Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 KOOSKÕLASTUSTABEL (TMS VTK) Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks kohtutele, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Võlausaldajate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Tööandjate Keskliidule. Tagasiside eelnõu väljatöötamise kavatsusele esitas kokku 7 asutust. Sisulise tagasiside esitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Kohtutäitur Taive Peedosaar, Tartu Maakohus, Ühinenud Kohtutäiturite büroo, Eesti Pangaliit ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu väljatöötamise kavatsuse märkusteta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas väljatöötamise kavatsuse märkusega. Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud. Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis. Esi-taja/ Märkuse või ettepaneku sisu JM seisukohad/vastused Jrk Nr. A - arvestatud OA – osaliselt arvestatud MA – mitte arvestatud S – selgitatud TV – teadmiseks võetud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1 Kuna käesoleva täitemenetluse seadustiku muutmise S Täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega soovitakse regulatsiooni VTK on Justiitsministeeriumil töös lahendada mõningad täitemenetluse kitsaskohad, siis vastavalt 2024 aasta tööplaanile. teeme ettepaneku analüüsida väljatöötamise kavatsuse raames ka töötasu arestimisakti täitmisega seotud probleemi, kaaluda erinevaid lahendusi sellele probleemile ning lisada seejärel sobiv lahendus täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõusse. Kohtutäitur Taive Peedosaar 2 VTK peaks hõlmama ka organisatsiooni jätkusuutliku TV arengu tagamise ettepanekuid. 3 Koja kaudu nõuete jaotamine korrastaks täitesüsteemi TV toimimist. Toon näite sundtäitmisega ühinemise korral. Eelnõu tekst: „Praktikas viiakse siiski läbi teistkordset arestimist ja teistkordset müüki näiteks eespoolseisva sissenõudja (näiteks hüpoteegipidaja) nõude täitmisele  esitamise korral.“. Kui hüpoteegipidaja esitab avalduse täitemenetluse alustamiseks nn „oma täiturile“ pärast seda kui kinnisasjale on kantud kinnisasja käsutamise keelumärge, siis ei ole sissenõudja ega täitur tegutsenud heauskselt. Probleemne praktika tuleneb monopoolsete täiturite büroode ning pankadega RK seisukohta eiravast praktikast. Siin rikutakse juba eos sõltumatuse ja erapooletuse printsiipi. Kui kõiki nõudeid, sh hüpoteegiga tagatud nõuded, jagatakse koja kaudu, siis kaob võimalus monopoolselt ning menetlusosaliste õigustesse üleolevalt suhtuda. Maksu- ja Tolliamet 4 Maksu- MTA-l ei ole plaanis anda ametlikku tagasisidet kuna S ja käsitletavad teemad on asjakohased ja meil ei ole VTK VTK punktis 4.1, 8.1.1, 8.1.2, 9.1.1 ja 9.1.2 on välja Tolliamet teemade osas eriarvamusi. Samas näen, et VTK p 8.1.1, toodud põhilised ja olulisemad seisukohad seaduse 9.1.1 ja p. 8.1.2, 9.1.2 vajaks täiendavat analüüsi muutmise vajaduse põhjendamiseks. selgitamaks muutmisvajadust. Tartu Maakohus 5 Tartu Maakohus toetab väga seda, et saabuks õigusselgus S kohtutäituri põhitasu sissenõudmise osas Tulevase eelnõu eesmärk on vähendada pankrotimenetluses ning tasuotsuseid ei konstrueeritaks menetlusosalistest poolte (nt pankrotihaldurite, kohtute, muudele analoogsetele olukordadele (mis on seadusega kohtutäiturite jt) koormust ning vähendada vaidluste reguleeritud või mille osas on olemas Riigikohtu praktika) arvu, mis puudutavad täitemenetluse tasude nõuete tuginedes. Nimelt pandi pankrotikohtunikele rahuldamist. pankrotiseaduse (PankrS) muutmisega nõuete  tunnustamise osas päris suur koormus vastuväidete KTS § 32 lõikest 5 tulenev reegel on küll sobiv lahendamisel. Seda koormust on nüüdseks veelgi täitemenetluse kontekstis, kuid VTK autori hinnangul suurenemise poole mõjutamas Riigikohtu 24.11.2023 tuleks pankrotimenetluses eelistada VTK-s pakutud või lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098. Seega on väga tervitatav, sellega sarnast lahendust. kui poleks ebaselgust, millises ulatuses tuleks kohtutäituri põhitasu pankrotimenetluses tunnustada, kui kohtutäituril ei ole üldse õnnestunud sissenõudja nõuet sisse nõuda. Juhul kui sissenõudja nõuet on siiski õnnestunud enne pankrotimenetlust täita, kohalduks tasu osas võrdelisus sissenõutud summaga (kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5). Ebaselguse lahendamisel väheneks pankrotihalduri koormus vastuväidete esitamisel ja kohtu koormus vastuväidete lahendamisel. Samuti väheneks kohtu ja pankrotihalduri koormus pankrotimenetluses nõuete tunnustamisel, kui nõuet loetakse kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 100´3 lg 4 alusel. 6 Väljatöötamise kavatsuses on tehtud ka ettepanek S rahuldada kohtutäituri nõuet osaliselt (alustamise tasu, Juhul kui eelnõu koostamisel valitakse seda täitekulud ja 10% põhitasust) eelisnõudena. Täpsustatud ei alternatiivina pakutud lahendust, siis täitekulud oleksid ole, kuidas see võimalik uus eelisnõue suhestuks pandiga PankrS § 146 järgsete väljamaksete hulgas. Mitme tagatud tunnustatud nõuetega ehk esimese rahuldamisjärgu eelisnõude korral täidetakse nõudeid analoogselt nõuetega (PankrS § 153 lg 1). Juhul, kui esineb ka pandiese kehtiva olukorraga – sama järgu nõudeid täidetakse ja pandiga tagatud nõue, siis kas kohtutäituri võimalikku võrdeliselt. eelisnõuet saaks rahuldada ka pandieseme müügist laekuva summa arvel? Või moodustatakse kohtutäituri eelisnõudele eraldi rahuldamisjärk? Või on tegemist PankrS § 146 nimetatud väljamaksega ja seega tuleks see  välja maksta enne jaotisi? Kui tegemist on PankrS § 146 nimetatud väljamaksega, siis tekib küsimus, kuidas jaotada raha mitme kohtutäituri eelisnõude rahuldamiseks, kui kõigi eelisnõuete rahuldamiseks vara puudub. 7 Väljatöötamise kavatsuses on märgitud, et majanduslikku TV mõju kohtutäituri tasu osaline eelisnõudena rahuldamine pankrotihaldurile kaasa ei too. Leiame, et sellel muudatusel on otsene mõju halduri tasu maksmisele pankrotivarast – eelisnõue vähendab raha hulka, mida saab halduri tasuks maksta. Mõju on ka kohtute/riigi eelarvele (füüsilisest isikust) võlgnikele menetlusabina antavate summade osas. Kui täituri nõue ei ole osaliselt eelisnõue, siis on tõenäoliselt kasvõi osaliselt võimalik tasuda halduri tasu pankrotivarast ja seega ei tule kas üldse või tuleb riigi menetlusabi anda väiksemas summas. Samuti on pigem võlgnike pankrotimenetluses mitu kohtutäiturist võlausaldajat ja seega on kokku võimaliku eelisnõude summa juba märkimisväärselt suur. Ka see mõjutab halduri tasu maksmise võimalikkust ja ulatust pankrotivarast. Juhul, kui pankrotivarast ei ole üldse võimalik halduri tasu tasuda, saab haldur oma tasuna arvestada ainult miinimumpalga suuruse osa, sest ainult selles summas on võimalik kohtul määrata halduri tasu maksmiseks menetlusabi. 8 Kokkuvõtvalt Tartu Maakohus ei toeta seda, et kohtutäituri TV nõue on osaliselt (alustamise tasu, täitekulud ja 10% põhitasust) eelisnõue. Toetame seda, et kohtutäituri nõue loetakse teatud osas kaitsmiseta tunnustatuks ja  kohtutäiturid arvestavad selle ulatusega ja esitavadki selles ulatuses pankrotimenetluses nõudeavalduse. Ühinenud Kohtutäiturite büroo 9 8.2.1. Täitekulude täitmine täies ulatuses sundtäitmisega S ühinemise kaudu. Käesoleva VTK-ga soovitakse VTK punkti 8.2.1 kohaselt soovitakse täpsustada TMS- täpsustada TMS-i regulatsiooni, mille kohaselt i regulatsiooni selliselt, et sundtäitmisega ühinemise sundtäitmisega ühinemise korral kuulub täitmisele korral kuuluks täitmisele lisaks sissenõudja nõudele sissenõudja nõude ja kohtutäituri alustamise tasu ja ning kohtutäituri alustamistasule ja täitekuludele ka täitekulude kõrval ka ühinenud kohtutäituri põhitasu täies ühinenud kohtutäituri põhitasu täies ulatuses. ulatuses. Ettepanek: Praktikas on täituri põhitasu võtmisel KTS § 45 muutmine ei kuulu käesoleva VTK kinnisasja müügi puhul väga palju erinevaid praktikaid probleemkäsitluste hulka ning selle sätte täiendamist (kuni selleni välja, et põhitasu võtab kõikidelt täiteasjadelt tuleks kindlasti kaaluda kohtutäituri seaduse muutmise müüv kohtutäitur). Seoses sellega on meie ettepanek raames. selgelt välja kirjutada, et põhitasu on õigustatud saama ühinev kohtutäitur v.a. kohtutäitur kes täidab hüpoteegi nõuet. Müüv kohtutäitur võiks katta kinnisasja müügiga tekkinud suurema ajakulu (korraldamine, läbiviimine, tulemi jaotamine) ja vastutuse § 45 alusel saadavast lisatasust kui antud paragrahvi viiakse sisse muudatus ja kaotatakse esimesest lausest sõna „kuni“. Hetkel on kohtud asunud ikka seisukohale, et olenemata 01.01.2021 muudetud KTS § 45 sõnastusest saab antud paragrahvi alusel lisatasu nõuda äärmiselt erandlikel juhtudel ja suure töömahu peaks müügiga menetluses katma kohtutäituri põhitasu (nt. Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2023 otsus nr 2-22-10507). 10 8.3.1. Täitekulud täitedokumendi tühistamisel jäävad MA võlgniku kanda Täitemenetluse lõpetamisel täitedokumendi tühistamise tõttu peab nõutava põhitasu suurus vastama töö mahule, Käesoleva VTK-ga tehakse ettepanek täiendada TMS § 42 mis tehti enne täitedokumendi tühistamist. Seetõttu on viisil, et täitedokumendi tühistamisel jäävad võlgniku eelistatud regulatsioon, mille kohaselt peab kohtutäitur kanda alustamise tasu ja täitekulud täies ulatuses ning seda asjaolu hindama ning tasu määramise otsuses kohtutäituri põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna põhjendama, millises ulatuses on tasu nõudmine sissenõudmata jäänud summast, kuid mitte rohkem kui õigustatud. 1000 eurot. Hüvitatava põhitasu maksimaalmäära fikseerimine kuni 1000 eurot võiks eelduslikult ära katta suuremahuliste toimingute korral tehtud kulud mõistlikus ulatuses. Ettepanek: Toetame põhimõtet aga teeme ettepaneku mitte kasutada sõnastuses „kuni pooles ulatuses“ vaid „pooles ulatuses“. Nimetatud muudatuse ettepanek on tingitud üldisest rahvusvahelisest põhimõttest, kus kohtutäituri tasu peab olema fikseeritud ja teisalt sellest, et sõna „kuni“ tekitab praktikas rohketelt kaebusi mis suurendavad halduskoormust nii kohtutäituritele, Justiitsministeeriumile, Kojale kui kohtutele. 11 8.4.1. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike MA nõuete aegumisel analoogselt tsiviilõiguslike nõuete Ka avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumise korraga. Ettepaneku kohaselt on täitemenetluse aegumise korral tuleb kohtutäituri põhitasu ulatuse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu avalik-õiguslike reguleerimisel lähtuda samadest põhimõtetest, mis ja karistusõiguslike nõuete osas kohtutäituril õigus nõuda kehtivad tsiviilõiguslike nõuete puhul. Sissenõudmise võlgnikult otsesed täitekulud täies ulatuses ning põhitasu ebaõnnestumise korral võib ka poole põhitasu  kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud nõudmine osutuda võlgniku jaoks summalt. Ettepanek: Toetame põhimõtet aga teeme ebaproportsionaalselt koormavaks ning ei pruugi ettepaneku mitte kasutada sõnastuses „kuni pooles vastata täitemenetluse tegelikele kuludele ega ulatuses“ vaid „pooles ulatuses“. Nimetatud muudatuse kohtutäituri tehtud töö mahule. ettepanek on tingitud üldisest rahvusvahelisest põhimõttest Regulatsioon peab andma kohtutäiturile võimaluse kus kohtutäituri tasu peab olema fikseeritud ja teisalt määrata põhitasu suurus, võttes arvesse eelkõige sellest, et sõna „kuni“ tekitab praktikas rohketelt kaebusi konkreetse täiteasja töö mahtu ja menetluse keerukust. mis suurendavad halduskoormust nii kohtutäituritele, VTK-s viidatud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike Justiitsministeeriumile kui kohtutele. nõuete puhul on nimetatud põhimõtete rakendamine eriti põhjendatud, kuna nende nõuete aegumistähtaeg on lühem kui tsiviilõiguslikel nõuetel. 12 8.6.1. Suulise kaebuse läbivaatamise ära jätmine. Edaspidi A toimuks kaebuse menetlus kirjalikult ning kirjalik otsus kaebusele tuleks teha 15. päeva jooksul alates kaebuse laekumisest. Menetlusosalistele jääks võimalus taotleda kohtutäiturilt kaebuse suulist läbivaatamist, kuid selle taotluse rahuldamine jääks kohtutäituri otsustada. Kaebuse suuline läbivaatamine peaks toimuma 10. päeva jooksul peale kaebuse laekumist, millele järgneks 15. päevane otsuse valmimise tähtaeg. Ettepanek: Kaebuse suuline läbivaatamine ei saa olla kohtutäituri otsus vaid peab olema taotlemisel kohustuslik. Igasugune kohtutäituri otsus on kaevatav ja sellise regulatsiooni kehtestamine annab veel ühe võimaluse pahatahtlikult menetlust kaebustega venitada. 13 8.6.2. Kaebemenetluse ajalise kestuse lühendamine. MA Kaebuse kirjaliku menetluse rakendamisel lüheneb Ei saa nõustuda väitega, et iga kohtutäitur alati hindab minimaalne kaebuse menetlemise aeg praeguselt 25 kaebuse saamisel selle prioriteetsust ja võimalikke päevalt 15 päevani. Uus regulatsioon lubaks täiendava 10. negatiivseid tagajärgi. Praktika on selles osas päevase tähtaja kasutamist kohtutäituri poolt olukorras, ebaühtlane ning kaebuste menetlemisel ei arvestata kus kaebus on õiguslikult keeruline või esineb vajadus alati piisavalt võlgnike õigustega. täiendavate tõendite kogumiseks. Sellisel juhul peaks Eriti kehtib see sissetuleku arestimisega seotud kaebused edaspidi saama lahendatud maksimaalselt 25. vaidluste puhul, mis mõjutavad otseselt võlgniku ja päeva jooksul, praeguse 35. päeva asemel. Sissetuleku tema ülalpeetavate õigusi. Sellistes küsimustes peab arestide puhul kehtestatakse erand ning need kaebused õigusselgus saabuma võimalikult kiiresti, et vältida tuleb igal juhul lahendada kirjalikus menetluses 15. päeva põhjendamatut kahju ja tagada menetlusosaliste võrdne jooksul. Ettepanek: Ei poolda erandite kehtestamist. kohtlemine. Igasuguste erandite kehtestamine teeb menetluse keerulisemaks. Kohtutäitur reeglina hindab kaebuse saamisel selle prioriteetsust ja võimalikke negatiivseid tagajärgi. Vastavalt sellele teeb ka oma otsused nii kaebuse läbivaatamise aja osas. Seega ei näe vajadust siin erandi kehtestamiseks. 14 8.7.1. Täitemenetlus võlgniku surma korral (menetluse A lõpetamine, jätkamine, peatamine). Eelnõu ettevalmistamisel tuuakse planeeritavasse regulatsiooni konkreetne 3 kuu tähtaeg, mille jooksul Käesolevas VTK-s tehakse ettepanek, mille kohaselt, kui peaks sissenõudja reageerima kohtutäituri teatele täitemenetluse võlgniku surmast on möödunud 6. kuud pärimismenetluse algatamise võimaluse kohta. Kui ning pärimismenetlust ei ole selle aja jooksul algatatud, sissenõudja ei taotle 3 kuu jooksul alates teate selgitab kohtutäitur välja sissenõudja soovi täitemenetluse kättesaamisest võlgniku pärimismenetlust või üldse ei jätkamiseks. Ühtlasi teavitab kohtutäitur sissenõudjat reageeri kohtutäituri teatele, võib kohtutäitur otsustada teadaolevast võimalikust pärandvara koosseisust ning täitemenetluse lõpetamist. sissenõudja õigusest taotleda pärimismenetluse  algatamisest. Sissenõudja nõusoleku saamisel lõpetab kohtutäitur täitemenetlust põhinõude osas. Sissenõudja poolt vastamata jätmisel või mõistliku aja jooksul pärimismenetluse algatamata jätmisel on kohtutäituril õigus lõpetada täitemenetlus omal algatusel. Ettepanek: Soovitame vaidluste vältimiseks vältida mõistet „mõistliku aja jooksul“. 15 8.8.1. Ühinenud nõuete täitmine rahalise nõude arestimise A akti alusel. Käesoleva VTK raames on üheks ettepanekuks Eelnõus tehakse ettepanek muuta TMS § 149 viisil, et kaotada sundtäitmisega ühinemine (sarnaselt Läti sundtäitmisega ühinemiseks edastab ühinev kohtutäitur täitevsüsteemiga) ja selle asemel toimuks nõuete täitmine võlgniku kinnisvara müüvale täiturile üksnes rahalise nõude arestimise akti esitamise alusel vara sundtäitmisega ühinemise avalduse ning teda loetakse arestinud täiturile, vastavalt esitatud aktide järjestusele. menetlusega ühinenuks avalduse esitamisega (edaspidi Ettepanek: Ei toeta. RNA (rahalise nõude arestimine) ja ei pea ühinemise otsust tegema). Kohtutäituri teeb kinnisasja ühinemine ei ole oma sisult ja neile laienevatelt ühinemise kohta otsuse üksnes siis, kui ta peab tegema õigustelt võrreldavad juriidilised instrumendid. Tuleb aru keelduva otsuse. Ka üksnes avalduse esitamisega saada, et kuna kinnisasja arestimisel arestipandiõigust ei ühinemine lihtsustaks sundtäitmisega ühinemise teki siis on sissenõudjate paljususe puhul neile loodud protsessi kohtutäituritele. õiguskindel instrument sundtäitmisega ühinemine. See annab nendele samad õigused kui sissenõudjale, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti ja annab õiguse osaleda enampakkumise tulemi jagamises. Seega on neil õigus vajadusel olulisel määral mõjutada ka nende nõuet puututava kinnisasja realiseerimise protsessi. Näiteks nõuda keelumärkega kinnistu müüki kui sissenõudja kinnisasja realiseerimise menetluses.  Kehtivas õiguskorras annab RNA ainult õiguse pretendeerida TMS § 113 ja § 114 sundmüügi tulemist ülejäävale summale. See tekitaks kohe rida probleeme mida täna pole (RNA ei anna õigust mistahes info saamiseks seoses kinnisasja menetlusega, RNA ei anna õigust saada näiteks infot tehingu kohta notaris kohtutäituri kontrolli all jne.). Sundtäitmisega ühinemise instrumendi kaotamine ja selle asendamine RNA aktidega vähendab meie arvates oluliselt sissenõudjate (s.h. kohtutäiturite) positsiooni kinnisasja sundmüügi menetlustes. Lisaks võib tekkida veel suurem oht, et ikka üritatakse juriidilisi argumente kasutades oluliselt nõrgemast RNA instrumendist ette „hiilida“. Kokkuvõtvalt palume mitte kaotada kehtivat sundtäitmisega ühinemise instrumenti. 16 Lõpetuseks võiks kõikidele asjaosalistele lisaks meelde TV tuletada rahvusvaheliselt kokku lepitud põhimõtteid mida peaks iga muudatuse puhul silmas pidama ja mille poole me peaksime vaikiva kokkuleppena ka igakordseid väikseimaid muudatusi tehes või nendele seiskohti andes püüdlema. CEPEJ Guidlines 2009 sätestab, et kohtutäituri tasu peab olema fikseeritud, prognoositavad, läbipaistvad ja mõistlikud. Fikseeritud tasu vähendab oluliselt kohtutäiturite, Justiitministeeriumi, Koja ja kohtute halduskoormust kaebuste näol. Sellega seoses palume antud VTK raames muuta või lähitulevikus muuta alljärgnevad KTS paragrahvid järgnevalt: § 41². Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude täitmise aegumise tõttu. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Ettepanek on käsitleda kohtutäituri lisatasu toimingute eest mis ei peaks kuuluma n.ö. keskmise menetluse hulka ja on oluliselt aja- ja kulumahukamad kui keskmises menetluses. Vallas- ja kinnisvara arestimist-müümist ei saa ja ka ei tohiks kindlasti lugeda tavapärase täitemenetluse osana. Need menetlused on oma olemuselt (protseduurid, vastutus, riive jne) tavamenetlusest täiesti erinevad ja peaksid olema võlgnikule ka „kallimad“ menetlused. Reeglina on võlgnikul võimalus vara aresti ja müüki täitemenetluses s.t. „kallimat“ menetlust vältida müües see enne täitemenetlust või menetluse algstaadiumis. § 43. Kohtutäituri lisatasu Käesoleva seaduse §-des 44–47 nimetatud täitetoimingu eest on kohtutäituril õigus nõuda käesolevas seaduses sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu otsus peab olema põhjendatud. § 45. Lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest (1) Enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma  tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast. § 46. Lisatasu vara muul viisil müügi eest Vara müügi eest muul täitemenetluse seadustikus lubatud viisil on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 1% vara tehinguväärtuselt. § 46¹. Lisatasu vallasvara müügi eest Vallasvara müügi eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 20% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot. Eesti Pangaliit 17 VKT punkt 8.1.1. Täitekulude osaline rahuldamine S pankrotimenetluses nö. eelisnõudena VTK ettepanek: On vähetõenäoline, et kohtutäitur ei asu pärast „Täiendada PankrS § 146 viisil, et menetluse alustamise täitemenetluse algatamist täitetoiminguid sooritama tasu, täitekulu ja 10% kohtutäituri põhitasust rahuldatakse ning jääb üksnes ootama võlgniku pankroti enne jaotise alusel tehtavat väljamakset.“ Viitame väljakuulutamist. Võlgniku pankrot ei pruugi üldse erinevatele probleemidele, mis võivad tekkida, kui saabuda. Vastupidi — pankrotimenetluse võimalus täitekuludele antakse masskohustuse staatus annab täiturile kindlustunde, et tehtud töö eest on pankrotimenetluses, st nõude staatus, mis täidetakse vähemalt osa tema nõudest tagatud ka pankrotimenetluse jaotisest eelisjärjekorras enne kõiki pankrotimenetluses. teisi nõudeid. 1) See võib meie hinnangul vähendada täituri Ei saa nõustuda väitega, et VTK punktis 8.1.1 motivatsiooni täitmismenetluses töötada võla kavandatud muudatus suurendaks sissenõudjate huvi sissenõudmisel/pandi realiseerimisel, kuivõrd talle antakse pankrotimenetluse algatamise vastu. Tuleb eeldada, et eelisnõue pankrotimenetluses, millest täitur saab igal juhul iga võlausaldaja eelistab oma nõude menetlemist fikseeritud tasu kätte; 2) See suurendab võlausaldajate personaalses täitemenetluses, mitte kollektiivses motivatsiooni pigem minna pankrotimenetluse teed, juhul pankrotimenetluses. Lisaks ei ole pankrotimenetluse kui on ilmselge, et isegi panditud varast (selle olemasolu korral) ei piisa nõuete rahuldamiseks; 3) Võlausaldaja ei algatamine võlgniku vähese vara tõttu kuidagi seotud saa ka valida, st etteulatuvalt hinnata, kas mõistlikum on kohtutäituri tasu nõude rahuldamisega. esitada pankrotiavaldus või alustada täitemenetlust, Täitekulude üle igakordne vaidlustamine koormab kuivõrd täitemenetlus võib üle minna pankrotimenetluseks ebamõistlikult kõiki osapooli. Seetõttu oleks mõistlik ja sõltumata ühest võla sissenõudjast vaid sõltub ka igast vajalik otsida tasakaalustatud lahendust, mis teisest võlausaldajast ja võlgnikust endast; 4) Kohtutäituri võimaldaks täitekulude mõistlikku rahuldamist ka seadus annab võimalused täitekulude vaidlustamiseks. Ei pankrotimenetluses. tohi tekkida olukorda kus täitekulusid ei saa vaidlustada Kehtiva praktika kohaselt ei ole kohtutäituril isegi pankrotimenetluses vaid tegemist on ette tunnustatud õigust oma põhitasu nõuet pankrotimenetluses maksma nõudega. Samas täiendava vaidluse tekitamine panna, mistõttu on ta võrreldes teiste võlausaldajatega pankrotimenetlusse venitab hetkel niigi aeglaste õiguslikult ebasoodsamas positsioonis. Teistel pankrotimenetluste kulgu. Seega tuleks vältida ühest võlausaldajatel on vähemalt formaalne võimalus oma isikust määratavat tasu pankrotimenetluses; 5) Täitur, nõude esitamiseks. Nii kohtutäituril kui ka tegutsedes ühe konkreetse nõude ja/või vara osas kannab pankrotihalduril peab olema õigus saada oma töö eest sarnaselt teiste võlausaldajatega võlgniku maksejõuetuse õiglast tasu. riski. St ka võlausaldajad on enne võlanõude täitmiseks andmist teinud enamasti kulutusi ja kandnud võlanõudelt viiviseid, mis ei ole maksejõuetusmenetluses eelisnõuded/masskohustused; 6) Vara müügi ja nõuete rahuldamise korral pankrotimenetluses, saaksid selle eest tasu nii pankrotihaldur kui ka kohtutäitur, seega maksaks sissenõudjad kinni topelt tasustamise; 7) Tekitades juurde erinevaid masskohustusi pankrotimenetluses, võib see avada tee täiendava seadusloomeni, kus ka muud nõuded, näiteks riiklikud maksud, hakatakse arvama masskohustuste alla. Pangaliit ei toeta täitekulude (sh osalist) rahuldamist pankrotimenetluses nö. eelisnõudena. Praktikas sõltub täituri põhitasu saamine eelkõige sellest,  kas täituril on õnnestunud nõuet täita või mitte. Riigikohus on lähtunud nt pankrotimenetluse tasude kontekstis printsiibist, et tasud peaksid olema eelkõige seotud tehtud tööga, mitte niivõrd kindlaksmääratud summadega (vt nt RK lahend 3-2-1-183- 15: „Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.