3. isiku seisukoht vaidlustusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 6. märts 2026 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT VAIDLUSTUSE OSAS KOLMAS ISIK: Enefit OÜ, registrikood: 11184032 ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport registrikood: 10312960 VASTUTAV ISIK: HILDE VONDER e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA: Leonhard Weiss OÜ (ühispakkujad) Registrikood 12083348 Vesse tn 8, 11415 Tallinn Diotech Nord OÜ Registrikood 14673501 Lõõtsa 4, 11415 Tallinn ESINDAJA: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] RIIGIHANGE: “Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“ (viitenumber 301334) KOLMANDA ISIKU 1. Jätta ühispakkujate Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ TAOTLUSED: vaidlustus rahuldamata; 2. Jätta menetluskulud Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ kanda ning mõista viimaselt Enefit OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. I ASJAOLUD 1. Enefit OÜ (edaspidi: kolmas isik) osaleb AS-i Tallinna Linnatransport (edaspidi: hankija) poolt läbiviidavas riigihankes viitenr 301334 „Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“ (edaspidi: Riigihange). 1 2. Hankija tegi 20.02.2026 otsuse nr 5-1/8869-1, millega lükkas tagasi Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ (ühispakkujad, edaspidi koos: vaidlustaja) pakkumuse ning tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. 3. 02.03.2026 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palub hankija 20.02.2026 otsuse tühistada osas, millega tema pakkumus tagasi lükati ja kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistati. 4. Kolmas isik esitab enda seisukoha vaidlustuse osas. Kolmas isik leiab, et hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on põhjendatud ja õiguspärane, mistõttu puudub vaidlustuse rahuldamiseks alus. Kolmas isik põhjendab enda seisukohta vaidlustatud otsuste õiguspärasuse osas ptk-s II. Menetluslikke küsimusi käsitleb ning enda menetluskulude nimekirja esitab kolmas isik dokumendi ptk-s III. II KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT VAIDLUSTUSE OSAS Vaidlustaja on pakkunud tsooni 3 osas nõuetele mittevastavaid seadmeid 5. Vaidlustaja pakkumuses esitatud andmed tõendavad, et vaidlustaja ei ole tsooni 3 puhul pakkunud Tehnilise kirjelduse lisa 1 (edaspidi: TK Lisa 1) p-s 5.1, 5.2 ning p 6.32 kirjeldatud moodulitega (ehk valdkonnas tuntud ka kui jõukapp + satelliitlaadimispunktidega) lahendust. 6. Nimelt TK Lisa 1 ptk 5.1 – 5.4 ning 6.1 ja 6.32 kohaselt soovib hankija osta tehases valmistatud, katsetatud ja paigaldusvalmis teisaldatavad konteinerlahendusega laadimistaristud koos nende projekteerimise, ehitustööde (sh vajalikud load), paigaldamise, seadistamise ja pingestamisega, millest: 1) tsoonidesse 1 ja 2 sooviti kokku 32 tk DC CCS Combo tüüp 2 pistikühendusega laadijat/laadimismoodulit; ja 2) tsooni 3 laadimismooduleid, mille arvu määrab pakkuja vastavalt pakutava seadme mõõtudele (vt TK Lisa p 5.4). 7. Sealjuures on TK Lisa 1 punktis 5.2 märgitud, et tsooni 3 paigutatavate seadmete valikul tuleb lähtuda punktis 6.32 defineeritud tehnilistest põhimõttest. Viidatud sätte kohaselt käsitleb hankija laadimisjaama ja laadimismoodulit kui kahte erinevat tehnilist lahendust. Laadimisjaama ja laadimismooduli erinevus on illustreeritud põhimõttejoonistel, vastavalt joonisel 5 (laadimisjaam) ja joonisel 6 (laadimisjaam koos laadimismooduliga). 