Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse ga muudetakse sotsiaal kaitse ministri 17. märtsi 2021. a määrus t nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 7 ) , millega on kehtestatud s otsiaalhoolekandealas te statistili s te aruannete vormid ja aruannete esitamise kord. Määruse muudatused vähendavad halduskoormust ning jätkavad sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda koondina vähendada esitatavate aruannete mahtu. Võrreldes eelmise aastaga vähendatakse lahtrite arvu aruandevormides üle 5% , mis mõjutab positiivselt Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töökoormust aruannete ettevalmistamisel ning kohalike omavalitsuste töökoormust ja asutuste halduskoormust aruannete täitmisel . Andmete esitamise mahtu vähendatakse kuu es aruandevormis . Kolmes aruandevormis tehakse väiksemaid kohand us i ehk sõnastuslik ke muudatusi ja täpsustusi. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna peaanalüütik Mari on Rummo (e-post : [email protected] ) , majandusliku toimetuleku poliitika juhtivanalüütik Margit Rannamets (e-post: [email protected] ) ning analüütikud Madli Jõeleht (e-post: [email protected] ) ja Priit Laanoja ( e-post : [email protected] ) . Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid kohalikud omavalit s used (edaspidi KOV) ja teenuseid osutavad asutused sotsiaalhoolekande andmepõhise aruandluse projekti raames tehtud küsitluse teel , Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitsepoliitika juht Birgit Siigur (e- post: [email protected] ) ja laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste ( [email protected] ) , hoolekande osakonna hoolekandeteenuste poliitika juht Maarika Tarum ( [email protected] ) ning hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna majandusliku toimetuleku poliitika juht Kati Nõlvak ( [email protected] ) , Sotsiaalkindlustusameti erivajadustega inimeste heaolu osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg ( [email protected] ) ja arendus- ja finantsosakonna analüüsitalituse analüütik Kati Karelson ( [email protected] ) ning sotsiaalhoolekande andmepõhise aruandluse projektipartner Trinidad Wiseman O Ü (edaspidi TWN) . Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (e-post : [email protected] ) . Mä är use on keele toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post : [email protected] ) . 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määruse ga muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 06 .0 6 .202 5 , 6 . 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrusega muudetakse määruse nr 7 lisasid 3, 4, 6, 8, 9, 10 , 11, 12 ja 16 ning need asendatakse uute lisadega. Määruse nr 7 lisas 2 „Eluruumi tagamise teenus“ , l isas 14 „Turvakoduteenus “, lisas 15 „Varjupaigateenus“ ega lisas 17 „ Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele “ muudatusi ei tehta. Määruse nr 7 lisa 3 ehk aruandevormi „Isikliku abistaja teenus“ tabelist 1 „Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, tegevuspiirangu ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul)“ jä etakse välja veerud 4, 8 ja 12, kuhu tuli seni märkida muu piiranguga ja/või erivajadusega tugiisikuteenuse saajad. Aruannete esitajatele ei ole olnud üheselt selge, mida nendesse veergudesse tuleb märkida ning muu piiranguga inimesed on edaspidi võimalik tuletada , kui lahutad a kõigist teenuse saajatest liikumis- ja nägemispiiranguga teenuse saajad . Määruse nr 7 lisa 4 ehk aruandevormi „Koduteenus“ tabelis 3 „ Koduteenust vahetult osutavate isikute arv (aruandeaasta lõpus)“ täpsustatakse rea 02 nimetust. Seni tuli reale 02 märkida koduteenust osutavad isikud, kes olid läbinud erialase väljaõppe, kuid kuna vastav eriala koduteenuse osutajatele puudub, sõnastatakse rida 02 koolitusena. Rea 02 uus nimetus on „sealhulgas läbinud vastava koolituse“. Määruse nr 7 lisa st 6 ehk aruandevormist „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ jäetakse välja tabel 2 „Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses“. Andmed lastekaitsetööd tegevate ametnike arvu (sh täisajaga töötavate ja osaajaga töötavate), koormuse, kõrghariduse olemasolu ja erialase ettevalmistuse (vastavus LasteKS §-le 19) kohta saadakse edaspidi regulaarselt iga aasta märtsi kuu alguseks (eelmise aasta kohta) kogutava Rahandusministeeriumi personalistatistika kaudu, mis osaliselt dubleerib juba praegu S -veebi aruandevormi „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ tabeliga 2 kogutavaid andmeid. Rahandusministeeriumi