.
Rahandusministeerium Teie: 03.03.2026
nr 4-2/1
Meie: 11.03.2026
nr 7-5.13/26-00497-2
Pöördumise edastamine
Edastan Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu pöördumise vastavalt valitsemisalale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Vabariigi Valitsus
[email protected] 03.032026 nr 4-2/1
Pöördumine seoses õiglase ülemineku järgmise perioodi käivitamisega
Austatud peaminister
Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed
Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ning piirkonna
kõrgkoolid pöörduvad Teie poole seoses õiglase ülemineku järgmise perioodi
käivitamise ning Ida-Virumaa jätkuva toetamise vajalikkusega.
Esimese perioodi meetmed on olnud oluline samm ülemineku suunal, kuid need ei ole
seni viinud piirkonda piisavalt lähemale kestliku ja mitmekesise majandusstruktuuri
kujundamisele ega loonud Ida-Virumaa vajadustele vastavas mahus uusi kõrge
lisandväärtusega töökohti. Ida-Virumaa õiglane üleminek ei ole veel lõpule jõudnud.
Õiglase ülemineku meetmete eesmärk on leevendada majanduse struktuursete
muutustega kaasnevaid raskusi eelkõige kaevandus- ja tööstuspiirkondades ning
rahvusvaheline praktika, sh EL CINTRAN projekt, näitab, et tegu on pikaajalise
protsessiga. Seetõttu tuleb alustatud tegevusi jätkata ja täiendada, et saavutada Eesti
õiglase ülemineku eesmärgid.
Ida-Virumaa olukord on jätkuvalt Eesti keskmisest märkimisväärselt keerulisem:
• registreeritud töötuse määr oli 2025. aasta oktoobri lõpu seisuga 10,3%, samal ajal kui
Eesti keskmine registreeritud töötuse määr püsis ligikaudu 6,1% juures;
• Ida-Viru maakonna keskmine palk 2025. aasta kolmandas kvartalis moodustas 1653
eurot, samas kui Eesti keskmine palk oli 2075 eurot – see näitab selgelt Ida-Virumaa
mahajäämust nii palgataseme kui ka elanike ostujõu osas;
• Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning rahvastikuregistri andmetel vähenes maakonna
elanike arv ajavahemikul 1.01.2023–1.01.2025 131 775 elanikult 128 568 elanikuni,
st ligikaudu 3200 inimese võrra. Koos elanikkonna kahanemisega väheneb tööealise
elanikkonna osakaal ning süvenevad tööjõupuudus, elanikkonna vananemine ja
sotsiaalmajanduslik surve;
• Ida-Virumaa ettevõtete konkurentsivõime on madalam kui Eesti teistes suuremates
piirkondades; digitaliseeritus ja automatiseeritus on tagasihoidlik ning tehisaru
lahendusi rakendab vaid väike osa ettevõtetest;
• Ida-Virumaal toimub samaaegselt üleminek süsinikuneutraalsele majandusele ja
ulatuslik keeleline üleminek, mis muudab piirkonna olukorra keerukamaks ning
suurendab vajadust sihipärase ja järjepideva toetuse järele.
Rahandusministeeriumi andmetel on Õiglase Ülemineku Fondist seni Eestis heaks
kiidetud 231 projekti ning toetusotsustega on kaetud 82% fondi mahust. Nende
projektide käivitumisel luuakse 2030. aastaks Ida-Virumaale ligikaudu 1300 uut
töökohta ning aastatel 2025–2027 lisandub piirkonda üle tuhande kaasaegse töökoha.
Samal ajal prognoositakse, et üksnes põlevkivist elektritootmise lõppemise tõttu võib
2035. aastaks sektorist kaduda 400–600 töökohta. Kuigi loodavate töökohtade maht
____________________________________________________________________________________________________
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit +372 337 0327 www.ivol.ee
Keskväljak 4, Jõhvi 41431
[email protected] registrikood 80189879
ületab otseselt ohustatud sektorikohtade arvu, ei kata see piirkonna laiemat väljakutset
– struktuurse töötuse, rahvastiku vähenemise ja palgataseme mahajäämuse probleemid
püsivad. Ida-Virumaa jõudmine Eesti keskmisele tasemele eeldab hinnanguliselt veel
vähemalt 3000–4000 kõrge lisandväärtusega töökoha loomist, lisaks neile, mis kerkivad
Õiglase Ülemineku Fondi esimesest perioodist.
Vaatamata tehtud investeeringutele ja senisele fondi toetusele ei ole Ida-Virumaa
põhiprobleemid – töökohtade kadu, rahvastiku vähenemine, palgataseme ja ettevõtete
konkurentsivõime mahajäämus – oluliselt vähenenud. Selleks, et piirkond ei jääks Eesti
majandusarengu piduriks, vaid muutuks rohepöörde ja uue tööstuse veduriks, on vaja
jätkuvat sihipärast riiklikku tuge, mis võimaldaks:
• luua märksa suuremas mahus kõrge lisandväärtusega töökohti;
• toetada süstemaatilisemalt ettevõtete innovatsiooni, digitaliseerimist ja tehisaru
kasutuselevõttu;
• pakkuda ulatuslikku ümber- ja täiendusõpet, mis vastab rohepöördega kaasnevatele
oskusvajadustele.
Sellest tulenevalt peavad Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused, Ida-Virumaa
Omavalitsuste Liit ning piirkonna kõrgkoolid möödapääsmatuks õiglase ülemineku
tegevuste jätkamist EL järgmisel programmperioodil 2028-2035 ning Ida-Virumaa
seadmist sellel perioodil selgesse prioriteeti.
Teise perioodi meetmed peaksid keskenduma:
• suuremahulisele kõrge lisandväärtusega töökohtade loomisele;
• ettevõtete innovatsioonivõimekuse ja tehnoloogilise arengu toetamisele;
• digi- ja tehisaru lahenduste laiemale kasutuselevõtu edendamisele;
• ülikoolide ja kutseõppeasutuste rolli tugevdamisele uute oskuste ja ümberõppe
pakkumisel;
• piirkonna rahvastiku hoidmisele ja Ida-Virumaa kui elamis- ja tööpiirkonna
ligitõmbavuse kasvatamis.
Ida-Virumaa tulevik ja Eesti terviklik rohe- ning majandusreform sõltuvad sellest, kui
järjekindlalt ja süsteemselt jätkub riigi ja Euroopa Liidu tugi järgmiste aastate jooksul.
Meie ühine eesmärk on muuta piirkond taas kasvukeskuseks, mis pakub inimestele
stabiilseid töökohti, kaasaegseid oskusi ja võimalusi isiklikuks arenguks.
Loodame valitsuse kiiret otsust ning oleme valmis koostööks, et töötada välja järgmise
perioodi sisukad meetmed, mis vastavad Ida-Virumaa tegelikele vajadustele ja
potentsiaalile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eve East
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees
2
Pöördumisele on alla kirjatanud:
Tauno Võhmar
Alutaguse vallavanem
Vallo Reimaa
Jõhvi vallavanem
Max Kaur
Kohtla-Järve linnapea
Dmitri Dmitrijev
Lüganuse vallavanem
Katri Raik
Narva linnapea
Maksim Iljin
Narva-Jõesuu linnapea
Tõnis Kalberg
Sillamäe linnapea
3