Justiitsministri 16. augusti 2023 käskkirja nr 58 muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-0297 - Justiitsministri 16. augusti 2023 käskkirja nr 58 muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.03.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d2d74b8-dc7e-48c1-8b39-e00182a5c431 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d2d74b8-dc7e-48c1-8b39-e00182a5c431?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Meie 03.03.2026 nr 8-1/1618-1 Justiitsministri käskkirja muutmine Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri 16. augusti 2023. a käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ muutmise eelnõu. Palun eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. käskkirja Lisa 1. Eelnõu 2. käskkirja eelnõu seletuskiri 3. käskkirja Lisa 2. Projekti eeldatav eelarve ReArm vähendusega 4. käskkirja eelnõu terviktekst Lisaadressaadid: Siseministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Seirekomisjon Euroopa Komisjon Annika Leevand 620 8174 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU MINISTRI KÄSKKIRI 03.03.2026 nr 8-1/1618-1 Justiitsministri 16. augusti 2023 käskkirja nr 58 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimäärus“ punkti 19 alusel: 1. Muudan ministri 16. augusti 2023. a käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) järgmiselt: 1.1. Käskkirja punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kehtestan toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ (Lisa 1).“. 1.2. Käskkirja lisa 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2. Toetuse andmise eesmärk „Toetuse andmise eesmärk on suurendada vangistuses viibivate isikute (kinnipeetavad, sh vahistatud isikud, edaspidi koos nimetatud kui kinnipeetavad) konkurentsivõimet läbi nende parema lõimumise, sh eesti keele oskuse parandamise.“. 1.3. Käskkirja lisa 1 punkti 3.1.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.1.2 Tegevuse kirjeldus Riigikeele õpe toimub vanglates tasemekursuste ja teiste keeleõpet toetavate tegevuste (näiteks juhendatud iseseisev õpe, keelekohvik, lõimumistegevused) abil. Tegevusega toetatakse tasemekursuste riigikeele õpet toetavate tegevuste läbiviimist Viru, Tartu ja Tallinna vanglates 0 kuni C1 tasemel, kus korraldatakse paindlikku keeleõpet, sh osaoskuste kursusi ja aktiivset keeleoskust arendavaid ning juhendatud ja/või iseseisvat õpet soodustavaid tegevusi. Toetatava tegevustega võimaldatakse erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks kõiki vajalikke osaoskuseid (kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine), kuid eelkõige suhtluskeelt. Õpperühma suurus peab toetama õppimise efektiivsust, et keeleõpetajatel või keele õppe pakkujatel oleks võimalik õppetööd läbi viia personaalsemalt. Paindlike keeleõppevormide kasutamine toetab tasemekursuste õpet ning riiklike tasemeeksamite sooritamist vanglas. Juhul, kui keeleõppe tegevus jääb vanglast vabanemise tõttu pooleli, on võimalik iseseisvalt isiku enda kulul või tasuta õpinguid jätkata väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvas ettevõttes või muudes institutsioonides (nt Eesti Integratsiooni SA või Töötukassa vahendusel) või iseseisvalt, kui vanglast vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka paindliku keeleõppe arendamiseks vajalike uuringute, disainmõtlemisepõhiste (sh teenusdisain, infodisain, õigusdisain) keeleõpet toetavate materjalide, analüüside, metoodikate, õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide või muude keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete abivahendite väljatöötamist, edasiarendamist ja  ajakohastamist. Kuivõrd keeleõpe on üks osa lõimumistegevustest ja kui tegevus on rohkem seotud lõimumistegevuse kui keeleõppega, siis võib keeleõppe tegevusi planeerida ka lõimumistegevuste alla.“. 1.4. Käskkirja lisa 1 punkti 3.1.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.1.4 Tegevuse sihtrühm Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeelega kinnipeetavad, eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlikud, keeleõpet korraldavad teenuseosutajad, eesti keele õpetajad, Vanglateenistus.“. 1.5. Käskkirja lisa 1 punkti 3.2.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.2.4 Tegevuse sihtrühm Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeele, rahvuse, kultuurilise taustaga kinnipeetavad, eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlikud, lõimumistegevuses ja selle arendamises osalevad õpetajad, kultuuri-, ajaloo-, poliitika- ja ühiskonnategelased, Vanglateenistus, Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond.“. 1.6. Käskkirja lisa 1 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5. TAT-i tulemused ja näitajad Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud tabelis 1. 1.7. Käskkirja lisa 1 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tabelis 2 on esitatud TAT-i eelarve jaotus ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel. Omafinantseeringut ei kohaldu. Tegevuste täpne eelarve esitatakse TAT käskkirja punkti 11.3.1 kohaselt. Tabel 2. TAT-i eelarve TAT käskkiri ESF+ toetus Riiklik Oma- Kokku (70% kaasfinantseering finantseering EUR abikõlblikest (30% abikõlblikest 0% kuludest) EUR kuludest) EUR Kinnipeetavate keeleõpe ja 1 186 889 508 667 0 1 695 556 lõimumistegevused 1.8. Käskkirja lisa 1 punkti 7.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7.3 Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulu alusel.“. 1.9. Käskkirja lisa 1 punktid 7.2 ja 7.6 tunnistada kehtetuks. 1.10. Käskkirja lisa 1 punkti 8.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on tasutud.“. 1.11. Käskkirja lisa 1 punkti 11.3.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11.3.4. taotlema jooksval aastal tegevuskava muutmist juhul, kui: 11.3.4.1. tegevuste eelarverida suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; 11.3.4.2. tegevuste eelarvereale plaanitud summa suureneb aastate lõikes rohkem kui 15%;“. 1.12. Käskkirja lisa 1 punkti 13 täiendatakse punktiga 13.12 järgmises sõnastuses: 2 Näitaja Näitaja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus nimetus ja mõõtühik (2022) (2024) (2029) Kirjeldada, mis on näitaja sisu, kuidas koguda, millal võib raporteerida jms Väljundnä Keele- Kinnipeetavate paindliku riigikeele itaja õppes ja õppes ja lõimumistegevustes lõimumis- arvestatakse osaluskordi ja seda tegevustes alates sisenemisest. osalejate arv Näitaja arvestamisel arvestatakse ka paindliku keeleõppe ja lõimumistegevuse kordamist. Analoogselt riikliku keeleeksamiga, loetakse paindliku keeleõppe tegevuste edukaks soorituseks 60% aktiivset osalemist; mitte-eduka soorituse ja tegevuse kordamisel loetakse sama tegevusega alustamist uueks osalemiskorraks. Analoogselt keeleõppe tegevustega loetakse lõimumistegevuste edukaks soorituseks 60% aktiivset osalemist. Mõne konkreetse lõimumistegevus puhul võib olla eduka läbimise kriteerium fikseeritud läbiviija poolt ning sellisel juhul lähtutakse sellest. 