Vaidlustaja täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjonile Vaidlustusasi: RH viitenumber 304029 – Osa 1 Vaidlustaja: OÜ Cordeline Hankija: Tallinna Strateegiakeskus Käesolevaga esitab Cordeline OÜ vaidlustaja na VAKO-le oma seisukohad, põhjendused ning vastulaused hankija kirjalikule vastusele vaidlustusasjas. Vastus on struktureeritud vastavalt hankija vastuses (kiri VAKO-le K 25.02.2026 16:44 ) esitatud punktidele . 2.1.2 Vaidlustaja kaebeõigus (RHS § 185 lg 1) I. Hankija väide Hankija väidab, et vaidlustajal puudub RHS § 185 lg 1 alusel vaidlustuse esitamise õiguslik alus, kuna vaidlustaja suudab pakkuda kõiki Osa 1 tootekategooriaid ning ei ole tõendanud, kuidas Osa 1 osadeks jaotamata jätmine tema õigusi rikub. II. Vaidlustaja seisukoht 1. Kaebeõiguse eeldus ei ole võimetus pakkumust esitada RHS § 185 lg 1 kohaselt on vaidlustuse esitamise õigus ettevõtjal, kelle õigusi või huve võib hankija tegevus rikkuda. Seadus ei nõua, et ettevõtjal peab olema võimatu pakkumust esitada või et ta oleks hankest välistatud. Piisav on õiguste või huvide võimalik kahjustamine. 2. Konkurentsi vähenemine on iseseisev õiguste riive RHS § 3 kohaselt peab hankija tagama võrdse kohtlemise, konkurentsi efektiivse kasutamise ning proportsionaalsuse. Kui hanke struktuur vähendab turul osalevate ettevõtjate arvu või muudab konkurentsi vähem efektiivseks, riivab see kõigi turuosaliste huve, sh vaidlustaja huve. Vaidlustaja osaleb aktiivselt nii pehmepaberi kui puhastusvahendite turul ning hanke struktuur mõjutab otseselt tema hinnakujundus- ja pakkumisstrateegiat. 3. Vaidlustaja huvi ei pea olema individuaalne erihuvi Vaidlustaja kaebeõigus ei sõltu sellest, kas ta on hankest täielikult välistatud. Ka laiapõhjaline pakkuja võib olla kahjustatud olukorras, kus turustruktuuri kujundatakse viisil, mis vähendab hinnakonkurentsi või soodustab ristsubsideerimist. Riigihangete vaidlustuspraktikas on korduvalt selgitatud, et ettevõtjal on kaebeõigus ka siis, kui: vaidlustatakse turgu piirav tehniline tingimus, vaidlustatakse ebaproportsionaalne kvalifikatsiooninõue, vaidlustatakse hanke osadeks jaotamata jätmine. Ka juhul, kui vaidlustaja ise suudab nõuetele vastata, võib ta vaidlustada tingimuse, mis moonutab konkurentsiolukorda. Kui hankija seisukoht aktsepteerida, tähendaks see, et: üksnes need ettevõtjad, kes on täielikult välistatud, saaksid tingimusi vaidlustada. Selline tõlgendus oleks vastuolus RHS eesmärgiga tagada aus konkurents ning tõhus õiguskaitse. III. Kokkuvõte Vaidlustajal on RHS § 185 lg 1 alusel kaebeõigus, kuna vaidlustatud hanke struktuur võib kahjustada tema majanduslikke huve ning konkurentsiolukorda turul. Kuna hankija vastuväide on hinnanguline ega tugine RHS § 185 sisulisele analüüsile , p alume vaidlustuskomisjonil jätta hankija vastuväide kaebeõiguse puudumise kohta tähelepanuta ning asuda vaidlustuse sisulisele läbivaatamisele. 2.1.3 Osa 1 osadeks jaotamata jätmise majanduslik põhjendus ja e-kataloogi toimimine I. Hankija seisukoht Hankija väidab, et Osa 1 osadeks jaotamine tooks kaasa tellimuste killustumise, transpordikulude suurenemise, keskkonnamõju kasvu, halduskoormuse suurenemise ning riigivahendite ebaefektiivse kasutamise. Hankija tugineb RHS § 3 p-le 5 ning leiab, et osa mitte jagamine on majanduslikult otstarbekas. II. Vaidlustaja seisukoht 1. Põhjenduse tõendamise kohustus RHS § 27 lg 2 kohaselt peab hankija põhjendama riigihanke osadeks jaotamata jätmist. Põhjendus peab olema objektiivne, kontrollitav ning proportsionaalne. Hankija ei ole esitanud kvantitatiivset kulude võrdlust, prognoosi transpordikulude kasvust, halduskoormuse mõõdetavat hinnangut ega keskkonnamõju analüüsi. Seetõttu puudub kontrollitav alus järelduseks, et Osa 1 vähemalt kaheks jagamine põhjustaks märkimisväärse kulude kasvu. 