Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn
[email protected] Vaidlustusasi: Tallinna Strateegiakeskuse riigi hanke „ Pehmepaberi, puhastusvahendite ja -tarvikute ning -masinate ostmine “ (viitenumber 304029 ) osa 1 „Pehmepaberi, puhastusvahendite ja -tarvikute ostmine“ riigihanke alusdokumendid Hankija: Tallinna Strateegiakeskus r egistrikood 75023817 v olitatud esindaja: Tallinna Strateegiakeskuse ostu- ja hankekeskuse hanke jurist Kai Randlaine kai.randlaine @tallinnlv.ee ja
[email protected] Vaidlustaja: Osaühing Cordeline registrikood 10238636 esindaja juhatuse liige Indrek Holst I HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE A sjaolud Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi v aidlustuskomisjon ) teatas 26 .02.2026. a saadetud kirjas nr 12.2-10/29, et vaatab riigihanke s „ Pehmepaberi, puhastusvahendite ja -tarvikute ning -masinate ostmine“ (viitenumber 304029 ) (edaspidi riigihange ) Osaühingu Cordeline esitatud vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses. Vaidlustuskomisjoni poolt menetlusosalistele antud tähtaeg esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, o li 03.03.2026 . a ja selleks tähtajaks laekunud selgitustele anti teistele menetlusosalistele aega vastata kuni 06.03.2026 . a . Vaidlustaja edastas 03 .0 3 .202 6. a oma täiendavad seisukohad, põhjendused ning vastulaused h ankija vastusele . Hankija esitab vastuse punktis 2 oma vastuväited v aidlustaja poolt esitatud täiendavatele seisukohtadele. Hankija jääb oma esialgses vastuses esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde, hankija leiab endiselt, et kõik vaidlustaja taotlused tuleb jätta täielikult rahuldamata ja jätta hankijalt välja mõistmata vaidlustaja kasuks vaidlustuselt tasutud riigilõiv . Hankija vastused Hankija jääb oma vastuses esitatud seisukoha juurde, et hankija arvates puudub vaidlustajal vaidlustuse esitamiseks RHS § 185 lg-st 1 tulenev õiguslik alus . Hankija ei ole väitnud oma vastuses, et vaidlustusõigus on ainult olukorras, kus ettevõte ei saa riigihankes osaleda. RHAD-i tingimuste vaidlustamisel ei tohigi seada vaidlustamisõigust sõltuvusse sellest, kas ettevõtjal on võimalus RHAD-i tingimustel hankes osaleda või mitte. Hankija tõi välja selle , et vaidlustusõigus on ettevõt jal , kelle õigusi rikutakse või huve kahjustatakse , kuid vaidlustaja ei ole selgitanud , milles konkreetsemalt väljendub tema õiguste rikkumine või huvide kahjustamine osa 1 osadeks jaotamata jätmisel. Täiendavates selgitustes toob vaidlustaja välja : „ et k a juhul, kui vaidlustaja ise suudab nõuetele vastata, võib ta vaidlustada tingimuse, mis moonutab konkurentsiolukorda “ ja „ et osaleb aktiivselt nii pehmepaberi kui puhastusvahendite turul , ning hanke struktuur mõjutab otseselt tema hinnakujundus- ja pakkumisstrateegiat “. Hankija leiab, et vaidlustajal tuleb sel juhul ka selgitada, kuidas hanke osa 1 omakorda osadeks jaotamata jätmine konkurentsiolukorda moonutab ja tema strateegiaid mõjutab ning seost tema õigus te rik k u mise ga või huv ide kahjust amisega , või mis välistab vaidlustaja hankes osalemis e või halvendab tema konkurentsi võrreldes teiste pakkujatega . RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (edaspidi vaidlustaja) võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. V aid lustuse esitamise ks pea b antud juhul RHS § 185 lg 1 alusel olema täidetud kolm kumulatiivset eeldust : Isikul peab olema huvi riigihankes osaleda . Vaidlust aja on esitanud riigihangete registri keskkonnas RHAD-i kohta küsimusi, mille alusel või b eeldada, et ta on huvitatud riigihankes osalemisest. V aidlustaja taotleb vaidlustuse osas III osa 1 jagamist vähemalt kaheks osaks, kuna „ Selline lahendus võimaldab laiemat konkurentsi “. Lisaks on vaidlustuse osas II märgitud, et „ Antud hanke jaotamata jätmine vähendab spetsialiseerunud pakkujate osalemise võimalus t “. Samas ei ole v aidlust aja vaidlustuses ega lisaselgitustes otseselt välja toonud, et t ema l on huvi riigihanke menetluses osale da ja et ta soovib pakkumus t esitada . H ankija