personalistatistika vormi täiendatakse vastavate andmeväljadega, et see kataks eespool kirjeldatud andmevajadused. Andmete kogumine lastekaitsetöötajate sotsiaaltööalase kõrghariduse ja muu hariduse kohta lõpetatakse. Määruse nr 7 lisa st 8 ehk aruandevormist „Sotsiaaltransporditeenus“ jäetakse välja tabel 2 „ Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine viisid kohaliku omavalitsuse üksuses (aruande aasta jooksul)“, kuna teenuse korralduse viiside esitamine senisel kujul ei ole vajalik. Tabelis 3 „ Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses (aruande aasta jooksul)“ tõstetakse kokku read 01, 02, 03 ja 04, mille uueks nimetuseks saab „Teenust osutab KOVi või allasutuse töötaja “, kuna nii detailne teenuse osutamise liikide eristamine ei ole vajalik. Seni ridadel 01, 02, 03 ja 04 täpsustatud teenuse osutamise liike kirjeldatakse aruande juhendis. Määruse nr 7 lisa 9 ehk aruandevormi „Tugiisikuteenus“ tabelist 1 „Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)“ jäetakse välja rida 09 ja tabelist 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ jäetakse välja rida 07 ehk rahvusvahelise kaitse saajad . Rida oli vajalik, et Ukraina kriisi alguses hinnata KOV-ide lisaressursi vajadust seoses rahvusvahelise kaitse saajatega. Tabelis 3 „Tugiisikute arv“ täpsustatakse rea 04 „tugiisikute arv kokku“ märkimist. Üks tugiisik võib töötada nii pere, lapse kui täiskasvanu tugiisikuna, seega võib rida 04 olla väiksem kui ridade 01, 02 ja 03 summa. Määruse nr 7 lisa st 10 ehk aruandevormist „ Võlanõustamisteenus “ jäetakse välja tabel nr 2 „Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise põhjuste järgi (aruandeaasta jooksul)“ . Tabel jäe takse vä lja andmete kogumise keerukuse ning vähese kasutus sageduse tõttu. Praegusel kujul andmete kogumiseks vajadus puudub. Määruse nr 7 lisa 12 ehk aruandevormi „Erihoolekandeteenused“ tabelis 4.1 „Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul)“ täpsustatakse esitatavate meditsiini- ja hügieenikulude konto numbrit. Ülemkonto 5522 „Meditsiini- ja hügieenikulud“ asemel kogutakse edaspidi andmeid alamkonto 552200 „Meditsiini- ja hügieenitarbed“ kohta, kuna pikaajalises hoolduse s ei tohiks meditsiinitoodete arvestus tervishoiukulude jaoks sisaldada kindlustusmakseid, ekspertiise ega teenuseid, mis sisaldusid varem kogutud ülemkonto 5522 kulude sees. Sama täpsustus tehakse ka määrus e nr 7 lisa 11 ehk aruandevormi „ Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses “ tabeli 2 „ Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus “ veerus 10 ja määruse nr 7 lisa 16 ehk aruandevormi „ Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus “ tabelis 5 „ Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) “. Määruse lisa 12 ehk aruandevormi „Erihoolekandeteenused“ tabelites täpsustatakse läbivalt ka kahe teenuse sõnastusi. I gapäevaelu toetamise teenus autismispektriga täisealisele inimesele ja ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga täisealisele inimesele sõnas tatakse ümber nii, et oleks arusaadav, et nende all oli var em ja on ka edaspidi mõeldud teenuseid , mida osutatakse autismisp e ktrihäirega inimestel e, kellel on pidev ja intensiiv ne äärmuslik kahjustav käitumi ne. Määruse nr 7 lisa st 16 ehk aruandevormist „ Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus “ jä etakse välja tabel 2 „ Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)“, kuna tabeli täitmine on teenuseosutajate jaoks suur halduskoormus ja tabelis esitatud andme te kasut ussagedus väike . Tulevikus on tabelis esitatud andme i d võimalik suures osas loodetavasti saada STARi kaudu. Seoses tabeli 2 välj ajätmisega lisatakse eelmise aruandeaasta ja käesoleva aruandeaasta lõpu teenuse saajate koond andmete veerud tabelisse 1 „ Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus) “. Määruse lisast 16 jäetakse välja ka tabelid 3 ja 7 ehk vastavalt „ Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) “ ja „ Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg ( aruandeaasta jooksul) “ . Ühe isiku teenuse saamise keskmise aja (ööpäevades) ja aasta jooksul teenust saanud isikute arvu info (seni kajastatud ka tabelis 3) saab edaspidi tabelist 5 „ Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ , kuna neid andmeid on küsitud kahes tabelis seni dubleeri valt (süsteem on ühest tabelist teise info kuvanud automaatselt) . Tabelist 7 lisatakse aasta jooksul päevahoiuteenust saanud isikute info tabelisse 8 „ Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) “. Isikute