3. isiku seisukoht vaidlustusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 6. märts 2026 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT VAIDLUSTUSELE KOLMAS ISIK: Enefit OÜ registrikood: 11184032 ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA: Enersense Aktsiaselts registrikood: 11445550 ESINDAJA: Tarmo Sulg isikukood: 37802274228 e-post: [email protected] HANKIJA: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport registrikood: 10312960 VASTUTAV ISIK: Hilde Vonder e-post: [email protected] RIIGIHANGE: Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine, riigihanke viitenr 301334 KOLMANDA ISIKU 1. Jätta Enersense Aktsiaseltsi (registrikood: 11445550) TAOTLUSED: vaidlustus rahuldamata; 2. Mõista Enersense Aktsiaseltsilt (registrikood: 11445550) Enefit OÜ (registrikood: 11184032) kasuks välja lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. I SISSEJUHATUS 1. Enefit OÜ (edaspidi: kolmas isik) osaleb Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport (edaspidi: hankija) poolt läbiviidavas riigihankes viitenr 301334 „Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“ (edaspidi: Riigihange). 2. 20.02.2026 tegi hankija otsuse, millega mh lükkas tagasi Enersense Aktsiaseltsi (edaspidi: vaidlustaja) pakkumuse, sest see ei vastanud kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele (edaspidi: Otsus). Samas dokumendis tunnistas hankija vastavaks ning edukaks kolmanda isiku pakkumuse. 3. 02.03.2026 esitas vaidlustaja vaidlustuse, milles palub RHS § 190 lg 4 p 1 alusel tunnistada kehtetuks hankija Otsuse ning selle aluseks olev protokoll nr 5-1/8868-1, peatada Riigihange RHS § 193 lg 1 alusel ning mõista hankijalt välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv, eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud. 1 4. 03.03.2026 esitas riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi: VAKO) hankijale ja kolmandale isikule vaidlustuse esitamise teate ning määras vaidlustusele vastamiseks tähtaja kolm tööpäeva (st vastus tuleb esitada hiljemalt 06.03.2026). 5. Käesolevaga esitab kolmas isik vastuse vaidlustusele. Vaidlustuses esitatud seisukohad on põhjendamatud. Tehnilise kirjelduse lisast 1 (edaspidi: TK Lisa 1) tuleneb selgelt, et TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 nimetatud nõuded laienevad mh tsoonis 3 pakutavale lahendusele. Tegemist ei ole mitmeti tõlgendatavate tehniliste tingimustega, nagu seda väidab vaidlustaja. Kolmas isik põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 6. Kolmas isik põhjendab enda seisukohta vaidlustatud otsuste õiguspärasuse osas ptk-s II. Menetluslikke küsimusi käsitleb ning enda menetluskulude nimekirja esitab kolmas isik dokumendi ptk-s III. II SEISUKOHT VAIDLUSTUSE OSAS Sissejuhatus 7. Vaidlustaja asub vaidlustuse p-s 7 seisukohal, et TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 toodud nõuded ei laiene automaatselt TK Lisa 1 p-s 5 tsooni 3 osas soovitud erilahendusele. Samas väidab vaidlustaja vaidlustuse p-s 8, et tegemist on mitmeti mõistetavate tehniliste tingimustega, mida hankija on rakendanud pakkuja (s.o vaidlustaja) kahjuks, rikkudes riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõuet. Seega võib järeldada, et vaidlustaja hinnangul on TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 nimetatud nõuete kohaldatavus tsoonis 3 pakutavatele seadmetele vaidlustaja hinnangul mitmeti mõistetav. Kolmas isik vaidlustajaga ei nõustu. 