja alternatiivse laskemoonaga lastud ulukite liha. Alternatiivse laskemoona eelistamine minimeerib plii saadavust kogu riskigrupis (eeskätt jahimehed ja nende pereliikmed) kõige efektiivsemalt. 2. Kalastustarvetes plii kasutamise piiramine 2.1. Plii sisaldavate väikeste raskuste järkjärguline keelustamine Alla 50-grammiste pliist raskuste ja lantide müügi keelamise üleminekuajaks peab jääma kaks aastat ja kasutamise keelamise üleminekuajaks viis aastat. Üle 50-grammiste pliist raskuste ja lantide müügi keelamise üleminekuajaks peab jääma kaks aastat ja kasutamise keelamise üleminekuajaks viis aastat. Selgitus: Muudatustega kohanemiseks vajab kalapüügisektor piisavalt aega, samuti peavad olema eraldi üleminekuajad müügi ja kasutamise keelustamisele. Kui raskuste müük ja kasutamine keelata ühel ja samal ajal, siis võib tekkida olukord, kus kauba ostjatel ei ole võimalik ostetud raskusi ega lante kasutada. Pikem üleminekuaeg on vajalik, et muudatuste osas oleks võimalik teha piisav ja hea kommunikatsioon ning müüjad jõuaksid uute nõuetega kohaneda minimeerides võimaliku tekkiva ebasoodsa olukorra kauba mitte realiseerimisest. 2.2. Kaitsekihiga kommertsvarustuse kasutamise jätkamine Kaitsekihiga kaetud pliiraskused (nt plastikkattega pliipael võrkudes, mõrdades) peavad jääma erisusena kasutamiseks lubatuks, kuna need põhjustavad oluliselt väiksema pliilekke veekeskkonda. Selgitus: Lindude, kalade ja veeimetajate seisukohast võetuna on kõige ohtlikumad väikeste mõõtudega lahtised plii osakesed. Kaitsekihiga kaetud raskuste puhul (võrkude ja mõrdade puhul raskusnöörid) ei teki aga nende allaneelamise olukorda ja seetõttu inimese toidulauale jõudmise ohtu. 5. Kultuuriministeerium Alljärgnevate seisukohtade osas oleme konsulteerinud sportkalastamise ja 1. Pliivabade alternatiivide laskespordi valdkonna esindajatega. Kui sportkalastamisega seotud valdkonnad kasutuselevõtuga seotud mõjud on on kehtestavate piirangute osas pigem positiivselt meelestatud, siis kirjeldatud mõjude peatükis. laskespordiga seotud alade katusorganisatsioonid ning lasketiirude esindajad on 2. Pliid mittesisaldavate materjalide kehtestatavatele piirangutele vastu alljärgnevatel põhjustel: pärituoluga seotud mõjud on kirjedatud 1. Sõjaline aspekt mõjude peatükis. 9 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Laskemoona tootmisega seotud ettevõtted, kes täidavad tänases geopoliitilises 3. Arvestatud osaliselt olukorras olulist rolli riikide kaitsevõime tagamisel, ei ole võimelised seisukohapunktides 5.1 ja 5.3. lühiajaliselt oma tootmist ümber korraldama. Üleminek pliilt terasele või teistele Peame oluliseks, et Euroopa Liidu turul alternatiivsetele materjalidele eeldab märkimisväärseid muudatusi on pärast piirangute jõustumist pliivaba tootmisliinides, investeeringuid ja aega, mida konteksti arvestades lihtsalt ei ole. laskemoon kättesaadav nii 2. Julgeoleku aspekt kaitsevaldkonnale, jahimeestele kui Tooraine päritolu on siinkohal määrava tähtsusega. Plii pärineb valdavalt sportlastele. Toetame laskespordiga Euroopa Liidu või NATO liikmesriikidest, samas kui terashaavlite tootmine on seotud erandi ülevaatamist kümne aasta suuresti sõltuv Hiinast. Selline sõltuvus kolmandatest riikidest, eriti tänases möödumisel piirangute jõustumisest, et geopoliitilises olukorras, on julgeolekupoliitiliselt põhjendamatult riskantne. hinnata alternatiivide kättesaadavust, 3. Laskespordi eripära ja FITASC seisukoht sobivust ja mõju sektorile ning teha Rahvusvaheline jahilaskespordi organisatsioon FITASC rõhutab pliimoona vajadusel vastavad muudatused tähtsust spordis, eriti selle unikaalsete ballistiliste omaduste tõttu. Seni, kuni regulatsioonis. Peame oluliseks, et pole olemas samaväärset alternatiivi, ei ole mõistlik pliimoona täielikult tagatud oleks Euroopa Liidu sportlaste keelustada. Selle sammu tagajärjeks oleks sportlaste konkurentsivõime langus konkurentsivõime ja võrdsed ja spordiala marginaliseerumine Euroopas. tingimused rahvusvahelistel võistlustel 4. 