peab olema RHS-i rikku nud . Vaidlusaja on vaidlustuse osa de s I ja III viidanud, et osa 1 osadeks jaotam ata jätmine ei vasta RHS § 3 põhimõtetele : „ Vaidlustatud tingimused piiravad turul laialt levinud standardtoodete pakkumist ning kitsendavad pakkujate ringi ilma funktsionaalse vajaduseta “ . Vaidlustaja vii tab ka RHS § -le 80 : „ tehnilised kirjeldused peavad võimaldama samaväärsete toodete pakkumist ega tohi põhjendamatult piirata konkurentsi “ . Vaidlusta ja ei ole selgita nud , milliste turul laialt levinud standardtoodete või samaväärsete toodete pakkumi st hankija ei ole võimaldanud ja on seetõttu konkurentsi piiranud . Samuti ei ole vaidlustaja põhjendanud oma seisukohta, et hanke osa 1 osadeks jaotamata jätmine piiraks tegelikult konkurentsi. Sisuliselt põhjendamata jäänud väited aga ei ole piisavad järeldamaks RHS-i rikkumist hankija poolt. H ankija poolne RHS -i rikkumine peab rik kuma vaidlustaja õigus i või kahjusta ma tema huvi sid . Vaidlustaja sõnul „ võib ta olla kahjustatud olukorras, kus kujundatakse turustruktuuri viisil, mis vähendab hinnakonkurentsi või soodustab ristsubsideerimist, moonuta takse üldist konkurents i või mõjuta takse hinnakujundamise mudel eid /strateegia id “ . Hankija leiab, et üks riigihange ei mõjuta kogu turgu selliselt, et vaidlustaja majandustegevus oleks edaspidiselt häiritud või kahjustatud tema turul tegutsemise võimalused . Vaidlustaja õiguste rikkumise või huvide kahjustamise olukorras peab vaidlustatud tingimus reaalselt mõjutama tema võimalust hankes osaleda ja hankelepingut saada , eelkõige seeläb i, et vaidlustajal ei ole võimalik pakkumust esitada, ta peab kandma ebaproportsionaalseid kulusid, tingimus eelistab teisi turuosalisi vms. V aidlustaja toob välja, et ta osaleb nii pehmepaberi kui puhastusvahendite turul ja et tema kaebeõigus ei sõltu sellest, kas ta on hankest täielikult välistatud ning vaidlustaja sõnul on tal kaebeõigus „ kuna vaidlustatud hanke struktuur võib kahjustada tema majanduslikke huve ning konkurentsiolukorda turul “, kuid pelgalt selle põhjal järeldada, et osa 1 osadeks jaotamata jätmine mõjuta b või välista b põhjendamatult vaidlustaja võimalusi hankes osaleda või annab põhjendamatu eelise teistele pakkujatele , hankija arvates ei saa . Hankija ei pea arvestama turuosaliste tulususe-, hinnakujundamise vm strateegiaid riigihanke korraldamisel. Selline lähenemine oleks alati piirav mõne teise ettevõtja osas, kuivõrd vaba turu tingimustes on igal ettevõtjal õigus ise kujundada oma strateegiad. Hankija leiab, et vaidlustus viitab pigem vaidlustaja huvile hanke struktuuri muutmiseks tema hinnakujunduse strateegia le sobivamaks, kuid mis võib teiste hankes osalemisest huvitatud isikute suhtes olla piirav ning tekitada vastuolu RHS § 3 toodud üldpõhimõtetega . Tallinna Halduskohus on oma 02.06.2023 otsuse nr 3-23-865 p -s 10 leidnud, et „ hankija ei pea tegema hankelepingu eseme kindlaksmääramisel mööndusi enda objektiivselt põhjendatud vajaduste arvelt selleks, et võimalikult palju ettevõtjaid saaks riigihankest osa võtta “ , kohus leidis ka seda, et pelk väide, et nii on võimalik või et see on praktikas levinum, ei ole piisav, et nõuda hankijal t möönduste tegemist. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 10.06.2024 otsuse 3-24-1111/27 p -s 16 leidnud, et: „ RHS § 185 lõike 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Nimetatud sättest tuleneb, et vaidlustuse aluseks saab olla vaidlustajale RHS sätetega tagatud subjektiivsete õiguste rikkumine. Eelkõige on sellisteks õigusteks pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isiku õigus konkureerida hankelepingu sõlmimiseks ausas ja võrdses konkurentsis, sh vaidlustada hanketingimusi, mis välistavad põhjendamatult tema osalemise või annavad põhjendamatu konkurentsieelise kellelegi teisele. Käesolevas asjas ei ole kaebaja osutanud ühelegi RHS sätetega tagatud subjektiivsele õigusele, mida riigihanke alusdokumendid rikuvad “ . Hankija jääb oma vastuses esitatud seisukoh t a de ja põhjenduste juurde osa 1 osadeks jaotamata jätmise