8. Nimelt VAKO ja kohtute pikaaegse praktika kohaselt tuleb hankedokumente tõlgendada mõistliku isiku arusaamast lähtudes. Kuna riigihanke alusdokumendid on avalikkusele suunatud tahteavaldused, tuleb neid tõlgendada nii, nagu mõistlik isik neid mõistma pidi. Sealjuures tuleb mõistlikuks isikuks pidada hankeesemega seonduva valdkonna spetsialiste.1 9. Praegusel juhul saab nii valdkonna spetsialistidest lähtuva tõlgendusstandardi kui ka kõigi teiste RHAD tingimuste tõlgendamiseks kasutatavate tõlgendamisreeglite (grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline) rakendamise tulemusena jõuda vaid ühele seisukohale, et tsooni 3 pakutavatele seametele kohalduvad kõik TK Lisas 1 ptk 6, sh p-des 6.21 ja 6.22 nimetatud nõuded, mistõttu on hankija põhjendatult vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel mittevastavana tagasi lükanud. Kolmas isik põhjendab enda seisukohta järgmiselt. TK Lisa 1 ptk 6 tingimused kohalduvad kõikide tsoonide „laadimisjaamadele“ 10. Esiteks on ebaõige vaidlustaja arusaam, justkui tuleneks TK Lisa 1 terminoloogiast, et tsoonis 3 pakutavatele seadmetele ei kohaldu kõik TK Lisa 1 ptk 6 tingimused. TK Lisa 1 p-s 6 pealkirjaga „Laadimisjaamad“ sätestatud nõuded kohalduvad kõikidele Riigihankes pakutavatele laadimisjaamadele (nagu sellele viitab TK Lisa 1 p-i 6 pealkiri) ehk kõikidele erinevatele laadimist võimaldavatele seadmetele – nii tsooni 1, tsooni 2 kui ka tsooni 3 seadmetele. Sellele viitavad üheselt mõiste „laadimisjaam“ läbiv kasutamine järgmistes RHAD tingimustes: 11. Tehnilise kirjelduse p-i 2.1 kohaselt on pakkuja ülesandeks uute alajaamade, kaablite ja laadimisjaamade paigalduseks ehitusprojekti koostamine ning vastavalt koosatud projektile ehitustööde teostamine. Selle alusel on hankija selgelt väljendanud, et eeltoodud tööd peavad olema teostatud (i) alajaamade, (ii) kaablite ja (iii) laadimisjaamade kohta. Eelnev ilmestab, et neid paigaldamisele kuuluvaid esemeid, mis ei ole kaablid ega alajaamad, on hankija käsitlenud laadimisjaamadena, sh tsoonis 3 paigaldatavad seadmed. 12. Vastavustingimuste p 2 näeb ette, et laadimisjaamad peavad vastama TK Lisa 1 p-s 6 nimetatud tingimustele. Kuivõrd vastavustingimustes ei erista hankija laadimisseadmeid tsoonide kaupa - st hankija ei ole seadnud eraldi vastavustingimusi tsoonidesse 1 ja 2 1 VAKO 137-19/208969, p 20. 2  paigaldatavatele nö iseseisvatele laadimisjaamadele ega tsoonis 3 paigaldatavatele laadimismoodulitel põhinevale lahendusele - on ilmne, et hankija on „laadimisjaama“ all pidanud silmas kõikides tsoonides pakutavaid laadimislahendusi. 13. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et vastavustingimuse p-i 2 kohaselt peab pakkuja esitama vabas vormis dokumendi, mis kirjeldab laadimisjaamade vastavust TK Lisa 1 p-le 6, sh peab pakkuja esitama: 1) laadimistaristu plokkskeemi vastava TK lisa 1 punktile 6.8; 2) laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D joonised PDF formaadis vastavalt TK lisa 1 punktile 6.9. TK Lisa 1 p-i 6.1 kohaselt tähendab laadimistaristu mh ka tsoonis 3 paigaldatavaid seadmeid: „Hanke eesmärkide hulka kuulub tehases valmistatud, katsetatud ja paigaldusvalmis teisaldatavad konteinerlahendusega laadimistaristud koos nende projekteerimise, ehitustööde (sh vajalikud load), paigaldamise, seadistamise ja pingestamisega. Kokku 32 tk DC CCS Combo tüüp 2 pistikühendusega laadijat/laadimismoodulit ja tsooni 3 paigaldatavate laadimismoodulite arv, vastavalt pakkuja arvestusele.” Sellest saab järeldama, et hankija on vastavustingimuse p-i 2 kohaselt nõudnud, et pakkuja tõendab pakkumuses ka tsoonis 3 pakutavate seadmete vastavust TK Lisa 1 p-s 6 (sh p-des 6.21 ja 6.22) nimetatud nõuetele. 