Maaeluministri ja regionaalministri põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste muutmine

Rahandusministeerium Kliimaministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/173 Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri ja regionaalministri põllumajandus- keskkonnatoetuste määruste muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_keskkonnatoetused_2026.pdf 2. Seletuskiri, SK_keskkonnatoetused_2026.pdf Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Keskkonnaamet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Mittetulundusühing Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajad Birgit Pai 5689 0596 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 06.03.2026 MÄÄRUS xx.xx.2026 nr ….. Maaeluministri ja regionaalministri põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel. § 1. Regionaalministri 10. juuli 2023. a määruse nr 41 „Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise toetus“ muutmine Regionaalministri 10. juuli 2023. a määrust nr 41 „Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise toetus“ täiendatakse §-ga 172 järgmises sõnastuses: „§ 172. Alates 2026. aastast võetud puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse erisus Alates 2026. aastast võetud kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat.“. § 2. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ muutmine Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ § 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja džörsi (JER)“ tekstiosaga „, džörsi (JER) ja läti sinine (LVZ)“. § 3. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ muutmine Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: „§ 151. Alates 2026. aastast võetud põhitoetuse kohase kohustuse erisus Alates 2026. aastast võetud põhitoetuse kohase kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat.“. 1 § 4. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ muutmine Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõikest 2 jäetakse välja sõna „veekaitselisel“; 2) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui § 11 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks.“; 3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel uuesti osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel 2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel.“; 4) paragrahvi 191 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. (6) Paragrahvi 9 lõiget 5 kohaldatakse juhul, kui § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalemise tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“; 5) määrust täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses: „§ 192. Alates 2026. aastast võetud pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise kohustuse erisus Alates 2026. aastast võetud pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat.“. § 5. Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruses nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui § 11 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks.“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel uuesti osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel 2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel.“; 2 3) paragrahvi 191 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. (5) Paragrahvi 9 lõiget 5 kohaldatakse juhul, kui § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalemise tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses: „§ 192. Alates 2026. aastast võetud põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise kohustuse erisus Alates 2026. aastast võetud põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat.“. § 6. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ muutmine Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui § 12 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks.“; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel uuesti osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel 2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel.“; 3) paragrahvi 201 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. (6) Paragrahvi 10 lõiget 5 kohaldatakse juhul, kui § 10 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalemise tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 202 järgmises sõnastuses: „§ 202. Alates 2026. aastast võetud põhjaveekaitselise tegevuse elluviimise kohustuse erisus Alates 2026. aastast võetud põhjaveekaitselise tegevuse elluviimise kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat.“. 3 § 7. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ muutmine Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist peab teavitama Keskkonnaametit.“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Puisniidu taastamisjärgse hooldamise tulemusena peavad olema eemaldatud lehtpuude ja põõsaste võsud.“; 3) paragrahvi 121 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui § 20 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 15. augustiks.