0 405 2025 Mitte-eduka soorituse ja lõimumistegevuse kordamisel loetakse sama tegevusega alustamist uueks osalemiskorraks. Paindlikus keeleõppes ja lõimumistegevustes panustab iga osaleja väljundnäitajasse üks kord, kui tegevus toimub sarjana. Iga uut sisenemist uude keeleõppe ja lõimumistegevusse loetakse uueks sisenemiseks. Eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlikuid näitajatesse ei arvestata. Näitajate metoodika arvestab vanglate juhisega „Riigikeele õppe planeerimine“. Meetod: registreerimislehed, seirearuanne 3  „13.12. RA muudab TAT-i lisas 2 olevat projekti indikatiivset eelarvet, kui tegevuste eelarverida perioodi peale kokku suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast.“. 1.13. Käskkirjale lisatakse Lisa 2 „Projekti indikatiivne eelarve arvestades ReArm vähendusega“. 1.14. Käskkirjas asendatakse sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes. 1.15. Käesoleva käskkirja punkte 1.4 ja 1.5 eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlike kaasamise osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. septembrist 2025. 1.16. Käesoleva käskkirja punkt 1.7 ja käskkirja Lisa 2 jõustub tingimusel, kui Euroopa Komisjoni kiidab heaks rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027” muudatused. 1.17. Käesoleva käskkirja punkte 1.3, 1.4 ja 1.6 riigikeele tasemeõppega seotud osas ja punkti 1.11 tegevuskava muutmise osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2025. 1.18. Ülejäänud käskkirja punktid jõustuvad üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister 4  Justiitsministri 16. augusti 2023 käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfondi+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava elluviimiseks kehtestas justiitsminister 16. augusti 2023. a käskkirjaga nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ (edaspidi TAT käskkiri või projekt). TAT käskkirja muutmise ja selle seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi üldosakonna eelarve- ja strateegiatalituse välisvahendite koordinaator Annika Leevand (tel 620 8174, [email protected]) ning TAT käskkirja muutmine ja selle seletuskiri on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi üldosakonna õigustalituse juhataja Marju Lepmetsaga (tel 5885 1437, [email protected]). TAT käskkirja muutmist on 22.08.2025 taotlenud elluviija ja selle on tinginud vajadus täpsustada TAT käskkirja tasemeõppe, õppimise tasu, sihtrühma ja näitajatega seotud küsimusi. TAT käskkirja muutmise taotlus saadeti arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele, kes kiitis ettepanekud põhimõtteliselt heaks. Rakendusasutuse algatusel muudetakse eelarvet. TAT käskkirja muutmise seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes justiitsministri 16. augusti 2023. a käskkirjaga nr 58 kehtestatud TAT käskkirjaga. 2. Käskkirja sisu TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.1 nimetatakse lisa ümber Lisa 1, sest käskkirjale lisandub täiendavalt lisa 2. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.2 jäetakse väljasaadetavad projekti tegevustesse kaasamisel välja. Varasemalt hõlmas kinnipeetavate mõiste ka kinnipeetavaid, kellele on määratud Eestisse sissesõidukeeld või keda ootab vangistuse ajal või pärast vangistust Eestist välja saatmine või karistuse kandmise jätkamine väljaspool Eestit. Väljasaadetavaid sai sihtrühma arvatud tulenevalt Riigikohtu 30.06.2023 lahendist nr 3-20-1629, mille punkti 17 kohaselt leiab Riigikohus, et vangistusseaduse § 34 lg 4 alusel tuleb vanglal kaebajale [väljasaadetav kinnipeetav] keeleõpe tagada. Hetkel eelnõu staadiumis olevat vangistusseaduse § 34 lõiget 4 kavandatakse täiendada kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses, võimaldatakse vaid iseseisev riigikeeleõpe.“, mistõttu tagatakse väljasaadetavatele juba vangla poolt piisav ja ammendav riigikeeleõppe võimalus ning TAT käskkirjaga neile täiendavaid tegevusi ette ei nähta. Seni ei ole ükski väljasaadetav tegevustes osalenud. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.3 kaotatakse ühe toetatava tegevusena tasemekursuste õpe, mis on seotud nii keele- kui karistuse täideviimise poliitika muutumisega kui ka Euroopa kaitsevõimet tugevdava plaani ReArm raames toimunud eelarve vähendamisega (vt täpsemalt käskkirja muudatuse punkti 1.6). Alates 2024. aastast piiras vabaduses täiskasvanutele riigikeele õpet korraldav Eesti Integratsiooni SA (INSA) tasuta tasemekursuste pakkumist B1 tasemega1, võimaldades edaspidi kõrgematel tasemetel õppijatele tasemekursuste asemel teisi paindlikke õppevorme, mis ühest küljest on soodsamad kui ajaliselt pikad ja komplekssed tasemekursused ning teisalt suunatud praktilise ja aktiivse keelekasutuse toetamisele2. Ka vanglate keeleõppe korralduses lähtutakse INSA kui valdkondliku kompetentsikeskuse praktikatest, et alates 2024 B2 ja C1 tasemetel keeleõpet tasemekursustena ei õpetata, vaid õpet pakutakse erinevate paindlike keeleõppe vormidega. Sellest tulenevalt ei ole vaja riigieelarvest korraldatavate tasemekursuste mahtu ESF+ projekti vahenditest suurendada, vaid pakkuda ESF+ toel teisi paindlikke keeleõppe vorme kõikidele keeleõppe tasemetele (A1-C1). Paindlikel keeleõppe vormidel otseselt tasemeid ei ole (neile vastavust ei hinnata) või ei ole otstarbekas neid selliselt planeerida, kuna sarnaselt keeleõppe tasemekursustega, ei pruugi kõik rühmad täituda. Suhtluskeele õpe toimub võrdväärselt keeleõppe tasemetega, kuna suhtluspraktikat vajab ka riigieksami sooritanu. Täiendõppe mahu vähenemise on tinginud ka kinnipeetavate üldarvu vähenemine, karistusaegade lühenemine, järk-järgulise vabanemise (läbi avavanglate ja kriminaalhoolduse) ning vangistuse alternatiivide (nt elektroonne järelevalve) rakendamine, mille tulemusel on üha vähem sama keeletasemega kinnipeetavaid, kes saaksid moodustada tasemekursuse rühma, kus õpe kestab 7 kuud. Samuti on 2023 Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu aruandes toodud välja, et kõige nõrgemaks hinnatakse oma eesti keeles suhtlemise oskust, mida peab heaks ainult 35% ning puuduvaks 36% muust rahvusest inimestest3. Kõik eeltoodu selgitab paindlike keeleõppe vormide osatähtsuse