14. Vaidlustaja on viidanud TK Lisa 1 p-le 6.32, mille kohaselt käsitleb hankija laadimisjaama ja laadimismoodulit kui kahte erinevat tehnilist lahendust, mistõttu ei peaks vaidlustaja väitel TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 nõuded laadimisprotsessi kuvamiseks justkui laadimismoodulitega lahenduse puhul kehtima. Vaidlustaja eksib. 15. Nimelt sama TK Lisa 1 punkti teine lause selgitab, et laadimisjaama ja laadimismooduli erinevus on illustreeritud põhimõttejoonistel, vastavalt joonisel 5 (laadimisjaam) ja joonisel 6 (laadimisjaam koos laadimismooduliga). 16. Joonis 5 kujutab iseseisva laadimisjaama lahendust (Joonise 5 pealkirja kohaselt „Laadimisjaam“): 17. Joonis 6 kujutab laadimismoodulitega lahendust (Joonise 6 pealkirja kohaselt „Laadimisjaam laadimismooduliga“): 18. Sellest tulenevalt pidid pakkujad tsoonides 1 ja 2 pakkuma joonisel 5 kujutatud lahendust ja tsoonis 3 joonisel 6 kujutatud lahendust (TK Lisa 1 p-d 5.2 ja 6.32). Samas jooniste 5 ja 6 pealkirjad viitavad selgelt sellele, et mõlema lahenduse näol on tegemist laadimisjaamaga TK Lisa 1, vastavustingimuste ja muude RHAD tingimuste tähenduses – nende erinevus seisneb vaid selles, et tsoonides 1 ja 2 on laadimisseadmed juba parklas asuva ja pistikuga 3  ühendatud laadimisjaama sees, samas kui laadimismoodulitega lahenduse puhul paigaldatakse kompaktsemad ja pistikuga laadimismoodulid (satelliitllaadimispunktid) parkimiskohtade juurde, samas kui suur laadimisseadmeid sisaldav laadimisjaam asub reeglina parkimiskohtadest eemal. Seega TK Lisa 1 p-s 6.32 viidatud tehnilise lahenduse erinevus seisnebki jooniste 5 ja 6 kohaselt selles, et nn laadimisjaama lahenduse puhul saab sõidukit laadida otse jaamast ning nn laadimismooduli lahenduse puhul saab sõidukit laadida suuremahulisest laadimisjaamast laadimismooduli kaudu. Mõlemal juhul moodustavad aga tsoonides 1 ja 2 soovitud iseseisvad laadimisjaamad ning tsoonis 3 soovitud moodulitega laadimisjaam kokku TK Lisa 1 ptk 6 ja teiste RHAD tingimuste mõistes siiski „laadimisjaamad“. 19. Veelgi enam, TK Lisas 1 joonistelt 5 ja 6 on näha, et hankija eeldas nii tsoonis 1 ja 2 kasutatava lahenduse kui ka tsoonis 3 kasutatava lahenduse puhul seda, et seadmel, mille kaudu isik sõidukit laeb, oleks p-des 6.21 ja 6.22 nimetatud teavitamissüsteem. Nii on joonisel 5 näha, et sellel kujutatud laadimisjaamal on ekraan (ülemine ristkülik jaama sees). Sarnane ekraan on nähtav ka joonisel 6 kujutatud laadimismoodulil (küll palju väiksemal kujul, aga siiski selgelt äratuntavalt) – vt laadimismooduli sees olev ülemine ristkülik. Seega on hankija mõlema joonisega selgelt näidanud, et eeldab TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 kirjeldatud teavitamissüsteemi mõlema lahenduse puhul. 