Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüs“ Lisa nr 2 Andmekooseis ja andmete liikumine Uuringu läbiviimiseks kasutatava tööriista – riikliku pensionimudeli vajaliku baasandmestiku koosseis on toodud tabelis 1. Mudeli baasandmestik (2022. aasta andmetega) paikneb Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas. Seda keskkonda on plaanis kasutada ka analüüsitöö läbiviimisel. Andmeid liigutada ei ole vaja. Tabel 1. Baasandmestiku koosseis Muutuja nimi Muutuja sisu kirjeldus id Isiku (sh ema, isa, laps) pseudo-id kood period Periood (aasta number) MakroID Ühiskonna id. See on kõigil inimestel üks ja seda kasutatakse makronäitajate arvutamiseks. PartneriID Isiku partneri id EmaID Ema isiku id IsaID Isa isiku id Vanus Isiku vanus vaatlusaluse aasta lõpu seisuga täisaastates Sugu Isiku sugu Haridus Isiku kõrgeim omandatud haridustase vaatlusaluse aasta alguse seisuga Perekonnaseis Isiku perekonnaseis vaatlusalusel aastal Elukoht Isiku elukoht vaatlusalusel aastal MigratsiooniStaatus Tunnus, mis näitab, kas inimene on sisserändaja või kohalik Sisserandeaasta Aastal millal sisserändaja Eestisse tuli NoorimaLapseVanus Isiku noorima lapse vanus vaatlusaluse aasta lõpus Synniaasta Isiku sünniaasta Synnikuu Isiku sünnikuu Surmaaasta Isiku surma-aasta Surmakuu Isiku surmakuu Hoiveseisund Hõiveseisund HoiveseisundLag Hõiveseisund eelmisel aastal (2021) Brutotulu Isiku aastane sotsiaalmaksustatud brutotulu BrutotuluLag Isiku aastane sotsiaalmaksustatud brutotulu eelmisel aastal (2021) BrutotuluKvantiil Isiku tuludetsiil LasteArvPensionilisa Laste arv, kelle eest isik on õigustatud saama pensionilisa LasteArvAllaKolmeAasta Isiku alla kolmeaastaste laste arv, kelle eest tehakse täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni süsteemi, vaatlusalusel aastal LasteArvKokku Isiku laste arv KPLasteArv Laste arv, kelle eest on tasutud kogumispensioni lisamakseid VPSuurus Vanaduspensioni suurus VPLiik Vanaduspensioni liik KPLiitunu Isik on liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga 1  KPLahkumiseAasta Kohustusliku kogumispensioni süsteemist (ennetähtaegselt või pensionile) lahkumise aasta VPArvestuslikAasta Pensionieast tuletatud pensionile jäämise aasta (kuud teisendatud kümnendsüsteemi) PensionioigusLastelt Lastelt tekkivate erinevad pensioniõigused kuuluvus endale või lapse teisele vanemale PKs Pensionikindlustusstaaž POs Pensioniõiguslik staaž PKoKuni2020 Pensionikindlustusosakud kuni 2020. aastani PKoAlates2021 Pensionikindlustusosakud alates 2021. aastast PKoISammas Pensionikindlustusosakud kumulatiivselt kokku PSo Pensioni solidaarosakud PYo Pensioni ühendosa suurus KPRiskitase Millise riskitasemega fondi teeb sissemakseid kohustuslikus kogumispensionisüsteemis KPVMadal Madala riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus KPVKeskmine Keskmise riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus KPVKorge Kõrge riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus KPVPIK Pensioni investeerimiskontol olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus KPValjamakseAnnuiteet Kohustusliku kogumispensioni aastane väljamakse annuiteedina (enne 2023. aastat pensionile läinutel) OEluigaKPLahkumiseAa Elada jäänud aastate arv kohustusliku kogumispensioni stal süsteemist pensionile minemise aastal vastavalt inimese vanusele OEluigaTPLahkumiseAa Elada jäänud aastate arv täiendava kogumispensioni stal süsteemist pensionile minemise aastal vastavalt inimese vanusele TPLahkumiseAasta Täiendava kogumispensioni süsteemist (ennetähtaegselt või pensionile) lahkumise aasta TPLiitumiseAasta Täiendava kogumispensioni süsteemiga liitumise aasta TPLiitunu Isik on liitunud täiendava kogumispensioni süsteemiga TPRiskitase Millise riskitasemega fondi teeb sissemakseid täiendavas kogumispensionisüsteemis TPValjamakseAnnuiteet Täiendava kogumispensioni aastane väljamakse annuiteedina (enne 2023. aastat pensionile läinutel) TPVKeskmine Keskmise riskiga fondis olevate täiendava kogumispensioni varade väärtus TPVKorge Kõrge riskiga fondis olevate täiendava kogumispensioni varade väärtus TPVMadal Madala riskiga fondis olevate täiendava kogumispensioni varade väärtus Pensionimudeli baasandmestiku uuendamiseks vajalik andmekoosseis on toodud taotluse lisas 3. Andmete liikumine toimub valdavalt Statistikaameti siseselt (vt Lisas 3 tulbas Olemas statistikaametis? == Jah). Baasandmestiku uuendamiseks vajalik alusandmestik paigutatakse Statistikaameti turvalisse andmetöötluskeskkonda, millele võimaldatakse juurdepääs uue baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevatele analüütikutele (lepingut pole veel sõlmitud). Kui uus baasandmestik ja uuendatud käitumuslikud seosed on loodud, võimaldab 2 Statistikaamet analüüsitöö läbiviijatele juurdepääsu baasandmestikule (ja uuendatud seostele). Isikuandmed ei välju Statistikaametist. Lisaks juba täna Statistikaameti kasutuses olevatele andmetele on vaja Pensionikeskusest andmeid, mida täna Statistikaameti ja Pensionikeskuse andmevahetuses ei ole (vt Lisas 3 tulbas Olemas statistikaametis? == Küsitakse juurde Pensionikeskusest). Need andmed lisatakse juurde AS Pensionikeskuse ja Statistikaameti vahelisele regulaarsele andmevahetusele. 