suhtes ning selgitab veelkord, et RHS § 27 lg 2 ei rakendu olukorras, mil riigihange on juba osadeks jaotatud . Vaidlustaja t äiendavate selgituste p-s 2.1.6 on välja toodud, et VAKO pädevuses on hinnat a , kas hankija otsus on kooskõlas RHS § 3 ja § 27 lg 2 nõuetega ning vajadusel kohustada alusdokumente muutma. V aidlustaja toob välja, et : „ RHS § 27 lg 2 kohaselt peab osadeks jaotamata jätmine olema põhjendatud. Käesolevas vaidluses on keskne küsimus, kas Osa 1 mittejaotamine on sisuliselt põhjendatud ja proportsionaalne. “ Hankija aga on juba riigihanke osadeks jaotanud, mistõttu RHS § 27 lg 2 tulenev põhjendamiskohustus ei kohaldu. Hankijal ei ole kohustust põhjendada osade omakorda osadeks mitte jaotamist ega jaotada riigihanke menetlust osadeks iga tootegrupi või teenuse kaupa , s ee ei ole RHS § 27 lg 2 mõte ja seda väljendab ka selgelt 2017 jõustunud RHS -i seletuskiri: „ Hankijale on lisandu nud põhjendamiskohustus, kui ta ei ole riigihanget ühe menetluse raames osadeks jaotanud .“ Lisaks on seletuskirjas välja toodud, et juhul kui hankija ei ole ühe menetluse raames hanget osadeks jaotanud, ei saa vaidlustada seda, kas hankija osadeks jaotamata jätmise põhjendused on ka otstarbekad või asjakohased. Hankijal ei ole kohustust koostada analüüse või teha uuringuid osadeks jaotatud hankes iga osa kohta, mille sisuks oleks osade omakorda osadeks jaotamise võimalus e kaalumine . Hankija on jaganud hanke osade k s lähtuvalt turul tegutsevate ettevõtete profiilist , kes võiksid potentsiaalselt käesolevas hankes pakkumusi esitada ja arvestades ostjate reaalseid vajadus i . Ka vaidlustaja enda puhul , vastavalt vaidlustaja kodulehe infole , kus kõik kolm tootekategooriat on esindatud ja ka tema enda sõn ul , ei ole pakkumuse esitamine osas 1 kehtivatel tingimustel välistatud . Riigikohus on leidnud oma 05.11.2020 otsuse 3-20-718/28 p-s 17 , et „ hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest“ . Hankija on kehtestanud tingimused ehk lisanud osasse 1 tooted lähtuvalt oma varasematest kogemustest . Hank e tingimustele ei peagi vastama kõik turul tegutsevad ettevõtted . Kuivõrd RHS-ist tulenevalt ei pea hankija põhjendama osadeks jaotatud riigihankes ühe osa veel omakorda osadeks jaotamata jätmist, ei saa ka eeldada, et hankijal on kohustus teha selle kohta kaalutlusotsus. Hankija on oma vastuses esitanud reaalsed põhjendused, miks ei ole osa 1 jaotamine majanduslikult otstarbekas, kuid mille ümberlükkamiseks ei ole v aidlustaja esitanud omapoolseid arvutus i ega analüüs e. A valikult kättesaadavast ettevõtete kodulehtede /e-poodide teabest nähtub, et puhastustoodete turul tegutsevad ettevõtted pakuvad tavapäraselt korraga nii pehmepaberi tooteid, puhastusvahendeid kui ka puhastustarvikuid , mistõttu ei ole osasse 1 kaasatud kaupade puhul tegemist hankija erisooviga, mis turu olukorda ei arvesta ks . Ka riigihangete vaidlustuskomisjon on oma 25.03.2025 otsuse 47-25/287219 p-s 7.3.1 selgitanud, et: „ Asjaolu, et teistsugustel, Vaidlustajale sobivamatel, tingimustel (teistsuguse hankelepingu esemega) võiks pakkujate ring olla veelgi suurem ei tähenda, et olemasolevate tingimustega on Hankija konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet rikkunud (RHS § 3 p 3). Kõik isikud, kes tegutsevad turul vastavas valdkonnas, ei pea igal juhul saama endale sobivatel tingimustel Riigihankes osaleda ja pakkumust esitada. “ Hankija jääb oma seisukoha juurde, et vaidlusaluse riigihanke tingimused on kooskõlas RHS -s sätestatuga , sh vastavad RHS § 3 üld põhimõtetele Riigihanke menetlus ja sh hanke ülesehitus pea vad tervikuna olema kooskõlas riigihangete seaduse ga , mitte üksnes ühe sättega . Hankija korraldab hanke elektroonilise kataloogi hankena, millele kohalduvad RHS §-d 39-41. Riigihangete registris avaldatud RHAD sisalda b lisa 4.1 „ Osa 1 p akkumuse koostamine ning toodete ja tellimuste haldamine e-kataloogis“, mis on üldine juhend pakkumuste koostamiseks e-kataloogis ning sisaldab sh ka testkeskkonna ligipääse , et p akkujatel o leks võimalus tutvuda e-kataloogi