2. 80% pehmepaberi osakaal Hankija on ise möönnud, et ligikaudu 80% Osa 1 mahust moodustab pehmepaber. Puhastusvahendid ja -tarvikud moodustavad ligikaudu 20% mahust. Hankija ei ole selgitanud, kui suur osa tellimustest hõlmab üksnes puhastusvahendeid ja -tarvikuid ega kui sageli need koos esinevad. Ilma sellise analüüsita ei ole võimalik järeldada, et väiksema mahuga osa eraldamine põhjustaks ebaproportsionaalse kulude kasvu. 3. E-kataloogi tehniline loogika ja konkurentsipõhimõtted Hanke struktuur peab vastama RHS § 3 põhimõtetele sõltumata infosüsteemi ülesehitusest. IT-süsteemi toimimise kirjeldus ei asenda majanduslikku ega konkurentsianalüüsi. Tehniline mugavus ei saa olla iseseisev alus konkurentsi võimaliku piiramise õigustamiseks. 4. Küsimus tegelikust hinnasäästust – ühikuhinna kontroll Hankija väidab, et e-kataloogis valitakse tooted hinna alusel. Samas ei ole selgitatud: kas valik toimub pakihinna või ühikuhinna (nt €/meeter, €/leht, €/liiter) alusel; kas süsteem kuvab võrreldava ühikuhinna; kas süsteemis on mehhanism, mis tagab, et ost tehakse madalaima võrreldava ühikuhinna alusel; kas ostja saab valida kallima ühikuhinnaga toote madalama pakihinna näivusel. Näiteks pehmepaberi puhul võib madalam pakihind tähendada kõrgemat ühikuhinda (€/meeter või €/leht). Kui süsteem ei normaliseeri hindu võrreldavaks ühikuks, ei ole võimalik eeldada, et ost toimub alati majanduslikult soodsaimal alusel. Sellisel juhul ei ole hankija väide mastaabisäästu ja kuluefektiivsuse kohta piisavalt tõendatud. Vaidlustaja ei väida, et süsteem ei toimiks korrektselt, kuid leiab, et kulude kokkuhoiu argumendi usaldusväärsus eeldab selget ja kontrollitavat selgitust hinnavõrdluse mehhanismist. III. Kokkuvõte Hankija ei ole esitanud kvantitatiivset ega kontrollitavat analüüsi, mis tõendaks, et Osa 1 vähemalt kaheks jagamine põhjustaks märkimisväärset kulude kasvu või oleks vastuolus RHS § 3 põhimõtetega , selle kõrval ei ole RHS § 27 lg 2 nõude täitmine sisuliselt kontrollitav . Seetõttu ei ole hanke O sa 1 mitte jagamise majanduslik põhjendus piisavalt tõendatud. 2.1.4 Tellimuste killustumine ja „3 vs 9 müüja“ argument I. Hankija seisukoht Hankija väidab, et osadeks jaotamise korral võib praeguse kuni kolme müüja asemel olla kuni üheksa müüjat ning tellimus võib jaguneda mitmeks alamtellimuseks, mis suurendaks transpordikulusid ja halduskoormust. II. Vaidlustaja seisukoht Vaidlustaja leiab, et hankija esitatud argumentatsioon põhineb hüpoteetilisel maksimaalse killustumise stsenaariumil ning ei ole piisavalt tõendatud ega proportsionaalselt analüüsitud. 1. Tegemist on hüpoteetilise maksimumstsenaariumiga Hankija eeldab olukorda, kus igas osas sõlmitakse leping kolme pakkujaga , kõikides osades on erinevad pakkujad , üks tellimus sisaldab kõigi osade tooteid ning iga toode pärineb erinevalt pakkujalt. Hankija ei ole esitanud andmeid selle kohta: kui suur osa tellimustest hõlmab kõiki tootekategooriaid samaaegselt; milline on keskmine ostukorvi struktuur; kui sageli esineks maksimaalne killustumine. Ilma sellise analüüsita ei saa eeldada, et 9 müüja stsenaarium oleks tüüpiline või majanduslikult määrav. 