teenuse saamise aeg kokku (päevades) sisaldub juba dubleerivalt ka tabelis 8. Tabeli te s 3 ja 7 seni automaatselt süsteemi poolt arvestatud näitaja i d , näiteks ühe isiku teenuse saamise keskmine aeg ( ööpäevades ) ja ühe i siku teenuse saamise arvestuslik aeg (kuud aastas) tabelis 3 ning ühe isiku teenuse saamise aeg (päevi aastas) tabelis 7 on võimalik edaspidi andmete vajajatel ise tabelisse sisestatud andmete põhjal välja arvestada. Detailne teenuse saamise kestuse arvestus ööpäevades jä etakse välja ka tabelist 3a „ Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)“ . Tabelisse teki tatakse veerg, kuhu tuleb lisada vaid isikute teenuse saamise aeg kokku (ööpäevades). Teenuse saajate arv u ja teenuse saamise kordade arvu veerud jäävad tabelisse alles. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega . 4. Määruse mõjud Määruse muudatused omavad mõju aruandeid esitavatele asutustele, KOV-idele ja aruannete esitamisega seo tud riigiasutustele: Sotsiaalministeeriumi le (edaspidi SoM ) , Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse le (edaspidi TEHIK) . Aruandevormides tehtavate m uudatus te eesmärk on kindlusta da v ajalike andmete olemasolu ja järjepidevus poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks , s ealhulgas koguda andmeid kooskõlas kehtestatud seadustega ning arvestad a ühiskondlik k e olulisi muutus i , mis mõjutavad ka poliitikakujundamist . A r uandevormide muudatuste puhul on jälgitud nullbürokraatia eesmärki vähendada aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud halduskoormust. Samuti on muudatuste tegemisel arvesse võetud 2025. aastal TEHIKu , SKA , SoMi ja TWN-i koostöös tehtud analüüsi „ Sotsiaalhoolekande andmepõhise aruandluse mudeli loomine“ tulemusi . Kokku tehakse muudatusi kaheksas aruandevormis . M uudatuste r akendamisel võib eeldada mõju esinemist riigivalitsemise le, s ealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele , m õju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele , ja mõju infotehnoloogilistele arendustele . Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõju riigivalitsemisele , s ealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju riigiasutuste korraldusele A ruannete muudatus tel on mõju SKA- le ja TEHIK-ule , kes korraldavad aruannete kogumist ja koondamist . Mõju SKA - le ja TEHIK - ule seisneb selles, et asutused peavad tegema muudatusi aruandluskeskkonnas, et täitjatel oleks võimalik muudetud vorme täita ja neid esitada. SKA - lt eeldab see muudatuste tehnilist kirjeldamist , TEHIK - ult muudetud vormidega seotud IT-arenduste hankepartnerile edastamis t ja mõlemalt nimetatud asutuselt lisaks aruande vormide testimist S- ja H- veebis . SKA - le tähendab see ka aruandeperioodil uute vormide juhendite muutmis t ning asutuste ja KOV - i de nõustamiskoormus t . Rahandusministeeriumile võib kaasneda eelkõige esimesel aastal väike töökoormuse kasv lastekaitsetööd tegevate ametnike andmete kogumisega riigi personalistatistika kaudu . Andmete esitajad võivad vajada nõustamist ja juhendamist andmeväljade täitmisel, kuid ebasoovitavate mõjude vähendamiseks toetab Sotsiaalministeerium Rahandusministeeriumit vastavate juhendite koostamisel . Kokkuvõttes on muudatuste mõju S KA ja TEHIK - u töö kor raldusele oluline ja positiivne, kuna aruandluse maht väheneb . Ebasoovitav mõju Rahandusministeeriumile on väike. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused aruandevormides „Isikliku abistaja teenus“, „Koduteenus“, „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“, „Sotsiaaltransporditeenus“, „Tugiisikuteenus“ ja „ Võlanõustamisteenus “ puudutavad kõiki KOV-e , kuivõrd kõik nad on nende aruannete esitajad . Samuti on aruannete „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus “ muudatustest puudutatud need KOV-id , ke llel endal on vastava teenuse osutamise asutus . Kuna muudatus tega ühtegi vormi täiendavaid andmeid ei lisata , vaid vähendatakse esitatavate andmete mahtu, on mõju KOV -i de jaoks valdavalt positiivne ja oluline töökoormuse vähenemise seisukohast. Lastekaitse aruandevormiga kogutavaid andmeid lastekaitset ööd tegevate ametnike kohta kogutakse edaspidi Rahandusministeeriumi personalistatistika kaudu ning lastekaitsetöötajate sotsiaaltööalase kõrghariduse ja muu hariduse andmete kogumine lõpetatakse . See v ähendab andmete topelt esitamist ja seeläbi ka KOV -ide töökoormust andmete esitamisel . Ebasoovitavaid mõjusid KOV -i dele muudatustega ei kaasne. Mõju majandusele , s e a lhulgas andmeesitajate halduskoormusele Muudatused vormis „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus “ on küllaltki suured ja halduskoormust vähendavad. Asutused ei pea enam märkima andmeid teenuse saajate liikumise kohta ega detailandmeid teenuse saamise kestuse kohta. Seega väheneb andmete esitamiseks kuluv aeg ja asutustel on võimalik suunata see ressurss ümber teenuse osutamiseks. A ruandevormide „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ ja „Erihoolekandeteenused“ muudatused on vaid täpsustavad ega oma erilist mõju asutuste halduskoormusele. Kokkuvõttes võib hinnata muudatusi väljaspool kodu osutatava üldhooldus teenuse pakkujate jaoks positiivseteks ja olulisteks. Ebasoovitavaid mõjusid muudatustega ei kaasne. Mõju infotehnoloogilistele arendustele Aruandevorme täidavad andmeesitajad e-keskkondades ( S -veeb ja H -veeb). Aruannete muudatuste või uute vormide loomise korral tuleb e-vorme ümber sead istada ja see eeldab e-keskkondade IT-arendust, mille korraldab TEHIK (arendushankega) koos SKA - ga . Vastavad e-arendused on regulaarses korras ette nähtud ja seega on mõju infotehnoloogilistele arendustele väheoluline. Muudatuste koondmõju riigiasutuste töökoormusele ning ettevõtete ja kodanike halduskoormusele Sotsiaalhoolekande aruandluse vorme on viimase 1 2 a asta jooksul vähendatud jõudsalt (joonis 1) , lahtrite arv on aruannetes kokku vähenenud enam kui 1 4 korda (2014. aastal oli S- ja H -veebi aruannete s lahtreid enam kui 25 600, 202 6 . aasta aruannetes on lahtreid kokku 1 896 ) . K õige enam vähendati mahtu pärast aastaid 20 1 6 – 20 1 8 , kui rakendus STAR ning toimetul e kutoetuse ja asendushoolduse andmekorje sai enam minna registripõhiseks, kuid ka käesoleva määruse muudatused jätkavad sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda vähendada esitatavate aruannete mahtu ja võrreldes eelneva aastaga on lahtrite maht vähenenud üle 5 % , millel on positiivne mõju KOV -ide töökoormusele ning asutuste halduskoormusele . S elle tingisid andmete esitamise mahu vähendamine kuu es aruandevormis ja väiksemate täpsustuste tegemine kolmes aruandevormis. Taotlus on ka järgnevatel aastatel aruannete vähendamise trend i jätk ata ning liikuda andmete kogumisega registripõhisemaks, mis suuresti sõltub ka STAR2 arenduste valmimisest . Joonis 1. Sotsiaalhoolekande aruannete ( S - ja H -veeb) maht aastatel 2004, 2014, 2024, 2025 ja 2026 Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused hõlmavad kulutusi aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide veebikeskkonnas kättesaadavaks tegemi ne ja aruandevormides tabelitele tingimuste programmeerimi ne. Veebide arendamisega seotud kulud on eraldiseisvad ja neid ei ole sii n arvestatud. Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla eelmise aasta kogemust arvestades kuni 90 00 eurot . Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarves t S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga väheneb aruandeesitajate aruande täitmiseks kuluv aeg ja sellega seotud halduskoormus . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitat akse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Statistikaametile, Hoolekandeteenused AS-ile ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile. VÕLANÕUSTAMISTEENUS 1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud , osutatud teenus e tundide maht ja kulutused teenusele ( aru a nde aasta jooksul ) Isikute arv kokku P öördunud isikutest Osutatud teenus e tundide maht j a kulutused teenusele saanud esmast võlanõustamist sotsiaaltöö spetsialisti poolt saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuses vastava täiendkoolituse läbinud või kutsetunnistusega sotsiaaltöö spetsialisti poolt saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuse palgal oleva võlanõustaja poolt s uunatud lepingulise võlanõustaja poole teenuse-tundide maht kokku kulutused võla- nõustamis-teenusele, eurot k eskmised kulutused ühe tee -n us e tunni kohta, eurot (v 7 / v 6 ) 1 2 3 4 5 6 7 8 2 . Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul) Isikute arv kokku (v1 = v2 +...