E E LNÕU 19 .02 .202 6 Ravikindlustuse seadu s e ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus ( psühhiaatri a saatekiri , e-konsultatsioon ja erialata arstid ) § 1 . Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 30 lõi get 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „ 7) eriala d , mille puhul e-konsultatsioon on teenusele suunamisel kohustuslik , ning tervishoiuteenuse osutaja d , kuhu ja kelle poolt teenusele suunamisel e-kon sul t atsiooni kohustus kehtib. ” ; 2) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ ( 5 ) E-konsultatsioon on kahe tervishoiutöötaja vahel e-konsultatsiooni saatekirja alusel toimuv nõustamine seoses kindlustatud isiku tervisega haiguse diagnoosi täpsustamiseks või uuringute ja ravi määramiseks, mille tulemusena annab konsulteeriv tervishoiutöötaja juhtumit puudutavates küsimustes kirjaliku arvamuse või määrab kindlustatud isikule vajaduse korral aja asjakohase tervishoiuteenuse osutamiseks.”; 3) paragrahvi 70 lõi g e t 2 t äiendatakse pärast sõna „ juhtudel “ sõnade ga „ või kui teenusele suunamisele on eelnenud e-konsultatsioon ” ; 4 ) paragra hvi 70 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ või psühhiaatrilist “; 5 ) paragrahvi 70 lõiget 5 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse kindlustatud isikule e-konsultatsioonina . “ . § 2 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Arsti, kes ei ole omandanud eriala ega õpi residentuuris, tervishoiuteenuse osutamise ulatuse määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest. Hambaarsti, kes ei ole omandanud eriala ega õpi residentuuris, võib rakendada eriarstiabi osutamisel käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nime tatud erihambaarsti erialal ning tema tervishoiuteenuse osutamise ulatuse määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning hambaarsti pädevusest ja kogemusest.“; 2) paragrahvi 4 3 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) arst-resident;“; 3) paragrahvi 4 3 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriarstiabi ja erihambaarstiabi erialade ning erialade lisapädevuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . “ ; 5) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglate loetellu kuuluva haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla funktsionaalse arengukava juhul , kui kavandatakse haigla ümberprofileerimi st , renoveerimi st või uusehitus t .“ . § 3 . Seaduse jõustumine ( 1) Käesolev seadus jõustu b 202 6 . aasta 1. juulil . (2) Käesoleva seaduse § 2 jõustu b üldises korras. ( 3 ) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees T allinn, 202 6 . a Algatab Vabariigi Valitsus 202 6 . a
Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri , e-konsultatsioon ja erialata arstid ) eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiuteenuste , sealhulgas eriarstiabi kättesaadavust ja muuta teenuste kasutamine efektiivsemaks. Seadusega luuakse õiguslik alus e‑konsultatsiooni selgemaks ja ühtlasemaks kasutamiseks, kehtestatakse psühhiaatria erialal saatekirja nõue ning parandatakse seaduses erialata arstide tegutsemise aluseid. E-konsultatsiooni õiguslik raamistik on olemas peamiselt dokumenteerimise korra ja määruste näol , kuid asjakohase mõiste puudumine ravikindlustuse seaduses takistab selle ühtse te põhimõtete kohast rakendamist. Eelnõuga kehtestatakse õiguslik alus, mis võimaldab tervishoiutöötajate vahel toimuva e-konsultatsiooni senisest laiemat järkjärgulist rakendamist . Ravikindlustuse seaduse ( RaKS ) muudatuste ga võimalda takse vajaduspõhi ne abi kiiremini ja efektiivsemalt, tagades põhimõtte „õige le patsien dile õige a bi õige l ajal “ . Eelnõuga kehtestatakse psühhiaatrilise abi saatekirja nõue , mis taga b vaimse tervise probleemiga patsientidele parem a ja õigeaegse m a abi perearst i või teiste vaimse tervisega tegelevate tervishoiutöötajate esmase hindamise kaudu. See muudatus aitab suunata patsiendid õigete spetsialistide juurde ja vähendab asjatuid ooteaegu psühhiaatri vastuvõtu le . Lisaks parandatakse seaduses erialata arstide tegutsemise aluse i d , arvates nad tervishoiuteenuse osutamise l osalejate hulgast välja ning viies nende tegutsemise õigusliku aluse sisuliselt sobivamasse paragrahvi . Selgem õigus loob senisest paremad alused erialata arstide tõhusamaks rakendamiseks tervishoiusüsteemis. Lisaks täpsustatakse eelnõuga haigla funktsionaalse arengukava koostamise ja eelarve esitamise kohustust , mis vähendab halduskoormust mittevajalike eelarve andmete topelt esitamise kohustuse lõpetamise näol ning parandab õigusselgust selles , kellele ja millisel põhjusel funktsionaalse arengukava esitamise kohustus kohaldub. Eelnõu mõjutab halduskoormust. Eelnõu rakendamine pikas ajaraamis vähendab tervishoiusüsteemi üldist halduskoormust, lihtsustades perearstide ja eriarstide vahelist suhtlust ning vähendades ebavajalikke eriarstivisiite ja pabersaatekirjade kasutamist. Registratuuride koormus tasakaalustub – kuigi lisandub vastuvõtuaegade edastamist, väheneb isehelistajate hulk. Perearstidele võib e‑konsultatsiooni saatekirjade vormistamine esialgu tuua väikese ajakulu kasvu, kuid see kompenseerub eriarstiabis tekkiva selgema ja sujuvama töövooga. IT-süsteemide kohandamine on valdavalt minimaalne ja ühekordne. Haiglate puhul väheneb halduskoormus andmete topeltesitamise kadumise tõttu. Täpsem halduskoormuse muutust e kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 6.2.2. Eelnõu ettevalmist aja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiu teenuste osakonna tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste (
[email protected] ) , tervishoiu teenuste osakonna spetsialiseeritud abi poliitikajuht Mariken Ross (
[email protected] ) ja tervishoiukorralduse osakonna nõunik Leena K alle (
[email protected] ) (eelnõu § 2 punktid 1–4) . Eelnõu koostamisse olid kaasatud Tervisekassa tervishoiuteenuste arendamise portfellijuht Liis Kruus (
[email protected] ) ja Tervisekassa vaimse tervise teenusejuht Helis Ojala (
[email protected] ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (
[email protected] ) ja õigusnõunik Reet Kodu (
[email protected] ) (eelnõu § 2 punktid 1–4) . Eelnõu § 1 m õjuanalüüs on koostatud Tervisekassas ning selle on üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi osakond . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse s ( TTKS ) tehtavate muudatuste mõjuanalüüsi on koosta nud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Vootele Veldre (
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected] ). Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga , milles on ette nähtud luua õigusl ikud alus ed e-konsultatsiooni selgemaks kasutuseks , psühhiaatria erialal e-konsultatsiooni nõude kehtestamiseks ja erialata arstide laiema ks kaasamiseks . Eelnõuga muudetakse : 1) RaKS re d aktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2024, 22 ; 2) TTKS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 26 . Seaduste muutmise seaduse eelnõu lähtub terviseministri 21. jaanuari 2025. a käskkirja nr 10 „ Tervise tulemusvaldkonna programmide 2025–2028 kinnitamine“ lisas 3 olevas programmis „ Inimkeskne tervishoid 2025 – 2028“ välja toodud eesmärkidest, mille kohaselt on perioodil 2025 – 2028 kavas kaasajas tad a tervisesüsteemi ning tervishoiuteenuste ja ravikindluse korraldamise õigusakte, et soodustada inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike teenuste arendamist (t egevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine ) . Samuti soodustab eelnõu strateegia „Eesti 2035“ täitmist, toetades tervishoiuteenuste õigeaegset ja asjakohast kättesaadavust. Valitsusliidu koalitsioonilepe seab üheks eesmärgiks bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise. Ka Riigikogu heaks kiidetud „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ seab eesmärgi piirata õigusloome regulatiivset koormust ja vähendada olemasolevat halduskoormust. E elnõu aitab kaasa halduskoormuse vähendamisele optimeeritud digitaalse teenuskanali laiendatud kasutuselevõtu näol . „ Tervisekassa arengukava 2022 –2025 ” kohaselt on üheks Tervisekassa strateegiliseks eesmärgiks raviteekond – vajalik ravi on inimestele kättesaadav teenuste otstarbeka valiku kaudu. Selle eesmärgi ü ks alameesmär k on tervishoiuteenuste ja ravimivaliku otstarbekas laiendamine . Arengukavas on võetud eesmärk tagada, et kaasaegsed ravimeetodid, ravimid ja meditsiiniseadmed oleksid patsientidele võimalikult kiiresti kättesaadavad, seda eriti katmata ravivajadusega valdkondades. Eelnõu parandab psühhiaatrilise abi õigeaegset kättesaadavust ning loob võimaluse tagada ka teistel erialadel õigeaeg ne ja kiireloomuli ne patsiendi käsitlus . Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega otseselt ka Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja punktis 6. 4. Seaduse eesmärk 2 .1. Seaduseelnõu algatamise vajalikkus ja eesmärk S eaduseelnõu algatami se vajadus tulene b puudujääk idest tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi kättesaadavuses ja ter vishoiusüsteemi ressursside optimaalse s kasut uses . Patsientidel on sageli pikk ooteaeg eriarsti vastuvõtule pääsemiseks ning praegune süsteem ei toeta piisavalt efektiivset koostööd erialade vahel . Seetõttu on eelnõu peamine eesmärk parandada meditsiinilise näidustuse põhist eriarstiabi kättesaadavust ning kasutada piiratud tervishoiuressursse optimaalsemalt . Muudatuse tulemusel on tervishoiuteenus kättesaadav vastavalt eria lase le hinnatud vaja dusele , olles kiiremini olemas ne nde jaoks , kelle vajadus on suurem. Eesmärgi saavutamiseks nähakse ette neli peamist muudatust: E-konsultatsiooni õigusliku aluse loomine seaduse tasandil ja senisest laialdasem järkjärguline rakendamine võimaldab patsientidel saada vajaduspõhis t abi kiiremini ja efektiivsemalt, vähendades ooteaega sid . E -konsultatsioon on patsiendi suunami n e põhjaliku saatekirjaga digitaalsele erialadevahelise le konsultatsiooni le , kus saatekirja andmete koosseis on iga eriala puhul eraldi kokku lepitud . Saatekiri liigub tervise infosüsteemi vahendusel er ialase abi osutajani , kelle määratud tervishoiutöötajad annavad selle saatekirja põhjal õigusaktis (s.o RaKS § 30 lõike 1 alusel kehtestatud määruses „ Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu” ) sätestatud tähtaja jooksul suunanud tervishoiutöötajale tagasisidet. Määruse kohaselt tuleb nõuetekohane vastus saata üldjuhul nelja tööpäeva jooksul , teatud erialade puhul ( nt töötervishoi d , radioloogia , endoproteesimise , psühhiaatria , lastepsühhiaatria , ortodontia ) 15 tööpäeva jooksul , alates e-konsultatsiooni saatekirja jõudmisest tervise infosüsteemi . Tagasiside võib sisaldada soovitusi diagnostikaks või raviks ilma patsienti füüsilisele vastuvõtule kutsumata , kuid vajadusel antakse patsiendile aeg vastuvõtuks , st tervishoiuteenuse osutaja registreerib ise patsiendi ravijärjekorda lähtudes meditsiinilisest vajadusest ning patsiendi võimalustest . Meditsiinilist v ajadust võimaldab hinnata e-konsultatsiooni põhjalik saatekiri. Esimeses etapis peale eelnõu jõustumist rakendatakse suunamist üksnes e-konsultatsiooni vahendusel vaid kaheksal erialal ning suunamisel kahte kõrgeima etapi raviasutusse (Tartu Ü likooli Kliinikumi (edaspidi TÜK ) ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse (edaspidi PERH ) . Psühhiaatrilise abi saatekirja nõude kehtestamine Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise eeldusena loob süsteemi, kus esmalt hin dab tervishoiutöötaja patsiendi seisundit ning suuna b t a sobiva t teenus t saama , tagades raskemate juhtude kiirema jõudmise eriarsti vastuvõtule, samal ajal kui kergemate probleemidega patsiendid saavad abi esmatasandil. TTKS- is tehtavad erialata arstide tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute hulgast väljaarvamist puudutavad muudatused on vajalikud, et ajakohastada erialata arstide rolli ja rakendamist käsitlevad sätted tänapäevasele tervishoiu töökorraldusele ja süsteemsetele vajadustele vastavaks . Praegune regulatsioon ei toeta ülikooli lõpetanud, kuid residentuuri mitteläbinud arstide potentsiaali piisavalt paindlikku ja eesmärgipärast rakendamist. Tervishoiusüsteemi kasvav koormus, spetsialistide puudus ja vajadus parandada arstiabi kättesaadavust eeldavad tööjaotuse ja rollide selgemat kujundamist. Erialata arstide suurem kaasamine toetab süsteemi toimivust, aitab leevendada tööjõupuudust ja võimaldab paremini vastata elanikkonna tervishoiuvajadustele. Selgem arusaam erialata arsti rollist tervishoiusüsteemis toetab ka noorte arstide sujuvamat s uundu mist tööturule . Täpsustatakse haigla funktsionaalse arengukava koostamise ja eelarve esitamise kohustuse regulatsiooni, et vähenda da haiglate halduskoormust mittevajalike eelarveandmete topelt esitamise kohustuse lõpetamise näol ning paranda da õigusselgust selles , kellele ja millisel põhjusel funktsionaalse arengukava esitamise kohustus kohaldub. 