8. TK Lisa 1 joonisel 5 on kajastatud nö iseseisev laadimisjaam, kus kõik laadimisseadmed asuvad kohe laadimisjaama sees: TK Lisa 1 Joonis 5 Päriselu näide internetist 2 9. TK Lisa 1 joonises 6 on kajastatud nö satelliitlaadimispunktidega ehk hankija terminoloogias „moodulitega“ lahendus, mis tähendab jaotatud süsteemi, kus mõõtmetelt suurem jõuelektroonika on viidud eraldi asuvasse tsentraalsesse jõukappi, ning parkimiskohtade juures on vaid elegantsed ja kompaktsed pistikuga satelliitpostid, mis ise laadimisseadet ei sisalda. Selline nö satelliitlaadijatega ehk „moodulitega“ lahendus võimaldab nutikalt ja dünaamiliselt jaotada võimsust erinevate satelliitpostide vahel. Lisaks, satelliidid on väga kitsad (tihti vaid paarikümne sentimeetri laiused) ja neid on lihtne paigutada kitsastele parkimissaartele, ilma et need autosid segaks. Kõige levinum lahendus avalikes kiirlaadimisparkides on 4 kuni 6 satelliiti ühe jõukapi kohta: TK Lisa 1 Joonis 6 Päriselu näide internetist 10. Seega TK Lisa 1 p-dest 5.1 – 5.2 ning 6.1 ja 6.32 tuleneb, et tsoonides 1 ja 2 pidi pakkuma 2 pistikühendusega nö iseseisvaid laadimisjaamu ning tsoonis 3 satelliitlaadimispunktidega ehk hankija terminoloogias „moodulitega“ lahendust, millise arvu pidi määrama pakkuja ise vastavalt parka pikkusele ning pakutava seadme mõõtudele. 11. Vaidlustuse lisas 3 esitatud hankija otsuse põhjendustest nähtuvalt on aga vaidlustaja pakkumuses toodud andmete kohaselt pakkunud tsoonis 3 iseseisvaid laadimisjaamu, mitte TK Lisa 1 punkti 5.5 kohaselt nõutud satelliitlaadimispunktidega ehk „moodulitega“ lahendust. Nii on hankija oma otsuse põhjendustes selgelt öelnud: „Pakkuja on oma pakkumuses esitanud tsooni 3 kohta standalone tüüpi 200 kW laadimisjaamad („The 200 kW standalone charging stations“), mitte aga laadimismoodulitel põhineva lahenduse.“ 12. Kuigi kolmandale isikule ei ole kättesaadav vaidlustaja pakkumuse sisu, on ilmne, et hankija on vastavad andmed võtnud pakkuja poolt Vastavustingimuste p 2 alusel esitatud pakkumuse dokumentidest. Nimelt viidatud tingimuse kohaselt peab pakkuja esitama vabas vormis dokumendi, mis kirjeldab laadimisjaamade vastavust TK lisa 1 punktile 6, sealhulgas peab pakkuja esitama: 1) laadimistaristu plokkskeemi vastavalt TK lisa 1 punktile 6.8; ja 2) laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D joonised PDF formaadis vastavalt TK lisa 1 punktile 6.9. 13. Kuna hankija on otsuse põhjendustes viidanud otseselt vaidlustaja pakkumuses kasutatud seadme tüübi nimetusele „The 200 kW standalone charging stations“, saab vastav nimetus tähistada vaid iseseisvat laadimisjaama. Seda põhjusel, et satelliitmoodulitega lahenduse puhul ei saa ühegi terminoloogilise käsitluse järgi tegemist olla „laadimisjaamaga“ ehk charging station’ga, kuna moodulid/satelliidid ise ei sisalda laadimisseadet (see asub keskses jõujaamas). Satelliitlaadimispunktide ehk moodulite näol on tegemist lihtsalt pistikkaabliga laadimispostidega, mis on ühendatud kaugemal asuvasse ja laadimisseadet sisaldavasse nn jõujaama. Samuti viitab vaidlustaja pakkumuses kasutatud inglisekeelne sõna „standalone“ asjaolule, et tegemist on just iseseiva/eraldiseisva laadimisjaamaga. Satelliitmoodulitega lahenduse puhul on tegemist aga ühest jõujaamast koosneva jaotatud süsteemiga, kus satelliitpost iseseisvalt toimida ei saa (sest laadimisseadmed asuvad jõujaamas). 