+ v1 1 ) neist töötav ema- või vanema-puhkusel olev kodune õ pilane (üli - õpilane) r egistree - ritud töötu m itte - registreeritud töötu riiklikku pensioni saav isik teised pöör du - jad vana-dus-pensio-när töövõi-metus-pensio-när või töövõimetoetust saav isik muu pensio-när 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 1 ERIHOOLEKANDETEENUSED 1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Sugu / teenuse liik Rea nr Kokku eelmise aruandeaasta lõpul Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruandeaasta lõpul (v2 +…+ v 5 ) 18–24 25–64 65–79 80 ja vanemad A B 1 2 3 4 5 6 Mehed 0 1 Naised 0 2 Kokku (01 + 02) 0 3 sh igapäevaelu toetamise teenus 0 4 igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimestele (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistid) 0 5 igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele 0 6 igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele 0 7 toetatud elamise teenus 0 8 kogukonnas elamise teenus 0 9 töötamise toetamise teenus 1 0 päeva- ja nädalahoiuteenus 11 ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 1 3 kuni 1 5 ) 1 2 ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele 1 3 ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele 1 4 ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistid) 1 5 Read 04 –1 5 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel. 2. Riigieelarveväliselt rahastatavate e rihoo lekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Sugu / teenuse liik Rea nr Kokku eelmise aruandeaasta jooksul Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruandeaasta jooksul (v2 +…+ v5) 18 –24 25 –64 65 –79 80 ja vanemad A B 1 2 3 4 5 6 Mehed 0 1 Naised 0 2 Kokku (01 + 02) 0 3 sh igapäevaelu toetamise teenus 0 4 igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimestele (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistid) 0 5 igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täi s ealisele inimesele 0 6 igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele 0 7 toetatud elamise teenus 0 8 kogukonnas elamise teenus 0 9 töötamise toetamise teenus 1 0 päeva- ja nädalahoiuteenus 11 ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 1 3 kuni 1 5 ) 1 2 ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele 1 3 ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele 1 4 ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimestele (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistid) täisealisele inimesele 1 5 Read 04 –1 5 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel. 3 . Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saa jatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Töötaja / amet Rea nr Täidetud ametikohtade arv ( koormused ) aasta lõpu s Täi tmata ametikohtade arv ( koormused ) aasta lõpu s Töötajate arv aasta lõpu s (isikute arv) K eskmine töötajate arv oktoobris , taandatud täistööajale Brutot öötasu oktoobris kokku, eurot Keskmine bruto töötasu oktoobris , eurot (v 5 / v 4 ) A B 1 2 3 4 5 6 Hooldustöötaja 01 Tegevusjuhendaja 02 Abihooldustöötaja 03 Õde 04 Sotsiaaltöötaja 05 Huvijuht 06 Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad * 07 Kokku (01 +… + 07 ) / keskmine 08 * Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad: 4 . E rihoolekandeteenuste osutamise kulud , v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul) Teenuse liik Rea nr Riigieelarvevälised kulutused teenusele kokku (v1 = v2 + v3 + v4) Kulutus te rahast usallikad , eurot i siku omaosalus k ohalik omavalitsus v älisvahendid muu (v.a riigieelarvest rahastatav erihoolekande maksimaalne maksumus) A B 1 2 3 4 5 Igapäevaelu toetamise teenus 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimestele (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistid) 02 Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellek tipuudega täisealisel e i nimesele 03 Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele 04 Toetatud elamise teenus 0 5 Kogukonnas elamise teenus 0 6 Töötamise toetamise teenus 0 7 Päeva- ja nädalahoiuteenus 08 Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 10 kuni 1 3 ) 0 9 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse rem is siooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega i nimesele 1 0 Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega i nimesele 1 1 Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud i nimesele 1 2 Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimestele (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistid) 1 3 Kokku (01 +…+ 1 3 ) 1 4 4 .1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul) Kululiik Rea nr Kokku (olenemata rahastamisallikast), eurot A B 1 Meditsiini- ja hügieeni tarbed , konto 5522 00 01 ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA ASENDUSKODUS NING JÄRELHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE SAMAS ASUTUSES 1. A sendus - ja