EELNÕU
02.03.2026
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse tuletõrjespordi edendamiseks toetuse (edaspidi toetus) andmise ning
selle kasutamise tingimused ja kord.
§ 2. Terminid
(1) Projekt käesoleva määruse tähenduses on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud
ajaraamiga ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse.
(2) Omafinantseering käesoleva määruse tähenduses on toetuse saaja rahaline panus projekti
abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on edendada tuletõrjesporti.
§ 4. Toetuse andja
Toetuse andja on Päästeamet (edaspidi toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi
taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja kontrollib toetuse kasutamist.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi
saavutamisse.
(2) Toetatavad tegevused on:
1) tuletõrjespordi võistlusel osalemine;
2) tuletõrjespordiga seotud võistluse korraldamine;
3) päästealase treeninglaagri korraldamine;
4) tuletõrjespordi edendamist toetav turundustegevus;
5) tuletõrjespordi varustuse soetamine.
(3) Konkreetsed toetatavad tegevused määrab toetuse andja igakordselt Päästeameti peadirektori
käskkirjaga.
1
(4) Toetust ei anta projektile, mis on ajendatud ärihuvist ja suunatud kasumi teenimisele.
§ 6. Kulu abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodi (edaspidi abikõlblikkuse
periood) jooksul, vastab projekti eesmärgile, on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti
elluviimisega ning mille tasub toetuse saaja.
(2) Abikõlblik on kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt isikult või
füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevus.
(3) Abikõlbliku kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava
maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodil;
4) kulu on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu;
5) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile.
(4) Abikõlbmatud on järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
5) kulu projekti raamatupidamisele;
6) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu, välja arvatud tuletõrjespordi võistlusel osalemisega
seotud reisi kindlustuskulu;
7) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
9) vaide- ja kohtukulu;
10) kinnisasja soetamise ja renoveerimise kulu;
11) esinduskulu;
12) tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt;
13) püsikulu, sealhulgas töötasu;
14) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui
see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
15) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu;
16) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;
17) projektijuhtimise kulu;
18) koolituse kulu.
§ 7. Abikõlblikkuse periood
(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti tegevusi ja tekivad
projekti kulud.
(2) Abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avamise päeval ja lõpeb 30. novembril taotlusvooru
väljakuulutamise kalendriaastal.
2
(3) Kui taotlusvoor kuulutatakse välja 2026. aastal, algab abikõlblikkuse periood 1. jaanuarist 2026
ja lõpeb 30. novembril 2026.
(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi ei pikendata.
§ 8. Taotlusvooru eelarve, toetuse ülemmäär ja omafinantseering
(1) Taotlusvooru eelarve kujuneb riigieelarve sihtotstarbeliste vahendite järgi kalendriaasta kohta.
Taotlusvooru eelarve kinnitab vahendite olemasolu korral Päästeamet.
(2) Toetuse ülemmäär on 10 000 eurot toetuse saaja kohta.
(3) Omafinantseeringu määr peab moodustama projekti abikõlblikest kuludest:
1) tuletõrjespordi võistlusel osalemise, tuletõrjespordi edendamist toetava turundustegevuse ja
tuletõrjespordi varustuse soetamise puhul 50 protsenti;
2) tuletõrjespordiga seotud võistluse korraldamise puhul 5 protsenti;
(4) Omafinantseering ei ole vajalik:
1) päästealase treeninglaagri korraldamiseks;
2) kui 70 protsenti projektis osalejatest moodustavad 6-18. aastased.
§ 9. Vähese tähtsusega abi
(1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse komisjoni määrust
(EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), või komisjoni määrust
(EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse § 33.
(2) Toetuse andja kontrollib, kas toetus, mida taotlusvoorust taotletakse, kvalifitseerub vähese
tähtsusega abiks.
(3) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid on suurem, kui toetuse taotleja (edaspidi
taotleja) on õigustatud vähese tähtsusega abina saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul
toetust vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda:
1) juriidiline isik, kes on sõlminud Päästeametiga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses
osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks;
2) tuletõrjesporti edendav organisatsioon.
(2) Taotlejale kehtivad järgmised nõuded:
3
1) taotleja põhikirjaline või põhimäärusest tulenev tegevus toetab Siseministeeriumi või tema
valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna arengut;
2) taotlejal ei ole riiklikku maksu- ega makse võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies
ulatuses ajatatud;
3) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ning taotleja ei ole
sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus;
4) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt majandusaasta aruande esitamise
kohustuse;
5) on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajaks tagasi
makstud;
6) taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või
384 alusel määratud kehtivat karistust.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti
keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal kontrollida taotleja ja
taotluse vastavust käesoleva määruse nõuetele.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente:
1) taotleja nimi, registrikood, telefoni number, e-posti aadress, arvelduskonto number;
2) projekti nimi, eesmärk, planeeritavad tegevused ja nende elluviimise koht;
3) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
4) projekti tegevuste ajakava, sealhulgas projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
5) kinnitus käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastamise osas, välja arvatud juhul,
kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus;
6) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest,
Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest;
7) projekti tegevuste hinnapakkumused, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja
saadud hinnapäringuga sama lähteülesande põhjal.
(3) Kui ei ole võimalik esitada vähemalt kahte käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud
hinnapakkumust või ei valita odavaimat pakkumust, põhjendatakse seda taotluses.
(4) Taotlus peab sisaldama taotleja kinnitust, et ta on teadlik:
1) toetuse saamisega seotud kohustustest;
2) toetuse saamisega seotud andmete avalikustamisest;
3) tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest;
4) haldusaktide, dokumentide ja muu teabe elektroonilisest edastamisest;
5) toetuse kasutamise üle tehtavast kontrollist.
4. peatükk
Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse
tegemine
§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Toetuse andja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil, avaldades taotlemise perioodi,
taotlusvooru eelarve ja toetatavad tegevused.
4
(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult toetuse
andja e-posti aadressil
[email protected].
§ 13. Taotluse menetlemine
Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Toetuse andja kontrollib tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust käesolevas määruses
sätestatud nõuetele.
(2) Kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab toetuse andja sellest
taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse
menetlemise aeg.
(3) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse
nõuetele.
(4) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest
asjaoludest:
1) taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele;
2) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ja puudused on toetuse andja määratud
tähtpäevaks kõrvaldamata;
4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud;
5) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse
vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
§ 15. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine
(1) Päästeameti peadirektor moodustab käskkirjaga taotluse hindamiseks vähemalt
kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon).
(2) Komisjon hindab nõuetele vastavat taotlust järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
1) projekti sisuline põhjendatus – 40 protsenti maksimaalsest koondhindest;
2) projekti tegevuste kirjeldus ja ajakava – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;
3) projektis osalevate noorte osakaal – 10 protsenti maksimaalsest koondhindest;
4) projekti eelarve – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest.
(3) Komisjon moodustab vastavalt hindamise käigus koondhinde alusel tekkinud
paremusjärjestuse põhjal taotlustest pingerea.
§ 16. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Toetuse andja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 kalendripäeva
jooksul taotlusvooru lõppemise kuupäevast arvates.
5
(2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul Päästeameti
peadirektor.
(3) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses
sätestatud nõuetele ning taotlusvooru eelarve jääk seda võimaldab.
(4) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) toetuse väljamaksmise tingimused.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;
2) pingerea alusel ei jätku taotlusvoorus taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte
elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
(8) Toetuse andja avaldab oma veebisaidil järgmised andmed:
1) toetuse saaja nimi;
2) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa.
5. peatükk
Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine
§ 17. Toetuse väljamaksmine
Toetus makstakse toetuse saaja arvelduskontole ettemaksena taotluse rahuldamise otsuses
määratud tingimustel kümne tööpäeva jooksul.
§ 18. Muudatused toetuse kasutamisel
(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti tegevustes
või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama toetuse andjale põhjendatud
muutmistaotluse.