20. Seega pidi vaidlustaja vastavustingimuste p 2 ning TK Lisa 1 ptk 6 pealkirjas esitatud „laadimisjaama“ terminist üheselt mõistma, et vaidlustaja poolt kõigis tsoonides pakutavad laadimisjaamad peavad vastama TK Lisa 1 ptk 6 nõuetele. TK Lisas 1 ptk 5 tsooni 3 osas esitatud erinõuded tähendavad lihtsalt seda, et lisaks ptk 6 nõuetele peavad tsoonis 3 pakutav moodulitega laadimisjaama lahendus vastama ka ptk 5 toodud tingimustele. Vaidlustaja tõlgendus on vastuolus RHAD süstemaatilise tõlgendamisega 21. Vaidlustaja RHAD tõlgendusele räägib otseselt vastu ka asjaolu, et TK Lisas 1 sisalduv joonis 2 ning TK Lisa 1 p-s 6.21 kattuvad terminoloogiliselt just tsooni 3 seadmetega. Nimelt nähtub TK Lisa 1 joonisest 2, et tsoonis 1 ja tsoonis 2 peavad olema pistik laadimisjaamadega parkimiskohad ning tsoonis 3 pistiklaadijatega läbisõidu parkimiskohad (vt oranžiga ümbritsetud ristkülikud): 22. Ka TK Lisa 1 p-s 6.21 kasutab hankija sõna „pistiklaadijad“: „Pistiklaadijad peavad olema varustatud visuaalse teavitussüsteemiga laadimispunkti oleku kohta, näidates järgnevat informatsiooni: „vaba“; „ühendatud, aga ei lae“, „ühendatud (laadimine)“, „rike“. Lisaks peavad nähtavad olema andmed laadimisprotsessi kohta: • aku laetuse tase protsentides; • laadimise lõpuni kuluv aeg; 4  • laetud energia kogus; • ei aktsepteeri laadimist.” 23. Sellest tulenevalt jääb ebaselgeks, kuidas saab vaidlustaja hinnangul TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 nõuete kohaldatavus olla ebamäärane just tsoonis 3 pakutavate seadmete osas, kui hankija on kasutanud täpselt sama mõistet tsoonis 3 pakutavate seadmete kirjeldamiseks TK Lisa 1 joonises 2. Seega, isegi kui möönda, et hankija on riigihanke alusdokumentides ja ka menetluse käigus kasutanud samade asjade kirjeldamiseks erinevat terminoloogiat ja erinevaid liitsõnu (vaidlustuse p 1 peatükis „Õiguslikud põhjendused“), siis terminoloogia selline kasutamine ei pidanuks tekitama küsimusi tsoonis 3 olevate seadmete osas. TK Lisa 1 p-s 6.21 kasutatud termin ja TK Lisa 1 joonises 2 tsooni 3 kohta kasutatud termin on samasugune. Seetõttu pidanuks TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 nõuete kohaldatavus tsooni 3 seametele olema vaidlustaja jaoks selgem kui tsoonide 1 ja 2 seadmete osas. Vaidlustaja tõlgendus on ebaloogiline 24. Vaidlustaja tõlgenduse ebaõigsust ilmestab ka asjaolu, et kolmandale isikule teadaolevalt said kõik teised pakkujad (sh kolmas isik) aru, et kõik TK Lisa 1 ptk 6 tingimused kohalduvad sh tsooni 3 seametele. Ainus, kes jättis tahtlikult või tahtmatult tähelepanuta, et TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 nimetatud tingimused kohalduvad kõikidele (sh tsoonis 3 pakutavatele) seadmetele, on vaidlustaja. Seega on ilmne, et vaidlustaja tõlgendab RHAD tingimusi valesti või kasutab tingimuste ebaselguse väidet ettekäändena enda hooletuse varjamiseks. 25. Vaidlustaja tõlgendus on ka sisult ebaloogiline, kuna laadimisseadme kasutaja vaatest puudub igasugune loogiline põhjendus sellele, miks tsoonides 1 ja 2 asuvatel parkimiskohtadel hankija soovis TK Lisas 1 p-des 6.21 ja 6.22 kirjeldatud laadimisprotsessi kajastava teavitussüsteemi olemasolu, kuid tsoonis 3 ettenähtud laadimismoodulite kaudu toimuva laadimisprotsessi puhul hankija protsessist teavitamist ei soovi. On ilmselge, et seadme kasutaja vaatest (sõltumata laadimisjaama tehnilisest lahendusest) on oluline teada, mis on laadimisprotsessi seisund: „vaba“; „ühendatud, aga ei lae“, „ühendatud (laadimine)“, „rike“ jne. Seega ka mõistliku isiku standardist lähtuvalt puudub igasugune alus oletada, et hankija peaks