Riigihangete vaidlustuskomisjon
Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile
[email protected]
2. märts 2026
VAIDLUSTUS
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale
VAIDLUSTAJA: Innopolis Insenerid OÜ
registrikood: 11297032
ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets
Advokaadibüroo WIDEN
A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn
e-post:
[email protected]
HANKIJA: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport
registrikood: 10312960
VASTUTAV ISIK: Hilde Vonder
e-post:
[email protected]
KOLMAS ISIK: Osaühing SIRKEL&MALL
registrikood: 11124774
e-post:
[email protected]
RIIGIHANGE: Kadaka tee 62 a transpordihoone projekteerimine, riigihanke viitenr 301574
VAIDLUSTAJA 1. Tunnistada kehtetuks Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport (registrikood:
TAOTLUSED: 10312960) 20.02.2026 otsus Osaühing SIRKEL&MALL (registrikood:
11124774) pakkumuse edukaks tunnistamiseks riigihankes viitenr
301574;
2. Mõista Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport (registrikood: 10312960)
Innopolis Insenerid OÜ (registrikood: 11297032) kasuks välja
vaidlustuselt tasutud riigilõiv 2560 eurot ja lepingulise esindaja kulud
vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale.
I ASJAOLUD
1. Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi: vaidlustaja) osaleb Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport
(edaspidi: hankija) poolt läbiviidavas riigihankes viitenr 301574 „Kadaka tee 62 a
transpordihoone projekteerimine“ (edaspidi: Riigihange).
2. 20.02.2026 tegi hankija otsuse, millega tunnistas Riigihankes edukaks Osaühingu
SIRKEL&MALL (edaspidi: kolmas isik) pakkumuse nr 604262. Kolmas isik esitas ka
pakkumuse nr 597547 ning see pakkumus osutus hindamise tulemusena paremusjärjestuselt
järgmiseks. Mõlemad kolmanda isiku pakkumuste maksumused olid 507 400 eurot (KM-ta).
3. Vaidlustaja pöördus eRHR-i vahendusel hankija poole ning viitas kolmanda isiku pakkumuse
maksumuse ebaharilikule soodsusele ning sellest tulenevale kontrollikohustusele. Päringus tõi
vaidlustaja välja, et kolmanda isiku Riigihankes esitatud pakkumuste alusel ei ole võimalik
Riigihanke raames ette nähtud projekteerimistöid ja teenuseid terviklikult ning hankelepingu
nõuetekohast ja jätkusuutlikku täitmist ohtu asetamata osutada. Sellega seonduvalt tõi
1
vaidlustaja välja, et kolmanda isiku pakkumuste maksumus on Riigihanke keskmise
pakkumuse maksumusega võrreldes lausa 29% odavam. Sellises olukorras on hankijal RHS
§ 115 lg 1 alusel kohustus alustada pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamiseks
kontrollimenetlust.
4. 27.02.2026 vastas hankija eRHR vahendusel vaidlustaja pöördumisele ning tõi välja, et seadus
ega kohtupraktika ei kohusta hankijat pakkumuse maksumust kontrollima tingimata just enne
edukaks tunnistamist. Siiski märkis hankija, et menetluse läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise
tagamiseks on ta alustanud edukaks tunnistatud pakkuja (s.o kolmas isik) pakkumuse
maksumuse põhjendatuse kontrollmenetlust ning nõudnud kolmandalt isikult asjakohaseid
selgitusi ja tõendeid. Hankija selgitas, et kontrollib kolmanda isiku selgitusi ning hindab tõendeid
ning selle alusel teeb otsuse pakkumuse suhtes. Seega on hankija on alustanud
kontrollimenetluse seoses edukaks tunnistatud kolmanda isiku pakkumuse maksumusega,
kuid ei ole veel võtnud lõplikku seisukohta seoses kolmanda isiku pakkumuste maksumuste
põhjendatusega.
5. Käesolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise
otsuse (edaspidi: Otsus) peale, sest kolmanda isiku pakkumuse maksumuse puhul esinevad
ilmselged alapakkumuse tunnused, mistõttu pidanuks hankija selle edukaks tunnistamise
asemel kontrollima selle maksumuse põhjendatust ning kontrolli tulemusena selle
põhjendamatult madalana tagasi lükkama.
