Hankija vastus

Lp Ulvi Reimets Teie: 26.02.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie: 03.03.2026 [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja1: Riina Loorpuu riigihangete talituse juhataja tel +372 56975666 e-post: [email protected]; [email protected] Teenuse tellijad: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus registrikood 70009244 Maksu- ja Tolliamet registrikood 70000349 Vaidlustaja: DO OK S.A registrikood 0000639585 Vaidlustaja esindajad: Julia Ostapiv e-post: [email protected] Kolmas isik: Cybernetica AS registrikood 10140133 [email protected] [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE riigihankes „Kaupade impordiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenumber 295485) 1 Esindusõiguse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra punkt 4.6.1. Elektrooniliselt kättesaadav: Riigi Tugiteenuste Keskuse avalik dokumendiregister. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340 Hankija taotlused: 1. Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta jõusse hankija 16.02.2026 edukaks tunnistamise otsus riigihankes „Kaupade impordiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenumber 295485), millega tunnistati edukaks Cybernetica AS pakkumus. 3. Jätta vaidlustus läbi vaatamata osas, milles vaidlustaja vaidlustab riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumid ja/või hindamismetoodika. 4. Vaadata vaidlustaja esitatud vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 5. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 26.02.2026 teate esitatud vaidlustusest riigihankes „Kaupade impordiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenumber 295485). VAKO palus hiljemalt 03.03.2026 esitada VAKO- le kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. 1.2. Hankija kinnitab, et teabevahetus ja kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le kättesaadavad riigihangete registrist (RHR). 1.3. Vaidlustuse kohaselt taotleb vaidlustaja hankija 16.02.2026 edukaks tunnistamise otsuse, millega tunnistati edukaks Cybernetica AS pakkumus, kehtetuks tunnistamist ning proovitöö hindamismetoodika RHS-ga vastuolus olevaks tunnistamist. 1.4. Hankija ei nõustu vaidlustaja vaidlustuses esitatud seisukohtadega ja vaidleb nendele vastu. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastuväited proovitöö hindamise läbiviimise osas 1.5. Vaidlustaja on välja toonud, et on oma proovitöö punktis 3.3.4 tabeli ridadel 22-24 välja toonud pdf dokumendi genereerimise ja selle digitembeldamise automatiseerimise. Hankija on nõus, et selline automatiseerimise variant on vaidlustaja proovitöös kirjeldatud, aga hankija ei ole nõus pakkuja seisukohaga, et selline lahendus täidab proovitöö ülesandes kõikidele pakkujatele püstitatud ülesande. Hankija toob välja, et loodavas lahenduses ei saa olla poolikuid või osalisi automatiseerimisi. CITES dokumentide automatiseerimine peab olema tehtud täisautomaatsena rahvuslike impordisüsteemide (Eestis IMPULSS) ning Euroopa liidu kesksete süsteemide CERTEX ja TRACES vahel. Siseriiklikke paralleelesid liidestusi eri ametkondade vahel ette nähtud ei ole. Hankija viitab hanke lähteülesandele lisatud dokumendile EU CSW-CERTEX Guidelines (IT Release 5.1), kus liikmesriikide ja EL vaheline täisautomaatne infovahetus on erinevates punktides selgelt välja toodud. Lisaks on nimetatud dokumendi punktis 2.3 välja toodud, et rahvuslikud kompetentsed asutused kasutavad Euroopa Liidu TRACES süsteemi otse. Seega pole vajadust CITES dokumentide paralleelseks edastuseks liikmesriigi siseselt tolli ja kompetentse asutuse vahel. Kui vaidlustaja tutvus hankele ja proovitööle lisatud materjalidega, ei oleks see vaidlustajal tohtinud kahe silma vahele jääda. 1.6. Hankija on proovitöö lähteülesande punktis 4 välja toonud, mida proovitöö ülesanne peab lahendama. Nendest esimene (alapunkt a.) on selline „Analüüsida, mis ulatuses on võimalik ametniku tegevusi automatiseerida võrreldes tänase protsessiga“. Sellega on hankija püstitanud pakkujatele ülesande ise töötada hankele lisatud dokumendid läbi ning pakkuda oma nägemus automatiseerimisest. Proovitöö eesmärk on hinnata muuhulgas pakkujate suutlikkust välja 2  pakkuda võimalikud digitaliseerimise lahendused lähtudes hanke alusdokumentides toodud infost. Seega ei ole vajalik ega põhjendatud proovitöö lähteülesandes ette kirjutada seda, mille pakkujad peavad iseseisva analüüsi käigus tuvastama. 