2. 80% pehmepaberi osakaal vähendab killustumise riski Hankija on ise möönnud, et ligikaudu 80% Osa 1 mahust moodustab pehmepaber. Sellest tulenevalt on põhjendatud eeldada, et märkimisväärne osa tellimustest puudutab üksnes pehmepaberit. Hankija ei ole esitanud andmeid selle kohta, et tellimused hõlmaksid valdavalt kõiki kategooriaid samaaegselt. Kui tellimuste valdav osa puudutab pehmepaberit, siis vähemalt kaheks jagamise korral ei ole realistlik eeldada maksimaalset killustumist. 3. Killustumine esineb juba kehtiva mudeli korral Hankija selgitab ise, et ka kehtiva mudeli puhul võib ostukorv jaguneda mitmeks alamtellimuseks, kui valitud tooted pärinevad erinevatelt müüjatelt. Seega tellimuste killustumine ei ole osadeks jaotamise eripära, vaid tuleneb mitme pakkujaga raamlepingu mudelist. Kui killustumine on hankija hinnangul probleem, siis tuleneb see eelkõige mitme pakkujaga lepingu struktuurist, mitte hanke osadeks jaotamisest. 4. Alternatiivsete lahenduste kaalumise puudumine Hankija eeldab, et igas osas sõlmitakse leping kuni kolme pakkujaga ning müüjate koguarv suureneb. Samas ei ole hankija analüüsinud alternatiive, näiteks: sõlmida igas osas leping ühe pakkujaga; piirata müüjate arvu osade lõikes; kehtestada mehhanism, mis soodustab ühe müüja kasutamist tellimuse piires; kohandada e-kataloogi loogikat selliselt, et ostu killustumine väheneks. Kui hankija väidab, et müüjate arvu suurenemine toob kaasa kulude kasvu, tulnuks kaaluda ka neid võimalusi. Sellise analüüsi puudumine näitab , et kulude kasvu argument ei ole piisavalt kaalutletud. 5. Proportsionaalsuse põhimõte RHS § 3 kohaselt peab hankija tegutsema proportsionaalselt. Isegi kui osadeks jaotamine võib teatud ulatuses suurendada tellimuste arvu, tuleb hinnata: kas see mõju on märkimisväärne; kas see kaalub üles konkurentsi võimaliku suurenemise; kas sama eesmärki on võimalik saavutada vähem konkurentsi piirava meetmega. Hankija ei ole sellist kaalumist esitanud. III. Kokkuvõte Hankija esitatud „3 vs 9 müüja“ argument: põhineb maksimaalse teoreetilise stsenaariumi eeldusel; ei tugine tegelikule tellimusstatistikale; ei sisalda alternatiivsete lahenduste analüüsi; ei tõenda, et vähemalt kaheks jagamine tooks kaasa ebaproportsionaalse kulude kasvu. Seetõttu ei ole see piisav alus järeldusele, et Osa 1 osadeks jaotamata jätmine on vältimatu ning proportsionaalne. 2.1.5 Turukonkurentsi piisavus, universaalsed pakkujad ja ühispakkumuse võimalus I. Hankija seisukoht Hankija väidab, et turul on piisavalt ettevõtjaid, kes suudavad pakkuda kõiki Osa 1 tootekategooriaid; varasemas sarnases hankes esitas pakkumuse 8 pakkujat; seega konkurents ei ole piiratud; spetsialiseerunud pakkujad saavad esitada ühispakkumuse; osadeks jaotamata jätmine ei tähenda automaatselt konkurentsi piiramist; hankijal on hanke struktuuri kujundamisel lai kaalutlusõigus. Hankija leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole Osa 1 osadeks jaotamata jätmine vastuolus RHS põhimõtetega. II. Vaidlustaja seisukoht Vaidlustaja leiab, et hankija argumentatsioon ei sisalda piisavat sisulist analüüsi konkurentsimõju kohta ning tugineb üldistele väidetele turu piisavuse ja kaalutlusõiguse kohta. 