Vaidlustuse parandus

Lp Mart Michelis Transpordiamet Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 06.08.2025 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT www.nove.ee EDASTATUD E-POSTIGA Andrus Kattel Marika Mugur Arsi Pavelts, PhD Heili Püümann Kristjan Tamm Laura Raadik Veikko Puolakainen Kristiina Koll Mari Past Madis Abel Indrek Niklus Andra Olm Sten Tikerpe Liis Kikas Mart Parind Kaisa Poller Vastuväide leppetrahvi nõudele ja kompromissettepanek 1. Advokaadibüroo NOVE kliendiks on AS Infragate Eesti (edaspidi Klient, Infragate või Töövõtja). Esitame käesolevaga Kliendi nimel vastuse Transpordiameti (edaspidi Tellija) 22.07.2025 kirjas nr 3.2-7/25/12149-1 esitatud leppetrahvi nõudele (edaspidi 22.07.2025. a leppetrahvi nõue). 2. Infragate ja Tellija ei vaidle, et nad sõlmisid 15.09.2022 töövõtulepingu nr 3.2-3/22/1989-1 „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti“ koostamiseks (edaspidi 15.09.2022. a töövõtuleping). Tellijal ei ole aga alust nõuda Töövõtjalt 28 160 euro suurust leppetrahvi. Töövõtja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 1. 15.09.2022. A TÖÖVÕT ULEPINGU P 8.5 ON TÖÖVÕTJAT E B A M Õ I S T L I K U L T K A H J US T A V J A K E H T E T U T Ü Ü P T I N G I M U S . 3. Riigihankemenetluses sõlmitud 15.09.2022. a töövõtuleping on sõlmitud Tellija tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõttes ning sellele rakendub kaitse ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste vastu.1 4. VÕS § 42 lg 1 ls 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Kohtupraktikas on peetud töövõtjat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel kehtetuks tüüptingimist, millega nähakse lepingus ette leppetrahvi määr, mille suurus ei sõltu tegemata töö väärtusest. Tüüptingimus on mh töövõtjat ebamõistlikult kahjustav, kui see lubab osalise lepingu täitmisega viivitamise eest leppetrahvi arvestada nii, nagu lepingujärgseid töid polekski tehtud.2 5. Ka praegu nägi 15.09.2022. a töövõtulepingu p 8.5 ette Tellija õiguse nõuda Töövõtjalt 15.09.2022. a töövõtulepingus sätestatud tähtaegade rikkumise korral iga viivitatud päeva eest leppetrahvi, mille arvutamise aluseks on tasu, mis vastab 15.09.2022. a töövõtulepingu p-s 6.1 märgitud kogu töö teostamise maksumusele ehk 112 640 eurole. Seega ei sõltu ka 15.09.2022. a töövõtulepingu p-s 8.5 kokku lepitud leppetrahvi määr tegemata töö väärtusest (ei sellest, et väidetav töö üleandmise tähtaja ületamine seondus üksnes Töö osaga nr 9, ega sellest, et viivitus oli seotud üksnes vaegtööde likvideerimisega). Eelnevast tulenevalt on 15.09.2022. a 1 RKTKo nr 2-15-15662/55 p 21. 2 RKTKo nr 2-15-2810/51 p 15, TlnRnKo 2-15-2810/58 p 87.  NOVE - 2/5 - töövõtulepingu p 8.5 Töövõtjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine tüüptingimus. Seejuures on märgiline, et Tellija on ka ise 22.07.2025. a leppetrahvi nõudes märkinud, et 15.09.2022. a töövõtulepingu p 8.5 kohaselt arvestatav leppetrahv (0,5% × 15.09.2022. a töövõtulepingu järgse töö maksumus 112 648 eurot=563,24 eurot/päevas) on ebamõistlikult suur, arvestades, et Infragate rikkus 15.09.2022. a töövõtulepingut üksnes töö osa nr 9 „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt (sh krundijaotuskava)“ (edaspidi Töö osa nr 9) üleandmisega. 6. Kui tüüptingimus on tühine, kohaldatakse sellise tingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut (VÕS § 41). Seadusest ei tulene lepingupoolele leppetrahvi nõudmise õigust.3 Olukorras, kus Tellija ja Infragate leppisid 15.09.2022. a töövõtulepingu p-s 8.5 kokku, et leppetrahvi määr on „0,5% Tasust“ (st 15.09.2022. a töövõtulepingu p-s 6.1 sätestatud töö teostamise 112 640 euro suurusest maksumusest) ning viidatud lepingupunkt on eespool märgitud põhjustel tühine tüüptingimus, ei saa Tellija tühist tüüptingimust kehtivaks muuta seeläbi, et arvestab leppetrahvi nõude esitamisel leppetrahvi arvestamisel tegemata töö väärtust. 7. Lisaks oleks Töövõtjat ebamõistlikult kahjustav ning seega VÕS § 42 lg 1 mõttes tühine tüüptingimus 15.09.2022. a töövõtulepingu p 8.5 ka siis, kui Tellija ja Töövõtja oleksid kokku leppinud, et leppetrahvi määra arvestamisel lähtutakse Töö osa nr 9 maksumusest. Tellija tüüptingimustel sõlmitud 15.09.2022. a töövõtulepingust tulenes leppetrahvi tasumise kohustus üksnes Töövõtjale. Tellija puhul 15.09.2022. a töövõtuleping nt olukorraks, kus Tellija enda väitel 18.03.2025. a seisuga korrigeeritud Töö osa nr 9 võttis vastu alles 21.07.2025 ehk 125 päeva hiljem, sarnaseid sanktsioone ette ei näinud. Tellija viitab küll 22.07.2025. a leppetrahvi nõudes, et Tellija poolt Töö osa nr 9 ülevaatamise aeg oli 125 päeva töö olulise hilinemise ja Tellija plaaniliste tööde tõttu, kuid jätab seejuures tähelepanuta, et viidatud viivitusega kaasnes Tellija ühe lepingujärgse põhikohustuse ehk Töö osa nr 9 eest tasu maksmise kohustuse täitmise viibimine mitme kuu võrra. Seejuures moodustas Töö osale nr 9 vastav makse suurus projekti kogumaksumusest 40% (15.09.2022. a töövõtulepingu lisa 4). Eelnevast tulenevalt oleks 15.09.2022. a töövõtulepingu p-ga 8.5 igal juhul vaidlusalusest töövõtulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu Töövõtja kahjuks oluliselt rikutud juba sellega, et 15.09.2022. a töövõtulepingus sätestatud tähtaegade rikkumise puhul (ehk sisuliselt vaidlusalusest lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest) nähti leppetrahvi nõudmise õigus ette üksnes Tellijale. 