2.2. Ülevaade senisest õiguslikust regulatsioonist ja praktikast Tervisekassa on rahastanud e-konsultatsioone juba alates 2013. aastast, kuid RaKS -is ei ole seda teenust seni seaduse tasandil määratle tud ega reguleeri t ud. See on loonud õigusliku ebaselguse ja takistanud e-konsultatsiooni kui ametliku teenuse laialdasemat kasutamist. Senises praktikas on patsiendid sageli suunatud eriarsti vastuvõtule ilma piisava esmase hinnanguta, mis on tekitanud eriarstidele täiendavat halduskoormust ja pikendanud ravijärjekordi. Kuigi täpset statistikat selle kohta, kui palju erinevatel erialadel välditavaid eriarstivisiite toimub, ei ole esitada, leidis näiteks Maailmapanga Grupp oma 2015. aastal koostatud aruandes „ Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis”, et indikaatorhaiguste (diabeet, kõrgvererõhutõbi) puhul ol eks 26 – 70% eriarstiabi visiitidest olnud välditavad . Põhjustena toodi välja nii ebapiisavat patsiendikäsitlust esmatasandil kui ka patsientide eelistusi. Erialata arstide regulats ioon on s isaldub TTKS § 4 3 lõigetes 1 ja 2 , mille kohaselt on nad tervishoiu teenuse osutamisel osalejad . S amal ajal käsi ta b TTKS § 3 arsti tervishoiutöötajana . Regulatsioon on soodustanud erineva id tõlgendus i selles , kas erialata arst võib oma kutseala pädevuse pinnalt osutada tervishoiu teenuseid või ta tohib olla üksnes teenuse osutamise l osaleja , kes tegutseb eriarsti vastutusel . TTKS § 22 lõi g e 5 senises sõnastuses sätestab kohustuse, et haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve. Praegu puudub seaduse tasemel selge regulatsioon selle kohta, millised haiglad ja mis eesmärgil vastavat kohustust täitma . Väljakujunenud praktika ja muude õigusaktide koostoimest tulenevalt on nimetatud arengukavasid seni esitanud vaid haiglavõrgu haiglad. Eelarve esitamine haiglate poolt on muutunud mittevajalikuks, kuna riigil on need andmed jooksvalt olemas . Haiglate finantsseisu on võimalik jälgida Rahandusministeeriumi saldoandmikest ning vajadus esitada riigile täiendavalt eelarveid puudub. Vajaduse korral on riigil võimalik igakuise täpsusega tutvuda detail set e tegevustulude ja bilansi andmetega . Äriregistris on nähtavad ka haiglate majandusaasta aruanded. 2.3. Lahendused ja nende põhjendus Seaduse s seatud psühhiaatria saatekirja ja e-konsultatsioonide eesmärgi saavutamiseks on kavandatud õiguslik lahendus , mis võimaldab ka majanduslikke ja halduslikke eeliseid: Õiguslik lahendus . Eelnõu kohaselt defineeritakse e-konsultatsioon RaKS-i §-s 70. See loob õigusliku aluse, mis annab nii patsientidele kui ka tervishoiuteenuse osutajatele selguse teenuse reguleerimise ja rahastamise kohta . E-konsultatsiooni süsteem koos põhjaliku saatekirjaga edasi suunamisel võimaldab sarnase meditsiinilise vajadusega patsientidele osutada tervishoiuteenust samasugustel tingimustel ehk tagada võrdset kohtlemist sarnase vajaduse korral. Majanduslik lahendus . Ainult majanduslikke lahendusi, mis tagaksid patsientide parema eelselektsiooni ja vähendaksid välditavaid eriarstivisiite ning parandaksid seetõttu abi kättesaadavust, eelnõu koostajate hinnangul ei ole. E-konsultatsioon vähendab asjatuid eriarstivisiite, mis omakorda optimeerib ravikindlustuse piiratud eelarve kasutust. Lisaks ei rakendata e-konsultatsiooni puhul visiiditasu, mis vähendab ka patsiendi rahalist koormust. Halduslik lahendus . Ainult halduslikke lahendusi, mis tagaksid patsientide parema eelselektsiooni ja vähendaksid välditavaid eriarstivisiite ning parandaksid seetõttu abi kättesaadavust, eelnõu koostajate hinnangul ei ole. E-konsultatsioon vähendab nii perearstide kui ka eriarstide halduskoormust, sest põhjalik saatekiri võimaldab suunaval tervishoiutöötajal saada kiire tagasiside ilma patsienti füüsiliselt vastuvõtule saatmata. Nii on tagatud ka põhimõte meditsiinilise vajaduse hindamise kohta. Nn tavaline saatekiri on enamasti liiga napp , et tegelik k u meditsiinilis t vajadus t hin nata ning otsusta da , kui kiirelt tegelikult abi on vaja ning kas üldse on eriarsti füüsiline vastuvõtt vajalik. Seega võimaldab taoline süsteem vähendada ebavajalikke vastuvõtte ja eriarstide või teiste spetsialistide töökoormust , samas on see suurema abivajaduse korral efektiivsemalt tagatud esmatasandil . Ka kaob p atsientidel vajadus ise ravijärjekorda registreerimisega tegeleda. E-konsultatsiooni oluliseks funktsionaalsuseks on ka tagada võrd s us aja saamise l , kus aja registreerib patsiendiga kooskõlastatult tervishoiuteenuse osutaja ise. See tagab ravi parema kättesaadavuse ka väiksema digivõime kusega või meelepuudega inimestele, kuna puudub vajadus otsida digiregistratuuri st või helistada erinevate teenusepakkujate üldregistratuuridesse . Samuti on oodata, et psühhiaatrilise abi saatekirja nõue aitab suunata psühhiaatri juurde vaid need eelhinnatud patsiendid, kes seda vajavad , kusjuures ülejäänutele tagatakse abi madalamatel tasanditel . E rialata arstide puhul on seaduses seatud eesmärgi saavutamiseks kavandatud õiguslik lahendus, millega erialata arstide ja hambaarstide eriarstiabis rakendamise sätted viiakse TTKS § -i 3, mis reguleerib tervishoiutöötaja mõistet ja t ervishoiuteenuse osutamist . Sellega lõpeb erialata ars t ide käsit a mine tervishoiuteenuse osutamisel osalejana. Seaduses seatud eesmärgi – vähendada haiglate halduskoormust mittevajalike eelarveandmete topelt esitamise kohustuse lõpetami seks ning parandada õigusselgust selles , kellele ja millisel põhjusel funktsionaalse arengukava esitamise kohustus kohaldub – saavutamiseks on kavandatud regulatiivne muudatus, millega nimeta tud kohustust täpsustatakse . 2.4. Väljatöötamiskavatsuse olemasolu Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsus t . T egemist on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kuuluva te tegevus t ega, milles on ette nähtud luua õiguslik ud alus ed e-konsultatsiooni selgemaks kasutuseks , psühhiaatria erialal e-konsultatsiooni nõude kehtestamiseks ja erialata arstide laiemaks kaasamiseks . Seetõttu on poliitiline suund nimeta tud küsimustes juba määratud. E-konsultatsiooni ja e-konsultatsiooni saatekirja kasut amist eriarstiabis laiemalt on pikalt kaalutud . K äesoleva eelnõu koostamise le on eelnenud Tervisekassa Innosprindi raames kaardistatud valmisolek ning Eesti Perearstide Seltsi ja piirkondlike haiglate esindajate esitatud soovitused . Seega on asjakohane analüüs sis uliselt var em teht ud. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on psühhiaatria saatekirja ja e-konsultatsioonide muudatuse tähtajaks määratud 2025. a asta IV kvartal ja erialata arst e puudutavate sätete ajakohastamiseks 2026. a aasta II kvartal, mistõttu on põhjendatult tegemist kiireloomulise eelnõu ga , mille kohta kooskõlas HÕNTE § 1 lõike 2 punktiga 1 väljatöötamiskavatsust ei koostata. Samuti ei koostatud kooskõlas HÕNTE § 1 lõike 2 pun k tiga 5 väljatöötamiskavatsust selle muudatuse kohta, millega muudetakse TTKS § 22 lõikes 5 sätestatud kohustus t i , kuivõrd muudatusega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k olmest paragrahvist, millest esime sed kaks kajasta vad muudatusi seadustes ja kolmas seaduse jõustumis t . Eelnõu §-ga 1 muudetakse RaKSi . Eelnõu § 1 punkti de ga 1 ja 2 täiendatakse RaKS § 3 0 lõiget 2 punktiga 7 ja § 30 lõi kega 5 , mis reguleerivad e-konsultatsiooni administratiivseid aspekte ja defineerivad mõiste . Lõike 2 punktiga 7 laiendatakse RaKS § 30 lõike 1 ja § 33 1 lõike 1 alusel kehtestatava s Vabariigi Valitsuse määruses „ Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu “ (edaspidi TTL ) sätestatud andmete koosseisu ning sätestatakse võimalus määrata kindlaks nii erialad, mille puhul toimub teenus t saama suunamine e-konsultatsiooni teel , kui ka tervishoiuteenuse osutaja d, kelle juurde ja kelle poolt suunamisel see Tervisekassa poolt tasu üle võtmiseks kehtib. See annab Tervisekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele paindlikkuse kohandada võimekust ning rakendada e-konsultatsiooni teenust vastavalt meditsiinilisele vajadusele ja erialade eripäradele. TTL- is on e-konsultatsiooni erialad loet letud § 10 lõikes 2 , mis on praegu käsit a tav loeteluna, kus e-konsultatsioon on kasutuses ja rahastatav . Edaspidi on võimalik võtta arvesse reaalset sisulist ja tehnilist valmisolekut ning sätestad a nende tervishoiuteenuse osutajate loetelu, kelle nõustamisele suunamisel see kindlustuskaitse tagamiseks kohustuslik on, n äiteks teatud erialade puhul vaid kõrgemasse etappi suunamisel või teatud erialadel kehtestada ka laiem part nerite loetelu. Võimalik on rakendada lahendust, et sel teel nõustamisele suuna b ainult perearst või tulevikus vajaduse korral ka laiemalt, n äiteks eriõde . Need muudatused on vajalikud, et tagada seaduse rakendamine praktikas ja luua alus edasiste regulatsioonide väljatöötamisele, mis on kooskõlas seaduseelnõu eesmärgiga parandada eriarstiabi kättesaadavust ja ressursside optimaalset kasutamist. Eelnõu võimalda b rakendada muudatust etapi viisi ja paindlikult ning arvestada sealjuures süsteemi valmisolekut , leppides nii erialad kui asutused kokku koostöös rakendamisega seotud huvirühmadega. Seega eelneb TTL- is erialade ja raviasutuste sätestamisele alati Tervisekassa kokkulepe osapooltega. Praegu on Tervisekassal kokkulepe üleminekuks kahe kõrge i ma etapi haiglaga – TÜK ja PERH – ning e-konsultatsiooni teel teenus t saama suunamine puudutab esialgu kaheksat eriala ( hematoloogia , endokrinoloogia, neuroloogia, allergoloogia , neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja sisehaigused). E-konsultatsiooni teel eriarstiabi saama suunamise eeldus hakkab toimuma erialade valmisolekul ja astmeliselt. Ettepaneku erialale e-konsultatsioonile üleminekuks teeb Tervisekassa või erialaühendus ja selle menetlemine toimub Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018 . a määruse nr 62 “Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord” alusel. Lõikes 5 e -konsultatsioonile ametliku määratluse andmine on vajalik, sest e-konsultatsiooni senine kasutamine on tuginenud suures osas Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutajate vahelistele kokkulepetele. Seaduse tasandil mõiste avamine on oluline, et anda teenusele juriidiline selgus ning tagada ühtne arusaam kõigile osapooltele – nii patsientidele, arstidele kui ka Tervisekassale. Lõige defineerib e-konsultatsiooni kui kahe tervish o iutöötaja, ( nt perearsti ja eriarsti või kahe eriarsti ) vahelise nõustamise , mis toimub patsiendi diagnoosi täpsustamiseks või uuringute ja ravi määramiseks. Oluline on, et e-konsultatsioon võib toimuda ja sageli toimub ki ilma patsiendi füüsilise kohaloluta. Samas võidakse patsient kutsuda füüsilisele vastuvõtule, kui konsu l teeriv tervishoiutöötaja peab seda vajalikuks. Seega vähenda b e-konsultatsioonide laiem rakendamine patsientide jooksutamist ja kiirendab abi saamist. E-konsu l tatsiooni teel suunamist või arvamuse saamist kasutatakse teatud erialadel ka teisese arvamuse saamisel, mis on regu l eeritud RaKS § -s 40. E-konsul t atsiooni raames ei liigu füüsilist saatekirja, vaid pöördumi se te eb nõu küsiv arst tervise infosüsteemi vahendusel ning andmed hinnangu andmiseks liiguvad infosüsteemi sees . Ka tagasiside saab nii nõu küsinud arst kui ka patsient (v.a vastuvõtule kutsumisel) tervise infosüsteemi vahendusel. Muudatus on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõuga tehtavad muudatused seoses e-konsultatsiooni osaliselt kohustuslikuks muutmise võimaldamisega ei piira PS § 28 lõikest 1 tulenevat igaühe õigust tervise kaitsele ega kitsenda selle tuumikõigust – juurdepääsu vältimatult vajalikule arstiabile. Vastupidi, muudatused on suunatud tervishoiusüsteemi efektiivsemale toimimisele, erialaspetsialistide koormuse tasakaalustamisele ja patsiendi raviteekonna lühendamisele, mis aitab tagada kiiremat ja sisuliselt paremat abi . Regulatsioon ei võta patsiendilt võimalust pöörduda eriarsti poole, vaid kujundab esmase kontakti ja suunamise protsessi sujuvamaks. E‑konsultatsioon ei asenda eriarstiabi, vaid loob lisa vahendi, mille kaudu saab raviarst kiiresti konsulteerida eriarstiga, täpsustada diagnoosi või uuringute vajadust ning vältida olukordi, kus patsient peab asjatult ootama kontaktvastuvõttu. Seega ei ole tegemist PS § 28 lõike 1 alusel kaitstud õiguse piiranguga, vaid tervise õiguse parema tagamisega. Lisaks on muudatus kooskõlas PS §‑st 14 tuleneva põhiõiguste ja vabaduste kaitse tagamise kohustusega. Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutajate vaheliste kokkulepete üleviimine seaduse tasandile loob õigusliku selguse ja prognoositavuse , mis tugevdab hea halduse põhimõtte järgimist. Muudatus ei muuda senist teenuse saamise sisu patsiendi jaoks, vaid reguleerib tehnilist korraldust ja rollijaotust teenuseosutajate vahel. E‑konsultatsiooni toimimine tervise infosüsteemi kaudu toetab PS § 44 lõikes 3 tagatud õigust saada riigiasutustelt teavet, kuna patsiendile jääb tagasiside kättesaadavaks digitaalselt ning andmevahetus toimub turvaliselt. Andmete töötlemine e‑konsultatsiooni raames vastab õiguslikele alustele ega too kaasa täiendavat sekkumist PS § 26 kaitsealasse, sest regulatsioon ei muuda senist meditsiinilise teabe liikumise iseloomu ega ulatust, vaid kirjeldab juba toimuvat praktikat seaduse tasandil. Samuti täidetakse PS §‑dest 10 ja 11 tulenevat õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna: muudatusel on legitiimne eesmärk – tagada tervishoiusüsteemi sujuvam toimimine ja parandada eriarstiabi kättesaadavust; meede on sobiv , sest e ‑ konsultatsioon v ä hendab mittevajalikke eriarsti vastuv õ tte ja v õ imaldab kiiremat ravisoovitust; meede on vajalik , sest olemasolev süsteem ei taga piisavalt kiiret juurdepääsu eriarsti arvamusele ja nõuab patsientidelt tihti korduvat füüsilist kohalkäimist ; meede on mõõdukas , sest patsient suunatakse kontaktvastuvõtule alati juhul, kui konsulteeriv arst peab seda vajalikuks. Kokkuvõtlikult toetavad eelnõus sätestatud muudatused terviseõiguse paremat tagamist, ei kitsenda põhiõiguste olemust ega loo ebaproportsionaalseid piiranguid. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse RaKS § 70 lõiget 2 ning nähakse Tervisekassa - poo ne tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmine saatekirjata erialade kõrval ette ka e-konsultatsiooni puhul . Kehtiva RaKS § 70 l õige 2 sätestab tasu maksmise ülevõtmise saatekirja olemasolul või erandina, kui see on ette nähtud sama paragrahvi lõikes 3, s.o saatekirjata erialadel. Muudatusega täpsustatakse e-konsultatsiooni sisulist kasutust Ra K S alusel tervishoiuteenuse eest tasumisel. See tagab, et teenus on Tervisekassa poolt rahastatud ja et selle eest ei pea maksma patsient. Eelnõu § 1 punktiga 4 jäetakse RaKS § 70 lõikest 3 saatekirjata osutatavate Tervisekassa poolt rahastatavate erialade hulgast välja psühhiaatrilise abi osutamine. RaKS § 70 lõige 3 sätestab juhud, mil Tervise kassa võtab ü ldarstiabi või eriarstiabi või iseseisva õendusabi osutaja saatekirjata kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ambulatoorse eriarstiabi osutamisel. Muudatuse tulemusena eeldab tasu maksmise kohustuse ülevõtmine edaspidi ka psühhiaatrilise eriarstiabi puhul saatekirja olemasolu. Muudatus on kooskõlas h aiglavõrgu arengusuundadega 2040 ja Eesti Psühhiaatrite Seltsi eriala arengukavaga 2020 – 2023 ning parandab psühhiaatrilise eriarstiabi vajaduspõhist kättesaadavust, tagades optimaalsema ressurssi de jaotuse. Psühhiaatriline eriarstiabi on osa vaimse tervise abist, olles vaimse tervise abi püramiidi tipp kõige spetsiifilisema ja kallima abi vormina. Vaimse tervise abi olulised põhialused enne psühhiaatrilist eriarstiabi on esmatasandi tervishoiuteenused, kogukonnateenused, kogukonna tugitegevused ja eneseabi. Praegune saatekirjata süsteem võimaldab põhjendamatult lihtsalt eelhinnanguta ligipääsu ka kerge probleemiga patsientidel, kelle probleem võiks olla lahendatav kogukonna- või esmatasandil, halvendades väga piiratud psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavuse tingimustes juurdepääsu nendel patsientidel, kelle mure vajab lahendamist kõrgeimal ravitasandil. See omakorda toob kaasa raskemad ja keerulisemad haigusjuhud, pikemad ravivajadused ning suurema tüsistuste arvu. Muudatus loob aluse , et taga da võrdne vajaduspõhine ravi kättesaadavus. Muudatus on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega . Muudatus ei piira PS § 28 lõikest 1 tulenevat igaühe õigust tervise kaitsele ega vähenda juurdepääsu psühhiaatrilisele abile. Saatekirja nõude eesmärk ei ole takistada abi saamist, vaid tagada ravi vajaduspõhisus ning tõhustada tervishoiusüsteemi toimimist olukorras, kus psühhiaatrilise eriarstiabi maht on piiratud ja nõudlus teenuse järele kasvab. Saatekirja nõude kehtestamine täidab proportsionaalsuse põhimõtet (PS § 11), kuna: meede on sobiv , aidates suunata patsiendid esmatasandi või kogukonnateenuste juurde juhul, kui eriarsti sekkumine ei ole vajalik, ja reserveerida psühhiaatrilise eriarstiabi neile , ke lle seisund seda tegelikult eeldab; meede on vajalik , sest praegune süsteem koormab psühhiaatria eriarstide vastuvõtuaegu juhtudega, mille oleks saanud lahendada perearst või kogukonnateenused; muude meetme tega ei ole võimalik vajaduspõhise eriarstiabi kättesaadavus t taga da sama efektsusega ; meede on mõõdukas , kuna perearstiga esmase kontakti nõue ei võta patsiendilt võimalust psühhiaatri vastuvõtule pääseda; vajaduse korral väljastab perearst saatekirja kiiresti ning säilib võimalus saada abi ka väljaspool saatekirjasüsteemi (sh vaimse tervise õde, vältimatu psühhiaatrili ne abi). Patsiendi õigust tervise kaitsele ei mõjutata negatiivselt ka seetõttu, et psühhiaatriline abi on osa laiemast vaimse tervise tugisüsteemist, kus esmatasandil, kogukonnateenustel ja tugivõrgustikel on oluline roll. Saatekirja nõue aitab tagada, et kliiniliselt kergemate seisunditega inimesed saavad abi sobivalt tasandilt, samal ajal kui eriarstiabi jääb kättesaadavaks nendele patsientidele, kelle seisund seda tõesti vajab. Seeläbi tugevdab muudatus PS §‑st 14 tulenevat riigi kohustust tagada põhiõiguste parem ja tõhusam kaitse. Muudatus vastab ka õiguskindluse põhimõttele (PS § 10), kuna loob selge ja üheselt mõistetava raviteekonna psühhiaatrilise abi saamiseks. Saatekirja nõude kehtestamine ei tähenda patsiendi jaoks uut sisulist piirangut, vaid korrastab senist praktikat ning vähendab raviteekonna juhuslikkust. Lisaks toetab muudatus ressursi õiglast jaotamist ja võrdset kohtlemist (PS § 12), tagades, et psühhiaatri vastuvõtule pääsemine sõltu b tervisemure sisulisest raskusastmest , mitte patsiendi võimest ise eriarsti juurde a eg a broneerida . Kokkuvõttes tagab muudatus, et psühhiaatrilise eriarstiabi piiratud ressurss jõuab nendeni, kellel on seda kõige enam vaja. Abi ei muututa vähem kättesaadavaks, vaid selle kättesaadavust parandatakse – suunates patsiendid raviteekonna õigesse etappi ja vähendades eriarstiabi ülemäärase koormuse tõttu tekkivaid viivitusi. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse RaKS § 70 lõiget 5 uue alusega punkti s 1 1 , millise l juhul ei ole lubatud nõuda visiiditasu. Täiendus loob õigusselguse selles , et e-kon sul tatsiooni korral puudub ambulatoorse eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult e-konsultatsiooni käigus visiiditasu mak s mist . Selline piirang tuleneb e-konsultatsiooni olemusest, mis erineb traditsioonilisest vastuvõtust, kus patsient kohtub arstiga füüsiliselt , ega ole seotud reaalelulise tervishoiuasutuse külastusega. Visiiditasu on seaduses ette nähtud patsiendi panusena tervishoiuteenuse kulude katmisesse, eelkõige ambulatoorse eriarstiabi puhul. See on osa solidaarsuspõhimõttest, mis aitab jagada vastutust tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse eest. E-konsultatsiooni puhul ei ole põhjen d atud seda tasu küsida, kuna patsient ei kasuta füüsilist vastuvõtuaega . Visiiditasu nõudmine olukorras, kus visiiti ei toimu , oleks ebaõiglane. V isiiditasu puudumise sätestamine e-konsultatsiooni puhul on kooskõlas Ra KSi põhimõtetega, olles samas õiglane ja läbipaistev nii patsientide kui ka teenusepakkujate suhtes. K ui e-konsultatsiooni raames selgub vajadus kutsuda patsien t vastuvõtule, kohaldub tavapärane visiiditasu. Eelnõu §-ga 2 muudetakse TTKS - i . Eelnõu § 2 p unktiga 1 täiendatakse TTKS § 3 lõiget 2 kahe lausega , millega täpsustatakse erialata arstide ja hambaarstide võimalust osutada tervishoiuteenuseid. Ühtlasi lõpeb nende käsit a mine tervishoiuteenuse osutamisel osalejana. Erialata arsti tegevus e ulatus e tervishoiuteenuse osutamisel määra b tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest , mis tähendab, et tervishoiuteenuse osutaja määrab, milliseid tegevusi erialata arst tervishoiuteenuse osutamisel teeb (sõnastuse aluseks on kehtiv TTKS § 4 3 lõike 2 teine lause). Tervishoiuteenuse osutamise ulatuse määramisel lähtutakse arsti kutsest (TTKS § 3 lg 2), mis tähendab seda, et erialata arst saab teha arsti tööd, mitte õe, ämmaemanda või muu tervishoius töötava spetsialisti kutsealaseid tegevusi. S isuliselt jääb kehtima praegune olukord, kuid s elline täpsustus tagab õigusselguse ning toetab paindlikku töökorraldust nii perearstiabis kui ka eriarstiabis . Erialata arstide käsitlus t oimub edaspidi TTKS § 3 tähenduses . TTKS § 3 lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötajaks arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid üksnes selle kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Erialata arstide puhul ei ole infosüsteemis lisatud arstlikku eriala, vaid kutseala „arst“. Sellest tulenevalt kohaldub töötada soovivale erialata arstile kohustus olla registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis ning võimalus osutada tervishoiuteenuseid vastavalt omandatud haridusele ja pädevusele . Ka erialata hambaarstide puhul jääb kehtima senise sätte loogika ja praktika – hambaarst i , kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning hambaarsti pädevusest ja kogemusest. Sisuliselt täpsustatakse lauset üksnes TTKS § 20 lõike 2 alusel kehtestatud ministri määruses toodud erihambaarsti erialade ga (suu-, näo- ja lõualuukirurgia, ortodontia või restauratiivne hambaravi), et tagada õigusselgus , millise s eriarstiabis võib erialata hambaarst i samuti teenuseosutamisel rakendada . Üksnes viitest eriarstiabile (nagu on kehtivas TTKS § 4 3 lõke 2 II lauses) ei piisa, sest sätte mõte on hambaarstide puhul nii kehtivas TTKS § 4 3 lõke 2 II lauses kui ka eelnõukohases TTKS § 3 lõike 2 III lauses, et erialata ehk residentuuri mitteläbinud hambaarsti võib rakendada erihambaarstiabi teenuste osutamisel, mitte igasuguse eriarstiabi teenuste osutamisel. Erialata hambaarsti sätte reguleerimise vajaduse ja ettepaneku tegi Eesti Hambaarstide Liit aastal 2024 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 401 SE menetlemise käigus. Siis põhjendati muudatuse vajadust järgmiselt: „Täiendus on vajalik, et hambaarstid saaksid sarnaselt arstidega töötada oma pädevusele ja kogemusele vastavalt. Muudatuse kohaselt saab hambaarst koos erihambaarstiga töötades osaleda vastava teenuse osutamisel. Teenuseosutaja vastutab, et hambaarst ei ületaks oma pädevusi ja tegutseks vastavalt kogemusele. Seni on sarnane võimalus olnud arstidel, kes saavad osaleda eriarstiabi osutamisel ka siis, kui neil ei ole omandatud vastavat eriala. Ei ole põhjendatud, et hambaarstide puhul oleks piirangud rangemad.“. Antud eelnõuga k ehtivat praktikat sisuliselt ei muudeta, vaid reguleeritakse see sarnaselt erialata arstidega §-s 3. E elnõuga e rialata arstide õiguslikus staatuses tehtavad muudatused ei too patsientidele võrreldes kehtiva regulatsiooniga kaasa muudatusi, mis piiraks isikute õigust tervise kaitsele (PS § 28) või arstidele kaasa muudatusi, mis piiraks tegevusala , elukutse või töökoha valikut (PS § 29) . Erialata arstid võivad ka edaspidi osutada tervishoiuteenuseid omandatud kutse piirides nagu seni . Tegemist on pigem tervishoiuteenuse osutajate töökorralduses muudatusi võimaldava muudatusega ja erialata arstide staatuse erinevate tõlgenduste küsimuse lahendamisega teenuse osutamisel . Eelnõu § 2 p unktiga 2 muudetakse TTKS § 4 3 lõike 1 punkti 1 sõnastust, millega eemaldatakse erialata arst tervishoiuteenuse osutamise l osutajate loetelu st. Kehtiva TTKS § 4 3 lõike 2 teise lause kohaselt osaleb erialata arst või hambaarst eriarstiabi osutamisel. Eelnõuga reguleeritakse erialata arsti tegevus tervishoiutöötajat reguleerivas paragrahvis. Punkti 1 ehk tervishoiuteenuse osutamisel osalejate hulka jäetakse alles arst-resident, kes on eriarstiabi osutamisel alati juhendatav ja kelle tegevuse eest vastutab teda juhendav eriarst. Eelnõu § 2 p unktiga 3 jä etakse TTKS § 4 3 lõike st 2 välja tei s e lause , mille sisu on üle viidud TTKS § 3 lõikes se 2 . Eelnõu § 2 p unktiga 4 muudetakse TTKS § 20 lõikes 2 sätestatud volitusnormi sõnastust. Volitusormi lisatakse viide erihambaarstiabi erialale. Viidatud sätte alusel kehtestatud s otsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus nr 110 „ Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu “ on algusest peale sisaldanud ka erihambaarstide erialasid. Täpsuse huvides tule b volitusnormis viidata ka erihambaarsti de erialade le , mitte ainult eriarstide erialadele . Eelnõu § 2 p unktiga 5 muudetakse TTKS § 22 lõi get 5, millega tunnistatakse kehtetuks volitusnorm, mille alusel oli kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrus nr 120 „Haigla arengukava, eelarve ja auditeeritud aastaaruande esitamise ja avalikustamise tingimused ja kord“ . See võimaldab tunnistada kehtetuks ka volitusnormi alusel kehtestatud määruse . Kuna haiglavõrgu haiglad on eraõiguslikud juriidilised isikud, on nende auditeeritud aruanded kättesaadavad äriregistrist. Eelarvete ja üldiste arengukavade dubleeriv kogumine Sotsiaalministeeriumisse on ebaotstarbekas ning tekitab haiglatele põhjendamatut lisakoormust. H aiglate finantsseisu on muutunud oludes võimalik jälgida Rahandusministeeriumi saldoandmikest ning vajadus esitada riigile täiendavalt eelarveid puudub . Vajaduse korra l on võimalik igakuise täpsusega saada detail sed tegevustulude ja bilansi seisude väljavõtted. Poolaasta vaates tehakse saldoandmiku andmete alusel finantsarvutused ja see võimaldab S otsiaalministeeriumil jälgida jooksvalt, millised on haiglavõrgu haiglate finantsseisud ja majandustulemused. Äriregistris on nähtavad kinnitatud majandusaasta aruanded. Haiglad koostavad eelarve Tervisekassa lepingu pakkumuse põhjal , vajaduse korra l seda muudetakse ning see kinnitatakse aasta jooksul nõukogus. Edaspidi jääb seaduse tasandil alles vaid sisuline kohustus esitada funktsionaalne arengukava. Seejuures: piiritletakse kohustus selgelt vaid haiglavõrgu haiglatega ( TTKS § 55 lg 1), kelle taristu planeerimisel on riiklik mõõde; tuleb see esitada üksnes juhul, kui haigla planeerib olulisi muudatusi: ümberprofileerimist, renoveerimist või uusehitust. See on oluline tagamaks, et haigla taristuarendused on kooskõlas riiklike tervishoiupoliitiliste suundadega. Muudatus muudab õiguspildi selgemaks – haigla tegeleb oma igapäevase majandustegevuse ja juhtimisega iseseisvalt ning ministeeriumile esitatakse vaid strateegilised taristu arendamise plaanid nende tekkimise hetkel. Funktsionaalsete arengukavade avalikustamine lepitakse iga esitajaga eraldi kokku. Puudub vajadus reguleerida seda eraldi määrusega. Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu jõustub 01.0 7 . 202 6 , mis võimaldab sujuva ülemineku muudetud teenusekorraldusele ning tagab teenuseosutajatele vaja duse korra l töökorralduslike protsessid e kohaldamiseks lisaaja. Eelnõu § 2 jõustu b üldises korras, sest muudatused ei vaja jõustumiseks lisaaega. Eelnõu § 1 punkt 4 jõustub 01.01. 2027. Psühhiaatria eriala vajab pikendatud üleminekuaega muudatuse ettevalmistamiseks. Vajalikud on täiendavad arutelud perearstide, vaimse tervise teekonna spetsialistide ja psühhiaatritega, et rakenda da lisameetme i d turvalise patsienditeekonna tagamiseks . Samuti on vaja kokku leppida vaimse tervise meeskonna liikmete roll patsienditeekonnal, et vältida auke vastutu salades ja maandada sel moel patsiendi raviteekonnalt väljakukkumise riski. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõuga tuuakse selguse huvides seaduse taseme le termin e-konsultatsioon . E-konsultatsioon on RaKS tähenduses kahe tervishoiutöötaja vaheline e-konsultatsiooni saatekirja alusel toimuv nõustamine seoses kindlustatud isiku tervisega haiguse diagnoosi täpsustamiseks või uuringute ja ravi määramiseks, mille tulemusena annab konsulteeriv tervishoiutöötaja juhtumit puudutavates küsimustes kirjaliku arvamuse või määrab vajadusel kindlustatud isikule vastuvõtu aja asjakohase tervishoiuteenuse osutamiseks. Termin ei muuda rakendusaktides kasutusel olevat terminit ega selle tähendust. Lisaks võetakse eelnõuga TTKS- i s kasutusele termin „ erihambaarst “ . Seni ei ole seadustes erihambaarsti terminit kasutatud, kuid õiguses ei ole see uus termin , seda kasutatakse määrustes . Erihambaarsti erialad on loetlet ud sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus es nr 110 „ Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu “ ning nendeks on suu-, näo- ja lõualuukirurgia, ortodontia ja restauratiivne hambaravi. Termin võetakse seaduses kasutusele, sest sellele on vaja viidata eelnõukohases TTKS § 3 lõike 2 kolmandas lauses kui tervishoiuteenusele, mille osutamisel võib rakendada ka hambaarsti, kes ei ole (erihambaarsti) eriala omandanud ega õpi parajasti ka residentuuris. Samuti on täiendatakse TTKS § 20 lõikes 2 olevat volitusnormi, sest ministri määrusega on kehtestatud ka erihambaarsti erialad, mitte ainult eriarsti erialad. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6 . Seaduse mõjud Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi vajaduspõhist kättesaadavust ja ressursside kasutuse tõhusust, kehtestades e-konsultatsiooni ühtse õigusraamistiku ja psühhiaatrilise abi saatekirja nõude ning parandades erialata arstide tervishoius rakendamise õiguslikke aluseid. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne, majanduslik, regionaalne ja infotehnoloogiline mõju ning mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muid mõjuvaldkondi eelnõus esitatud muudatused ei puuduta. 6.1. Sihtrühm: patsiendid (kogu elanikkond) Mõju elanikkonnale on eelkõige seotud tervishoiuteenuste ja nende osutajate parema kättesaadavuse ga ning ravijärjekordade korrastamisega. Muudatused aitavad tagada, et patsientidele osutatakse tervishoiuteenust meditsiinilisest vajadusest lähtudes ning võrdselt sarnases olukorras olevate isikute ga . 6.1.1 . Sotsiaalne ja regionaalne mõju E-konsultatsioon kujutab endast tavapärasest põhjalikumat e-saatekirja, mille alusel perearst või muu tervishoiutöötaja suunab patsiendi tervishoiuteenuse osutaja digitaalsele konsultatsioonile. Vajaduse korral registreerib tervishoiuteenuse osutaja patsiendi ise ravijärjekorda, säästes patsienti lisatoimingutest. Süsteem vähendab ebavajalikke vastuvõtte ja telefonikõnesid registratuuridesse ning aitab suu rema abivajadusega patsientidel kiiremini eriarstile pääseda. Muudatus parandab eriarstiabi kättesaadavust ja ravi kvaliteeti, suunates patsiendid e-konsultatsiooni kaudu meditsiinilise vajaduse alusel õigel ajal õigele tasandile. See vähendab ebavõrdsust teenuste kasutamisel ja toetab põhiseadusest (§ 28) tulenevat õigust tervise kaitsele . Patsientide jaoks võib kaudselt väheneda transpordi- ja ajakulu, kuna tarbetud visiidid jäävad ära. Positiivne mõju on tugevam regionaalselt kaugemates piirkondades, kus e-konsultatsioon vähendab ebavajalikke lisavisiite kõrgema etapi raviasutusse. Kaudselt võib lahendus vähendada regionaalset ebavõrdsust eriarstiabi kättesaadavuses, kuna e-konsultatsioon tagab eriarstliku nõustamise kättesaadavuse kõikides piirkondades sõltumata kohapealse eriarsti olemasolust. Psühhiaatria erialal võib muudatus tähendada teatud patsientide jaoks lisasammu perearsti või vaimse tervise meeskonna juurde, kuid samas tagab see raskes seisundis eriarstiabi vajavatele patsientidele kiirema ja sihipärasema abi. Riskide maandamiseks on ette nähtud koolitada perearste, õde sid ja vaimse tervise spetsialis t e ning töötada välja patsiendijuhis ed , et tagada esmatasandi spetsialistide suutlikkus käsitleda kergemaid juhte ning suunata rasked juhud viivitamata psühhiaatrilisele eriarstiabile. Erialata arstide õiguslikku positsiooni puudutavatel sätetel puudub vahetu mõju patsientidele, kuid muutustega luuakse eeldused erialata arstide tõhusamaks rakendamiseks tervishoius. Koos kaasnevate hilisemate muudatustega (nt Tervisekassa hinnakirja täiendamine erialata arsti teenustega) on eelnõukohastel muudatustel potentsiaal kahandada ravijärjekordasid konkreetsetel erialadel ning parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Mõjutatud sihtrühm on suur – kaudselt kõik eriarstiabi vajavad patsiendid. Tervisekassa andmete l käis eriarsti esmasel või korduval vastuvõtul aastal 2025 . aastal kokku 631 800 isikut. Mõju ulatus on hinnanguliselt väike kuni keskmine, kuna patsiendi käitumises olulisi muutusi ei teki – nii tavalise saatekirja kui ka e-konsultatsiooni puhul algab teekond perearsti juurest. E-konsultatsioonide eest tasu ei võeta, mistõttu ei too nende kasutuselevõtt võrreldes tavalise konsultatsiooniga patsiendile kaasa lisakulu. Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine ning oleneb iga inimese tervis e seisundist, mis määrab ära eriarstiabi vajaduse ja pöördumise sageduse. Ebasoovitavate mõjude risk tervikuna on väike. Kokkuvõttes parandavad muudatused patsientide võrdset kohtlemist ja eriarstiabi sihipärast kättesaadavust, sest koormus eriarstidele ja registratuuridele väheneb ning eriarstiabi vajavate patsientide jaoks ravijärjekor rad lühene vad . Demograafiliselt on mõju oluline eelkõige maapiirkondade elanikele ja psühhiaatrilise abi vajajatele, kelle le tagatakse e-konsultatsiooni abil kiirem ja õigeaegsem abi. 6.2. Sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad ja tervishoiuasutuste töötajad (sh tervishoiutöötajad, tugipersonal) 2024. aastal oli tervishoiuasutusi 1631, s ealhulgas 407 pere- ja 345 eriarstiabiasutust . Aktiivselt tegutsevaid arste oli 2024. aastal 4911, s ealhulgas 960 perearsti ning 516 erialase spetsialiseerumiseta arsti. Mõjutatud sihtrühma kuulub ka tervishoiuteenuse osutajat e tugipersonal, peamiselt registratuuri töötajad, kelle arv ei ole teada. 6.2.1. Sotsiaalne mõju Tervishoiuteenuse osutajad saavad planeerida ambulatoorse vastuvõtu mahte ja patsientide liikumist sihipärasemalt, mis vähendab ebavajalikke eriarstivisiite, suurendab ravi järjepidevust ja toetab ravijärjekordade lühenemist. Tervishoiuteenuse osutajate registratuuridele lisandub koormus patsientidele vastuvõtuaegade edastamisel, kuid samas väheneb ise helistajate koormus, mistõttu täiendavat töö- või halduskoormus t ei teki. Perearstidele võib muudatus tähendada vähest koormuse kasvu, sest e-konsultatsiooni saatekirja vormistamine võib olla mahukam kui tavasaatekirja puhul . Perearstidele tuleb pakkuda koolitusi ja tugimeetmeid muudatusega kohanemiseks. Eelnõu kohastel erialata arstidega seotud sätetel on positiivne sotsiaalne mõju tervishoius töötavatele või t ööle asuvatele erialata arstidele. Parandades õigusselgust , loob eelnõu senisest paremad eeldused erialata arstide kutsealase pädevuse rakendamiseks. See võib noortele arstidele olla motivaator kogemuse omandamiseks enne erialavalikut. 6.2.2 . Majanduslik mõju (mõju halduskoormusele) Eelnõuga kavandatavaid muudatusi on halduskoormuse aspektist hinnatud. Eelnõu rakendamine vähendab halduskoormust, kuna see lihtsustab tervishoiutöötajate, eelkõige perearsti ja eriarsti vahelist suhtlust, vähendades välditavaid eriarstiabivisiite, mille puhul on kohane tagada abi esmatasandil perearsti poolt. Seega säästetakse muudatusega nii patsientide kui ka arstide aega , vähendades samas eriarstiabi järjekordi. Positiivse mõjuna väheneb halduskoormus ka pabersaatekirjade kasutamise etapiviisilise lõppemise tõttu ning seega kaob ka andmete topelt sisestamise vajadus. Välditavate eriarstiabivisiitide vähenemi ne muudatuse täielikul rakend u misel tasakaalust a b e-konsultatsioonide läbi töötamisega ja vastamisega seotud aja- ja inimressursi vajaduse. Osade perearstide jaoks võib esialgu e-konsultatsiooni saatekirja ( eriti kui seni on neid kasutatud harvem ) vormistamine nõuda senisest enam aega ehk suurendada halduskoormust võrreldes nn tavalise saatekirjaga. Samas peab ka tavalise saatekirja vormistamine sisaldama piisavat teavet konsulteerivale eriarstile , mistõttu on vahe väiksem s elliste perearstide jaoks , kelle tavalised saatekirjad on juba praegu põhjalikud ja sisukad. Täiendava ajaressursi vajaduse tasakaalustab muudatus selle täielikul rakendumisel perearstide jaoks senisest selge ma ja arusaadav ama seostatus ega eriarstiabisüsteemiga kiiremat abi vajavate patsientide puhul . Väheneb vajadus otsida selliste olukordade lahendamiseks lahendusi isiklike kontaktide kaudu vms mittesüsteemsel viisil. Saatekirja kohustuse laiendamine p sühhiaatria erialale mõnevõrra suurendab perearstide töö- ja halduskoormust . Osa lisanduvatest vaimse tervisega seotud juhtudest saa b edaspidi abi esmatasandilt nagu ka muude tervisehäirete puhul, raskemad juhtumid suunatakse vajadusel edasi psühhiaatrile. Seejuures oleks väär ja perearsti rolli pisendav arvata, et perearstid praegu vaimse tervise probleemidega üldse ei tegele. Perearstid on saanud väljaõppe psühhiaatrias ning ka praegustes Eestis kasutatavates ravijuhendites, mis tegelevad vaimse tervise häiretega (nt generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire käsitlus perearstiabis, alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus, aktiivsus ja tähelepanuhäire diagnoosimise ja ravi põhimõtted jm, vt lisaks ravijuhend.ee) algab esmane kontakt ja käsitlus perearstist. E elnõu jõustumisest tulenevad e smatasandi piisava ressursi tagamise ga ja tervishoiu rahastamisega seotud küsimused on paralleelselt töös tavapäraste koostöömehhanismide raames Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja perearstide koostöös. Toimuvad regulaarsed arutelud ja planeeritakse vajalikud muudatused, et rahastamine kataks vajalikud ressursid teenuste osutamiseks esmatasandil , sealhulgas piisav uuringufondi suurus ja spetsialistide tööaeg esmatasandi rahastusmudelis. E-konsultatsiooni laiem r akendamine on planeeritud vähehaaval, algselt kaheksal erialal ja suunamisel vaid kahte kõrgema etapi raviasutusse (TÜK ja PERH) suunamisel . Seega avaldu b mõju järk-järgul t . Erialata arstidega seotud sät ete l puudub mõju halduskoormuse le. H aiglate funktsionaalsete arengukavade koostamise ja eelarve esitamise regulatsiooni muudatuse l on halduskoormust vähendav mõ ju andmete topelt esitamise kohustuse lõpetamise näol . H aiglate finantsseisu on muutunud oludes võimalik jälgida Rahandusministeeriumi saldoandmikest ning eelarvete täiendavaks esitamiseks riigile puudub vajadus. Vajaduse korra l on riigil võimalik igakuise täpsusega saada detail sed tegevustulude ja bilansi seisude väljavõtted. Poolaasta vaates tehakse saldoandmiku andmete alusel finantsarvutused ja see võimaldab S otsiaalministeeriumil jooksvalt jälgida , millised on haiglavõrgu haiglate finantsseisud ja majandustulemused. Äriregistris on nähtavad ka kinnitatud majandusaasta aruanded. Haiglad koostavad eelarve Tervisekassa lepingu pakkumuse põhjal , vajaduse korra l seda muudetakse ning see kinnitatakse aasta jooksul nõukogus. Kokkuvõttes tasakaalustab halduskoormuse muutus eelnõu rakendumisel tervishoiusüsteemi tervikvaates halduskoormuse vähenemine selle mõningase suurenemise. 6 . 2. 3 . M õju infotehnoloogilisele arengule Lahendus ei mõjuta riigi infosüsteemide üldist toimimist ega e-teenuste kättesaadavust, kuid parandab terviseandmete kvaliteeti ja kasutatavust raviteekonna planeerimisel. Muudatusel on minimaal ne mõju tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidele. Kasutatakse olemasolevat e-konsultatsiooni süsteemi, mis ei vaja lisaarendusi . K õikides infosüsteemides tuleb juurutada uue hinnaga teenused, mida teenuse osutamisel Tervisekassale raviarvele märkida. Tegemist on tavapära se protsessiga igakordsel TTL-i muutmise l . Mõningast keerukust lisab see, et teatud erialade puhul hakkab suunamisel kehtima uus ja kõrgem hind ning teiste l jääb kehtima senine hind. See eeldab infosüsteem ide kohandamist ja asutuse sisemiste tööprotsesside ülekontrollimist . Arenduste maht võib vastavalt infosüsteemile erineda , kuid see ei ole suur . Riski aitab maandada muudatus i puudutav õigeaegne kommunikatsioon, millega on paralleelselt eelnõu koostamisega ka alustatud. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Võimalikud viivitused infosüsteemide uuendamisel on maandatavad varajase teavituse ja arenduste planeerimise kaudu. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk S ihtrühmale avalduva mõju ulatus on väike kuni keskmine: kaasnevad vähesed töökorralduslikud muudatused, kuid e-konsultatsioonide lahendus ei ole uudne, mistõttu muudatusega kohanemis e vajadus puudub. T untavaim on mõju perearstidele, kellele langeb varasemast suurem koormus psühhiaatriliste patsientide esmasel nõustamisel ja e-konsultatsiooni saatekirjade vormistamisel. Eriarstide koormus suureneb peamiselt e-konsultatsioonidele vastamisel, samas aga väheneb ebavajalike visiitide vähenemise näol. Psühhiaatritel jääb vähemaks tarbetuid vastuvõtte, mis lahendatakse esmatasandil , ning vabanenud vastuvõtuaega saab pakkuda eriarstiabi vajavatele inimestele. Teiste erialade puhul jääb mõju valdavalt protsessikeskseks ja väikeseks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine kuni suur: e-konsultatsioonid ja vastuvõtuaja broneerimised on igapäevases töös püsivalt kasutusel, samas on IT-kohandused peamiselt ühekordsed. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike kuni keskmine, piirdudes üleminekuperioodi võimalike ajutiste tõrgete ja ajakuluga. Riski vähendavad tervishoiutöötajate teadlikkuse suurenda mine, perearstide koolitamine psühhiaatriliste patsientidega tegelemisel ja varakult planeeritud infosüsteemi arendused. 6. 3. Sihtrühm: Tervisekassa 6. 3 .1 . Mõju riigi valitsemisele Planeeritud RaKS -i muudatustel on mõju Tervisekassa tegevusele. Tervisekassa ülesanne on tagada, et rahastatavad teenused oleksid tõenduspõhised, kvali teetsed ja kättesaadavad. E-konsultatsiooni kasut ami se laiendami ne ja psühhiaatria erialale saatekirja kohustuse loomi ne mõjuta vad kaudselt nii teenuste kättes aadavust kui ka ostmispõhimõtteid, mis loob Tervisekassale kohustuse oma ostmispõhimõtteid korrigeerida. Kuna lepingute ja ostmise korrigeerimine on Tervisekassa igapäevane tegevus, ei lisandu täiendavat töö koormust, vaid vajalik on teadlik lähenemine. E-konsultatsiooni rakendamine ei mõjuta olulis elt asutuse töö korralduses t eg a nõua lisa personali , kuna süsteem tugineb olemasolevatele digilahendustele ja töövoogudele. Kulud Tervisekassale võivad väheneda, kuna patsiendi liikumine muutub optimaalsemaks ja ebavajalike vastuvõttude arv väheneb . Pikemas perspektiivis loob muudatus paremad võimalused tervise infosüsteemi kaudu andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, mis võimaldab Tervisekassal ja tervishoiuasutustel teenuseid paremini kavandada ja sihitada . M õju ulatus, mõjutatav sihtrühm ja mõju avaldumise sagedus on väike sed ning ebasoovitava id mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on mõju Tervise kassale väheoluline. TTKS - i muudatused Tervisek a ssale otsest mõju ei avalda , kuid t eisalt on ootus, et T TKS-i muudatuste valguses täiendab Tervisekassa TTL-i erialata arsti teenustega. Konkreetset mõju on siin võimalik hinnata üksnes konkreetsete TTL-i täienduste kontekstis. 