järel hooldusteenus t p erekodus ja asenduskodus saavad isikud ning teenuse saamise aeg kuudes Rea nr A asta lõpus teenust saanud isikud A asta jooksul teenust saanud isikud I sikute teenuse saam ise aeg kokku (kuudes) A B 1 2 3 Perekodus kokku 01 0 – 2-aastased 02 3 – 17-aastased 03 18 ja vanemad 04 Asenduskodus kokku 05 0 – 2-aastased 06 3 – 17-aastased 07 18 ja vanemad 08 Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks kord ) 09 Järelhooldus el 10 Asendus- ja järelhooldusteenust saanud kokku (isikud üks kord) 11 2. Asendus - ja järel hooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Rea nr A asta jooksul teenust saanud isikud I sikute teenuse saam ise aeg kokku (kuudes) Kulutusedühe isiku kohta keskmiseltkuus (v 9 / v2) Kulutus te rahast usallikad Kulutused teenusele aruande- aastal kokku (v 4 + … + v 8 ) sh meditsiini- ja hügieeni - tarbed (konto 5522 00 ) isiku oma - osalus kohalik oma - valit - su s riik välis -va - hen - did m uu A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Perekodus 01 Asenduskodus 02 Järelhooldusel 03 Asendus- ja järelhooldus - teenus kokku 0 4 3. Perekodus ja asenduskodus asendus - ja järelhooldus teenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult kasvatavad isikud ( perevanemad ja kasvatajad ) aasta lõpu seisuga Rea nr Asendus - hooldust eenust saanud isikud (aasta lõpus) Järelhooldusteenust saanud isikud (aasta lõpus) Teenust pakkunud pered (aasta lõpus) Teenust pakkunud perevanemad/kasvatajad (aasta lõpus) A B 1 2 3 4 Perekodus kokku 01 1 perevanemaga peredes 02 2 perevanemaga peredes 03 3 perevanemaga peredes 04 Asenduskodus kokku 05 kuni 3 kasvatajaga peredes 06 4 või enama kasvatajaga peredes 07 Järelhooldus el muul viisil * 08 x K okku ( üks kord) 0 9 * real 08 veer gu 4 (t eenust pakkunud perevanemad/kasvatajad) e i täideta , kui järelhooldusteenuse osutamisega ei ole otse seotud kasvataja i d/ perevanemaid. 4 . P erekodus ja asenduskodus asendus - ja/või järelhooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Töötaja Reanr Täidetud ametikohtade arv ( koormused aasta lõpus ) Täitmata ametikohtade arv (koormused aasta lõpus) Töötajate arv aasta lõpus (isikute arv) Keskmine töötajate arv oktoobris , taandatud täistööajale Brutot öötasu oktoobris kokku , eurot Keskmine brutotöötasu oktoobris , eurot (v 5 / v 4) A B 1 2 3 4 5 6 Kasvataja 01 Kasvataja abi line 02 Perevanem 03 Perevanema abi line 04 Kokku last vahetult kasvatavad isikud (summeerib read 01–0 4 ) 05 Sotsiaaltöötaja 06 Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad * 07 KOKKU/keskmine 08 * Nimeta m uud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad : VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS 1. Teenusesaajad soo , vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus) Sugu Rea nr Kokku eelmise aruandeaasta lõpus Vanuserühmad Kokku aruandeaasta lõpus 18–64 65–79 80–84 85+ A B 1 2 3 4 5 6 Mehed 01 Naised 02 Kokku 03 ne is t dementsuse diagnoosiga 04 2. Teenusesaajate jaotus hooldusteenuse eest tasumise alusel Isikute arv eelmise aruande aasta lõpus Isikute arv aruandeaasta lõpus Kokku (v2 + v3) neist Kokku (v 5 + v 6 ) neist isiku d, kelle hooldus teenuse eest tasus kohalik omavalitsus vähemalt osaliselt i siku d, ke s tasusid oma hooldus-teenuse eest ise isiku d, kelle hooldus teenuse eest tasus kohalik omavalitsus vähemalt osaliselt isiku d, ke s tasusid oma hooldusteenuse eest ise 1 2 3 4 5 6 3 . Intervallhooldus t (ajutis t ööpäevaringse t hooldus t ) sa anud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Teenuse saajate arv ( üks kord ) Teenuse saamise kordade arv Isikute teenuse saamise aeg kokku (ööpäevades) 1 2 3 4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, k äsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus) põhitöötajate kohta . Töötaja Rea nr Täidetud ametikohtade arv (koormused aasta lõpus ) Täitmata ametikohtade arv (koormused aasta lõpus ) Töötajate arv aasta lõpus (isikute arv) K eskmine töötajate arv oktoobris , taandatud täistööajale Brutot öötasu oktoobris kokku , eurot Keskmine b ruto töötasu oktoobris , eurot (v 5 / v 4) A B 1 2 3 4 5 6 Hooldustöötaja 01 Abihooldustöötaja 02 Huvijuht 03 Tegevusjuhendaja 04 Sotsiaaltöötaja 05 Õde ¹ 06 Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad * 07 Kokku (rida 01 + ...