3  Sotsiaalministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS ILMA ISIKU NÕUSOLEKUTA Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse. Uuringu nimi Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüs Uuring hõlmab järgmisi isikuandmeid (tee vastavasse kasti rist): Uuring hõlmab isikuandmeid X Uuring hõlmab ka eriliigilisi isikuandmeid Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X 1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks? Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi eesmärk on pakkuda teadmispõhist sisendit poliitikakujundajatele, poliitikutele ja avalikkusele. Analüüsis koostatakse Eesti pensionisüsteemi baasprognoos ning stsenaariumid koos nende kirjeldustega. Analüüsikohustus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS ja § 615), mille kohaselt tuleb pensionisüsteemi põhjalikult analüüsida iga viie aasta järel ning vajaduse korral esitada Riigikogule ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks. Uuringu eesmärk on hinnata Eesti pensionisüsteemi pikaajalist toimivust, sealhulgas nii finantsilist jätkusuutlikkust kui ka sotsiaalset õiglust ja mõju erinevatele elanikkonnarühmadele. Selle saavutamiseks on vajalik kasutada pseudonüümseid indiviiditasandi andmeid, mis võimaldavad modelleerida inimeste elu- ja karjäärikäike ajas, sealhulgas töö- ja sissetulekutrajektoore, kindlustusperioode, teise ja kolmanda samba kogumist ning pensioniõiguste kujunemist. Indiviidipõhine lähenemine on vältimatu, sest pensioniõigused kujunevad elukaare jooksul ning neid ei ole võimalik adekvaatselt hinnata üksnes koondandmete põhjal. Pensionisüsteemi muudatuste mõju on pikaajaline ja mõjutab otseselt väga suurt osa elanikkonnast. Analüüsi tulemused esitatakse koondtasemel ega võimalda üksikisikuid tuvastada. Teisisõnu, analüüs hõlmab nii riiklikku pensionit ja mõlemat kogumispensioni sammast. Analüüsi läbiviimiseks on vajalik analüüsida inimeste tänaseid pensione ja pensioniõiguseid. Pensionisammaste andmed asuvad erinevates registrites: I samba andmed Sotsiaalkindlustusametis, II ja III samba pensionifondide andmed AS Pensionikeskuses ja III samba kindlustuslepingute andmed kindlustusseltsides. Analüüsi läbiviimiseks on vajalik erinevate registrite pensioniandmed ühendada, et tekiks tervikpilt inimeste pensioniõigustest ja -varadest. Andmeid ühendamata ei ole võimalik korrektselt ja terviklikult hinnata ning prognoosida pensionisüsteemi sotsiaalset jätkusuutlikkust, sh erinevate sotsiaalmajanduslike gruppide pensioni suurust, vaesusriski jm. Analüüsis prognoositakse pensionisüsteemi kuni 2100. aastani. Pensionisüsteemides toimuvad muutused ja mõju väga pikaajaliselt. Pikkade prognooside alusteks on mudelid, kus alusandmed ja prognoositavad andmed on kõikide vanuste kohta alates sünnihetkest kuni 100+ aastani. Pensioniõigused tekivad ka inimestele kõikides sammastes (I sambas saab iga töötatud aasta eest osakuid, kogumispensionides tehakse sissemakseid) üle kogu töötamise perioodi (alates 18 või isegi madalamast vanusest). Pensioniõiguste kogunemise analüüsimisel on võrdselt tähtsad kõik vanusegrupid. Pensionipoliitikat tehakse kõikide inimeste jaoks ühetaoliselt, mitte ainult pensionäride või pensionieelikute kohta. Jättes nooremad inimesed analüüsist välja, ei ole võimalik adekvaatselt hinnata pikaajalisi trende ja noorte käitumist pensionisüsteemis (kes liituvad II ja III sambaga, kui palju kogutakse, millised on nende I samba pensioniõigused jne). Pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt on noorte käitumine isegi olulisem, kui vanemaealiste oma, sest senised rahvastikuprognoosid näitavad demograafilist „madalseisu“ just aastatel 2050–2070, mil tänased noored lähevad pensionile. 1.2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Ülekaaluka avaliku huvi olemasolu tuleneb nii õiguslikust kohustusest kui ka Eesti pensionisüsteemi pikaajalisest mõjust ühiskonnale. RPKS § 615 lõike 2 kohaselt peab Vabariigi Valitsus regulaarselt hindama pensionisüsteemi finantsilist ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ning esitama Riigikogule vajaduse korral ettepanekud süsteemi muutmiseks. Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium täidavad seadusest tulenevat ülesannet tagada pensionisüsteemi toimimine, rahastamine ja tulevikukindlus (Vabariigi Valituse seaduse §-d 67 ja 65). Kuna pensioniõigused kujunevad elukaare jooksul (tavapäraselt 45 tööaasta jooksul) ning muudatuste mõju on pikaajaline (väljamaksed keskmiselt 20 aastat, aga võivad kesta ka 40-50 aastat), on sellise analüüsi tegemine riigi jaoks vältimatult vajalik ning mõjutab otseselt kogu elanikkonda. Pensionikulud moodustavad riigieelarvest ligikaudu 1/5, mis tähendab, et selle jätkusuutlikkus omab kõige suuremat mõju riigieelarve rahalisele jätkusuutlikkusele. Samas on Eesti rahvastik vananemas, tööealine elanikkond vähenemas ja praegune suhteliselt madal pensionite tase veelgi vähenemas. Madal pensionite tase on jätnud suure osa vanemaealistest suhtelisse vaesusesse. Avalik huvi on ülekaalukas, sest pensionisüsteem täidab põhiseaduslikku sotsiaalriigi eesmärki (PS § 10 ja 28), tagades vanaduse korral abi ning vältides vaesusriski. Valesti kavandatud või ebapiisavalt analüüsitud poliitikamuudatused võivad tuua kaasa pikaajalise alarahastuse, pensionite reaalse väärtuse vähenemise, ebavõrdsuse suurenemise ja märkimisväärse koormuse riigieelarvele. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse hindamiseks on vajalikud indiviiditasandi andmed, mis võimaldavad mikrosimulatsiooni abil analüüsida poliitikavalikute mõju erinevatele elanikkonnarühmadele (vanuserühmad, sissetuleku tasemed, staažigrupid jne). Sellist analüüsi ei ole võimalik teostada koondandmete põhjal, sest pensioniõigused ja -varad kujunevad kumulatiivselt kogu töötamise ajal ning mõju hinnatakse elu- ja karjääritrajektooride alusel (analüüsis nii tegelikud kui ka simuleeritud ehk mittetegelik info). Lisaks on riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjas, et vajaliku muudatusena nähakse rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas sotsiaalkaitse korralduse uuendamist, arvestades ühiskondlikke muutusi ning tagades pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja pensionäride heaolu. Strateegia üheks aluspõhimõtteks on, et Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Pensionisüsteemi muudatused on väga pikaajalised nii mõju tekkimise hetke kui kestvuse vaates. Sellest tulenevalt on vajalik indiviiditaseme andmed, et neid analüüsimisel kasutada, mille üheks analüüsitööriistaks on mikrosimulatsioonimudel, mis pakub väljundit pensionipoliitika kujundamisel ja pensionisüsteemi trendide (kulud, pensionisuurus, jaotuslikud mõjud jm) prognoosimisel. Rahandusministeeriumi tellitud riikliku pensioni mikrosimulatsioonimudeli arendus on arendusfaasis, kuid see ei tähenda, et mudelit ei oleks võimalik analüütilistel eesmärkidel kasutada. Tegemist on järk-järgult täiendatava tööriistaga, mille põhifunktsionaalsused (rahvastikuprojektsioonid, pensioniõiguste kujunemine, pensionikulude ja jaotuslike mõjude modelleerimine) on juba kasutusvalmiduses ning võimaldavad poliitikaanalüüsi läbi viia. Kavandatav uuring ajastatakse selliselt, et analüüsi põhiosa viiakse läbi perioodil, mil mudel on arendusfaasis jõudnud sisulisse kasutusvalmidusse. Andmekaitse Inspektsioon on Rahandusministeeriumi taotlusel kooskõlastanud isikuandmete töötlemise pensionimudeli arendamiseks kuni 30.04.2026 (AKI 26.09.2025 otsus nr 2.2.-1/25/38-4 ja 08.10.2025 otsus nr 2.2.- 1/25/38-5). Arvestades, et 30.04.2026 on ajaliselt lähitulevikus, on realistlik, et suurem osa uuringu analüütilisest tööst viiakse läbi juba täiendatud ja edasiarendatud mudeliversiooniga. Lisaks on oluline rõhutada, et mikrosimulatsioonimudel on oma olemuselt dünaamiline ja pidevalt täienev analüüsivahend. Ka täielikult kasutuses olevad riiklikud mudelid (nii Eestis kui rahvusvaheliselt) arenevad ajas edasi vastavalt andmete kättesaadavusele ja poliitikavajadustele. Uuringu eesmärk ei ole mudeli arenduse lõpetamine, vaid olemasoleva funktsionaalsuse kasutamine pensionisüsteemi finantsiliste ja jaotuslike mõjude hindamiseks. Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse sotsiaalkaitsesüsteemi kaudu ning püsiva ja kvaliteetse pensionipoliitika läbiviimiseks on vaja kvaliteetseid alusandmeid. 1.3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi sisuliseks läbiviijateks on Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga. Andmete kasutamine on jagatud kaheks: 1) andmete sidumine ja ettevalmistamine ning baasandmestiku loomine; 2) pseudonüümitud baasandmestiku kasutamine pensionide sotsiaal ja finantsilise jätkusuutlikkuse analüüsi tegemiseks. Järgnevalt neist lähemalt: 1) Baasandmestiku valmistab ette Statistikaamet ja selleks sõlmitakse Rahandusministeeriumi ja Statistikaamet vahel leping. Turvalisse andmetöötluskeskkonda pääseb vaid piiratud arv mudeli kasutamise ja baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevaid inimesi, kellega Statistikaamet sõlmib kooskõlastatult vastutava töötlejaga andmetöötluslepingud ja/või konfidentsiaalsuskohustused. Analüüsi töövahendina kasutatava pensionimudeli arendajad (baasandmestiku uuendajad) pääsevad ligi erinevatele andmestikele ehk arendajad pensionimudeli baasandmestiku uuendamiseks vajalikele andmetele (ja ka baasandmestikule, mis selle tulemusena tekib). Baasandmestiku loomisesse kaasatakse nõustajana Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ. Nende roll uuringus on metoodiline ja tehniline