“). Sissenõudmiskulusid teevad kõik võlausaldajad ning täituritel ei peaks olema selles osas pankrotimenetluses eesõigust. 18 Pangaliidu hinnangul tagab täituri tasu saamist võimalus S jätkata täitemenetlust ka pärast ajutise halduri nimetamist Viidatud regulatsioonid on kehtestatud erandlikkeks (PankrS § 17 lg 3 ja TMS § 51.1.). Seejuures tuleks kaaluda juhtudeks, kus kohtu loal ning lähtudes täitemenetluses täitemenetluse läbiviimist nt hüpoteegiga tagatud nõuete toimuva võlgniku vara müügi staadiumist on korral ka juhul, kui enampakkumist pole veel välja otstarbekas lasta kohtutäituril vara maha müüa. Loodav kuulutatud. See tagaks täituri tasu juba täitemenetluses ega regulatsioon on mõeldud lahendama kõik neid tekitaks olukorda, mil kõik pankrotivõlausaldajad peaksid juhtumeid, mis asuvad väljaspool PankrS § 17 lg 3 ja saama vähem raha tulenevalt asjaolust, et enne TMS § 511 kohaldamisala. pankrotimenetlust on toimunud täitemenetlus/tehtud täitetoiminguid. 19 Teine lähenemisviis, mida võib kaaluda on S pankrotimenetluse kulude osaline ülekandmine täiturile, Praktikas ei soovi osapooled – kohtutäitur, juhul kui täitemenetlus läheb üle pankrotimenetluseks. Kui pankrotihaldur ega kohus – igapäevaselt tegeleda sellega on kaitstud õiglustunne, et täituri tegelikult tehtud täitekulude vaidlustamisega. Seetõttu on äärmiselt (eel)töö on tasustatud ja ei kanna seejuures võlgniku oluline kehtestada selge ja ühtne raamistik täitekulude maksejõuetusriski. Seejuures tuleks jätta vaidlus sissenõudmise kohta pankrotimenetluses. täitekulude jaotamise osas täituri ja pankrotihalduri vahele Käesoleva VTK eesmärk ongi pakkuda ning ei puuduta enam nii suurt ringi isikuid. vähemkoormavat ja mõistlikku lahendust sellele probleemile ning tagada täitemenetluse ja  pankrotimenetluse sujuv koostoime ka kulude katmise osas. 20 Kolmas lahendus on määrata küll eraldi nõudena OA täitekulude nõue pankrotimenetluses, samasuguse Eelnõu koostamisel kaalutakse täiendava alternatiivse vaidlustusvõimalusega nagu näeb ette kohtutäituri seadus, ettepanekuna ka täitekulude nõude rahuldamist kuid eeldusel, et nõue jääb rahuldamiseks pankrotimenetluse jaotisest teises järgus, st pärast pankrotimenetluse jaotisest teise järku, st pärast masskohustusi ja pandiga tagatud nõudeid. masskohustusi ja pandiga tagatud nõudeid. 21 VKT punkti 8.1.2. Täitekulude osaline rahuldamine MA pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatud nõudena Loodava regulatsiooni eesmärgiks on minimiseerida VTK: „Täitekulude osaline rahuldamine õigusvaidluste võimalusi täiturite ja haldurite vahel, pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatud nõudena. mis koormab kõiki osapooli. Kindlaksmääratud Käesolevas VTK-s esitatakse ettepanek võtta ulatuses nõuete kaasamine pankrotimenetluses on pankrotimenetluses arvesse lisaks alustamise tasule ja tõenäoliselt parim viis selle olukorra lahendamiseks. otsestele täitekuludele ka kohtutäituri põhitasu 50% täitmata jäänud ulatuses II järgu kaitsmiseta tunnustatud nõudena (nõude tunnustamine annab õiguse saada nõude täitmist pankrotivara arvelt vastavalt nõude järgule, raha mittejagumisel võrdeliselt nõude suurusega“. Eeltoodud põhjustel ei pea me võimalikuks seada võlausaldajad ja võlgnik olukorda, kus ühes menetluses on täitekulude vaidlustamine võimalik ja sõltumata võlausaldajate või võlgniku enda valikust, see enam ei ole. Seda enam see raskendab ühelt menetluselt teisele üle minekut ning eelistab pankrotimenetluse kaalumist. Teine variant on kaaluda pankrotitasu jaotamist ning võlgniku ja võlausaldajate välja jätmist vastavast vaidlusest. 22 VKT punkt 8.5.1. Täitekulude sissenõudmise osaline Kavandatav regulatsioon lubab kohtutäituril jätkamine täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel sissenõudja avalduse alusel peatatud täitemenetluses täitmisel. VTK-s toodud ettepaneku korral ei ole menetluse nõuda võlgnikult sisse juba sissenõutavaks muutunud peatamisel enam sisulist mõtet. Kui võlausaldajal nt pangal täitekulusid. Siinkohal ei ole juttu täitekulude (sh on kas tagatisvara müük või võlatunnistus ning põhitasu) pelgalt formaalsest sissenõutavaks võlausaldaja soovib läbi rääkida näiteks võlgniku muutmisest, vaid just sellest põhitasu osast, millele kohustuste refinantseerimise osas ja kohtutäitur jätkab kohtutäituril on õigus vastavalt KTS § 32 lõikest 5 ikkagi täitmist kuna täitemenetluse peatamise korral tulenevale põhimõttele – s.o proportsionaalselt sissenõudja avalduse alusel (TMS § 46 lg 1 p 1 alusel) on sissenõutud või otse sissenõudjale tasutud summaga. kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust alustamise tasu ja Puudub loogiline põhjendus, miks peaks sissenõudjal täitekulude sissenõudes ning sissenõutavaks muutunud olema õigus piirata kohtutäituri õigust saada temale põhitasu osas. Sellisel juhul on pangal lihtsam vältida õiguspäraselt kuuluvat tasu. Samas tuleb rõhutada, et täitemenetlust ning täitemenetluse peatamise säte kaotaks kui sissenõudja esitab avalduse täitemenetluse igasuguse mõtte. Kohtutäituri õigus jätkata täitemenetlust peatamiseks olukorras, kus tema nõue ei ole veel alustamise tasu ja täitekulude sissenõudes ning täidetud, ei ole kohtutäituril õigust nõuda võlgnikult sissenõutavaks muutunud põhitasu osas menetlust tekitab põhitasu üheski ulatuses. küsimuse sissenõudja ja võlgniku vaheliste kokkulepete Kui aga võlgnik saavutab sissenõudjaga kokkuleppe sõlmimise mõttekuse osas. Seejuures on Riigikohus maksegraafiku osas, tuleb tal arvestada pakutava avaldanud seisukoha, et nt täitemenetluses maksegraafikus regulatsiooni mõjuga: nimelt tekib vajadus sõlmida kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal eraldi maksegraafik ka kohtutäituriga, kuna täituril täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil tekib õigus tasule iga järgneva makse laekumisega. maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto Väheusutav on, et pakutud regulatsioon muudab aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitemenetluse sissenõudja jaoks vähem atraktiivseks. täitetoimingutest (vt RK lahend 2-21-10665). Riigikohtu Isegi juhul, kui sissenõudjad peaksid edaspidi enam viidatud lahend vähendas praktikas sissenõudjate huvi kaaluma kompromisside sõlmimist enne täitemenetluse kokkulepeteks, kuivõrd aegumine peatub vaid kindlatel algatamist, tuleks seda hinnata positiivse arenguna. kriteeriumitel, sh leidis Riigikohus, et täitemenetluses ei Tõhus kokkulepe võimaldaks võlgnikul vältida peeta enam läbirääkimisi nõude üle või asjaolu üle, millest täitekulude kandmist, vähendaks tema võlakoormust  nõue võib tuleneda. Pangaliidu hinnangul viib ning parandaks tema maksevõimet sissenõudja ees. täitemenetluse tasu jätkuv sissenõudmine olukorrani, mil Sellisel juhul pöörduks sissenõudja täitemenetluse võlgnikud ei ole valmis kokkuleppeid sõlmima, mis poole üksnes siis, kui kompromissi saavutamine on koosmõjus Riigikohtu praktikaga võib täielikult välistada täielikult välistatud. täitemenetlustes kokkulepete saavutamist, sh maksegraafikute sõlmimist. 23 VKT punkt 8.5.2 Täitekulude sissenõudmise osaline Praegu välistab sissenõudja avalduse alusel peatatud jätkamine täitemenetluse peatamisel varamenetluse korral. ning vara arestimisega päädinud täitemenetlus teiste Siin oma sama kommentaar mis eelmisele punktile. võlausaldajate võimaluse pöörata sellele varale Täitemenetluse peatamise instrumendi mõte kaotab sisu, sissenõuet. Sundtäitmisega ühinenud sissenõudjad on sest VTK kohaselt soovitakse kolmandatele isikutele anda sunnitud ootama, kuni vara arestinud kohtutäitur asub õigus algse sissenõudja asemel otsustada täitemenetluse vara realiseerima. Samas ei pruugi vara müük aset leida jätkamise üle s.t. teatud isikutel antakse õigus nõuda näiteks olukorras, kus peatatud täitemenetluses sõlmib täitemenetluse jätkamist vaatamata algse sissenõudja võlgnik sissenõudjaga pikaajalise maksegraafiku. soovile. Kas siin tekib ka võimalus peatamise tühistamise Selline olukord võib viia selleni, et sundtäitmisega jätkamist vaidlustada? ühinenud sissenõudjate nõuded aeguvad ilma igasuguse reaalse väljavaateta nende rahuldamiseks, eriti juhtudel, kus arestitud vara realiseerimine on ainus võimalus kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara realiseerimise peatamine ei ole kahjulik üksnes teistele sissenõudjatele, vaid ka võlgnikule endale. Kuigi esmapilgul võimaldab maksegraafiku sõlmimine võlgnikul oma vara säilitada, kasvavad samal ajal teistes täiteasjades võlgnevused edasi. Sellises olukorras süveneb võlgniku ülekoormatus ning pikeneb tema viibimine võlas olemise nn suletud ringis.  Seetõttu seisneks kavandatava regulatsiooni positiivne mõju ka selles, et see motiveeriks võlgnikku tegelema kõigi oma kohustustega terviklikult ning looks eeldused võlakoormast kiiremini vabanemiseks. Peatamise tühistamise vaidlustamisest ei ole siinkohal asjakohane rääkida, kuna sundtäitmisega ühinenud sissenõudjad ei taotle kogu peatatud täitemenetluse jätkamist, vaid üksnes arestitud vara müüki. Peatatud täiteasjas osaleva sissenõudja õigused on samal ajal tagatud sellega, et talle kuuluv osa vara müügitulemist deponeeritakse tema nõude katteks. 24 VTK punkt 8.6. Kaebuste menetlemine täitemenetluses. S Leiame, et kaebuste lahendamisel 10 päevane ajaline võit on sisutühi, kuna sellele reeglina järgneb sama kaebuse Täitemenetluse võlgniku jaoks on oluline ka ajafaktor. lahendamine kohtus, kus tähtajad võivad ulatuda Kaebuse esitamise eesmärk on: aastatesse. Et saavutada täitemenetluse kiirem läbiviimine a) anda kohtutäiturile võimalus oma tegevus veel kord tuleks siis ka kohtutes kaebuste läbivaatamist kiirendada. üle vaadata ja vajadusel otsuseid parandada; Samuti tuleks kaaluda kaebeõiguse olulist piiramist täituri b) luua eeldused kohtusse pöördumiseks; toimingutele. Hetkel on iga toiming vaidlustatav (sh ka c) kujundada oma seisukoht kohtutäituri argumentide hiljem kohtus), mis annab pahatahtlikele võlgnikele põhjal. võimaluse täitemenetlust oluliselt venitada. Kinnisasjade Võlgniku vaatenurgast on oluline, et kõik need täitemenetluse puhul tuleks kaaluda regulatsiooni, mis eesmärgid saaksid täidetud võimalikult kiiresti. võimaldaks, sarnaselt vallasasjade regulatsiooniga, vara Viivitused kaebuse läbivaatamisel vähendavad arestimisel selle vara võlgniku valdusest äravõtmist. Vara õiguskaitse tõhusust ning suurendavad ebakindlust. valdamise võimalus tekitab motivatsiooni täitemenetlust venitada, kuna kogu selle aja jooksul on võlgnikul Kinnisvara kohene äravõtmine võlgniku valdusest võimalik vara kasutada (muuhulgas vara amortiseerub tooks kaasa täiendavaid menetluskulusid, näiteks vara selle aja jooksul ja seeläbi väheneb võlausaldaja nõude hooldamise, valve või kommunaalkulud, mis tuleb  rahuldamise ulatus). Samuti mõjutab võlgniku valduses lõpuks hüvitada müügitulemist. See ei ole kooskõlas ka oleva vara müük enampakkumisel oluliselt selle hinda, ehk sissenõudja huvidega, kuna vähendab talle laekuvat lõppkokkuvõttes samuti sissenõudja nõude rahuldamise summat. ulatust, kuna ostja peab arvestama riskiga, et valduse kättesaamine võib osutuda problemaatiliseks ning täpselt Lisaks ei ole kõik võlgnikud pahatahtlikud, ka mitte pole teada ka vara seisukord selle kättesaamisel. Lisaks siis, kui nad kaitsevad oma õigusi kohtus. Mõnel juhul oleks vaja täpsustada regulatsiooni aegumise tõttu võib valduse kohene äravõtmine olla täitemenetluse lõpetamisel ja kohustuslikuks korras näha ebaproportsionaalne ja osutuda võlgniku suhtes selleks ette menetlus kohtutäiturile avaldust esitades äärmiselt ebaõiglaseks. vastavalt TMS § 48´1. Hetkel on võimalik võlgnikul sama TMS § 481 kohta tuleb selgitada, et see rakendub tulemuse saavutamiseks esitada ka sundtäitmise koosmõjus TMS §-dega 501 ja 2231 ning aegumise lubamatuks tunnistamise hagi, et kõik kulud jääksid argumendi maksmapanek sundtäitmise lubamatuks sissenõudja kanda, erinevalt TMS § 48´1 regulatsioonist, tunnistamise hagis ei ole enam menetluslikult võimalik. mis ei ole aga sissenõudja suhtes õiglane, kuna tema ei Selle kohta vt Riigikohtu 19.06.2024 lahend asjas 2-22- peaks vastutama selle eest, et võlgnikult pole 4074. aegumistähtaja jooksul võlga kätte saadud. 25 VTK punkt 8.7.1. Täitemenetlus võlgniku surma korral Pärandvara inventuuri on põhjendatud läbi viia üksnes (menetluse lõpetamine, jätkamine, peatamine). Punktis on pärimismenetluse raames notari poolt määratud kirjeldatud olukorda, kus kohtutäitur teavitab sissenõudjat kohtutäituri poolt. Käesoleva muudatuse kontekstis on võimalikust pärandvara koosseisust – kas siin on silmas peetud olukorda, kus kohtutäitur on näiteks eelduseks, et kohtutäitur on omalt poolt viinud läbi ka tuvastanud pärandaja registreeritud vara või selle pärandvara inventuuri, et teada pärandvara koosseisu? puudumise tavapäraste täitemenetluse käigus Juhime tähelepanu, et punkt ei käsitle nendes olukordades kasutatavate vara tuvastamise meetmetega. kulude kandmise osa, st ebaselgeks jääb, kelle kanda jääksid kirjeldatud olukordades täitemenetluse kulud. Juhul kui sissenõudja ei soovi nõude perspektiivituse VTK kohaselt tekib täituril õigus otsustada täitemenetluse tõttu täitemenetluse jätkamist (ilma et tegemist oleks jätkamise kohta juhul, kui sissenõudja ei algata ka ise KTS § 41 lõike 2 tähenduses kogu täitemenetluse  pärimismenetlust 1 kuu jooksul täituri teavitusest, lõpetamise nõudega, mis tooks kaasa sissenõudjale Pangaliit teeb esialgse ettepaneku pikendada seda tähtaega osalise täitekulude tasumise kohustuse), on 3 kuu võrra. kohtutäituril õigus otsustada, kas jätkata menetlust üksnes tasumata ja sissenõutavaks muutunud täitekulude sissenõudmise ulatuses või lõpetada täitemenetlus ka selles osas. Tegemist ei ole imperatiivse normiga, mistõttu ei lasu kohtutäituril kohustust küsida sissenõudjalt täitemenetluse jätkamise soovi võlgniku surma korral. Küll aga võiks selline regulatsioon anda täiturile võimaluse lõpetada menetlus olukorras, kus nii võlgniku õigusjärglane kui ka sissenõudja on passiivsed, võimaldades sel viisil korrastada nõuete portfelli perspektiivitute täiteasjade osas. Arvestame ettepanekuga, mille kohaselt oleks mõistlik sätestada järgmine kord: kui sissenõudja ei anna nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks võlgniku surma tõttu, pärimismenetlust ei ole algatatud, ning sissenõudja ei algata ka ise pärimismenetlust kolme kuu jooksul pärast kohtutäituri vastavasisulist teavitust ega reageeri muul viisil, on kohtutäituril õigus teha otsus kogu täitemenetluse lõpetamiseks. Kolmekuuline tähtaeg oleks piisav aeg pärimisasjade korraldamiseks või seisukoha kujundamiseks täitemenetluse jätkamise osas. 26 VKT punkt 8.8.2. Topelt arestimise välistamine. S Nõustume, et praktika on erinev. Samas tuleb eelnõud  välja töötades arvestada, et juhul kui teine võlausaldaja Ettepanekus kirjeldatud menetluste järjekindlus on ühineb sundtäitmisega, siis tema täitemenetlus peab käesoleval tagatud TMS § 149 lg-te 3 ja 4 jätkuma (koos keelumärkega vajadusel) juhul, kui esimene regulatsiooniga. sissenõudja loobub. Loobumise põhjuseid on erinevaid. Näiteks toimub võlgade osaline restruktureerimine menetluse väliselt, mis on nii võlgnikule kui võlausaldajatele rahaliselt mõistlikum. St kogu sissenõudmismenetlus ei toimu alati täitemenetluse raames vaid võlausaldajad, eriti suuremate krediitide puhul, otsivad aktiivselt lahendusi kahjude vähendamiseks. 27 VTK punkt 8.8.3. Kohtutäituri põhitasu eespoolseisva Selgitus. hüpoteegiga tagatud nõude täitmise korral. VTK: VTK punkti 8.8.3 all on silmas peetud olukorda, kus „Rõhutamist vajab, et antud erand on asjakohane üksnes üks kohtutäitur on näiteks pööranud sissenõude eespoolseisva hüpoteegiga tagatud nõude täitmise võlgniku kinnisvarale (seadnud käsutamise olukorras, mitte aga muudel juhtudel, tulenevalt keelumärge, mis on nähtav kõigile kinnistusraamatust, hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmise eripärast saada arestinud vara, pannud või kohe vara müüki panemas), sissenõuet pöörata üksnes hüpoteegiga koormatud ja seejärel otsustab see sissenõudja, kelle nõue asub kinnisvarale.“ Meile jääb ebaselgeks, mida on silmas eespool sellest sissenõudja õigusest, kelle kasuks peetud „eespoolseisva“ nõudega ning millist olukorda on toimus arestimine, algatada ka enda nõude VTK koostajad soovinud kirjeldada. VTK: „Juhul kui sundtäitmiseks täitemenetluse. Eespoolseisev õigus võlgniku kinnisvarale on seatud käsutamise keelumärge saab tuleneda näiteks kinnistusraamatusse seatud eelnevalt teise täituri poolt, siis teistkordset keelumärget ja hüpoteekidest, mis asuvad eespool selle sissenõudja arestimist teostada ei tohiks ja tuleks ühineda vara juba nõuet, kelle kasuks toimus vara arestimine. menetleva täituriga.“ Ebaselgeks jääb milline on VTK tegelik eesmärk, st kui eesmärk on ühinemine välistada, VTK punkti 8.8.3 eesmärk ei ole välistada siis tuleks leida ka sellega kooskõlas olev viis hüpoteekide sundtäitmisega ühinemist, vaid vastupidi – seda just sundtäitmiseks. Pangaliit ei toeta lähenemist, et soodustada, selle asemel et eespoolseisva sissenõudja nõuet täitev kohtutäitur ei astuks jõuga esimesena teistkordset arestimisakti ei koostata ja keelumärget arestinud kohtutäituri toimingutest üle ja nö ei kinnistusraamatusse ei kanta ka juhul, kui sundtäidetakse kaaperdaks varamenetlust, nagu see täna paraku keelumärkest eespoolseisvat nõuet. Uue arestimise korral praktikas toimub. on üldjuhul olukord muutunud. Kui täitur ei tee ka teistkordset hindamist, siis kahjustaks see hüpoteegipidaja Juhul kui täitemenetlusega ühineb eespoolseisva huve, sest üldjuhul esinevad teised tingimused, mille alusel õigusega sissenõudja, siis kuulub igal juhul vara hind on asi varasemalt arestitud – esialgne hinnang hindab muutmisele TMS § 82 lg 2 alusel (või selle analoogia kinnisasja väärtust koos hüpoteegiga. Seejuures oleks alusel, kuivõrd eespoolseisva õigusega sissenõudja otstarbekas teha uus arestimine, kuivõrd hüpoteegipidaja võib ühineda ka enne enampakkumise väljakuulutamist nõue võib olla muutnud ning sõltuvalt möödunud ajast – antud sätte regulatsioon oleks mõistlik üle vaadata). võib esialgne hind olla ebaadekvaatne. Pangaliidu Ei ole mõeldav vara müük viisil, et kõik õigused hinnangul tuleks vältida ka olukorda, et täitemenetluse kuuluvad kustutamisele peale enampakkumist, kuid peatamine takistaks vara realiseerimist. Vara tuleks alghind kajastab vara väärtust koos püsimajääva realiseerida, kui vähemalt üks sissenõudja soovib vara hüpoteegiga. Praktikas ei tohiks selles osas probleemi müüki, st kõik ühinenud sissenõudjad peaksid andma ka täna esineda. Paljud kohtutäiturid arestivadki nõusoleku, et vara ei peaks realiseerima. Vastasel korral menetlusökonoomiast tulenevalt (sellisel juhul ei pea tuleks sissenõudjatel eelistada pankrotimenetlust. ka eraldi aega kulutama menetluse kestel vara hinna muutmise väljakuulutamisele ja uue hinna määramisele) juba koheselt vara viisil, et toovad välja vara turuhinna juhul, kui kõik hüpoteegid kuuluksid kustutamisele peale vara müüki, ja turuhinna juhul, kui hüpoteek jääks vara edasi koormama peale vara müüki. Eriti muutus vara erinevate väärtuste väljatoomine aktuaalseks peale korteriühistu pandiõiguse institutsiooni loomist, kus üks kuu korteriühistu nõuab pandiõiguse täitmist ja järgmisel kuul on see juba ära langenud ning igakuiselt võibki see seis olla erinev, sõltuvalt võlgniku maksekäitumisest. Seega  põhjendamatu kartus, et vara alghinda ei saa hiljem enam muuta, kui menetlusega ühineb eespoolseisva õigusega isik, ei saa olla antud sätte kohaldamata jätmise aluseks. Praktikas, kui ühinenud sissenõudja soovib varale sissenõude pööramist (isegi kui teise sissenõudja ees täidetakse nõuet maksegraafiku alusel), siis sellega ka arvestatakse ja vara suunatakse siiski müüki kõikide sissenõudjate nõuete täitmiseks. 28 VTK punktid 8.5. ja 9.5. Täitekulud täitemenetluse S peatamisel ja nõude osalisel täitmisel Palume täpsemalt Tuleb möönda, et nende toimingute puhul, kus suhtlus avada, kuidas on see tehniliselt lahendatud. Kohtutäitur kolmandate isikutega arestide haldamiseks toimub esitab pangale (elektroonilise) pangakonto arestimisakti spetsiifiliste elektrooniliste lahenduste vahendusel (nt üldsummas koos oma tasudega. Peatab samuti terve akti elektrooniline arestimissüsteem), võib regulatsiooni täitmist. Jääb ebaselgeks, kuidas hakkab sealt täitekulu osa täismahus rakendamine nõuda aega ja täiendavaid sissenõudmine toimuma põhinõude peatamisel. Kui see arendusi. Samas ei tohiks muudel juhtudel regulatsiooni saab juhtuda vaid sissenõudja taotlusel täitemenetluse kohaldamisega probleeme tekkida. Kohtulahendite korral, siis kas on tegemist vaid üksikjuhtumitega? alusel peatatud täitemenetlused jäetakse regulatsiooni Enamasti toimub peatamine pankroti- kohaldamisalast välja eelnõu koostamisel. /maksejõuetusavalduste esitamise korral ning harvadel juhtudel kohtulahendi aluse, kuid kuidas on selliste eelmainitud juhtumite tehniline lahendamine? Kas kuidagi suhtlusega kohtutäituriga ning kas on see ka reguleeritud esimese järjekoha või ainsa aresti puhul või milline on lahendus kui on järjekorras tagapool asetsev arest? 