3 14. Hankija poolt esitatud otsuse põhjenduste pinnalt võib seega eeldada, et vaidlustaja poolt Vastavustingimuste p 2 alusel esitatud vabas vormis esitatud dokumendi ning selle osana pdf- formaadis esitatud laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D jooniste kohaselt on vaidlustaja pakkunud tsoonis 3 just nö iseseisvaid laadimisjaamu, mitte aga TK Lisa 1 p 5.2 kohaselt nõutud satelliitlaadimispunktidega ehk „moodulitega“ lahendust. Vaidlustaja 05.02.2026 vastus kinnitab pakkumuse sisu, mitte ei muuda seda 15. Et vaidlustaja pakkus tsoonis 3 just iseseisvaid laadimisjaamu ehk laadimisseadmeid sisaldavaid laadimisjaamu, tõendab üheselt ka vaidlustuse lisas 4 esitatud vaidlustaja 05.02.2026 vastus hankijale, kus vaidlustaja on arvutustega selgitanud, kuidas ta mahutab tsoonis 3 asuvasse parkla mõõtudesse 13 tk 200 kW 750 mm laiusega laadimisseadet: 16. Kuna vaidlustaja kasutab just terminit „laadimisseade“, näitab see üheselt, et tegemist ei saa olla (laadimisseadmeid mittesisaldavate) satelliitlaadimispunktide ehk hankija terminoloogias „moodulitega“. 17. Et vaidlustaja pakkus just iseseisvaid laadimisseadmeid, näitab üheselt ka vaidlustaja 05.02.2026 vastuses kajastatud laadimisjaama ning satelliitpunkti mõõtude võrdlus. Nimelt on vaidlustaja ise oma 05.02.2026 vastuses hankijale märkinud, et võib lisaks tsoonis 3 pakutavale 750 mm laiusega laadimisseadmele pakkuda alternatiivselt ka kompaktsete (st kitsamate ehk 300 mm laiusega) satelliitpunktidega lahendust. Eelnev mõõtude erisus kajastab otseselt ka pakutavate lahenduste olulist erinevust ja ühe eelist teise ees - eraldiseisvate laadimisjaamade ning satelliitlaadimispunktide mõõtmed erinevad väga palju, sest tavaline laadimisjaam sisaldab kogu elektroonikat, samas kui satelliitpost on enamasti ainult kaabli ja pistiku “dispenser” – suur võimsuselektroonika on eraldi jõujaamas. 18. Seega kinnitab vaidlustaja 05.02.2026 vastus selgelt vaidlustaja tegelikku tahet pakkuda tsoonis 3 just laiemaid ehk 750 mm laiusega laadimisseadmeid ning pakkuda sellele lisaks alternatiivina hankija poolt tegelikult soovitud 300 mm laiuseid satelliitlaadimispunktidega ehk hankija terminoloogias „moodulitega“ lahendust (kus moodulid ei sisalda ise laadimisseadmeid). Kuna seda alternatiivina pakutud nõuete vastavat lahendust aga vaidlustaja pakkumus ei sisalda, ei ole hankijal ka võimalik seda pakkumuste esitamise tähtaja järgselt esitatud infot ja lahendust arvesse võtta. RHS § 46 lg 4 alusel on lubatavad vaid selgitused, mis pakkumust sisuliselt ei muuda. 19. Isegi, kui vaidlustaja pakkumus ka oleks sellist alternatiivset lahendust sisaldanud, oleks see ikkagi toonud kaasa pakkumuse sisulise mittevastavuse ning hankija kohustuse pakkumus tagasi lükata (vt RHS § 111 lg 4), kuna Riigihankes ei olnud alternatiivsete lahenduste esitamine lubatud (vt Hanketeate p 5.1.12: Variandid: Ei ole lubatud). 20. Nõustuda ei saa vaidlustaja etteheitega, et vaidlustaja 05.02.2026 vastus hankijale ei käsitle tema poolt tsooni 3 pakutud seadmete tehnilist lahendust, mistõttu on hankija omistanud vaidlustajale seisukohti, mida viimane esitanud pole. Vaidlustuse lisas 4 esitatud vaidlustaja vastuse sisu näitab üheselt, et see nii pole. Vaidlustaja on sõnaselgelt kirjeldanud laadimiskohtade arvu määramist pakkumuses esitatud 750 mm laiusega laadimisseadmete alusel. Nagu eespool aga selgitatud, et sisalda hankija soovitud moodulid ehk satelliitlaadimispunktid mistahes laadimisseadmeid, kuna need asuvad selle lahenduse puhul kesksetes jõujaamades. Seega ei saanud valdkonnas tegutsev isik nimetada satelliitlaadimispunkte ei kogemata ega tahtlikult oma selgitustes „laadimisseadmeteks“. 