+ 07 ) / keskmine 08 ¹ Õ e kohta esitavad andmed ainult need teenuseosutajad, k e llel pole tervise kassaga lepingut ehk kes rahasta vad õendus teenust teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust . * Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad: 5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. Teenust saanud isikute arv kokku Isikute teenuse saamise aeg kokku (ööpäeva-des) Kulutused ühe isiku kohta keskmiselt ööpäevas, eurot (v 9 / v2) Kulutuste rahastusallikad , euro t Kulutused teenusele kokku, eurot (v4 +…+ v 8 ) sh m editsiini- ja hügieeni tarbed , konto 5522 00 i sik u omaosalus k ohalik omavalitsus riik välisvahendid m uu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 PÄEVAHOIUTEENUS 6 . Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Rea nr Vanuserühmad Teenust saanud isikud kokku (üks kord) (v1 +...+ v4) 18– 64 65–79 80–84 8 5 + A B 1 2 3 4 5 Kokku 01 neist dementsuse diagnoosiga 02 7 . Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenust saanud isikud kokku (üks kord) Isikute teenuse saamise aeg kokku (päeva-des) Kulutused teenusele kokku, eurot (v3 +…+ v 7 ) K ulutu ste rahastusallikad, eurot Kulutused ühe isiku kohta keskmiselt päevas, eurot (v 3 / v 2 ) i sik u omaosalus k ohalik omavalitsus riik välisvahendid m uu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 TUGIISIKUTEENUS 1. Tugiisikuteenuse saajad siht rühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Rea nr Perede arv Pereliikmete /teenusesaajate arv Lapsed ( 0–17 ) Täis ealised (v 4 + v 5) sh vanuses Kokku isiku i d (v 2 + v 3 ) 18– 64 65+ A B 1 2 3 4 5 6 1. Pere tugiisikuteenuse saaja d 01 1.1 suure hoolduskoormusega perede ja ne n des suure hooldusvajadusega laste arv 0 2 2. Laps või täisealine (v.a pere tugiisikuteenuse saajad) (r04 + r0 5 ) 0 3 X 2.1 suure hooldusvajadusega isikud 0 4 X 2.2 muu vajaduse tõttu abi vajav isik 0 5 X Kokku (r01 + r0 3 ) 0 6 X 2 . Teenust saanud lapsed teenuse saamise koha ja /või eesmär gi järgi (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Rea nr Kokku neist teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi lapse kodus haridus - asutuses vabaaja veetmisel, huvi - tegevuses, tervis hoiu asutuses transpor dis , liikluses A B 1 2 3 4 5 Suure hooldus vajadus e ga lapsed 0 1 nendest raske puudega lapsed 0 2 sügava puudega lapsed 0 3 M uu vajaduse t õttu abi vajavad lapsed 0 4 K okku (r01 + r0 4 ) 0 5 3 . Tugiisikute arv Rea nr Kokku aruandeaasta lõpus A B 1 Pere tugiisikud 01 La pse tugiisikud 02 Täikasvanu tugiisikud 03 Tugiis i kute arv kokku 04 sh läbinud tugiisiku kool i tuse 0 5 4 . T eenuse osutamise kulu d ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Rea nr Teenuse maht tundides Kulutused teenusele kokku, eurot (v3 + v4 + v5 + v6 + v7 ) K ulutus te rahast u s allikad, eurot Keskmised kulutused ühe teenusetunni kohta (v2 / v1) i sik u oma - osalus kohalik oma-valitsus riik välis -vahendid muu A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Pere tugiisikuteenuse saaja 01 sh suure hoolduskoormusega 02 Laps 0 3 sh suure hooldusvajadusega 04 Täisealine 0 5 Kokku (r01 + r0 3 + r0 5 ) 06 SOTSIAALTRANSPORDITEENUS 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) Teenuse saaja vanuse - ja sihtrühm Rea nr Kokku neist teenuse saamise eesmärgi järgi hariduse omandamine t öötamine avalike teenuste kasutamine muu (sh huvitegevus, vaba aja veetmine) A B 1 2 3 4 5 Teenuse saajad kokku 01 nendest lapsed (0 ‒ 17) 02 sh suure hooldus vajadusega lapsed 03 nendest raske puudega lapsed 04 sügava puudega lapsed 05 18 ‒ 64 06 65 + 07 Kõikidest teenuse saajatest need, kes kasutasid kohandatud transpordivahendit 08 X X X X 2 . Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses (aruande aasta jooksul) Teenuse osutamise variandid Rea nr Tähistage sobiv numbriga "1" (valida võib mitu varianti) A B 1 Teenust osutab KOVi või allasutuse töötaja 01 Teenust osutab sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostav vedaja), kellega on sõlmitud leping teenuse osutamiseks 0 2 Teenust korraldab piirkondlik ühistranspordi keskus (ÜTK), kes on riigihankega leidnud sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostava vedaja) 0 3 KOV hüvitab sotsiaaltransporditeenus t saama õigustatud isikule teenus e esitatud arvete alusel 0 4 3 . Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenusesaaja sihtrühm Rea nr Kulutused teenusele kokku, eurot K ulutus te rahast u s allikad, eurot i sik u omaosalus kohalik omavalitsus riik välis-vahendid muu A B 1 2 3 4 5 6 Kokku 01 Täisealised 02 Lapsed 03 sh suure hooldusvajadusega lapsed 04 KODUTEENUS 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul) Rea nr Teenusesaajad kokku aruandeaasta jooksul neist üksi elavad perede koosseisus elavad A B 1 2 3 Koduteenuse saajad kokku 01 sh kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad teenusesaajad 02 2. Koduteenuse saajad soo , vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühm O sutatud teenuse maht Rea nr Mehed Naised Kokku A B 1 2 3 18– 64 01 65–74 0 2 75–84 0 3 85+ 0 4 Kokku (r01 +...