1.7. Hankija ei ole nõus, et tänane arenduspartner omas hanke proovitöö lahendamiseks rohkem informatsiooni kui teised pakkujad. Kogu vajalik informatsioon oli hanke alusmaterjalidesse lisatud. Hindamisprotokollidest nähtub, et teised pakkujad käsitlesid CITES dokumentide automatiseerimist kooskõlas EU CSW-CERTEX arhitektuuriga ega piirdunud üksnes PDF-i genereerimise automatiseerimisega. 1.8. Hankija on seisukohal, et automatiseerimise võimaluste juures, ei pidanud piiranguid välja tooma. Eelviidatud proovitöö lähteülesande punkt 4 alapunkt a. ütleb selgelt, et analüüsida tuleb kõiki tänaseid ametnike tegevusi. 1.9. Vaidlustaja viide TOTS2 süsteemile ei ole hankija hinnangul asjakohane. TOTS2 infosüsteem ei ole hanke osa, ega ka proovitöö skoobis. Hanke osad on hankija nimetanud hankele lisatud dokumendis „Kaupade impordiformaalsuste haldamist toetava infosüsteemi ülevaade“, samuti andis hankija 20.10.25 selge info ka hankemenetluses pakkujate küsimusele vastates (päring nr 1016897). Seega TOTS2 funktsionaalsuste näite toomine CERTEX lubadega seotud tegevuste automatiseerimise lahenduse põhjendamiseks ei ole hankija hinnangul asjakohane. Vastuväited hindamismetoodika osas 1.10. Vaidlustaja vaidlustab osaliselt riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamismetoodika õiguspärasuse. Hankija märgib, et hindamismetoodika, sh proovitöö hindamise põhimõtted ja maksumuse hindamise valem, olid avalikustatud riigihanke alusdokumentides enne pakkumuste esitamise tähtaega. Neid ei vaidlustatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist ei ole võimalik vaidlustada hindamiskriteeriumite ega hindamismetoodika sisu, vaid üksnes nende kohaldamist konkreetse pakkumuse suhtes. Käesolevas menetluses ei ole vaidlustaja toonud esile, et hankija oleks hindamismetoodikat kohaldanud teisiti, kui see alusdokumentides sätestatud oli, vaid seab kahtluse alla metoodika enda ülesehituse. Selline etteheide tuleb jätta läbi vaatamata. Riigihanke alusdokumendid on kehtivad, neid ei ole enne pakkumuste esitamist vaidlustatud ning hankija saab lähtuda vaid riigihanke alusdokumentides toodud nõuetest. Tulenevalt sellest, tuleb vaidlustaja etteheited hindamismetoodika kohaldatavuse üle tähelepanuta jätta. 1.11. Hankija rõhutab, et pakkumuste hindamine viidi läbi täpselt nende reeglite kohaselt, mis olid riigihanke alusdokumentides ette nähtud. Proovitööd hinnati komisjoni poolt konsensuslikult iga alakriteeriumi lõikes, lähtudes kirjeldatud punktiskaalast. Alakriteeriumite punktid summeeriti vastavalt hindamismetoodikale. Arendus- ja hooldustööde tunnihinna hindamisel kasutati alusdokumentides sätestatud matemaatilist valemit, mille kohaselt madalaim pakkumus sai maksimaalse arvu punkte ning teistele pakkumustele arvutati punktid proportsionaalselt. Tegemist on objektiivse ja kontrollitava arvutuskäiguga ning vaidlustaja ei ole esitanud väiteid arvutusvea või valemi väärkasutuse kohta. 1.12. Riigihangete seaduse kohaselt on hankijal õigus määratleda pakkumuste hindamise kriteeriumid ja meetodid ning otsustada, milline pakkumus on majanduslikult soodsaim, lähtudes hanke eesmärgist. Kvaliteedikriteeriumide sisuline hindamine eeldab paratamatult eksperthinnangut ning selles osas on hankijal lai otsustusruum. Vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktika kohaselt sekkutakse hankija hindamisotsusesse üksnes juhul, kui tuvastatakse ilmne hindamisviga, põhjendamatuse või võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Käesoleval juhul ei ole vaidlustaja selliseid asjaolusid tõendanud. Hindamismetoodika oli läbipaistev, ette avaldatud ning seda kohaldati kõigi pakkujate suhtes võrdselt. 3 KOKKUVÕTE Hankija viis pakkumuste hindamise läbi kooskõlas riigihanke alusdokumentide ja riigihangete seadusega. Proovitööde hindamisel lähtuti avalikustatud alakriteeriumitest ning punktiskaalast, maksumuse hindamisel kasutati alusdokumentides sätestatud matemaatilist valemit. Vaidlustaja etteheited puudutavad osaliselt hindamismetoodika enda sisu, mida ei ole enam võimalik pärast pakkumuste esitamise tähtaega vaidlustada. Ülejäänud osas ei ole vaidlustaja tõendanud, et hankija oleks hindamisel rikkunud õigusnorme, kohaldanud metoodikat ebaühtlaselt või teinud ilmse hindamisvea. Eeltoodust tulenevalt palub hankija jätta vaidlustus rahuldamata ning jätta jõusse 16.02.2026 edukaks tunnistamise otsus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Loorpuu Riigihangete talituse juhataja 4