2. A LT E R N A T I I V S E L T , I S E G I K U I 1 5 . 0 9 . 2 0 2 2 . A T Ö Ö V Õ T U L E P I N G U P 8 . 5 K E H T I K S , E I O L E T E L L J A L Õ IG U S T N Õ U D A T Ö Ö V Õ T J A L T LEPPETRAHVI. 8. Tellija 22.07.2025. a leppetrahvi nõudest nähtub, et Tellija tugineb Töövõtja vastu leppetrahvi nõude esitamisel üksnes Töö osa nr 9 üleandmise tähtaja ületamisele kui väidetavale rikkumisele. Tellijal ei ole alust nõuda Töövõtjalt perioodi 31.05.2024–18.03.2025 puhul leppetrahvi 125 päeva eest Töö osa nr 9 üleandmise tähtaja ületamise eest alljärgnevatel põhjustel. 9. Tellija ja Töövõtja sõlmisid 15.09.2022. a töövõtulepingu puhul 18.03.2024 muudatuse nr 2 (edaspidi 15.09.2022. a töövõtulepingu muudatus nr 2), kuna 15.09.2022. a töövõtulepingu täitmisel ilmnes täiendavate projekteerimistööde vajadus (riigiteede 15124 Kapu-Rakke-Paasvere ja 22 Rakvere - Väike-Maarja – Vägeva ristmikul täiendavate liiklusohutuse parandamise meetmete projekteerimise vajadus; 15.09.2022. a töövõtulepingu muudatuse nr 2 p (i)). Muudatuse alusel tehti järgmised tööd: Riigitee 15124 ja 22 ristmiku liiklusohutuse parandamiseks klompkivist peenrakindlustuse, vertikaalplaneeringu ja liikluskorralduse muudatuse projekteerimine; Riigiteele 22 teeületuskoha ja täiendavate jalgteeühenduste projekteerimine; Riigitee 22 teeületuskoha olemasoleva teevalgustuse valgustite vahetuse projekteerimine, et tagada teeületuskohal 3 TlnRnKo 2-15-2810/58 p 89.  NOVE - 3/5 - nõuetekohane valgustus (15.09.2022. a töövõtulepingu muudatuse nr 2 p (v)). Infragate viitas juba 13.02.2024. a hinnapakkumises, et eespool nimetatud lisatööde tõttu tuleks 15.09.2022. a töövõtulepingu tähtaega pikendada kuni 18.04.2024. Tellija nõustus 15.09.2022. a töövõtulepingu muudatusega nr 1 kokku lepitud Töö osa nr 9 üleandmise tähtaega muutma aga üksnes selliselt, et Infragate kohustus Töö osa nr 9 esitama ülevaatamiseks 521 päeva jooksul alates 15.09.2022. a töövõtulepingu sõlmimisest (st 18.02.2024), Tellijal tuli Töö osa nr 9 üle vaadata 51 päeva jooksul ning Töö osa nr 9 üleandmise tähtaeg oli 623 päeva alates 15.09.2022. a töövõtulepingu sõlmimisest (st 30.05.2024; 15.09.2022. a töövõtulepingu muudatuse nr 2 p (x)4). Lepingupooled ei vaidle, et Infragate esitas Töö osa nr 9 Tellijale esmaseks ülevaatamiseks ja ekspertiisi tegemiseks 22.02.2024, st kõigest neli päeva hiljem, kui nägi ette Tellija poolt 15.09.2022. a töövõtulepingu muudatusega nr 2 peale surutud ja põhjendamatult lühike Töö osa nr 9 ülevaatamiseks esitamise pikendatud tähtpäev. 10. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 4). Seega sõltus Tellija poolt tema põhikohustuse ehk Töövõtjale tasu maksmise kohustuse täitmine Töö osa nr 9 puhul Tellija poolt vastava töö vastuvõtmisest. Nagu eespool märgitud, andis 15.09.2022. a töövõtulepingu p 8.5 Tellijale õiguse nõuda leppetrahvi, kui Töövõtja rikkus 15.09.2022. a töövõtulepingus sätestatud tähtaegasid. Eelnevast tulenevalt kaasnesid praegu Tellija poolt Töö osa nr 9 puhul selle vastuvõtmisest põhjendamatult keeldumisega Töövõtja jaoks kahjulikud tagajärjed nii seeläbi, et viibis Tellija makse, mis vastas 40% projekti kogumaksumusest, ning Tellija esitas Töövõtja vastu alusetu leppetrahvi nõude, mille vaidlustamiseks tuli Töövõtjal pöörduda advokaadibüroo poole. 11. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638). Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud (VÕS § 111 lg 3). Kohtupraktikas on rõhutatud, et hea usu põhimõttega on vastuolus, kui tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. 5 12. Tellija on praegu esitanud Töö osa nr 9 puhul alusetult leppetrahvi nõude, viidates nimetatud osas töö Tellijale üleandmise tähtaja ületamisele. Kuigi Tellija esitas Töö osa nr 9 puhul korduvalt (mh 27.03.2024, 06.06.2024, 28.08.2024, 15.10.2024) märkusi ja väitis, et selles on olulised puudujäägid ning projekt vajab täiendamist ja korrigeerimist, oli Töövõtja hinnangul tegemist ebaoluliste puudustega ning Tellija keeldus põhjendamatult Töö osa nr 9 vastuvõtmisest. Nimetatut ei väära mh see, et Töövõtja tegi Tellijaga koostööd ning nõustus Töö osa nr 9 Tellija märkuste järgi korrigeerima. Töös ebaoluliste puuduste kõrvaldamine saab toimuda ka pärast töö vastuvõtmist. 13. Lisaks välistab praegu ka VÕS § 101 lg 3 Tellija õiguse nõuda leppetrahvi aja eest, mil Tellija keeldus põhjendamatult vastu võtmast Töö osa nr 9, milles ei esinenud olulisi puudusi. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. 4 15.09.2022. a töövõtulepingu muudatuses nr 2 ekslikult märgitud p (i). 5 RKTKo nr 2-15-2810/51 p 14.  NOVE - 4/5 - 3. A LT E R N A T I I V S E L T , I S E G I K U I T E L L I J A O L E K S Õ I G U S N Õ U D A T Ö Ö V Õ T J A L T L E P P E T R AH V I , T U L E B L E P P E T R A H V I S U U R U S T VÄHENDADA. 14. Tellija 22.07.2025. a leppetrahvi nõue on igal juhul alusetu osas, milles Tellija nõuab Töövõtjalt leppetrahvi perioodi 26.09.2024–18.03.2025 eest. Roadplan OÜ märkis Töövõtja poolt 26.09.2024 esitatud täiendatud Töö osa nr 9 puhul 16.10.2024. a ekspertiisi aruandes nr 23047 „Riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ (edaspidi 16.10.2024. a ekspertiisi aruanne), et projektiga võib ehitusse minna, kui sisse on viidud eksperdi tehtud tähelepanekud. Nimetatu viitab selgelt, et hiljemalt 26.09.2024 ei esinenud Töö osas nr 9 olulisi puudusi ning Tellija keeldus põhjendamatult Töö osa nr 9 vastuvõtmisest. Seda, et Töö osa nr 9 puhul ei esinenud pärast 26.09.2024 olulisi puudusi viitab mh Tellija projektijuhi 31.12.2024. a vastus, milles ta viitab, et projekti on täiendatud ja korrigeeritud ekspertiisi ja Tellija märkuste kohaselt. 15. Tellija ei ole ka 22.07.2025. a leppetrahvi nõudes esile toonud, et Töö osas nr 9 oleksid pärast 26.09.2024 esinenud olulised puudused. Tellija viitab 22.07.2025. a leppetrahvi nõudes üksnes üldsõnaliselt, et Töövõtja esitas perioodil 23.10.2024–18.03.2025 Tellijale jooksvalt ülevaatamiseks osaliselt täiendatud Töö osa nr 9 osasid. Seejuures on Tellija hea usu põhimõttega vastuolus keeldunud Töö osa nr 9 tervikuna vastuvõtmisest, kuigi viitab 22.07.2025. a leppetrahvi nõudes ise, et Töövõtja esitas talle jooksvalt ülevaatamiseks osaliselt täiendatud Töö osa nr 9 osasid. Eelnevast tulenevalt tuleb periood 26.09.2024–18.03.2025 tervikuna Tellija leppetrahvi nõude arvestusest välja jätta. 16. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Alternatiivselt eelmistes peatükkides väljatooduga on Tellija poolt nõutav leppetrahv ebamõistlikult suur, mida kohus kohtuvaidluse korral tõenäoliselt vähendaks olulises ulatuses VÕS § 162 lg 1 alusel, kuivõrd leppetrahvi nõue moodustab veerandi kogu tööde maksumusest, see ei ole kooskõlas väidetava rikkumise iseloomu ja olulisusega (ei arvesta kohustuse täitmise ulatust). Ehituslepingute puhul ei peeta valdkonnas mõistlikuks leppetrahvi nõudeid, mis ületavad 5% tööde kogumaksumusest6. Lisaks puuduvad andmed, et Tellijale oleks tekkinud väidetavast rikkumisest kahju, mis on samuti kohtupraktika kohaselt leppetrahvi vähendamise aluseks. Kohtuvaidluse korral taotleb Infragate alternatiivselt leppetrahvi vähendamist nullini. 17. Tellija 22.07.2025. a leppetrahvi nõude puhul ei ole jälgitav, kuidas kujunes Tellija seisukoht, et perioodi 31.05.2024–18.03.2025 eest on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 125 päeva eest. Tellija viitab paljasõnaliselt, et nimetatud perioodil kulus Tellijal töö ülevaatamiseks üksnes 166 päeva. Eelnevast tulenevalt on Tellija 22.07.2025. a leppetrahvi nõue juba üksnes seetõttu ebaselge ega ole Tellija nõutud ulatuses põhjendatud. 4. TÖÖVÕTJA KOMPROMISSIETTEPANEK 18. Vältimaks aeganõudvat ning kulukat kohtuvaidlust, on Töövõtja kohtueelselt valmis sõlmima kompromissi, mille kohaselt tasub Tellijale praeguse vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks 5000 eurot. Seejuures on kompromissi sõlmimise eelduseks Tellija kinnitus, et Tellija ei tee riigihangete registrisse rikkumiskannet. 19. Nimetatud kompromissiettepaneku tegemisel arvestab Töövõtja mh järgmist. Töövõtja on veendunud, et 15.09.2022. a töövõtulepingu p 8.5 on eespool esitatud põhjustel ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja seetõttu tühine. Tellija 22.07.2025. a leppetrahvinõue on perioodi 6 Vt ETÜ 2013 p 12.2.3  NOVE - 5/5 - 26.09.2024– 18.03.2025 osas alusetu. Seega tuleb Tellija 22.07.2025. a leppetrahvi nõudes viidatud 291 päeva pikkusest perioodist igal juhul välja jätta 173 päeva ehk ca 60%. Isegi, kui leida, et Tellija leppetrahvi nõue on perioodi 31.05.2024–25.09.2024 puhul mingis osas põhjendatud, ei saaks Tellija igal juhul nõuda leppetrahvi viidatud perioodi (118 päeva) kõikide päevade eest (mh tuleks maha arvestada 06.06.2024. a märkustega kaasnenud Tellija poolt töö ülevaatamise aeg 29 päeva ning 28.08.2024. a märkustega kaasnenud Tellija poolt töö ülevaatamise aeg 5 päeva). 