15-aastane erand lasketiirudele on ebapiisav ning spordiala jätkusuutlik areng. Praegused Euroopa lasketiirud, sealhulgas Eestis, ei vasta nõutavatele 4. Ei arvestatud, selgitame. tehnilistele tingimustele (nt plii kogumissüsteemid, spetsiaalsed Mõjude hindamise peatükis ja pinnakattematerjalid, pinnase happesuse kontroll jne). Nende kohandamine seisukohapunkti 5.3 selgituses on nõuab suuri investeeringuid, mille tasuvus 15-aastase üleminekuperioodi kirjeldatud, et riskijuhtimismeetmete jooksul on kaheldav. Sellise ülemineku toetamiseks peaks Euroopa Liit looma rakendamisega kaasnevad täiendavad sihipärase rahastusinstrumendi. investeeringu- ja tegevuskulud nii 5. Ebamõistlik halduskoormus ja kulud välilasketiirudele kui riigiasutustele. Määruse eelnõus sätestatud kohustused – regulaarne pinnase ja vee seire, jääkide Samas ei sisalda eelnõu eraldi ELi haldamine, detailne arvestus ja aruandlus – on lasketiirude jaoks ülemäära rahastusinstrumentide loomist nende koormavad. Need toovad kaasa ebaproportsionaalse bürokraatia ja rahalise piirangute leevendamiseks ning koormuse, mis seab küsitavuse alla paljude lasketiirude jätkusuutlikkuse. leevendusmeetmete rakendamine on 6. Ebavõrdne kohtlemine rahvusvahelises konkurentsis jäetud liikmesriikide pädevusse ja Piirangud kehtiksid vaid Euroopa Liidus, mis asetaks ELi sportlased otsustada. ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste riikidega. Treeninguteks ja võistlusteks 5. Arvestatud osaliselt, selgitame. sobiva laskemoona puudumine tähendaks ka seda, et rahvusvaheliste võistluste, Kuna arvamuse esitaja ei ole esitanud sh olümpiamängude korraldamine ELis muutuks võimatuks. konkreetseid sõnastusettepanekuid, on 7. Relvade ühilduvusprobleemid ja täiendavad kulud riskijuhtimismeetmete mõju kirjeldatud 10 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Uuele laskemoonale üleminek tähendaks paljude sportrelvade väljavahetamist, mõjude hindamise peatükis. Samas mis on sportlaste ja klubide jaoks märkimisväärne kuluallikas ning tekitab märgime, et eelnõu läbirääkimiste segadust nii treeningutel kui võistlustel. käigus on lasketiirudele kehtestatavaid 8. Mõju on marginaalne – piirang ei ole proportsionaalne andmekogumise nõudeid juba teatud Laskespordis kasutatava pliimoona keskkonnamõju on minimaalne või lausa määral leevendatud. olematu, võrreldes teiste valdkondadega. Seega on seatavad piirangud sisuliselt 6. Arvestatud osaliselt põhjendamata. seisukohapunktis 5.3. 9. Turustuse piirangud ja mõju lasketiirude tegevusmudelile Peame oluliseks, et tagatud oleks Kui pliilaskemoona müük oleks lubatud vaid lasketiirude kaudu, oleks paljudel Euroopa Liidu sportlaste Eestis tegutsevatel tiirudel vaja asuda tegelema täiendava ettevõtlusega, mis ei konkurentsivõime ja võrdsed ole nende senise tegevusmudeliga kooskõlas ega ole sageli ka majanduslikult tingimused rahvusvahelistel võistlustel otstarbekas. ning spordiala jätkusuutlik areng. Kokkuvõtteks: Rahvusvahelise spordi huvides on ette Kultuuriministeerium jagab Euroopa Sportlaskmise Foorumi (ESSF), nähtud 15-aastane erand, mille rahvusvahelise jahilaskespordi organisatsiooni FITASC ja mitmete teiste tingimuseks on tõhusate organisatsioonide seisukohta, et Euroopa Komisjoni poolt algatatud keskkonnakaitse meetmete, nagu pliilaskemoonalt alternatiivile ülemineku protsess ei ole praeguses