ja vajaduse suurenemist võrreldes eelnevate aastatega ning vangla on tugevamalt selle integreerinud ka enda tegevustesse, toetudes praegu nendes tegevuses suures osas projektile. Senised tegevused keelekohvikute korraldamisel on saanud positiivse tagasiside ja tegevuse rõhk läheb edaspidisele teenuse kvaliteedi parandamisele. Kinnipeetavatel on olnud huvi ja soov eesti keele sõnavara täiendada ja vabas õhkkonnas igapäevastel teemadel rääkida. Keelekohvikutes on õnnestunud luua toetav õhkkond, kus ka vähese keeleoskusega osalejad julgevad ennast väljendada ja ei karda eksida, samuti on tõusnud motivatsioon eesti keele õppimist jätkata. Osalejate jaoks on keelekohviku vorm olnud uuenduslik, sest seal ei pea õppima reegleid ja tegema harjutusi vaid saab tavalistel teemadel iseseivalt, paaris või grupis arutada. Paljud osalejad on olnud motiveeritud keelekohviku õppe vahel iseseisvalt igapäevastes tegevustes rohkem eesti keelt kasutama. Eeltoodust tulenevalt planeeritakse projektis korraldada üksnes paindlikku keeleõpet, sh juhendatud ja juhendatud iseseisvat õpet ning aktiivset keeleoskust arendavaid tegevusi, kuna riigieelarvelistest vahenditest korraldatav komplekssete tasemekursuste süsteem on vanglates hästitoimiv ning jätkub samal kujul kogu projekti vältel. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.4 jäetakse välja viide otseselt tasemele ja laiendatakse keeleõppe sihtrühma eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlike osas. Kuna keeleõpe tasemeõppe kursusi TAT käskkirjaga ei rahastata, siis ei toimu ka keeleõppe taseme hindamist enne kursusele suunamist. Kogukondlikud keeleõppemeetodid (keelekohvikud, eesti keele ja kultuuri tundmise klubid jne) eeldavad ka õppe sihtkeelt emakeelena kõnelevate inimeste kaasamist teenuse pakkumisse. Kogukondliku keeleõppe üks eesmärke keeleliste oskuste ja teadmiste arendamise kõrval on Eesti kultuuri ja maa 1 B1 tase on eelduseks valdaval osal teenindussektori ja lihttööde ametikohtadel; samuti on B1 nii Eestis kui mujal Euroopas sisserändajatele seatud sihttase, mis tagab iseseiseva keelekasutuse ning seega võimaluse demokraatlikus ühiskonnas osaleda ja igapäevaselt hakkama saada; samal põhjusel on B1-tase seotud pikaajalise elamisloa ja kodakondsuse taotlemisega. 2 Olulised muudatused eesti keele õppes | Integratsiooni Sihtasutus 3 Kultuuriministeerium (2024). Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu aruanne, lk 82. Kättesaadav: Eesti ühiskonna lõimumismonitooring | Kultuuriministeerium tundmaõppimine, suhtluskeele praktiseerimine, kultuurisündmustest osavõtt, kultuuridevahelise suhtluse arendamine, võrgustumine ning ühistegevuste ja kontaktiloome kaudu kogukondadega liitumine4. Vähemalt sama palju kui ootus tulevikus keeleoskusest kasu saada, mõjutab keeleõppe edukust ka võimaluste rohkus seda kasutada. Õppija keelelise pädevuse areng sõltub paljuski teistest keelekasutajatest, kes on olnud piisavalt kannatlikud, et uuskõnelejat kuulata ja temaga rääkida keeles, mida ta piisavalt ei oska. Seda, et eestlased kipuvad teistest rahvustest kõnelejatega minema mõne muu keele peale üle, näiteks suhtluses vene keele kõnelejatega vene keelele, on sotsiolingvistilistes uurimustes märgatud ja erinevalt tõlgendatud5. Kõrge motivatsiooni ja head eeskuju näitavate keelekandjatest vabatahtlike ülesanneteks on keeleõpet toetavates tegevustes: luua sõbralik ja turvaline keelepraktika keskkond; alustada vestlust, esitades lihtsaid küsimusi ja julgustades osalejaid vastama oma sõnadega; olla mitte ainult kuulajad, vaid vestluste ja tegevuste aktiivsed kaasosalised; vabatahtlik saab juhendada väikest gruppi, andes neile lihtsaid juhiseid ja ülesandeid; vabatahtlikud räägivad vajadusel aeglasemalt, kordavad lauseid, aitavad lihtsustada keerukaid mõisteid; aitavad osalejatel mõista kohtumise teemat; aitavad osalejatel leida sõnu ja väljendeid ning julgustavad eesti keeles suhtlema; juhivad arutelu, küsides lihtsaid küsimusi kohtumise teema kohta. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.5 jäetakse välja viide otseselt määratlemata kodakondsusega kinnipeetavatele ja laiendatakse lõimumise sihtrühma eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlike osas. Erineva emakeelega kinnipeetavate mõiste hõlmab juba ka määratlemata kodakondsusega kinnipeetavaid, mistõttu ei ole neid vaja eraldi ära nimetada. Kaasaegsed lõimumisteooriad ja -praktikad toovad välja vajaduse pakkuda teenust mitte üksnes muu keele- ja kultuuritaustaga inimestele, vaid võimaldada koostöötegevusi, kus osalevad nii muu emakeelega kui ka riigikeelt emakeelena kõnelevad inimesed. See toetab loomulike kultuuriüleste kontaktide ja mitmikidentiteedi tekkimist ning jätkusuutlikku lõimumist. Samuti, ühest küljest ennetab muu emakeelega inimeste jätkuvat isolatsiooni ning teisalt ei riiva mitte rände taustaga inimeste õiglustunnet – mõlemad aspektid (kaasatus kogukonda ja võrdne kohtlemine) on olulised eeldused loomulikuks ja jätkusuutlikuks lõimumiseks ühiskonnas. Lõimumisel kontaktide tekitamiseks on põhiliseks raskuseks kohalike elanike kaasamine ja motiveerimine. Hõlbustamise eesmärk kogukonnas on võrgustike ja suhtlusolukordade loomine ja võimalikult erineva taustaga kohalikke elanike kaasamine.6 Eesti andmed näitavad, et Venemaalt (ja Venemaa lähiriikidest) tulnud uussisserändajad on võrreldes teiste saabujate rühmadega kõige vähem lõimunud ja neil on kõige vähem suhteid eestlastega. Lõimumise parandamiseks on oluline teadlikult algatada programme/projekte, et sisserändajatel oleks rohkem positiivseid kontakte eestlastega ja eesti keeles. Projektide fookuses peaksid olema eri rahvusest inimeste identiteedi ühisosad või huvid: nt hoolimine paigast (linnast, maast) või naabruskonnast ning mitteformaalsete suhete arendamine. 7 Muu emakeelega kinnipeetavatest valdav osa on pärit Venemaalt ja Venemaa lähiriikidest. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.6 täpsustatakse näitajate kirjeldust. Kuna projekti tegevustena viiakse tasemeõppe (keelekursuste) asemel läbi erinevaid paindlikke keeleõppe tegevusi (vorme) ja lõimumistegevusi, siis on vajadus täpsustada sõnastust, et ka neis 4 Klaas-Lang, Birute (2022). Kogukondlik keeleõpe – võimalus kasvatada keeleõppe motivatsiooni. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 10(2), 2022, 228–250, lk 236. Kättesaadav: aller,+19_08_klaas-lang.pdf 5 Ibid., lk 240 6 RITA-RÄNNE projekti* lõpparuanne (2021) lk, 61. Kättesaadav: Lõpparuanne.pdf 7 Ibid., lk 58-59. * RITA-RÄNNE projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele. Uuringu läbiviijad: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, OÜ Positium LBS, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. tegevustes (paindlik keeleõpe ja lõimumine) laienevad neile osalejate eduka soorituse ja tegevuse kordamise kriteeriumid. Kuna õppimise eest tasu maksmine lõpetatakse, siis kasutatakse tegevuste edukaks või mitte-edukaks lugemise ja kordamise kriteeriumide seadmisel analoogiat tasemeeksamite sooritamise kriteeriumidega. Haridus- ja teadusministri 13.06.2011 määrus nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“8 § 7 lõige 2 näeb, ette, et eksam on sooritatud, kui eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Sarnaselt loetakse paindliku keeleõppe või lõimumistegevuse edukalt sooritanuks, kui tegevustes on osaletud vähemalt 60% selle mahust (paindlikus keeleõppes ja lõimumistegevustes eksami sooritamist ei toimu). Kui see jääb alla 60%, on kinnipeetaval õigus kursust korrata. Tegevuste elluviimisel on oluline, et õppida soovivatel kinnipeetavatel oleks see võimalus olemas ja kordamine aitab paremini saavutada ka toetuse andmise ja TAT käskkirja tegevuste eesmärke. Vastavate paindlike keeleõppe ja lõimumistegevustes osalemise kriteeriumidega on nüüd alates 2025. aasta algusest täiendatud ka vangla juhendit „Riigikeele õppe planeerimine“, mis kinnitati 1. detsembril 2025. Vastavad täpsustused tehakse ka meetme näitajate metoodikas. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.7 nähakse ette TAT käskkirja eelarve vähendamine Euroopa kaitsevõimet tugevdava plaani ReArm raames toimunud kärpega, millega seotud rakenduskava muudatus nr 4 on hetkel Euroopa Komisjonis heakskiitmisel. Projekti EL toetus (70%) vähenes 583 111 eurot ja riikliku kaasfinantseering (30%) vähenes 249 905 eurot. Kokku vähenes projekti eelarve 833 016 euro võrra. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.8 nähakse ette, et otseseid kulusid hüvitatakse vaid tegelike kulude alusel, ühikuhinna alusel kulusid ei hüvitata. Vangistusseaduse § 341 lg 3 lubab maksta kinnipeetavatele õppimise eest tasu ning riigikeele tasemeõppes õppimise eest vangla aastatel 2011-2024 kinnipeetavatele tasu ka maksis. Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” muutmisega peatati keeleõppe tasu maksmine kinnipeetavatele alates 01. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027. Õppimise tasu peatamise sisuline eesmärk oli keeleõppe motivatsiooni fookuse nihutamine väliselt sisemisele ning samuti olukord, kus keeleõpet peab pakkuma piiratud ressurssidega. Kuna riigikeele õppe planeerimise ja rahastamise protsess on vanglates oluliselt muudetud (nt tasemeõppe kursuste piiramine, õppimise tasu peatamine), siis tuleb neist põhimõtetest lähtuda ka TAT käskkirja samasisuliste tegevuste elluviimisel. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.9 tunnistatakse kehtetuks standardiseeritud ühikuhinna alusel kulude hüvitamine. Kuna õppimise tasu enam kinnipeetavatele ei maksta, siis ei ole enam ka asjakohane ühikuhinna alusel maksmise tingimused. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.10 muudetakse kulude maksmise aluseid. Kuna õppimise tasu enam kinnipeetavatele ei maksta, siis ei ole enam ka asjakohane ühikuhinna alusel maksmine. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.11 täpsustatakse ja nähakse ette, et elluviija ei pea tegevuskava muutma juhul, kui eelarvet kasutatakse vähem kui planeeritud. Vastasel juhul looks tegevuskava muutmine eelarve täitmise kohta kunstlikult positiivse täitmise. TAT käskkirja 11.3.5 alusel tuleb elluviijal igal juhul teavitada RA-d, kui tegevuste detailset kirjeldust tegevuskavas muudetakse oluliselt, mis tähendab, et seda ka juhul, kui planeeritud tegevused jäävad olulises mahus tegemata. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.12 muudab RA TAT käskkirja Lisas 2 nimetatud projekti eeldatava eelarvet perioodi lõpus siis, kui tegevuste eelarverida tegevuste lõikes suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast perioodi 2023-2029 peale kokku. Reeglina saab RA 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/103112023012?leiaKehtiv sellise info iga-aastaselt esitatud tegevuskavast ja sellele lisatud eelarve prognoosidest või nende muudatustest. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.13 on seotud punktiga 1.12. TAT käskkirjale lisatakse (Lisa 2) projekti indikatiivne eelarve perioodi peale kokku arvestades ReArm (kaitsevaldkonna kärbe) vähendusega. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.14 asendatakse käskkirjas läbivalt sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes, et viia käskkirja tekst kooskõlla Vabariigi Valitsuse seaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud muudatustega. 3. Käskkirja vastavus ELi õigusele TAT käskkirja muutmise käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Käskkirja mõjud ReArm kaitsevaldkonna kärbe on osaliselt tinginud TAT käskkirja muudatused, kuid samal ajal on ka vangla kinnipeetavate keeleõpet ümber korraldanud (vähendanud riigikeele tasemeõppe kulusid). Tasemeõppe kursuste asemel on juba planeeritud võrdväärses mahus paindlikku keeleõpet või lõimumistegevusi, mis on odavamad kui tasemeõppe kursused ja mille järele on ka suurem vajadus. Vähendatud eelarvega on võimalik katta ka tegevuste kordamisega kaasnevad kulud, kuna tasemekursuste kordamine koos õppimise tasu maksmisega oli juba algselt eelarvesse planeeritud ja selle arvelt on võimalik seda teha. Vähendatud eelarvega on endiselt võimalik saavutada planeeritud projekti näitajate sihttasemeid. 5. Käskkirja rakendamine TAT käskkirja muutmise käskkirja punkte keeleõppes ja lõimumistegevustes eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlike kaasamise osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2025, kuna uute hangete planeerimisel on juba vabatahtlike osalusega arvestatud. TAT käskkirja eelarve vähendamise muudatus, sh käskkirja Lisas 2 indikatiivne eelarve jõustub tingimusel, kui Euroopa Komisjon kiidab heaks rakenduskava muudatused. Kui muudatust heaks ei kiideta, siis jääb kehtima sellele eelneva TAT käskkirjaga kehtestatud eelarve. Riigikeele tasemeõppe ja tasemetega seotud punkte rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2025, mil vanglates hakati praktiliselt rakendama uut vanglate riigikeele õppe korraldamise juhendit (lõplik versioon kinnitati 01.12.2025). Ülejäänud käskkirja punktid jõustuvad käskkirja allkirjastamisest üldises korras, kuna need ei mõjuta tegevuste elluviimist (ühikuhinna alusel maksmist ei ole seni TAT käskkirja tegevuste elluviimisel kasutatud). 6. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati mitteametlikule arvamuse avaldamisele Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele, kelle täpsustuste ja muudatustega on arvestatud. Eelnõu saadetakse ametlikule kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, rakenduskava 2021-2027 seirekomisjonile ja läbi seirekomisjoni listi Euroopa Komisjonile.  KINNITATUD Justiitsministri 03.03.2026 käskkirjaga nr 8-1/1618-1 Lisa 1 muudetud justiitsministri 24.05.2024 käskkirjaga nr 41 muudetud justiits- ja digiministri ….2026 käskkirjaga nr … Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.09.2023–31.12.2029 Elluviija: Justiits- ja digiministeeriumi vanglate osakond Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus Rakendusasutus: Justiits- ja digiministeerium Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 elluviimiseks Vabariigi Valitsuse 03. juuli 2023. a otsusega kehtestatud meetmete nimekirja meetme 21.4.7.8 „Karistuste täideviimise korraldamine“ sekkumise „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed horisontaalsete põhimõtete, Eesti riigi eesmärkide ja programmidega 1.1.1. Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (edaspidi ESF+ määrus) artikli 4 punktis 1 toodud poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ erieesmärgiga h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“. 1.1.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6 sätestatud horisontaalsete põhimõtetega soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja võrdsete võimaluste loomiseks selle läbi, et tagavad muu emakeelega inimestele võrdsete võimalused tööturul osalemiseks ja tõrjutuse vähendamiseks. 1.1.3. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja on seotud „Eesti 2035“ strateegilise sihiga "Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud" ja selle alasihiga „Hooliv ühiskond“ ning sihiga "Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed" ja selle alasihiga „Arukas inimene“ ning nende sihtide saavutamist hinnatakse järgmiste näitajatega: 1.1.3.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks, millesse panustatakse seeläbi, et arvestatakse muu emakeelega kinnipeetavate soolist erinevust nende olukorra ja vajaduste analüüsimisel; 1.1.3.2. hoolivuse ja koosmeelsuse mõõdik, millesse panustatakse seeläbi, et aidatakse vähendada muu emakeelega kinnipeetavate ebasoodsamat kohtlemist ja sotsiaalset tõrjutust. 1.1.4. TAT on seotud „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi TERE raamistik) Justiits- ja digiministeeriumi programmi aastateks 2023-2026 tegevusega „Karistuste täideviimise korraldamine“, mille eesmärk on muuhulgas läbi taasühiskonnastavate tegevuste ja sotsiaalprogrammide  suunata inimene pärast vabanemist õiguskuulekale teele ja hõlbustada tema ühiskonda taassisenemist. 1.1.5. TAT-i tegevused on seotud Riigikogu 12. novembri 2020. a otsusega „Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“, mille prioriteediks muu hulgas on kuritegevuse ennetamine ja kuritegevusest eemaldumise toetamine. TAT tegevused on suunatud vastava prioriteedi saavutamisele. 1.1.6. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Eesti keele arengukavaga 2021-2035“, milles peetakse oluliseks eesti keele õppe, eesti keeles õppimise ja mitmekeelsuse toetamise kaudu eestikeelset kultuuriruumi väärtustava hoiaku kujundamist. 1.1.7. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Haridusvaldkonna arengukavaga 2021-2025“, kus panustatakse sellesse, et eesti keel ja kultuur säiliks ning tööturuvõimalused oleksid paremad ning täiskasvanuõpe oleks jätkusuutlik. 1.1.8. TAT on seotud Kultuuriministeeriumi „Sidusa Eesti arengukavaga 2021-2030“, milles toetatakse ühtse kultuuriruumi loomist ja edendatakse lõimumist. 1.1.9. TAT-i tegevused on seotud Justiits- ja digiministeeriumi „Vanglateenistuse strateegiaga 2023-2027“, mille eesmärkideks on retsidiivsuse vähenemine, millesse panustatakse ka läbi hariduses osalemise toetamise. 1.1.10. TAT on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“ sekkumistega „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“, kuna keeleõpe ja lõimumistegevused vanglas toimuvad ka noortele. 1.1.11. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Keelevaldkonna arendamine“ sekkumisega „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“, kuivõrd keeleõpe vanglas toetab hilisema elukestva õppega jätkamist või hariduse omandamist. 1.1.12. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ sekkumisega „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“, kuivõrd lõimumistegevustega vanglas soodustatakse erineva keele- ja kultuuritaustaga kinnipeetavate hilisemat osalemist Eesti ühiskonnas. 1.1.13. Tegevuste toetamisel lähtutakse 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest. 1.1.14. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on suurendada vangistuses viibivate isikute (kinnipeetavad, sh vahistatud isikud, edaspidi koos nimetatud kui kinnipeetavad) konkurentsivõimet läbi nende parema lõimumise, sh eesti keele oskuse parandamise. 3. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on seotud erinevate lõimumistegevuste kaudu erineva emakeele ja kultuuritaustaga kinnipeetavatele riigikeele õpetamise ja ühiskonnaga suurema sidususe loomiseks. 3.1 Riigikeele õpe 3.1.1 Tegevuse eesmärk Toetatava tegevuse eesmärk on võimaldada erinevate emakeele ja kultuuritaustaga kinnipeetavatel pärast vabanemist paremini toime tulla nii asjaajamisel riigiga kui enda töö- ja isiklikus elus. 3.1.2 Tegevuse kirjeldus Riigikeele õpe toimub vanglates tasemekursuste ja teiste keeleõpet toetavate tegevuste (näiteks juhendatud iseseisev õpe, keelekohvik, lõimumistegevused) abil. Tegevusega toetatakse tasemekursuste riigikeele õpet toetavate tegevuste läbiviimist Viru, Tartu ja Tallinna vanglates 0 kuni C1 tasemel, kus korraldatakse paindlikku keeleõpet, sh osaoskuste kursusi ja aktiivset keeleoskust arendavaid ning juhendatud ja/või iseseisvat õpet soodustavaid tegevusi. Toetatava tegevustega võimaldatakse erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks kõiki vajalikke osaoskuseid (kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine), kuid eelkõige suhtluskeelt. Õpperühma suurus peab toetama õppimise efektiivsust, et keeleõpetajatel või keele õppe pakkujatel oleks võimalik õppetööd läbi viia personaalsemalt. Paindlike keeleõppevormide kasutamine toetab tasemekursuste õpet ning riiklike tasemeeksamite sooritamist vanglas. Juhul, kui kursus keeleõppe tegevus jääb vanglast vabanemise tõttu pooleli, on