millegipärast tsoonis 3 soovima selliseid mooduleid (pistiklaadijaid), millel selline oluline funktsioon ehk teavitussüsteem puudub. Vaidlustaja kannab väidetava ebaselguse puhul selgituste küsimata jätmise riski 26. Isegi kui vaidlustajale oleks tõesti olnud ebaselge, kas tsoonis 3 pakutavatele seadmetele kohalduvad TK Lisas 6.21 ja 6.22 sätestatud nõuded, oleks vaidlustaja saanud selle osas küsida hankijalt selgitust eRHR kaudu („Teabevahetuse“ aknas) , nagu seda tegid teised pakkujad. Nii on portaalis nt uuritud, kas TK Lisa 1 p-s 6.31 nimetatud laadijale kehtivad kõik TK Lisa 1 p-s 6 sätestatud tehnilised nõuded, millele hankija vastas jaatavalt: 27. Vaidlustaja aga säärast võimalust ei kasutanud. See, et vaidlustaja sai ise TK Lisas 1 sätestatud nõuetest valesti aru ega palunud hankijalt selgitust, ei ole hankijale ega teistele pakkujatele etteheidetav ega anna alust Otsuse tühistamiseks. 28. Tallinna Ringkonnakohus on oma praktikas rõhutanud hankemenetluses osalejate kohustust käituda hankedokumentide tingimuste tõlgendamisel heas usus (TSÜS § 138 lg 1) ning 5  küsida hankedokumentide erineva tõlgendusvõimaluse korral hankijalt hankedokumentide tingimuste sisu kohta selgitusi. 2 Kui pakkuja käitumisest nähtuvalt on ta hoidunud teadlikult selgituste küsimata jätmisest, et saavutada pakkumuste hindamise protsessis hankija ja teiste pakkujate huve kahjustades ebaproportsionaalset eelist, võtab pakkuja sellega enda kanda riski, et tema pakkumus võidakse mittevastavana tagasi lükata. 3 Kuivõrd vaidlustaja ei kasutanud antud juhul võimalust küsida hankijalt TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 sätestatud nõuete kohaldatavusest tsooni 3 seadmetele, on vaidlustaja seega ise võtnud teadliku riski, et tema pakkumus võidakse mittevastavana tagasi lükata (mis juhtuski). Tegemist on sisulise puudusega, mistõttu ei saanud seda puudust RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimisega kõrvaldada. 29. Vaidlustuses esitatud asjaoludest ja hankija otsuse põhjendustest nähtuvalt on vaidlustaja esitanud hankijale 04.02.2026, s.o pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva selgitused, mille kohaselt on laadimisseadmete kaabli otsikutele kavandatud LED-valguslahendus, mis annab infot laadimispunki oleku kohta ning lisaks planeeritakse kandekonstruktsiooni postidele ilmastikukindlaid LED-ekraane, millelt kuvatakse iga laadimisotsiku kohta vastav teave. 30. Hankija on aga põhjendatult jätnud vastava teabe arvesse võtmata, kuna selline teave ei olnud pakkumuse koosseisus esitatud, mistõttu vaidlustaja selgitusele lisatud kirjeldus ei täpsusta olemasolevat pakkumuse sisu, vaid lisab sellele uue tehnilise lahenduse kirjelduse. Nimelt Euroopa Kohtu praktika kohaselt on eelkõige lubatud selgitused, millega ei kaasne pakkumuse sisulist muutmist.4 Kohtupraktika kohaselt on dokumentide vormilise ehk mittesisulise muutmisega tegemist juhul, kui selgitustega esitatavad andmed puudutavad kas dokumentide vähem olulisi aspekte või olulist tingimust üksnes vormiliselt. 