nõustamine seoses pensioni mikrosimulatsioonimudeli baasandmestiku ülesehituse ning mudeli loogika järjepidevuse tagamisega. CentAR OÜ töötas välja pensioni mikrosimulatsioonimudeli esialgse versiooni ning koostas mudeli alusandmete põhjal baasandmestiku struktuuri ja metoodika. Kuna käesoleva projekti raames uuendatakse ja kaasajastatakse baasandmestik Statistikaameti poolt, on esmakordsel üleminekul vajalik Statistikaameti ja CentAR OÜ koostöö, et tagada andmete struktuurne vastavus mudeli loogikale, metoodiline järjepidevus ning kvaliteetne ja tõrgeteta andmete kokkupanek. CentAR OÜ täidab seejuures nõustavat ja kvaliteedikontrolli toetavat rolli ega töötle iseseisvalt isikuandmeid väljaspool kokkulepitud turvalist andmetöötluskeskkonda ega vastutava töötleja määratud tingimusi. Isikuandmete sidumine ja baasandmestiku loomine toimub Statistikaameti poolt ning andmetele ligipääs on piiratud vastavalt sõlmitud lepingutele ja andmekaitsenõuetele. Lisaks on Rahandusministeeriumil CentARiga leping nr 1.9-1/457-6 tööde teostamiseks, millega on CentARil juba andmetöötluse konfidentsiaalsuse kohustus. Väljundina valmib pseudonüümitud baasandmestik. 2) Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi analüütikud saavad ligipääsu ainult pseudonüümitud baasandmestikule, mille töötlemiseks kasutatakse Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda 1. Statistikaameti teadlaste keskkonda paigutatud andmeid hoitakse Statistikaameti serveris ning analüüsi tegijatel on ligipääs andmetele ainult 1 Teadlaste Remote Desktop Protocol (RDP) keskkonda.  Statistikaameti turvalise kaugühenduse teel. Andmeanalüüsiks kasutatakse statistikatarkvara R, mikrosimulatsioonide käitamise tarkvara LIAM2 ja tabelarvutustarkvara MS Excel. Analüüsi teevad analüütikud nii Sotsiaalministeeriumist kui ka Rahandusministeeriumist. Pseudonüümitud baasandmestikes ei sisaldu andmeid, mis võimaldavad isikut otseselt tuvastada (st baasandmestiku ettevalmistajate ega mudeli kasutajate kätte ei satu inimeste isikukoodid ega nimed). Kokkuvõtvalt, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi analüütikutel on juurdepääs baasandmestikule, mudeli arendajatel andmetele, mis on vajalikud pensionimudeli baasandmestiku uuendamiseks; mõlemal juhul rakendatakse minimaalsuse põhimõtet. Turvalisse andmetöötluskeskkonda sisenemiseks kasutatakse nii paroole kui ID-kaardiga identifitseerimist. Uuringu käigus keskkonnast välja viidavad väljundid (raportid, tabelid, joonised) on agregeeritud ja tagatakse, et isikud ei ole otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Vastavad nõuded kajastatakse andmetöötluslepingutes. Analüüsitöö läbiviimise ja selleks vajaliku töövahendi eesmärgiks on pensionisüsteemi analüüs, selle põhjal ei langetata (ega saagi langetada) administratiivotsuseid üksikindiviidi kohta. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna see ei oma mõju isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus ja analüüs toimub pseudonümiseeritud andmetega ning töötlejal puudub võimalus andmeid isikustada. 1.4. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Andmete töötlemiseks kasutatakse Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda 2. Andmed paiknevad Statistikaameti serverites. Pseudonüümitud baasandmestiku valmistab ette Statistikaamet ja baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevad inimesed, kellega Statistikaamet sõlmib kooskõlastatult vastutava töötlejaga andmetöötluslepingud ja/või konfidentsiaalsuskohustused. Analüüsimiseks ja mudeldamiseks on Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi analüütikutel juurdepääs üksnes pseudonüümitud baasandmestikule. 2. VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA3 2.1. Vastutava töötleja üldandmed 2.1.1. Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium 2.1.2. Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 2.1.3. Registrikood või isikukood 70001952 ja 70001975 2.1.4. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, aadressid 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Rahandusministeerium – Suur-Ameerika 1,10122, Tallinn 2.1.5. Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1.6. Kontaktandmed Sotsiaalministeerium: 2 Statistikaameti teadlaste keskkond Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend | Statistikaamet. 3Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad telefon, e-post Magnus Piirits Hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert [email protected] +372 5915 7976 Rahandusministeerium: Tõnu Lillelaid Finantsteenuste poliitika osakonna nõunik tel 5885 1488 [email protected] 3. ÕIGUSLIK ALUS Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüsi koostamisel soovime töödelda isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. Selline töötlemine toimub avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks ning avaliku võimu teostamiseks vastavalt Isikuandmete Kaitse Seadusele (IKS). Isikuandmeid töödeldakse teadus- või statistilisel eesmärgil ja töötlemine toimub kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikega 1, sealhulgas pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning rakendades asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid. Analüüsi koostamise kohustus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest (edaspidi RPKS), mille § 615 lg 2 kohaselt koostab Vabariigi Valitsus 2023. aastaks ja iga järgmise viie aasta järel analüüsi pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks. Vastavalt VVS § 46 lg-st 1 tulenevalt täidab ministeerium seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid: Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda piiritleb VVS § 67 lg 1, mille kohaselt kuulub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse mh pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi põhimäärus § 2 ütleb, et üheks ministeeriumi valitsemisalas olevaks tegevuseks on pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine. Lisaks on § 17 lõike 2 punkt 26 järgi on hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna põhiülesandeks  kavandada ja koordineerida sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja pensionipoliitikat ning korraldada selle elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll mh pensionäridele adekvaatse sissetuleku tagamiseks jätkusuutliku pensionisüsteemi kujundamisel. Rahandusministeeriumi tegevusvaldkonda piiritleb VVS § 65 lg 1, mille kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse mh riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rahandusministeeriumi põhimääruse § 301 punkti 5 kohaselt on finantsteenuste poliitika osakonna ülesandeks mh finantskirjaoskuste edendamine finantsturgudega seotud taristute toimimise ja finantssektorit kaasavate pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusskeemide valdkonnas. 4. UURINGU TELLIJA Uuringu tellija Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium 5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS 5.1. Isikuandmete töötlemise eesmärk Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi eesmärk on pakkuda teadmispõhist sisendit poliitikakujundajatele, poliitikutele, avalikkusele. Koostatakse Eesti pensionisüsteemi baasprognoos ning stsenaariumid koos nende kirjeldustega. Analüüsikohustus tuleneb RPKSst, mille kohaselt tuleb pensionisüsteemi põhjalikult analüüsida iga viie aasta järel. Täpsemalt on uuringu eesmärk hinnata Eesti pensionisüsteemi pikaajalist toimivust, sealhulgas nii finantsilist jätkusuutlikkust kui ka sotsiaalset õiglust ja mõju erinevatele elanikkonnarühmadele. Selle saavutamiseks on vajalik kasutada indiviiditasandi andmeid, mis võimaldavad anda poliitikakujundamise analüüsiks parima teadmise inimeste senisest tegelikest õigustest ja varadest (II ja III samba pensionivarad). Indiviidipõhine lähenemine on vältimatu, sest pensioniõigused ei teki ühel hetkel, vaid on pikaajaliste karjääriprotsesside koondsumma. Seetõttu ei ole võimalik üksnes koondandmete põhjal hinnata, kuidas erinevad  reformid mõjutavad inimesi vanuse-, sissetuleku-, staaži- või haridusgruppide jt lõikes tuleviku vaates. Ühendatud pensioniandmetest on näha pensioniõiguste ja pensionide suuruste tervikpilti, mille abil on võimalik täpsemalt analüüsida ja prognoosida pensionide suuruseid, pensionäride vaesusriski, pensionisüsteemi muudatuste mõju jms. Teisalt on oluline tuleviku muutused ja pensionide jaotuslikud aspektid. Et eraldiseisvalt ei ole üheski registris korraga informatsiooni kõikide pensionisammaste kohta, siis on vajalik isikuandmete töötlemine, et saaks analüüsida pensionisüsteemi tervikpilti. Analüüsi tulemused esitatakse koondtasemel ega võimalda üksikisikuid tuvastada. Isikuandmeid töödeldakse üksnes teaduslikul ja statistilisel eesmärgil. Uuringu tegijatel on ligipääs pseudonüümistud baasandmestikule ja analüüsimudelile, mis on vajalik olemasoleva mudeli rakendamiseks. Mudeli väljund on piiratud minimaalse mahuga, et analüüsi teha. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi tegemiseks on vajalik kasutada viimast teadaolevat informatsiooni, et analüüs põhineks parimal kättesaadaval teadmisel. Selleks kasutatakse andmeid seisuga 2025. aasta lõpp. 5.2. Isikute kategooriad, kelle andmeid Analüüs hõlmab kõiki isikuid, kes on töödeldakse ning valimi suurus rahvastikuregistri andmetel Eesti residendid mingil perioodil ajavahemikus 01.01.2016– 31.12.2025. 5.3. Töödeldavate isikuandmete koosseis Kirjeldatud taotluse lisas 2 ja 3. Töödeldavad andmestikke ei kasutata eraldiseisvalt, vaid nende alusel on kokku pandud pseudonüümitud baasandmestik (lisa 2-s kirjeldatud andmestik), mis on vajalik tervikuna töötava riikliku pensionimudeli jaoks, et analüüsida pensionisüsteemi sotsiaalset ja finantsilist jätkusuutlikkust. Lisa kolmes on kirjeldatud baasandmestiku loomiseks olevaid alusandmestikku. 