1. Pakkujate arv ei tõenda konkurentsi efektiivsust Asjaolu, et varasemas hankes esitas pakkumuse 8 pakkujat, ei näita iseenesest: kas konkurents oli maksimaalselt avatud; kui palju potentsiaalseid pakkujaid jäi kõrvale; kas spetsialiseerunud ettevõtjad loobusid hanke struktuuri tõttu osalemisest; kas hinnatase kujunes turutingimustele vastavaks. RHS § 3 eesmärk ei ole tagada minimaalne konkurents, vaid efektiivne konkurents ja võimalikult lai turuosaliste kaasatus. Pakkujate arv üksi ei võimalda hinnata, kas hanke struktuur soodustab või piirab turule sisenemist. 2. Konkurentsi määratlemine universaalsete pakkujate kaudu Hankija märgib, et konkurents ei ole piiratud, kuna turul on piisaval arvul pakkujaid, kes suudavad kõiki kolme tootekategooriat pakkuda, sh vaidlustaja ise. Vaidlustaja leiab, et selli se lähenemi sega määratleb hankija konkurentsi üksnes ja põhjen damatult universaalsete pakkujate kaudu , millega piirab spetsialiseerunud ettevõtjate konkureerimist . Selline lähenemine võib kaasa tuua turu koondumise ja hinnakonkurentsi vähenemise pikemas perspektiivis. Riigihanke eesmärk ei ole tagada, et leidub ettevõtjaid, kes suudavad katta kogu hankemahu, vaid kujundada hanketingimused viisil, mis võimaldab avatult ja piiranguid tekitamata, võimalikult laial turuosaliste ringil konkureerida. Kui hanke struktuur eeldab kõigi kategooriate üheaegset pakkumist, võib see: soodustada universaalseid pakkujaid; suurendada turu koondumise riski; muuta spetsialiseerunud pakkujate iseseisva osalemise ebamõistlikult keeruliseks. Seetõttu ei saa järeldada, et konkurents ei ole piiratud üksnes seetõttu, et universaalseid pakkujaid on turul piisavalt. 3. Ühispakkumuse võimalus ei ole samaväärne iseseisva osalemisega Kuigi RHS § 7 lg 4 võimaldab ühispakkumuse esitamist, ei ole see automaatselt samaväärne iseseisva osalemise võimalusega. Ühispakkumus: suurendab koordineerimis- ja halduskulusid; tekitab täiendavaid lepingulisi riske osapoolte vahel; muudab hinnakujunduse keerukamaks; võib vähendada väiksemate või kitsamalt spetsialiseerunud pakkujate osalemisvalmidust. Seetõttu ei saa ühispakkumuse formaalne võimalus iseenesest neutraliseerida hanke struktuurist tulenevat võimalikku konkurentsimõju. 4. Kaalutlusõigus ei ole piiramatu Vaidlustaja ei vaidlusta, et hankijal on hanke struktuuri kujundamisel kaalutlusõigus. Samas peab kaalutlusõiguse teostamine olema: põhjendatud; proportsionaalne; kooskõlas RHS § 3 põhimõtetega. Üldviide kohtupraktikale, mille kohaselt osadeks jaotamata jätmine ei ole automaatselt õigusvastane, ei asenda konkreetset analüüsi selle kohta, kas käesolevas hankes on mittejaotamine vajalik ja proportsionaalne. Hankija ei ole esitanud sisulist hinnangut sellele, kas vähemalt kaheks jaotamine võiks suurendada konkurentsi ilma ebaproportsionaalse kulude kasvuta. III. Kokkuvõte Hankija viited turu piisavusele, pakkujate arvule, universaalsete pakkujate olemasolule, ühispakkumuse võimalusele ja kaalutlusõigusele ei asenda konkreetset ja kontrollitavat analüüsi hanke struktuuri mõjust konkurentsile. Vaidlustaja leiab, et Osa 1 vähemalt kaheks jagamise võimalikkust ei ole hinnatud piisava sügavusega ning konkurentsimõju ei ole adekvaatselt analüüsitud. Seetõttu ei saa nimetatud argumente pidada piisavaks põhjenduseks Osa 1 osadeks jaotamata jätmisele RHS § 27 lg 2 tähenduses. 