20. Töövõtja soovib praeguse vaidluse lahendada kohtuväliselt ning on seega avatud pidama kompromissiläbirääkimisi, et leida nii Tellija kui ka Töövõtja jaoks vastuvõetav lahendus. Lugupidamisega Kristjan Tamm vandeadvokaat KOKKULEPE TÖÖVÕTULEPINGU NR 11880 LÕPETAMISE OSAS digiallkirjastamise kuupäeval AS Tallinna Vesi (edaspidi ka kui Tellija) , registrikoodiga 10257326 , aadressiga Ädala 10, 10614 Tallinn, juhatuse liikme Tarvi Thomberg isikus, ja Infragate Eesti AS (edaspidi ka kui Töövõtja) registrikoodiga 10845129 , aadressiga Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn, juhatuse liikme Helena Metspalu isikus, edaspidi eraldi nimetatud ka kui Pool või üksikult kui Pooled, arvestades et: Tellija ja Töövõtja vahel on sõlmitud 18.12.2024.a töövõtuleping nr 11880 (edaspidi ka ku Leping), mille objektiks on Räägu tänava (Mustamäe tee - Käo tn) veetorustike rekonstrueerimise projekteerimine tööprojekti staadiumis koos ehitusloa taotlemisega (edaspidi ka kui Töö) ; Lepingu punkti 1.7.1. kohaselt p idi Töö olema nõuetekohaselt ja lõplikult teostatud ning Tellijale üleantud, sh ehitusluba väljastatud hiljemalt 13.10.2025.a; 6.10.2025.a teavitas Tellija Töövõtjat enda kirjaga lepinguliste kohustuse täitmise nõudest ja viitas, et kavatseb nõuda seoses lepinguliste tähtaegade ületamisega leppetrahvi; 10.10.2025.a edastas Töövõtja vastuskirja, milles nentis, et projekt on jäänud siiani piisava tähelepanuta ning pakkus välja kompromissi, mille kohaselt tuleks Tellijal anda Töö teostamiseks täiendavalt kolm kalendrikuud. Lisaks sisaldus kirjas ettepanek leppetrahvi mitte rakendada, vaid alandada Lepingu maksumust 30% võrra , kui Tellija nõustub Lepingu tähtaega pikendama ; 21.10.2025 esitas Tellija Lepingu erakorralise lõpetamise avalduse, kuivõrd Lepingut o n rikutud , Poolte vaheline koostöö ei suju ja Lepingut tähtaegselt täita ei ol e enam võimalik . Seejuures viitas Tellija, et tal ei ole võimalik täiendavaid kolme kalendrikuud Töövõtjale lepinguliste kohustuste täitmiseks anda; 29.10.2025 eda s tas Töövõtja vastuskirja ülesütlemise avaldusele , milles viitas, et ei nõustu Lepingu lõpetamisega, kuna on asunud rikkumisi heastama ning palub leping u liste kohustuste täitmiseks täiendavat mõistlikku tähtaega, milleks on kolm kalendrikuud; 4.11.2025 edastas Tellija vastus kirja, milles sedastas , et on valmis vaidluse vältimiseks andma Töövõtjale Töö teostamiseks maksimaalselt 30 kalendripäeva lisaks. Siiski jäi Tellija varasema seisukoha juurde, et mõlema P oole huvides on mõistlikum Leping esimesel võimalusel lõpetada , millisel juhul on Tellija nõus juba teostatud uuringuid ja projektmaterjale mitte kasutama ning neid sisaldavad andmekandjad jäädavalt kustutama; 11.11.2025 toimus Poolte esindajate vahel aadressil Ädala 10, Tallinn kohtumine, mille käigus jõuti ühiste arusaamadeni; e eltoodust lähtuvalt sõlmivad Pooled kokkuleppe alljärgnevas: Pooled loevad kehtivaks Tellija poolt 21.10.2025 edastatud Lepingu erakorralise lõpetamise avalduse ja seega loetakse ka Leping alates sellest kuupäevast lõppenuks; Pooled kinnitavad, et neil puuduvad mis tahes rahalised või mitterahalised nõuded üksteise vastu seoses Lepingu täitmise ja/või lõpetamisega, kuivõrd Tellija poolt varasemalt edastatud leppetrahvi nõue loetakse tasaarvestatuks Töövõtja poolt Lepingu lõppemise ajahetkeks teostatud töödega (sh tellitud dendroloogia ja geodeesia ); Tellija nõustub Töövõtja poolt Lepingu täitmise käigus edastatud materjale mitte kasutama, sh kolmandatele isikutele edastama ning tunnustab andmekandjate autoriõiguste kuuluvust Töövõtjale . Tellija kustutab/hävitab Töövõtja poolt edastatud tema valduses olevad andmekandjad kolme tööpäeva jooksul arvates käesoleva kokkuleppe jõustumisest ; Käesolev kokkulepe jõustub alates selle digitaalsest allkirjastamisest Poolte poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija esindaja Töövõtja esindaja Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ 02.03.2026 Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel Kristiina Koll Arsi Pavelts, PhD Madis Abel Kristjan Tamm Andra Olm ESITATUD E-POSTI TEEL Veikko Puolakainen Mari Past Liis Kikas Kaisa Poller [email protected] Indrek Niklus Karolyn Krillo Sten Tikerpe Maris Vutt, PhD Mart Parind Krete Hänman Marika Mugur Rainis Loit Heili Püümann Dr. Urmas Volens, LL.M Laura Raadik VAIDLUSTUS (UUS TERVIKTEKST) Vaidlustusasja nr: 41-26/304212 Riigihange: „Turu tn, Mardi tn ja Võlvi tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamine ja sademevee torustiku projekteerimine“ (viitenumber 304212) Vaidlustaja: AS Infragate Eesti Registrikood 10845129 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: AKTSIASELTS TALLINNA VESI Registrikood 10257326 e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks AKTSIASELTS TALLINNA VESI 20.02.2026 protokoll nr 142/25 osas, millega kõrvaldati AS Infragate Eesti väikehankest „Turu tn, Mardi tn ja Võlvi tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamine ja sademevee torustiku projekteerimine“ (viitenumber 304212). 2. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale. I ASJAOLUD 1. 16.01.2026 kuulutas AKTSIASELTS TALLINNA VESI („Hankija“) välja väikehanke „Turu tn, Mardi tn ja Võlvi tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamine ja sademevee torustiku projekteerimine“ (viitenumber 304212 „Hange“). Pakkumusi hinnatakse ainult maksumuse alusel. 