4 21. Samuti nähtub vaidlustaja 05.02.2026 vastusest, et on „lisaks kaalunud alternatiivset lahendust, kus kasutatakse kompaktseid satelliitlaadimispunkte laiusega 300 mm“. Kuna vaidlustaja kasutab ise erinevat terminoloogiat ning räägib pakkumuses esitatud laadimisseadmetele alternatiivsest satelliitlaadimispunktidega lahendusest, siis ei saa mõlema vastuses käsitletud seadme puhul olla tegemist tehnoloogiliselt sama lahendusega. Vastasel korral oleks vaidlustaja ka neid alternatiive samasugusena käsitlenud: nimetades mõlemaid lahendusi satelliitlaadimispunktideks või mõlemaid laadimisseadmeteks, lihtsalt erineva laiusega. Seega ei ole põhjendatud vaidlustaja väide, justkui tema 05.02.2026 vastus ei kinnitaks üheselt seda, et vaidlustaja on tsooni 3 osas pakkunud iseseisvate laadimisjaamadega lahendust. 22. Seega hankija on vaidlustaja pakkumuses esitatud andmete alusel õigesti tuvastanud, et vaidlustaja pakkus tsoonis 3 TK Lisa 1 nõuetele mittevastavaid seadmeid, ning selle põhjendatult RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükanud. Vaidlustaja elektriskeem ja hindade erinevused ei muuda pakutud seadme omadusi 23. Vaidlustuse kohaselt kinnitab vaidlustaja poolt Vastavustingimuste p 2 alusel pakkumuse osana esitatud laadimistaristu plokkskeem (elektriskeem) ning vaidlustaja maksumuse tabelis esitatud seadmete hindade võrdlus tsooni 3 ning tsoonide 1 ja 2 vahel, et vaidlustaja pakkus tsoonis 3 siiski TK Lisa 1 p 5.2 kohaselt nõutud satelliitlaadimispunktidega ehk hankija terminoloogias „moodulitega“ lahendust. Vaidlustaja eksib. 24. Isegi, kui vaidlustaja pakkumuses esitatud elektriskeem tsooni 3 osas kajastab TK Lisa 1 p 6.32 kirjeldatud ja joonisel 6 näidatud moodulitega lahendust (ühest 400 kW jaamast hargneb kaks 200 kW moodulit), ei muuda see vaidlustaja pakkumuses esitatud (ja hiljem veel ka vaidlustaja 05.02.2026 vastuses üle kinnitatud) ühemõttelisi andmeid tsoonis 3 pakutud seadmete kohta. 25. Pakkujad pidid laadimistaristu plokkskeemi esitama Vastavustingimuste p 2 alusel nõutud laadimisjaamade vastavust kirjeldava dokumendi osana. Eelnev tähendab, et pakkuja esitatav elektriskeem peab kajastama pakkuja poolt pakutava laadimistaristu elektrilahendust. Seega vaidlustaja viidatud elektriskeem ning sellel erinevate tingmärkide kasutamine ei muuda pakkumuses tsooni 3 osas sõnaselgelt pakutud iseseisvate laadimisjaamadega lahendust („The 200 kW standalone charging stations“) sisult teistsuguseks (ehk satelliitpunktidel põhinevaks) tehniliseks lahenduseks. Nii tähendab elektriskeemi lahknevus (juhul kui see nii peaks ka olema) vaidlustaja pakkumuses pakutud seadmete lahendusest vaid seda, et vaidlustaja pakkumus ei vasta RHAD nõuetele ka pakkumuse osana esitatud elektriskeemi osas. 26. Kindlasti ei saa pakutava seadme tehnilisi omadusi ja lahendust tuletada vaidlustaja poolt pakutud hindade erinevusest tsoonides 1 ja 2 võrdluses tsooniga 3. Pakutavad hinnad kujundab iga pakkuja ise enda äranägemise järgi ning hindade erinevus viidatud tsoonides ei tähenda kuidagigi seda, et need tehniliselt lahenduselt erinevad oleks. Ka iseseivaid laadimisjaamu on väga erinevate omaduste, parameetrite ning seega ka hindadega, mistõttu hankija ei saa ega pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks ka ei tohi tuletada pakutud hindadest või nende erinevusest mistahes tehnilisi omadusi pakutavate seadmete osas. Pakutavate seadmete tehnilised omadused pidi iga pakkuja määrama ise Vastavustingimuse alusel esitatavates dokumentides ning hankija otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustaja pakkunud nende andmete kohaselt tsooni 3 nõutud lahendusele mittevastavaid seadmeid. Hinnaerinevus seda fakti ega neid andmeid pakkumuses ei muuda. Tegemist on sisulise puudusega, mistõttu ei saanud seda puudust ka RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimisega kõrvaldada. 