29 VTK punktid .4.7., 8.7. ja 9.7. Täitemenetlus võlgniku TV surma korral Praktikas ei eristata surnud ja elus oleva isiku areste, kui võlgnikuks on konto omanik (mitte pärija).  Miski ei takista neid kontosid arestida, areste muuta või tühistada. 30 VTK punkt 9.3.2 Kavandatav muudatus 5 - TMS § 42 A Täiendada eelnõu mõjuanalüüsi. regulatsiooni osaline muutmine võlgniku poolt tasutud täitekulude hilisemaks väljamõistmiseks sissenõudjalt. Alapeatükina on toodud välja mõju võlgnikule ja sissenõudjale, kuid mõjuhinnang on antud vaid võlgniku suhtes. Vajab täiendavalt väljatoomist, milline mõju on sissenõudjale TMS § 42 regulatsiooni muutmisega. 31 VTK punkt 9.6.3 Kavandatav muudatus 11 - S kaebemenetluse täpsem reguleerimine Mõju peetakse väheseks, kuna kaebajad lisavad tavaliselt juba praegu oma kaebustele tõendusmaterjali Palume selgitada, kuidas on hinnatud mõju puudumist erinevatest allikatest. Kui seda ei tehta kohe, siis kohustatud isikutele. Kas on arvestatud kliendibaaside, esitatakse tõendid pärast kohtutäituri vastavat praktiliste juhtumite arvu ja eelnevaid teabeandmise nõudmist. Seetõttu jääb suure tõenäosusega võlgnike statistikat just ajalisest perspektiivist? taotlusel väljastatava teabe maht samaks. Planeeritakse, et kohtutäiturite enda esitatud päringud jäävad pigem erandlikuks ning neid tehakse vaid juhul, kui võlgnik keeldub andmete esitamisest või ei ole seda võimeline tegema, kuid andmetel on täitemenetluses ja kaebuse lahendamisel oluline tähendus. On ebatõenäoline, et üksikutele päringutele vastamine kümne tööpäeva jooksul kujuneb krediidiasutustele liialt koormavaks. Seadusemuudatus võib samuti soodustada pangakonto väljavõtete edastamise digitaliseerimist. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 32 Väljatöötamise kavatsuses tehakse ettepanek täiendada S PankrS § 146 viisil, et menetluse alustamise tasu, täitekulu Kohtutäiturite tasude ja muude täitekulude rahuldamine ja 10 % kohtutäituri põhitasust rahuldatakse enne jaotise PankrS § 146 regulatsiooni järgi on üks alusel tehtavat väljamakset. Samas ei täpsustata järjekorda. alternatiivsetest VTK ettepanekutest. Koja Muudatusettepanekut on võimalik mõista ka nii, et PankrS ettepanekuid kaalutakse eelnõu koostamisel. § 146 lõiget 1 täiendatakse näiteks punktiga 5, mis sätestaks, et pärast pankrotimenetluse kulude tasumist tasutakse ka kohtutäituri täitemenetluse alustamise tasu ning alles seejärel asutakse jaotise alusel väljamakseid tegema. Kui mis tahes täituri tasu makstaks välja pärast PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 toodud kulusid (ehk pärast pankrothalduri tasu), siis ei tohiks riski tekkida, et pankrotihaldur jääb oma tasust ilma. See on oluline aspekt, mida silmas pidada, kuna PankrS § 65 lg 1 kohaselt katab halduri tasu ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku kaaluda võimalust, et kohtutäituri menetluse alustamise tasu, täitekulu ja 10 % kohtutäituri põhitasust rahuldamine sätestatakse PankrS § 153 (Nõuete rahuldamisjärgud) uue lõikega 1, kuna ka kohtutäituri tasu puhul on tegemist võlausaldaja rahuldamata nõudega. Lisaks teeme ettepaneku kaaluda võimalust, et PankrS § 146 lg. 1 p. 3 oleks toodud ära ajutise halduri tasu ja halduri tasu (kuna halduri tasu sisaldab kulusid ja ei ole õiglane olukord, kus haldurid tasuvad omadest vahenditest menetluskulusid, saamata ka pahatihti tasu, vt. PankrS § 65 lg 1) ning masskohustused liiguks tahapoole p. 4-ja. PankrS § 150-st tuleks siis ajutise halduri ja halduri tasu eemaldada (PankrS § 150 lg. 1 p. 2 ja 3). Uus PankrS sõnastus oleks järgmine: § 146. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (1) Enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) ajutise halduri tasu ja halduri tasu; 4) massikohustused; 5) pankrotimenetluse kulud. § 150. Pankrotimenetluse kulud (1) Pankrotimenetluse kulud on: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa.  § 153. Nõuete rahuldamisjärgud (1) Pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) kohtutäituri menetluse alustamise tasu, täitekulu ja 10 % kohtutäituri põhitasust 2) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 3) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 4) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. 33 Ühe võimaliku regulatsioonina võiks kaaluda lahendust, S kus menetlus(t)e algatamise tasu(d) ning täitekulud Kohtutäiturite tasude ja muude täitekulude rahuldamine rahuldatakse täies ulatuses enne jaotise alusel tehtavat PankrS § 146 regulatsiooni järgi on üks väljamakset ning kohtutäituri põhitasu 50% täitmata alternatiivsetest VTK ettepanekutest. Koja jäänud ulatuses II järgu tunnustatud nõudena. ettepanekuid kaalutakse eelnõu koostamisel. Kuivõrd ühe kohtutäituri menetluses võib pankrotivõlgniku suhtes olla mitu täitemenetlust, siis viitame Riigikohtu 29.01.2014 otsuse nr 3-2-1-164-13 punktis 19 sedastatule, et samal perioodil ühe võlgniku vastu esitatud nõuete jaotumine erinevate kohtutäiturite vahel tingib, et võlgnik peab maksma kohtutäituri tasusid mitu korda ning võlgniku vara müügist saadud tulemist eelisjärjekorras täitemenetluse kulude mahaarvamise tõttu väheneb ka sissenõudjale väljamakstav summa. Taoline lahendus ei ole Riigikohtu hinnangul võlgniku ega sissenõudja, vaid üksnes kohtutäituri huvides. Koda on  seisukohal, et iga täitemenetlust (ka sama sissenõudja erinevates nõuetes) menetletakse eraldiseisvalt ning ei ole põhjendatud kohtutäituri tasu ümberarvutamine nõuete summalt. 34 Kohtud on üksmeelsel seisukohal, et kohtutäituri tasu otsusMA peab olema vaidlustatav. Kohtutäituri tasu otsus on Riigikohus on 16.12.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1- vaidlustatav TMS § 217 alusel. Reeglina on kohtutäituri 108-15 (punkt 11) selgitanud, et kohtutäituri põhitasu tasu otsuste vaidlustamistähtaeg täitemenetluse võlgniku määramise otsus tehakse täitemenetluse alguses, pankroti alusel lõpetamise hetkeks juba möödunud. VTKs rahalise nõude puhul lähtudes sissenõudja nõude esitatud ettepaneku analoogiks võiks võtta PankrS § 100´3 suurusest (KTS § 35). Põhitasu lõplik suurus sõltub lg 4 p 5, mille kohaselt loetakse kaitsmiseta tunnustatuks sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmise nõue, mis rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ning kas tuleneb täitemenetluse seadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse haldusaktist, mille vaidlustamise tähtaeg on enne pankroti tulemusel (nt vara müümise kaudu) või väljaspool väljakuulutamist möödunud. Peame vajalikuks eelnõuga täitemenetlust (nt võlgnik tasub võla otse tagada, et kohtutäitur võib esitada pankrotimenetlusse sissenõudjale). põhitasu nõude algse tasu otsuse alusel ning nõuda poolt Samas punktis rõhutas Riigikohus, et juhul kui nõue sissenõudmata jäänud põhitasu osast. rahuldatakse osaliselt või väljaspool täitemenetlust, peab kohtutäitur tegema uue põhitasu määramise otsuse. Kuna kohtutäituri tasu kujunemine peab olema arusaadav, selge ja läbipaistev, tuleb täitemenetluse lõpetamisel ning pankrotimenetluses nõude esitamiseks koostada uus põhitasu otsus. 35 Eraldi teema on kohtutäituri tasu nõude kaitsmiseta TV tunnustamine. Juhul kui kaitsmiseta tunnustada kohtutäituri tasu pooles ulatuses, siis jääb kontrollimata kas arvestuse esitamisel on arvesse võetud täitemenetluse käigus tasutud summad. Kaitsmiseta tunnustamise korral  ei ole võimalik nõuet sisuliselt kontrollida ja vajadusel pankrotihalduril vastuväidet esitada. Juhul kui kohtutäitur esitab pankrotimenetluses tasu nõude ja ei arvesta varasemalt võlgniku poolt tasutud summasid, siis tuleb pankrotihalduril esitada näiteks tagasivõitmise hagi. Koja kutsekogu juhatuse hinnangul peab saama kohtutäituri tasu nõuet pankrotimenetluses kontrollida, täiendavaid selgitusi küsida, vajadusel vaidlustada ja kohtutäitur peab nõuet esitades ka tasuga seonduvat põhjendama. 36 Samuti vajab analüüsimist, kas pankrotimenetluses oleks S alust tunnustada kohtutäituri tasu nõuet juhul, kui Üksnes see asjaolu, et pankrotivõlgnik ei ole taotlenud pankrotistunud isik ei ole ise taotlenud täitemenetluse täitemenetluse lõpetamist põhinõude aegumise tõttu, et aegumisega lõpetamist? tähenda seda, et kohtutäituri töö peaks jääma tasustamata. 37 Toetame TMS-i regulatsiooni täpsustamist, et täitmisele S kuulub ka ühinenud kohtutäituri põhitasu, kuid selle Ka ilma vastava seadusemuudatuseta ei saa sundtäita rahuldamise määr sõltuks kinnisasja tulemi suurusest ja kohtutäituri põhitasu täies ulatuses, kui see ühinemise ajalisest järjekorrast. Regulatsiooni on aga vaja enampakkumise päeva seisuga ei ole muutnud täpsustada selliselt, et kui ühinenud kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks täies ulatuses. Praktikas võetaksegi ei ole muutunud sissenõutavaks täies ulatuses arvesse nõuded sellises ulatuses nagu need vara müügi (täitmisteadet ei ole kätte toimetatud, vabatahtliku täitmise seisuga on ning puudub teave, et see oleks reaalne tähtaeg), siis kuulub ühinenud kohtutäituri põhitasu lahendamist vajav probleem. rahuldamisele vara müügi või nõude täitmise päeva seisuga. 38 Teeme ka ettepaneku täpsustada, et põhitasu on õigustatud S saama ühinev kohtutäitur v.a. kohtutäitur, kes täidab VTK punkti 8.2.1. kohaselt soovitakse täpsustada hüpoteegi nõuet. Müüv kohtutäitur võiks katta kinnisasja TMS-i regulatsiooni viisil, et sundtäitmisega ühinemise müügiga tekkinud suurema ajakulu (korraldamine, korral kuulub täitmisele sissenõudja nõude ja  läbiviimine, tulemi jaotamine) ja vastutuse § 45 alusel kohtutäituri alustamise tasu ja täitekulude kõrval ka saadavast lisatasust. Märgime, et olenemata 01.01.2021 ühinenud kohtutäituri põhitasu täies ulatuses. muudetud KTS § 45 sõnastusest on näiteks Tallinna Hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse kulude Ringkonnakohus sedastanud 10.03.2023 otsuse nr 2-22- hüvitamise võimalusi ja otstarbekust analüüsitakse 10507 punktis 10.3.: „et kuigi lisatasu nõudmiseks ei anna eelnõu koostamisel. enam alust ainuüksi täitetoimingu tehniline või õiguslik keerukus või ajaline kulukus, tuleb selle nõudmisel siiski lähtuda konkreetse nõude täitmise eripärast ja selle täitmisega seotud kulust, arvestades ka seda, et nõude tavapärase täitmisega seotud kulu on mõeldud katma põhitasu. Seejuures ei ole lisatasu mõeldud kompenseerima seadusandja poolt kunstlikult madalal hoitavat põhitasu.“ Kohtupraktikas taandatakse lisatasu kohtutäituri töötundidele arvestades KTS § 47 sätestatud lisatasu tunnitasu määra. Peame vajalikuks selgitada eelnõu seletuskirjas, mille alusel tuleks kohtutäituri lisatasu ulatuse põhjendatust hinnata. Leiame, et kohtutäituri määratav lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest KTS § 45 alusel peab hõlmama ka kohtutäituri vastutuse võimalikud riskid. 39 8.4.1. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike TV nõuete aegumisel analoogselt tsiviilõiguslike nõuete aegumise korraga Toetame ettepanekut. Märgime, et regulatsioon „kuni pooles ulatuses“ tekitab praktikas rohkelt kaebusi. Ühelt poolt on mõistetav, et taolisel juhul on kohtutäituri diskretsioon otsustada, kas ta nõuab põhitasu võlgnikult sissenõudmata jäänud osas sisse ja kui  nõuab, siis kui suures ulatuses. Ent probleemkoht tekib kohtutäituri diskretsiooni põhjendamisega, sh millised on aktsepteeritavad alused ja skaalad. Seega annab taoline regulatsioon teiselt 4 poolt kohustatud isikule piiramatu võimaluse vaidlustada kohtutäituri iga otsust nii tasu suuruse kui ka selle põhistuse osas. Taoliste kaebuste ja vaiete lahendamine suurendab nii kohtutäiturite, kohtute kui ka Justiitsministeeriumi ja Koja töökoormust. 40 8.5.1. Täitekulude sissenõudmise osaline jätkamine S täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel täitmisel Võib nõustuda, et täitemenetluse peatamise mõju kolmandatele isikutele edastatud arestimisaktide Toetame esitatud ettepanekut. Märgime, et sellise täitmisele vajab täiendavat täpsustamist. Teema on eriti regulatsiooni rakendamiseks on vajalik oluliselt muuta aktuaalne seoses täitemenetluste peatamisega FIMS-i võlgnike varale (eelkõige pangakontodele ja regulatsiooni alusel. sissetulekutele) seatavate arestide vormistamise ja nende Samas eeldab optimaalse lahenduse leidmine täitmise loogikat. Ilmselt oleks optimaalne lahendus põhjalikumat analüüsi ja huvigruppidega selline, kus kohtutäitur ei peaks täitemenetluse peatamise konsulteerimist. Sellega tegeletakse järgmiste otsust edastama kolmandale isikule, kes täidab võlgniku valdkonna õigusaktide muutmise eelnõude vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Justiitsministeerium ettevalmistamise käigus. on Kojale 12.06.2023 antud vastuses möönnud, et TMS § 47 lg 1´2 sättes näib olevat vastuolu, osaliselt on see suunatud kolmandale isikule ja osaliselt kohtutäiturile, argumente näib olevat mõlema tõlgenduse kasuks ja tuleb nõustuda, et ei ole üheselt selge, mida selle sättega silmas peetakse.“ Leiame, et kõnealune VTK oleks sobiv raamistik TMS § 47 lg 1´2 sõnastuse täpsustamiseks mõttega, et nõude täitmine peatub sissenõudja suhtes ja nõude täitmise peatumine ei kehti kolmandale isikule, vaid  kolmas isik teostab kinnipidamise ja maksab raha välja kohtutäiturile, kes aga ei täida nõuet sissenõudjale, vaid hoiustab raha enda käes. Nii saaks kohtutäitur hoiustatud rahast VTKS-s pakutava muudatuse alusel jätkata täitemenetlust alustamise tasu ja täitekulude sissenõudes ning sissenõutavaks muutunud põhitasu osas. 41 8.5.2. Täitekulude sissenõudmise osaline jätkamine A täitemenetluse peatamisel varamenetluse korral Eelnõu koostamisel kehtestatakse kaks eeldust vara müügiga jätkamiseks peatatud täitemenetluses: Teeme ettepaneku kavandatavat muudatust praegusest 1) seda taotleb sundtäitmisega ühinenud sissenõudja; täpsemalt sisustada. Leiame, et täitemenetluse peatamist 2) vara müügi eeldatav tulem ületab peatatud TMS § 46 lg 1 või p 2 alusel ei saa käsitleda standardsena, täitemenetluse nõude suurust. millisel juhul oleks alati õigustatud sissenõude pööramise Kohtulahendi alusel peatatud täitemenetlused jäetakse jätkamine loetletud isikute sundtäitmisele pööratud nõuete regulatsioon kohaldamisalast välja. kasuks. Juhul, kui kinnisasja arestinud kohtutäitur täidab I järjekohal asuvat hüpoteegiga tagatud nõuet ja nõude suurus on väiksem või võrdne vara väärtusega ning sissenõudja avalduse alusel või kohtumääruse alusel on täitemenetlus peatatud, siis TMS § 53 lg 2 kohaselt ei ole lubatud vara realiseerida, kui sellest ei pruugi jätkuda tagapool oleva sissenõudja/kohtutäituri nõude rahuldamiseks. 42 Samuti võib kinnisasjale sissenõude pööramine olla S takistatud poolelioleva kohtumenetluse tõttu, kus võlgnik Kohtulahendi alusel peatatud täitemenetlused jäetakse või ka mõni võlausaldaja on vaidlustanud hüpoteegiga regulatsioon kohaldamisalast välja. tagatud nõude suuruse või sootuks on kohtule esitatud hagi vara tagasivõitmiseks. Kohtumenetluse tulemusest võib  sõltuda, kui suur on üldse hüpoteegiga tagatud nõude suurus ja seeläbi ka arestitud vara väärtus. 43 Kindlasti ei saa vara müümist imperatiivselt nõuda A Kavandatava eelnõu regulatsiooni kohaselt saab vara sissenõudjaks mitteolev isik TMS § 108 alusel, kuna müügiga jätkamist nõuda vaid sundtäitmisega ühinenud sissenõudjaks mitteoleva isik saab nõuda oma osa tulemist, sissenõudja. mitte aga nõuda sissenõude pööramist võlgniku varale. Sissenõude pööramiseks võlgniku varale tuleb esitada kohtutäiturile täitmisavaldus ja alustada täitemenetlus. 44 8.6.1. Suulise kaebuse läbivaatamise ära jätmine Toetame S ettepanekut kaebuste kirjalikule läbivaatamisele üleminekuks. VTKs viidatud võimalus, et kohtutäitur peab VTK-le tulnud tagasiside pinnalt on otsustatud otsustama, kas rahuldada või jätta rahuldamata võlgniku kehtestada regulatsioon, mille kohaselt vaadatakse taotlus kaebuse suuliseks läbivaatamiseks toob endaga kaebused läbi kirjalikus menetluses, kui kaasa täiendava riski tolle otsuse 5 vaidlustamiseks. Riski menetlusosalised ei taotle vastupidist. Menetlusosalise maandamiseks on ettepanek, et võlgnik peab põhjendama, vastava taotluse esitamisel (kohe kaebuses) vaadatakse mispärast on vajalik kaebuse suuline läbivaatamine ja tema kaebus läbi suulises menetluses. juuresolek läbivaatamisel 45 8.6.2. Kaebemenetluse ajalise kestuse lühendamine Teeme OA ettepaneku sätestada kaebuste läbivaatamise ajaliseks kestuseks ühtne regulatsioon sõltumata kaebuse ainest. Eelnõu regulatsiooniga kehtestatakse reegel, mille Näiteks, kui menetlusosalise kaebus sisaldab endas näiteks kohaselt kui kaebus sisaldab lisaks sissetuleku arestile nii sissetuleku arestimise kui ka täitmisteate etteheideid ka muudele kohtutäituri toimingutele, mille kättetoimetamisega seotud kaebust ning kui kohtutäitur vaidlustamise tähtaeg ei olnud kaebuse esitamise ajaliselt ei jõua kogu kaebust lahendada, siis sissetuleku tähtajaks läbi, vaadetakse sellised kaebused üldkorras, arestimise osas on kohtutäitur kohustatud koostama ühe pikema menetlustähtaja jooksul. otsuse 15 päeva jooksul ja hiljem täitmisteate kättetoimetamisega seoses teise otsuse. Seeläbi tekib kaks  eraldi otsust, mida kaebaja saab kohtus vaidlustada. Kohtutäitur reeglina hindab kaebuse saamisel selle prioriteetsust ja võimalikke negatiivseid tagajärgi. Vastavalt sellele teeb ka oma otsuse kaebuse läbivaatamise aja osas. 46 8.7.1. Täitemenetlus võlgniku surma korral (menetluse Ar Vt selgitus tabeli punktile 25. lõpetamine, jätkamine, peatamine) Teeme ettepaneku asendada regulatsioon „mõistliku aja jooksul“ konkreetse ajamääranguga kalendrikuudes. Iga sissenõudja jaoks võib „mõistlik aeg“ kesta erinevalt ning kohtutäituri jaoks olla hoopis isesugune. Taoliste vaidluste ärahoidmiseks teeme ettepaneku kehtestada konkreetne aeg, näiteks 6 kuud alates teate edastamisest sissenõudjale. 47 8.8.1. Ühinenud nõuete täitmine rahalise nõude arestimise A Vt selgitus tabeli punktile 15. akti alusel Koda ei toeta ettepanekut antud kujul. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tekivad kinnisasja suhtes läviviidava täitemenetlusega ühineval sissenõudjal ühinemise tulemusena menetluses, milles kinnisasi realiseeritakse, sissenõudja õigused. Sissenõudjal on nt õigus vaidlustada kinnisasja arestimisel määratud hinda, enampakkumise nurjumise korral nõuda kordusenampakkumise korraldamist, avaldada arvamust vara ümberhindamise osas jne Rahalise nõude arestimisel, sissenõudjal, kelle kasuks nõue arestitakse, selliseid õigusi ei ole. VTK-st jääb mõistmatuks miks on selline sissenõudja õiguste piiramine vajalik ja millist eesmärki see teenib. VTK-st ei ole esitatud ühtegi selgitust miks tuleks kinnisvara realiseerimise menetluses eelistada raha  jaotamist rahalise nõude arestimise aktide alusel kehtivale regulatsioonile. Pakutud lahendus võimaldaks küll ajalist kokkuhoidu sundtäitmisega ühinemise otsuste koostamise pealt, kuid tekitaks segadust ja teeks keeruliseks eristada rahaliste nõuete arestimise aktide tähendust TMS § 118 ja TMS § 149 osas. Rahalise nõude arestimise akt ei ole samastatav sundtäitmisega ühinemise avaldusega TMS § 149 mõttes ega asenda seda (Tlnrk 2-13-16205 p 34). Kehtivas õiguskorras annab RNA ainult õiguse pretendeerida TMS § 113 ja § 114 sundmüügi tulemist ülejäävale summale. See tekitaks kohe rida probleeme mida täna pole (RNA ei anna õigust mistahes info saamiseks seoses kinnisasja menetlusega, RNA ei anna õigust saada näiteks infot tehingu kohta notaris kohtutäituri kontrolli all jne.) Samuti võib see põhimõtteliselt kaasa tuua olukorra, kus kohtutäiturid kohe menetluse algatamise edastavad tulevase ja tingimusliku nõudena kolleegidele igaks juhuks rahalise nõude arestimise akti eesmärgiga, et võib olla võlgnik tulevikus omandab kinnisvara. 48 Teeme ettepaneku kaaluda menetlustoimingute ajalise A kokkuhoiu huvides, et sundtäitmisega ühinemine loetakse Vt selgitus tabeli punktile 15. toimunuks sundtäitmisega ühinemise avalduse esitamisega ja eraldi otsuse koostamine ei ole nõutav. Otsuse peab kohtutäitur koostama vaid juhul, kui peaks tõepoolest esinema õiguslik aluse mis välistab sundtäitmisega ühinemise – näiteks ühisvara staatus. 49 8.8.2. Topeltarestimise välistamine Leiame, et TMS § 149 TV lg 1 teine lause kehtib ka siis, kui sundtäidetakse keelumärkest eespoolseisvat nõuet. Seega puudub vajadus normi täpsustamiseks. Kui vaadata TMS § 149 lg 1 seotud vaidlusi, siis nende vaidluste põhiline sisu ja eesmärk on olnud kohtutäituri põhitasu – kas ja kui suures ulatuses osaleb ühinenud kohtutäituri põhitasu tulemi jaotamisel; kas vara müünud kohtutäitur võib tasu võtta ühinenud nõude pealt (tsiviilasi nr 2-17-3120). Kui seaduse muudatuse käigus õnnestub täpsustada kohtutäituri põhitasu küsimust VTK-s käsitletud viisil, siis puudub vajadus TMS § 149 lg 1 muutmiseks. Menetluspraktika toetab selgelt mõjuanalüüsis toodut, et valdavalt on seatud eelnevalt keelumärge, kuid arestimisakti koostamiseni ei ole keelumärke seadnud kohtutäitur erinevatel põhjustel jõudnud. Seega praktikas on pigem harvad juhtumid, kus keelumärke ja arestimise akti koostanud kohtutäiturile seatakse veel teine keelumärge ja koostatakse teine arestimise akt. Siis on ka kaasuse asjaolud sellised, mis on tinginud mitme keelumärke seadmist. Näiteks väiksemate nõuete korral piisab võlgniku survestamiseks keelumärke seadmisest ja arestimise akti koostamata tasub võlgnik nõude. Kui nüüd sissenõudjast hüpoteegipidaja teise kohtutäituri kaudu on ühinenud selle kohtutäituri menetlusega, kus keelumärge oli seatud näiteks PPA nõude tagamiseks ja võlgnik selle tasub, siis on keelumärke seadnud kohtutäitur kohustatud vara aresti alt vabastama ja hüpoteegipidaja nõuet menetlev kohtutäitur  peab siis asuma uuesti vara arestima, hindama (TMS § 149 lg 3). Täitemenetluse seadustiku alusel on sissenõudjale antud valikuvabadus kohtutäituri valimiseks arvestades võlgniku elukohta või vara asukohta silmas pidades. Samuti ei saa pakutud TMS tehniliste muudatustega piirata enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamist TsÜS § 88 lg 2. 