2. Pakkumuse esitasid kuus pakkujat, sh AS Infragate Eesti („Vaidlustaja“), kes tegi madalaima maksumusega pakkumuse. 3. 20.02.2026 protokolli nr 142/25 („Protokoll“) p-ga 2.4 otsustas Hankija kõrvaldada Vaidlustaja Hankest. 4. 26.02.2026 esitas Vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse otsuse, millega Hankija kõrvaldas Vaidlustaja Hankest, kehtetuks tunnistamiseks. 5. Kuivõrd vaidlustuses esinesid mõned kõrvaldatavad puudused, tagastas VAKO 27.02.2026 vaidlustuse Vaidlustajale puuduste kõrvaldamiseks, andes selleks tähtaja kuni 03.03.2026. 6. Käesolevaga kõrvaldab Vaidlustaja algses vaidlustuses olnud puudused. Parema ülevaatlikkuse huvides on esitatud vaidlustuse uus ja täiendatud terviktekst. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 7. Protokollis toodud põhjenduste kohaselt on Vaidlustaja Hankest kõrvaldatud viitega RHS § 95 lg 4 p-le 8 tuginevale kõrvaldamise alusele. Mainitud sätte kohaselt: „Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.“ 8. Tegemist on RHS II ptk-i (“Hankemenetlus”) sättega, mis ei kohaldu vaikimisi väikehangetes. Veelgi enam, RHS ei sätesta alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise korda, vaid see tuleb hankijatel endal hankekorras kehtestada (vt RHS § 9 lg 4 p 3). Vastavalt Hankija hankekorra p-le 4.2 ei ole väikehankel RHS-is sätestatud menetlusreeglite järgimine kohustuslik. 9. Ehkki Hankijal ei olnud vajadust nimetatud sätet Hanke menetluskorda sisse tuua, on Hankija seda siiski teinud, viidates alusdokumentides toodud kõrvaldamise aluste juures RHS § 95 lg 4 p- le 8. Kui hankija on otsustanud väikehankes juhinduda mõnest RHS II ptk-i sättest, muudab ta ka nende sätete sisu ja neid tõlgendava vaidlustus- ja kohtupraktika endale siduvaks. Näiteks on VAKO leidnud, et hankija ei saa sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses sisustada RHS instituute põhimõtteliselt teisiti või anda menetlustoimingutele teist sisu, kui seda on ette näinud seadusandja.1 Nõnda tuleb ka väikehangete puhul lähtuda sellest, et kui hankija on vabatahtlikult otsustanud kohaldada RHS sätteid, ei ole tal õigust neid sisustada või tõlgendada seaduses ja kujunenud praktikas ette nähtust erinevalt. 10. Olles öelnud eelnevat, siis lisaks seaduses otsesõnu esitatud tingimustele eeldab pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamine vastavalt VAKO praktikale veel seda, et pakkuja varasem tegevus muudab ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Teisisõnu peab kõrvaldamine olema kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne.2 11. Antud juhul ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimused täidetud. See on vaidlusaluse otsuse sisuline viga. Otsuse vormiline viga on puudulik põhjendamine. Vaidlustaja toob kõik Hankija eksimused täpsemalt välja allpool, alustades otsuse vormivigadest. 1 VAKOo 97-18/197419, p 7; 177-18/194960, p-d 14–15. 2 Nt VAKOo 33-19/203234, p-d 20–21; 186-21/239937, p-d 10–11. A. Põhjendused on puudulikud ja ei ole jälgitavad 12. RHS § 95 lg 4 p-le 8 rajaneva pakkuja kõrvaldamise otsuse põhjendamise standard on iseäranis kõrge. Hankija peab andma „selged, täpsed ja küllaldased põhjendused, mis seovad konkreetsed faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga“.3 VAKO on varasemalt selgitanud, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel pakkuja kõrvaldamise otsuses peab4: „1) selgelt ära näitama, milles seisneb varasema hankelepingu rikkumine ning hindama seda, kas rikutud tingimust saab pidada selle hankelepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev; 2) esitama piisavad kaalutlused, miks on Vaidlustaja Hankest kõrvaldamine proportsionaalne (hinnang sellele, millistel põhjustel on Vaidlustaja varasem tegevus muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõtmatu).“ 13. Sarnaselt on ka Euroopa Kohus RHS § 95 lg 4 p 8 aluseks oleva direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p „g“ osas selgitanud, et hankija peab hoolikalt analüüsima iga talle teadaolevat pakkuja varasemat rikkumist.5 Kaalutlusõiguse teostamisest loobumine on õigusvastane. Riigikohus on selgitanud, et hankija peab oma kaalutlusõigust ka reaalselt teostama.6 14. Hankija on tuginenud Vaidlustaja kõrvaldamisel kahele episoodile: I. Transpordiameti episood: leppetrahvi nõue töövõtulepingus nr 3.2-3/22/1989-1 „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“. II. Hankija episood: poolte kokkuleppel lõpetatud töövõtuleping nr 11880 „Räägu tänava (Mustamäe tee -Käo tn) veetorustike rekonstrueerimise projekteerimine“. 15. Protokollis toodud põhjendustes on mitmeid vormilisi puudusi, mis ei võimalda Vaidlustaja kõrvaldamist seaduslikuks pidada. Hankija toob protokolli p-s 2.4 välja, et „on analüüsinud järgmisi lepinguid, mille tulemusena on jõudnud otsusele, et pakkuja on oluliselt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud ja makstud leppetrahvi“. 