3. isiku vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn Edastatud e-postiga: [email protected] Riigihange nr 299969 02.03.2026 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Riigihankes nr 299969 „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2027-2035“ esitatud Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid vaidlustusele Kolmas isik: AS HANSABUSS Registrikood 10230847 Tehnika tn 3, 75501 Saku vald, Harju Maakond Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Kalevi 28-3, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4, 10122, Tallinn E-post: [email protected] Vaidlustaja: Aktsiaselts Atko Bussiliinid registrikood 10926425 Kalevi 41, 30324 Kohtla-Järve, IdaVirumaa E-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Kolmanda isiku 1. Jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. taotlused: 2. Mõista AS-i HANSABUSS menetluskulud välja Aktsiaseltsilt Atko Bussiliinid. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) viib MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus (ÜTK) nimel (edaspidi koos hankija) Viljandi maakonna avalikel liinidel vedaja leidmiseks avatud hankemenetlusena läbi riigihanget nr 299969 „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2027-2035“ (Riigihange). 1.2. Hankija tunnistas 13.02.2026 otsustega (edaspidi Otsus) AS HANSABUSS (edaspidi kolmas isik) pakkumuse vastavaks ja edukaks, kuid seejärel jättis kolmanda isiku kvalifitseerimata. Sel põhjusel tunnistas hankija Riigihankel edukaks (vastavaks tunnistatud pakkumuste pingereas järgmise) Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid (edaspidi vaidlustaja) pakkumuse ning tegi otsuse vaidlustaja kvalifitseerimise kohta ning tema kõrvaldamata jätmise kohta.. 1.3. Vaidlustaja on Hankija Otsuse Riigihangete vaidlustuskomisjonis (edaspidi Vako) vaidlustanud osas, millises AS Hansabuss on Riigihankel tunnistatud edukaks, kahel alusel: (a) hankija ei tunnistanud pärast AS Hansabuss kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimata jätmist AS Hansabuss pakkumuse edukaks tunnistamise otsust kehtetuks ning formaalselt kehtib kaks edukaks tunnistamise otsust ning (b) AS Hansabuss esitas alapakkumuse. 1.4. Vako on palunud kolmanda isiku seisukohta vaidlustusele hiljemalt 02.03.2026. 1.5. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele tervikuna vastu, sest AS Hansabuss edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohustus hankijal puudub. Leping sõlmitakse (juhul kui kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmise otsus jääb kehtima) vaidlustajaga, sest kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises hankemenetluses (RHS § 98 lg 51), i.e. temaga ei saa hankelepingut sõlmida; väidetud õiguslik ebaselgus puudub; kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamata jätmine ei riku seega vaidlustaja õigusi. Teiseks ei ole AS Hansabuss esitanud alapakkumust, AS Hansabuss pakkumuse maksumuses pole hankijal kahtlust tekkinud ega pidanudki tekkima ning vaidlustaja pole hankijal RHS § 115 kontrolli käivitamise kohustuse tekkimist tõendanud. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Hankija Otsus on vaidlustatud osas õiguspärane 2.1.1. Vaidlustaja taotleb kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist alusel, et hankija jättis kolmanda isiku Riigihankel pärast tema pakkumuse edukaks tunnistamist kvalifitseerimata. Vaidlustuse kohaselt oli hankijal kujunenud olukorras kohustus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine kehtetuks 2(5)  tunnistada, vastasel juhul esineb õiguslik ebakindlus, mille kohaselt justkui esineb korraga kaks formaalselt kehtivat edukaks tunnistamise otsust. 2.1.2. Esiteks, RHS ei näe ette hankija kohustust tunnistada kvalifitseerimata jäänud pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsust kehtetuks. 