(2) Muutmistaotlus tuleb esitada esimesel võimalusel enne abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva
ning muudatus peab olema elluviidav ja käesoleva määruse nõuetele vastav taotlusvooru
väljakuulutamise kalendriaasta 30. novembriks.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus:
6
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse
saavutamise abikõlblikkuse perioodil;
2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
3) ei ole põhjendatud;
4) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise üle otsustab toetuse andja viie tööpäeva jooksul alates
muutmistaotluse saamisest.
(5) Toetuse saaja võib projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud
eelarverea mahtu muuta, ilma et esitaks selle kohta muutmistaotlust, teise eelarverea mahu arvelt
kuni kümne protsendi ulatuses võrreldes taotluse rahuldamise otsuses ettenähtuga. Kui projekti
eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotlust muuta taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata;
3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
§ 20. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine
(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti elluviimise aruande (edaspidi aruanne), mille on
digiallkirjastanud toetuse saaja esindusõiguslik isik. Aruandele lisatakse abikõlbliku kulu tõendid.
(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetuse saamise aastale järgneva
kalendriaasta 15. jaanuariks.
(3) Aruandes tuleb välja tuua:
1) planeeritud ja toimunud tegevused;
2) projekti sihtgrupid;
3) projekti elluviimise järeldused;
4) projektimeeskonna liikmed;
5) koostööorganisatsioonid;
6) finantsaruanne koos kuludokumentidega.
(4) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada
puudused üldjuhul viie tööpäeva jooksul.
(5) Kui projekti kulud on väiksemad, kui oli projekti eelarve, saadab toetuse andja toetuse saajale
andmed eelarve jäägi tagastamise kohta. Toetuse saaja tagastab jäägi toetuse andjale tema
määratud tähtpäevaks.
(6) Toetuse andja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande esitamisest.
(7) Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitatud ebaõigeid või
mittetäielikke andmeid;
7
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi määratud tähtajaks
teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.
§ 21. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551 lõikes
1 sätestatud alusel või juhul, kui:
1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 19 kohaselt kehtetuks;
2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise
otsuses määratud tingimusi;
3) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 7 kohaselt ei kinnitata.
(2) Toetuse andja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise
tagasinõudmise otsuses.
(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu kulude summa;
7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
8) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
9) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(4) Toetuse andja saadab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale
elektrooniliselt.
(5) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks
kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale
vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise
ajatamiskava.
(6) Toetuse andja teeb ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse ja
määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul alates ajatamistaotluse
saamisest. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra,
teavitades sellest toetuse saajat.
6. peatükk
Poolte õigused ja kohustused
§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt lisateavet ja nõu toetuse taotlemise ning kasutamise kohta;
2) loobuda saadud toetusest ja see tagastada.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) esitama toetuse andjale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul käesolevas määruses nõutud teabe;
8
2) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavalt;
3) kasutama toetust taotluse ja selle rahuldamise otsuse kohaselt;
4) tagastama toetuse, kui toetuse andja esitab tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse;
5) võimaldama toetuse andjal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente;
6) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12
kohaselt;
7) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud
või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;
8) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus
või vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
9) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses
kajastatud summaga;
10) esitama toetuse andjale muutmistaotluse, kui esineb käesoleva määruse § 18 lõikes 1 nimetatud
alus;
11) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
§ 23. Toetuse andja õigused ja kohustused
(1) Toetuse andjal on õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumentide;
2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne käesoleva määruse §-
s 20 sätestatud aruande kinnitamist;
3) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui esineb käesoleva määruse § 19 lõikes 1
nimetatud alus.
(2) Toetuse andja on kohustatud:
1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;
2) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;
3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;
4) kontrollima toetuse kasutamist;
5) lahendama toetuse andja otsuse peale esitatud vaide;
6) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
9
Siseministri määruse „Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise ning selle
kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Siseministri määruse „Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“
eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib Päästeameti poolt tuletõrjespordi edendamiseks antava
toetuse andmise ning selle kasutamise tingimusi ja korda. Toetuste andmine võimaldab
kutseliste ja vabatahtlike päästjate, tuletõrjespordi harrastajate ning noorte seas:
1) arendada osavust, julgust, kiirust, jõudu, vastupidavust, meeskonnatöö oskust,
koordinatsiooni ning keskendumisvõimet;
2) edendada tuletõrjespordi arendamist ja populariseerimist;
3) toetada tuletõrjespordi- ja võistlusvõimekuse tõstmist;
4) suurendada tuletõrjespordi kogukonna koostööd;
5) parandada füüsilist ettevalmistust ja töövõimet;
6) toetada tuletõrjespordi võistluste korraldamist ja osalemist nii riiklikul kui rahvusvahelisel
tasandil.
Eestis harrastatakse kahte erinevat tuletõrjespordiala: 1) FireFit/Firefighter Combat Challenge
tüüpi ja 2) klassikalist tuletõrjesporti (Toughest Firefighter Alive (TFA)).
Fire Combat Challenge (edaspidi FCC) on rahvusvaheline tuletõrje võistlusformaadi süsteem,
mis keskendub kiiretele ja täpsetele tuletõrje tegevuste sooritamisele. FCC on ekstreemne,
huvitav ja tehniline spordiala, mis sarnaneb takistusjooksule ja kus tehakse erinevaid ülesandeid
ühe jooksu ajal. Võistlus sisaldab erinevaid individuaalseid ja meeskondlikke harjutusi, mille
eesmärk on simuleerida reaalselt aset leidvaid tuletõrje sündmusi. Võistlusalad võivad hõlmata
voolikute kiiret ühendamist, redelitõusu, veejoa sihtimist, inimese tulest välja toomist ja muid
spetsiifilisi oskusi.
Klassikaline tuletõrjesport on traditsiooniline spordiala, mis on Eestis hästi juurdunud ja mille
raames korraldatakse riiklikke ja piirkondlikke võistlusi. See spordiala koosneb mitmetest
päästetöödel esinevatest situatsiooni harjutustest põhinevatest võistlustest, mis testivad nii
füüsilist vastupidavust kui ka tehnilisi oskusi (nt veevoolikute käsitlemine, redelitõus,
takistusjooks).
Eelnõu alusel eraldatavad toetused aitavad kaasata uusi tuletõrjespordi harrastajaid ja luua
tingimused jätkusuutlikuks järelkasvuks. Toetused aitavad rikastada noorte sportimisvõimalusi
ja nende abil on võimalik tuletõrjespordi võistlusi nii korraldada kui ka nendel osaleda.
Toetatakse ka treeninglaagrite korraldamist, varustuse soetamist ja tuletõrjespordi edendamist
toetavat turundustegevust. Eelnõul on positiivne mõju inimeste elukeskkonnale, kuna toetuste
jagamine parandab kutseliste ja vabatahtlike päästjate füüsilist ettevalmistust, aitab
populariseerida päästjate elukutset ja tekitada noortes suuremat huvi päästja elukutse vastu.
Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus, vajalikud lisadokumendid ning pärast toetuse
kasutamist ka aruanne koos kuludokumentide ja muu vajalikuga. Toetuse taotlemine on
1
vabatahtlik, seega kohustuslikku nõuet halduskoormuse näol ei kaasne. Eeltoodust lähtuvalt
halduskoormuse tasakaalustamise reegel1 kohaldamisele ei tule.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti personaliosakonna töötervishoiuspetsialist
Rauno Müürsepp (teenistussuhe lõppenud), Päästeameti õigusosakonna õigusloome jurist
Kätlin Tänavots (
[email protected]) ja Siseministeeriumi nõunik Marko Põld
(
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Siseministeeriumi õigusnõunikud Kadi Parmas (
[email protected]) ja Heli
Simson (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata. See tehakse pärast kooskõlastusringi.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23-st paragrahvist.
Eelnõu esimeses peatükis tuuakse välja üldsätted.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse tuletõrje
edendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord. Määruse alusel
rahastatakse projekte, mille eesmärk on edendada tuletõrjesporti, muuhulgas kaasata uusi
harrastajaid, eelkõige noori, ja luua eeldused päästjate järelkasvuks.