“; 4) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, ei pea Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel uuesti osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu koolitusel.“; 5) paragrahvi 121 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „1–3“ tekstiosaga „1–31“; 6) paragrahvi 16 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist peab teavitama Keskkonnaametit.“; 7) paragrahvi 281 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. (4) Paragrahvi 121 lõiget 31 kohaldatakse juhul, kui § 121 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalemise tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“; 8) määrust täiendatakse §-ga 282 järgmises sõnastuses: „§ 282. Alates 2026. aastast võetud pärandniidu hooldamise põhitegevuse elluviimise kohustuse erisused (1) Alates 2026. aastast võetud pärandniidu hooldamise põhitegevuse elluviimise kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat. (2) Lõike 1 kohase kohustuse puhul § 8 lõiget 3 ei kohaldata.“. § 8. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine 4 Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruses nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui § 11 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks.“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel uuesti osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel 2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel.“; 3) paragrahvi 191 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 191. Rakendussätted“ 4) paragrahvi 191 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. (4) Paragrahvi 9 lõiget 5 kohaldatakse juhul, kui § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalemise tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“; 5) määrust täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses: „§ 192. Alates 2026. aastast võetud turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise kohustuse erisus Alates 2026. aastast võetud turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat.“. § 9. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui § 12 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks.“; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel uuesti osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel 2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel.“; 3) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: 5 „(5) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. (6) Paragrahvi 10 lõiget 5 kohaldatakse juhul, kui § 10 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalemise tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Alates 2026. aastast võetud mullakaitselise tegevuse elluviimise kohustuse erisus Alates 2026. aastast võetud mullakaitselise tegevuse elluviimise kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat.“. § 10. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 103 „Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“ muutmine Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruses nr 103 „Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses: „§ 201. Alates 2026. aastast võetud väärtusliku püsirohumaa säilitamise põhitegevuse elluviimise kohustuse erisus Alates 2026. aastast võetud väärtusliku püsirohumaa säilitamise põhitegevuse elluviimise kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat.“. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Triin Kõrgmaa Kantsler 6  SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri ja regionaalministri põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel. Määrusega muudetakse järgmisi maaeluministri ja regionaalministri määrusi: 1) regionaalministri 10. juuli 2023. a määrust nr 41 „Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise toetus“ (edaspidi määrus nr 41); 2) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ (edaspidi määrus nr 84); 3) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ (edaspidi määrus nr 82); 4) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 88); 5) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrust nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 110); 6) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 87); 7) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ (edaspidi määrus nr 79); 8) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrust nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 102); 9) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 86); 10) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrust nr 103 „Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“ (edaspidi määrus nr 103). Kõikides viieaastase kohustuseperioodiga määrustes sätestatakse uute kohustuste võtmisel lühem kohustuseperioodi pikkus. Alates 2026. aastast võetavate kohustuste puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat. Määrustes nr 79, 86–88, 102, 103 ja 110 sätestatakse, et kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. Määrustes nr 79, 86–88, 102 ja 110 