võimalik iseseisvalt isiku enda kulul või tasuta õpinguid jätkata väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvas ettevõtetes või muudes institutsioonides (nt Eesti Integratsiooni SA või Töötukassa vahendusel) või iseseisvalt, kui vanglast vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka paindliku keeleõppe arendamiseks vajalike uuringute, disainmõtlemisepõhiste (sh teenusdisain, infodisain, õigusdisain) keeleõpet toetavate materjalide, analüüside, metoodikate, õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide või muude keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete abivahendite väljatöötamist, edasiarendamist ja ajakohastamist. Kuivõrd keeleõpe on üks osa lõimumistegevustest ja kui tegevus on rohkem seotud lõimumistegevuse kui keeleõppega, siis võib keeleõppe tegevusi planeerida ka lõimumistegevuste alla. 3.1.3 Tegevuse tulemus Toetatava tegevuse tulemusena paraneb vanglast vabanenute taasühiskonnastumine ja seaduskuulekus, kuna tegevuste läbi tõuseb tegevuses osalenu konkurentsivõime tööturul ja haridusvaldkonnas, paraneb keeleoskus ja suureneb sidusus ühiskonnaga. 3.1.4 Tegevuse sihtrühm Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeelega kinnipeetavad, eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlikud, keeleõpet korraldavad teenuseosutajad, eesti keele õpetajad, Vanglateenistus. 3.2 Lõimumistegevused 3.2.1 Tegevuse eesmärk Toetatava tegevuse eesmärk on erineva emakeele ning kultuuritaustaga kinnipeetavate kaasamine Eesti ühisesse inforuumi ning nende teadlikkuse tõstmine Eesti väärtus- ja kultuuriruumist, ühiskonnakorraldusest ning Euroopa Liidust mh selleks, et temaatiliste koostöötegevuste kaudu toetada nende lõimumist Eesti ühiskonnaga ning arendada lõimumismetoodikate kasutamist vanglateenistuses. Kõigi lõimumistegevuste eesmärk on aidata kaasa Eestis sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisele, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed on omaks võtnud Eesti identiteedi ning peavad Eestit oma kodumaaks, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi, annavad oma osa riigi ja ühiskonna arengusse ning orienteeruvad Eesti kultuuriruumis. 3.2.2 Tegevuse kirjeldus Lõimumistegevused hõlmavad füüsilise keskkonna ja lõimumist soodustava ühise infovälja arendamist, sh vanglates kinnipeetavatele suunatud juhiste ja infomaterjalide kasutajakeskset disainimist, keelelist lihtsustamist ja visualiseerimist ning praktilist õpet loengute, kursuste, seminaride vms koostöövormide abil Eesti ühiskonna- ja kodanikuõpetusest. Praktiliste tegevuste käigus suureneb kinnipeetavate teadlikkus kehtivatest normidest ja olemasolevast sotsiaalsest tugivõrgustikust, tutvustatakse tegevuses osalejatele Eesti riigi õiguslikku ja poliitilist korda, traditsioone, kirjandust, kultuuri ja ajalugu ning Euroopa Liidu institutsioone ja selle tegutsemis- ning toimimispõhimõtteid. Sealhulgas viiakse läbi kultuuriasutuste haridusprogramme (sh lihtsas eesti keeles) ning juhendatud töötubasid, mis toetavad lõimumist, keeleõpet ja mõne uue oskuse arendamist (nt käsitöö, kultuuriklubi, aruteluringid). Lõimumise edendamiseks vanglateenistuses arendatakse uusi lõimumismetoodikaid, viiakse läbi analüüse või uuringuid, tellitakse disainmõtlemis-põhiseid (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) teenuseid, töötatakse välja õppematerjale, trükiseid või muid lõimumisega seonduvaid metoodilisi ja interaktiivseid abivahendeid, mille arendamise käigus saab vanglateenistus uued teadmised ja meetodid, kuidas neid läbi viia. Sihtrühma kaasavad arendused võimaldavad ühtlasi toetada osalejate aktiivset eesti keele kasutust ning soodustada kahepoolset lõimumist. 3.2.3. Tegevuse tulemus Vanglateenistuse lõimumistegevustes osalemise tulemusena kasvab kinnipeetavate sidusus Eesti ühiskonna ja ühise inforuumiga, sealjuures kasvab nende teadlikkus Eesti riigist, ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, keelest jne. Ühtlasi aitab see vangistusest vabanemisel kaasa sujuvamale sulandumisele kogukonda. Lõimumistegevustes osalemine toetab osalejate võimekust otsida informatsiooni Eestis elamise, töötamise, õppimise, sotsiaalteenuste, seadusandluse jms kohta. Lisandväärtusena tõuseb sihtrühma valmidus kasutada sarnaseid teenuseid ja osaleda sarnastes tegevustes ning Eesti ühiskonnaelus laiemalt ka pärast vabanemist. 3.2.4 Tegevuse sihtrühm Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeele, rahvuse, kultuurilise taustaga kinnipeetavad, eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlikud, lõimumistegevuses ja selle arendamises osalevad õpetajad, kultuuri-, ajaloo-, poliitika- ja ühiskonnategelased, Vanglateenistus, Justiits- ja digiministeeriumi vanglate osakond. 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood TAT-i tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.09.2023–31.12.2029. 5. TAT-i tulemused ja näitajad Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud tabelis 1. 6. Tegevuste eelarve Tabelis 2 on esitatud TAT-i eelarve jaotus ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel. Omafinantseeringut ei kohaldu. Tegevuste täpne eelarve esitatakse TAT käskkirja punkti 11.3.1 kohaselt. Tabel 2. TAT-i eelarve TAT käskkiri ESF+ toetus Riiklik Oma- Kokku (70% kaasfinantseering finantseering EUR abikõlblikest (30% 0% kuludest) abikõlblikest EUR kuludest) EUR Kinnipeetavate keeleõpe ja 1 186 889 508 666 0 1 695 555 lõimumistegevused 7. Abikõlblikud kulud 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 19. 7.2. Kehtetuks tunnistatud justiits- ja digiministri …2026 käskkirja muudatusega nr …. 7.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulu alusel. 7.4. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, mida hüvitatakse tegelike kulude alusel sh 7.4.