olukorras pliisaaste kontrolli ja seire mõistlik. Seetõttu teeme ettepaneku peatada selle eelnõu menetlus, kuni on välja rakendamine. Lisaks on plaanis hinnata töötatud realistlikum ja keskkonna, julgeoleku ning spordivaldkonna erandi mõju kümne aasta pärast. vajadustega arvestav lahendus. Arvestades, et 15 aastat on pikk üleminekuperiood, võib selle aja jooksul muutuda rahvusvaheliste võistluste korraldus ning komisjon on selle küsimuse osas pidanud otsesuhtlust rahvusvaheliste spordialaliitudega, kuna tegemist on kogu ELi, mitte üksnes Eestile avalduva mõjuga. 7. Sportrelvade võimaliku väljavahetamise vajadus on täiendavalt kirjeldatud mõjude peatükis. 8. Selgitame. Kuigi laskespordi osakaal pliisaastes võib olla väiksem, on pliil tõsine ja pöördumatu mõju keskkonnale 11 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine ja tervisele, eriti laste arengule. Seetõttu on piirang proportsionaalne ja vajalik, et vähendada kogu pliikoormust. 9. Ei arvestatud, selgitame. Läbirääkimiste käigus on eelnõus tehtud muudatus seoses pliilaskemoona müügiga lasketiirude kaudu ning 15- aastast erandit kohaldatakse nii tavapärastele tarneahela osapooltele kui loa saanud laskertiirudele. Kuigi mõistame spordivaldkonna ja sidusorganisatsioonide muresid, ei pea põhjendatuks pliilaskemoonalt pliivabadele alternatiividele ülemineku protsessi peatada, kuna pliil on tõendatud kahjulik mõju nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele, eriti laste arengule, ning ELI tervise- ja keskkonnapoliitika eesmärkide täitmiseks on vaja järjepidevat tegutsemist. 6. Eesti Jahimeeste Selts EK on teinud ettepaneku piirata pliimoona kasutamist jahipidamisel järgmiste 1. Arvestatud osaliselt üleminekuperioodidega (pärast piirangu jõustumist): seisukohapunktis 5.1, kus on (a) 18 kuud kesktulepadrunite (kaliibriga ≥ 5,6 mm) kasutamise keelamiseks; sõnastatud, et peame põhjendatuks (b) 3 aastat pliimoona kasutamise keelamiseks; eelnõus sätestatust pikemat (c) 10 aastat kesktulepadrunite (kaliibriga < 5,6 mm) ja ääretulepadrunite üleminekuaega jahinduses kasutatavale kasutamise keelamiseks. laskemoonale, millel omadustelt Lisaks teeb EK ettepaneku keelata pliimoona turule laskmine (s.t. jaemüük) 5 samaväärne alternatiiv mitmetes aasta pärast. segmentides hetkel puudub või pole kättesaadav puuduliku 1. EJS leiab, et pliimoona piirangu mõistmiseks ja täitmiseks tuleb varustuskindluse tõttu. üleminekuperioodid ühtlustada ja pikendada, et minimeerida häireid 2. Arvestatud osaliselt, jahipidamises ning vältida laskemoona nappuse riski EL-i turul. seisukohapunktis 5.1, kus on sõnastatud, et julgeolekuolukorda 12 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine KONKREETSED MÄRKUSED ÜLEMINEKUPERIOODIDE KOHTA arvestades peame oluliseks, et Euroopa Pikem üleminekuperiood kesktulepadrunitele (≥ 5,6 mm) jahipidamisel Liidu turul on pärast piirangute Ettepanekus soovitakse keelata suure kaliibriga (≥ 5,6 mm) pliimoona jõustumist pliivaba laskemoon kasutamine jahipidamisel 18 kuu jooksul pärast piirangu jõustumist. kättesaadav nii kaitsevaldkonnale, Kui laskemoona tootjad ei suuda nii lühikese ajaga rahuldada märkimisväärselt jahimeestele kui sportlastele. suurenenud nõudlust suure kaliibriga mittesulamoonale, tekib jahimeeste jaoks laskemoona puudus. Mõne kaliibri jaoks puudub hetkel sobiv pliivaba alternatiiv. Samuti põhjustaks see ootamatu nõudlus suure kaliibriga padrunite hinna märgatavat tõusu. Jahimehed peaksid tegema suuri kulutusi relvade modifitseerimiseks või asendamiseks. EJS teeb ettepaneku pikendada üleminekuperioodi kesktulepadrunitele (≥ 5,6 mm) 10 aastani. Püsiv erand või 10-aastane ülevaatusperiood kesktulepadrunitele (< 5,6 mm) ja ääretulepadrunitele jahipidamisel ECHA tunnistab, et väikse kaliibriga kesktulepadrunitele ei ole häid alternatiive ja et jahimehed peavad ostma uued relvad või vahetama rauad, kui tahavad jätkata väikse kaliibriga kesktulepadrunitega jahipidamist. Kui piirang kehtestatakse, muutuvad paljud väikse kaliibriga vintpüssid kasutuks ja kaotavad turuväärtuse. ECHA on samuti leidnud, et “praegu on EL-i turul saadaval ainult piiratud alternatiive ning nende tehnilist sobivust ei ole põhjalikult hinnatud”. Lisaks on leitud, et “väikese kaliibriga alternatiivid ei saavuta veel pliimoona täpsuse taset” ning “praegu saadaolevad alternatiivid ei sobi jahipidamiseks”. Ühendkuningriik (UK) ei ole väikse kaliibriga (< 6,17 mm) kesktulepadrunite kasutamisele piiranguid kehtestanud, kuna Pliivaba seotud tehnilised ja sotsiaalmajanduslikud probleemid on olulised. ECHA on leidnud, et pliivaba ääretulepadruni alternatiivid on piiratud ning ei ole laialdaselt saadaval. 13 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine EJS teeb ettepaneku, et ääretulepadrunitele jahipidamisel kehtiks alaline erand ning kesktulepadrunite (< 5,6 mm) kasutamise küsimus vaadataks üle 10 aasta pärast piirangu jõustumist. Pikem üleminekuperiood pliimoonale jahipidamisel EJS peab pliimoona piirangu üleminekuperioodi jahimeeste jaoks kriitiliseks ja ei saa nõustuda kavandatud 3 aastaga. Lisaks pliivaba laskemoona nappusele EL-i turul on üleminekuperiood liiga lühike, et: (a) jahimehed saaksid vanad haavlipüssid asendada, (b) relvad ümber ehitada ja katsetada, (c) alternatiivse laskemoonaga harjutada. ECHA andmetel toob jahipidamine EL-i liikmesriikide majandusse 21 miljardit eurot aastas. Uuringus 16 000 jahimehe kohta 30 riigist leiti, et pliimoona keeld põhjustaks 25% jahimeeste loobumise jahist täielikult ja 30% jahimeeste jahipidamise sageduse vähenemise. EJS teeb ettepaneku pikendada pliimoonalt ülemineku perioodi 10 aastani. Pliimoona kasutamine lasketiirudes EK on teinud ettepaneku anda pliihaavlite kasutamisele lasketiirudes 15-aastane erand. Vaid vähesed lasketiirud Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Maltal vastavad juba kavandatud tingimustele. Teistes liikmesriikides oleks kavandatud meetmete rakendamise kulud märkimisväärsed ning lõpuks keelataks pliimoona kasutamine sportlaskmises. 2. EJS leiab, et EK ettepanek toob enamikus liikmesriikides kaasa tarbetu ja ebaproportsionaalse kohustuse sport- ja võistluslaskmises, kuna rahvusvahelistel võistlustel (SKEET, TRAP) kasutatakse endiselt pliimoona. Veelgi enam, see ei võta arvesse muid juhtivaid laskespordialasid, näiteks praktikal jms. alad. JÄRELDUSED Pliivaba laskemoona kättesaadavus, sobivus ja tehniline teostatavus on määrav tegur pliimoona piirangute kehtestamisel REACH-määruse alusel. 14 Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine EJS leiab, et EK ei saa kehtestada üleminekuperioode laskemoona liikidele, mille puhul sobivad alternatiivid kas puuduvad või mille tehnilised omadused ei vasta pliimoona tasemele. Kui majanduslikult ja tehniliselt sobivad alternatiivid puuduvad, pole piirang põhjendatud ja oleks jahimeestele ebaproportsionaalne. Kokkuvõtteks: • Üleminekuperioodid (praegu 18k, 3 a, 5 a ja 10 a) tuleb ühtlustada; • Kesktulepadrunite (≥ 5,6 mm) üleminekuperiood peab olema 10 aastat; • jahipidamisel kasutatavatele ääretulepadrunitel peab kehtima püsiv erand ja jahiks mõeldud < 5,6 mm kesktulepadrunid tuleb üle vaadata 10 aasta möödumisel meetme jõustumisest; • Pliimoonalt ülemineku periood jahinduses peab olema 10 aastat; • Kesktulepadrunite väikese (<5.6mm) ja suure (≥5.6mm) kaliibri piir tuleb tõsta 6,5 mm-ni 15