2.1.6 Hanke osade muutmine alanud menetluses, RHS kohustus ja VAKO pädevus I. Hankija seisukoht Hankija märgib, et: juba alanud hanke menetluses ei ole võimalik hanke osi juurde lisada; isegi kui see oleks tehniliselt võimalik, ei soovi hankija Osa 1 omakorda osadeks jaotada; RHS-ist ei tulene hankijale kohustust hanget osadeks jaotada. Hankija järeldab, et Osa 1 jaotamata jätmine ei ole õigusvastane ning puudub alus alusdokumentide muutmiseks. II. Vaidlustaja seisukoht Vaidlustaja leiab, et hankija argumentatsioon on formaalne ning ei käsitle vaidluse sisulist küsimust – kas mittejaotamine on käesoleval juhul piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. 1. Alanud menetluses hanke alusdokumentide muutmine ei ole välistatud Hankija väide, et alanud menetluses ei saa osi juurde lisada, ei ole õiguslikult absoluutne. Riigihanke alusdokumente on võimalik muuta kuni pakkumuste esitamise tähtaja saabumiseni, vajadusel pikendades tähtaega. Olulise õigusvastasuse korral on võimalik ka menetlus kehtetuks tunnistada ning uus menetlus välja kuulutada. Seega ei ole tegemist õigusliku võimatusega, vaid hankija hinnangulise soovimatusega. Tehniline või korralduslik ebamugavus ei saa olla aluseks võimaliku õigusvastasuse jätkumisele. 2. Küsimus ei ole automaatses kohustuses osi lisada, vaid põhjenduse piisavuses Vaidlustaja ei ole väitnud, et RHS sätestaks absoluutse kohustuse iga hanget osadeks jaotada. Vaidlustaja väide on, et RHS § 27 lg 2 kohaselt peab osadeks jaotamata jätmine olema põhjendatud. Käesolevas vaidluses on keskne küsimus , kas Osa 1 mittejaotamine on sisuliselt põhjendatud ja proportsionaalne. Hankija viide sellele, et RHS ei kohusta osi looma, ei vasta sellele küsimusele ega asenda nõuetekohast kaalutlusanalüüsi. 3. „Ei soovi ja kohustust ei ole“ ei ole õiguslik põhjendus Hankija märgib, et „Isegi, kui see oleks tehniliselt võimalik, siis ei soovi hankija osa 1 omakorda osadeks jaotada ning selleks ei ole ka RHS-ist tulenevat kohustust.” Kaalutlusõiguse teostamine ei saa piirduda deklaratiivse seisukohaga, et „kohustust ei ole“ ja „soovi ei ole“. Kaalutlusõigus peab põhinema: objektiivsel analüüsil; konkurentsi ja kulude kaalumisel; proportsionaalsuse hindamisel. Kui selline analüüs puudub või on ebapiisav, ei saa mittejaotamist lugeda õiguspäraseks üksnes põhjusel, et seadus ei näe ette automaatset kohustust. 4. VAKO pädevus ei piirdu formaalse kontrolliga Hankija vihjab, et VAKO ei saa hanke osi juurde lisada. Vaidlustaja nõustub, et VAKO ei kujunda ise hanke struktuuri. Samas on VAKO pädevuses hinnata, kas hankija otsus on kooskõlas RHS § 3 ja § 27 lg 2 nõuetega ning vajadusel kohustada alusdokumente muutma. Käesolev vaidlus ei taotle, et VAKO ise kujundaks hanke osi, vaid et hinnataks mittejaotamise põhjenduse piisavust ja õiguspärasust. III. Kokkuvõte Hankija väited, et: alanud menetluses ei saa osi lisada, RHS ei kohusta osi looma, hankija ei soovi hanget jagada, ei vasta vaidluse sisulisele küsimusele – kas Osa 1 mittejaotamine on piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. Kaalutlusõigus ei ole piiramatu ning ei saa tugineda üksnes soovile ja formaalsele kohustuse puudumisele. Seetõttu ei saa hankija 2.1.6 punktis esitatud argumente pidada piisavaks aluseks Osa 1 osadeks jaotamata jätmise õiguspärasuse kinnitamiseks. 