Eelnõu §-s 2 tuuakse välja eelnõus kasutatavate terminite sisu.
Lõike 1 kohaselt on projekt käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud tulemuse, eelarve
ja piiritletud ajaraamiga ühekordne tegevus või seotud tegevuste kogum, mille tegemiseks
toetust taotletakse.
Lõike 2 kohaselt on omafinantseering toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude
katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringu
hulka arvatakse ainult projekti elluviimiseks tehtavad abikõlblikud kulud.
Eelnõu §-s 3 tuuakse välja toetuse andmise eesmärk.
Toetuse andmise eesmärk on edendada tuletõrjesporti, toetades selle ala traditsioonide ja
oskuste säilimist ning põlvkondadevaheliste teadmiste edasikandumist. Oluline rõhuasetus on
noorte (6–18-aastaste) kaasamisel, et kasvatada huvi tuletõrjespordi ja laiemalt päästetöö
valdkonna vastu, tagades ala jätkusuutliku arengu. Kuna toetuse andmise eesmärk on edendada
tuletõrjesporti, peab taotleja projekti taotluses kirjeldama selgelt ja konkreetselt, milliste
tegevuste kaudu ja kuidas toetuse eesmärgi saavutamisele kaasa aidatakse.
1
Halduskoormuse tasakaalustamise juhis.pdf (12.01.2026).
2
Eelnõu §-s 4 sätestatakse, et toetuse andja on Päästeamet. Toetuse andja menetleb toetuse
taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja kontrollib toetuse kasutamist. Taotluse
menetlemine hõlmab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli ning otsuse tegemist
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Vajaduse korral tegeleb toetuse andja ka
toetuse tagasinõudmisega. Toetuse andja vastutab ka taotlusvooru väljakuulutamise eest.
Toetuse andja õiguste ja kohustuste nimekiri on toodud eelnõu §-s 23.
Eelnõu teine peatükk reguleerib toetuse andmise aluseid.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti, millega aidatakse kaasa eelnõu §-s 3 nimetatud eesmärgi
saavutamisele. Projekti eesmärgist peab olema selgelt näha, kuidas toetatavad tegevused
aitavad tuletõrjesporti edendada. Tegevuste valikul peab taotleja lähtuma tuletõrjespordi
arendamise vajadustest ning harrastusvõimaluste loomisest või laiendamisest. Oluline on, et
tegevuste kaudu aidatakse kaasa tuletõrjespordi arendamisele ja populariseerimisele, et
suurendada huvi selle spordiala vastu.
Lõikega 2 sätestatakse, millised tegevused on eelnõu alusel toetatavad.
Punkti 1 kohaselt toetatakse tuletõrjespordi võistlusel osalemist (nt osalemistasu,
lennupiletite kulu, majutuskulu). Tuletõrjespordi võistlusel osalemine tähendab, et
tuletõrjesporti tegevad kutselised ja vabatahtlikud päästjad, harrastajad või noored võtavad osa
erinevatest siseriiklikest või rahvusvahelistest võistlustest, mille eesmärk on testida
tuletõrjealaseid oskusi, kiirust, täpsust ja füüsilist vastupidavust. Võistlustel osalemine arendab
sportlasi kõige enam, kuna praktiliste kogemuste kaudu paraneb nende sooritus ja seeläbi
saavutatakse paremaid tulemusi. Lisaks aitab rahvusvahelisel tasandil võistlemine avardada
sportlaste teadmisi, tõsta tehnilist taset ning laiendada tuletõrjespordi kogukonna
koostöösuhteid.
Punkti 2 kohaselt toetatakse tuletõrjespordiga seotud võistluse korraldamist.
Tuletõrjespordiga seotud siseriikliku võistluse korraldamine tähendab sellise ürituse
planeerimist ja läbiviimist, kus osalejad võistlevad erinevates tuletõrje oskusi ja füüsilist
võimekust nõudvates tegevustes. Võistluste korraldamise raames toetatakse näiteks helitehnika
ja ajavõtusüsteemi renti, medalite ja karikate hankimist jne.
Punkti 3 kohaselt toetatakse päästealaste treeninglaagri korraldamist. Päästealane
treeninglaager on struktureeritud ja eesmärgipärane õppetegevus, mille käigus osalejad
omandavad, arendavad ja harjutavad päästealaseid teadmisi, oskusi ja füüsilisi võimeid.
Selliseid laagreid korraldatakse kindla koolitus- või treeningkava alusel. Päästeala
treeninglaagreid võib korraldada nii kutseliste päästjate, vabatahtlike, noorte (6-18 aastat) kui
ka harrastajate jaoks. Treeninglaagris omandatakse ja täiendatakse päästealaseid põhioskusi
(tulekustutamine, päästevõtted, ohutustehnika), arendatakse füüsilist valmisolekut ja
vastupidavust, harjutatakse meeskonnatööd ning reaalsete situatsioonide imiteerimist
kontrollitud tingimustes.
Punkti 4 kohaselt toetatakse tuletõrjespordi edendamist toetavat turundustegevust.
Tuletõrjespordi edendamist toetav turundustegevus hõlmab tegevusi, mis on suunatud
tuletõrjespordi kui spordiala tutvustamisele ja populaarsuse tõstmisele ning osalejate ja
toetajate kaasamisele. Turundustegevuse toetamine suurendab avalikkuse teadlikkust
3
tuletõrjespordist, aitab tagada tuletõrjespordi võistluste suurema nähtavuse, tuua võistlustele
rohkem publikut, toetada uute sponsorite ja koostööpartnerite leidmist ning suurendada huvi nii
kutseliste, vabatahtlike päästjate kui ka teiste huvirühmade seas. Turundustegevuseks on
näiteks avatud uste päevade, koolides demopäevade või proovitrennide korraldamine, samuti
meelelahutusprogrammide korraldamine tuletõrjespordi võistluste raames publikuhuvi
tõstmiseks. Tuletõrjespordi veebilehe arendamine on üks tõhusamaid viise tuletõrjespordi
nähtavuse suurendamiseks. Veebileht võimaldab huvilistel saada infot, omavahel suhelda,
vahetada kogemusi, jagada videolugusid ning tugevdada seeläbi kogukonda. Toetusega on
võimalik luua ka eraldi noortele suunatud infomaterjale (videod, plakatid, sotsiaalmeedia
postitused), et seeläbi suurendada tuletõrjespordialast huvi 6–18-aastaste noorte seas.
Punkti 5 kohaselt toetatakse tuletõrjespordi varustuse soetamist. Tuletõrjespordiga
tegelemiseks vajaliku spordivarustuse soetamine tagab, et võistlejad saavad treenida ja
võistelda ohutult, efektiivselt ja reeglitele vastavalt. Varustuse alla kuuluvad
isikukaitsevahendid (roobad, kiivrid, jalanõud, kindad jne), voolikud, redelid, märgid ja
takistused, mis on osa võistlusradadest, ning treeningvahendid (päästenukk, haamrid,
tõmbamise nöör, plangud, poomid, kergejõustiku inventar jne), mis aitavad parandada füüsilist
vormi ja spetsiifilisi oskusi.
Lõike 3 kohaselt määrab konkreetsed toetatavad tegevused toetuse andja igakordselt
Päästeameti peadirektori käskkirjaga. See tähendab, et toetuse andja jätab endale võimaluse
otsustada, millisteks tegevusteks konkreetsel aastal toetust eraldatakse. Toetuse andja võib välja
kuulutada taotlusvooru ja toetada kõiki lõikes 2 nimetatud tegevusi või kuulutada välja
taotlusvooru, mille kohaselt toetatakse näiteks vaid tuletõrjespordi varustuse soetamist ja
päästealaste treeninglaagrite korraldamist.
Lõike 4 kohaselt ei anta toetust projektile, mis on ajendatud ärihuvist ning suunatud kasumi
teenimisele.