16. Kahetsusväärselt vastav analüüs Protokollist sisuliselt puudub. Kogumis sisaldab Protokoll olukorrakirjeldust, mitte sisulist hinnangut Vaidlustaja eelnevale tegevusele. Protokollis on küll loetletud kaks episoodi ning Hankija on plakatlikult deklareerinud, et „rikkumised on lepingu seisukohast keskse tähendusega kohustused“ ja „tähtaeg on hankija jaoks oluline lepingu tingimus“. Protokollist ei nähtu aga Hankija kaalutlusi, millest lähtudes ta Vaidlustaja kõrvaldas, sh ei ole esitatud põhjendusi ega kaalutlusi, miks Vaidlustaja on Hankija jaoks niivõrd ebausaldusväärne, et hankelepingu sõlmimine temaga on välistatud. 17. Sarnases olukorras, kus Hankija enda panus analüüsi on pigem marginaalne, on VAKO leidnud, et „Hankija otsus jätta Kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata on põhjendamata ning seega läbipaistmatu ja kontrollimatu (vastuolus RHS § 3 p-iga 1) ning tuleb tunnistada kehtetuks“.7 18. Tulenevalt pikaajalisest kohtupraktikast ei saa hankija olla automaatselt seotud teise hankija antud hinnanguga pakkuja poolt hankelepingu täitmisele ja hankija peab andma pakkujale võimaluse esitada riigihangete registris („RHR“) esitatud andmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid.8 Protokollist ei nähtu, et Hankija oleks pöördunud selgituste saamiseks Vaidlustaja poole. Vastupidiselt, Protokollist nähtub, et Hankija on teinud otsuse üksnes RHR-i kande alusel. Sellega on Hankija irdunud oma kohustusest asjaolusid sisuliselt uurida ning anda 3 VAKOo 33-19/203234, p 17; 145-19/210602, p 12; 14-20/216386, p 17. 4 VAKOo 281-25/301847, p 7.4. 5 EKo C-267/18, p-d 25–29. 6 RKHKo 3-3-1-52-02, p 11. 7 VAKOo 9-26/301714, p 22. 8 EKo C-41/18, p 32; C-267/18, p 27; TlnRnKo 3-20-80, p 23. neile informeeritud hinnang. Juurdunud vaidlustuspraktika kohaselt ei saa hankija tugineda üksnes RHR-i märkele. Varasemalt on VAKO leidnud9: „Vaidlustuskomisjon ei nõustu sellega, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks on faktiline koosseis täidetud juba siis, kui riigihangete registrisse on esitatud teave hankelepingu rikkumise kohta. Tegemist on üksnes ühe hankija antud hinnanguga. Kui hankija peab temaga sõlmitud hankelepingu rikkumist selliseks, mis vastab RHS § 95 lg 4 p-i 8 kõrvaldamise alusele, ei tähenda see automaatselt, et järgmises riigihankes saab/peab teine hankija sellest hinnangust lähtuda. RHS § 98 lg 4 p 8 paneb seda pakkuja suhtes kohaldavale hankijale mh kohustuse hinnata hankelepingu(te) rikkumise asjaolusid.“ 19. Teisisõnu tulnuks Hankijal kindlaks teha see, kas esinesid nt rikkumisi õigustavad asjaolud. VÕS § 101 lg 3 järgi ei saa võlgniku vastu õiguskaitsevahendeid kohaldada, kui rikkumine tuleneb võlausaldajast või tema riskist, ning üldjuhul ei ole ka RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes proportsionaalne pidada oluliseks rikkumist, mis on VÕS § 103 alusel vabandatav, sest selline rikkumine ei sea kahtluse alla ettevõtja usaldusväärsust tulevaste hankelepingute täitmisel.10 20. Kui Hankija oleks soovinud Transpordiameti episoodi sisuliselt selgitada, pidanuks ta pöörduma Vaidlustaja poole, mille tulemusel oleks talle teada, et rikkumine on vaidlustatud (vt p 26) ning et asjaolud ei ole nii üheselt selged nagu RHR-i märge viitab. 21. Eeltoodust nähtub, et otsuse tegemisel ei ole asjaolusid objektiivselt ja erapooletult hinnatud. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab konkreetsetele ja kontrollitavatele asjaoludele tuginevat põhjendatud hinnangut. See aga ei saa baseeruda hankija subjektiivsele hoiakule või ebasoodsale suhtumisele pakkuja suhtes. 22. KOKKUVÕTE. Põhjendused, millele Vaidlustaja Hankest kõrvaldamise otsus rajaneb, on sedavõrd puudulikud, et ainuüksi seetõttu on otsus õigusvastane. Hankija on jätnud mitmes küsimuses asjaolud välja selgitamata ja loobunud sisuliste hinnangute andmisest. Kuna VAKO ei saa teostada kaalutlusõigust hankija eest, vaid saab piirduda üksnes hankija kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasuse kontrollimisega, puudub VAKO-l võimalus asendada hankija hinnangut enda omaga. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tunnistada kehtetuks. B. Puuduvad varasemate lepingute oluliste tingimuste olulised või pidevad rikkumised 23. Kuigi eespool osutatud vormilised puudused on juba iseenesest piisavad, et pidada Vaidlustaja Hankest kõrvaldamist õigusvastaseks, esitab Vaidlustaja oma õiguste igakülgseks kaitseks ka põhjendused, miks on tema kõrvaldamine ka sisuliselt väär. Teisisõnu, isegi kui Hankija esitaks või oleks esitanud kõik nõutavad kaalutlused, ei saaks see õiguspäraselt viia tulemini, et Vaidlustaja kõrvaldamine on õigustatud. 