27. Vaidlustaja poolt RHAD tingimustele mittevastava tehnilise lahendusega seadmete pakkumise näol on tegemist pakkumuse sisulise puudusega, mida ei ole võimalik ka RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimisega parandada. 5 28. Nimelt Euroopa Kohtu praktika kohaselt on eelkõige lubatud selgitused, millega ei kaasne pakkumuse sisulist muutmist.1 Kohtupraktika kohaselt on dokumentide vormilise ehk mittesisulise muutmisega tegemist juhul, kui selgitustega esitatavad andmed puudutavad kas dokumentide vähem olulisi aspekte või olulist tingimust üksnes vormiliselt. 2 Kui puudus on selgitustega kõrvaldatav, siis senise kohtupraktika kohaselt peaks hankija eelistama pakkuja õigusi negatiivselt mõjutava otsuse tegemisele selgituste küsimist ning puuduse parandamise võimaluse andmist.3 29. Kuna hankija tuvastas vaidlustaja poolt pakkumuses ning 05.02.2026 esitatud selgituses esitatud andmete alusel, et vaidlustaja on pakkunud tsooni 3 osas RHAD tingimustele mittevastavaid seadmeid, on tegemist pakkumuse sisulise puudusega, mida selgituste küsimisega parandada ei saa. Seega ei olnud hankijal õigust ega veel vähem kohustust vastava puuduse osas selgitusi küsida ega vastavaid seadmeid nõuetele vastavatega asendada lubada. Hankijal oli RHS § 114 lg 2 tulenevalt kohustus sisulise puudusega pakkumus tagasi lükata, mida hankija on ka Riigihankes käesoleval juhul ka kohaselt teinud. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane 30. Kuna hankija on põhjendatult vaidlustaja pakkumuse tagasi lükanud, on ka hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks õiguspärane. III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 31. Kolmanda isiku menetluskulude nimekiri. Kolmas isik esitab enda menetluskulude nimekirja seoses käesoleva seisukoha koostamisega. Kolmanda isiku menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja vandeadvokaat Diana Minumetsa poolt osutatud õigusabist kokkulepitud tunnihinnaga 220 eurot (KM-ta). Kolmanda isiku menetluskulude suurus käesoleva seisukoha esitamise seisuga on kokku 2365 eurot (KM-ta), mis koosnevad järgmistest esindaja töödest: 1) 04.03.2026: Vaidlustuse ja RHAD analüüs, suhtlus kliendiga, seisukoha positsioonide kujundamine – 2 h; 2) 05.03.2026: Kolmanda isiku seisukoha koostamine – 6 h 45 min. 3) 06.03.2026: Kolmanda isiku seisukoha koostamine, kliendiga kooskõlastamine – 2 h Kokku: 10 h 45 min ehk 2365 eurot. 32. Menetluskulude jaotus. Kolmas isik palub jätta menetluskulud vaidlustaja kanda ning vaidlustuse rahuldamata jätmise korral mõista vaidlustajalt kolmanda isiku kasuks välja viimase lepingulise esindaja kulud vastavalt asjas esitatavale nimekirjale. 33. Lepinguline esindaja. Kolmanda isiku lepinguline esindaja kinnitab enda õigust kolmanda isiku esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele esindajale. 34. Kirjalik menetlus. Kolmas isik on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 1 EK C-599/10, p 40; C-131-16, Archus sp. z o.o. ja Gama Jacek Lipik versus Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A., p 36; C-387/14, p 38. 2 K. Taube. Pakkumuse muutmine riigihankemenetluses pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Magistritöö. TÜ 2012, lk 10, 21, 71; EÜK T-211/02, Tideland Signal Ltd versus Euroopa Ühenduste Komisjon, p-d 36–37. 3 Samas, p 43; EÜK T-195/08, p 57; RKHKo 3-19-1501, p 18; 3-3-1-24-13 , p 17; VAKO 21.09.2018, 177-18/194960 , p 18; EÜK T-211/02 , p 37; T-195/08 , p 65; K. Taube 2012, lk 72. 6 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat 7