Eelnõu § 6 reguleerib kulu abikõlblikkust.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblik kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab
projekti eesmärgile, on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega ning mille
tasub toetuse saaja. Oluline on selgelt välja tuua, et kulu peab olema tekkinud abikõlblikkuse
perioodil ja selle eest peab tasuma toetuse saaja. Kulu eest tasumine on samas lubatud ka pärast
abikõlblikkuse perioodi lõppu (vt eelnõu § 6 lõike 3 punkti 4).
Lõike 2 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt
isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud
tegevusi. Abikõlbliku kulu all mõeldakse teenuse või eseme soetamise kulu, mis on otseselt
vajalik projekti elluviimiseks ja projekti eesmärgi saavutamiseks. Abikõlblik kuu on näiteks
tuletõrjespordi võistlusel osalemiseks lennupiletite ostmise kulu või võistluse läbiviimiseks
renditava staadioni kulu.
Lõikes 3 on sätestatud kulu kohta kehtivad üldtingimused:
1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt – kõik kulud peavad olema tasutud
toetuse saaja arvelduskontolt, sularahas kaetud kulud loetakse mitteabikõlblikuks, samuti ei
hüvitata kolmanda isiku pangakaardiga tehtud kulutusi;
4
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet
tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega – kõik tehtud kulud peavad olema
tõendatud;
3) kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodil;
4) kulu on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu – kulu peab olema küll tekkinud abikõlblikkuse perioodil, kuid kulu eest on
lubatud tasuda ka 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu;
5) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile.
Lõikega 4 kehtestatakse abikõlbmatute kulude loend. Abikõlbmatute kulude osas on tegemist
toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaoluliste või ebasobivate kuludega. Mõistlik on sellised
kulud toetusvahendite ebaotstarbeka kasutamise vältimiseks määruse tasandil välistada.
Abikõlbmatuks kuluks loetakse näiteks kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu, kuid lubatud on
rahvusvahelisel tuletõrjespordi võistlusel osalemiseks kantav reisikindlustus k.a.
spordivõistlusel osalemise kindlustus.
Eelnõu § 7 sätestab abikõlblikkuse perioodi.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti
tegevusi ja tekivad projekti kulud.
Lõike 2 kohaselt algab abikõlblikkuse periood taotlusvooru avamise päeval ja lõppeb
taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 30. novembril. Abikõlblik on üksnes selline kulu,
mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodi jooksul, st pärast taotlusvooru avamist ja enne
abikõlblikkuse perioodi lõppu. Kulu eest tasumine võib toimuda ka pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppemist, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast perioodi lõppu.
Tasumise kuupäev ei mõjuta kulu abikõlblikkust, eeldusel, et kulu tekkimise kuupäev jääb
abikõlblikkuse perioodi sisse.
Lõike 3 kohaselt sätestatakse 2026. aasta taotlusvooru puhul erand, mille eesmärk on tagada
meetme rakendamise paindlikkus ning võimaldada toetuse saajatel tegevustega alustada juba
kalendriaasta alguses. Seetõttu loetakse abikõlblikkuse perioodi alguseks erandina 1. jaanuar
2026, kuid seda tingimusel et taotlusvoor kuulutatakse välja samal aastal. Selline lähenemine
võimaldab katta kulusid, mis on seotud projekti ettevalmistamise või elluviimisega alates 2026.
aasta algusest (treeningtegevuse, varustuse soetamise, võistluste korraldamise või muude
toetatavate tegevuste alustamine, mis on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalik).
Lõike 4 kohaselt ei pikendata abikõlblikkuse perioodi, sest asjaomaseks eelarveaastaks
eraldatud rahalised vahendid tuleb ära kasutada taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta
jooksul. Taotleja peab projekti ellu viima abikõlblikkuse perioodi jooksul. See tähendab, et kui
toetust antakse näiteks lastelaagri korraldamiseks, tuleb abikõlblikkuse perioodi jooksul laager
korraldada.
Eelnõu § 8 reguleerib taotlusvooru eelarvet, toetuse ülemmäära ja omafinantseeringut.
Lõike 1 kohaselt kujuneb taotlusvooru eelarve vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt
eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve kinnitab Päästeamet.
Päästeamet eraldab toetust nendest vahenditest, mida saadakse iga-aastaselt eelarvelistest
vahenditest või väljaspool eelarvet ühekordselt sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest.
5
Lõikes 2 sätestatakse toetuse ülemmäär toetuse saaja kohta, milleks on 10 000 eurot. Seega, kui
projekti elluviimiseks kulub suurem summa, tuleb arvestada, et toetuse ülemmäärast suuremat
summat käesoleva meetmega toetada ei saa.
Lõikega 3 sätestatakse omafinantseeringu nõue. See tähendab, et taotleja peab arvestama, et
teatud tegevuste puhul on nõutud omafinantseering. Omafinantseering on vajalik järgmiste
toetatavate tegevuste korral: tuletõrjespordi võistlusel osalemine, tuletõrjespordi edendamist
toetatav turundustegevus, tuletõrjespordi varustuse soetamine ja tuletõrjespordiga seotud
võistluse korraldamine.
Tuletõrjespordi võistlusel osalemise, tuletõrjespordi edendamist toetava turundustegevuse ja
tuletõrjespordi varustuse soetamise korral peab omafinantseeringu määr olema 50 protsenti
abikõlblikest kuludest (punkt 1). Siseriiklike tuletõrjespordiga seotud võistluste korraldamisel
on omafinantseeringu määr 5 protsenti abikõlblikest kuludest (punkt 2).
Lõikes 4 tuuakse välja, millal omafinantseering ei ole vajalik. Omafinantseering ei ole vajalik
kahel juhul: 1) päästealase treeninglaagri korraldamiseks ja 2) juhul, kui 70 protsenti projektis
osalejatest moodustavad noored ehk 6-18. aastased.
Kui projekti raames korraldatakse kutselistele, vabatahtlikele päästjatele, harrastajatele ja
noortele päästealaseid treeninglaagreid, siis ei nõuta selle tegevuse elluviimisel taotlejalt
omafinantseeringut. Ka noortele suunatud tegevuste puhul ei nõuta omafinantseeringut
tingimusel, et projektis osalejatest vähemalt 70% on 6-18. aastased. Noorte kaasamine on
projekti prioriteetne eesmärk. Projekti tegevused peavad soodustama noorte huvi ja kaasumist
tuletõrjespordiga seotud tegevustesse. Noorte kaasamine päästealasesse tegevusse toetab nii
füüsilise vormi kui ka eluks vajalike ohutus- ja päästeoskuste arengut. Lisaks soodustab see
kogukondliku turvalisuse suurenemist ning on oluline järelkasvu tagamiseks nii
tuletõrjespordis kui ka päästevaldkonnas laiemalt. Omafinantseeringu vabastus võimaldab
korraldajatel suunata ressursse just nendele tegevustele, mis loovad noortele turvalise, arendava
ja motiveeriva keskkonna: pädevad juhendajad, vanusele vastavad harjutused ja selged
ohutusreeglid.
Tingimus, mille järgi peab vähemalt 70% projektis osalejatest olema 6–18.aastased, tagab, et
toetuse sisu ja eesmärk püsivad kooskõlas noortele suunatud tegevuste fookusega. Selleks, et
see tingimus oleks täidetud, peab osalejate suurusjärk olema teada. Näiteks turundustegevuse
korral on selle tingimuse täitmine välistatud. Samas võib näiteks noortele tuletõrjespordi
võistluse korraldamine omafinantseeringust vabastada, kui vastav tingimus on täidetud ehk on
teada noorte osalejate suurusjärk (st on nt ette teada, kui palju osalejaid saab võistlusele
registreerida ja kui palju osalejatest saavad moodustada noored). Oluline on ka rõhutada, et
70% arvestuses ei loeta osalejate hulka projekti meeskonna liikmeid, et tagada projektist
osalejate arvu objektiivne hindamine ja vältida osalusproportsiooni moonutamist.