24. Markeerime, et vastavalt Riigikohtu selgitustele ei saa hankeasja lahendav asutus RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamist puudutavas vaidluses loobuda seisukohta võtmast erinevates tsiviilõiguslikes asjaoludes nagu nt rikkumise esinemine. Kuivõrd RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab mh hankelepingu olulise tingimuse olulist ja pidevat rikkumist, siis tuleb kohtul ja VAKO-l see üle kontrollida „täies mahus oma siseveendumuse kohaselt“. Ka ei pea hankeasja lahendaja ära ootama tsiviilasjas lõpliku kohtulahendi jõustumist, mis kinnitaks või kummutaks hankeasjas vaidluse all olevaid asjaolusid.11 Võttes arvesse eelnevat ei saa VAKO – isegi juhul, kui ta peab vajalikuks sisulise analüüsi juurde asuda (arvestades Hankija otsuse vormilisi puudusi) – piirduda seisukohaga, et tsiviilõigusliku iseloomuga erimeelsusi ei hinnata, ning tugineda üksnes hankija poolt RHR-i kantud teabele. Selline lähenemine tooks kaasa poolte ebavõrdse kohtlemise, asetades hankijad põhjendamatult eelisseisundisse. Nimelt on hankijal võimalik kanda RHR-i enda käsitlus asjaoludest, samas kui Vaidlustajal see võimalus puudub. 9 VAKOo 281-25/301847, p 7.5. 10 RKHKo 3-21-1733, p 15 11 RKHKo 3-21-1733, p-d 17–19.  ▪ Transpordiametiga sõlmitud töövõtuleping nr 3.2-3/22/1989-1 25. Vaidlustaja on sõlminud Transpordiametiga riigihanke „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ (viitenumber 252398) tulemusel töövõtulepingu. Transpordiamet on teinud RHR-i märke rikkumise kohta: „08.11.2023 nr 8-1/22-124/23350-1 Lepingu nr 3.2-3/22/1989-1 „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ leppetrahvi nõue Lepingukohase töö osa 4 esitamise tähtaja ületamise eest leppetrahvi (23 328,00 x 0,005 x 0,25)= 29,16 eurot iga viivitatud päeva eest ehk kokku (52 x 29,16)= 1 516,32 eurot, mis moodustab 1,12% Tasust. 22.07.2025 nr 3.2-7/25/12149-1 Lepingu nr 3.2-3/22/1989-1 „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ leppetrahvi nõue Lepingu kohase töö osa 9 esitamise tähtaja ületamise eest leppetrahvi summas 28160 eurot (291-166=125 päeva x (0,5% x 45056 eurot=225,28 eurot/päevas), mis moodustab 25% Tasust km-ta.“ 26. RHR-is küsimusele, kas hankija nõue on vaidlustatud, on Transpordiamet vastanud eitavalt. See vastus on väär. RHR-is küsitud teave nõude „vaidlustamise“ kohta ei puuduta üksnes hagiavaldusega kohtusse pöördumist. Nimelt on vastava infovälja aluseks RHS § 83 lg 71 teine lause, mis näeb ette järgmist: „Hankija nõude vaidlustamise korral lisab ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates.“ Säte jõustus sellisel kujul RHS-i 01.06.2022 muudatustega ning asjaomase seaduseelnõu (491 SE, Riigikogu XIV koosseis) seletuskiri seletab sätte mõtte ja tegeliku sisu lahti järgmiselt „Samas tuleb silmas pidada, et nõude vaidlustamine ei tähenda tingimata hagi esitamise fakti, vaid vaidlustamismärke tegemiseks registris piisab ka ettevõtjapoolse vastuväite esitamisest hankijale endale.“ 12 27. Kuivõrd Vaidlustaja on väidetava rikkumise osas esitanud oma vastuväited ja selgitused (vt lisa 1), tulnuks Transpordiametil vastata küsimusele, kas hankija nõue on vaidlustatud, jaatavalt. Oleks liialduslik ja menetlusökonoomiliselt ebaotstarbekas eelviidatu kirja sisu siin korrata. VAKO saab lisatud dokumendist täpselt lugeda, millised on olnud Vaidlustaja selgitused ja vastuväited. 28. Vaidlustaja peab vajalikuks rõhutada, et ta juhtis vastuväidetes mh Transpordiameti tähelepanu asjaolule, et VÕS § 101 lg 3 kohaselt on välistatud tellija õigus nõuda leppetrahvi ajavahemiku eest, mil tellija keeldus põhjendamatult vastu võtmast töö osa nr 9, milles ei esinenud olulisi puudusi.13 29. Tulenevalt RHS § 95 lg 4 p 8 seotusest ettevõtja usaldusväärsuse hindamisega peab hankija VAKO praktika järgi hindama, kas varasem hankelepingu rikkumine on seostatav käimasoleva riigihankega, nii et varasem minetus võiks tõepoolest põhjustada riski, et ettevõtja ei täida sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt.14 Osutame, et Transpordiameti ja Hankija hankelepingud on oma olemuselt sedavõrd erinevad, et neid ei saa Vaidlustaja usaldusväärsuse hindamisel omavahel võrrelda. Transpordiameti lepingu esemeks oli maantee rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine, samas kui Hankija hangitav teenus hõlmab vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamist ning sademevee torustiku projekteerimist. Teisisõnu puudub piisav mõtteline seos varasema rikkumise ja Hankijaga sõlmitava lepingu eeldusliku nõuetekohase täitmise osas. 30. Kokkuvõtlikult tuleb asuda seisukohale, et Transpordiameti viidatud episoodi puhul ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused, mistõttu on vastav kaalutlusotsus õigusvastane. 12 Seletuskirjas lk 17, kättesaadav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b533be92-b5d8-47fc-a71d- fee84a786aa0/riigihangete-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 13 Vt Lisa 1 „Leppetrahvi nõude vastuväide Transpordiametile“ p 13 14 M. Parind. RHS § 95 komm 78. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025.  ▪ Hankijaga sõlmitud töövõtuleping nr 11880 31. Teine hankeleping, mille väidetavale rikkumisele Hankija tugineb, on Vaidlustaja ja Hankija vahel riigihanke „Räägu tänava (Mustamäe tee -Käo tn) veetorustike rekonstrueerimise projekteerimine“ (viitenumber 286529) tulemusel sõlmitud töövõtuleping. 