sätestatakse alates 2023. aastast toimunud koolitustel osalemise koolituse nõude täitmisel arvesse võtmine. Määruses nr 79 täpsustatakse enne tööde alustamist Keskkonnaameti teavitamise minimaalset aega, puisniidu taastamisjärgne hooldamise lisategevuse nõudeid, sätestatakse puhkeaasta rakendamise keeld põhitegevuse elluviimisel kolmeaastase kohustuseperioodi puhul. Muudatustega võimaldatakse ka uutel taotlejatel põllumajanduskeskkonna sekkumistega liituda ning kohustuse varem võtnud taotlejatel suurendada kehtivaid kohustusi. Muudatused aitavad kaasa sekkumiste eesmärkide täitmisele. Samas tagavad muudatused, et uued kohustused ei ületaks 2029. aastat, mis on n+2 reegli põhjal viimane „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) rakendamise aasta. Seda, milliste sekkumiste puhul saab uusi kohustusi võtta, otsustab regionaal- ja põllumajandusminister iga-aastaselt määrusega. Seega ei taga tehtavad muudatused, et kõigi eelnõus nimetatud sekkumiste puhul saab igal kalendriaastal uusi kohustusi alates 2026. aastast võtta, kuid eelnõuga tehtavad muudatused loovad selleks vajaliku eelduse. Põllumajanduskeskkonnatoetuste abil panustatakse tegevuspõhise riigieelarve programmi „Biomajanduse programm 2025–2028“ tegevusse 5.1 „Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine“, mille eesmärk on põllumajandustootmisega seotud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine ning põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimise tagamine. Samuti panustatakse toetuste abil „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna tegevussuuna järgmistesse eesmärkidesse: väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene, säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Määrustes tehtavad muudatused tulenevad osaliselt strateegiakava muutmisest. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialistid Christofer Lodeson (5338 2172, [email protected]) ja Siim Suure (625 6118, [email protected]) ning nõunikud Merje Põlma (625 6575, [email protected]) ja Birgit Pai (56890 596, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist. Eelnõu § 1, § 3, § 4 punktiga 5, § 5 punktiga 4, § 6 punktiga 4, § 7 punktiga 8, § 8 punktiga 5, § 9 punktiga 4 ja § 10 punktiga 2 sätestatakse viieaastase kohustuseperioodiga määrustes nr 41, 79, 82, 86–88, 102, 103 ja 110 uute kohustuste võtmisel lühem kohustuseperioodi pikkus. Alates 2026. aastast võetavate kohustuste puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat. Muudatuse eesmärgiks on vältida olukorda, kus viieaastase kohustuseperioodiga toetuste kohustused kanduvad edasi järgmisesse finantsperioodi. Muudatused võimaldavad uute kohustuste puhul täita toetuse nõudeid lühema kohustuseperioodi jooksul. Muudatus võimaldab jätkata sekkumise rakendamist käesoleval finantsperioodil ning seeläbi aitab kaasa toetuse eesmärkide saavutamisele. Määruses nr 41 sätestatakse uute kohustuste kohta kolmeaastase kohustuseperioodi pikkus ainult puuvilja- ja marjakultuuride puhul, nii põllu- kui ka köögiviljakultuuride puhul jääb kehtima üheaastane kohustuseperiood. Kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse nõuded ei ole otseselt seotud kohustuseperioodiga, nagu näiteks nõue osaleda koolitusel üks kord kohustuseperioodil. Seega sõltumata sellest, kas taotlejal on viieaastane kohustuseperiood või kolmeaastane kohustuseperiood, peab ta ilma erisusteta toetuse nõudeid täitma igal kohustuseaastal, sealjuures koostama või uuendama puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi igal kohustuseaastal hiljemalt 15. juuniks aiaplaani põllumajandusmaa kohta, millel kasvatab määruse lisas toodud puuvilja- või marjakultuuri sorti, mille kohta ta toetust taotleb. 2 Eelnõu §-ga 2 täiendatakse määruse nr 84 § 5 lõiget 2 uue piimatõuga, milleks on läti sinine (LVZ). Nimetud tõugu loomade kohta on alates 2025. aastast olnud võimalik taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust. Muudatuse kohaselt on alates 2026. aastast võimalik läti sinise veise kohta taotleda ka loomade heaolu toetust. Kuna loomade heaolu toetust saab taotleda piimatõugu veiste kohta, siis ei ole põhjust läti sinist kui piimatõugu välistada. PRIA põllumajandusloomade registri andmetel on tegemist Eestisse hiljuti toodud tõuga. Loomade heaolu sekkumisega toetame tootjaid, kes täidavad kõrgemaid loomade heaolu nõudeid. Ka läti sinise veisetõu pidaja võib seda teha ja on õigustatud seega toetust saama. Eelnõu § 4 punktidega 1 ja 2, § 5 punktiga 1, § 6 punktiga 1, § 7 punktiga 3, § 8 punktiga 1 ja § 9 punktiga 1 täpsustatakse määrustes nr 79, 86–88, 102 ja 110, et kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, ja kohustuse ülevõtmise aasta on kohustuse üleandja viimane kohustuseaasta, peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, olema osalenud vähemalt ühel asjakohasel koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks, määruses nr 41 sätestatu kohaselt 15. augustiks. Eesmärgiks on tagada, et selline kohustuse