Eelnõu § 9 reguleerib vähese tähtsusega abi.
Lõikes 1 tuuakse välja, et kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, siis tuleb
toetuse andmisel järgida komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 2023/2831, 15.12.2023), või komisjoni määrust (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
6
teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832,
15.12.2023) ja konkurentsiseaduse § 33 (lõige 1). Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel
ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava
toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul
ületada 300 000 eurot. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel vähese tähtsusega abina
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega abi koos
määruse alusel taotletava toetusega ei tohi ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul
750 000 eurot.
Lõikes 2 kohaselt on toetuse andja kohustus kontrollida, kas programmist taotletav toetus on
käsitatav vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille
kohta Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta liikmesriikide vahelist konkurentsi ega
kaubandust.
Lõige 3 sätestab, et kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas
summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja
taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Eelnõu kolmandas peatükis tuuakse välja nõuded taotlejale ja taotlusele.
Eelnõu §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetust võivad taotleda:
1) juriidiline isik, kes on sõlminud Päästeametiga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses
osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks ja
2) tuletõrjesporti edendav organisatsioon.
Päästeameti tegevuses on võimalik osaleda päästetöö, ennetustöö või noorsootöö raames.
Päästeamet on tsiviilõiguslikud lepingud sõlminud mittetulundusühingutega ja kohalike
omavalitsustega (kelle koosseisus on vabatahtlikud päästjad). Tuletõrjesporti edendava
organisatsiooni all mõeldakse MTÜ-d Eesti Tuletõrjespordi Liit.
Lõikes 2 nimetatakse nõuded, millele taotleja peab vastama. Eelnõus nimetatud nõuded
tagavad, et taotleja on seaduskuulekas ja suuteline projekti eelnõukohaselt ellu viima.
Punkti 1 kohaselt peab taotleja põhikirjaline või põhimäärusest tulenev tegevus toetama
Siseministeeriumi või tema valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna arengut ehk taotleja peab
näiteks olema lepingulises suhtes valitsemisala asutusega või tegutsema Siseministeeriumi
tegevusvaldkonnas. Punkti 2 kohaselt ei tohi taotlejal olla riiklikku maksu- ega maksevõlga,
välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Punkti 3 kohaselt ei tohi taotleja
suhtes olla algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust. Taotleja ei tohi olla ka
sundlõpetamisel ja tal peab puuduma kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus.
Punkti 4 kohaselt peab taotleja olema täitnud taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt
majandusaasta aruande esitamise kohustuse. Majandusaasta aruande esitamise nõue näitab, kas
taotleja on oma hoolsuskohustuse täitnud.
Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis
on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas
(punkt 5).
7
Punkti 6 kohaselt ei tohi taotleja seaduslikul esindajal olla karistusseadustiku §-de 209, 2091,
210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust. Majandusalaste süütegude
all mõeldakse, et taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-des 372, 373, 379 või
384 alusel määratud kehtivat karistust.
Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded taotlusele.
Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama taotluse koos lisadokumentidega.
Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab toetuse
andjal kontrollida taotluse vastavust eelnõus toodud nõuetele.
Lõikes 2 tuuakse välja, milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama.
Taotlus peab sisaldama taotleja nime, registrikoodi, telefoni numbrit, e-posti aadressi ja
arvelduskonto numbrit (punkt 1). Taotluses peab kirjas olema ka projekti nimi, eesmärk,
planeeritavate tegevuste kirjeldus ja elluviimise koht (punkt 2). Punkti 3 kohaselt peab kirjas
olema projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa. Lisaks tuleb punkti
4 kohaselt välja tuua projekti tegevuste ajakava, sealhulgas projekti elluviimise algus- ja
lõppkuupäev.
Punkti 5 kohaselt peab taotlus sisaldama kinnitust eelnõu § 10 lõikes 2 nimetatud nõuetele
vastamise osas, välja arvatud juhul, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus. See tähendab,
et taotleja peab andma kinnituse näiteks selle kohta, et tal ei ole riiklikku maksu- ega
maksevõlga, tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ja ta on taotluse esitamise ajaks
esitanud nõuetekohaselt majandusaasta aruande. Punkti 6 kohaselt tuleb esitada teave, kui
taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa
Liidu või välisabi toetusmeetmest (taotleja taotleb samaaegselt toetust muust programmist
vms).
Punkti 7 kohaselt tuleb taotluses esitada võrreldavad hinnapakkumused, mis peavad olema
saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ühesuguse lähteülesande järgi
hinnapäringu tulemusel (nt varustuse või lennupiletite ost jne). Et hinnapäringu vastuseks
saadud pakkumused oleksid võrreldavad, peab toetuse saaja poolt väljasaadetav hinnapäring
olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ning edastatud pakkujatele samal kujul ja
ajal. Hinnapäringust peab selgelt nähtuma, millise kauba või teenuse ostmiseks pakkumust
soovitakse saada või millistele nõuetele ja tehnilistele näitajatele peab ostetav kaup või teenus
vastama. Saadud pakkumuses peab olema märgitud pakutav kaup või teenus nii koguselises kui
ka rahalises mahus, pakkumuse kehtivusaeg, pakkumuse esitamise kuupäev, koostaja nimi,
soovitavalt allkirjastatud (digitaalselt). Võrreldavad pakkumused võivad olla tõendatavad ka
kuvatõmmistena (nt lennupilet). Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate
hinnapakkumuste saamiseks, millega tagada optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe.
Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega, mis tähendab, et ühe
ettevõtte esitatud pakkumusega üldjuhul piirduda ei saa (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks
pakkumiste esitamisest loobunud). Oluline on, et pakkumuste võtmise protsess oleks selge ja
läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle
dokumenteerinud. Hinnapakkumused on olulised taotletava toetuse summa mõttes. Taotleja
peab taotluses tooma välja projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletava toetuse
summa (eelnõu § 11 lõike 2 punkt 3). Taotletava toetuse summa aluseks on taotleja poolt võetud
hinnapakkumus. Hinnapakkumus võib olla ka internetiotsingu tulemus (kuvafotod vms).
8
Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei
valita, tuleb taotluses esitada sellekohane põhjendus (lõige 3). Eelkõige peab taotleja andma
põhjenduse, mille alusel on võimalik toetuse andjal mõista, kas antud põhjendus on tõene,
usaldusväärne ja mõistlik. Põhjenduses toodud väited saavad toetuda usaldusväärsetele
tõenditele, andmetele või faktidele. Oluline on, et põhjendus oleks võimalikult detailne ja
annaks toetuse andjale piisavalt teavet, et hinnata, kas valitud tegevus on põhjendatud ja kas
kõiki aspekte on arvestatud. Tuleb selgitada, miks ei valitud odavaimat pakkumust, ehk siis
tuua välja, millised olid kriteeriumid ja millised tegurid mõjutasid lõppotsuse tegemist. See
tagab, et toetuse andja saab usaldusväärselt hinnata, kas tehtud otsus ja selle aluseks olev
põhjendus on mõistlik ja põhjendatud.
Lõike 4 kohaselt tuleb taotlejal esitada kinnitus, et ta on teadlik punktides 1-5 nimetatust.
Eelnõu neljandas peatükis reguleeritakse taotlusvooru avamist, taotluse esitamist ja
menetlemist ning taotluse kohta otsuse tegemist.
Eelnõu §-s 12 reguleeritakse taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist.
Lõike 1 järgi kuulutab toetuse andja taotlusvooru välja oma veebisaidil. Seejuures avaldatakse
ka taotlemise periood, taotlusvooru eelarve ja konkreetse toetatavad tegevused.
Lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus ja selle lisadokumendid toetuse andjale taotleja
esindusõigusliku isiku poolt digiallkirjastatuna e-posti aadressile
[email protected].
Esindusõiguslik isik on näiteks juhatusse valitud isik, kelle volitused on kehtivad ja nähtavad
äriregistrist.