5.4. Isikuandmete allikad Uuringus kasutatakse riiklikus statistika tegemiseks Statistikaametisse kogutud andmeid. Andmeid pärinevad järgmistest registritest: • Rahvastikuregister (vastutav töötleja Siseministeerium) • Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet) • Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium) • Pensioniregister (AS Pensionikeskus)  Lisaks AS Pensionikeskusest juba praegu Statistikaametile edastatavatele andmetele tuleb AS Pensionikeskusest juurde küsida täiendavaid andmeid (vt lisa 2 täpsema andmekoosseisu kohta). Andmepäringu teeb Statistikaamet. Pensionikeskus edastab Statistikaameti eelistatud variandi järgi Statistikaameti lepingupartnerite iseteeninduskeskkonna, Andmevärav kaudu. Antud kanal on piiratud ligipääsuga ja Statistikaametilt andmeesitaja õiguse saanud isik peab end identifitseerima riigi autentimisteenuse TARA kaudu. Failid jõuavad Andmevärava kaudu Statistikaameti krüpteeritud pilverakendusse. Failid eraldi krüpteerimist ei vaja. Kui andmete hulk on väga mahukas, siis Pensionikeskusele luuakse Statistikaameti pilve laadimise konto. Antud kanal on krüpteeritud ja piiratud ligipääsuga ning lisa krüpteerimist ei ole vaja. Kui see siiski on vajalik, on võimalik krüpteerida Statistikaameti sertifikaadile Statistikaamet 70000332. 6. ANDMETE SÄILITAMINE JA ANONÜÜMIMINE 6.1. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Andmed ühendab ja seejärel pseudonümiseerib Statistikaamet. Kasutatakse Statistikaameti olemasolevat pseudonüümimisvõtit. Pseudonüümsetele andmetele on uuringumeeskonnal ligipääs kuni uuringu valmimiseni, s.o 31.12.2027. Seejärel kustutab Statistikaamet järgmise kolme kuu jooksul (31.03.2028) baasandmestiku või säilitab, kui selleks on loodud andmetöötluse pikemaajalisem õiguslik alus (Riikliku Pensionikindlustuse Seaduse vastavasisuline eelnõu on ettevalmistamisel). 6.2. Isikuandmete pseudonümiseerimise/anonümiseerimise viib läbi: Statistikaamet 6.3. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, mis säilitatakse Statistikaamet säilitab kõik pseudonüümitud andmed, aga uuringumeeskonnal kaob nendele ligipääs pärast uuringus määratud perioodi. 7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST 7.1. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest  Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs on avalikes huvides tehtav teadusuuring. Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis. Andmesubjekti personaalne teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: • andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. • andmesubjektide kontaktandmed ei ole andmete töötlejale kättesaadavad ning pärast pseudonümiseerimist pole võimalik määratleda andmesubjekti kontaktandmeid. Sotsiaalministeerium informeerib avalikust käimasolevatest uuringutest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud Sotsiaalministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja-statistika/kaimasolevad-uuringud Rahandusministeerium informeerib avalikust isikuandmete töötlemise asjaoludest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud rahandusministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://fin.ee/privaatsussatted Rahandusministeeriumid uuringud ja analüüsid leiab ministeeriumi kodulehelt: Uuringud ja analüüsid | Rahandusministeerium Analüüsi väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Analüüsi tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks. 8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI 8.1. Isikuandmete edastamine välisriiki4 Isikuandmeid kolmandatesse riikidesse ei edastata. 9. EETIKAKOMITEE OTSUS5 Ei ole eriliigilisi andmeid. 10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEL RAKENDATUD TEHNILISED TURVAMEETMED6 10.1. Töövahendite ja infovara turve Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid. 4 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). 5 IKS § 6 lg 4 6 IKS § 43  10.2. Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid, mida kontrollib üle Statistikaamet. 10.3. Töötlussüsteemi turve Kasutusel on Statistikaameti turvaline andmetöötluskeskkond, piiratud ligipääs, autentimine ID- kaardiga ning agregeeritud väljundid. 10.4. Kasutatakse pilvepõhist andmemajutus- või töötlusteenust? Ei 11. MUU INFO 11.1. Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Lisa 2: Andmekooseis ja andmete liikumine Lisa 3: Baasandmestiku alusandmestik (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja  Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüs“ Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Statistikaamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000332 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari 51, 10134, Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Tatari 51, 10134, Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Ilona Reiljan, [email protected], +372 5331 1740, telefon, e-post Volitatud töötleja nimi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 11343217 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Statistikaameti keskkonnas aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Rataskaevu tn 2-6, 10123, Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Janno Järve, [email protected], +372 56 668 440 telefon, e-post  Kogum Alates 01.01.2016 seisust väljavõtted. Kogumiks vaatlushetke seisuga residendid. Iga aasta kohta eraldi väljavõte. Olemas Tunnuse nimi Selgitus Algallikas statistikaametis? Psudoisikukood andmete sidumiseks (ka ema, isa ja laste isikukoodid peavad selle põhised isid Statistikaamet, RSR Jah olema, võimaldama inimesi omavahel linkida) sugutxt Sugu Statistikaamet, RSR Jah synniaasta Sünniaasta Statistikaamet, RSR Jah synnikuu Sünnikuu Statistikaamet, RSR Jah surmaaasta Surmaaasta Statistikaamet Jah surmakuu Surmakuu Statistikaamet Jah emaisid Ema pseudoisikukood (peab ühtima isid süsteemiga) Statistikaamet, RSR Jah isaisid Isa pseudoisikukood (peab ühtima isid süsteemiga) Statistikaamet, RSR Jah lapsisid Kõigi laste pseudoisikukoodid (peavad ühtima isid süsteemiga), loend eristatud "|"-ga Rahvastikuregister Jah lastearv_vanemal Laste arv Statistikaamet, RSR Jah haridustxt Kõrgeim omandatud haridustase (ISCED2011 klassifikaator) Statistikaamet, RSR Jah kodakondsustxt Kodakondsus Statistikaamet, RSR Jah kov Kohalik omavalitsus, kus inimene elab. Statistikaamet, RSR Jah rel_riiki_saabumise_aasta Viimane riiki saabumise aasta Statistikaamet, RSR Jah sünniriik Sünniriik Statistikaamet, RSR Jah kirje_loomise_kuupaev RRis kirje loomise kuupäev ehk isikukoodi tekitamise kuupäev Rahvastikuregister Jah saab_est RRi Eestisse saabumise kuupäev Rahvastikuregister Jah vaatlusperiood Kuupäev, mis seisuga on andmed Statistikaamet Jah Kogum Alates 01.01.2016 seisust väljavõtted. Iga aasta kohta eraldi väljavõte. Olemas Tunnuse nimi Selgitus Algallikas statistikaametis? isid Pseudoisikukood andmete sidumiseks Jah sm_summa_TSD Sotsiaalmaksu aastane summa TSD-lt, töötamise liigi koodide lõikes EMTA, TSD Jah TSD_kood TSD väljamakse liik, mille alusel väljamakse tehti EMTA, TSD Jah sm_summa_EVK Sotsiaalmaksu aastane summa arvutatud ettevõtluskontolt EMTA, EV konto Jah sm_summa_ESD ESD sotsiaalmaksu erijuht EMTA, ESD Jah SM_E Sotsiaalmaksu aastane summa FIE ettevõtlustulult EMTA, vorm E Jah Brutosumma (näiteks brutopalk), töötamise liigi koodide lõikes (vt tunnust TSD_kood ja VMS EMTA, TSD Jah sm_summa_TSD) EVK_tehingutasu Ettevõtluskonto tehingutasu EMTA, EV konto Jah Pensioniosakute andmed isid Pseudoisikukood andmete sidumiseks SKA Jah pensionikindl_staaz_kokku Pensionikdlustusstaaž kokku SKA Jah KOEFITSIENT_KOKKU Pensionikindlustusosakud kuni 2020 kokku SKA Jah KOEFITSIENT_KOKKU_2021 Pensionikindlustusosakud alates 2021 kokku SKA Jah solidaarosakute_summa_alates_2021 Solidaarosakud kokku SKA Jah YHENDOSAK_KOKKU Ühendosakud kokku SKA Jah PALGA_P Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa SKA Jah PALGA_P1 Sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa SKA Jah  Pensionikaartide andmed isid Pseudoisikukood andmete sidumiseks SKA Jah kaardi_rea_algus SKA Jah kaardi_rea_lopp SKA Jah pensliik Pensioni liik SKA Jah maar_summa Määratud summa SKA Jah oiguslik_staaz Õiguslik staaž SKA Jah laste_lisa Laste eest määratud pensionilisa SKA Jah kindlustus_staaz Pensionikindlustusstaaž kokku SKA Jah kindlustusosakute_summa Pensionikindlustusosakud kuni 2020 kokku SKA Jah kindlustusosakute_summa_alates_2021 Pensionikindlustusosakud alates 2021 kokku SKA Jah solidaarosakute_summa_alates_2021 Solidaarosakud kokku SKA Jah yhendosakute_summa_alates_2021 Ühendosakud kokku SKA Jah kodakondsus Kodakondsus SKA andmetelt SKA Jah synnikuupaev Sünnikuupäev SKA andmetelt SKA Jah Kogum Alates 01.01.2016 seisust väljavõtted. Iga aasta kohta eraldi väljavõte. Olemas Tunnuse nimi Selgitus Algallikas statistikaametis? pseodoid Pseudoisikukood andmete sidumiseks Jah Kas isik on kunagi liitunud kohustusliku kogumispensioniga (valikuavaldusega, loosi teel või esitades maksete tasumisest tunnus Pensionikeskus Jah vabastamise avalduse); Vastuses: A- alla 18, P- on liitunud 2. sambaga, E - ei ole liitunud 2. sambaga Küsitakse juurde pik_avamise_kuu Pensioni investeerimiskonto avamise aasta ja kuu Pensionikeskus Pensionikeskusest Küsitakse juurde pik_sulgemise_kuu Pensioni investeerimiskonto sulgemise aasta ja kuu Pensionikeskus Pensionikeskusest Kogumispensioni väljamakse pärast õiguse tekkimist kohustuslikule kogumispensionile ühekordse maksena vastavalt ykva_kuu Pensionikeskus Jah kogumispensioni seaduse § 43 - Esimese avalduse esimese väljamakse aasta ja kuu Kogumispensioni väljamakse pärast õiguse tekkimist kohustuslikule kogumispensionile ühekordse maksena vastavalt ykva_summa Pensionikeskus Jah kogumispensioni seaduse § 43 - Esimese avalduse esimese väljamakse summa ilma tulumaksuta Kogumispensioni väljamakse pärast õiguse