2.2.1 Vaidlustuse esitamise ajastus ning hankija kaalutlusõigus tehnilise kirjelduse koostamisel I. Hankija seisukoht Hankija leiab, et vaidlustaja oleks pidanud esmalt kasutama küsimuste esitamise võimalust ning ootama hankija vastuseid enne vaidlustuse esitamist. Samuti viitab hankija Euroopa Kohtu otsusele C-413/17 (p-d 29–30), mille kohaselt on hankijal tehnilise kirjelduse koostamisel lai kaalutlusõigus, kuna hankija teab kõige paremini oma vajadusi ja saab määrata nõuded soovitud tulemuse saavutamiseks. Hankija järeldab eeltoodust, et vaidlustus oli ennatlik ning tehniliste nõuete kujundamine kuulub tema diskretsiooni alla. II. Vaidlustaja seisukoht Vaidlustaja ei nõustu hankija seisukohaga ning leiab, et vaidlustuse esitamine oli õiguspärane, õigeaegne ja sisuliselt põhjendatud. 1. 10-päevane vaidlustustähtaeg on siduv ja õiguskaitset piirav RHS § 185 lg 2 kohaselt tuleb vaidlustus esitada 10 päeva jooksul riigihanke alusdokumentide avalikustamisest. Tegemist on materiaalõigusliku tähtajaga, mille möödumisel kaotab ettevõtja vaidlustamisõiguse. Vaidlustajal ei olnud võimalik jääda ootama küsimustele vastuseid, riskides samal ajal vaidlustustähtaja möödumisega. Õiguskaitsevahendi kasutamine seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei saa olla käsitatav ennatliku ega põhjendamatu tegevusena. 2. Küsimuste esitamine ei ole vaidlustuse eeltingimus RHS ei sätesta, et vaidlustuse esitamise eelduseks oleks küsimuse esitamine või hankija vastuse ära ootamine. Riigihangete registris toimuv küsimuste-vastuste menetlus ei ole õiguskaitseorgan ega anna pakkujale siduvat kaitset võimaliku õigusvastasuse vastu. Seetõttu ei saa vaidlustuse esitamise eelduseks pidada küsimuste esitamise mehhanismi ammendamist. 3. Käesoleva hanke vastamispraktika kinnitas vajadust kasutada vaidlustusmenetlust Hank ija senised küsimus tele antud vastused näitavad , et mitmetele sisulistele ettepanekutele on vastatud formaalselt või deklaratiivselt. Eriti ilmne on see küsimuse nr 1058779 puhul (kontsentreeritud happeline üldpuhastusaine pH 2–5, millele on ka hankija ise oma vastuses viidanud), kus vaidlustaja esitas: konkreetse arvutusliku põhjenduse (ligikaudne lahjendussuhe 1:1000) ning sellega seoses küsimuse ; turupraktika selgituse; ettepaneku muuta tingimus valmislahuse põhisele loogikale; keskkonna- ja kulutõhususe argumendid. Hankija vastus ei käsitle esitatud lahjendusarvutuse sisulist põhjendatust, ei analüüsi turupraktikat ega selgita, miks eeldatav maht eeldab ebaharilikku doseerimissuhet , kusjuures tegemist on vee ökomärgisega tootega . Vastus piirdub üldiste viidetega raamlepingu olemusele ja kaalutlusõigusele. Toodud näide illustreerib üldist vastamispraktikat , mitte üksnes konkreetse toote tehnilist küsimust . Selline vastamispraktika on kinnita nud vaidlustaja põhjendatud veendumust, et sisulise kaalumise saavutamiseks on vajalik kasutada vaidlustusmenetlust. 4. Vaidlustustähtaeg on ka hankijale teada ning mõjutab menetluse dünaamikat Vaidlustustähtaeg on seadusest tulenev ning mõlemale poolele teada. Hankija peab riigihanke menetluse läbiviimisel arvestama, et 10-päevane tähtaeg piirab oluliselt pakkujate õiguskaitsevõimalusi. Käesolevas hankes on küsimustele vastatud erineva ajakuluga ning osadele küsimustele oluliselt kiiremini kui vastamise tähtaeg seda eeldanuks. See näitab, et hankijal on menetlustempo kujundamisel teatud paindlikkus. Arvestades, et vaidlustamise tähtaeg kulgeb sõltumata küsimuste menetlemisest, ei saa pakkujalt eeldada, et ta loobub seaduses sätestatud õiguskaitsevahendist lootuses, et hankija võib hiljem tingimusi muuta. 