ülevõtja osaleks kohustuseperioodi lõpuks vähemalt ühel asjakohasel koolitusel. Eelnõu § 4 punktiga 4, § 5 punktiga 3, § 6 punktiga 3, § 7 punktiga 7, § 8 punktiga 4, § 9 punktiga 3 ja § 10 punktiga 1 muudetakse määruste nr 79, 86–88, 102, 103 ja 110 sätet, mille kohaselt alates 2026. aastast kehtiva viieaastase kohustuse suurendamisel üle 20 protsendi ja üle 2 hektari, algab uus kolmeaastane kohustus. Muudatus on vajalik, sest alates 2026. aastast enam uusi viieaastaseid kohustusi võtta ei saa. Toetuse saajal on võimalik eelkirjeldatud juhul jätkata uue kolmeaastase kohustusega. Eelnõu § 4 punktidega 3 ja 4, § 5 punktidega 2 ja 3, § 6 punktidega 2 ja 3, § 7 punktidega 4 ja 7, § 8 punktidega 2 ja 4 ning § 9 punktidega 2 ja 3 täiendatakse määrustes nr 79, 86–88, 102 ja 110 koolitusel osalemise nõuet sättega, mille kohaselt ei pea taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, koolitusel uuesti osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel asjakohasel koolitusel 2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel. Sellisel juhul loetakse koolitusel osalemise nõue täidetuks. Lisaks sätestatakse, et sellist erisust saab rakendada üksnes juhul, kui koolitusel osalemise tähtpäev ei ole viidatud sätte jõustumise ajaks saabunud. See tähendab, et nimetatud sätet saab rakendada üksnes nende taotlejate puhul, kes peavad koolituse ettenähtud kuupäevaks läbima, kuid see koolituse läbimise kuupäev ei ole nimetatud sätte jõustumise ajaks veel saabunud. Eelnõu § 7 punktidega 1 ja 6 täpsustatakse määruses nr 79, mis ajaks tuleb tööde alustamisest Keskkonnaametit eelteavitada. Muudatus võimaldab kohapealseid kontrolle paremini planeerida. Eelnõu § 7 punktiga 2 täiendatakse määrust nr 79 sättega, mille kohaselt tuleb puisniidu taastamisjärgsel hooldamisel hooldada kooslust selliselt, et eemaldatud on ka lehtpuude ja põõsaste võsud. Taastamisjärgses puisniidu hooldamises on loodud ökoloogilised eeldused puisniidule omaste taimede kujunemiseks. Kinnikasvanud puisniite taastatakse võsastunud aladest, kus on valdavalt kiirekasvulised lehtpuud ja põõsad. Seega on vaja taastamisjärgsel hooldamisel tagada niidutaimedele sobiv ökoloogiline elupaik kogu taastatud koosluse ulatuses. Eelnõu § 7 punktiga 8 reguleeritakse ühe muudatusena puhkeaasta võtmise keelamist. Töökoormuse suurenemise vältimiseks ei ole võimalik alates 2026. aastast uutel võetud kohustustel, sh kohustuse suurendamise tõttu alanud uutel kohustustel võimalik puhkeaastat 3 võtta. Viieaastaste kohustuste korral on jätkuvalt võimalik puhkeaastat võtta, kui kooslus on heas seisundis. Eelnõu § 4 punktiga 1 ühtlustatakse määruses nr 88 koolitusele viitamist ja eelnõu § 8 punktiga 3 muudetakse määrusesse nr 102 rakendussätete lisandumise tõttu paragrahvi pealkirja. Enne selle eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumist jõustuvad eelnõukohastes määrustes 1. märtsil mitmed eelnõuga mitte hõlmatud muudatused (RT I, 23.01.2026, 1). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94); komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22); komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34). 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 1 alusel. Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist mõju majandusele, julgeolekule, regionaalarengule ega riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad kaasa toetusega seotud eesmärkide täitmisele ja avaldavad positiivset mõju elu- ning looduskeskkonnale. Eelnõuga tehtavad muudatused uute kolmeaastaste kohustuste võtmiseks võimaldavad uutel taotlejatel mitmeaastaste põllumajanduskeskkonna sekkumisega liituda ning suurendada kehtivaid kohustusi. Samas tagatakse, et uued kohustused ei ületa 2029. aastat, mis on n+2 reegli põhjal viimane strateegiakava rakendamise aasta. Koolituste nõuete muudatused tagavad, et toetuse taotleja oleks ühe korra 2023–2027 eelarveperioodil osalenud vähemalt ühel nõuetekohasel koolitusel. Mitmekordne nõuetekohasel koolitusel osalemine on taotleja jaoks vabatahtlik. Lisaks on edaspidi võimalik loomade heaolu toetust saada ka piimaveisetõu läti sinise kohta. Kuna loomade heaolu toetust saab taotleda piimatõugu veiste kohta, siis ei ole põhjust läti sinist kui piimatõugu välistada. 4 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks ja teadmiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Keskkonnaametile, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule ja Mittetulundusühingule Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajad. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Kõrgmaa Kantsler 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/26-0292 - Maaeluministri ja regionaalministri põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.03.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/61538a1a-43c0-426d-bce3-24f72d4afe84 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/61538a1a-43c0-426d-bce3-24f72d4afe84?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main