32. Esmalt märgime, et nagu hankija ka Protokollis välja tõi, siis antud leping lõpetati poolte kokkuleppel (lisa 2). Ainuüksi see on piisav argument, miks ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused. Nimelt nõuab RHS § 95 lg 4 p 8 tingimata pakkuja suhtes mõne õiguskaitsevahendi rakendamist, ent käesoleval juhul ei toimunud lepingu ühepoolset ülesütlemist rikkumise tõttu, vaid leping lõpetati poolte kokkuleppel. Poolte kokkulepe on olemuslikult kompromiss, mis tähendab, et pooled tegid vastastikuseid järeleandmisi ning loobusid nõuetest (VÕS § 578). 33. Hankija ei ole Protokollis põhjendanud, kuidas poolte kokkuleppel lõpetatud töövõtuleping vastab RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisulistele tunnustele ega miks selline episood muudab Vaidlustaja ebausaldusväärseks. Selline lähenemine kujutab endast kaalutlusõiguse formaalset, mitte sisulist teostamist ning on seetõttu õigusvastane. 34. Lõpetuseks osutame ka asjaolule, et Hankija hankepraktika on selles vallas ebaühtlane. Kui selles Hankes on Vaidlustaja varasemad tegemised Hankijat raskelt häirinud, siis nt lihthankes viitenumbriga 304193 võttis Hankija 16.02.2026 vastu otsuse, millega tunnistas Vaidlustaja pakkumuse edukaks ning jättis Vaidlustaja lihthankemenetlusest kõrvaldamata. Viidatud lihthankes on samuti kehtestatud varasemaid rikkumisi puudutav kõrvaldamise alus (tõsi, Hankija on RHS § 95 lg 4 p 8 asemel ekslikult viidanud § 95 lg 2 p-le 8, millist sätet RHS-is ei eksisteerigi. Kontekstist on siiski aru saada, et silmas on peetud lg 4 p 8.) 35. KOKKUVÕTE. Varasemate hankelepingute rikkumisi, millele Hankija viitab, kas ei esine või kui esineb, siis on tegu sedavõrd vähetähtsate minetustega, et need ei saa õigustada pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel väikehankest kõrvaldamist. Järelikult ei saa Hankija kaalutlusõiguse teostamine õiguspäraselt viia järeldusele, et Vaidlustaja kõrvaldamine on õigustatud. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 36. Vaidlustamisõigus. RHS § 185 lg 1 järgi eeldab riigihankes vaidlustuse esitamine, et: (i) vaidlustaja on pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja; (ii) hankija tegevus rikub RHS-i; ja (iii) RHS-i rikkumine hankija poolt rikub omakorda vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve,15 st vaidlustuse rahuldamine peab positiivselt mõjutama vaidlustaja võimalust hankelepingu sõlmimiseks.16 Vaidlustaja on vaidlusaluses riigihankes osalev pakkuja, kes tegi ainsa hindamiskriteeriumi järgi parima pakkumuse. Vaidlustuse rahuldamise korral võiks Vaidlustaja taas konkurentsi naasta ning tal tekiks võimalus jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Sellega on täidetud kõik vaidlustamis- õiguse eeltingimused. 37. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 38. Riigilõiv. RHR-i andmetel ei ületa Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisa 3). 39. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses (RHS § 190 lg 1 p 7). 15 VAKOo 61-18/192746, p 15. 16 TrtRnKo 3-21-439, p 30. Vt ka TrtRnKo 3-18-1248, p 24; TlnHKo 3-23-1696, p 12; TrtHKm 05.12.2022, 3-22-2334, p 14; VAKOo 5-18/192791, p 20: riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. 40. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le riigihangete registrist vabalt kättesaadavad (RHS § 190 lg 7). 41. Suhtluskanal. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisad: 1) Leppetrahvi nõude vastuväide Transpordiametile; 2) Kokkulepe Töövõtulepingu nr 11880 lõpetamiseks; 3) Riigilõivu maksekviitung. Maksekorraldus Payment order Number 66 Makse kuupäev / Payment value date 27.02.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal identification code or registration number AS INFRAGATE EESTI 10845129 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN / Payer account IBAN EE392200221018651770 Maksja pank / Payer Bank name Swedbank AS Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN EE932200221023778606 Saaja pank / Beneficiary´s bank Swedbank AS Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency EUR 1 280.00 Makse selgitus / Details of payment Vaidlustus AS-i Tallinna Vesi väikehankes nr 304212 Viitenumber / Reference number 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority 0.00 Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data Makse unikaalne tunnus / End to end ID 1757497141.3386264941799 Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address 1/2 Kinnitus / Confirmation • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. • By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS. Allkirjad / Signatures Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Payer’s name and Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname, surname, signature and signature of the bank's representative 2026022701055679 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee 2/2