Eelnõu § 13 reguleerib taotluse menetlemist. Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse
nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse
tegemisest. Toetuse andja menetleb taotlusi 60 kalendripäeva jooksul taotlusvooru lõppemisest
arvates (vt eelnõu § 16 lõike 1).
Eelnõu § 14 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
Lõike 1 kohaselt kontrollib toetuse andja esitatud taotluse, sh selle lisadokumentide, ning
taotleja vastavust määruses sätestatud nõuetele.
Lõikes 2 märgitakse, et kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab
toetuse andja sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Haldusmenetluse
seaduse (edaspidi HMS) § 15 lõige 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud
andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse
esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks
puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
Seega, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotluses esinevad puudused, tuleb taotlejal
etteantud tähtpäevaks taotlust täiendada või muuta. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade,
milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist või täiendamist, ning tähtpäev
puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Kui
taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, tehakse tema taotluse osas taotluse
rahuldamata jätmise otsus (vt ka eelnõu § 16).
9
Lõike 3 kohaselt tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva
määruse nõuetele. Seejärel hakatakse nõuetele vastavaid taotlusi hindama Päästeameti
peadirektori moodustatud komisjoni poolt eelnõu §-s 15 sätestatud hindamiskriteeriumite
alusel.
Lõikes 4 sätestatakse asjaolud, mille kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele mittevastavaks.
Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest
asjaoludest:
1) taotleja ei vasta eelnõu § 10 sätestatud nõuetele;
2) taotlus ei vasta eelnõu §-s 11 sätestatud nõuetele;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ja puudused on ameti määratud
tähtpäevaks kõrvaldamata;
4) taotleja ei ole määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud;
5) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse
vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse osas tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus
(vt eelnõu § 16 lõige 5).
Eelnõu § 15 reguleerib nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamist.
Lõike 1 kohaselt moodustab Päästeameti peadirektor käskkirjaga taotluse hindamiseks
vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Komisjoni kuuluvad Päästeameti ametnikud, üldjuhul on
nendeks personaliosakonna ja päästetöö osakonna teenistujad. Lisaks peavad komisjoni liikmed
kooskõlas korruptsioonivastase seaduse ja HMS-ga kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust
hindamiskomisjoni protokollis. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse
olemasolul tuleb hindajal end taandada HMS-i § 10 kohaselt. Taandamise korral tehakse vastav
märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest
taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.
Lõike 2 kohaselt hindab komisjon nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste
hindamiskriteeriumide alusel:
1) projekti sisuline põhjendatus (40%): hinnatakse projekti vastavust konkursi prioriteetsetele
teemadele, probleemi ja/või vajaduste selget ning põhjendatud kirjeldust, samuti sihtgrupi
määratlust ja selle põhjendatust.
2) projekti tegevuste kirjeldus ja ajakava (20%): analüüsitakse, kas projektis kavandatud
tegevused on praktilise väärtusega ning kooskõlas seatud eesmärkidega. Samuti hinnatakse
ajakava realistlikkust, otstarbekust ja teostatavust.
3) projektis osalevate noorte osakaal (10%): vaadeldakse projektist osa võtvate noorte osakaalu
kõigist osalejatest. Kõrgem noorte osalus näitab projekti tugevamat mõju spordiala
jätkusuutlikkusele ja järelkasvule. Väärtustatakse lahendusi, mis loovad püsiva süsteemi (nt
regulaarne treeningrühm), st mis jätkuvad ka pärast Päästeameti rahastuse lõppu.
4) projekti eelarve (30%): hinnatakse kulude põhjendatust, eelarve säästlikkust ja
ressursikasutuse efektiivsust.
Esimese ja teise kriteeriumi juures hindab komisjon projekti vastavust taotlusvooru eesmärgiga.
Komisjon kaalub, kas taotluses esitatud projekti sisu vastab taotlusvooru eesmärgile. Hinnang
antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja projekti eesmärgile. Komisjon hindab
sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.
10
Kriteeriumite selge lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et
taotlejale oleks arusaadav, milliseid projekte valimisel eelistatakse ja mida sealjuures
hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse
koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud
asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.
Lõike 3 kohaselt moodustab komisjon hindamistulemuste põhjal esitatud taotluste projektidest
pingerea.
Eelnõu §-s 16 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
Lõike 1 kohaselt teeb toetuse andja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60
kalendripäeva jooksul taotlusvooru lõppemise kuupäevast arvates. Taotlemise periood
avaldatakse toetuse andja ehk Päästeameti veebisaidil, kui toetuse andja kuulutab taotlusvooru
välja.
Lõike 2 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse komisjoni
ettepanekul Päästeameti peadirektor.
Lõike 3 kohaselt tehakse taotluse rahuldamise otsus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad
eelnõus sätestatud nõuetele ning taotlusvooru eelarve jääk seda võimaldab.
Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed. Otsuses tuleb välja tuua:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) toetuse väljamaksmise tingimused sh toetuse saaja arvelduskonto number.
Lõike 5 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus on
tunnistatud eelnõu nõuetele mittevastavaks. Näiteks tunnistatakse taotlus mittevastavaks siis
kui taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja
määratud tähtpäevaks kõrvaldamata. Samuti jäetakse taotlus rahuldamata, kui pingerea alusel
ei jätku taotlusvoorus taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid.
Lõige 6 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed. Taotluse
rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
Lõike 7 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest
elektrooniliselt 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
Lõike 8 järgi avaldab toetuse andja oma veebisaidil toetuse saaja nime ja toetatavate tegevuste
kirjelduse ning summa.
Eelnõu viiendas peatükis reguleeritakse toetuse kasutamist ja selle tagasinõudmist.
11
Eelnõu § 17 kohaselt makstakse toetus toetuse saaja arvelduskontole ettemaksena taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel kümne tööpäeva jooksul. See tähendab, et toetuse
saaja saab toetuse summa ettemaksuna, et saaks katta toetatavate tegevustega seotud kulud.
Eelnõu § 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
Lõikes 1 on märgitud, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja
esitama toetuse andjale põhjendatud muutmistaotluse.
Toetuse saaja peab kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama
taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, näiteks projekti odavnemisest
või kallinemisest, projekti elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast vms asjaolust.
Toetuse andja peab seejuures iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse
sõnastusest võib teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise
avaldusega. Muutmine toimub toetuse saaja algatusel – näiteks juhul, kui toetuse saaja peab
möödapääsmatuks muuta projekti (muuta tuleb toetatavat tegevust või selle ulatust või lisatakse
täiendav tegevus) või kui toetuse saaja soovib loobuda taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
toetatavast tegevusest.
Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugi kõiki tulemuse
saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud
igal juhul ja alati nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist kinnihoidmist.
Lõike 2 kohaselt tuleb muutmistaotlus esitada enne projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäeva ja muudatus peab olema teostatav taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta
30.novembriks. HMS-i § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni,
kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse
täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni
abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.
Lõike 3 kohaselt on toetuse andjal õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitav muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse
saavutamise abikõlblikkuse perioodil;
2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
3) ei ole põhjendatud;
4) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.
Kui muutmise taotlusega taotletakse juurde rahalisi vahendeid projekti tegevuste
lõpuleviimiseks seoses erinevate asjaolude koostoimes tekkinud põhjustel, mis on põhjustanud
projekti maksumuse kallinemise, siis võib juhtuda, et taotlust ei rahuldata. Muutmise taotlust
ei saa rahuldada, kui taotluste menetlemise käigus on taotlusvooru eelarve ammendunud.
Seejuures tuleb arvestada ka, et toetuse ülemmäär on 10 000 eurot toetuse saaja koht.
Toetuse andja saab ka keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud
asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega või soovitud muudatuse
korral on oodatava tulemuse saavutamine abikõlblikkuse perioodi jooksul kaheldav. Sellisel
12
juhul muutmistaotlust ei rahuldata ja taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks (vt §
19 lõike 1 punkt 2).