6. Vaidlustajal on Otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Vaidlustaja osales Riigihankes ja esitas
pakkumuse. Vastavalt hankija Otsusele on vaidlustaja pakkumus punktide poolest pingereas
kolmas – esimesel ja teisele kohal asuvad kolmanda isiku pakkumused 604262 (mis tunnistati
edukaks) ning 597547. Mõlemad kolmanda isiku pakkumused on aga sama maksumusega.
Kuna Riigihanke RHAD osaks olev tehniline kirjeldus sätestab Riigihanke esemeks olevatele
töödele ning projekteeritavale hoonele detailsed nõuded ja omadused (sh netopindalade jms
osas), on hankelepingu alusel tehtavate tööde maht sõltumata konkreetsest lahendusest
üldjuhul sama. Seega on mõlemad kolmanda isiku pakkumused põhjendamatult madalad.
Kuna mõlemad kolmanda isiku pakkumused on sama hinnaga ja seetõttu mõlemad
põhjendamatult madalad, oleks hankija pidanud kontrollima mõlema kolmanda isiku
pakkumuste maksumusi ning need tagasi lükkama. Nii ei saa hankija ka pärast edukaks
tunnistatud kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamist tunnistada omakorda edukaks
kolmanda isiku poolt esitatud ja punktide paremusjärjestuselt teise pakkumuse. Seega
õiguspärase käitumise ning mõlema kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise korral peaks
hankija tunnistama edukaks hoopis vaidlustaja pakkumuse, mis on pingereas järgmine. Sellest
tulenevalt esineb vaidlustajal vaidlustusega kaitstav võimalus hankelepingu sõlmimise osas
ning kaebeõigus vaidlustuse esitamiseks.
7. Vaidlustaja sai Otsuse kätte selle tegemise päeval ehk 20.02.2026. Seega on käesolev
vaidlustus tähtaegne.
8. Vaidlustaja vaidlustuse põhjendused on esitatud vaidlustuse ptk-s II. Menetluslikke küsimusi
käsitleb vaidlustaja vaidlustuse ptk-s III.
II VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED
Hankija oleks pidanud teostama maksumuse kontrolli enne Otsuse tegemist
9. Otsus on õigusvastane, kuna hankijal pidi Riigihankes esitatud asjaoludest tulenevalt tekkima
ilmne kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuste maksumus on põhjendamatult madal.
Hankija pidanuks seega kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise asemel (st enne
Otsuse tegemist) viima läbi RHS § 115 sätestatud maksumuse kontrolli ning selle alusel jõudma
selle tulemusena seisukohale, et kolmanda isiku pakkumus tuleb põhjendamatult madala
maksumuse tõttu RHS § 115 lg 8 või 9 alusel tagasi lükata. Hankija küll andis oma 27.02.2026
vastuses teada, et on alustanud kontrollimenetlust, kuid vaidlustaja hinnangul pidanuks hankija
seda tegema juba enne Otsuse vastuvõtmist.
10. Nimelt vaidlustuskomisjoni ja kohtute pikaajalise praktika kohaselt on hankija tegevus või
tegevusetus RHS §-i 115 kohaldamisel või kohaldamata jätmisel hankemenetlustes
2
vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on
pakkujatele selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on vaidlustaja arvates
põhjendamatult madal, ja soovib sõlmida hankelepingu. 1 Seega ei ole põhjendatud hankija
27.02.2026 vastuses esitatud väide, justkui võiks hankija selge alapakkumuse tunnustega
pakkumuse õiguspäraselt edukaks tunnistada ning kontrollida pakkumuse maksumust näiteks
vahetult enne hankelepingu sõlmimist. Senine kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktika kinnitab
vastupidi, et alapakkumuse tunnustega pakkumust ei või edukaks tunnistada.