6. 2 . Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu on küll seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid sisulisi muudatusi andmetöötluses ei toimu. Uusi aluseid andmetöötluseks ei l ooda . Ka kehtiva regulatsiooni kohaselt suunatakse patsient tema nõusolekul eriarsti vastuvõtule, kuid e-konsultatsiooni puhul ei toimu vastuvõttu, vaid inimese terviseseisundile antakse hinnang esitatud saatekirjal kajastatud teabe ja tervise infosüsteemis olevate terviseandmete alusel. Andmetöötluse aluseks on TTKS § 4 1 lõi k e 1 punkt 1, mille kohaselt on tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid tervishoiuteenuse osutamiseks. E-konsultatsioonina osutatakse inimesele ambulatoorset eriarstiabi. Seega on andmekaitsealane mõju vähene, kuna juba praegu töödeldakse tervise infosüsteemis isiku isikuandmeid ning andmeesitajad rakendavad kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Kogu protsessist jäävad maha logid. Kuna andmete töötlus ja andmete kättesaadavus lähtub minimaalsuse põhimõttest – andmed on kättesaadavad vaid seaduses nimetatud isikutele ja ulatuses ning tagatud on riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded, saab järeldada, et muudatuste tulemusena ei lisandu negatiivset mõju andmesubjektidele. Erialata arstide tegevusulatuse täpsustamine ei too kaasa muudatusi terviseandmete töötlemise mahus ega alustes, kuna nad kasutavad samu andmeid ja sama juurdepääsukorda nagu teised tervishoiutöötajad . Seadusemuudatus reguleerib üksnes töökorralduslikku rollijaotust ega muuda tervishoiuteenuse osutajate andmetöötluse õigust ega kohustusi. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kohaliku omavalitsuse tegevusi seaduse rakendamine ei eelda. Riigiasutuste st on RaKS -i muudatuste rakendamisega seotud Tervisekassa . Tervisekassa on kujundanud uue hinnamudeli 1. aprillil 2026. a kohustuslikule e-konsultatsioonile üleminevatele erialadele. TTL-i lisatakse kaks uut teenust – e-konsultatsioon nn pilooterialadele ja eriarsti esmane vastuvõtt e-konsultatsiooniga erialadele. E-konsultatsiooni hinda korrigeeritakse ülespoole , korrutades praeguse e-konsultatsiooni hinnakomponen d i ( arsti tööae g ) kahega, eriarsti esmasele vastuvõtule lisatakse täiendav arsti tööaja komponent e-konsultatsiooniga tutvumiseks. Muudatuse kogumõju on Tervisekassa eelarvele praegus e suunamise korralduse (e-konsultatsioonid vs . saatekirjad) juures neutraalne . Muudatusega liigutakse tõhusama suunamise korralduse suunas. Halduskoormus e kasvu või olulist personalikulu lisandumist ei ole seaduse rakendamisega seotult ette näha. TTKS-i jõustamine ei too riigile ega kohalikele omavalitsustele kaasa otseseid ega kaudseid kulusid või tulusid. Muudatused puudutavad tervishoiutöötajate rollide täpsustamist ja need ei nõua uusi struktuure, töökohti, investeeringuid ega haldustoiminguid riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil. Samas loob seaduse rakend a mine eeldused Tervisekassa TTL-i täiendamiseks erialata arsti teenustega. Kui Tervisekassa otsustab lisada sellise teenuse TTL-i ja teenused rakenduvad praktikas, võib see pikemas vaates leevendada survet ravikindlustuse eelarvele tänu teenuste kuluefektiivsemale ja pädevuspõhisele jaotusele. Tegemist on aga hilisema rakendusliku otsustusega Tervisekassa tasandil , mitte seadusest tuleneva vältimatu kuluga . 8 . Rakendusaktid RaKS § 30 muutmisel on kavandatud viia vastavad täpsustused TTL-i kooskõlas eelnõu § 1 punkti 1 ja 2 selgitustega. Nimetatud määruse §-s 10 on juba täna sätestatud e-konsultatsiooni piirhinnad ning erialad millisel juhul tasu maksmise kohustus üle võetakse. Seni on e-konsultatsiooni rakendamine olnud vabatahtlik võimalus. Eelnõuga luuakse võimalus kehtestada konkreetsed erialad, mille puhul on e-konsultatsioon kohustuslikuks eeltingimuseks, et Tervisekassa võtaks vastava ambulatoorse eriarstiabi osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle . Rakendusakti eelnõu kavandi esitamine on vajalik selleks, et veenduda volitusnormi sõnastuse täpsuses ja põhiseaduspärasuses. Planeeritud volitusnorm võimaldab kehtestada üksnes tehnilise loetelu erialadest, mille puhul e-konsultatsioon on teenusele suunamisel kohustuslik, ning tervishoiuteenuse osutajates, kuhu ja kelle poolt teenusele suunamisel e-konsultatsiooni kohustus kehtib. Hetkel on Tervisekassal kokkulepe üleminekuks kahe kõrgema etapi haiglaga – TÜK ja PERH – ning e-konsultatsiooni teel teenusele suunamine puudutab esialgu kaheksat eriala – hematoloogia , endokrinoloogia, neuroloogia, allergoloogia , neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja sisehaigused. HÕNTE käsiraamatu kohaselt puudub sellisel juhul ka vajadus rakendusakti eelnõu formaalseks lisamiseks, mis üksnes suurendaks tarbetult ajakulu ja eelnõu materjalide mahtu. TTKS § 20 lõike 2 muutmise tõttu tuleb muuta selle sätte alusel kehtestatud sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus t nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“. Muutmist vajab üksnes määruse pealkiri. Vastav rakendusakti kavand on seletuskirjale lisatud (lisa 1) . TTKS § 22 lõike 5 muudatusega muutub kehtetuks sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrus nr 120 „ Haigla arengukava, eelarve ja auditeeritud aastaaruande esitamise ja avalikustamise tingimused ja kord “ kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 93 lõikega 1, sest volitusnorm jääb seadusest välja. 9 . Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub 0 1. 0 7 . 2026 , mis annab piisava üleminekuaja Tervisekassale koostöös erialadega rakendusakti koostamiseks Tervisekassa TTL-i näol ja eelnõu rakendamiseks , sealhulgas tervishoiuteenuse osutajatele vajalike sisemiste tööprotsesside planeerimise ks ja ellu viimiseks. Vajalik eeltöö raviasutuste ja erialadega on toimu n ud paralleelselt eelnõu ettevalmistamisega. Eelnõu § 2 jõustub üldises korras, sest üleminekuks lisa aja andmise vajadus puudub. Eelnõu § 1 punkt 4 jõustub 01.01. 2027, et anda lisa aeg muudatuse rakendamiseks psühhiaatria erialal . 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile , Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Psühhiaatrite Seltsile , Eesti Hematoloogide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Ludvig Puusepa nimelisele Neuroloogia ja Neurokirurgia S eltsile, Eesti Endokrinoloogia S eltsile ning Eesti I mmunoloogide ja Allergoloogide Seltsile. Ettepanekud ja nendega arvestamine on lisatud seletuskirjale lisana 2 . Seoses eelnõus tehtud muudatustega esitatakse e elnõu infosüsteemi EIS kaudu teisel kooskõlastamisringil kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamisek s eelnimetatud osapooltele , Eesti Kardioloogide Seltsile, Eesti Gastroenteroloogide Seltsile ja Eesti Sisearstide Seltsile ning erialata arstide ga ja hambaarstidega seotud sätete muudatustest tulenevalt ka Tartu Ülikool ile , Eesti Nooremarstide Ühendus ele , Terviseamet ile ja Eesti Hambaarstide Lii dule . Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 202 6 . a.
Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus e ( psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid ) s eletuskir i L isa 2 Kooskõlastustabel Märkuse sisu Märkuse kommentaar Eelnõu I kooskõlastusring Eesti Patsientide Liit O lukorras, kus eriarst patsienti füüsiliselt ei näe ega ta endaga ka otse ei suhtle, võib juhtuda, et mitme inimese vahelises nn telefonimängus jääb osa kommunikatsioonist siiski saamata või segaseks ning möödarääkimiste tulemusena hindab arst patsiendi seisundit valesti. Selle tagajärjel kannatab patsiendi tervis - ta jääb õigeaegsest või ta seisundile sobivast ravist ilma ning ka saatekirja saamine eriarstile on muudatuse tulemusena oluliselt raskem. E-konsultatsiooni lahenduse kõrval võiks olla patsiendil siiski võimalik soovi korral ka ise eriarstiga suhelda ja oma tervisega seotud küsimustes kaasa rääkida. Lisaks peaks olema patsiendil võimalik ka ise kaasa rääkida selles osas, milliselt eriarstilt e-konsultatsiooni küsitakse . Selgitame E-konsultatsioon i kaudu suunamine ei tähenda, et kontakt vastuvõtte edaspidi ei toimugi. Vajadusel kutsutaks e patsien t vastuvõtule, lihtsalt selektsioon on põhjalikum ja aeg leitakse konsulteeriva asutuse poolt . E -s a atekirja sisu le on väga konkreetsed põhjalikud nõuded ning juhised koostamiseks, mis muuhulgas sätestavad ka füüsilise läbivaatuse tulemused (ehk et suunav arst peab olema patsiendi eelnevalt läbi vaadanud, seega ka kohtunud). E-konsultatsioon võimaldab eriarsti hinnangut ka siis, kui vastuvõtuaegu on piiratud hulgal, ja aitab kiiremini otsustada, kas patsiendil on vaja eriarsti kontaktvastuvõttu või on võimalik uuringuid ja ravi alustada perearsti kaudu. Kui eriarsti sekkumine või protseduur on siiski vältimatu või vajab kiiret sekkumist saab eriarstiabi osutaja kutsuda patsiendi vastuvõtule esimesel võimalusel. E -konsultatsioonid eeldavad ka teatud tasemel IT-võimekust, mis peab sellises süsteemis igal perearstil ja vastaval eriarstil olema garanteeritult olemas. Kas saab täie veendumusega kindel olla, et see nii ka on? Selgitame E-konsultatsiooni võimekus ja tehniline lahendus on juba olemas ning Eesti Perearstide Selts on kinnitanud, et iga perearst on teinud vähemalt ühe e-konsultatsiooni. Oluline on hinnata , et uus korraldus ei hakkaks patsiendi arstini jõudmist takistama ka sedakaudu, et patsient lihtsalt ei ole valmis oma teatavat terviseinfot liiga laialt jagama (nt F-diagnoosid vms). Selgitame Abi saamise eeldusena peab patsient paraku arstile piisavat teavet andma , see on arsti ja patsiendi suhte põhialuseid (vt VÕS) . Andmete jõudmine eriarstini leiab aset ka tavalise saatekirjaga suunamise korral , lihtsalt tehniliselt liigub e-konsul t atsiooni korral see TIS vahendusel kiiremini ja andmekoosseis on saatekirjal põhjalikum. Patsiendil jääb alati õigus piirata oma terviseandmete kättesaadavust sobivalt ja keelduda ka perearstile info andmisest või läbivaatusest või e-konsultatsioonile suunamisest , kuid oluline on rõhutada, et e-konsultatsioon võimaldab abi meditsiini lisel vajadusel kiiremini ja patsiendile lihtsamalt. Psühhiaatrilise abi meeskondades jääb võimalus lisaks esmatasandile pöörduda ka vaimse tervise õe poole, kõikide saatekirjade raames on alati võimalik ka suunamine eriarstilt-eriarstile, kus perearst ei pea tingimata olema raviteekonda alustav arst, kui patsiendi vajadust täiendavaks eriarstiabiks märkab teine eriarst. Eesti Patsientide Liidu soov on, et muudatuste mõjul ei tekiks patsiendile tervishoiu kättesaadavuses uusi pudelikaelasid, muuhulgas näiteks pidades silmas asjaolu, et perearstid on juba täna päris koormatud, neid on raske tabada ning neid on puudu. Selgitame Perearstide koormuse vähendamiseks on aina enamates perearstide meeskondades teised pereõed ning sageli algab ki patsiendi jaoks raviteekond hoopis pereõe vastuvõtult, kes teeb eelselektsiooni perearsti jaoks. Perearste on tõepoolest puudu, kuid kõikide nimistute teenindamine on täna siiski tagatud (vajadusel asendusarsti poolt, kes on edasi suunamise mõttes perearst iga samades õigustes). E -konsultatsioonide laiendatud kasutuselevõtt aitab optimeerida eriarsti vastuvõtte, seega ka osaliselt olemasolevaid kitsaskohti likvideerida. Perearstide kättesaadavuse parandamiseks ning võimestamiseks on Sotsiaalministeeriumil käsil sotsiaal- ja tervishoiu integratsiooniprojekt, lisaks esmatasandi kvaliteedi- ja rahastuse ülevaatamine ning üldarstide ressurssi parem kasutamine. K õikide saatekirjade raames on alati võimalik ka suunamine eriarstilt-eriarstile, kus perearst ei pea tingimata olema raviteekonda alustav arst, kui patsiendi vajadust täiendavaks eriarstiabiks märkab teine eriarst. Eesti Patsientide Lii du täiendavad märkused Kinnitame, et oleme pakutava lahendusega nõus. Võtame teadmiseks , et eelnõu kompromiss-sõnastus on sobilik. Eesti Psühhiaatrite Selts Peame oluliseks rõhutada, et kõige asjakohasema psühhiaatrilise abi tagab psühhiaatrile tehtud e-konsultatsioon. Arvestame Peame vajalikuks, et RaKS ja § 30 viidatud määrus „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ oleksid sõnastatud sellisena, et Tervisekassa võtaks tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse üle ilma saatekirjata psühhiaatrilises ravimeeskonnas (psühhiaatrilises abis) töötava vaimse tervise õe poolt osutatud teenuste eest ning psühhiaatrilises abis töötava vaimse tervise õe poolt suunamisel sama S t , et patsiendil oleks võimalik pöörduda ilma saatekirjata psühhiaatrilises ravimeeskonnas töötava vaimse tervise õe vastuvõtule. Ning kui patsient on pöördunud saatekirjata psühhiaatrilises ravimeeskonnas töötav vaimse tervise õde vastuvõtule, siis oleks õel võimalik vajadusel teha raviplaan koos psühhiaatri ja teiste psühhiaatrilise ravimeeskonna spetsialistidega ning vajadusel suunata patsient ilma e-konsultatsioonita sama meeskonna psühhiaatri vastuvõtule ning kliinilise psühholoogi ja psühholoog – nõustaja vastuvõtule. Selgitame Märkusega on võimalik a rvesta da määruse eelnõu koo stamisel . E esti Hematoloogide Selts Lahendamist vajab olukord, kus patsiendil on teises osakonnas/haiglas tehtud uuringutel ilmnenud muutused, mis selgelt vajavad edasist käsitlust hematoloogi juures. Nendel juhtudel ei ole mõistlik põrgatada e-konsultatsiooni tegemine hematoloogile suunamiseks perearstile, vaid see võimalus peaks olema ka statsionaarist haiget koju saates. Selgitame E-konsultatsiooni laiem kasutuselevõtt ja parem defineerimine õigusruumis ei vähenda praeguseid kasutuses olevaid võimalusi. Eriarstile suunamise õigus läbi e-konsultatsiooni on ka praegu kehtiva tervishoiuteenuste loetelu alusel eriarstil samadel tingimustel kui perearstil . Seega saab statsionaaris patsienti raviv arst teha e -konsultatsiooni saatekirja hematoloogile edasise käsitluse korraldamiseks , kuid kui saatekirjale vastav eriarst soovitab täiendavaid uuringuid või jälgimist perearstil, tuleb patsient suunata perearstile. Eesti Arstide Liit Arutelu oleks võimaldanud seaduse muutmise eelnõule eelnev väljatöötamiskavatsus, kuid kahjuks jättis Sotsiaalministeerium selle tegemata. Seletuskirjas põhjendatakse, et tegemist on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kuuluva tegevusega, mille tähtaeg on 2025. a IV kvartal, mistõttu on tegemist põhjendatult kiireloomulise eelnõuga. Valitsuse tegevusprogramm kinnitati 19. juunil 2025. Kuna eelnõu ei ole väga mahukas, siis leiame, et väljatöötamiskavatsuse koostamiseks oli piisavalt aega. Kui psühhiaatria saatekirja kehtestamist on pikalt kaalutud ja see tõepoolest sisaldub koalitsioonilepingus ja valitsuse tegevusprogrammis, siis kohustuslikku e-konsultatsiooni neis ei mainita, räägitakse vaid e-konsultatsioonide kättesaadavuse parandamisest ja nende osakaalu suurendamisest. Selgitame E-konsultatsiooni ja e-konsultatsiooni saatekirja kasutust eriarstiabis laiemalt on pikalt kaalutud, käesolevale eelnõule on eelnenud Tervisekassa Innosprindi raames kaardistatud valmisolek ja soovitused Eesti Perearstide Seltsi esindajate ning piirkondlike haiglate esindajate poolt. Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi loome muudetud eelnõuga võimaluse minna e -konsultatsioonile üle asutuse ja eriala põhiselt, mis võimaldab paindlikku ning tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist ning tagab rahulikuma üleminekuperioodi. Seni on saatekirjanõude puudumine võimaldanud patsiendil pöörduda otse psühhiaatriakliiniku valvetuppa (tulenevat PsAS § 10). Kui selleks on vaja saatekirja, hakkavad patsiendid tõenäoliselt pöörduma erakorralise meditsiini osakondadesse (vastavalt tervise- ja tööministri määrusele „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded” § 4). Arvestades psühhiaatrilise abi spetsiifikat nõuab läbi mõtlemist ja vajadusel täiendamist saatekirja roll tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamisel (s.h kinnises asutuses sotsiaalteenustel viibivad kliendid). Selgitame P s üühikahäirega või selle kahtlusega nagu ka iga muu tervisehäirega on esmaseks pöördumise kohaks perearstiabi meeskond. Saatekirja nõude rakendamine psühhiaatrias tagab ka sellel erialal edaspidi senisest parema selektsiooni ning psühhiaatrid saavad keskenduda päriselt eriarsti vajavatele juhtudele. Psühhiaatria muutmine saatekirjaga erialaks ei muuda vältimatu abi korraldus, seega vältimatu abi (tulenevat PsAS § 10) pakkumise põhimõtte id, valvetuppa on võimalus pöörduda erakorralisel patsiendil ning talle abi pakkumine tuleneb eelpooltoodud õigusnormist. Psühhiaatrilise abi meeskondades jääb võimalus lisaks perearstile pöörduda ka vaimse tervise õe poole. T ahtest olenematu psühhiaatrili se abi osutami ne ei eelda saatekirja. M uudatused koostoimes piiravad patsientide lepinguvabadust, s.o õigust valida tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimisel talle sobivat tervishoiuteenuse osutajat (kas ja kellega leping sõlmida), kuivõrd e-konsultatsiooni mõistest nähtuvalt valib tervishoiutöötaja, kust või kellelt e-konsultatsioon tellitakse, ning konsulteeriv tervishoiutöötaja määrab kindlustatud isikule vastuvõtu aja (ja sellega ka konkreetse eriarsti). Patsiendil on võimalik raviasutust ja eriarsti valida ainult tasulisele vastuvõtule pöördudes, seega muutub see majanduslikult paremini kindlustatud inimeste privileegiks. Lepinguvabadus on osa Põhiseaduse paragrahvis 19 sätestatud igaühe õigusest vabale eneseteostusele. On vaieldav, kas isikute põhiõiguse piirang käesoleval juhul on sobiv, vajalik ja ka proportsionaalne kohustuslike e-konsultatsioonidega taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Selgitame E-konsultatsiooni saatekiri koostatakse patsiendi nõusolekul ning patsiendiga kooskõlastatult, kusjuures patsiendil on õigus ka valida võimaluste piires , millisele tervishoiuasutusele ta soovib, et e-konsultatsiooni saatekiri suunatakse . Saatekirjale on võimalik lisada ka inimese põhjendatud soov konkreetse arsti valimiseks visiidil, kuid sõltuvalt teenusepakkuja tööprotsessidest, sisemisest töökorraldusest ning ka meditsiinilise st subspetsialiseerumisest ei pruugi tõesti olla võimalik tagada alati patsiendi soovi arvestamine arsti valiku osas. Samas a rsti valik on piiratud ka praegu ja seda eelkõige vabade aegade olemasolu tõttu. Leiame, et nõuded e-konsultatsioonile, s.h vastamiseks ettenähtud aeg tuleks kokku leppida iga erialaga eraldi. Üksikutel erialadel piloteerimise tulemused ei pruugi anda vajalikku infot kõigi erialade kohta. Arstide liidule erialaseltsidelt antud esmase tagasiside järgi on erialasid, kus saatekirja ei saa täielikult e-konsultatsiooniga asendada. Arvestatud osaliselt Oleme eelnõu muutnud selliselt, e t eelnõuga luuakse võimalused e-konsultatsiooni järk-järguliseks kasutuselevõtuks. Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi on eelnõu muudetud selliselt, et võimaldatakse e-konsultatsioonile üle minna asutuse ja eriala põhiselt, mis võimaldab paindlikku ning tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist , mis tagab rahulikuma üleminekuperioodi. Üleminek e-konsultatsiooni teel suunamisele toimub läbi T ervisekassa t ervishoiuteenuste loetelu uuendamise ning uuendusele eelnevad läbirääkimised erialaseltsiga, mistõttu ei ole alust arvata, et üleminekud toimuksid ilma erialase kooskõlastamiseta üldistatud alusel. Seletuskirjas hinnatakse arstide töömahu kasvu ja töökorralduslikke muudatusi vähesteks. Leiame, et mõju on alahinnatud. 2024. a väljastati Tervisekassa aruande järgi kokku 117 794 ekonsultatsiooni saatekirja, mis moodustas 11,5% eriarsti vastuvõtule suunavatest saatekirjadest. Seadusemuudatusega on võimalik kõigil erialadel kehtestada kohustuslik e-konsultatsioon. Ka siis, kui seda tehakse järk-järgult, kasvab e-konsultatsioonide hulk oluliselt ja neile kulub senisest tunduvalt rohkem arstide tööaega. Arstide arvu märkimisväärset suurenemist ei ole ette näha, seega on tõenäoline, et ambulatoorse vastuvõtu järjekorra asemel tekivad e-konsultatsioonide järjekorrad, kuna kõigile ei suudeta ettenähtud aja jooksul vastata. Suureneva töökoormuse tõttu võib halveneda e-konsultatsioonide kvaliteet . Selgitame Vt eelmine vastus . Lisaks on arvestatud mõningane kontakt vastuvõttude mahu vähenemine konsulteeritavate patsientide arvelt, kes eriarsti vastuvõttu ja visiiti tegelikult ei vaja, ning saavad täiendavat abi või ravi korrigeerimist esmatasandil. Järkjärguline üleminek tagab sujuv ama ülemineku ning võimaluse probleeme jooksvalt hallata. Erialade puhul, millele kehtestatakse kohustuslik e-konsultatsioon, tekivad järgmised probleemid ja küsimused: 4.1.Täpsustamist vajab e-konsultatsiooni rahastamine Tervisekassa lepingu alusel. E - konsultatsioonide hulka ei ole võimalik täpselt ette planeerida. 4.2.Kuidas saavad eriarstiabi patsiendid, kes e-konsultatsiooni järgi tuleks kutsuda eriarsti vastuvõtule, kuid TTO-l ei jätku selleks ambulatoorse töö lepingumahtu, aga teise raviasutusse pöörduda ei saa? 4.3.Perearstide vastutus suureneb, kuna tema määrab, kellelt ta konsultatsiooni küsib. Nii sotsiaalminister kui ka perearstide selts on nentinud, et perearstide tase ja töö kvaliteet on ebaühtlane. Juhul, kui perearst otsustab e-konsultatsiooni mitte teha või koostab selle puudulike andmetega, siis on risk, et patsient jääb vajaliku eriarstiabita. Kuidas tagatakse perearstidele vajalik koolitus? 4.4.Tervisekassa on tutvustanud kohustusliku e-konsultatsioonidega erialade jaoks hinnamudelit, mille järgi ei maksta e-konsultatsiooni eest, kui eriarst võtab ravi üle. Võib tekkida olukord, kus vastuvõtule kutsutud patsient jätab tulemata, ja seega on arst teinud tasuta tööd. Leiame, et arst ja raviasutus ei saa vastutada patsiendi käitumise eest ja kogu töö peab olema tasustatud. 5. Seletuskirja järgi Tervisekassa kulud ei suurene, vaid pigem vähenevad ebavajalike vastuvõttude vähenemise tõttu. Leiame, et see hinnang ei ole realistlik, e-konsultatsioonide kulu kasv on alahinnatud ja nn ebavajalike vastuvõttude hulk ülehinnatud. Kokkuvõttes leiame, et kohustuslikule e-konsultatsioonile üleminekut alustatakse kiirustades, läbimõtlematult ja piisava aruteluta. Meie tervishoiusüsteem ei ole niisuguseks muudatuseks valmis ja ohtu pannakse nii eriarstiabi kättesaadavus kui ka kvaliteet. Selgitame E-konsultatsiooni rahastamise põhimõtted vaadatakse üle Tervisekassas . E-konsultatsioonide hulka on võimalik prognoosida teadaolevate andmete (saatekirjad + e-konsultatsioonid) pealt, mis võimaldab mõnevõrra ekstrapoleerida oodatavat mahtu. Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi muudetakse eelnõu selliselt, et võimaldatakse minna e-konsultatsioonile üle asutuse ja eriala põhiselt, mis võimaldab paindlikku ning tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist ning tagab rahulikuma üleminekuperioodi. Tervishoiuteenuse osutajaga läbirääkimistel on planeeritud ka järgmise aasta lepingumahud. Läbirääkimised Eesti Perearstide Seltsiga on aktiivselt toimumas ning ka varasemate analüüside käigus on probleeme kaardistatud. Samuti vaatab Tervisekassa erialade ülemineku käigus üle juhendid e-konsultatsiooni koostamiseks, mis võivad osadel erialadel vajada uuendamist või täiendamist. Perearstide koolitus ed tagatakse koostöös Eesti Perearstide Seltsiga. Täiendavad läbirääkimised tervishoiuteenuste osutajatega, erialaseltsidega ja perearstide esindajatega on planeeritud enne tervishoiuteenuste loetelu muudatusi. Eesti Arstide Lii du täiendavad märkused Oleme endiselt seisukohal, et e-konsultatsioon on kasulik ja vajalik tööriist nii perearstile kui eriarstile, kuid selle kohustuslikuks muutmist me ei toeta ülaltoodud ja meie eelmises arvamuses esitatud probleemide tõttu. Esitasite täiendava ettepaneku eelnõu muutmiseks, millega RaKS § 30 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: “7) erialad, mille puhul e-konsultatsioon on teenusele suunamisel kohustuslik ning tervishoiuteenuse osutajad, kuhu ja kelle poolt teenusele suunamisel ekonsultatsiooni kohustus kehtib.” Selle järgi kehtestatakse TTLiga kohustusliku e-konsultatsiooniga erialad ja tervishoiuteenuse osutajad, kellele see kohustus kehtib. Kuna eelnõust ei selgu, millistele erialadele ja TTOdele kavatsetakse kohustus kehtestada, samuti on lahtine kohustuse jõustumise aeg, siis ei ole võimalik eelnõu selle sättega nõustuda. Arvestame Kuna erialade loetelu ei kehtestata seaduse tasemel, lisame seletuskirja erialade ja raviasutuste loetelu, mille asjus on vajalik eeltöö tehtud ja kokkulepe raviasutustega (TÜK ja PERH-ga) olemas . Mõlemad haiglad on ravijuhtide tasemel kinnitanud valmisolekut. Leiame, et enne seaduse muutmist tuleb teha vajalikud ettevalmistud ja luua tingimused (perearstide koolitus, e-konsultatsiooni nõuete kaasajastamine, rahastamise kokkulepped jt), et selle täitmisel arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus tõepoolest paranevad, mitte ei teki juurde uusi probleeme. Praegu puudub kindlus, et seda tehakse. Arvestame T äpsustame seletuskirja. E-konsultatsioonide nõuete kaasajastamine ja rahastamise küsimused on töös paralleelselt eelnõu ettevalmistamisega. Rõhutame e-konsultatsioonile suunamise nõuete täitmise olulisust, et tagada arstiabi hea kvaliteet. Selgitame Nõustume, saatekirjade kvaliteet vajab kontrollimist ja on rahastaja poolt eraldi tähelepanu all. Patsiendi õigus arsti valida ei tohiks sõltuda diagnoosist ja sellest, millise eriala spetsialisti ravi vaja on. Selgitame Paralleelselt e-konsultatsiooni nõude kehtestamisega teatud raviasutustesse ja teatud erialadel säilivad võimalused suunamiseks teistesse ra viasutustesse ja muudel erialadel. E-konsultatsiooni saatekiri koostatakse patsiendi nõusolekul ning patsiendiga kooskõlastatult, kusjuures patsiendil on õigus ka valida võimaluste piires, millisele tervishoiuasutusele ta soovib, et e-konsultatsiooni saatekiri suunatakse. Saatekirjale on võimalik lisada ka inimese põhjendatud soov konkreetse arsti valimiseks visiidil, kuid sõltuvalt teenusepakkuja tööprotsessidest, sisemisest töökorraldusest ning ka meditsiinilisest sub-spetsialiseerumisest ei pruugi tõesti olla võimalik tagada alati patsiendi soovi arvestamine arsti vali misel . Ka tänases olukorras ei ole arsti valik alati võimalik vastuvõtuaegade piiratuse tõttu. Peame õigeks, et tervishoiuteenuse osutajatele jääb võimalus otsustada, millisel viisil saab patsiente neile ravile suunata. Teeme veelkord ettepaneku arutada kohustusliku e-konsultatsiooniga seonduvaid küsimusi nii erialaseltside, raviasutuste kui ka patsientide esindajatega. Selgitame Paralleelselt e-konsultatsiooni nõude kehtestamisega teatud raviasutustesse ja teatud erialadel säilivad praegused võimalused suunamiseks ka kõikidesse teistesse raviasutustesse ja muudel erialadel tavalise saatekirjaga. Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Kahjuks ei ole meil võimalik eelnõu meieni jõudnud kujul kooskõlastada, kuna selle seletuskirja mõjude osas ei ole piisavalt analüüsitud eelnõu ellurakendamise mõju tervisekeskustele ja laiemalt kogu esmatasandi arstiabile. Samuti pole seletuskirjas analüüsitud esmatasandil seaduse rakendamisel tekkivaid lisakulusid ega nende katteallikaid. Selgitame E-konsultatsiooni ja e-konsultatsiooni saatekirja kasutust eriarstiabis laiemalt on pikalt kaalutud, käesolevale eelnõule on eelnenud Tervisekassa Innosprindi raames kaardistatud valmisolek ja soovitused Eesti Perearstide Seltsi esindajate ning piirkondlike haiglate esindajate poolt. Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi on eelnõu muudet ud selliselt, et võimaldatakse minna e-konsultatsioonile üle asutuse ja eriala põhiselt ja seega esialgu väiksemas mahus ( alustades kahe kõrgema etapi haiglaga) , mis võimaldab paindlikku ning tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist ning tagab rahulikuma üleminekuperioodi. Paindlikuma üleminekuga on võimalikud ka täiendavad analüüsid ja vajadusel rahastamise korrigeerimine , kui selleks peaks olema vajadus . J uhime tähelepanu, et sellise nõude kehtestamisel on vajalik üle vaadata ja suurendada perearstiabi uuringufondi mahtu, et täita erialade vahel kokkulepitud nõuded ning küsida nõu või suunata teise eriala spetsialisti juurde põhjalikult uuritud patsient. Lisaks palume arvestada, et psühhiaatria erialale saatekirja koostamiseks on vajalik tuua meeskondadesse juurde vaimse tervise õe ressurssi, mida hetkel igas tervisekeskuses ei ole. Kokkuvõttes rõhutame, et tervisekeskused vajavad eelnõu rakendamiseks märkimisväärset võimestamist lisapersonali (nt vaimse tervise õdede) palkamiseks ja uuringufondi mahu suurendamist. Üksnes seletuskirjas mainitud koolitusvõimaluste pakkumisest perearstidele meie hinnangul ei piisa. Kokkuvõtteks teeme ettepaneku e-konsultatsiooni rakendamisel kehtestada perearstiabis teenuskood, mis kajastaks e-konsultatsiooni saatekirja koostamist ning lisaressursi kulude katmiseks, ja lisada see Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu eraldi koodina. Samuti palume lisada seletuskirja punkti 9 (Seaduse jõustumine) Tervisekassa kohustus kaasata lisaks erialadele 01.04.2026 jõustuvate tervishoiuteenuste loetelu muudatuste väljatöötamisse ka Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu esindaja . Selgitame Oleks väär ja perearsti rolli ning pädevust pisendav väita, et perearstid täna vaimse tervise probleemidega üldse ei tegele ning et neil puudub saatekirja koostamise pädevus. Praegustes Eesti s kasutatavates ravijuhendites, mis tegelevad v aimse tervise häiretega ( Nt generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire käsitlus perearstiabis , alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus, aktiivsus ja tähelepanuhäire d iagnoosimise ja ravi põhimõtted jm) algab esmane kontakt ja käsitlus perearstist . Saatekirja rakendamine psühhiaatrias võimaldaks edaspidi vabastada psühhiaatrid selliste juhtude käsitlemisest, millega on võimalik tegeleda esmatasandil ning suurendada võimalusi kesken duda keerukamate le juhtude le. See on saatekirjade eesmärk kõikide erialade puhul. Kaasamiseks s oovitame Tervisekassal tuua tervishoiuteenuste loetelu arutelude juurde Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu esindaja . Vt lisaks eelmine vastus. Eeldame, et esialgne mõju on seoses kompromiss-sõnastusega väiksem. Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit u täiendavad märkused Meil tekkis küsimus, miks on vajalik teha erand tervishoiuteenuse osutaja vaates. Saame aru, et erialasid hakatakse lisama kohustuslike nimekirja vastavalt kokkuleppele, aga meie arvates peaks siiski olema kohustuslikuks lisatud erialal e-konsultatsioon võimalik kõigis TTOdes, kus antud erialal teenust osutatakse. Vastasel juhul jäävad meie hinnangul osad patsiendid halvemasse olukorda – peavad liikuma kodust kaugemale teenusele, kui eriarst otsustab patsiendi üle võtta. Selgitame Kompromiss - sõnastus võimalda b alustada e-konsultatsiooni rakendamist teenusele suunamiseks järk-järgult mitte ainult erialade kaupa vaid ka eriarstiabi osutajate kaupa lähtuvalt sellest , millistel haiglatel on valmisolek selleks olemas nii tehniliselt kui sisulises mõttes. Seega eelneb erialade loetelu ja raviasutuste sätestamisele “Tervisekassa TTL”-s alati Tervisekassa kokkulepe osapooltega. Paralleelselt e-konsultatsiooni nõude kehtestamisega teatud raviasutustesse ja teatud erialadel säilivad teist e teenuse osutajate ja erialade jaoks praegused võimalused suunamiseks tavalise saatekirjaga. Meie jaoks on need endiselt olulised ja jääme nende juurde – kui e-konsul t atsioon muutub kohustuslikuks, on vajalik perearstiabi uuringufondi maht üle vaadata, et saaks vajalikud uuringud/analüüsid enne tehtud; psühhiaatria erialale saatekirja koostamiseks on vajalik vaimse tervise õe ressursi lisamine tervisekeskustesse ja teenuskoodi lisamine e-konsultatsiooni saatekirja koostamiseks. Selgitame Rahastamise ga seotud küsimused sh uuringufondi maht, ressursid ja lisakoodid tervisekeskuste rahastusmudelis on paralleelselt töös tavapäraste koostöömehhanismide raames Tervisekas sa ja perearstide koostöös . Eesti Puuetega Inimeste Koda Märgime esmalt, et selline põhimõtteline muudatus oleks eeldanud enne eelnõud sisulisi arutelusid sihtgruppidega (teenuse osutajad, patsiendid), mida kahetsusväärselt ei tehtud. 2. Lisaks on eelnõus kirjas, et muudatused ei tekita täiendavat halduskoormust ning mõju Tervisekassa eelarvele on neutraalne, mis ei kõla veenvalt kuna kohustuslik e - konsultatsiooni nõue suurendab ilmselgelt eriarstide hinnangute mahtu ning seda ka võrreldes tavavisiitide arvuga. Eelnev tekitab eeldatavalt omakorda e-konsultatsioonide järjekordasid, mis tekitab lisakulu Tervisekassa eelarvele ning halduskoormust, mida ei ole eelnõu raames piisavalt analüüsitud. Lisaks tekib reaalne võimalus, et tekib suurem koormus erakorralisele abile. Selgitame E-konsultatsiooni ja e-konsultatsiooni saatekirja kasutust eriarstiabis laiemalt on pikalt kaalutud, käesolevale eelnõule on eelnenud Tervisekassa Innosprindi raames kaardistatud valmisolek ja soovitused Eesti Perearstide Seltsi esindajate ning piirkondlike haiglate esindajate poolt. Nõustume, et patsientide esindajate kaasamine võinuks olla suuremamahulisem ning arvestame sellega edasiste sammude planeerimisel. Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi on eelnõu muude tud selliselt, et võimaldatakse minna e-konsultatsioonile üle asutuse ja eriala põhiselt, mis võimaldab paindlikku ning tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist ning tagab rahulikuma üleminekuperioodi. Lisaks on arvestatud mõningane kontakt vastuvõttude mahu vähenemine konsulteeritavate patsientide arvelt, kes eriarsti vastuvõttu ja visiiti tegelikult ei vaja, ning saavad täiendavat abi või ravi korrigeerimist esmatasandil. Sisulises osas leiame, et eriarsti, sh psühhiaatri juurde pääsemise puhul ei tohi e - konsultatsioon olla kohustus, vaid võimalus. Seda eelkõige põhjusel, et suunavale arstile peab jääma meditsiiniline otsustuspädevus ning kohustuslik e-konsultatsioon võib takistada keerulisemas seisus olevate patsientide eriarsti juurde pääsemist kuna eelnevalt tuleb läbida kohustuslik e-konsultatsioon, mis pikendab abi saamise aega ja ligipääsu ka neile, kes tuge enim vajavad. Ka piirab kohustuslik e-konsultatsioon patsiendi valikut valida soovitud teenuse osutajat kuna patsinet peab minema selle teenuse osutaja juurde, kellele e-konsultatsioon on tehtud. Selgitame Ka praegune õigusruum ei võimalda patsiendil eriarstile otse pöörduda, välja arvatud nendel erialadel, kus saatekiri ei ole kohustuslik. E-konsultatsiooni kaudu suunamine on tavalisest saatekirjast kiirem. Kui tavalise saatekirja puhul hakkab patsien t aega ise otsima, siis e-konsu l tatsioon liigub otse valitud raviasutusse ning see vaadatakse üle kokkulepitud aja jooksul. S e e ei tähenda ka , et kontaktvastuvõtte edaspidi ei toimugi. Vajadusel kutsutakse patsient vastuvõtule, lihtsalt selektsioon on põhjalikum ja aeg leitakse konsulteeriva asutuse poolt esimesel võimalusel ja sõltuvalt hinnangust . E-konsultatsiooni saatekiri koostatakse patsiendi nõusolekul ning patsiendiga kooskõlastatult, kusjuures patsiendil on õigus ka valida võimaluste piires, millisele tervishoiuasutusele ta soovib, et e-konsultatsiooni saatekiri suunatakse. Saatekirjale on võimalik lisada ka inimese põhjendatud soov konkreetse arsti valimiseks visiidil, kuid sõltuvalt teenusepakkuja tööprotsessidest, sisemisest töökorraldusest ning ka meditsiinilisest sub - spetsialiseerumisest ei pruugi tõesti olla võimalik tagada alati patsiendi soovi arvestamine arsti vali mise . Samas arsti valik on piiratud ka praegu ja tavalise saatekirjaga ning seda eelkõige vabade aegade piiratuse tõttu. Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi on eelnõu muudet ud selliselt, et võimaldatakse minna e-konsultatsioonile üle asutuse ja eriala põhiselt, mis võimaldab paindlikku ning tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist ning tagab rahulikuma üleminekuperioodi. Eelnõust ei lähtu arvestamist arstide e-konsultatsioonide koostamise oskustega/võimekusega ning kuidas vastavat oskust suurendatakse. E-konsultatsioonid on kasutusel olnud juba aastaid ning ilmnenud on süsteemne kitsaskoht, mille kohaselt on e-konsultatsioonide kvaliteet ebaühtlane. Puudub teave, kuidas vastavat oskust suurendatakse. Lisaks tekib küsimus infotehnoloogiliste süsteemide arendamises ja kasutamise oskuse suurendamises kuna on perearste, kes digitaalseid lahendusi väga kasutada ei oska ega soovi, eelnõus viidatud probleemi käsitletud ei ole. Selgitame E-konsultatsiooni võimekus ja tehniline lahendus on olemas ning Eesti Perearstide Selts on kinnitanud, et iga perearst teinud vähemalt ühe e-konsultatsiooni. E-konsultatsioonide juhised vaadatakse üle koostöös erialadega ning uuendatakse toetusmaterjalid ning - juhised, mis annavad ühtse aluse e-konsultatsiooni saatekirja koostamiseks ja vastamiseks. Eelnõust ei nähtu, kas e-konsultatsiooni nõue laieneb ka vaimse tervise õdedele kui eriõdedele. Kui vastav nõue laieneb ka vaimse tervise õdedele, siis ei saa sellega kindlasti nõustuda, kuna osa eriõdesid töötab ka esmatasandil ning ligipääs õeteenusele peab elanikkonna habrast vaimse tervise seisundit arvestades kindlasti säilima . Selgitame Antud eelnõu näeb ette võimaluse Tervisekassa TTL-is määrata erialad, millisel juhul e-kontsulatsioon on kohustuslik. Käesolevaga ei ole planeeritud laiendada saatekirja nõuet vaimse tervise eriõdedele . Eesti Puuetega Inimeste Ko ja täiendavad märkused Sisendit küsitakse psühhiaatria valdkonnale, kuid sisuliselt soovitakse ekonsultatsiooni kohustusega reguleerida eriarstiabi valdkonda tervikuna või peaaegu tervikuna. EPIKojal puudub ülevaade osas, millises mahus muudatusi planeeriakse ning mis on vastava muudatuse selge ajend ja eesmärk. Selgitame Pakutud kompromiss-sõnastus võimaldab alustada e-konsultatsiooni rakendamist teenusele suunamiseks järk-järgult mitte ainult erialade kaupa vaid ka eriarstiabi osutajate kaupa lähtuvalt sellest millistel haiglatel on valmisolek selleks olemas nii tehniliselt kui sisulises mõttes. Seega eelneb erialade loetelu ja raviasutuste sätestamisele Tervisekassa TTL-s alati Tervisekassa kokkulepe osapooltega. Hetkel on Tervisekassal kokkulepe üleminekuks 2 kõrgema etapi haigla ga - TÜK ja PERH - ning e-konsultatsiooni teel teenusele suunamine puuduta b esialgu teatud erialasid (hematoloogia, endokrinoloogia, neuroloogia, allergoloogia, neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja sisehaigused). Rõhutame, et paralleelselt e-konsultatsiooni nõude kehtestamisega teatud raviasutustesse ja teatud erialadel säilivad kõik praegused võimalused teistesse raviasutustesse ja muudel erialadel suunamiseks tavalise saatekirjaga ja ka vabatahtliku teha e-konsultatsioone teistel erialadel või teistesse ravias u tustesse . Leiame, et EPIKoja poolt 31.10.2025 seisukohas esitatud küsimusi ei lahenda ka pakutud kompromissvariant. Kindlasti toetame e-konsultatsioonide senisest suuremas mahus kasutamist eriarstiabis ja leiame, et e-konsultatsioonide maht peaks olema oluliselt suurem. Nõustume ka e-kirjas märgituga osas, et e-konsultatsioon võib eriarstiabi kättesaadavust parandada, kuid leiame, et ekonsultatsioon peab olema arsti kaalutlusotsus mitte formaliseeritud ja bürokraatlik kohustus, mis võib patsiendi abini jõudmist kiirendamise asemel hoopis takistada. Vt eelnev selgitus Lisame, et kompromissi korras oleks mõeldav e-konsultatsioonide tegemist suurendada piloteerimise/testimise korras ning seda saakski teha teatud erialade ja teenuse osutajate lõikes, kuid kahtleme, kas e-konsultatsioonide määramine kohustusena ka pilootprojekti korras täidab patsientide vajadusi ja ootusi. Kindlasti eeldab piloteerimine pidevat monitoorimist ja pilootprojekti lõpus põhjaliku analüüsi koostamist otsu s tamaks, kas e-konsultatsioonide senisest oluliselt suuremas mahus teostamine on võimalik ja eesmärgipärane ning milliseid täiendavaid tehnilisi ja sisulisi muudatusi tuleb sellisel juhul teha. Selgitame Kuna jõustumisel alustatakse väga piiratud mahus - vaid 2 kõrgema etapi raviasutuse ja 8 erialaga, siis sisuliselt saab seda lugeda piloteerimiseks ning võtta edasisel muudatuste planeerimisel arvesse saadud tagasisidet ja kogemusi . EPIKoda ei hakka kordama 31.10.2025 seisukohas toodud põhjendusi, kuid märgib, et ekonsultatsioonide kohustuslikkuse nõue muudab olulisel määral senist tervishoiukorraldust, puudutades nii tervishoiu töötajaid kui ka patsiente, mistõttu tuleb muudatust hoolikalt kaaluda, sh teostada vajalikud mõjuanalüüsid (ka osas, kas muudatus omab mõju põhiseadusest tulenevale igaühe õigusele tervise kaitsele) ning muudatused kõikide osapooltega detailselt ja põhjalikult läbi arutada. Sisulise ja avatud arutelu eelduseks on tagasiside andmine seisukohtadele ja vastamine küsimustele ning oluliste muudatuste puhul ka väljatöötamiskavatsuse koostamine. Selgitame P aralleelselt e-konsultatsiooni nõude kehtestamisega teatud raviasutustesse (2 asutust) ja teatud erialadel (8 eriala) säilivad kõik praegused võimalused kõikidesse teistesse raviasutustesse erialadel suunamiseks ka tavalise saatekirjaga või teha e-konsultatsioone teistel erialadel või teistesse raviasutustesse. Rõhutame ka, et patsiendi vaatest on tegemist tegelikult kättesaadavust parandava muudatusega. Eesti Haiglate Liit E-konsultatsiooni edukas käivitamine eeldab esmatasandi võimekust vaimse tervise probleemidega tegelemisel. Seda peaks toetama koolitused, s.h. perearstikeskuste