50 8.8.3. Kohtutäituri põhitasu eespoolseisva hüpoteegiga Mitte arvestatud. tagatud nõude täitmise korral Palume kavandatav Pakutud muudatused on vajalikud juba ainuüksi muudatus kõikides nüanssides põhjalikumalt läbi kaaluda. kohtutäiturite põhitasu määramisega seotud Näiteks, kuidas peaks pakutud regulatsioon rakenduma probleemide lahendamiseks. Eelnõu koostamisel juhul, kui kohtutäitur müüb kinnisasja II järjekoha võetakse arvesse kõiki esitatud seisukohti, kuid hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning tema eesmärgiks on luua regulatsioon, mis vähendab menetlusega soovib ühineda (teise kohtutäituri kaudu) vaidlusi, tagab stabiilsuse ning on universaalselt sissenõudja kelle nõue on tagatud I ja III järjekoha rakendatav. hüpoteekidega. Samuti näiteks, kui kohtutäitur müüb kinnisasja A hüpoteegiga tagamata nõude rahuldamiseks ning tema menetlusega soovib teise kohtutäituri kaudu ühineda sissenõudja, kelle nõue on tagatud kinnisasjal A lasuva I järjekoha hüpoteegiga ning sama hüpoteegiga on kaaskoormatud kinnisasjad B ja C. Seejuures kinnisasjad A, B ja C moodustavad ühe tervikliku tootmiskompleksi, mistõttu majanduslikult on otstarbekas müüa kinnisasju A, B ja C kogumina. Pakutud regulatsioon tundub olema vastuolus VTK-s seatud teise eesmärgiga, mille kohaselt peab ühinenud kohtutäituril olema õigus saada tasu võrdväärses järjekorras oma sissenõudja nõudega (vt VTK p 4.2). Viimast põhjendatakse sellega, et tihtipeale puuduvadki täitemenetluses muud võimalused võlanõude täitmiseks, kui võlgniku kinnisvara arvelt. Oletame, et kohtutäitur müüb kinnisasja hüpoteegiga tagamata nõude rahuldamiseks ning tema menetlusega soovib teise kohtutäituri kaudu ühineda sissenõudja, kelle nõue on tagatud kinnisasjal lasuva kohtuliku hüpoteegiga. Seejuures on kinnisasja arestimise hind 10 500 eurot, kohtulik hüpoteek on summas 10 000 eurot ja kohtuliku hüpoteegiga tagatud jõustunud kohtulahendist tulenev nõue on 500 000 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on kõnealune kinnisasi. Tallinna Ringkonnakohus on 04.10.2022 määruses nr 2-21-18429 rõhutanud, et kohtutäitur saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasja arestimise ja müügi. Ekslik on järeldus, et vara müünud kohtutäitur kannab nagunii ise vastutust tehtud toimingute õiguspärasuse osas, mistõttu on õiglane jätta ka ühinenud eespoolsesiva õigusega hüpoteegiga tagatud nõude menetlemise põhitasu reaalselt hüpoteegiga tagatud nõude täitnud kohtutäiturile. Hüpoteeginõuet menetlev kohtutäitur kannab otsest vastutust täitemenetluse algatamise õiguspärasuse ja täitmisteate kättetoimetamise osas. Näiteks on olnud mitmeid juhtumeid hüpoteeginõuete täiteasjades, kus võlgnik (tagatise omanik) on vaidlustanud täitemenetluse algatamise näiteks põhjusel, et hüpoteegiga tagatud nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sissenõudja ei ole esitanud põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust, võlgnik  ei ole täitmisteadet kätte saanud jne. Samal põhjusel on ekslik mõjuanalüüsis esitatud väide, et mõju põhitasust ilmajäämise kohta (saab küsida ainult täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulud) sellele täiturile, kes vahendas sundtäitmisega ühinemise avaldust hüpoteegiga tagatud nõude menetluses, on õiglane, kuivõrd tal endal puuduvad võimalused hüpoteegi realiseerimiseks, põhitasu tema poolt ei muutu seega sissenõutavaks ja muid menetlustoiminguid võla sissenõudmiseks ta teostada ei saa. Kuivõrd taolisi menetlusi ei ole massiliselt, siis ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. Eksitav on VTK järeldus ka juhul, kui kohtutäitur täidab kohtulahendit, mis on mh tagatud kohtuliku hüpoteegiga või täidab KÜ nõuet, mis on piiratud ulatuses tagatud KÜ pandiõigusega. Sellistes menetlustes on kohtutäitur kohustatud lisaks kinnisasjale sissenõude pööramisel kohustatud vajadusel teostama ka muid menetlustoiminguid lisaks kinnisasja arestimisele. Samuti võidakse kohtutäiturile täitmiseks esitada ühishüpoteegiga tagatud nõue ja majanduslikult kõige kasulikum oleks tagatisi müüa näiteks tervikvarana, kuid ühele kinnistule on seatud teise kohtutäituri poolt PPA kasuks keelumärge. Kokkuvõtvalt leiame, et sundtäitmisega ühinemise regulatsiooni muutmine ei ole vajalik. Pakutud muudatused ei ole reaalelus mõistlikult rakendatavad. 51 Lisaks väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanekutele S palume leida võimalus, et eelnõusse lisatakse ka PankrS § Antud kitsaskoha ületamiseks on kavas tehnilise 59 lg 2 p 7 kehtetuks tunnistamine. Koda on vastav lahenduse loomine. Õigusloome vajadus puudub. ettepaneku Justiitsministeeriumile esitanud 18.05.2023 kirjaga nr 3-1/13. Kojale 21.06.2023 kirjaga nr 10-4/3644- 2 antud vastuses märgiti, et vastavaid muudatusi on otstarbekas vajadusel sisse viia selleks sobiva eelnõu olemasolul. Leiame, et käesoleva VTK alusel koostatav eelnõu on selleks sobiv.  Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 4 KOOSKÕLASTUSTABEL (KTS VTK) Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Kohtutäituri seaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks kohtutele, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning Eesti Kindlustusseltside Liidule. Tagasiside eelnõu väljatöötamise kavatsusele esitas kokku 4 asutust. Sisulise tagasiside esitasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Ühinenud Kohtutäiturite büroo, Harju Maakohus ja Eesti Kindlustusseltside Liit. Siseministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid väljatöötamise kavatsuse märkusteta. Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud. Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis. Esi- Märkuse või ettepaneku sisu JM seisukohad/vastused taja/ Jrk A - arvestatud Nr. OA – osaliselt arvestatud MA – mitte arvestatud S – selgitatud TV – teadmiseks võetud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 1 Erinevalt Koja ettepanekust suurendada kohtutäituri tasusid alates MA 65-eurosest nõudest on väljatöötamise kavatsuses tehtud Nõuete puhul, mis jäävad vahemikku 1–1000 eurot, moodustavad täitekulud juba ettepanek tõsta tasu nendes menetlustes, kus põhinõude suurus on praegu ligikaudu 25–65% täitemenetluse koguvõlgnevusest. Selline proportsioon 1000–8000 eurot. Koda esitas oma ettepanekule nii õiguslikud kui on juba iseenesest ebamõistlik ning tasude tõstmine suurendaks täitekulude ka arvutuslikud põhjendused, mille tähelepanuta jätmist ei ole osakaalu võlgniku kohustustes veelgi. väljatöötamise kavatsuses selgitatud. Jääme 29.06.2023 esitatud seisukoha juurde. 2 Kui väljatöötamise kavatsuses rõhutakse mõttele, et suuremate TV nõuete sissenõudmise töömaht on kohtutäituril suurem ja Võib nõustuda, et THI on mugav mõõdik täitemenetluse maksumuse seepärast tuleb tasu suurendada, siis Koda on palunud pöörata ümberarvutamiseks. Samas tuleb arvestada, et täitemenetluse võlgnike ostu- ja tähelepanu, et aastatel 2019-2022 on tarbijahinna indeks kasvanud maksevõime ei ole reeglina võrreldav mittevõlgnike omaga. Seetõttu tuleks Statistikaameti andmete kohaselt 24,4 %. Tarbijahinna indeksi tasumäärade ülevaatamisel rakendada konservatiivset lähenemist. kasv väljendub ka täitemenetluses eelkõige töötjate palgasurves (keskmine brutokuupalk tõusis Statistikaameti andmetel tegevusalal „Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus“ aastatel 2019 kuni 2022 1781 eurolt 2127 eurole ehk 19,4 %), büroo ülalpidamiskuludes, aga suurenenud on ka kindlustusmaksed (Koja andmetel 2019. aastal 600-800 eurolt 2024. aastal 2200-8000 eurole). 2018. aastast kehtivad tasu määrad tuleb viia vastavusse vahepealsetel aastatel toimunud ulatusliku hinnatõusuga. Statistikaameti uusimate andmete kohaselt on tarbijahinna indeks kasvanud aastatel 2019-2023 35,8 % ja keskmine palk tegevusalal „Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus“ 35,2 %. Oleme nõus, et tuleb analüüsida ka nõuete sissenõudmise töömahukust sõltuvalt nõude suurusest, kuid see ei ole praeguses olukorras täitesüsteemi ja kohtutäiturite büroode toimimise jätkusuutlikkuse tagamiseks esmatähtis. 3 Toetame väljatöötamise kavatsuse punkti 9.1. alapunktides 2., 3., TV 6., 7., 8. ja 10. esitatud ettepanekuid. 4 Täiendavat selgitamist vajab väljatöötamise kavatsuses esitatud S ettepanek anda selgem juhis täitemenetluse alustamise tasu ja Lahendust vajab ebaühtlane tasu nõudmise praktika. Näiteks küsitav on kohtutäituri põhitasu nõudmiseks lapse perioodilise elatise nõude algatamistasu nõudmine juhtudel, kus täitemenetlus puudutab üksnes varasema täitemenetlustes, sh nendes menetlustes, kus sundtäitmisele on perioodi elatisvõlgnevuse sissenõudmist, kuid perioodilise (nn jooksva) elatise korraga antud perioodilise kohustuse nõue ning varasema perioodi sundtäitmist ei toimu. jooksul (nt enne täitemenetluse algatamist) kogunenud elatise maksete võlgnevus. Meile jääb mõistetamatuks, milles seisneb õigusnormiga täpsustamist vajav probleem. 5 Teeme ettepaneku tõsta KTS § 38 lg 1 punktides 1-3 sätestatud A tasumäärasid tervikuna, mitte vaid kuni 3200-eurose hagi See oli ka VTK koostaja kavatsus. tagamise eest makstava põhitasu osas. 6 Väljatöötamiskavatsuses esitatud ettepanekut laiendada MA tsiviilnõuete aegumise kohaldamiseks mõeldud regulatsiooni TMS regulatsiooni üldpõhimõtte kohaselt finantseerib täiteasja menetlemist (põhitasu nõudmine 50% ulatuses arvestatuna sissenõudmata võlgnik ning sellest tulenevalt ei ole riigile selliste kohustuste panek asjakohane. jäänud summalt) kohaldamisala kõigile nõuete liikidele täitemenetluses tuleks käsitleda koos Koja varasema ettepanekuga asendada väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse nõuete, aga ka TMS § 209 ja § 210 sätestatud menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete sundtäitmisele pööramise, kus TMS § 202 ja § 207 aegumise kohaldamise kohustus on ametiülesannete raames kohtutäituril, ettemaks sissenõudja makstava täitemenetluse lõppemise tasuga. 7 Palume lisada eelnõusse ka Koja muud 29.06.2023 ettepanekud MA tasumäärade tõstmiseks tulenevalt tarbijahinnaindeksi oluliselt Võib nõustuda, et THI on mugav mõõdik täitemenetluse maksumuse tõusust vahepealsetel aastatel. ümberarvutamiseks. Samas tuleb arvestada, et täitemenetluse võlgnike ostu- ja maksevõime ei ole reeglina võrreldav mittevõlgnike omaga. Seetõttu tuleks tasumäärade ülevaatamisel rakendada konservatiivset lähenemist. 8 Kuna tasude tõusuga kaasnevad laialdased arutelud võlgniku niigi MA raskest olukorrast, siis üks võimalikke leevendusi selle vastu oleks Varasemad sellised ettepanekud ei ole toetust saanud ning puudub alus arvata, et kohtutäituri tasude madalamas määras käibemaksustamine. KTS antud ajaks on olukord muutunud. § 32 lg 3 alusel lisandub kohtutäituri tasule käibemaks, mis on hetkel tavamäär (22 %). Kui kohtutäituri tasule lisanduks kas väiksem määr või oleks käibemaksumääraks 0 %, siis võiks see olla ühiskonnale sõnumiks, et riik hoolib raskustes võlgnikust. Näiteks 0% käibemaksustamise puhul väheneks kohtutäituri tasu summa võlgnikule enam kui viiendiku võrra. Teiseks aitab väiksem käibemaksumäär võlgnikul tasuda võlgnevusi kiiremini. Sisuliselt võiks selle idee elluviimisel tekkida olukord, kus kohtutäituri tasud tõusevad jätkusuutlikul määral, aga võlgniku jaoks kohtutäituri tasu summa oluliselt ei muutu. 9 Väljatöötamise kavatsuse punktis 8 viidatakse, et välisriikide TV regulatiivseid valikuid ei ole probleemi lahendamiseks analüüsitud, kuna VTK-s pakutud lahenduse puhul on tegemist süsteemse lähenemisega, mis on kohane just Eestis toimiva täitesüsteemi jaoks. Leiame, et kohtutäiturite ametikindlustuse ja sellega seonduvalt Koja vastutuse ulatuse küsimus kohtutäiturite ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamisel vajab senisest põhjalikumat analüüsimist ning ulatuslikumat ümberkorraldamist. Kehtiv praktika näitab, et kindlustusandjaid on Eestis vaid paar, kindlustusmaksed kõrged ja nende kujunemine kohtutäituritele arusaamatu. Samuti on Kojale teadmata, kui palju ja milliste kahjujuhtumite eest on kindlustusandjad kindlustushüvitisi maksnud. 10 Palume Justiitsministeeriumil eelnõu ettevalmistamisel: TV 1) analüüsida Eestiga sarnaselt korraldatud täitesüsteemiga riikide õigusaktides sätestatud ametikindlustuse ja kahjude hüvitamise õigusnorme;  2) analüüsida ajakirja „Juridica“ 2022. aasta 7. numbris avaldatud Olavi-Jüri Luige ja Karl Haavasalu artiklit „Õigusvaldkonna ametikindlustuse probleemid Eestis“; 3) konsulteerida eelnõus kavandatavate ettepanekute rakendumise võimalusi ja maksumust Eesti kindlustusandjatega ning kavandada eelnõus vaid sellised meetmed, milliste rakendamiseks on Eesti kindlustusandjatel ka reaalne ja kohtutäituritele vastuvõetava hinnaga kindlustushuvi. 11 Koda on 17.11.2022 kirjaga nr 3-1/33 esitanud MA Justiitsministeeriumile korduvalt ettepaneku koos õiguslike, Koja korduvad ettepanekud kohtutäituri seaduse § 9 lg 6 regulatsiooni finantsiliste ja organisatsiooniliste argumentidega jätta Koja tühistamiseks ei ole seni seadusandja või poliitilist tuge leidnud. Alternatiivseid ametikogu välja kohtutäituri ametitegevusega tekitatud kahjude ettepanekuid probleemi lahendamiseks ei ole Koda esitanud. hüvitamise skeemist (KTS § 9 lg 6). Väljatöötamise kavatsuses ei ole seda välja toodud ega Koja ettepanekuid analüüsitud. Leiame, et taolisel kujul ei ole väljatöötamise kavatsuse mõjud põhjalikult läbi analüüsitud ega esitatud lahendusettepanekute mõju tuvastatav. 12 Väljatöötamise kavatsuse punkti 9.2. alapunktis 2. kirjeldatud MA ettepanek muuta Koja poolt kohtutäiturite kollektiivse Koja arvamuse põhjal ei teki veendumust, et Koja pakutud viisil regulatsiooni ametikindlustuse sõlmimine kohustuslikuks ja täpsustada selle sisustamine aitaks kaasa muudatuste eesmärgi saavutamisele – s.o Koja lepingu sõlmimise eesmärki tuleks sisustada selliselt, et Koja jätkusuutlikkuse tagamisele ja pankrotistumise ohu vähendamisele. Viide sõlmitav kollektiivne kindlustus asendab praeguse individuaalse kohtupraktikale jääb paraku ebaselgeks ning ei toeta esitatud seisukohti piisava kindlustuse baasosas ning iga kohtutäitur saaks kindlustada enda selgusega. individuaalsed baastaset ületavad riskid. Hetkel peab iga kohtutäitur kindlustama enda riskid ulatuses, millise riskiga täiteasja tal pole aastaid menetluses olnud ega prognoositavalt ka ei teki. Samuti ei teki igal aastal mitte kõikide, vaid üksikute kohtutäiturite ametitegevuses kahjujuhtumeid, mida tuleb katta kindlustushüvitistega. Seega võiks kollektiivse ametikindlustusega kindlustada kindlustusjuhtumid kõiki  kohtutäitureid hõlmaval baastasemel, mis on omane iga kohtutäituri ametitegevusele. Kehtivas kohtupraktikas ei ole kohus mitte kunagi tunnistanud kohtutäituri tasu üle toimunud vaidlustes argumendina kohtutäituri vastutuse tagamist. See tähendab, et kohtutäituri tasu määrade õigsust või õiglust hinnatakse lähtudes kas sissenõudja või võlgniku majanduslikust olukorrast, aga mitte kohtutäituri otsestesse menetlustoimingutesse mittepuutuvatest vajadustest. Sisuliselt võib järeldada, et kohus ei pea vajalikuks arvestada, et kohtutäituri tasust laekuvast summast peab kohtutäitur mingi osa paigutama ka oma vara suurendamisse, mille arvel vajadusel hüvitada ametitegevusega tekkinud kahju. 13 Koda toetab mõtet, mis on ka kohtulahendites leidnud jaatamist, MA et kohtutäituri ametitegevuse tagajärjel tekkinud kahju tuleb kahju Ei saa nõustuda sellise nõude rahuldamise kiirusega, kus rahuldamine toimuks enne kannatanule hüvitada võimalikult kiiresti. Senise praktika kahjunõude üle peetavate kohtuvaidluste lõppemist. Seega on nimetatud kohaselt võtab kahjude hüvitamine kohtuvaidluste ja menetlusega kaasnev ajaviivitus paratamatu ning põhjendatud. pankrotimenetluste läbiviimise tõttu aega aastaid. Sellist olukorda ei saa pidada kahjude kiireks hüvitamiseks. Koja ettepanek on, et Samuti ei saa eeldada, et nõude rahuldamise protsess päädib alati kohtutäituri kindlustuskaitsest välja jääva kahju hüvitaks riik kohe pankrotimenetlusega. Ka kohtutäituri kaudu võlgniku vara edukat realiseerimist ei ja seejärel asub riik välja selgitama, kui palju on võimalik regressi saa pidada ülemäära aeganõudvaks protsessiks. korras tagasi nõuda kohtutäituri muu vara arvel. 14 Väljatöötamise kavatsuses tehtud ettepanek luua Koja eelarve TV ametikogu üksikosasse kohustuslik sihtotstarbeline Koja eelarve reserv vajab põhjalikumat analüüsimist. Esmalt ei ole üheselt mõistetav ettepanek suurendada valdkonna eest vastutava ministri määrusega kohtutäiturite poolt Kojale makstava liikmemaksu suurust (eeldatavasti 0,5-1% võrra). Viimastel aastatel on Koja ametikogu eelarvesse laekunud 5 %-lise liikmemaksu määra alusel ca 700 000 eurot aastas, seega annaks kavandatav liikmemaksu suuruse tõstmine 0,5-1% võrra ametikogu eelarvesse 3500-7000 eurot aastas. Kui aga on mõeldud, et ametikogu  liikmemaksuks oleks 5,5 või 6 %, siis laekuks 70000-140000 eurot aastas. Esimesel juhul võtaks arvestatava reservi kogumine aega aastaid, teisel juhul koguneb mõne aastaga ametikogu eelarvesse sadu tuhandeid eurosid, mis jäävad sisuliselt tarbetult seisma, selmet finantseerida nende vahenditega kohtutäiturite büroode ülalpidamist. Põhiküsimuseks on jätkuvalt, et Koda ei tea kunagi ette, millal ja kui suures ulatuses tuleb kahjude hüvitamiseks raha välja maksta, aga Koja vastu pööratavad kahjunõuded on Koja eelarvega võrreldes märkimisväärse või isegi halvava mõjuga. 15 Võimalik alternatiiv oleks ka variant tõsta ametikogu liikmemaks TV 5,5 %-le koos tingimusega, et selle arve kogutava ressursiga asendatakse kohtutäituri kohustuslik ametikindlustus ja Koja ametikogu juhatus on pädev ise hindama, kas ta kindlustab ametikogu riskid edasi või mitte. 16 Koda ei toeta väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanekut A distsiplinaarmenetluse/aukohtumenetluse peatamiseks samade Ettepanek jääb eelnõust välja. asjaolude tõttu alanud sisulise kohtuvaidluse ajaks. Leiame, et nii distsiplinaar- kui ka aukohtumenetlused tuleb läbi viia etteantud ajalises piiris ega tohi jääda piiramata ajaks kestma. Karistusõiguses on üldiselt tunnustatud praktikaks, et määratav karistus peab olema sooritatud teole võimalikult vahetult järgnev, et see oleks mõjus. Vastasel korral puudub karistuse määramisel sisuline tähendus. 17 Toetame väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanekut lubada TV kohtutäituritele Justiitsministeeriumi poolt distsiplinaarkaristusena määratavate rahatrahvide ajatamist. 18 Leiame, et väljatöötamise kavatsuses esitatud ettepanek lubada A tunnistada Justiitsministeeriumi käskkiri või Koja aukohtu otsus Ettepanek jääb eelnõust välja.  asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kuni nende vaidlustamiseks algatatud kohtumenetlustes lõpplahendi jõustumiseni on argumenteeritud väga üldsõnaliselt. Ilmselt tuleb täiendavalt analüüsida, kas on õiguspärane asuda täitma justiitsministri käskkirja alusel kohtutäituri ametist tagandamist olukorras, kus käskkiri on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kuni selle vaidlustamiseks algatatud kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni. Muud distsiplinaarkaristused ei pruugi avaldada mõju kohtutäituri igapäevasele ametitegevusele, kuid kohtutäituri ametist viivitamata tagandamine sellist mõju kindlasti avaldab. Sellest tulenevalt peaks avalikkus ikkagi saama teadlikuks, mispärast taoline karistus on määratud. Alternatiivina tuleks kaaluda varianti, et kohtutäituri ametist tagandamine ei toimu mitte viivitamata, vaid läbi viivitamata asendamise KTS § 25 lg 5 alusel ning tagandamine jõustub alles siis, kui selle vaidlustamistähtaeg on möödas või vaide alusel alustatud kohtumenetlus lõppenud. Ühinenud Kohtutäiturid 19 Kui seaduse väljatöötamise käigus peaks ristsubsideerimise TV tegelikult täitemenetluses kaduma, siis ei ole eesmärgi saavutamiseks VTK-s väljatoodud meetmed (muudetakse kohtutäiturite põhitasude määrasid; vaadatakse üle kindla põhitasu määraga täitetoimingute tasude määrad ning tasude nõudmise põhimõtteid) piisavad, et avaldaksid mõju täitemenetluse süsteemi jätkusuutlikkusele. Selguse huvides peab märkima, et ristsubsideerimise põhimõte kehtib ka tänases täitemenetluse süsteemis. Seda on küll kõvasti õgvendatud mitmete Riigikohtu lahenditega (nt. 2-15-17249) ja tasumäärade muudatustega, aga sellele põhimõttele rajatud süsteem toimib (küll mitte piisavalt) ka tänast kohtutäituri seadust  vaadates. Iseenesest on ka Riigikohus jaatanud ristsubsideerimise (2-15- 17249 „81. Täitemenetluste ristsubsideerimine ehk täitemenetluse või -toiminguga kaasneva kulu katmine muu täitemenetluse või - toimingu eest saadavast tulust on siiski lubatav /…/Üldkogu on samas ühte meelt Riigikohtu tsiviilkolleegiumiga selles, et võimalus rakendada ristsubsideerimise põhimõtet ei ole põhiseaduslikult piiramatu) mööndusega, et see pole piiramatu. Meie ettepanekul tuleks ristsubsideeritavad tasud seaduse väljatöötamisel kehtestada selliselt, et säiliks täitesüsteemi jätkusuutlikkus ja tasud ei oleks põhiseadusega vastuolus. 20 Seaduse väljatöötamise käigus peab olulist tähelepanu pöörama TV VTK-s üldse mitte puudutatud probleemile – nõuete menetlemine, Tegemist on kitsaskohaga, mis vajab täiendavat analüüsi ning võiks kuuluda kus kohtutäitur tasu ei saa. Tegemist on ühe olulisema järgmisesse täitemenetluse valdkonnas lahendatavate probleemide paketti. kuluartikliga kohtutäituri büroo pidamisel, mida kohtutäitur ise omavahenditest finantseerib. Eesti täitesüsteemi täitmisprotsent on suurusjärgus 50%-60%. Seega on selliseid nõudeid täitemenetluses on 40%-50% ja nende osakaal kasvab kohtutäiturite portfellis iga aastaselt. Antud nõuete menetlemine ilma ristsubsideerimiseta ei ole võimalik. Nimetatud kuluartikliga täitemenetluse süsteemi jätkusuutlikumaks muutmine saab toimuda ainult tasude ristsubsideerimise tõhustamise läbi või selliste nõuete menetlemisele erikorra kehtestamisele (nt laekumiste ja vara puudumine 5 aastat lõpetab menetlemise, kuid sissenõudja kuludega võidakse edasi menetleda vms). 