+ r0 4 ) 0 5 Osutatud teenuse maht kokku (tundides) 0 6 X X Keskmine teenusetundide arv kuus ühe teenusesaaja kohta (r0 6 / r0 5 /12) 0 7 X X 3. Koduteenust vahetult osutava te isiku te arv (aruandeaasta lõpus) Rea nr Kokku aruandeaasta lõpus A B 1 T eenust osutavad isikud 01 sealhulgas läbinud vastava koolituse 02 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenuse maht kokku, tundides Kulutused teenusele kokku, eurot (v3 +…+ v 7 ) Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised kulutused ühe teenusetunni kohta, eurot (v2 / v1) i sik u omaosalus k ohalik omavalitsus riik välisvahendid m uu 1 2 3 4 5 6 7 8 ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, tegevus piirangu ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul) Teenusesaaja vanus; osutatud teenuse maht Rea nr Mehed Naised Kokku Kokku neist Kokku neist Kokku neist ainult liikumis-piiran- guga ainult nägemis-piiran- guga ainult liikumis-piiran- guga ainult nägemis-piiran- guga ainult liikumis- piiran-guga ainult nägemis-piiran- guga A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 18 – 49 1 50–64 2 65 + 3 Kokku teenuse-saajaid (r01 +...+ r03) 4 Teenuse osutamise maht kokku, tundides 5 X X X X X X Keskmine teenusetundide arv kuus ühe teenusesaaja kohta (r05 / r04 / 12) 6 X X X X X X 2 . Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenuse saaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Teenuse saamise eesmärk Rea nr Mehed Naised Kokku kokku neist vanuses kokku neist vanuses kokku neist vanuses 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+ A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Õppimine ja õppimisega seotud tegevused 0 1 Töötamine 0 2 Kodu ja perega seotud tegevused 0 3 Avalikud teenused 0 4 Ühiskondlikud ja vaba aja tegevused 0 5 Kokku ( r 01 +...+ r 05) 0 6 3 . Isiklike abistajate arv Rea nr Kokku aruandeaasta lõpus A B 1 Kokku 0 1 sh läbinud isikliku abistaja koolituse 0 2 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenuse maht kokku, tundides Kulutused teen u sele kokku, e urot (v3 +…+ v 7 ) Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised kulutused ühe teenusetunni kohta, eurot (v2 / v1) i sik u omaosalus k ohalik omavalitsus rii k välisvahendid muu 1 2 3 4 5 6 7 8 LASTEKAITSE KOHALIK U OMAVALITSUS E ÜKSUSES 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul) Rea nr Tüdrukud Poisid Kokku A B 1 2 3 Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane juhtum (aruandeaasta jooksul) 0 1 neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal seetõttu , et lapse abivajadus sai rahuldatud 0 2 Nende l aste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 0 3 Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks) e estkosteperre 0 4 h ooldusperre 0 5 a senduskodusse või perekodusse 0 6 t urvakodu sse 0 7 n aasid perekonda 08 m uu 09 -864235 -144145 0 0 EELNÕU 12.02.2026 MINISTRI MÄÄRUS N r Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” lisad 3, 4, 6, 8, 9, 10, 11, 12 ja 16 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller s otsiaal minister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 3 . Isikliku abistaja teenus Lisa 4 . Koduteenus Lisa 6 . Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Lisa 8 . Sotsiaaltransporditeenus Lisa 9 . Tugiisikuteenus Lisa 10 . Võlanõustamisteenus Lisa 11 . Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses Lisa 12 . Erihoolekandeteenused Lisa 16 . Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Meie 06.03.2026 nr 1.2-2/24-1 Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: Eelnõu ja seletuskiri lisadega Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Statistikaamet Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Hoolekandeteenused AS Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Marion Rummo [email protected] EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/26-0293 - Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.03.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ba2fd046-afdd-4acd-9342-0c37263c5d68 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ba2fd046-afdd-4acd-9342-0c37263c5d68?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main