Lõike 4 kohaselt otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise toetuse andja viie tööpäeva
jooksul muutmistaotluse saamisest arvates. Muutmistaotluse esitamisel tuleb toetuse andjal läbi
töötada dokumendid ja vajadusel küsida täiendavat infot taotlejalt ning hinnata, kas võivad
esineda käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolud.
Lõike 5 kohaselt võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmistaotlust esitamata
muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu
teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses
sätestatuga. Kui projekti eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.
Eelnõu §-s 19 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.
Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata;
3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus ja oleneb konkreetsetest
asjaoludest.
Eelnõu § 20 reguleerib projekti elluviimise aruande esitamist ja projekti eelarve jäägi
tagastamist.
Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja toetuse andjale projekti elluviimise aruande (edaspidi
aruanne), millele tuleb lisada abikõlbliku kulu tõendid. Aruande peab allkirjastama toetuse
saaja esindusõiguslik isik. Abikõlblik kulu on tõendatud, kui toetatav tegevus on tehtud, st kaup
on kätte saadud või teenus osutatud ja seda kinnitab näiteks üleandmise-vastuvõtmise akt,
kirjavahetus, saateleht, arve või leping. Toetatavad tegevused on nimetatud eelnõu § 5 lõikes 2.
Lõike 2 kohaselt tuleb aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetuse
saamise aastale järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks.
Lõike 3 kohaselt tuleb aruandes välja tuua planeeritud ja toimunud tegevused, projekti
sihtgrupid, projekti elluviimise järeldused, projektimeeskonna liikmed,
koostööorganisatsioonid ja finantsaruanne koos kuludokumentidega. Projekti elluviimise
järelduste juures tuleb analüüsida projekti elluviimise edukust ja kirjeldada, mida tegevuste
elluviimise käigus õpiti, ning millised tegevused või lahendused osutusid eriti tulemuslikuks.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja
ettepaneku kõrvaldada puudused üldjuhul viie tööpäeva jooksul.
Lõikes 5 sätestatakse, et kui projekti elluviimise kulu olid väiksem kui projekti eelarve, saadab
toetuse andja toetuse saajale andmed eelarve jäägi tagastamise kohta. Toetuse saaja tagastab
jäägi toetuse andjale tema määratud tähtpäevaks. Ka riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 55
lõige 3 sätestab, et riigisisese projektipõhise toetuse saaja kohustub kandma toetuse kasutamata
jäägi andjale tagasi. Jäägi tagasi kandmata jätmise korral nõuab toetuse andja selle toetuse
saajalt tagasi.
13
Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande
esitamisest.
Lõikes 7 sätestatakse juhud, kui toetuse andja aruannet ei kinnita. Aruannet ei kinnitata, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi otsuses
määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.
Eelnõu §-s 21 reguleeritakse toetuse tagasinõudmine.
RES-i § 551 lõike 2 kohaselt võib minister kehtestada RES-i § 531 lõikes 1 nimetatud määrusega
riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud
tagasinõudmise alused. RES-i eelnõu seletuskirjas on toodud välja, et otsuse RKPJKo
28.06.2023, 5-23-2 p-s 64 leidis Riigikohus, et reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv kohustus
saadud toetus osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad
seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega.
Seetõttu tuleb toetuse tagasinõudmise alused sätestada seadusega. Kuigi toetuse
tagasinõudmise alused tuleb kehtestada seadusega, on Riigikohus oma otsuses RKPJKo
28.06.2023, 5-23-2 p 64 leidnud, et toetuste tagasinõudmise üksikasjad võib reguleerida
määruse tasandil. Finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja karistamine,
vaid alusetult saadu tagasinõudmine2. Ministri määrusega võib seega toetuse tagasinõudmise
aluseid lisaks RES-s sätestatule täpsustada ja täiendada.
Lõike 1 kohaselt võib toetuse andja toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda RES-i § 551
lõikes 1 sätestatud alusel (ehk alusel, mis on toodud RES-i § 551 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4)
või ühel järgmistest juhtudest:
1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 19 kohaselt kehtetuks;
2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise
otsuses määratud tingimusi;
3) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 7 kohaselt ei kinnitata.
Oluline on, et toetuse andja lähtuks toetuse tagasinõudmise korral nii RES-s sätestatust kui ka
antud eelnõu täpsustustest ja täiendustest. Toetuse tagasinõudmise otsus on kaalutlusotsus.
Seejuures on võimalik toetuse tagasinõudmisest ka loobuda. RES-i § 551 lõike 3 kohaselt võib
riigisisese projektipõhise toetuse RES-i § 551 lõikes 1 nimetatud alustel tagasinõudmisest
loobuda, kui: 1) toetust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja
tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu; 2) toetuse saaja on avastanud ja toetuse andjat esimesel
võimalusel teavitanud, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud
toetuse või selle osa toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil; 3) tagasinõutav toetuse
summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaoludega.
Lõike 2 kohaselt tuleb toetuse andjal põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise
või osalise tagasinõudmise otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist kaalutusõigusega
ja selle otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav. Arvestada tuleb HMS § 3
2
Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Eelnõu -
Riigikogu (10.02.2026).
14
lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja HMS § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise
põhimõtetega. Kaalumisel on oluline arvesse võtta nii toetuse tagasinõudmise alust ehk põhjust
kui ka selle mõju – näiteks peab lähtuma sellest, kas ja kui suures ulatuses toetuse saaja poolt
tehtud tegevused on toetuse andmisel olnud põhjendatud ja kas tehtud kulud on aidanud kaasa
projekti eesmärgi saavutamisel. Toetuse tagasinõudmise määr oleneb rikkumise raskusest.
Lõige 3 sätestab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad andmed.
Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu kulude summa;
7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
8) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
9) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
Lõike 4 kohaselt saadab toetuse andja tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse
saajale elektrooniliselt. RES-i § 551 lõike 8 kohaselt on riigisisese projektipõhise toetuse
tagasinõudmise otsus täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21
tähenduses.
Toetuse tagasinõude esitamise tähtaeg on toodud RES-i § 551 lõikes 4, mille kohaselt võib
otsuse riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise kohta teha projekti viimase väljamakse
tegemise päevast arvates nelja aasta jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Toetus tuleb
tagasi maksta 60 päeva jooksul arvates sellekohase otsuse saamisest. Erandjuhul ja põhjendatult
võib toetuse andja pikendada toetuse tagasimakse tähtaega toetuse saaja taotlusel ja ajatada
tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist.
Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse
tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral
makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul
toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada
ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava. Toetuse andja teeb ajatamistaotluse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne
tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise
tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
RES-i § 551 lõikes 5 sätestatakse, et kui riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise
tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või tasaarvestata, peab toetuse saaja maksma viivist
0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine
lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.
Toetuse tagasinõudmise otsusega on võimalik viivist vähendada põhjendatud juhul, kuid tagada
tuleb piisav kahjuhüvitis. Riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise ajatamise korral
maksab toetuse saaja intressi RES-i § 551 lõike 6 kohaselt.
Eelnõu kuues peatükk reguleerib poolte õigusi ja kohustusi.
Eelnõu §-ga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
15
Lõikes 1 nimetatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt lisateavet ja nõu toetuse
taotlemise ning kasutamise kohta. See tähendab, et toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja
poole saamaks juhiseid toetuse taotlemise ja tehtud otsuste osas.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus toetuse saamisest loobuda ja see tagastada. Toetuse
saaja võib otsustada toetuse kasutamisest loobuda nii pärast toetuse taotluse rahuldamist kui ka
hiljem projekti käigus. Kui toetuse saaja loobub toetuse kasutamisest, siis tuleb toetus täies
ulatuses tagastada.
Lõike 2 punktides 1-11 loetletakse toetuse saaja kohustused.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja esitama toetuse andjale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul
nõutud teabe. See nõue hõlmab sisuliselt arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike
andmete ning nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.
Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest
toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt. Projekti finantsandmed, st
projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,
millised neist on käsitletavad abikõlblikena.
Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust ehk viima projekti ellu taotluse ja taotluse
rahuldamise otsuse kohaselt. Taotluses tuleb välja tuua projekti eesmärk ning toetuse abil
läbiviidavad tegevused. Toetatavad tegevused, summa ja toetuse väljamaksmise tingimused
tuuakse eraldi välja ka taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse saaja peab toetatavate tegevuste
kaudu täitma projekti eesmärgi ja eesmärgi saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad
olema kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega.
Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse osaliselt või täielikult, kui esineb eelnõu
§ 21 lõikes 1 nimetatud alus ehk toetuse andja esitab toetuse tagasinõudmise või osalise
tagasinõudmise otsuse. Toetus tuleb täielikult või osaliselt tagastada toetuse tagasinõudmise või
osalise tagasinõudmise otsuses nimetatud arvelduskontole. Toetuse saajal on võimalik taotleda
tagasimaksmise ajatamist.
Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama toetuse andjal kontrollida projekti kulu- ja
maksedokumente. Need tuleb lisada aruandele, sest eelnõu § 20 lõike 1 kohaselt tuleb aruandele
lisada abikõlbliku kulu tõendid. Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja säilitama taotluse ja
projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt.
Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja teavitama toetuse andjat, kui toetuse saaja esitatud andmed
on muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse
täitmist. Lisaks tuleb teavitada ka sellest, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või
vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas
(punkt 8). Mõlemal juhul tuleb toetuse andjat teavitada viivitamata ja kirjalikult. Toetuse andja
hindab saadud teabe alusel, kas ja kuidas projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega edasi
liigutakse.
16
Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest
võrreldes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses kajastatud summaga.
Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja esitama toetuse andjale muutmistaotluse, kui esineb
eelnõu § 18 lõikes 1 nimetatud alus.
Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid
(näiteks katma kõik projekti kulud pangaülekandega, tagastama kasutamata toetuse eelnõu § 20
lõike 5 korral jne).
Eelnõu §-ga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andjal õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne aruande
kinnitamist;
3) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui esineb eelnõu § 19 lõikes 1 nimetatud
alus.
Lõike 2 punktides 1–6 kehtestatakse toetuse andja kohustused.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse andja juhendama taotlejat ja toetuse saajat nii toetuse andmise
kui ka kasutamise küsimustes. See tähendab, et taotlejal ja toetuse saajal on õigus saada toetuse
andjalt vajalikku lisateavet ja selgitusi toetuse taotlemise, taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise, aga ka toetuse kasutamise kohta. Kõnealune punkt hõlmab ka teavet ja selgitusi, mis
on seotud toetuse saaja õiguste ja kohustustega.
Punkti 2 järgi on toetuse andja kohustatud korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise,
menetlemise ja säilitamise. Toetuse andjal on kohustus säilitada toetusega seotud dokumente
vastavalt õigusaktides sätestatud tähtaegadele. Üldjuhul tuleb toetuse andmise ja kasutamisega
seotud raamatupidamis- ja lepingulisi dokumente säilitada 7 aastat, lähtudes raamatupidamise
seaduses sätestatud säilitustähtaegadest. Säilitustähtaeg võib olla pikem, kui dokumendi sisu
või sellega seotud kohustus eeldab pikemat säilitamist. Toetuse andja peab korraldama ka
toetuse väljamaksmise (punkt 3) ja kontrollima toetuse kasutamist (punkt 4). Toetuse
kasutamise kontroll tuleb teha enne aruande kinnitamist. Lisaks peab toetuse andja lahendama
vajadusel esitatud vaide (punkt 5) ja tegema muid eelnõus sätestatud toiminguid (punkt 6).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa
Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023)
ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele
antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).
4. Määruse mõjud
4.1 Sotsiaalne ja majanduslik mõju
17
Sihtrühm I: tuletõrjespordi harrastajad ja 6-18.aastased noored.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõu rakendamisega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, sest toetuste kaudu on võimalik
rikastada noorte sportimisvõimalusi ja eelduslikult paranevad ka tuletõrjespordi harrastajate
sportimisvõimalused. Regulaarne treening ja võistluspraktika parandavad harrastajate ja noorte
füüsilist ja vaimset ettevalmistust, jõudu ja vastupidavust. Toetuste abil suureneb juurdepääs
treening- ja sportimisvõimalustele, mis loob mitmekesisemaid ja paremaid tingimusi noorte
liikumisharjumuste kujundamiseks ning tuletõrjespordi jätkusuutlikuks arenguks.
Tuletõrjespordi nähtavuse suurendamine aitab kasvatada järelkasvu nii spordis kui ka
päästevaldkonnas laiemalt. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Sihtrühm II: taotlejad ehk 1) juriidilised isikud, kes on Päästeametiga sõlminud tsiviilõiguslikud
lepingud Päästeameti tegevuses osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks (Päästeamet on
tsiviilõiguslikud lepingud sõlminud ca 100), ja 2) MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liit.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Taotlusvooruga luuakse võimalus toetust taotleda, kuid taotlusvooru avamine ei too kaasa
kohustusi, kui taotlusvoorus ei soovita osaleda. Toetuse taotlemine on vabatahtlik.
Halduskoormus andmete esitamise näol on seega välditav. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu ka
reegel „üks sisse, üks välja“3 kohaldamisele. Toetuse andmise eesmärk on tuletõrjesporti Eestis
edendada. Eelnõuga kaasneb toetuse taotlejale (MTÜ-dele, KOV-dele) võimalus suurendada
kogukonna turvatunnet, parandada tuletõrjespordi harrastamise treeningtingimusi, kaasata uusi
harrastajaid ja tuua piirkonda võistlusi, mis elavdavad kohalikku elu. Taotlusvoorus osalemine
on võimalus seega saada kindla eesmärgi täitmiseks rahalisi vahendeid. Loodav regulatsioon
on sihtrühma jaoks kasulik ja positiivne.
4.2. Mõju riigiasutuse töökorraldusele
Sihtrühm I
Päästeamet. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõuga ei kaasne Päästeametile olulist töökoormuse kasvu, kuna toetuse andmisega seotud
tegevusi teevad Päästeameti teenistujad tööülesandena ka praegu. Kuna toetusvooru
läbiviimine ei ole Päästeameti jaoks uus tegevus, ei teki vajadust muutustele suunatud
tegevusteks, samuti ei teki vajadust lisatöökohtade järele. Võrreldes Päästeameti kõigi
ülesannetega on mõju ulatus seega väike. Mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike kuni
keskmine ja oleneb sellest, kui palju taotlejaid on. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest
taotlusi menetletakse tööülesannete raames juba praegu. Mõju on kokkuvõttes väheoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Päästeamet teostab kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvooru,
menetleb taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid, teeb väljamaksed ning kontrollib toetuse
3
Arvutivõrgus. Kättesaadav: Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf (19.02.2025).
18
kasutamist. Projektikonkurssi rahastatakse Päästeameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei
kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga ei
kaasne lisategevusi, mistõttu ei ole vaja planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Eesti Linnade ja Valdade
Liidule, MTÜ-le Päästeliit ning MTÜ-le Eesti Tuletõrjespordi Liidule.
19
Rahandusministeerium
11.03.2026 nr 1-6/3424-1
Siseministri määruse „Tuletõrjespordi
edendamiseks toetuse andmise ning selle
kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu
kooskõlastamiseks saatmine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse
„Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“
eelnõu koos seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa:
1) eelnõu 9-l lehel;
2) seletuskiri 19-l lehel.
Arvamuse avaldamiseks:
Päästeamet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Päästeliit
MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liit
Marko Põld
[email protected]
Kadi Parmas
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/26-0319 - Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.03.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/24edea71-d2bb-45e1-9fc5-0dca54006b12
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/24edea71-d2bb-45e1-9fc5-0dca54006b12?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main