demo-versiooniga . Antud j uhendi ga tutvudes oleks vaidlust aja saanud vastused ka oma täiendavates seisukohtades esitatud e-kataloogi ga seonduvatele küsimustele . E-kataloogi detailne juhend on leitav hankest huvitatud isiku te l e pakkumuse koostamisel, kui sisened a pakkumust koostades e-kataloogi lehele. Tegemist ei ole hankija „tehnilise mugavusega“, vaid hange korraldatakse vastavalt RHS -s sätestatud elektroonilise kataloogi nõuetele. O stja d tee vad e-kataloogis valiku nähtava hinnainfo ja tegeliku vajaduse alusel , mis tagab hindade konkurentsi , millest järeldub, et ost ud on majanduslik ult otstarbe kalt . V aidlustaja tõstatatud küsimus tega e-kataloogi toimimisest ja hindadest ei tõendata väiteid , et o sa 1 omakorda osadeks jaotamine ei too kaasa tellimuste suuremat killustumist ning et see ei suurenda hankija kulusid ja halduskoormust mitme raamlepingu täitmise korral . Isegi kui pehmepaberitoo d e te osakaal on suurem , siis too ks osa 1 osadeks jaotamine ja eraldi raamlepingute alt tellimuste tegemine sellegipoolest hankijale kaasa suurenenud kulud ja haldus koormuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 3 p-s 5 toodud põhimõttega kasuta da rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt . Vaidlustaja ei ole tõendanud oma väidet, et o sa 1 jaotamine vähemalt kaheks osaks ei tooks hankijale kaasa täiendavaid kulusid või halduskoormuse kasvu. Tallinna Ringkonnakohus on 18.06.2021 otsuse nr 3-21-613 p-s 14 välja toonud, et „ Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal on õigus nõuda HD muutmist üksnes siis, kui see on vastuolus õigusaktidega (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 197 lg 1 p 5). Halduskohtul puudub pädevus hinnata hankija kaalutlusotsuste otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Kohus saab kontrollida nende tingimuste õiguspärasust ulatuses, mis riivavad kaebaja kui potentsiaalse riigihankel osaleja õigusi . Hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks või tühistamiseks peab olema juba hanke väljakuulutamise ajal selge, et nende hankedokumentide põhjal ei ole hankijal võimalik teha pakkumuste suhtes õiguspäraseid otsuseid .“ Ka Tallinna Halduskohtu 04.05.2021 otsuse nr 3-21-613 p-s 10 leidis kohus, et: „ Hanketingimuste määratlemisel on hankijal avar kaalutlusruum ning r iigihankes osalevatel pakkujatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija kehtestaks tingimused, mis nende huve enim tagaks või hankelepinguga võetavad riskid täielikult maandaks.“ Hankija jääb oma seisukoha juurde, et RHAD Lisa 2.1 Osa 1 Ostukorvi toodete tingimuste le oli vaidlustuse esitamine ennatli k Vaidlustaja väidab, et „ RHS § 185 lg 2 kohaselt tuleb vaidlustus esitada 10 päeva jooksul riigihanke alusdokumentide avalikustamisest “ . Vaidlustaja arvates oleks ta kaot anud vaidlustamisõiguse , kui oleks jää nud ootama hankija vastuseid . Hankija juhib tähelepanu, et RHS § 185 lg 2 ei reguleeri vaidlustamise tähtaegu, vaid loetleb hankija dokumente ja otsuseid, mida saab vaidlustada . A lusdokumentide le vaidlust use esitamise tähtaeg on toodud RHS § 189 lg 2 p -s 2 , mille kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtpäeva , kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Vaidlustuse esitamise hetkel, so 18.02.2026 . a, oli pakkumuste esitamise tähtajaks 12 . 03 . 2026 . a ., mis tähendab, et ka peale hankija poolsete vastuste saamist ol eks vaidlustajal olnud piisavalt aega vaidlustuse esitamiseks. Hankija selgitas oma esialgses vastuses , et oleks muutnud Lisa 2.1 Osa 1 Ostukorvi tingimus i ka ilma vaidlustuseta . V aidlustajal oleks olnud vaidlustuse esitamiseks veel piisavalt aega ka peale hankija lt teabevahetuse kaudu vastuste saamist . Kui vaidlustaja oleks oodanud ära hankija vastused, milles hankija nõustu s tingimusi muutma , siis ei oleks vaidlustajal olnud vajadust vaidlustust esitada, mistõttu ei ole ka alust riigilõivu väljamõistmiseks hankijalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kai Randlaine Tallinna Strateegiakeskuse ostu- ja hankekeskuse hankejurist