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu, sh projektijuhtimise ja kommunikatsioonispetsialisti kulu; 7.4.2. keeleõppe, sh keeleõppenõustamise ja keeletestimise kulu, lõimumistegevuste, sh loengute, kursuste (nt käsitööring, kultuuriklubi, loovtegevus), kultuuriasutuste haridusprogrammide, seminaride, meeskonnakoolituste, ühiskohtumiste, mõtte- ja arutelutalgute (nt ringide, filmi-, kunsti või muusikaõhtute, raamatukogu või spordipäevade, tähtpäevade ja e-riigi teenuste tutvustamise, lauamänguõhtute) korraldamise ja osalemise kulu, sh keeleõpetaja, töötubade juhendaja (nt ajaloolase, Näitaja Näitaja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus nimetus ja (2022) (2024) (2029) Kirjeldada, mis on näitaja sisu, mõõtühik kuidas koguda, millal võib raporteerida jms Väljundn Keele- Kinnipeetavate paindliku äitaja õppes ja riigikeele õppes ja lõimumis- lõimumistegevustes arvestatakse tegevustes osaluskordi ja seda alates osalejate sisenemisest. arv Näitaja arvestamisel arvestatakse ka paindliku keeleõppe ja lõimumistegevuse kordamist. Analoogselt riikliku keeleeksamiga, loetakse paindliku keeleõppe tegevuste edukaks soorituseks 60% aktiivset osalemist; mitte-eduka soorituse ja tegevuse kordamisel loetakse sama tegevusega alustamist uueks osalemiskorraks. Analoogselt keeleõppe 0 405 2025 tegevustega loetakse lõimumistegevuste edukaks soorituseks 60% aktiivset osalemist. Mõne konkreetse lõimumistegevus puhul võib olla eduka läbimise kriteerium fikseeritud läbiviija poolt ning sellisel juhul lähtutakse sellest. Mitte-eduka soorituse ja lõimumistegevuse kordamisel loetakse sama tegevusega alustamist uueks osalemiskorraks. Paindlikus keeleõppes ja lõimumistegevustes panustab iga osaleja väljundnäitajasse üks kord, kui tegevus toimub sarjana. Iga uut sisenemist uude keeleõppe ja lõimumistegevusse loetakse uueks sisenemiseks.  Eesti emakeelega kinnipeetavatest vabatahtlikuid näitajatesse ei arvestata. Näitajate metoodika arvestab vanglate juhisega „Riigikeele õppe planeerimine“. Meetod: registreerimislehed, seirearuanne kultuuritegelase, kirjaniku, õigusteadlase), lektori või koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse kulu); ruumide ja tehnika rent, toitlustus; 7.4.3. riigikeele õppekavade koostamine, keeleõppe, koolitusmaterjalide (sh e- õppematerjalide, interaktiivsete veebirakenduste loomine keeleõppeks ja keeleõppe testimiseks), olemasolevate õpikute trükkimise ning keeleõpikute, sõnaraamatute, vestmike, harjutuste kogumike, iseseisvaõppe ja paralleeltekstidega õppematerjalide, sõnakaartide, keeleõppepäevikute vms abivahendite ostmise kulu, kaasaegsete keeleõppemetoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e- kursuste/moodulite koostamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine), keeleõppe arendamisega seotud uuringute ja analüüside, sh kasutajauuringu ja disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine ja teenuste kujundamine, pilootprojektide elluviimine, koolitusmaterjalide koostajate, hindajate ja IT-lahenduste loojate eksperditasud; 7.4.4. uute lõimumismeetodite (sh õpikute, materjalide, e-õppevahendite) loomine, arendamine, ajakohastamine vanglateenistuses; lõimumismetoodika tellimise ja arendamisega seotud kulud; lõimumistegevuste (aktiiv)õppe- ja infomaterjalide kulu (sh litsentsi- ja autoritasu); lõimumistegevuste arendamisega seotud analüüside ja uuringute (sh kasutajauuringu, disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine) ja teenuste kujundamine (sh materjalide ja interaktiivsete võimaluste tellimise, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine või valmisolevate teenuste, sh e-teenuste, kasutamise tugi) või vajalike digitaalsete teenuste või IT-lahenduste väljatöötamise, ajakohastamise ja arendamise kulu; eksperttasud; 7.4.5. kommunikatsioonitegevuste kulu, sh kommunikatsioonispetsialisti teenuse või personalikulu ühendmääruse §-s 16 tähenduses, teavitustegevuste (sh infopäevade) korraldamise kulu, sh korraldusteenuste, teavitusmaterjalide, teavitusvahendite, infomaterjalide, meenete ja märgiste tellimise, trükkimise, kujundamise, levitamise kulu; 7.4.6. keele- või lõimumistegevuste arenduste, analüüside, uuringute, meetodite, tehnikate, rakenduste vms tutvustamise, kasutamise või õpetamisega seotud koolituste, seminaride, õppekäikude vms korraldamise ja seal osalemise kulu vanglateenistujatele, sh vanglaametnikele ja Justiits- ja digiministeeriumi vanglate osakonna ametnikele; 7.4.7. TAT-i tegevuste projektijuhi osalemise kulu koolitustel, inspiratsioonipäevadel, konverentsidel ja muudel sarnastel üritustel ja osalemistasu; 7.4.8. erisoodustus ja sellelt tasutav maks. 7.5. Abikõlblikud on ka kulud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TAT-i käskkirjas ette nähtud tulemuse saavutamiseks ja kulu tekib TAT-i käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste käigus (ÜM § 15 lg 2). 7.6. Kehtetuks tunnistatud justiits- ja digiministri …2026 käskkirja muudatusega nr …. 7.7. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1.Toetust makstakse ühendmääruse §-des 24–27 sätestatud tingimuste kohaselt. 8.2.Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on tasutud. 8.3.Elluviija esitab rakendusüksusele (edaspidi RÜ) e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse üks kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt üks kord kvartalis. 8.4.Elluviija sisestab riigihanke raames sõlmitud lepingu kohta info ja dokumendid e-toetuse keskkonna vastavasse moodulisse. 8.5.Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja. Elluviija esitab RÜ-le kulu tekkimise aluseks olevad dokumendid, sh need riigihanke läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete registris. 8.6.RÜ kontrollib 80 kalendripäeva jooksul dokumentide saamisest maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning tegevuste vastavust TAT-i käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab RÜ elluviijale nende kõrvaldamise tähtaja. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 8.7.RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.8.Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui RÜ on lõpparuande kinnitanud. 9. Riigiabi Käesoleva TAT-i raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 10. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused Toetatavates tegevustes ei ole ÜSS2021_2027 § 2 punkti 6 tähenduses lõppsaajaid. 11. Elluviija õigused ja kohustused 11.1. ÜSS2021_2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 järgi kohalduvad elluviijale toetuse saaja kohta sätestatud kohustused. 11.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi, sh asutusesisest hankekorda. 11.3. Ühtlasi peab elluviija: 11.3.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) selleks ettenähtud vormil kinnitamiseks järgmise eelarveaasta projekti tegevuste detailse kirjelduse ja eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa (edaspidi tegevuskava) 15 tööpäeva jooksul alates TAT-i kinnitamisest ja järgnevatel aastatel 20. jaanuariks; 11.3.2. RA vaatab tegevuskava läbi ja annab tagasisidet 10 tööpäeva jooksul; 11.3.3. esitama tegevuskava pärast selle kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 11.3.4. taotlema jooksval aastal tegevuskava muutmist juhul, kui: 11.3.4.1. tegevuste eelarverida suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; 11.3.4.2. tegevuste eelarvereale plaanitud summa suureneb aastate lõikes rohkem kui 15%; 11.3.5. teavitama RA-d, kui tegevuste detailset kirjeldust tegevuskavas muudetakse oluliselt; 11.3.6. rakendama projekti kinnitatud tegevuskava kohaselt; 11.3.7. esitama RÜ-le e-toetuste keskkonnas jooksva aasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul TAT-i kinnitamisest ja igal järgneval aastal 10 tööpäeva jooksul tegevuskava kinnitamisest; 11.3.8. esitama e-toetuste keskkonnas RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui tegevuste eelarve kulud erinevad rohkem kui 25% punktis 11.3.7 esitatud prognoosist; 11.3.9. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 11.3.10. teavitama RA-d tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; 11.3.11. koguma ja töötlema tegevuses osalejate andmeid, sh koolitatavate andmeid koolitustel ja sekkumistes või programmides osalenud isikute kohta; 11.3.12. esitama punktis 11.3.11 nimetatud ja kogutud andmed TAT-i tegevuste toimumise ja osalejate arvu tõendamiseks e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi kaudu RÜ-le iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. Jooksva aasta teise kvartali andmed esitatakse RÜ-le hiljemalt 31. juuliks; 11.3.13. lähtuma ESF+st toetatud projekti ja selle tegevuste elluviimisel avalikkuse teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“; 11.3.14. säilitama dokumente ÜSS2021_2027 § 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõike 1 kohaselt viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates; 11.3.15. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse; 11.3.16. viivitamata teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmisest: 11.3.16.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 11.3.16.2. TAT-i muutmise vajalikkusest. 12. Aruandlus 12.1.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil täpse ülevaate tehtud tegevuste, näitajate saavutamise, tegevuste tulemuslikkuse ja esinenud probleemide või riskikohtade ja nende ennetamise võimaluste kohta iga aasta 20. jaanuariks eelmise aasta 31. detsembri seisuga. 12.2.Kui TAT-i tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 12.3.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil esitatud info ja andmed 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõpevad enne, kui lõpeb abikõlblikkuse periood, esitatakse lõpparuanne 45 päeva jooksul TAT-i tegevuste lõppemisest arvates. 12.4.Lõpparuandes esitatakse peale vahearuandes nõutud teabe ka teave TAT-i tegevuste panusest strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse, mis on loetletud käesoleva käskkirja punktis 1.1.3 ja millega jälgitakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 12.5.Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on väiksem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 12.6.Projekti vahearuannete ja lõpparuande sisestamisel e-toetuste keskkonda kajastatakse info e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutu järgi. 12.7.Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti vahearuannete ja lõpparuande esitamist tähtajaks, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 12.8.RÜ kontrollib üldjuhul 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti vahearuanded ja lõpparuanne on täidetud nõuetekohaselt. Tähtaja pikenemisest teavitab RÜ sellest elluviijat. 12.9.Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes puuduseid ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d, et esitatud aruanne on nõuetekohane. RA-l on õigus esitada oma seisukohad RÜ-le viie tööpäeva jooksul. Kui RA hinnangul aruannetes puuduseid ei esine, kinnitab RÜ aruande. 12.10. Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes esineb puuduseid, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Aruanded kinnitab RÜ viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui puudused on kõrvaldatud. 12.11. RA-l ja RÜ-l on õigus vajadusel küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 13. TAT-i muutmine 13.1.RA-l on õigus muuta TAT-i käskkirja enda, RÜ, auditi, seirekomisjoni või elluviija algatusel. 13.2.Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT-i muutmise taotlus). 13.3.RA vaatab TAT-i muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest ja annab selle kohta hinnangu. 13.4.Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT- i muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 13.5.RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast esialgse hinnangu andmist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga, olenevalt muudatuste sisust ja ulatusest. 13.6.TAT-i muutmise eelnõu kooskõlastatakse ühendmääruse § 48 kohaselt. RA kujundab kooskõlastamisel esitatud seisukohtade kohta arvamuse, küsib vajaduse korral lisainfot elluviijalt ja kooskõlastab TAT-i lõpliku teksti RÜ-ga. 13.7.Elluviijal on võimalik TAT-i muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. RA nõusolekul võib TAT-i muutmist taotleda sagedamini. 13.8.RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 13.9.TAT-i muutmine kinnitatakse RA juhi käskkirjaga. RA saadab kinnitatud TAT-i viie tööpäeva jooksul RÜ-le. 13.10. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT-i eelarve muutmiseks, kui TAT-i aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i eduka elluviimise tagamiseks, teavitades eelarve muutmise ettepaneku tegemisest elluviijat. 13.11. RA-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 määratud tingimuste kohaselt. RA võib toetuse summat vähendada ühendmääruse § 37 lõikes 4 nimetatud juhul, kui elluviijal on tekkinud eelarvevahendite jääk, mida ei kasutata, või esineb muu põhjus, mis tingib toetuse summa vähendamise. 13.12. RA muudab TAT-i lisas olevat projekti eeldatavat eelarvet, kui tegevuste eelarverida perioodi peale kokku suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1.Finantskorrektsioone teeb RÜ, lähtudes ühendmääruse §-dest 34–37, sealhulgas hindab RÜ finantskorrektsiooni põhjendatust, kui TAT-i tulemust ei saavutata või saavutatakse osaliselt. 14.2.Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis ühendmääruse § 37 lõike 4 kohaselt väheneb projekti abikõlblike kulude eelarve (toetus, kaasfinantseering, sh kaudsed kulud) finantskorrektsiooni võrra. 14.3.Toetuse tagasimaksmise ajatamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 38. 15. Vaiete lahendamine Vaide esitamisele ja menetlemine toimub ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 sätestatud vaide esitamise regulatsiooni kohaselt. 16. Rakendussätted Käskkiri jõustub alates 1. septembrist 2023.