11. RHS § 115 lg 1 kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset
arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. Seega peab hankija esmalt
leidma, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal ja
alles seejärel järgneb talle kohustus asuda välja selgitama maksumuse põhjendatust. Hankija
ei pea küsima selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, kui tal vastav kahtlus
puudub.
12. Kohtute senise praktika kohaselt kuulub põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi
käsitleva Euroopa Liidu regulatsiooni kaitsealasse ka ettevõtjate vahelise ausa ja eluterve
konkurentsi tagamise eesmärk.2 Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud põhjendamatult madala
maksumusega pakkumuste kontrolliprotseduuri etapilisust, millest esimene on hankija
kohustus tuvastada “oletatavad/kahtlased” (ehk oletatavalt põhjendamatult madala
maksumusega või sellise kahtlusega) pakkumused.3
13. Eelnevast tuleneb, et hankijal on RHS § 115 järgi esmalt kohustus tuvastada põhjendamatult
madalana näivad pakkumused ning selliste pakkumuste maksumuse põhjendatust
õigeaegselt kontrollida. Teiseks on hankijal on kohustus tagasi lükata pakkumus, mille
maksumuse põhjendatus ei ole kontrolli käigus hankijale veenvalt tõendatud. Praegusel juhul
on hankija mõlema reegli vastu eksinud, kuna hankija pidanuks kontrolli läbi viima ning
kolmanda isiku pakkumuse alapakkumuse argumendil tagasi lükkama enne Otsuse tegemist.
Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal
14. RHS § 115 lg-st 1 järeldub, et hindamisel, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatult
madal, tuleb võrrelda ühelt poolt pakkumuse hinda ja teiselt poolt hangitava kauba või teenuse
eeldatavat hinda.4 Ühtlasi ei välista RHS § 115 lg 1 hankijal põhjendamatult madala
maksumusega pakkumuste kindlaks tegemisel lisaks hankelepingu eeldatavale maksumusele
võrrelda pakkumust ka teiste asjakohaste näitajatega, nt teiste pakkumuste maksumustega
või teise varasemalt sõlmitud sarnaste hankelepingute maksumusega.5
15. Hankijal pidi tekkima alapakkumuse kahtlus, kuna kolmanda isiku pakkumuste maksumus on
võrreldes Riigihanke keskmise pakkumuse maksumusega 29% odavam. Otsusest tuleneb
järgmine vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste tabel:
11
Euroopa Üldkohtu 11.05.2010 otsus kohtuasjas T-121/08, p 71.
2
Euroopa Üldkohtu 16.09.2013 otsus kohtuasjas T-402/06: Hispaania Kuningriik vs. Euroopa Komisjon, p 91; Euroopa Kohtu
29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p 29; Euroopa Kohtu 27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C-
285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p-d 55 ja 57.
3
Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p 29; Euroopa Kohtu 27.11.2001 otsus liidetud
kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p-d 55 ja 57.
4
Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2015 otsus asjas nr 3-15-1822, p 16.
5
Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsus asjas nr 3-15-77/39, p 14.
3
16. Tabelist nähtub, et vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmine hind on: 4 773
925,00 / 7 = 681 989,29 eurot. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus summas 507 400 eurot
moodustab 681 989,28 eurost ligikaudu 74,40% ehk on keskmisest 25,6 % madalam. Kui
arvestada kolmanda isiku poolt pakutud hinda keskmise hinna arvestusse ainult ühe korra
(kuna mitme sama madala maksumusega pakkumuse esitamine moonutab muidu esitatud
pakkumuste maksumuse keskmise väljaarvutamist), on vastavaks tunnistatud pakkumuste
maksumuse keskmine hind: 4 266 525 / 6= 711 087,50 eur. Kolmanda isiku pakkumuse
maksumus summas 507 400 eurot moodustab tegelikust maksumuste keskmisest summas
711 087,50 eur ligikaudu 71,36% ehk on tegelikust pakkumuste maksumuste keskmisest 28,64
% ehk ümardatult 29 % madalam. See on silmatorkav vahe, mis pidanuks hankijas kahtluse
tekitama.