tekkimist kohustuslikule kogumispensionile fondipensioni või pensionilepingu fp_pl_kuu Pensionikeskus Jah alusel - Fondipensioni või pensionilepingu avalduse esitamise aasta ja kuu Väljamakse enne õiguse tekkimist kohustuslikule kogumispensionile vastavalt kogumispensioni seaduse § 43 prim 1 - enne_kuu Pensionikeskus Jah Väljamakse aasta ja kuu (kui väljamakse kahes jaos, siis esimese väljamakse aasta ja kuu) Küsitakse juurde fond_2 Isikule kuuluva II samba pensionifondi nimi Pensionikeskus Pensionikeskusest Küsitakse juurde vaartus_2 II samba fondide osakute väärtus (saldo) kuu viimase päeva seisuga, iga pensionifondi lõikes Pensionikeskus Pensionikeskusest Küsitakse juurde fond_3 Isikule kuuluva III samba pensionifondi nimi Pensionikeskus Pensionikeskusest Küsitakse juurde vaartus_3 III samba fondide osakute väärtus (saldo) kuu viimase päeva seisuga, iga pensionifondi lõikes Pensionikeskus Pensionikeskusest Küsitakse juurde sissemaksed Sissemaksete summa III samba pensionifondi, iga pensionifondi lõikes, aastaselt Pensionikeskus Pensionikeskusest tykva_kuu Väljamaksed III samba pensionifondist vastavalt kogumispensioni seaduse § 60 - Väljamakse aasta ja kuu Pensionikeskus Jah tykva_summa Väljamaksed III samba pensionifondist vastavalt kogumispensioni seaduse § 60 - Väljamakse summa Pensionikeskus Jah Väljamaksed III samba pensionifondist täiendava fondipensionina vastavalt kogumispensioni seaduse § 60 prim1 - Küsitakse juurde tfp_kuu Pensionikeskus Täiendava fondipensioni avalduse esitamise aasta ja kuu Pensionikeskusest III samba kindlustuslepingu sõlmimine vastavalt kogumispensioni seaduse § 62 - Kindlustuslepingu avalduse esitamise aasta Küsitakse juurde tpl_kuu Pensionikeskus ja kuu Pensionikeskusest  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/26/6-4 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2026 Tallinnas Mart Uusjärv Sotsiaalministeerium Taotluse esitaja [email protected] Rahandusministeerium [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus "Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüs"16.02.2026 täiendatud taotluses esitatud ning otsuses (sh punktides 3 ja 4) sätestatud tingimustel ja mahus; 2. Sotsiaalministeeriumil ja Rahandusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta hiljemalt 31.01.2028. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisades: Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta Lisa 2. Andmekoosseis Lisa 3. Baasandmestiku alusandmestik ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: 1. IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud  tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. 2. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. 3. Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu, et taotluse p 5.2. kohaselt hõlmab analüüs kõiki isikuid, kes on rahvastikuregistri andmetel Eesti residendid mingil perioodil ajavahemikus 01.01.2016– 31.12.2025. See tähendab, et töödeldakse viimase 10 aasta kõikide Eesti elanike andmeid ehk valimisse kuulub rohkem kui 1,3 miljonit1 isikut. Isikuandmete kaitse üldmääruse2 (IKÜM) artikli 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine. Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis3 on selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud suunistele4, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Arvestades uuringu valimi suurust ja andmetöötluse mahtu, tuleb vastutaval töötlejal läbi viia andmekaitsealane mõjude hindamine. 4. Taotluse punkti 7.1. kohaselt andmesubjekte personaalselt nende isikuandmete töötlemisest ei teavitata. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad isikute teavitamist. Nõutud ei ole personaalne teavitamine, kuid läbipaistvuse tagamiseks on võimalik teavitada üldiselt läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi või asutuse kodulehe vms viisil. Taotluses viidatud teave käimasolevate uuringute kohta ja andmetöötlejate üldised andmekaitsetingimused ei taga teavitamisnõude täitmist. Vastutaval töötlejal tuleb tagada nõuetele vastavalt teabe esitamine konkreetses uuringus toimuvast andmetöötlusest. 5. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika 1 Statistikaameti andmetel on viimase 10 aasta Eesti elanike arv keskmiselt 1 337 685 inimest. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 3 Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon 4 Artikli 29 töörühm. Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle kindlaksmääramist, kas isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele (EL) 2016/679. Vastu võetud 4. aprillil 2017, muudetud 4. oktoobril 2017 2 (3)  kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud käesolevas otsuses ja 16.02.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses. 6. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisad: 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta 2. Andmekooseis 3. Baasandmestiku alusandmestik 3 (3)