õdede koolitused. Eelnõu seletuskiri viitab e-konsultatsiooni ja saatekirja osas tervishoiutöötajale, mitte ainult arstile. Kas sellest võib järeldada, et jätkuvalt on kavas arendada ka õdede e-saatekirja? Meie hinnangul vajab õdede saatekirja roll patsiendi suunamisel veel täpsustamist – õde ei saa muuta diagnoosi, väljastada töövõimetuslehte ega kirjutada esmaseid retsepte. Meil on hea kogemus nii perearstikeskustes vastuvõttu tegevate õdedega, kui ka võimalusega pöörduda otse vaimse tervise õe vastuvõtule. Mõnel pool (nt sõltuvushäirete puhul) on õdede roll esmases triaažis olulise kaaluga (üha rohkem ka lastepsühhiaatrias jm). Võimalus pöörduda psühhiaatria vaimse tervise õe vastuvõtule ilma saatekirjata võiks siiski säilida. E-konsultatsiooni kaudu vastuvõtule pääsemine tähendab psühhiaatrias kohati ka töömahu suurenemist (juba praegu on see tuntav lastepsühhiaatrias). Selgitame Oleks väär ja perearsti rolli ning pädevust pisendav väita, et perearstid täna vaimse tervise probleemidega üldse ei tegele . Praegustes Eestis kasutatavates ravijuhendites, mis tegelevad vaimse tervise häiretega (Nt generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire käsitlus perearstiabis, alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus, aktiivsus ja tähelepanuhäire diagnoosimise ja ravi põhimõtted jm) algab esmane kontakt ja käsitlus perearstist. Vt lisaks ravijuhend.ee Samas koolitusvajadustele on muudatuse ettevalmistamisel mõeldud . Saatekirja rakendamine psühhiaatrias võimaldaks edaspidi vabastada psühhiaatrid selliste juhtude käsitlemisest, millega on võimalik tegeleda esmatasandil ning suurendada võimalusi keskenduda keerukamatele juhtudele. See on saatekirjade eesmärk kõikide erialade puhul. Antud eelnõuga ei ole planeeritud laiendada saatekirja nõuet ka vaimse tervise eriõdedele. Koostöös esmatasandiga on käigus arutelud ning tegevused esmatasandi võimestamise ks vaimse tervise abi andmisel. Psühhiaatrilise abi saatekirja nõude sisse viimine tähendab ümberkorraldusi ka mujal eriarstiabis. Arvestades psühhiaatrilise abi spetsiifikat nõuab läbi mõtlemist ja vajadusel täiendamist saatekirja roll tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamisel (s.h kinnises asutuses sotsiaalteenustel viibivad isikud). Selgitame Psühhiaatria muutmine saatekirjaga erialaks ei muuda vältimatu abi korraldus, seega vältimatu abi (tulenevat PsAS § 10) pakkumise põhimõtted ei muutu, valvetuppa on võimalus pöörduda erakorralisel patsiendil ning talle abi pakkumine tuleneb eelpooltoodud õigusnormist. Samuti ei muutu tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamise nõuded. E-konsultatsioonide puhul on oluline koos erialaseltsidega kaasajastada nõuded e-konsultatsiooni saatekirjale. Paljudel erialadel on nõuded kehtestatud e-konsultatsiooni teenuse algusaegadest, kuid kaasajastamist toimunud ei ole. Arvesta me Kaasajastamine koostöös erialaseltside ja Tervisekassaga on planeeritud. Eesti Haiglate Liit du täiendavad märkused EHL toetab psühhiaatrilise abi osutamisel e-konsultatsiooni nõude rakendamist. Samuti toetame e-konsultatsiooni rakendamist teenusele suunamiseks järk-järgult. Erialade kaupa teenuse laiendamine on mõistlik ning toetame selle nõude sätestamist Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus. Samas ei toeta me raviasutuste sätestamist Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus, vaid leiame, et see otsus võiks jääda eriarstiabiteenuse osutaja teha. Kompromissina võivad olla välja toodud kohustuslikult teenust osutavad asutused, kuid ka teistel asutustel peaks jääma võimalus oma teenuse osutamine sarnaselt ümber korraldada. Arvestame Rõhutame ka, et paralleelselt e-konsultatsiooni nõude kehtestamisega teatud raviasutustesse (2 asutust) ja teatud erialadel (8 eriala) säilivad kõik praegused võimalused suunamiseks kõikidesse teistesse raviasutustesse senise korralduse kohaselt st tavalise saatekirjaga või teha e-konsultatsioone teistel erialadel või teistesse raviasutustesse. Lisaks teeme ettepaneku sätestada määruses, et psühhiaatrilises ravimeeskonnas töötava vaimse tervise õe vastuvõtule on võimalik pöörduda saatekirjata ning et sama vaimse tervise meeskonna õde saab patsiendi vajaduse korral suunata sama ravimeeskonna psühhiaatri vastuvõtule ilma e-konsultatsiooni nõudeta. See on oluline just selle tõttu, et muidu ei saaks samas raviasutuses töötav õde patsienti psühhiaat r ile suunata. Arvestame Saame vastava ettepanekuga arvestada määruse eelnõu koo stamisel . Eesti Perearstide Selts Eesti Perearstide Seltsi seisukohast on psühhiaatria eriala muutmine saatekirjaga erialaks ainuõige otsus. Samuti on suunamisel e-konsultatsiooni kasutuselevõtt õige valik. Selleks, et perearstid saaksid pakkuda vaimse tervise muredega pöördujatele esmast triaaži, nõustamist ning senisest suuremas mahus ka ravisoovitusi, tuleb perearstide meeskondi võimestada ning luua selleks vajalikud võimalused, eelkõige personali arvelt. Enne eelnõu rakendamist tuleb leida vastused mitmele olulisele küsimusele, ilma milleta ei ole eelnõu võimalik rakendada. Ainult koolituste pakkumisest ei piisa, et tagada esmatasandi spetsialistide suutlikkus käsitleda kergemaid juhte ja suunata rasked juhud viivitamata psühhiaatrilisele eriarstiabile. Selleks, et koostada sisukas ja piisav e-konsultatsiooni saatekiri, mis nagu ka seletuskirjas kirjutatud - on põhjalikum kui tavasaatekiri ja vajab seetõttu rohkem aega. Lisaks näeme, et senine praktika psühhiaatrite poolt hoida haiguslugusid pikalt lahti ja neid mitte terviseinfosüsteemi jagada takistab meil omalt poolt adekvaatseid saatekirju kirjutamast - meil puudub info - miks ja kelle juures patsient päriselt varem käinud on, kui patsient ise seda täpselt ei mäleta. Selgitame Koostöös esmatasandiga on käigus arutelud ning tegevused esmatasandi võimestamisel vaimse tervise abi andmisel , jätkuvad ka edaspidi. Kompromiss-sõnastusega võimaldatud järk-järguline rakendamine (esialgu 2 kõrgema etapi haiglaga) vähendab mõju ulatust selle esialgsel rakendamisel ning annab võimalu se paindlikumaks üleminekuks. Erinevate mõjude ja riskide hinnangud on antud ainult psühhiaatrilise abi kontekstis. Need ei arvesta perearstidele kaasnevaid muudatusi, nende mõjusid, rahalist kulu ega riske ning seetõttu ei saa neid pidada täielikult tõeseks. Lisaks peame selle eelnõu tagasisidestamisel oluliseks välja tuua, et meie hinnangul ei ole avaldanud mingit positiivset mõju 1.kliinilist psühholoogide/psühholoog nõustajate suurem töötasu ega ka 2. psühhiaatria e-konsultatsiooni suurem hind võrrelduna teiste erialadega. Lisaks peame oluliseks, et psühhiaatria e-konsultatsiooni vastamise aeg peaks olema sama, mis teistel erialadel. E-konsultatsioonide hinnastamise puhul tuleks arvesse võtta ja eriti erialal kus puuduvad alternatiivid, et ka perearstide täiendav töömaht tuleb tasustada, sest keerulise patsiendi korraliku e-konsultatsiooni saatekirja koostamine võtab aega. Eesti Perearstide Selts ei saa eelnõule kooskõlastust anda enne, kui on selge, milliseid võimalusi perearstidele luuakse, et tagada võetud kohustuste täitmine . Selgitame Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi on eelnõu muudet ud selliselt, et võimaldatakse minna e-konsultatsioonile üle asutuse ja eriala põhiselt, mis võimaldab paindlikku ning tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist ning tagab rahulikuma üleminekuperioodi. Rahulikum üleminekutempo tagab ka parema võimaluse täiendavateks aruteludeks e-konsultatsiooniga seotud teemadel. Eesti Perearstide Selts i täiendavad märkused Eesti Perearstide Selts on nõus esitatud muudatustega, on äärmiselt vajalik liikuda edasi e-konsultatsiooni kui kõige patsiendi sõbralikuma edasi suunamise variandiga. Arvestame Kompromiss-sõnastusega liigutakse edasi. Psühhiaatria üleminek saatekirjaga erialaks on suur muutus võrreldes senise praktikaga ja vajab ettevalmistust. Meie jaoks on kriitiline eeltingimus kavandatava astmelise abi süsteemi väljaarendamine ja kasutusele võtt nii täiskasvanute kui laste-noorukite teenindamiseks veel sellel aastal. Ootus on, et aasta lõpuks on Sotsiaalministeeriumi poolt astmeline vaimse tervise abi süsteem loodud ja rakendatav üle-Eestiliselt – tagamaks kõigile perearstidele ja nende patsientidele võrdselt head juurdepääsu kõigile vaimse tervise astmelise süsteemi astmetele. Kui Sotsiaalministeerium hindab, et see ootus pole realistlik, siis tuleb igal juhul enne määruse jõustumist saada valmis kokkulepped kõikide vaimse tervise spetsialistide vahel koostööst ja tööjaotustest. Perearstide vaatenurgast vajab ära kirjeldamist perearsti meeskonnale esitatud ootused patsiendi käsitlemisel. See tähendab kokkuleppeid töö sisu osas ja vajalike vahendite tagamist. Töövahendite all mõtleme näiteks küsimustike, mis on kokkuleppeliselt ära kirjeldatud ja need kasutamiseks võimaldatud nii laste kui täiskasvanute käsitlemiseks. Arvestame Astmelise abi süsteemi arendamise tegevused on SoM vaimse tervise osakonna tööplaanis. Perearstiabi meeskonna töö sisu ja abistavad küsimused jm vajalikud tegevused olid arutelu all koos kokkulepetega edasiseks 6.0 2 ümarlaual. Lisaks tunneme me muret selle osas, et mitte kõik meie vaimse tervise probleemidega patsiendid ei vaja psühhiaatri ega psühholoogi vastuvõttu vaid saaksid juba abi vaimse tervise õe teenusest ja selleks on hädavajalik, et kõikjal Eestis oleks perearstidel võimalik suunata ka nende spetsialistide juurde. Selgitame Vaimse tervise õe teenuse kättesaadavuse järk-järgu line parendamine on eraldi tähelepanu all nagu ka nende iga-aastane koolitamine tervishoiukõrgkoolides lähtuvalt õdede koolitamise kokkuleppest . Tänaseni puuduvad meil selged kokkulepped ja koostöö haridussüsteemiga – ka nende kokkulepete sõnastamine aasta lõpuks on hädavajalik. Selgitame Antud küsimus ei ole otseselt eelnõuga reguleeritav küsimus, kuid antud teema on SoM vaimse tervise osakonna eraldi tegevusliin. Lisaks on ülioluline, et enne määruse rakendumist on avalikkusele kättesaadavad ja ära kirjeldatud kõik riigi rahastusega vaimse tervise teenused ja need peavad olema leitavad ühes keskkonnas (näiteks Tervisekassa kodulehel). Nende andmete ajakohastamine peab olema tagatud. Selgitame Vajalikud tegevused selleks olid arutelu all koos kokkulepetega edasiseks 6.02 ümarlaual. Kommunikatsiooni eest niivõrd suure muudatuse eest vastutab r iik. Arvestame Sotsiaalministeerium on planeeri mas täiendava t kommunikatsiooni koostöös Tervisekassa ga. Justiits- ja Digiministeerium Palume eelnõu seletuskirjas täpsemalt kirjeldada, mil viisil kavatsetakse halduskoormust vähendada ning esitada vastav info lisaks mõjuanalüüsile ka seletuskirja osas ,,Sisukokkuvõte’’. Arvestatud S eletuskirja on täpsustatud. Kuivõrd seletuskirja kolmandas punktis ei ole eelnõu põhiseaduspärasust analüüsitud, palume seda teha. Juhime ka tähelepanu sellele, et eelnõu põhiseaduspärasuse küsimust tuleks alati käsitleda. Juhul kui on ilmne, et mõju on väike, näiteks põhjusel, et tegemist on tehnilise muudatusega, siis tuleks seda mainida. Arvestatud S eletuskirja täpsustatud . Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast saadud arvamuste läbivaatamist ja eelnõu parandamist. Justiits- ja Digiministeerium jätab kooskõlastamata eelnõu, milles ei ole analüüsitud eelnõu põhiseaduspärasust või ei ole rakendatud halduskoormuse tasakaalustamise reeglit. Arvestatu d osaliselt Eelnõus on arvestatud kõigi märkustega järgnevalt : RaKS § 70 lõikes 2 muudatust on täiendatud; e elnõu § 1 p-s 3 kavandatud muudatus seoses viitega TTL-le (lg 3 1 ) on viidud RaKS § 30 lõige 2 täienduseks punktiga 7; e elnõu § 1 p-s 3 kavandatud muudatus lõi kena 3 2 on ümber paigutatud RaKS § 30 täienduseks lõikega 5 . Seletuskirja on täiendatud. E sitatud märkustega on arvestatud kõigi puhul, välja arvatud VTK-d puudutava märkuse osas. Selgitame, et praegu ei ole enam võimalik naasta faasi, kus koostataks VTK. Eelnõu menetluse käigus on toimunud korduvad ja põhjalikud kohtumised huvigruppidega, et leida parimad ja tõhusaimad lahendused, mis aitaksid täita eelnõus seatud eesmärki ning oleksid kooskõlas VVTP-s sätestatuga.
Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõike 2 alusel. Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Eriarstiabi ja erihambaarstiabi erialade ning erialade lisapädevuste loetelu “. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler
Justiits- ja Digiministeerium Meie 02.03.2026 nr 1.2-2/100-11
Rahandusministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud partnerid
Käesolevaga saadame kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse- ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduste muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-
konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu.
Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Lisad:
1) eelnõu;
2) seletuskiri;
3) kooskõlastustabel;
4) rakendusakti kavand.
Lisaadressaadid:
Tervisekassa
Eesti Patsientide Liit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Haiglate Liit
Eesti Eratervishoiuasutuste Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Hematoloogide Selts
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eesti Perearstide Selts
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit
Ludvig Puusepa nimeline Neuroloogia ja Neurokirurgide Selts
Eesti Allergoloogide- ja Immunoloogide Selts
Eesti Kardioloogide Selts
Eesti Gastroenteroloogide Selts
Eesti Sisearstide Selts
Tartu Ülikool
Eesti Nooremarstide Ühendus
Terviseamet
Eesti Hambaarstide Liit
Eesti Endokrinoloogide Selts
Mariken Ross
[email protected]
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/25-1140 - Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (psühhiaatria saatekiri
ja e-konsultatsioon)
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.03.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0ff97ee-3404-492a-8425-9b0b31256cff
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0ff97ee-3404-492a-8425-9b0b31256cff?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main