21 Ametiteenuste osutamise kaudu lisatulu tekitamine täitemenetluse MA valdkonda on jätkuvalt perspektiivne. Suurimaks takistuseks on Reklaamikeelu kaotamine ei suurendaks täitemenetluse valdkonna stabiilsust, vaid meie arvates keeld oma pakutavat teenust reklaamida. Nii ei jõua kahjustaks seda. Selle tulemusel koonduksid teenused ja toimingud eelkõige nende teave turul olevast teenusest sihtgrupini ja maksimaalne kasu kohtutäiturite kätte, kes suudavad end paremini nähtavaks teha.  ametiteenustest jääb saamata. Ettepanek oleks leevendada või kaotada RekS seatud piiranguid nii, et ametiteenuse kui teenuse reklaamimine oleks võimalik. 22 Sissenõude summast sõltuvate põhitasu määrade (KTS § 35) TV muutmine – tuleb tõsta tasu nendes menetlustes, kus põhinõude Statistika näitab, et enamik kohtutäiturite menetluses olevatest täiteasjadest on suurus on 1000–8000 eurot.: Tegelikkuses on täna olukord kus algatatud nõuete sundtäitmiseks, mille suurus jääb vahemikku 1–5000 eurot. Alates hüpoteegi realiseerimise nõuetele (tagatud nõuetele) kehtib 1. jaanuarist 2022, mil maksekäsu kiirmenetluse piirmäär tõsteti 8000 euroni, on erikord ja sellised nõuded KTS § 35 lg 1 alla ei kuulu. KTS § 35 tüüpiline nõude suurus pigem vahemikus 1–8000 eurot. Suuremad nõuded lg 1 loetletud tabelis kõik rahalised nõuded, millede puhul moodustavad mitmes büroos üksnes marginaalse osa ning on valdavalt koondunud kehtivad reeglina ühesugused võlgnike käitumise mustrid. Jääb kõige produktiivsemate kohtutäiturite portfellidesse. arusaamatuks, miks tõstetakse kohtutäituri põhitasu ainult menetlustes, kus põhinõude suurus on 1000-8000 eurot. Kõik Seetõttu avaldaks üle 8000-euroste nõuete põhitasude tõstmine kogu täitemenetluse toodud argumendid kehtivad (ja isegi võimenduvad) ka üle 8000 valdkonna stabiilsusele väga väikest mõju. Nõuete puhul, mis jäävad vahemikku euro nõuete puhul. Lisaks võivad suuremad nõuded olla suurema 1–1000 eurot, moodustavad täitekulud juba praegu ligikaudu 25–65% tõenäosusega ka kauem menetluses, mis tähendab, et nende täitemenetluse koguvõlgnevusest. Selline proportsioon on niigi ebamõistlik ning täitmiseks kulub ka rohkem ressurssi. tasude tõstmine suurendaks täitekulude osakaalu võlgniku kohustustes veelgi. 23 Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise TV täitemenetluste (KTS § 36 lg 1 p 3) tasustamise reeglite muutmine: Tasu kehtestamine on tervitatav. See ei ole küll selle VTK teema, aga lapsega suhtlemise toimingud, kus ühel kohtutäituril on vaja olla samal ajal neljas erinevas kohas ja tänu sellele jäävad kohtuotsused täitmata, on kindlasti probleem, millele on vaja samuti leida kiire lahendus. Selline olukord ei tekita usaldust täitesüsteemi ja laiemalt riigi suhtes. 24 Võimalik leevendus kohtutäituri tasude tõusule: kuna tasude MA tõusuga kaasnevad laialdased arutelud võlgniku niigi raskest Varasemad sellised ettepanekud ei ole toetust saanud ning puudub alus arvata, et olukorrast siis üks võimalikke leevendusi selle vastu oleks antud ajaks on olukord muutunud. kohtutäituri tasude madalamas määras käibemaksustamine. Tänasel päeval sisaldab võlgnikele tasumisele kuuluv kohtutäituri  tasu 22% käibemaksu. Kohtutäituri tasule kehtestatud käibemaksu erikord kannab endas mitut head ideed. Kõigepealt saadab see ühiskonnale sõnumi, et riik hoolib raskustes võlgnikust. Näiteks 0% käibemaksustamise puhul väheneks kohtutäituri tasu summa võlgnikule enam kui viiendiku võrra. Teiseks aitab võlgnikul tasuda võlgnevusi kiiremini. Sisuliselt võiks selle idee elluviimisel tekkida olukord, kus kohtutäituri tasud tõusevad jätkusuutlikul määral aga võlgniku jaoks kohtutäituri tasu summa olulisel ei muutu. 25 Justiitsministeeriumi distsiplinaarmenetluste ning Koja aukohtu A menetluste puhul võimaldatakse menetluste peatamist samade Ettepanek jääb eelnõust välja, va trahvide ajamise osas. ametialaste süütegudega seotud õigusvaidluste lahendamiseks algatatud kohtumenetluste ajaks. Justiitsministeerium saab tulevikus ajatada kohtutäituritele distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahve: Selline ettepanek ei aita kuidagi kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele ja ei ole antud VTK-s asjakohane. Sellist ettepanekut meie ei toeta. Seda põhjusel, et juba on praktikas aset leidnud juhtumid, kus Koja organite liikmed algatavad kuulujuttude ja selgusetute argumentide alusel haldusjärelevalvet kohtutäiturite üle kergekäeliselt ja oma suva järgi. Käesoleval hetkel tekitaks sellise õiguse andmine mõnele kohtutäiturile (loe: konkurendile) ainult probleeme kolleegide vahel. See jälle omakorda nõrgestaks kogu täitesüsteemi usaldusväärsust. Leiame, et ka hetkel on piisavalt tihe kontroll eelkõige võlgnike ja sissenõudjate poolelt, et saada kiiresti jälile probleemile, kus ametikontole laekunud raha ei jõua õigeaegselt saajani. Nimetatud probleemi lahendab tegelikult Täitmisregister, mis kuvab menetlusosalistele piisavalt infot, et reageerida kohtutäituri minetustele. Harju Maakohus 26 VTK koostamise alusuuringuna on välja toodud Kohtutäiturite ja TV Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) ja riigi subsidiaarse vastutuse analüüsil. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendiga st see ei ole avalikkusele kättesaadav. Avaldamata uuringute puhul ei ole võimalik kontrollida uuringu usaldusväärsust, kasutatud metoodika ja järelduste õigsust ning see ei vasta õigusloome heale tavale. 27 VTK koostamisel on kaasatud üksnes täiturid, kui huvigrupp. S Teisi osalisi, eelkõige sissenõudja ja võlgniku positsioonis olevaid Tegemist ei ole kohtutäiturite poolt koostatud eelnõuga. Eelnõu eesmärk ei ole isikuid, kelle huve samuti VTK puudutab, kaasatud ei ole. Täiturid kohtutäiturite rikastumine, vaid täitemenetluse süsteemi jätkusuutlikkuse on sisuliselt oma tasu ja distsiplinaarjärelevalve kohta ise VTK tagamine. koostanud. Ühekülgne kaasamine ei vasta samuti õigusloome heale tavale. 28 VTK on üsna detailselt kirjeldanud täituritasusid, mis kõik S vajavad tõstmist. Täiturite tasud tuleks siiski üle vaadata mitte Tasude tõstmine toetab täitesüsteemi jätkusuutlikkust ja arengut. See on otseselt üksnes üksikute tasude tõstmise või arvestuse muutmise osas, vaid seotud sissenõudja huvidega. Suurem kohtutäiturite tegevuse rahastamine tagab iga kogu ulatuses. Täituritasude süsteemne ülevaatamine ja kohtutäituri suulikkust menetleda temale sundtäitmiseks esitatud nõudeid. kohtupraktikas väljakujunenud probleemide alusel seaduse täpsustamine on vajalik. Täitemenetlus sh täiturite tasud ei tohiks teenida täiturite vaid ikkagi eelkõige sissenõudjate huve, seetõttu ei tohiks ka täiturite tasud olla ülemäärased. Eriti tuleb seda silmas pidada lapsi puudutavate täitetoimingute osas (elatis, lapse üleandmine), tasude muutmine ei tohiks tulla lapse arvelt. 29 Ei toeta Koja vastutuse ülempiiri määramist. Ei saa tekkida TV olukorda, kus kohtutäiturid ja Koda saavad oma tegevusest kogu kasu ja vastutus sh rahaline vastutus jääb riigile. Selline olukord peab olema äärmiselt erandlik, sest üldjuhul peaks ametikohustuste täitmise eest vastutama täitur ja tema vastutus peab olema kindlustatud. Koja kontrolliinstrumentide  laiendamine on ajakohane meede andmaks Kojale rohkem pädevust ametitegevuse üle järelevalve tegemisel. 30 Kindlasti ei toeta AvTS sätete lisamist, mis piiravad juurdepääsu A täituri väidetava distsiplinaarmenetluse asjaoludele. Täituri Ettepanek jääb eelnõust välja. ametialane tegevus peab olema laitmatu ja läbipaistev, sest täiturile riigi poolt antud sunnijõu kasutamine põhineb eelkõige usaldusel. Täituri tegevuse läbipaistvuse osas teabe kättesaadavuse piiramine ei täida seda eesmärki. Eesti Kindlustusseltside Liit 31 EKsL ei toeta kohtutäiturite kollektiivse vastutuskindlustuse TV kehtestamist. Konsulteerisime selles osas ka kindlustusandjatega ja küsisime muu hulgas, kas ja millistel tingimustel nad oleksid huvitatud sellise kohustusliku kindlustuse sõlmimisest? Meie liikmeteks on kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad. Ükski kindlustusandja pole valmis seda teenust tulevikus pakkuma. See tähendab, et isegi juhul, kui KTS näeks ette Koja kindlustuskohustuse, poleks seda eeldatavalt võimalik täita. 32 Plaanitava lahenduse puhul on sisuliselt üks kindlustusvõtja ja TV kindlustatu, kelleks on Koda. Kindlustus toimub üldiselt nii, et kogutakse võimalikult paljudelt kindlustatutelt kindlustusmakseid, et kindlustusjuhtumi korral välja maksta kogutud kindlustusmaksetest kindlustushüvitisi. Pakutud lahendus sisuliselt dubleeriks KTS VTK väljapakutud kohustusliku sihtotstarbelise reservi loomise ja hoidmise kohustust, mis meie arvates olekski mõistlik kollektiivse vastutuskindlustuse asemel ette näha. 33 Meile jääb ebaselgeks kollektiivse vastutuskindlustuse plaanitav S kindlustuskaitse ulatus (sh kindlustussumma, mis tuleks määrata On silmas peetud kahju, mida ei ole võimalik hüvitada ei kohtutäituri varast ega agregaatsena ja iga juhtumi ning täituri kohta eraldi) ja kindlustusandja väljamaksest.  kindlustusjuhtumi määratlus. Seletuskirjas on küll märgitud, et Koja poolt sõlmitav kollektiivne kindlustusleping ei peaks dubleerima kohtutäituri poolt sõlmitud vastutuskindlustust, vaid peaks kaitsma kannatanuid selliste riskide eest, mis ei ole kohtutäituri kindlustuslepinguga kaetud, kuid see ei ava piisavalt planeeritava kindlustuse sisu. Kas eeltoodud täiendavate riskide all on silmas peetud kahju kindlustusperioodil, mis ületab kindlustussummat (KTS § 10 lg 1 p 2 vähemalt 600 000 eurot), tahtlikust rikkumisest tekkinud vastutust (KTS § 10 lg 2) või veel midagi täiendavat? 34 Suures osas on tänane ametikindlustuse kindlustuskaitse TV disainitud selle järgi, millised riskid on üldse kindlustatavad (nt tahtlus). Vabade õiguselukutsete puhul tahtlust ei ole kindlustusandjad valmis kindlustama ja selle hüvitamine on välistatud ka rahvusvahelises praktikas, sh edasikindlustuslepingutes. 35 Kuivõrd lisakaitsete (nt tahtlus) lisamine on meie hinnangul TV problemaatiline, siis suures osas dubleeriks kollektiivne vastutuskindlustus tänast täituri ametikindlustust, sest rikkumise paneb toime ikkagi kohtutäitur, lihtsalt sama kohustus läheb kojale üle või esmane kindlustus ammendub ja/või täituri varast ei piisa kahju hüvitamiseks. 36 Juhime tähelepanu, et ka kohtutäituri ametikindlustust pole paljud TV vastutuskindlustusega tegelevad liikmed täna valmis pakkuma, sest tegemist on suure kahjusuhtega kindlustusega, mistõttu pole seda võimalik paljude liikmete arvates mõistlikult kindlustada. Eelkõige oleks riigil mõistlik panustada täiturite koolitusse ja järelevalvesse, misläbi tõuseks kohtutäiturite töö kvaliteet ja kontroll nende tegevuse üle. Kõrvalt vaadates tundub, et tänane süsteem pole jätkusuutlik ja soosib rahaga halvasti ringi käimist. Täiturite vastutuskindlustuses realiseerub kõige rohkem tahtluse  risk. Nagu kirjutasime, siis seda riski pole kindlustusandjad valmis mingil juhul täituritega seoses kindlustama. Meie hinnangul vajaks kogu süsteem reorganiseerimist, vajalik on kehtestada usaldatavusnõuded, tõhustada sisekontrolli, vms. Lisaks võiks analüüsida täitemenetluse läbiviimise korda, mis võib olla liiga bürokraatlik, kulukas ja keeruline ka täiturite jaoks, mis omakorda võib põhjustada kindlustusjuhtumeid. Kui nende küsimustega täiendavalt ei tegeleta, võib see tingida olukorra, kus kohtutäiturite tegevusega seotud risk muutub selliseks, et kindlustusandjad pole valmis seda kandma. 37 Lisaks teeme ettepaneku muuta KTS § 10 lõiget 2 ja sõnastada see MA järgmiselt: „(2) Kohtutäituri kohustuse tahtlik rikkumine ei ole Pakutud sõnastus ei pruugi lahendada olemasolevaid eriarvamusi ning või hoopis ametikindlustuse kindlustusjuhtum.“. tekitada juurde vaidlusi, mille keskpunktis on tahtluse olemasolu kohtutäituri Tänane sätte sõnastus näeb ette, et kindlustama ei pea kohustuse tegevuses. tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust, mis on tekitanud sätte ebaõnnestunud sõnastuse tõttu vaidlusi. Kuivõrd tahtlus on niikuinii kindlustustingimustega välistatud, siis sõnastuse täpsustamine vähendaks potentsiaalseid vaidlusi ja suurendaks kindlustusandjate õiguskindlust. 38 Kokkuvõttes leiame, et VTK-s pakutud teiste meetmetega, nt: (i) TV täpsustada nõude üleminekut (kohtutäiturilt Kojale ja Kojalt riigile); (ii) kehtestada Koja vastutuse ülempiir ning täpsustada ülempiiri ületamisega kaasnevad tagajärjed (iv), kehtestada Kojale sihtotstarbelise reservi loomise ja hoidmise kohustus ning (v) anda Kojale pädevus kohtutäiturite ametikontode käibe kontrollimiseks, on võimalik lahendada Koja toimimise ja jätkusuutlikkuse küsimused ilma kollektiivse vastutuskindlustuse nõudeta.  Ministeeriumid Meie 10.03.2026 nr 8-1/1813-1 Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame kuni 03.04.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, eelnõu seletuskiri ja eelnõu väljatöötamise kavatsuste kooskõlastustabelid. /*Lisaadressaadid: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Riigikohus Viru Maakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Eesti Advokatuur Eesti Võlanõustajate liit Notarite Koda MTÜ Eesti Võlausaldajate Liit Andmekaitse Inspektsioon Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Aleksandr Logussov [email protected] 2  Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on tõhustada täitemenetlust ja teha see menetlusosalistele selgemaks, kujundada ühtsem menetluspraktika, vähendada õigusvaidlusi ning toetada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkust täitekulude sissenõudmisel erijuhtudel. Eelnõukohase seadusega korrastatakse kohtutäituri tegevuse peale esitatavate kaebuste menetlemise regulatsiooni, mis muudab kaebeõiguse kasutamise võlgnike ja kohtutäiturite jaoks kiiremaks. Samuti täiendatakse täitemenetluse jätkamise regulatsiooni pärast võlgniku surma, kuna kehtiv kord ei taga piisavat efektiivsust ning menetlused jäävad sageli osaliste passiivsuse tõttu seisma ja eeldavad kohtu sekkumist. Uue korra eesmärk on kiirendada pärijate väljaselgitamist või võimaldada passiivse täitemenetluse lõpetamist mõistliku aja jooksul, vältides põhjendamatut ressursikulu. Kohtutäituri ametitegevust reguleerivaid norme muudetakse, et tagada täitemenetluse jätkusuutlikkus. Eelnõu kõrvaldab puudused, mis on seni takistanud menetluskulude katteks piisavate summade laekumist. Muudatused puudutavad täitemenetluse kulude kandmist pankrotimenetluses, võlgniku kinnisasja müügil sundtäitmisega ühinemisel, täitedokumendi tühistamise või nõude sundtäitmise varasema lõppemise korral ning täitemenetluse peatamise või nõude osalise täitmise korral. Eelnõukohase seadusega kehtestatakse selged reeglid täitemenetluse kulude kandmise kohta väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevate nõuete aegumise korral. Muudatuse eesmärk on leevendada võlgnike võlakoormust. Ühtlasi muudetakse elatise sissenõudmise tasustamise reegleid, et soodustada elatise võimalikult tõhusat laekumist täitemenetluses. Pankrotimenetluse valdkonnas pikemat aega probleemiks olnud uute pankrotihaldurite vähese juurdekasvu leevendamiseks võimaldatakse vastava hariduse ja pikema töökogemusega kohtutäituri abidel, kes on ühtlasi sooritanud maksejõuetuse valdkonna teadmisi kontrolliva kohtutäituri eksami, omandada pankrotihalduri kutse ilma täiendavaid eksameid või teste sooritamata. Üksikud muudatused puudutavad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt kohtutäiturite üle teostatava järelevalve korraldust eesmärgiga seda tõhustada. Koja ametikogu juhatusele antakse täiendavad pädevused kohtutäiturite ametitegevuse suunamiseks ning õiguspärase ja ühtse praktika kujundamiseks. Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad võlgnike, sissenõudjate ja võlgniku pärijate halduskoormust erinevalt. Kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse uue menetluskorra kehtestamine võib esialgu suurendada nii võlgniku kui ka sissenõudja halduskoormust, kuna kaebused peavad olema põhjalikumalt põhjendatud ja tõendatud. Samas võib see vähendada 1 edasikaebamiste arvu kohtusse ning kaotab üldjuhul vajaduse ilmuda kohtutäituri büroosse, mistõttu koormus pikas vaates väheneb. Täitemenetluse jätkamise uued reeglid pärast võlgniku surma võivad suurendada sissenõudja halduskoormust pärimismenetluse notari juures algatamisel. Koormus ei suurene, kui sissenõudja loobub menetluse jätkamisest või kui pärimismenetluse algatavad pärijad. Võlgniku pärijate jaoks võib halduskoormus suureneda seoses tähtaegade, teabe kogumise ja võimaliku inventuuri vajadusega, kuid selgem kord aitab vältida hilisemaid vaidlusi ja lisakulusid ehk teha teadlikumaid otsuseid. Sundtäitmisega ühinemise korra muutmine vähendab nii sissenõudja kui ka võlgniku halduskoormust, kuna ühinemine toimub avalduse esitamisel ning väheneb korduvate vaidluste vajadus. Täitekulude jaotuse selgem regulatsioon vähendab samuti mõlema poole vajadust esitada kaebusi ja avaldusi. Automaatne täitemenetluse lõpetamine vanemluskokkuleppe korral ning elatise sissenõudmise normide ühtlustamine toovad eelkõige kaasa võlgniku halduskoormuse vähenemise, kuna kahaneb vajadus täiendavate taotluste ja kaebuste järele ning vähenevad vaidlused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunikud Aleksandr Logussov ([email protected]) ja Gerli Spelman ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti ei ole eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) täitemenetluse seadustik, RT I, 11.11.2025, 15; 2) kohtutäituri seadus, RT I, 14.03.2025, 16; 3) pankrotiseadus, RT I, 11.11.2025, 12; 4) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus, RT I, 07.01.2026, 10. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eesmärk ja saavutatavad tulemused Täitemenetluse seadustiku, kohtutäituri seaduse, pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus muutmise eesmärk on tõhustada menetlust ja teha see menetlusosalistele selgemaks, kujundada ühtsem menetluspraktika, vähendada õigusvaidlusi ning toetada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkust täitekulude sissenõudmisel erijuhtudel. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral saavutatakse järgmised tulemused: 1. Kaebeõiguse kasutamine täitemenetluses muutub võlgnike jaoks kiiremaks, tõhusamaks ja selgemaks. Kohtutäiturid teevad kaebuste läbivaatamisel vähem sisutuid toiminguid. 2  Menetlusosaliste õigused ja kohustused muutuvad arusaadavamaks nii kaebeõiguse kasutamisel kui ka menetlusnõuete eiramise korral. Kohtu sekkumist vajavad vaidlused jõuavad kohtusse kiiremini, tagades menetlusosaliste õiguste parema kaitse. 2. Võlgniku surma järel jätkub täitemenetlus tõhusal ja ökonoomsel viisil. Kohtutäiturid ei pea üleval hoidma seiskunud täitemenetlusi ning saavad kasutada oma töö- ja ajaressurssi sihipärasemalt. 3. Sundtäitmisega ühinemine võlgniku kinnisasja müügi korral muutub selgemaks ja lihtsamaks ning ühtlustub kohtutäiturite menetluspraktika. Täiendatud ühinemise ning ühinenud sissenõudjate nõuete menetlemise kord tagab võlausaldajatele paremad väljavaated nõuete rahuldamiseks. Kohtutäiturite tööprotsessides väheneb põhjendamatu töökoormus. 4. Täitekulude sissenõudmine muutub selgemaks ja prognoositavamaks järgmistes olukordades: võlgniku pankrot, sundtäitmisega ühinemine, täitedokumendi tühistamine, väärteomenetlusest ja karistusõiguslikest nõuetest tulenevate nõuete aegumine, täitemenetluse peatamine ning nõude osaline täitmine. See aitab vähendada õigusvaidluste arvu ja suurendada õigusselgust. Osa muudatustest mõjutab positiivselt võlgniku võlakoormust, teised aitavad tagada täitemenetluse süsteemi tõhusa ja jätkusuutliku toimimise riigis. 5. Lapse elatise sundtäitmise korda käsitlevates normides kasutatavate terminite ühtlustamine loob parema tasakaalu sissenõudja huvide ja võlgniku kohustuste vahel. Väheneb oht, et elatise võlgnik satub normi ebaselguse tõttu täitemenetluses olukorda, kus elatise vabatahtlik tasumine on välistatud ainuüksi täitemenetluse algatamise tõttu. 6. Umbes 20 pikaajalise töökogemusega ja vastava haridusega kohtutäituri abi saavad alustada tegevust pankrotihalduritena. 2.2 Hetkeolukord ja probleemi kirjeldus Praktikas on täitemenetlusel mitmeid puudusi, mis ei ole siiani kas kehtivas õiguses käsitlust leidnud, kuigi vajadus selle järele on, või mis vajaksid ajakohastamist ja korrastamist. 2.2.1. Täitemenetluse konkreetsete protseduuride puudused Kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse kohta esitatud kaebuste menetlemine täitemenetluses. Kui täitemenetluse osaline ei nõustu kohtutäituri tegevuse või tegevusetusega, on tal võimalik esitada kaebus kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 alusel. Kehtiva korra kohaselt tuleb kaebus esitada kohtutäiturile endale, kes vaatab selle läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul. Pärast kaebuse läbivaatamist peab kohtutäitur tegema otsuse 10 päeva jooksul. Otsuse tegemise tähtaega võib pikendada kuni 10 päeva võrra, kui juhtum on õiguslikult keerukas või kui otsuse tegemine on muudel objektiivsetel põhjustel raskendatud. Praegusel korral on kolm peamist puudust: kaebuse suulises menetluses läbivaatamise kohustuslikkus, menetluse venimine ning korra vähene detailsus. Kaebuse läbivaatamine suulises menetluses on mõeldud selleks, et arutada veel kord läbi vaidlusalused küsimused ja anda menetlusosalistele võimalus saada kohtutäiturilt selgitusi. Praktikas kasutatakse seda võimalust aga äärmiselt harva – enamik kaebusi vaadatakse läbi ilma menetlusosaliste osavõtuta. Seetõttu on suulisest menetlusest saanud sisuliselt vormitäide, mis põhjustab üksnes kaebuse menetluse venimist. 