17. Ka vahetu võrdlus teiste Riigihankes esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumustega näitab,
et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on ebaharilikult madal:
1) Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse vahe soodsuselt teise maksumusega Guru
Projekt OÜ pakkumusega on 75 985 eurot, olles sellest pakkumusest 13,02 % madalam;
2) Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse vahe soodsuselt kolmanda vaidlustaja
pakkumusega on 180 510 eurot, olles sellest pakkumusest 25,26 % madalam;
3) Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse vahe soodsuselt neljanda Projekt O2 OÜ
pakkumusega on 296 530 eurot, olles sellest pakkumusest 36,89 % madalam; jne
18. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et kolmanda isiku pakkumus on võrreldes teiste pakkujate
pakkumuste maksumustega oluliselt soodsam. Vaidlustaja hinnangul on hankija eksinud RHS
§ 115 lg-s 1 sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel. Selline hinnavahe kolmanda isiku
pakkumuste ja teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste vahel oleks pidanud tekitama hankijas
kahtluse, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ning et esineb alus kolmanda
isiku pakkumuse osas maksumuse kontrolli läbiviimiseks. Seda eriti veel arvestades, et
Riigihanke tehniline kirjeldus sisaldab väga detailseid nõudeid Riigihanke esemeks olevatele
töödele ning projekteeritavale hoonele, mistõttu on ja peaksid olema kõik pakutavad
lahendused töömahult võrreldavad ja samas suurusjärgus – puudub loogiline põhjendus, miks
kolmanda isiku pakkumused teiste pakkujate pakkumustega võrreldes nii oluliselt odavamad
on. Et kolmanda isiku pakkumuse osas esineb alapakkumuse kahtlus, näitab ka asjaolu, et
pärast vaidlustaja poolt tähelepanu juhtimist on hankija alustanud eduka pakkumuse osas RHS
§ 115 sätestatud kontrolli. Seega on ka hankija ise kinnitanud, et kolmanda isiku pakkumuse
maksumuses esinevad alapakkumuse tunnused.
19. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane, kuna tegu on ilmselge
alapakkumisega ning sõltumata kolmanda isiku poolt hankijale antavatest selgitustest,
ei ole sellise pakkumuse edukaks tunnistamine õiguspärane. Vaidlustaja on veendunud,
et ka pärast hankija kontrollimenetluse läbiviimist saab hankija RHS § 115 tuleneva
diskretsiooni õiguspärasel teostamisel jõuda vaid ühele seisukohale - et kolmanda isiku
pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ning tuleb RHS § 115 lg 8 või lg 9 alusel
tagasi lükata. Sama hankija järeldus peab seega kaasnema ka teise kolmanda isiku poolt
esitatud pakkumuse osas.
20. Vaidlustaja palub vaidlustuse rahuldada ning Otsuse kehtetuks tunnistada.
III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
21. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu 2560 eurot (vt Lisa 1 –
Maksekorraldus).
22. Lepinguline esindaja. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab enda õigust vaidlustaja
esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele
esindajale.
23. Kirjalik menetlus. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
4
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Diana Minumets
vandeadvokaat
Lisa: Lisa 1 – Maksekorraldus.
5
!" # "!$%%"&' %
!"#
$% % & '() * +,-- ( -% . & '() % - %
/ " " ""0" /" 1
!" # " "($)$&*' %
(2(13 4 13
$% % & '() ( -% . & '()
5 " " ""#/! 0"
* 6% ' 78 % * ' % 9 : ;% ' 78 % %
12 <8 ( ' ($8 4 3= 84( >" "84 (
3 - &%-; * ?% ) * +,-- (-% 9 6 % &% %-; % @) % - %
>0"."" & -A + --B % ."") 1
,- , 9 6 %
,?+ %%6, % % +,-- ,
C %-; 9 % .
"""5 0
4 %-- 7% 9 4 %--% * +,-- 7% 9 -% % - %
".""
+ $ $%, # ' )- ($&!%$-
=, % % % 6%'-% % % ;%
/" !" ! " ."#. " 0 "D"5D !
( ' %8 4%E 8 >" " 4,,%%8 8 """/ >
#>#