2.1.3. RHS § 117 lg 1 kohaselt tunnistab hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Kolmanda isiku pakkumus oli majanduslikult soodsaim. Edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohustus pakkuja kvalifitseerimata jätmisel puudub. See ei tulene ka hankija otsuste loogilise ja ajalise järgnevuse põhimõttest ega ka vaidlustaja viidatud RHS § 98 lg-st 51. RHS § 98 lg 51 sätestab, et kvalifitseerimata jäänud pakkuja ei osale edasises hankemenetluses, mis eos tähendabki, et temaga ei saa hankelepingut sõlmida. Puudub igasugune vajadus (sh õiguslik ebaselgus) ja ka õiguslik alus tunnistada kehtetuks RHS § 117 lg 1 järgi tehtud otsus, sest kolmanda isiku pakkumus oli Riigihanke tingimuste järgi majanduslikult soodsaim ja selles vaidlus puudub, st edukaks tunnistamise otsus iseenesest vastab RHS § 117 lg 1-le 1 ega ole sellega mitte kuidagi vastuolus. 2.1.4. RHS § 52 lg 3 ls 2 kohaselt pöördmenetluse kasutamisel tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. Kuna kvalifitseerimata jäetud pakkuja ehk kolmas isik hankemenetluses edasi ei osale, siis temaga ei saa hankelepingut sõlmida ja selle keelab ka RHS § 52 lg 3; samuti ei ole kolmandal isikul nõudeõigust, et tema pakkumuse alusel tuleks sõlmida hankeleping (juhul, kui kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmine jääb jõusse). Hankija on asjakohasel juhul tunnistanud edukaks vaidlustaja pakkumuse ja vaidlustaja kvalifitseerinud ning kõrvaldamata jätnud, järelikult sõlmib hankija hankelepingu RHS § 120 lg 1 järgi koostoimes RHS § 98 lg 51 ja § 52 lg 3 vaidlustajaga (juhul kui kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmise otsus jääb jõusse). Seega kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kehtetuks tunnistamata jätmine ei riku eraldiseisvalt mitte kuidagi vaidlustaja subjektiivseid õigusi ning vaidlustajal puudub õigus antud alusel ja esemes Vakosse pöörduda (RHS § 180 lg 1). 2.2. Kolmas isik ei ole esitanud alapakkumust 2.2.1. Teiseks on vaidlustaja seisukohal, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. Iseäranis tähelepanuväärne on, et vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumused erinesid maksumustelt äärmiselt napilt vaid 1 sendi võrra (vaidlustaja pakkumus 1,628 vs kolmanda isiku pakkumus 1,6141 eurot). Juhul, kui hankija oleks pidanud kahtlema kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuses ja käivitama kolmanda isiku suhtes RHS § 115 menetluse, oleks hankija pidanud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt sama tegema ka vaidlustaja suhtes. Kolmas isik eeldab, et vaidlustaja ei pea enda pakkumust alapakkumuseks ega selliseks, mille suhtes oleks hankija pidanud rakendama RHS § 115 kontrolli. Vaidlustaja väide, nagu tema pakkumus on hanke eset arvestades põhjendatud, kuid kolmandaisiku pakkumus seda ei ole, ei ole tõsiseltvõetav. 2.2.2. RHS § 115 lg 1 kohaselt käivitab hankija pakkumuse maksumuse kontrolli menetluse, kui hankijal on alust kahelda, et pakkumus on hanke eset arvestades põhjendamatult madal. Õiguskirjanduse järgi on hanke eseme osas asjakohaseks võrdluspunktiks konkureerivad pakkumused, ebapiisava konkurentsi juhtudel ka hanke eeldatav maksumus. Antud 3(5)  Riigihankes esitati 5 pakkumust, st Riigihankel oli konkurents piisav. Kolmas isik ja vaidlustaja esitasid sisuliselt sama maksumusega pakkumused (erinevus 1 sent, kolmanda isiku pakkumus vaidlustaja pakkumusest vaid 0,85% madalam), ka teiste pakkujate pakkumused ei olnud märkimisväärselt suuremad. Isegi arvestades Läti vedaja SIA NordBus tavatult kõrge pakkumusega 1,98 eurot olid nii kolmanda isiku kui vaidlustaja pakkumused Riigihankele esitatud pakkumuste keskmisest madalamad üksnes 6%. Asjakohase Vako- ja kohtupraktika valguses ei ole sellist hinnaerinevust peetud ligilähedaseltki hankijal RHS § 115 kontrollikohustust tekitavaks (vrdl nt M.A. Simovart, M. Parind, Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019; kommentaarid § 115 juurde, p 12 ja seal viidatud praktika). 2.2.3. Vako- ja kohtupraktikas on leitud, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel on hankijal lai kaalutlusõigus, mida vaidlustus- ja kohtumenetluses saab kontrollida üksnes piiratud ulatuses. Vaidlustuskomisjoni kontroll hankija otsuse üle saab piirduda vaid menetlusnormide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ning selle kontrollimisega, et ei oleks tehtud ilmselget kaalutusviga (nt Vako otsus 95-18/191499 p 12). Seega piirdub ka käesolevas asjas vaidlustuskomisjoni kontroll hankija kaalutlusõiguse teostamise kontrolliga. Seejuures on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud, et vaidlustuskomisjon ei saa ise hankija asemel asuda pakkumuse maksumust kontrollima (nt Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-12-971, p 35). Samuti tõdetakse erialases kirjanduses, et põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tuvastamise meetodi valik on jäetud hankija otsustada. 