3 Arvestades kehtivaid menetlustähtaegu, võidakse kaebuse kohta tehtav otsus teha kuni 45 päeva jooksul alates probleemi tekkimisest (10 päeva kaebuse esitamiseks + 15 päeva suulise läbivaatamise korraldamiseks + 10 päeva otsuse tegemiseks + võimalus 10 päeva tähtaega pikendada). Mõne rikkumise puhul, näiteks kui määratakse valesti sissetuleku aresti tingimusi, on selline ajakulu ebamõistlik – õigusselgus peaks saabuma palju kiiremini. Lisaks eeltoodule annab kehtiv seadus kaebuse menetlemise korra kohta äärmiselt vähe juhiseid. Näiteks ei ole selged paljud tõendamisega seonduvad aspektid. TMS ei määra, kas võlgnik peab juba kaebust esitades lisama asjakohased tõendid või tuleb need esitada kohtutäituri nõudmisel. Samuti ei ole selge, kas kohtutäituril on õigus nõuda üksnes tõendite esitamist või on tal ka kohustus ise asjakohaseid andmeid koguda. Samuti ei täpsusta seadus, kuidas mõjutab lisatõendite hankimine kaebuse läbivaatamise tähtaegu. Kehtiv regulatsioon ei käsitle ka olukorda, kus kaebusi esitatakse korduvalt samadel asjaoludel. Ei ole selge, kas kohtutäitur on kohustatud need uuesti läbi vaatama või võib jätta need menetlemata. TMS ei sätesta üldse, millistel alustel võib kohtutäitur kaebuse läbivaatamisest keelduda. Täitemenetlus võlgniku surma korral. TMS-i § 16 kohaselt võib enne võlgniku surma alanud täitemenetlust jätkata tema pärandvara suhtes. Kui aga menetlustoiming eeldab võlgniku kohalolu või talle toimingust teatamist, tuleb sissenõudjal taotleda kohtu kaudu pärijale ajutise esindaja määramist – juhul kui pärandit ei ole veel vastu võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Ajutist esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja või testamenditäitja. TMS-i § 17 sätestab, et enne pärandist loobumise tähtaja möödumist või pärandi vastuvõtmist võib täitemenetlust võlgniku kohustuste alusel läbi viia üksnes pärandvara suhtes. Täitemenetlus ei tohi enne pärandi vastuvõtmist toimuda pärija isiklike kohustuste arvelt. Kuigi seadus võimaldab täitemenetluse jätkamist pärandvara suhtes, on toimingute läbiviimise kord võlgniku surma korral vananenud, kohmakas ning vastuolus nõude kiire ja efektiivse täitmise eesmärgiga. Eriti koormav võib olla ajutise esindaja määramise kohustus, mis koormab kohtusüsteemi põhjendamatult. Kehtiv kord vajab ajakohastamist, et võimaldada tõhusat ja ökonoomset täitemenetlust ka pärast võlgniku surma. Võlgniku kinnisasja müügi sundtäitmisega ühinemine. TMS-i § 149 sätestab korra, mille alusel saavad sissenõudjad ühineda täitemenetlusega, milles on algatatud võlgniku kinnisasja müük. Vastavalt seadusele võib võlgniku kinnisasja arestida üksnes see kohtutäitur, kes esimesena kandis kinnistusraamatusse kinnisasja käsutamise keelumärke. Teised sissenõudjad, sealhulgas teised kohtutäiturid, saavad seejärel ühineda algatatud täitemenetlusega. Selle korra üks eesmärk on vältida sama kinnisasja müümist korraga mitmes paralleelses täitemenetluses. TMS-i § 149 lõike 1 kohaselt teist arestimisakti ei koostata ning teist keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Sundtäitmisega ühinemist reguleerivate sätete lõppeesmärk on võimaldada võlgniku kinnisasja müügist saadava tulu jaotamist kõigi õigustatud sissenõudjate vahel. Samas võib ühinemisavalduste haldamine osutuda kohtutäiturile praktikas koormavaks ning menetluslik korraldus vajaks lihtsustamist. 2.2.2. Täitemenetluse jätkusuutlikkuse tagamisega seotud probleemid 4 Riigikohus selgitas juba 2015. aastal,1 et täitemenetluse tasud on oma olemuselt võrreldavad lõivudega, mille eesmärk on katta konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulud. Kehtiv tasusüsteem on aga üles ehitatud viisil, kus osa töömahukate täitetoimingute tasusid on kunstlikult hoitud madalal, nii et need ei pruugi katta isegi toimingu tegemisega seotud kulusid. Samal ajal võib vähem töömahukate või sisuliselt lihtsamate täitetoimingute, näiteks tavalise vara müügi eest võetav tasu olla ebaproportsionaalselt suur. Sellist lähenemisviisi nimetatakse täitemenetluses ristsubsideerimise põhimõtteks. Riigikohus on rõhutanud, et tasusüsteem peab olema tasakaalustatud ning arvestama kõikide täitemenetluse osaliste huve. Samuti peab süsteem tagama kohtutäituritele piisava sissetuleku ja suutlikkuse täitemenetlust tõhusalt korraldada. 2018. aastal astus Riigikohus järgmise sammu ning tunnistas osa ristsubsideerimise aluseks olnud menetluse põhitasu reguleerivatest õigusnormidest põhiseadusega vastuolus olevaks.2 Riigikohus järeldas, et kõik täitemenetluse tasude regulatsiooni kehtestamise eesmärgid taanduvad lõppastmes põhiseaduse §-dest 14, 15 ja 32 tulenevale riigi kohustusele tagada eelkõige võlausaldajate omandiõiguse kaitseks toimiv täitesüsteem. Toimiv täitesüsteem kaitseb ühtlasi ka võlgnikke selle eest, et nõudeid ei hakataks täitma eraviisiliselt, st ebaseaduslikult. Riigikohus selgitas, et isemajandava täitesüsteemi puhul tuleb arvestada, et kohtutäituri põhitasu kujutab endast avalik-õiguslikku kohustust, mis sarnaselt lõivule on mõeldud katma konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulusid. Nende kulude hulka kuuluvad muu hulgas kohtutäituri ja tema büroo töötajate mõistlik töötasu ning muud põhjendatud ja vajalikud kulutused. Riigikohtu hinnangul on täitemenetluste ristsubsideerimine – s.o ühe täitetoimingu kulude katmine teise täitemenetluse või toimingu eest saadava tasu arvelt – teatud tingimustel lubatav. Seadusandjal on õigus kujundada oma äranägemise järgi sobiv tasusüsteem. Samas oli Riigikohtu üldkogu ühel meelel tsiviilkolleegiumiga selles, et ristsubsideerimise põhimõtte kohaldamine ei ole põhiseaduslikult piiramatu. See tähendab, et kohtutäituri põhitasud ei tohi olla ebamõistlikult kõrged võrreldes vastava täitetoimingu tegelike ja eeldatavate kuludega. Riigikohtu järelduste valguses on täitemenetluse finantseerimissüsteemis küll tehtud mitmeid muudatusi, kuid kõrgeima kohtu juhiseid ei ole senini täiel määral järgitud. Kõnesoleva eelnõu eesmärk on astuda järgmine samm täitemenetluse tasakaalus ja jätkusuutliku rahastamismudeli suunas. Täitekulude sissenõutavus pankrotimenetluses. Kehtiv seadus ei reguleeri pankrotimenetluses täitekulude sissenõudmist eraldi. Seetõttu puudub kohtutäituril võimalus nõuda pankroti väljakuulutamisega lõppenud täitemenetluse põhitasu nõude rahuldamist võlgniku pankrotimenetluses. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on sellisel viisil võimalik rahuldada üksnes täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulude nõudeid. Selline olukord tähendab sisuliselt, et kohtutäitur kannab võlgniku maksejõuetuse riski. See väljendub peamiselt selles, et täitemenetluse läbiviimiseks tehtud töö ja kulutused jäävad kohtutäiturile kompenseerimata. Selline olukord on üks neist teguritest, mis vähendab täitesüsteemi jätkusuutlikkust. 1 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2015. a määrus kohtuasjas 3-2-1-108-15, punktid 27 ja 28. Arvutivõrgus: 3-2-1-108-15 2 Riigikohtu üldkogu 25. jaanuari 2018 a. otsus kohtuasjas 2-15-17249, punktid 66–86. Arvutivõrgus: 2-15- 17249/49 5 Täitekulud sundtäitmisega ühinemise korral. Kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamist reguleerib üldiselt TMS-i § 174. Kehtiv seadus ei sätesta eraldi korda täitekulude, sealhulgas põhitasu nõuete rahuldamiseks sundtäitmisega ühinemise kaudu. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, mille kohaselt täitemenetluse põhitasu nõue ei kuulu sundtäitmisega ühinemise kaudu rahuldamisele – ühinemise teel on võimalik rahuldada vaid täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulude nõuet. Paljudel juhtudel on võlgniku kinnisasi ainus reaalne vara, mille arvelt saab nõuet täita. Sellises olukorras jääb sundtäitmisega ühinenud kohtutäitur ilma võimalusest saada hüvitist oma varasema töö ja kulutuste eest, mis on tehtud enne sundtäitmisega ühinemist. Selle tagajärjel jäävad pärast vara müüki mitmed täitemenetlused põhitasu osas lõpetamata ja sundtäitmine jätkub üksnes selle osa ulatuses. See omakorda võib suurendada uute täitekulude tekkimise riski, kuna toiminguid tuleb jätkata. Olukord ei ole soodne ka võlgnikule, kelle huvides on eeldatavalt saavutada nõuete võimalikult ulatuslik rahuldamine ning lõpetada täitemenetlus võimalikult kiiresti. Kehtiva korra tõttu see eesmärk sageli ei realiseeru. Täitekulud nõude täitmise varasema lõppemise ja täitedokumendi tühistamise korral. Täitemenetlusega seoses on ette tulnud olukordi, kus menetlus lõpeb enne, kui nõue on täies ulatuses täidetud. Mitmete selliste juhtumite puhul reguleerib seadus täitekulude kandmist vaid osaliselt. Näiteks TMS-i § 42 kohaselt on võlgnikul õigus nõuda sissenõudjalt tasutud täitekulude tagastamist, kui täitedokument, mille alusel sundtäitmine toimus, on tühistatud. Seda sätet kohaldatakse üksnes juhul, kui täitekulud on juba sisse nõutud ning täitedokumendi tühistamine toimub pärast seda. Praktikas on aga sageli juhtunud, et täitedokument tühistatakse alles pärast täitetoimingute tegemist, kuid enne täitekulude täielikku sissenõudmist või selle kestel. Kehtiv seadus ei anna selget vastust selle kohta, kes peaks siis kandma täitekulude nõudega seotud riski, kui kohtutäitur on juba teinud toiminguid, kuid täitedokument osutub hiljem tühistatuks. Senine kohtupraktika ei ole nimetatud õiguslünka täitnud. Nõude täitmise varasema lõppemise korral võivad täitekulud jääda sõltuvalt asjaoludest ja tõlgendusest kas sissenõudja või võlgniku kanda. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumise korral. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse TMS-i § 202 alusel rahatrahvi ja § 207 alusel rahalise ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu omal initsiatiivil (ilma võlgniku avalduseta ja sissenõudja seisukoha küsimiseta) aegumistähtaja ja aegumise edasilükkamise tähtaegade möödumisel. Kehtiv TMS ei reguleeri väärteomenetluse ja karistusõiguslike nõuete täitmisel tekkinud täitekulude sissenõudmist sissenõudja nõude osas täitemenetluse aegumisel. Täitekulud täitemenetluse peatamise ja nõude osalise täitmise korral. Täitemenetluse peatamise korral sissenõudja avalduse alusel peatub muu hulgas ka seni sissenõutavaks muutunud täitekulude nõudmine võlgnikult. Täitemenetluse peatamise ajaks võivad olla muutunud täitemenetluses sissenõutavaks tasumata täitekulud, alustamise tasu ja osaliselt ka põhitasu (sissenõudja nõude osalise täitmise korral proportsionaalselt täidetud ulatusega). Sissenõutavaks muutunud täitemenetluse kulude nõudmine võlgnikult on siiski põhjendatud, 6 kuid selge regulatsiooni puudumise tõttu võib kohtutäitur jääda teadmata ajaks täitekulude täitmise ootele. 2.3. Koja ja riigi osalemine kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamises Lahendamist vajab akuutne probleem, mis mõjutab oluliselt Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) jätkusuutlikkust: koja roll kohtutäituri ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise protsessis. Kehtiva korra kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuses süüliselt tekitatud kahju eest eeskätt ise – riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kui kahju ei ole võimalik hüvitada kohtutäituri vara, kohustusliku ametikindlustuse või muu vastutava isiku vara arvelt, või kui nimetatud allikad ei kata kahju täies ulatuses, langeb vastutus kojale. Alles seejärel, kui kahju ei ole võimalik hüvitada ka koja vara arvelt, langeb vastutus riigile. Koja (ja vajaduse korral riigi) vastutust reguleerib kohtutäiturite seaduse (KTS) § 9. Selle sätte kohaldamises, sh kohtuvaidlustes, on ilmnenud järgmised peamised puudused:  sätte sõnastusest ei selgu, millest tuleks lähtuda, et hinnata, kas kahju hüvitamise nõuet on võimalik rahuldada kohtutäituri või muu vastutava isiku vara arvelt või mitte;  ei ole selge, millal ja milliste eelduste täitmise korral läheb vastutus üle riigile. 2.4. Pankrotihaldurite juurdekasvu tagamine Aktiivselt tegutsevate pankrotihaldurite vähest juurdekasvu on pikemat aega peetud üheks maksejõuetuse valdkonna põhiprobleemiks. Selle põhjustena võib muu hulgas nimetada maksejõuetuse valdkonna vähest atraktiivsust alustavate juristide jaoks ning pankrotihaldurite tasustamise eripärasid. Koja poolt Justiits- ja Digiministeeriumile esitatud ettepaneku kohaselt on koda viimasel ajal saanud mitmelt kohtunikult tagasisidet, et sobiva ja vaba pankrotihalduri leidmine ei toimu piisavalt kiiresti, mistõttu kannatab menetluste tõhusus. Samas on ametis mitmeid kohtutäituri abisid, kes oleksid võimelised täitma pankrotihalduri ülesandeid. Kohtutäituri abi pädevus ja praktiline kogemus menetluslike otsuste tegemisel, vara käsitlemisel ning võlgniku varalise seisundi hindamisel on üldjuhul võrreldav pankrotihalduri tööks nõutavaga. Kohtutäituri abid on sooritanud samaväärse eksami nagu kohtutäiturid, kellele antakse pankrotihalduri kutse ilma täiendavaid nõudeid kehtestamata. Seetõttu on põhjendatud nõustuda Koja ettepanekuga võimaldada kogenud ja ametis olevatel kohtutäituri abidel tegutseda ka pankrotihaldurina. 2.5. Väljatöötamiskavatsus Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist on avaliku kooskõlastusringi läbinud järgmised väljatöötamiskavatsused:  täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis edastati avalikule kooskõlastusringile 22. detsembril 20233;  kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis edastati kooskõlastamiseks 21. märtsil 20244. 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/107e2a05-78b8-4a91-8b6c-41c6fe2e3990 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9481be7e-a953-4b6f-9b1a-c5bca04d961b 7 Laekunud tagasiside on valdavalt neutraalne või positiivne. Üksikute teemade täpsustamiseks on peetud eraldi kohtumisi kohtutäiturite ja koja esindajatega. Eelnõuga kavandatud muudatused, mis puudutavad kohtutäituri abidele pankrotihaldurina tegutsemise õiguse andmist, lisandusid eelnõusse Koja ettepanekul, mis laekus vahetult enne eelnõu valmimist. Seetõttu ei käsitletud nimetatud muudatusi eelnõule eelnenud kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses. Kõnesolevas eelnõus kavandatud muudatused ei erine eriti väljatöötamiskavatsustes esitatud ettepanekutest. Eelnõust on välja jäetud järgmised algselt tehtud ettepanekud:  täitemenetluse põhitasude ja üksikute kindla sisuga toimingute tasude tõstmise ettepanekud;  ettepanek luua kord, mis võimaldaks peatada kohtutäiturite suhtes läbiviidavad distsiplinaar- ja aukohtumenetlused sama rikkumisega seotud täitemenetlusosaliste ja kohtutäituri vahelise kohtuvaidluse ajaks. Kohtutäiturid ja koda ei pidanud muudatust vajalikuks ning see jäeti kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal eelnõust välja. KTS-i väljatöötamiskavatsuse raames esitas koda korduvalt ettepaneku jätta seadusest välja koja vastutus kohtutäituri tekitatud kahju eest. Eelnõu koostamise hetkeks ei ole see ettepanek toetust saanud. Vastutuse küsimus vajab siiski täiendavat reguleerimist ning eelnõus on olemasolevat korda täpsustatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TMS-i, §-ga 2 muudetakse KTS-i, §-ga 3 muudetakse PankrS-i ja §-ga 4 muudetakse TsMSRS-i. 3.1. Täitemenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse täitemenetluse seadustikku. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TMS-i § 16 lõike 2 sõnastust. Muudatuse eesmärk on kiirendada täitemenetlust olukorras, kus võlgnik on surnud, kui pärimismenetlust ei ole algatatud. Muudatus sätestab, et kui võlgniku surmast on möödunud kuus kuud ja selle aja jooksul ei ole algatatud pärimismenetlust, selgitab kohtutäitur välja, kas sissenõudja soovib täitemenetlust jätkata või ei. Täitur teavitab sissenõudjat ka teadaolevast võimalikust pärandvara koosseisust ning tema õigusest algatada pärimismenetlus pärimisseaduse § 116 lg 1 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TMS-i § 16 lõigetega 3 ja 4. Lõikega 3 sätestatakse, et kui sissenõudja annab nõusoleku, võib kohtutäitur lõpetada täitemenetluse põhinõude osas. Kui sissenõudja ei soovi ise pärimismenetlust algatada, kuid annab nõusoleku täitemenetluse lõpetamiseks surnud võlgniku suhtes, võib kohtutäitur kas lõpetada kogu täitemenetluse, sealhulgas täitekulude osas, TMS-i § 48 lõike 1 punkti 1 alusel, või lõpetada täitemenetluse sissenõudja nõude osas ning jätkata täitemenetlust täitekulude sissenõudmise osas. Täitekulude üle puudub sissenõudjal otsustusõigus, kuna iga sissenõudja käsutab oma varalist õigust ise. 8 Lõige 4 näeb ette, et juhul kui:  sissenõudja ei anna nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks,  pärimismenetlust ei ole algatatud,  sissenõudja ei algata pärimismenetlust kolme kuu jooksul kohtutäituri teate saamisest arvates,  või sissenõudja ei reageeri üldse täituri päringule (ning täitur on veendunud, et teade on sissenõudjani jõudnud), siis on kohtutäituril õigus kogu täitemenetlus omal algatusel lõpetada TMS § 48 lg 1 p 8 alusel, või lõpetada täitemenetluse sissenõudja nõude osas ning jätkata täitemenetlust täitekulude sissenõudmise osas Muudatus annab kohtutäiturile lisavõimaluse (mitte kohustuse) lõpetada täitemenetlus juhul, kui nii võlgniku õigusjärglased kui ka sissenõudja on passiivsed. See võimaldab täitetoimikuid korrastada ja välistab olukorra, kus täitemenetlused peatuvad määramata ajaks. Sellega suureneb täitemenetluse ökonoomsus ning väheneb kohtutäituri töökoormus. Sissenõudja teadet täitemenetluse lõpetamise soovi kohta ei loeta sissenõudja avalduseks täitemenetluse lõpetamiseks KTS § 41 lg 2 mõttes. Kui sissenõudja soovib täitemenetlust lõpetada, kuid kohtutäitur jätkab täitemenetlust täitekulude sissenõudmiseks, nõutakse täitemenetluse kulud sisse tavakorras võlgniku pärandvarast. Pärijate selgumisel saab kohtutäitur esitada täitekulude nõude võlgniku pärijatele. Uus kord ei oma tagasiulatuvat jõudu ning uued sätted kuuluvad kohaldamisele juhul, kui täitemenetluse võlgnik sureb pärast muudatuste jõustumist. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TMS-i § 42 sõnastust. Muudatuse eesmärk on täpsustada täitekulude hüvitamise korda juhul, kui täitemenetlus lõpeb täitedokumendi tühistamise tõttu. Kehtiva korra kohaselt jäävad täitemenetluse kulud üldjuhul võlgniku kanda. Samas võib täitemenetluses ette tulla olukordi, kus menetlus lõpetatakse sellistel asjaoludel, et kulude kandmine võlgniku poolt ei oleks põhjendatud. Selline olukord tekib eelkõige siis, kui täitedokument tühistatakse. Praktikas on täitedokument tühistatud sageli pärast täitetoimingute tegemist, kuid enne täitekulude sissenõudmist või selle käigus. Kehtivas õiguses ei ole selgelt reguleeritud, kes sellisel juhul täitekulud kannab. Kohtupraktikas on täitekulud jäetud nii sissenõudja kui ka võlgniku kanda. Riigikohus on rõhutanud (lahendi nr 2-21-327 p 14.2), et seadusandja ülesanne on tagada, et õiguskorras oleks võimalikult vähe lünki. Ka juhul, kui täitedokument tühistatakse pärast täitetoimingute tegemist, tuleb seaduses täpselt reguleerida, kas ja millises ulatuses tuleb kohtutäituri tasu – sealhulgas menetluse alustamise tasu ja põhitasu – maksta. Kõnesoleva muudatusega sätestatakse, et täitedokumendi tühistamise korral jäävad kõik täitemenetluse kulud sissenõudja kanda. Kui kulud on juba võlgnikult sisse nõutud, on tal õigus need sissenõudjalt tagasi nõuda. Muudatus loob õigusselguse menetlusosaliste jaoks, reguleerides üheselt mõistetavalt täitekulude jaotust täitedokumendi tühistamise korral täitemenetluse käigus. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse TMS-i § 47 lõigetega 4 ja 5. Uues lõikes 4 sätestatakse, et juhul, kui täitemenetlus peatatakse TMS § 46 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel, on 9 kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust täitemenetluse alustamise tasu, kantud täitekulude ning sissenõutavaks muutunud põhitasu osas. Muudatuse eesmärk on võimaldada kohtutäituril nõuda sissenõudjast tingitud menetluse peatamise korral hüvitist juba kantud kulude eest, kasutades selleks võlgniku vara. Täitur ei pea jääma määramata ajaks ootama, kuni sissenõudja otsustab oma nõude sundtäitmist jätkata ja täiturile saab alustamise tasu ja täitekulud hüvitada. Lisaks kehtestatakse reegel, mille kohaselt on täituril peatatud täitemenetluses õigus jätkata sundtäitmist ka põhitasu osas, mis on muutunud sissenõutavaks seoses peatamisele eelnenud sissenõudja nõude rahuldamisega . Muudatus aitab vältida olukordi, kus kohtutäitur ei saa täitekulusid sisse nõuda sissenõudja enda tegevusest või passiivsusest tingitud menetluse peatamise tõttu – kuigi võlgnik tegelikult nõuet osaliselt või täielikult täidab. Selline olukord ohustab täitemenetluse jätkusuutlikkust ja kahjustab menetlusökonoomiat. Võlgnikul on jätkuvalt võimalik vältida täitekulude sundtäitmist, tasudes sissenõutavaks muutunud täitekulud vabatahtlikult ka täitemenetluse peatamise ajal. Teiseks täiendatakse paragrahvi lõikega 5, mis sätestab, et kui täitemenetlus on peatatud sissenõudja avalduse alusel, jätkab kohtutäitur sundtäitmisega ühinenud sissenõudja nõudel kinnisasja müüki. Võlgniku vara müüakse, kui vara väärtus ületab peatatud täitemenetluse nõuet. Osa müügitulemist saadavast rahast hoiustab kohtutäitur peatatud täitemenetluse sissenõudja nõude katteks. Säte on kehtestatud kitsamalt kinnisasjaga seotud olukorra lahendamiseks, kuna muu vara realiseerimise suhtes puudub ühinenud sissenõudjatel sõnaõigus ning tegelikult saab muu vara müük toimuda ka teistes täitemenetlustes. Vara müügi korral kohustub kohtutäitur hoiustama peatunud menetluses sissenõudja nõude rahuldamiseks vajaliku summa (sh viivised kuni vara müügi seisuga) kohtutäituri ametialasel kontol ja jagama ülejäänud tulemi menetlusosaliste vahel vastavalt seaduses sätestatud korrale ja tähtaegadele. Vara müünud kohtutäitur võib täitekulude nõude sellisel juhul täies ulatuses ära täita vara müügi arvelt, kuivõrd sisuliselt on ka peatatud menetluses sissenõudja nõude sisse nõudnud. Pärast täitemenetluse peatamise äralangemist saab kohtutäitur teha väljamakse ka nimetatud sissenõudjale. Muudatus lahendab pikalt täitemenetluse praktikas esinenud suurt probleemi, mis seisneb selles, et täitemenetluse peatamine ühe sissenõudja avalduse alusel takistab teiste sissenõudjate nõuete rahuldamist võlgniku kinnisasja arvelt. Ühe sissenõudja avalduse alusel võlgniku kinnisasja realiseerimise peatamine võib viia teiste sissenõudjate nõuete aegumiseni. Pärast muudatuse jõustumist on võlgniku teiste sissenõudjate õigused kaitstud. Peatatud täitemenetluse sissenõudja õigused on samuti kaitstud, kuna rahasumma, mida ta oleks õigustatud saama hoiustab kohtutäitur. Muudatus vähendab võimalust, et üks sissenõudja takistab pahatahtlikult teiste õiguste teostamist. Seeläbi suureneb täitemenetluste efektiivsus ja kõiki sissenõudjaid koheldakse õiglaselt. Eeltoodud muudatus arvestaks täituri huvidega saada täitekulud täitemenetluse peatamise korral tasutud võlgniku vara arvelt. Samuti oleks muudatus positiivne ka nende täiturite jaoks, kes on esitanud sundtäitmisega ühinemise avalduse või rahalise nõude arestimise akti, võimaldades ka peale arestimist täitemenetlusega liitunud sissenõudjate õigusi realiseerida 10 vastavalt nende nõuete rahuldamise järjekorrale olukorras, kus üks menetlus on peatatud TMS- i § 46 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TMS-i § 48 lõiget 1 punktiga 73. Muudatuse tulemusel lisandub TMS-i veel üks täitemenetluse lõpetamise alus. Edaspidi on kohtutäitur kohustatud lõpetama täitemenetluse, kui talle esitatakse Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud hilisem vanemluskokkulepe, mis käsitleb lapse üllapidamise või lapsega suhtlemisega seotud olukorda, mille kohta on varem juba tehtud kohtulahend või kokkulepe. Riikliku perelepitusteenuse seaduse (RPLS) § 4 lõike 1 kohaselt viiakse perelepitusteenuse raames perelepitaja vahendusel läbi lepitusmenetlus, mille tulemusel võivad vanemad kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud alaealise lapse ülalpidamise või temaga suhtlemise õiguse küsimustes. RPLS-i § 12 lõike 4 kohaselt asendab Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud hilisem vanemluskokkulepe varasema kohtulahendi või kokkuleppe sama lapse kohta. Sellisel juhul kaotab varasem dokument täitedokumendi jõu ning selle alusel algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada. Kõnesolev muudatus tagab, et täitemenetlus lõpetatakse automaatselt juhul, kui sissenõude alus on hilisema kokkuleppega kehtetuks muudetud. Samuti võimaldab see kohustatud isikul täita uut vanemluskokkulepet vabatahtlikult, ilma samal ajal toimuva täitemenetluseta. Muudatusega seoses ei kehtestata täitemenetluse kulude kandmise erinormi – lõpetatud menetlusega seotud täitekulude kandmine jääb tavakorra kohaselt võlgniku kohustuseks. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse TMS-i § 132 lõike 12. Muudatusega kõrvaldatakse ebatäpsus TMS-i § 132 lõike 12 viimase lause sõnastuses. Kehtiv lause ütleb, et §-s 132 sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Tegemist on ilmselge ebatäpsusega ning muudetav lause peab selgitama, et TMS-i § 132 lõikes 12 sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Muudatus on kooskõlas ka kehtiva sätte rakendamise ja tõlgendamise praktikaga. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse TMS-i § 132 lõiget 3. Muudatusega ühtlustatakse sätte sõnastus ülejäänud TMS-i § 132 sõnastusega osas, mis puudutab sättes kehtestatud reeglite kohaldamist lapse elatise nõude sundtäitmise korral. Edaspidi tuleneb normist selgelt, et TMS- i § 132 lõikes 3 sätestatud regulatsiooni ei kohaldata juhul, kui sundtäitmisel on lapse elatise nõue. Eelnõu § 1 punktidega 8–11 muudetakse TMS-i § 149 sõnastust. Esmalt muudetakse lõike 1 sõnastust. Kehtiva sätte kohaselt teeb kohtutäitur juhul, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, otsuse lubada avalduse esitajal menetluses osaleda. Edaspidi selliseid ühinemisotsuseid enam ei tehta – sissenõudja loetakse täitemenetlusega ühinenuks alates avalduse esitamise hetkest. See vähendab kohtutäiturite töökoormust ja põhjendamatut bürokraatiat TMS-i § 149 rakendamisel. Ühinemise kohta otsuse tegemise kohustus jääb kehtima üksnes juhtudel, kus kohtutäitur keeldub avalduse esitajat sundtäitmisega liitmast. 11 Paragrahvi lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega. Muudatuse eesmärk on täpsustada kinnisasjale sissenõude pööramisel menetlusega ühinenud sissenõudjate õigusi ning reguleerida selgemalt, kuidas toimub kinnisasja müük juhul, kui algses täitemenetluses müüki ei korraldata. Edaspidi, kui sundtäitmisega ühinenud sissenõudja nõuab kinnisasja arestinud kohtutäiturilt võlgniku kinnisasja müüki, kuid viimane sellele vaatamata kinnisasja müüki ei korralda, läheb kinnisasja müügi korraldamise õigus üle teisele kohtutäiturile. Muudatus tagab, et vara realiseerimise protsess ei takerduks ning sissenõudjate õigused oleksid tõhusamalt kaitstud. Eeldatakse, et kinnisasja sundtäitmisega ühinenud sissenõudja nõuab teises menetluses võlgniku vara müüki juhul, kui tema nõuet ei ole võimalik mõistliku aja jooksul rahuldada tema täitmisavalduse alusel algatatud menetluses muu võlgniku vara arvelt. Uuesti sõnastatud TMS-i § 149 lõike 2 kohaselt peaks sellisel juhul müük toimuma ühinenud pandipidajast sissenõudja täitemenetluses. Praktikas võtavad ka praegu pandipidajast sissenõudja nõude sundtäitmisega tegelevad kohtutäiturid võlgniku kinnisasja müügi üle, isegi juhul, kui seni on müüki korraldanud teine kohtutäitur. Just pandipidajast sissenõudja täitemenetluses toimuv kinnisasja müük on kõige otstarbekam, lähtudes vara võõrandamiseks kehtestatud reeglitest. Näiteks näeb TMS-i § 158 ette, et kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Sissenõudja nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. Seega toob üldjuhul kõige suurema õigusselguse kaasa kinnisasja müük pandipidajast sissenõudja nõude täitemenetluses. Kuna sundtäitmisega ühinemise kohta otsuse tegemise kohustus kaob, muudetakse TMS-i § 149 lõike 4 esimest lauset ja jäetakse välja osa, mis puudutab ühinemise otsuse edastamist. Õigusselguse tagamise eesmärgil sätestab TMS § 149 edaspidi läbivalt, et müügiga seni tegelenud kohtutäitur edastab müügi õiguse üleminekul teisele kohtutäiturile lisaks laekunud sundtäitmise avaldusele ka seni tehtud otsused sundtäitmisega ühinemisest keeldumise kohta. See tagab müüki jätkavale kohtutäiturile parema ülevaate senisest menetlusest ning välistab korduvate avalduste menetlemise vajaduse. Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mille eesmärk on reguleerida olukordi, mis jäävad väljapoole TMS-i § 149 lõike 3 kohaldamisala. Eelkõige puudutab uus kord juhtumeid, kus kinnisasja arestini jõudnud täitemenetlus jätkub, kuid kinnisasja müügini selles erinevatel põhjustel ei jõutagi ning kinnisaja müük tuleb korraldada teises täitemenetluses. Kehtivad TMS-i § 149 lõiked 3 ja 4 ei reguleeri otsesõnu ühinenud sissenõudjate nõuete kohta käiva informatsiooni, sh ühinemise järjekorra kohta, üleminekut järgmisele müügiga tegelevale kohtutäiturile olukorras, kus võlgniku kinnisasja müügi korraldamine läheb üle algse täitemenetluse lõpetamata. Samas on oluline, et kinnisasja sundtäitmisega ühinenute avalduste järjekord säiliks ka sellisel juhul. Seetõttu täiendatakse TMS-i § 149 vastava sisuga lõikega 5. Muudatuse tulemusel tekib olukord, kus sõltumata vara müügi õiguse ülemineku põhjusest säilib iga ülemineku korral muutumatul kujul TM § 149 lg 1 alusel esitatud avalduste alusel kujunenud sundtäitmisega ühinenud sissenõudjate järjekord. Sundtäitmisega ühinenud 12 sissenõudjad loetakse kinnisasja müügi korraldamise õiguse üleminekul automaatselt järgmise täitemenetlusega ühinenuks vastavalt ühinemisavalduste laekumise ajalisele järjekorrale. Kinnisasja arestinud kohtutäitur ja tema menetluses olev sissenõudja ei ole mõistagi esitanud ühinemisavaldust iseendale. Vara müügi õiguse üleminekul ei oleks siiski õiglane paigutada neid varasemalt sama täitemenetlusega TMS § 149 lg 1 alusel ühinenud kohtutäiturite ja sissenõudjate järjekorras viimaseks, kuna olukorras, kus vara müügi korraldamise õiguse üleminekut ei oleks toimunud, oleks nende nõude rahuldamine toimunud eelistatud või esimeses järjekorras. Seetõttu loetakse neid uue korra kohaselt kinnisasja sundtäitmisega ühinenuks nõude järjekohaga vahetult pärast pandipidajaid ja muid seadusest tulenevalt eelisjärjekorras õigustatud isikuid. Paragrahvi täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt saab sundtäitmisega ühinenud kohtutäitur müügitulemi jaotamisel tasu kohtutäituri seaduses sätestatud ulatuses. Selline lahendus välistab olukorra, kus sundmüügiga ühinenud kohtutäiturid peaksid pärast kinnisasja sundmüügi lõppu jätkama täitetoiminguid ainuüksi tasumata põhitasu sissenõudmise eesmärgil. Kohtutäituri ametitoimingud, sealhulgas täitemenetluse läbiviimine, on tasulised ning ei tohi tekkida olukorda, kus kohtutäituril puudub võimalus saada tasu tehtud töö eest. Sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku kinnisasja sundmüügi tulemi arvelt ei too automaatselt kaasa selle nõude sundtäitmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamist, eriti olukorras, kus kohtutäituril on tasu täitemenetluses tehtud toimingute eest veel saamata. Seega, kui regulatsioon ei võimalda kohtutäituril saada tehtud töö eest tasu ka kinnisasja müügist laekunud rahast, jätkub täitemenetlus võlgnikult täitemenetluse kulude sissenõudmiseks. Edasised täitetoimingud toovad võlgniku jaoks kaasa täiendavaid kulusid ja ajakulu. Menetluse põhitasu nõude rahuldamine kinnisasja müügist saadud rahast suurendab õigusselgust ja tagab õiguskindluse kõikide poolte jaoks ning asetab kohtutäituri võrdsele positsioonile sissenõudjatega, kelle nõudeid rahuldatakse samast allikast. Arvestades, et võlgnikul lasub niikuinii kohustus tasuda kõik oma võlad, ei suurene tema koguvõlg selle tõttu, et kohtutäituri menetluse põhitasu kaetakse kinnisasja müügist saadud tulemist. Vastupidi – kui kohtutäituri põhitasu nõuet ei rahuldata kinnisasja müügi käigus, toob see endaga kaasa uute täitetoimingute algatamise, mille tulemusena suurenevad võlgniku võlad veelgi. Seetõttu on muudatus õigustatud nii menetlusökonoomia kui ka õiguskindluse tagamise seisukohalt ning toetab täitemenetluse süsteemi terviklikku ja efektiivset toimimist. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse TMS-i § 174 lõike 3 punkti 22 sõnastust. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust seoses kinnisasja müügi tulemi jaotamisega lapse elatisnõude täitmisel. Uue sõnastuse kohaselt peab kohtutäitur kinnisasja müügist saadud raha jaotamisel eelistatud järjekorras rahuldama kõik lapse elatise maksmise nõudest tulenevad võlgniku täitmata kohustused – nii jooksva elatise nõude kui ka varasemate perioodide jooksul kogunenud elatise võlga. Kuigi kehtiva sätte selline tõlgendus on olnud valdav ka praktikas, aitab uus sõnastus vältida tõlgendamisprobleeme ning määrab sätte kohaldamisala kindlaks selgemalt ja üheselt. 13 Eelnõu § 1 punktidega 13-16 täiendatakse TMS §-i 217. Esmalt täiendatakse TMS §-i 217 lõikega 21. Muudatuse peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril vaadata täitemenetluses esitatud kaebus läbi kirjalikus menetluses, kui menetlusosaline ei ole taotlenud kaebuse suulist arutamist. Eesmärk on asendada senine kohustuslik kaebuse suuline arutamine kirjaliku menetlemisega. Kehtiva korra kohaselt tuli täitemenetluses laekunud kaebus kohustuslikus korras arutada läbi suuliselt. Selle mõte oli anda menetlusosalistele võimalus arutada läbi kohtutäituri tegevusega seotud küsimusi ja saada selgitusi vaidlustatud toimingute kohta. Praktikas kasutatakse seda võimalust aga väga harva ning enamik kaebusi vaadatakse läbi ilma menetlusosaliste osavõtuta. Olukordi, kus võlgnik või sissenõudja ilmub kohtutäituri büroosse, esineb äärmiselt harva – üksikutel kordadel aastas. Isegi juhul, kui menetlusosaline ilmub kohale, piirdub kaebuse suuline arutamine enamasti kirjalikus kaebuses või seisukohas esitatud väidete kordamisega ning täiendavat arutelu argumentide või asjaolude üle üldjuhul ei toimu. Kohustuslik suuline arutamine on seetõttu muutunud ebapraktiliseks ja põhjustab kaebuste menetlemise asjatut venimist. Mitmed kaebused, näiteks need, mis on esitatud seoses pangakonto aresti või sissetulekule sissenõude pööramise muutmisega, ei eelda suulist sisulist arutamist, mistõttu ei ole otstarbekas lükata õigusselguse saabumist üksnes menetlusvormi nõude tõttu edasi. Sellepärast kehtestatakse TMS-i § 217 lõikes 21 uus põhimõte, mille kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses. Tegemist on olulise menetluspõhimõtte muudatusega, millega kaotatakse seni kehtinud kohustuslik suuline menetlus. Kaebuse suulist arutamist ei välistata siiski täielikult. Kui menetlusosaline soovib, et kaebus arutatakse läbi suuliselt, peab ta seda kaebuses selgesõnaliselt märkima. Järgmisena muudetakse TMS § 217 lõiget 3. Säte täpsustab otsuse tegemise tähtaja kulgema hakkamise aega, mis sõltub kaebuse läbivaatamise viisist. Mõlemal juhul on otsuse tegemise tähtaeg 15 päeva, kuid selle kulgema hakkamise aeg sõltub läbivaatamise vormist: kirjalikul menetlemisel algab tähtaeg kaebuse esitamise kuupäevast ja suulise arutamise korral algab tähtaeg päevast, mil suuline arutamine toimub. Lõige 3 täpsustab ühtlasi, et kohtutäituri otsus kaebuse kohta peab olema motiveeritud ning et see otsus tuleb menetlusosalistele kätte toimetada. Samuti muudetakse TMS § 217 lõiget 4. Muudatus näeb ette, et juhul kui kaebaja soovib kaebuse arutamist suuliselt, pikeneb kaebuse läbivaatamise tähtaeg kuni kümne päeva võrra, sest kaebuse suuline arutamine tuleb läbi viia kümne päeva jooksul alates kaebuse esitamisest. Lõikes 4 on ühtlasi säilitatud senine põhimõte, et kaebuse suulise arutamise korral menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist. TMS § 217 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi näeb muudetud TMS § 217 lõige 3 ette, et kohtutäituri otsus kaebuse kohta peab olema motiveeritud ning otsus tuleb menetlusosalistele kätte toimetada. Viimasena muudetakse TMS § 217 lõiget 7, milles on sätestatud uuesti ka seni kehtinud juhis juhtudeks, kui kohus kohustab oma otsuse või määrusega kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema. Võrreldes varasema korraga, on nüüd sättes täiendavalt täpsustatud, et kaebuse uus lahendamine toimub kirjalikus menetluses. Olukorras, kus kohus 14 tõenäoliselt on juba andnud kohtutäiturile korralduse kaebus uuesti lahendada, pole kaebuse suuline menetlemine enam otstarbekas. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse TMS-i uute paragrahvidega 2171 ja 2172. Uue TMS § 2171 eesmärk on kehtestada kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatava kaebuse sisu- ja vorminõuded. Praktikas on esitatud kaebused sageli ebaselged või puudulikud, mistõttu peab kohtutäitur küsima kaebajalt lisaandmeid või -selgitusi. See aga pikendab kaebuste läbivaatamise aega, lükates edasi õigusselguse saabumist ja suurendades menetluskoormust. Kavandatav muudatus aitab tagada, et kaebused oleksid juba esmasel esitamisel piisavalt selged ja sisuliselt lahendatavad. See võimaldab kohtutäituril kaebusi kiiremini ja tõhusamalt menetleda. Selgete vorminõuete sätestamine aitab:  ühtlustada kaebuste struktuuri ja esitlusviisi,  vähendada vajadust lisapäringute ja -selgituste järele,  kiirendada kaebuste menetlemist ning  suurendada õigusselgust ja täitemenetluse efektiivsust. Oluline on rõhutada, et uus TMS-i § 217¹ ei piira isiku õigust vaidlustada kohtutäituri tegevust või otsust. Muudatus täpsustab üksnes seda, millised miinimumandmed kaebuses sisalduma peavad, et kohtutäitur saaks selle sisuliselt läbi vaadata ja seda menetleda. Uus TMS § 2172 sätestab kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise korra. Säte reguleerib sisuliselt olukordi, kus kaebus on esitatud puudustega, ning annab kohtutäiturile selge aluse puuduste kõrvaldamise tähtaja määramiseks. Praktikas ei võimalda esitatud kaebused sageli nende sisulist menetlemist ilma lisaselgituste või -andmeteta. Uus TMS-i § 217² annab kohtutäiturile selge õigusliku aluse kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja määramiseks. Uue sätte lõiked 2 ja 3 sätestavad edaspidi kohtutäituri kaalutlusruumi puudustega esitatud kaebuste menetlemise üle otsustamisel. Ühelt poolt, kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, annab uue paragrahvi lõige 2 kohtutäiturile õiguse jätta kaebus läbi vaatamata. Näiteks saab kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitaja tugineb oma kaebuses asjaolule või dokumentaalsele tõendile, mida võlgnik ei esita ka puuduste kõrvaldamise korras ning kohtutäituril endal ei ole võimalik seda kontrollida ega hankida. Kaebuse läbi vaatamata jätmise võimalust ei tohi kohtutäitur kasutada kergekäeliselt. Selline menetluslik lahendus on eelkõige mõeldud juhtumite jaoks, kus võlgnikupoolne puuduse kõrvaldamata jätmine takistab motiveeritud otsuse tegemist ning ka kohtutäituril endal puudub võimalus vajalikku teavet või tõendit saada. Teiselt poolt annab uue sätte lõige 3 kohtutäiturile võimaluse lahendada kaebus otsusega ka siis, kui puudusi ei kõrvaldata, kuid kohtutäituri arvates on menetluses juba kogutud piisavalt palju informatsiooni sisulise otsuse tegemiseks. See kord peab andma selge signaali ka kaebajale – kui kaebaja ei kõrvalda puudusi ning kohtutäitur teeb otsuse kaebaja kahjuks, ei saa kaebaja otsuse edasikaebamisel enam tugineda asjaoludele, mis oleks saanud puuduste 15 kõrvaldamisel välja tuua. Edasine kohtusse pöördumine on piiratud nende asjaoludega ja nendega seotud tõenditega, mille kaebaja esitas kaebuses kohtutäiturile endale. Uue sätte lõige 3 kohaldamisalasse kuuluvad ka sellised kaebused, kus kohtutäituril on võimalik omal initsiatiivil kindlaks teha kaebuse lahendamiseks vajalikke andmeid ja asjaolusid. Praktikas esineb tihti olukordi, kus on küll põhjendatud nõuda võlgnikult puuduste kõrvaldamist, kuid võlgniku huvide kaitseks tuleks ka kohtutäituril näidata initsiatiivi. Näiteks on sissetuleku või pangakonto arestimise ulatust puudutava vaidluse puhul põhjendatud nõuda võlgnikult pangakonto väljavõtte esitamist, kuid samas on kohtutäituril võimalik pöörduda võlgniku pangakonto väljavõtte saamiseks otse krediidiasutuse poole. Sellise kaebuse menetlemise kvaliteet on eelkõige võlgniku huvides ning see ei saa sõltuda võlgniku suutmatusest esitada asjakohane tõend. Juhul kui võlgniku huvide kaitse seda eeldab – tuleb kohtutäituril koguda kaebuse menetlemiseks vajalikke andmeid omal initsiatiivil. See puudutab eelkõige TMS-i § 26 lõigetes 2–4 loetletud andmete kogumist. Selline lähenemisviis ei vabasta edaspidi võlgnikku koostöö tegemise kohustusest, kuna võlgnik on TMS-i § 26 lõike 1 alusel jätkuvalt kohustatud esitama kohtutäiturile täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet. Selline uus lähenemisviis tagab menetluse paindlikkuse. Samuti tagab see nii menetlusosalistele kui ka kohtutäituritele õigusselguse, ühtlustades kaebuste käsitlemise praktikat. Muudatuse eesmärk on tagada kaebuste tõhus ja õiglane menetlemine ning vältida põhjendamatut ajakulu juhtumites, kus kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud on kohtutäiturile juba teada. Muudatus ei piira menetlusosaliste õigusi, vaid aitab tagada, et kaebuste läbivaatamine toimuks selgetel ja läbipaistvatel alustel. Uue sätte lõige 4 annab kohtutäiturile võimaluse jätta võlgniku kaebus läbi vaatamata, kui kohtutäitur on samas täiteasjas samadel asjaoludel esitatud kaebuse juba lahendanud ning tehtud otsus on jõustunud. Uus säte vähendab kohtutäiturite töökoormust, kuna sarnase sisuga regulatsioon TMS-is seni puudus ning TMS § 217 ei teinud vahet, kas kohtutäitur on samasisulist kaebust juba läbi vaadanud, ning kohustas teda igal juhul kaebust menetlema. Teisalt annab norm kaebuse esitajale selge signaali, et korduva kaebuse esitamine kohtutäiturile ei ole tulemuslik ning õiguskaitse saamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Praktikas on sageli vastupidi – selle asemel, et pöörduda õigusselguse saamiseks üks kord kohtu poole, esitavad menetlusosalised korduvalt samasisulisi kaebusi kohtutäiturile. See ei aita kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele ning suurendab riski mööda lasta kohtule kaebuse esitamise tähtaeg. Uue sätte mõju ei ole siiski absoluutne. Teatud juhtudel võib korduv kaebuse esitamine olla põhjendatud, näiteks sissetuleku arestimise ulatuse vaidlustamise korral. Sellisel juhul võib kaebuste alus olla formaalselt sama – väide, et sissetuleku arestimise ulatus on ebaseaduslik või on muutunud ebaseaduslikuks –, kuid kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud võivad täitemenetluse kestel muutuda. Sellistel juhtudel tuleb kohtutäituril kaebus sisuliselt läbi vaadata. 3.2. Kohtutäituri seaduse muutmine Eelnõu §-ga 2 muudetakse kohtutäituri seadust. 16 Eelnõu § 2 punktidega 1–2 muudetakse kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 sõnastust. Kohtutäituri ametitegevuse raames süüliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleeriv kord näeb ette, et kahju eest vastutab esmalt kohtutäitur ise. Kui kahjunõuet ei ole võimalik kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel täies ulatuses rahuldada, vastutab kahju eest koda ning alles seejärel riik. Riigile vastutuse ülemineku küsimused lahendatakse praktikas peaaegu alati kohtumenetluses. Kohtul tuleb iga kord kaalutlusotsusega hinnata, millal ja millises ulatuses on vastutus üle läinud kohtutäiturilt kojale ning kojalt riigile. Kehtiva KTS-i § 9 lõike 6 vähese detailsuse tõttu võivad vastavad kohtumenetlused olla aeganõudvad, keerulised ja raskesti prognoositava tulemusega. Muudatuse eesmärk on täpsustada ja selgemini reguleerida vastutuse üleminekut kohtutäiturilt kojale ja kojalt riigile. Uuendatud KTS-i § 9 lõige 6 sätestab edaspidi kahju hüvitamise kohustuse ülemineku kohtutäiturilt kojale. Kohustuse üleminekuks seatakse kaks eeldust: 1. menetluslik eeldus – tekitatud kahju hüvitamise nõude sundtäitmiseks peab olema algatatud täitemenetlus või pankrotimenetlus; 2. täitemenetluse puhul ka ajaline eeldus – täitemenetluses ei ole võimalik nõuet rahuldada kuue kuu jooksul alates menetluse algatamisest. Maksejõuetuse korral ei määrata nõude rahuldamise ebaõnnestumisele kindlat tähtaega. KTS § 9 oluline eesmärk on tagada, et kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamise protsess oleks kahju saanud isiku vaatenurgast võimalikult efektiivne ja kiire. Kahju hüvitamiseks kohustatud isiku pankroti väljakuulutamisel on selge, et nimetatud isik on püsivalt maksejõuetu. Sellisel juhul on ilmne, et kahju ei ole võimalik täies ulatuses hüvitada. Arvestades pankrotimenetluse tavapärast kestust, ei saa eeldada, et kahjunõue rahuldatakse kiiresti. Seetõttu on põhjendatud sätestada, et kahju hüvitamiseks kohustatud isiku pankroti väljakuulutamisel läheb kahju hüvitamise kohustus kohe üle Kojale, kes asub pärast kahju hüvitamist maksejõuetusmenetluses võlausaldaja rolli. Sarnane loogika kehtib ka KTS-i § 9 täiendamisel uue lõikega 6¹, mis reguleerib vastutuse üleminekut kojalt riigile, selle erisusega, et riigi vastutuse tekkimiseks ei ole vajalik koja pankroti väljakuulutamine. Riik on kojale delegeerinud mitmed ülesanded ning koja püsivalt maksejõuetuks muutumine on äärmisel ebasoodne stsenaarium. Eelnõu koostajad leiavad, et menetlusliku ja ajalise kriteeriumi lisamine muudab vastutuse ülemineku korra võrreldes kehtiva olukorraga palju selgemaks. Täitemenetluse või pankrotimenetluse algatamine eeldab täitedokumendi olemasolu, mis viitab sellele, et kahjunõue on poolte vahel sisuliselt läbi vaieldud. Samuti võimaldab menetluse algatamine reaalselt hinnata nõude täitmise võimalikkust – näiteks hinnata võlgniku vara olemasolu, väärtust ja potentsiaali nõude rahuldamiseks. Just nõude täitmise perspektiivi kohta selguse tagamiseks ongi teise eeltingimusena seatud ajaline kriteerium – kuue kuu jooksul peab olema võimalik saada piisav selgus nõude rahuldamise realistlikkusest ja ulatusest. 