5. Hankija kaalutlusõigus tehnilise kirjelduse koostamisel ei ole piiramatu Vaidlustaja ei vaidlusta, et hankijal on tehnilise kirjelduse koostamisel lai kaalutlusõigus, nagu on märgitud Euroopa Kohtu otsuses C-413/17 (p-d 29–30). Samas ei ole kaalutlusõigus piiramatu. Euroopa Kohtu ja siseriikliku kohtu praktika kohaselt peab tehniline kirjeldus olema: objektiivselt põhjendatud; kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega; mitte piirama konkurentsi rohkem kui eesmärgi saavutamiseks vajalik; läbipaistev ja kontrollitav. Käesolevas vaidluses ei ole küsimus selles, kas hankijal on õigus tehnilisi nõudeid kehtestada, vaid selles, kas konkreetsete nõuete vajalikkus ja proportsionaalsus on piisavalt põhjendatud. Pelgalt viide laiaulatuslikule kaalutlusõigusele ei asenda sisulist analüüsi ega vabasta hankijat RHS § 3 põhimõtete järgimisest. 6. Vaidlustaja tegutses heauskselt ja proportsionaalselt Vaidlustaja esitas esmalt sisulised küsimused ja ettepanekud ning alles seejärel, arvestades vaidlustustähta ja saabumist ja vastamispraktikat, kasutas seaduses sätestatud õiguskaitsevahendit. Vaidlustus ei ole esitatud pahatahtlikult ega menetluse venitamise eesmärgil, vaid selleks, et tagada RHS § 3 põhimõtete järgimine ja konkurentsi tõhus kasutamine. III. Kokkuvõte Hankija viited küsimuste esitamise võimalusele ja laiaulatuslikule kaalutlusõigusele ei muuda vaidlustuse esitamise ajastust põhjendamatuks. RHS ei sätesta küsimuste esitamise kohustust enne vaidlustuse esitamist. Arvestades 10-päevast tähtaega ning käesolevas hankes kujunenud vastamispraktikat, oli vaidlustuse esitamine õiguspärane, õigeaegne ja proportsionaalne õiguskaitsevahend. Seetõttu ei saa 2.2.1 punktis esitatud argumente pidada aluseks vaidlustuse põhjendatuse kahtluse alla seadmiseks. II MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 1. Vaidlustuse rahuldamata jätmise taotlus Hankija palub jätta vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata. Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud nõuete ja põhjenduste juurde ning leiab, et vaidlustus tuleb rahuldada. Juhul kui vaidlustuskomisjon ei pea põhjendatuks vaidlustuse täielikku rahuldamist, tuleb see rahuldada vähemalt osaliselt. 2. Riigilõiv ja menetluskulud Hankija palub jätta hankijalt välja mõistmata vaidlustaja kasuks vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja menetluskulud. RHS § 197 lg 1 kohaselt mõistetakse vaidlustuse täieliku või osalise rahuldamise korral riigilõiv hankijalt välja. Käesolevas hankemenetluses on hankija juba enamuses osas muutnud tehnilisi tingimusi vastusena esitatud küsimustele ja ettepanekutele, mis kattuvad vaidlustuses tõstatatud probleemidega. See kinnitab, et vaidlustaja esitatud etteheited ei olnud suures osas alusetud ning hanke algsed tingimused vajasid korrigeerimist. Mis kokkuvõttes tähendab, et ka vaidlustuse esitamine oli põhjendatud. Sellises olukorras ei ole põhjendatud jätta riigilõiv hankijalt välja mõistmata. Juhul kui vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustus on põhjendatud täielikult või osaliselt, palub vaidlustaja mõista riigilõiv hankijalt välja vastavas ulatuses ning jätta hankija vastav taotlus rahuldamata. Lugupidamisega, / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Holst Juhatuse liige Cordeline OÜ