2.2.4. Vaidlustuse kohaselt pidi hankijal tekkima väidetavalt kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses seoses sellega, et kolmas isik esitas 31.12.2024 avaldatud riigihankes nr 286130 kallima pakkumuse. Tegemist ei ole ühelgi juhul asjakohase kaalutlusega, millest peaks tulenema hankija kohustus kontrollida kolmanda isiku pakkumuse maksumust antud Riigihankes. Pakkumuse maksumuse asjakohaseks võrdluspunktiks RHS § 115 järgi on hankelepingu ese, seega eeldatavalt hankelepingu eseme maksumus turutingimustel, mis asjaomasel Riigihankel pannakse eelduslikult paika pakkujate vahelises konkurentsis, mitte eelmistes riigihangetes/pakkumustes, liiatigi tunnistab vaidlustaja ise, et hanke ese on bussidele esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ka bussides kasutatava kütuse osas sisulisel ja olulisel määral erinev. 2.2.5. Aastatagusele riigihankele, mille ese erineb, esitatud konkreetse pakkuja pakkumuse maksumus ei kuulu asjakohaste kaalutluste hulka, millistel alapakkumuse kontrolli käivitada. Kolmanda isiku pakkumuse sisu ja selle aluseks olevad kulud olid oluliselt erinevad riigihankele nr 286130 esitatust, mis on toimivas konkurentsis tavapärane. Hankijal puudub kohustus asuda hankemenetluses koguma pakkuja poolt varasemates riigihangetes esitatud pakkumusi ja nende põhjal analüüsima pakkuja pakkumuse maksumust konkreetsel Riigihankel. 2.2.6. Riigikohus on haldusasja 3-3-1-87-10 p-s 19 märkinud, et kaebuse esitanud isikul lasub tõendamiskoormis tõendamaks, et vaidlustatud pakkumuses märgitud hind on liiga madal. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku pakkumus on liiga madal. 2.2.7. Ainsa asjaoluna, millega vaidlustaja antud juhul põhistab kolmas isiku poolt väidetavalt alapakkumuse esitamist, nimetab vaidlustaja seda, et Riigihankel nõutakse võrreldes 2024.a avaldatud hankega 1 bussi võrra rohkem busse ja muutunud on nõuded bussidele. Selle tõttu vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakkumus pidi olem kallim, kui eelmisel riigihankel esitatu, ja kuna kolmas isik tegi varasemast soodsama pakkumuse, 4(5)  siis on see põhjendamatult madal. Selline arutluskäik ei tõenda mitte kuidagi, et kolmanda isiku Riigihankele esitatud pakkumus on alapakkumus. 2.2.8. Eri hangetel ja eri aegadel on pakkujatel erinevad võimalused teha erineva sisuga pakkumusi, mh busside puhul võib pakkuja uuel hankel läbi rääkida soodsamates bussihindades kas sama või erineva tootjaga. Vaidlustaja on ka ise tunnistanud, et eelmisel riigihankel olid materiaalsed nõuded bussidele sisulisel määral erinevad, samuti tuleneb bussides kasutatava kütuseliigi erinevusest (diisel vs CNG), et erinevad on nõuded kütusele ja seega vastavad kulud. 2.2.9. Kõrvalmärkusena – vaidlustaja eeldab ekslikult, et biometaanil töötavate busside kasutamine liiniveol peaks ilmtingimata liinikilomeetri maksumust kokkuvõttes tõstma – kui bussid võivadki olla kallimad, siis kütuse kulu on madalam. Samuti on ootuspärane, et eri riigihangetel erinevad ka teised pakkumuse maksumuse komponendid, mh sõltuvalt riigihanke toimumise aja hindadest, pakkujale kättesaadavatest võimalustest ning kokkulepetest lepingupartnerite/tarnijatega, kasutatavast logistilisest skeemist, konkreetse pakkumuse kulustruktuurist jne. Kui turuosaliste pakkumuste maksumused oleksid ette kindlaks määratud, poleks konkurents riigihangetel võimalik. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaat Jaana Nõgisto kinnitab, et on käesolevas asjas AS-i Hansabuss lepinguline esindaja. 3.2. Vaidlustuse läbivaatamine. Kolmas isik on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. /digitaalallkiri/ Jaana Nõgisto vandeadvokaat AS-i Hansabuss lepinguline esindaja 5(5)