5 31. Praegusel juhul on hankija põhjendatult otsuses leidnud, et vaidlustaja poolt tsoonis 3 pakutud moodulitel TK Lisa 1 6.21 ja 6.22 nõutud teavitamissüsteemi puudumise näol on tegemist RHAD tingimustele mittevastavate seadmete pakkumisega, mis tähendab pakkumuse sisulist puudust, mida RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimisega parandada ei saa. Seega ei olnud hankijal õigust ega veel vähem kohustust vastava puuduse osas selgitusi küsida ega vastavatel seadmetel puudunud teavitussüsteemi lahendusega pakkumust täiendada lubada. Kokkuvõte 32. Kokkuvõtvalt on kolmas isik seisukohal, et tsoonis 3 pakutavatele seadmetele TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 nimetatud nõuete kohaldamata jätmine on tingitud vaidlustaja enda hooletusest, mitte tingimuste mitmetimõistetavusest. Vaidlustaja ei tutvunud piisavalt hoolikalt tehnilise kirjelduse, TK Lisaga 1 ja vastavustingimustega ning jättis hankijalt ka väidetava ebaselguse olemasolul selgituse küsitamata. Selline hooletu käitumine on etteheidetav vaid vaidlustajale. 33. Vaidlustaja ei eita, et tema poolt tsoonis 3 pakutavate seadmete kirjeldus tema pakkumuses ei vasta TK Lisas 1 p-s 6.21 ja 6.22 sätestatud nõuetele – vastupidiselt, vaidlustaja rõhutab, et ei saanud üldsegi aru, et pidi tsooni 3 seadmetele eelmainitud tingimusi kohaldama (vt nt p 3.3, p 3.5, p 7). Seega on vaidlustaja sisuliselt tunnistanud, et pakkumuses esitatud tsooni 3 lahendus ei vasta TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 sätestatud nõuetele ehk ei vastanud RHAD-s seatud nõuetele. Seetõttu lasus hankijal kohustus vaidlustaja pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. Kuna hankija on vaidlustaja pakkumuse seadusega kooskõlas tagasi lükanud, puudub alus Otsuse (ja selle aluseks oleva protokolli nr 5-1/8868-1) kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu peab vaidlustaja vaidlustuse jätma rahuldamata. 2 TlnRgK 30.08.2011 nr 3-11-1452 p 15 – 18. 3 TlnRgK 30.08.2011 nr 3-11-1452 p 15 – 18. 4 EK C-599/10, p 40; C-131-16, Archus sp. z o.o. ja Gama Jacek Lipik versus Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A., p 36; C-387/14, p 38. 5 K. Taube. Pakkumuse muutmine riigihankemenetluses pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Magistritöö. TÜ 2012, lk 10, 21, 71; EÜK T-211/02, Tideland Signal Ltd versus Euroopa Ühenduste Komisjon, p-d 36–37. 6 III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 34. Kolmanda isiku menetluskulude nimekiri. Kolmas isik esitab enda menetluskulude nimekirja seoses käesoleva seisukoha koostamisega. Kolmanda isiku menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja vandeadvokaat Diana Minumetsa poolt osutatud õigusabist kokkulepitud tunnihinnaga 220 eurot (KM-ta). Kolmanda isiku menetluskulude suurus käesoleva seisukoha esitamise seisuga on kokku 2310 eurot (KM-ta), mis koosnevad järgmistest esindaja töödest: • 04.03.2026: Vaidlustuse ja RHAD analüüs, suhtlus kliendiga, seisukoha positsioonide kujundamine – 1 h 30 min; • 05.03.2026: Kolmanda isiku seisukoha koostamine – 7 h 30 min. • 06.03.2026: Kolmanda isiku seisukoha koostamine, kliendiga kooskõlastamine – 2 h 30 min. Kokku: 11 h 30 min ehk 2530 eurot. 35. Menetluskulude jaotus. Kolmas isik palub jätta menetluskulud vaidlustaja kanda ning vaidlustuse rahuldamata jätmise korral mõista vaidlustajalt kolmanda isiku kasuks välja viimase lepingulise esindaja kulud vastavalt asjas esitatavale nimekirjale. 36. Lepinguline esindaja. Kolmanda isiku lepinguline esindaja kinnitab enda õigust kolmanda isiku esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele esindajale. 37. Kirjalik menetlus. Kolmas isik on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat 7