17 Eelnõu § 2 punktidega 3–5 muudetakse KTS-i § 13 sõnastust. Esimese muudatusena täpsustatakse paragrahvi lõigete 1 ja 2 sõnastust. Kehtiva KTS-i § 13 lõike 1 esimene lause sätestab, et kõik kohtutäituri ametitoimingud registreeritakse täitmisregistris. Tegemist on terminoloogilise ebatäpsusega, kuna täitmisregistris ei registreerita üksikuid ametitoimingud, vaid täitemenetlusi täitmisregistri põhimääruses ettenähtud korras. Seetõttu tehakse sättes vajaliku täpsustusega muudatus. KTS-i § 13 lõike 2 kehtiv sõnastus näeb ette, et isikule, kelle taotlusel või kelle suhtes ametitoiming tehti või kellele ametiteenust osutati, väljastatakse tema kirjaliku avalduse alusel väljatrükk täitmisregistrist või väljavõte ametiteenuste raamatust. Pärast elektroonilise täitmisregistri rakendamist saab iga menetlusosaline edaspidi vahetult tutvuda registris olevate täitemenetluse andmetega. Seetõttu kaob ära vajadus täitmisregistri väljavõtete väljastamise järele. Lisaks on kehtivas õigusnormis ekslikult sätestatud, et täitmisregistrist on võimalik saada väljavõtteid ametitoimingute ja ametiteenuste kohta. Tegelikkuses ei kanta täitmisregistrisse infot ametitoimingute (v.a täitemenetlused) ja ametiteenuste kohta. Sellest tulenevalt sõnastatakse KTS-i § 13 lõige 2 ümber, sätestades, et väljavõtteid väljastatakse vastavalt kas täitetoimikust või ametiteenuste raamatust. Teise muudatusena täiendatakse paragrahvi lõigetega 21–23. Muudatustega nähakse ette kohtutäiturite kohustus edastada koja peetavasse infosüsteemi iga täitemenetluse kohta koja ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni. 17. jaanuaril 2026 kehtetuks tunnistatud TMS-i § 63² lõige 3 sätestas, et kohtutäiturid edastavad täitmisregistrisse andmeid ainult koja infosüsteemi kaudu. Sellise vahendamise kaudu sai koda oma käsutusse andmed, mis olid vajalikud koja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks – eelkõige järelevalve teostamiseks ja täitemenetluse toimikute ülevõtmiseks kohtutäituri ametist lahkumise korral. Seoses TMS-i § 63² lõike 3 kehtetuks tunnistamisega 17. jaanuaril 2026 jõustunud seadusemuudatusega saavad kohtutäiturid alates sellest kuupäevast edastada andmeid otse täitmisregistrisse. Samas jääb koda ka edaspidi täitma eelviidatud ülesandeid. Selle tegevuse jätkuvaks tagamiseks sätestatakse KTS-i § 13 uues lõikes 21, et kohtutäiturid on kohustatud edastama koja infosüsteemi täitemenetluse andmeid seaduses määratud ulatuses. Lisaks sätestatakse uues lõikes 22 koja õigus saada kohtutäituritelt ka muid andmeid täitemenetluste kohta. Selle all on mõeldud näiteks andmeid, mida kasutatakse täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmise ja arvele võtmise protsessides, samuti andmeid, mis on vajalikud alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstava tasu arvestuse ja väljamaksete tegemiseks. Tegemist on täitetoimikutes juba sisalduvate andmetega ning selle sätte kohaldamisalasse kuuluvates protsessides uusi andmeid (sealhulgas isikuandmeid) täiendavalt ei koguta ega töödelda. Kuna koja ülesannete iseloom eeldab infosüsteemides sisalduvate andmete ajakohasust ja korrektsust, pannakse uue korraga kohtutäiturile kohustus seda tagada. Selle protsessi lisatagatisena on uues lõikes 23 täpsustatud, et kohtutäitur edastab andmed täitmisregistrisse ja koja infosüsteemi ühel ajal. See kohustus kehtib nii uute täiteasjade registreerimisel kui ka mis tahes edasiste täitemenetluse andmete infosüsteemides uuendamise või muutmise puhul. Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse KTS-i § 30, täiendades seda lõikega 4. Uue lõike eesmärk on täpsustada, et lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades algatatud täitemenetluses, sealhulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise puhul, maksab alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik. 18 Eelnimetatud nõuete puhul tekib sageli vaidlus selle üle, kes peab kandma täitekulud. See küsimus on eriti aktuaalne hagi tagamise puhul kohtuvaidluse ajaks kohtu seatud suhtluskorra täitmisel. Erisätte (KTS-i § 38 lõige 4) kohaselt maksab hagi tagamise määruse täitmise eest, samuti hagi tagamise tühistamise korral kohtutäituri tasu isik, kes taotles hagi tagamise abinõu rakendamist. Lapsega suhtlust otsivale vanemale lisaks ka täitemenetluse kulude kandmise kohustuse kehtestamine oleks äärmiselt ebaõiglane, eriti olukorras, kus see vanem ei saa lapsega suhelda lapsega koos elava vanema vastuseisu tõttu. Seetõttu on nendes juhtumites täitekulud jäetud võlgniku kanda. Eelnõu § 2 punktidega 7, 9 ja 10 muudetakse KTS-i § 32 ja teiste vastavate KTS-i sätete sõnastust. Muudatused toovad KTS-is alates selle §-st 32 olulisi terminoloogilisi korrektuure. KTS-i § 29 lõike 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Mitmes sättes on aga menetluse põhitasu nimetatud kohtutäituri põhitasuks. Nt KTS-i § 32 lõige 4¹ räägib kohtutäituri põhitasust, kuigi korrektne oleks rääkida menetluse põhitasust. Menetluse põhitasu nimetamine kohtutäituri põhitasuks ei ole terminoloogiliselt korrektne ning moonutab avalikkuse ja seaduse rakendajate arusaama menetluse põhitasust. Termini „kohtutäituri põhitasu“ all mõistetakse tihti, et see on töötasu, kohtutäituri sissetulek. Tegelikult see nii ei ole ning põhitasud moodustavad enamuse kohtutäituri tegevuse tulemist, millest kantakse büroo pidamise kulusid (sh makstakse palka büroo töötajatele), ning üksnes osa sellest tulemist on tegelikkuses kohtutäituri sissetulek. Edukamad kohtutäiturid investeerivad osa põhitasudest laekunud vahenditest ka büroo arengusse ja moderniseerimisse. Ka Riigikohus kinnitas juba eespool viidatud kohtulahendi 2-15-17249 p-s 80, et kohtutäituri tasu on lõivule sarnanev avalik-õiguslik kohustus, mille eesmärk on eelkõige katta konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulud. Nende kulude hulka kuuluvaks tuleb lugeda ka kohtutäituri ja tema büroo töötajate mõistlik töötasu ning muud mõistlikud ja vajalikud kulutused. Seega, kui põhitasu eesmärk on tagada menetluse finantseering, sh maksta töötasusid ja katta büroo pidamise kulusid ning tasu on oma olemuselt lõiv täitemenetluse läbiviimise eest, on korrektsem nimetada seda menetluse põhitasuks, mitte kohtutäituri põhitasuks. See muudab täitemenetluse finantseerimise mudeli arusaadavamaks ja läbipaistvamaks. Sellest tulenevalt tehakse mitmes KTS-i sättes vajalikud täpsustused. Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse KTS paragrahvi 32 lõikega 2¹, mis sätestab, et lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades läbiviidavas täitemenetluses muutub menetluse põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Praegu muutub selliste menetluste puhul menetluse põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega, kuna KTS-i § 32 lõige 2 sätestab, et mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Tuleb märkida, et lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades läbiviidavad täitemenetlused on tihti pikaajalised ning seetõttu peavad kohtutäiturid tasu saamist ootama kuid (lapse üleandmise puhul) ja isegi aastaid (lapsega suhtlemise võimaldamise puhul), tehes samal ajal toiminguid tasuta või ise täitemenetlust sisuliselt finantseerides. Selline olukord on vastuolus täitemenetluse finantseerimise üldpõhimõttega, mille kohaselt finantseerib täitemenetluse läbiviimist võlgnik. Sellest tulenevalt on asjakohane kehtestada lastega seotud mitterahaliste nõuete puhul erand. On vähetõenäoline, et menetluse põhitasu sissenõudmine 19 peale täitemenetluse algatamist vähendab kohtutäiturite motivatsiooni nõude sundtäitmisega tegeleda. Pigem vastupidi, täitemenetluse läbiviimiseks vajaliku ressursi kättesaamine kohe menetluse alguses peaks tõstma menetluse efektiivsust. Eelnõu § 2 punktiga 11 muudetakse KTS-i § 32 lõige 5 sõnastust, millega täpsustatakse kohtutäituri tasu proportsionaalsuse põhimõtet. KTS-i § 32 lõige 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Tegemist on tehnilise sättega, mida tuleb tõlgendada nii, et sissenõudja nõude ja täitemenetluse kulude rahuldamiseks vajaliku summa osalise laekumise korral ei tohi kohtutäitur pidada sellest kohe kinni kõiki täitemenetluse kulusid (sh põhitasu) täies ulatuses, vaid osalise laekumise korral tuleb seda alati jaotada sissenõudja ja kohtutäituri tasu nõude vahel proportsionaalselt5. Kohtupraktikas tõlgendatakse KTS-i § 32 lõiget 5, tihti koosmõjus teiste KTS-i sätetega, erinevalt. Nimelt nii, et kohtutäituri tasu on tulemustasu ning olenemata kõigist täitemenetluse asjaoludest (nt sooritatud toimingute paljususest ning täitemenetluse kestusest) on menetluse põhitasu nõudeõiguse suurus küll seadusega kindlalt paika pandud (põhitasu määrad on kehtestatud KTS-i §-ga 35), kuid lõplik tasumäär sõltub täitemenetluse asjaoludest. Nii sedastas Riigikohus 16. detsembri 2015. aasta kohtumääruse 3-2-1-108-15 punktis 11 järgmised põhimõtted:  kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS-i § 35)  täitemenetluse alguses näidatakse kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga seetõttu, et kui võlgnik täidab täitedokumendi talle selleks antud vabatahtliku tähtaja jooksul, peab ta KTS- i § 32 lõike 4 kolmanda lause kohaselt põhitasu maksma üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust;  põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Eeltoodu tõttu on tekkinud olukord, kus kohtud ühelt poolt peavad menetluse põhitasu n-ö tulemustasuks (tasu võib saada ainult vastavalt sellele, kui tulemuslik on täitemenetlus), ja teiselt poolt samastatakse seda lõivuga (lõiv on fikseeritud maks soorituse eest, mis ei sõltu otseselt soorituse kvaliteedist). Arvestades asjaolu, et Eesti täitesüsteemis finantseerib menetlust võlgnik ning täitekulude eesmärk on pidada üleval kogu täitesüsteemi, on eelnõu autorid seisukohal, et menetluse põhitasu sarnaneb rohkem lõivule täitemenetluse läbiviimise eest. Sellisel juhul ei ole üdini korrektne selline lähenemisviis, mille kohaselt sõltub menetluse põhitasu nõude ulatus üksnes täitemenetluse edukusest. Õigusnormist peab üheselt arusaadavalt järelduma, et võlgniku või muu kohustatud isiku kohustus maksta lõivule sarnast menetluse tasu täies ulatuses säilib täitemenetluse lõpuni. Kui kohtutäituril ei ole mingil põhjusel õnnestunud selleks ajaks võlga sisse nõuda, sätestab KTS erireegli selle kohta, mis ulatuses saab kohtutäitur nõuda menetluse tasu maksmist pärast 5 Sarnaselt sisustab KTS-i § 32 lg-t 5 ka täitemenetlusõiguse õpiku koostaja Anneli Alekand, selgitades, et „kohtutäituri tasu nõutakse rahalise nõude puhul sisse koos nõudesummaga. Kui võlgnik tasub nõudesumma osade kaupa, arvutab kohtutäitur igakordsest maksest maha oma tasu proportsionaalselt nõude rahuldamisega (KTS § 32 lg 5).“. Vt A. Alekand. Täitemenetlusõigus, lk. 205. 20 sissenõudja nõude osas täitemenetluse lõppemist. Nt sätestab KTS-i § 41 tasu suuruse nõude täitmisel otse sissenõudja ees või sissenõudja avalduse alusel jne. KTS-i § 32 lõike 5 selguse tagamiseks tehakse selle sõnastuses muudatused, mis avavad täpsemalt selle sätte tehnilist olemust. Sätet täiendatakse ka teise lausega, mille kohaselt on kohtutäituril õigus saada tasu proportsionaalselt sissenõudjale laekunud nõude summaga olukorras, kus kohtutäitur teeb täitemenetluses tööd ja teostab nõude sissenõudmiseks toiminguid, kuid võlgnik täidab sundtäitmiseks esitatud nõude otse sissenõudjale. Ka sellisel juhul ei ole põhjendatud, et kohtutäituri töö jääb tasustamata. Sarnane lähenemine on juba sätestatud KTS § 41 lõikes 3. Eelnõu § 2 punktidega 12–13 muudetakse KTS-i § 34. Kehtiv KTS-i § 34 sätestab üksnes täitemenetluse alustamise tasu määra, mida nõutakse sisse võlgnikult sõltuvalt täitmisteate kättetoimetamise viisist. Samas teevad kohtutäiturid ka muid täitetoiminguid, eelkõige seaduses ettenähtud juhtudel ja korras – näiteks kohtu või haldusorgani taotlusel enampakkumise korraldamine väljaspool täitemenetlust, samuti kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine, avaliku enampakkumise korraldamine kaas- või ühisomandi lõpetamiseks ning muu toimingu tegemiseks kohustava lahendi täitmine. Ka nimetatud juhtudel on põhjendatud nõuda menetluse alustamise tasu, kuid selleks puudub hetkel selge seaduslik alus. Praegu oleks võimalik analoogia korras rakendada kehtivat KTS-i § 34, kuid see ei ole alati korrektne, kuna selliste toimingute puhul ei ole menetluses võlgnikku ning tasu peab maksma toimingu tegemist taotlenud isik. Sellest tulenevalt täiendatakse KTS-i § 34 õigusnormiga, mis sätestab selgesõnaliselt õiguse nõuda tasu ametitoimingu tegemist taotlenud isikult. Kohtutäituril tekib õigus nõuda ühekordset tasu (mis ei sõltu menetlusosaliste arvust), mille suurus sõltub menetlusdokumentide edastamise viisist: juhul kui vähemalt ühele menetlusosalisele ei ole võimalik dokumente kätte toimetada e-posti aadressil või elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, on menetluse alustamise tasu 30 eurot. Eelnõu § 2 punktidega 14–16 ühtlustatakse KTS-i paragrahvides 35 ja 36 menetluse põhitasu kohta kasutatavaid termineid (vt eelnõu § 2 punktide 7, 9 ja 10 selgitust). Eelnõu § 2 punktiga 17 täiendatakse KTS-i §-ga 361, mis reguleerib kohtutäituri tasu suurust ja nõudmise korda täitemenetluses võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Täitemenetluse valdkonnas on pikemat aega kehtinud kohtupraktika, mille kohaselt kaotab kohtutäitur võlgniku pankroti väljakuulutamisel õiguse nõuda sissenõudmata jäänud menetluse põhitasu nõude rahuldamist täitemenetluse võlgniku pankrotimenetluses. Senine kohtupraktika tugines kas KTS-i § 35 lõike 5 analoogilisele kohaldamisele asjakohase KTS-i sätte puudumise tõttu või lihtsalt seisukohale, et KTS-i § 28 lõige 2 nõuab, et kohtutäituri tasude õiguslik alus peab tulenema seadusest, ning KTS ei sätesta selget reeglit selle kohta, millises ulatuses on kohtutäituril õigus saada tasu võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Riigikohus leidis 28. mai 2025. a kohtumääruses asjas 2-23-607, et arvestades, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline, kuid seadus ei reguleeri, kuidas tuleb kohtutäiturile põhitasu maksta juhul, kui täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu, on tegemist õiguslüngaga. Riigikohus sedastas, et kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega ei ole 21 kooskõlas, kui kohtutäitur ei saa üldse põhitasu olukorras, kus ta on alustanud täitemenetlust ja teinud täitetoiminguid, kuid täitemenetlus on lõpetatud võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu. Eelviidatud kohtumääruses asus Riigikohus seisukohale, et seaduslik lünk tuleb kõrvaldada analoogia korras. Riigikohus selgitas, et täitemenetluse lõppemine võlgniku pankroti tõttu sarnaneb kõige enam olukorrale, kus täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu, mistõttu tuleb kohaldada KTS-i § 41². Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et täitemenetluse lõpetamise korral võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu on kohtutäituril analoogia alusel KTS-i § 41² esimese lause kohaselt õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Lisaks sedastas Riigikohus, et kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõtet ja tasustamise aluseid arvestades ei ole vaidlusaluses olukorras põhjendatud kohaldada analoogia korras KTS- i § 41² teist lauset, mis välistab täitemenetluse alustamise tasu nõude, kui täitemenetlus lõpetatakse nõude aegumise tõttu. Nimelt on nõude täitmise aegumise avalduse läbivaatamisel ja täitemenetluse lõpetamisel sel alusel kohtutäitur saanud KTS-i § 41¹ lõike 1 alusel avalduse läbivaatamise tasu. Sarnast tasu ei ole ette nähtud juhuks, kui täitemenetlus lõpetatakse võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu. Lisaks tuleneb KTS-i § 32 lõikest 1, et menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. Järelikult ei ole põhjendatud jätta kohtutäitur ilma menetluse alustamise tasust, kui kohtutäitur on alustanud täitemenetlust ja teinud täitetoiminguid, kuid menetlus lõpetatakse võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu. Riigikohtu osutatud õiguslünga kõrvaldamiseks kehtestatakse uus KTS-i § 36¹, mille kohaselt tekib kohtutäituril täitemenetluses võlgniku pankroti väljakuulutamise korral õigus nõuda pankrotimenetluses täiekulude nõuete rahuldamist järgmises ulatuses: täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud põhjendatud täitekulud ning menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Normi kehtestamisel on eeskujuks võetud kehtiv KTS-i § 41² lõige 1 ning eelviidatud Riigikohtu seisukohad, sh täitemenetluse alustamise tasu kohta. Täitemenetluse süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks nähakse pankrotiseaduses (§ 146 lg 1 täiendamine p-ga 5, eelnõu § 3 p 2) ette, et täitemenetluse alustamise tasu nõue ning pankroti väljakuulutamise hetkeks reaalselt kantud täitekulude nõue tuleb pankrotimenetluses rahuldada eelistatud järjekorras ning neid käsitatakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksetena pankrotiseaduse § 146 mõttes. Täitemenetluse põhitasu nõudele pankrotimenetluses eelistatud staatust ei anta. Menetluse põhitasu kohta teeb kohtutäitur põhjendatud otsuse pankrotimenetluse väljakuulutamise seisuga. Kohtutäituri otsusest peab nähtuma kohtutäituri töö maht ja täitemenetluse keerukus, et vajaduse korral oleks võimalik kontrollida uue põhitasu nõude ulatuse põhjendatust. Menetluse põhitasu nõue esitatakse pankrotimenetluses üldkorras ning pankrotihalduril ja pankrotivõlgnikul säilib õigus tasu nõuet vaidlustada. Täitemenetluse alustamise tasu ja pankroti väljakuulutamise hetkeks reaalselt kantud täitemenetluse kulude nõuet vaidlustada ei saa. Vastavad pankrotiseaduse muudatused tehakse sama eelnõu § 3 punktiga 2. Eelnõu § 2 punktidega 18 ja 20 muudetakse KTS-i § 37. 22 Esimese põhimõttelise muudatusena seotakse lapse perioodilise elatise nõude asjades täitemenetluse alustamise tasu lahti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2021. aastal aset leidnud alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korra reformi ajal (perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, 474 SE) seoti lapse elatise sissenõudmise tasu lahti elatusraha miinimummäärast ning seoti see Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga (pooles ulatuses). Muudatusega jäi elatise sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu kehtiva õigusega võrreldes samaks. Muudatust põhjendati sellega, et kui summa jääks seotuks miinimumelatisega, tähendaks see kohtutäiturite jaoks elatise asjades täitemenetluse alustamise tasu olulist vähenemist ning tasu suuruse sõltumist mitmetest erinevatest asjaoludest, millel ei ole täitemenetlusega puutumust. Kuna elatise asju täidetakse pika perioodi vältel kuni lapse täisealiseks saamiseni ning sageli ongi täitemenetluse alustamise tasu ainus tasu, mille kohtutäitur nende nõuete täitmise eest saab, oleks tasu vähendamine elatise kindlaksmääramise süsteemi muutmise tõttu kohtutäiturite suhtes ebaõiglane. Menetluse alustamise tasu sidumine palga alammääraga viis aga selleni, et elatise sissenõudmise täitemenetluse alustamise tasu hakkas tõusma iga kord, kui Vabariigi Valitsus tõstis palga alammäära. Käesoleva seletuskirja koostamise ajal oli elatise sundtäitmise menetluse alustamise tasu 540,46 eurot (sh km). 2021. aastal oli sama tasu 328,80 eurot (sh km). Seega on elatise sissenõudmise menetluse alustamise tasu nelja aastaga tõusnud rohkem kui 200 euro võrra. Arvestades sellega, et lapse elatise keskmine summa jääb 200 ja 300 euro vahele ning elatise sundtäitmise menetluse alustamise tasu tuleb täitemenetluses tasuda koos esimese elatismaksega, on elatise võlgnik praegu kohustatud maksma kohe täitemenetluse algatamisel ca 800 eurot. Sellises suuruses ühekordse makse tegemine käib võlgnikel selgelt üle jõu ning viib selleni, et täitemenetluse algatamisel ei olegi võlgnikul võimalik elatist vabatahtlikult tasuma asuda. Veel üks argument tasu kõrgel hoidmise kasuks seisnes selles, et sageli ongi täitemenetluse alustamise tasu ainus tasu, mida kohtutäitur nende nõuete täitmise eest saab, ning kohtutäitur peab selle summa eest menetlema elatise sissenõudmise täiteasja vähemalt kuni lapse täisealiseks saamiseni (kogunenud võla osas ka kauem). Praeguseks on olukord oluliselt muutunud. 1. jaanuaril 2023 jõustus KTS-i § 372, mis kehtestas alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstava tasu. Selle sätte kohaselt, kui kohtutäituri aktiivses menetluses on lapse perioodiline elatise nõue, kuid kohtutäituril ei õnnestu saada võlgnikult kätte vahendeid selle menetluse finantseerimiseks, finantseerib seda menetlust piiratud ulatuses riik. Kohtutäituril on õigus saada tasu alates elatise sissenõudmise toimiku avamise kolmeteistkümnendast kalendrikuust. Seega peab elatise sissenõudmise menetluse alustamise tasu katma üksnes esimese aasta kulud. Eeltoodust tulenevalt on elatise sissenõudmise alustamise tasu praeguseks muutunud põhjendamatult suureks ega täida enam oma ajaloolist eesmärki finantseerida pikaajalist elatise sissenõudmise menetlust. Seetõttu on põhjendatud siduda tasu lahti palga alammäärast ning kehtestada see fikseeritud summana. Uus alustamise tasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Sama suur tasu makstakse kohtutäiturile lapse elatise sundtäitmise täiteasjades alates menetluse teisest aastast KTS-i § 372 alusel. Kokkuvõttes tähendab muudatus, et iga elatise sissenõudmise aasta kohta on kohtutäiturile ette nähtud finantseerimine vähemalt 100 euro ulatuses. 23 Veel ühe olulise muudatusena täiendatakse KTS-i § 37 lõikega 3, mis kehtestab korra, mille järgi määrab kohtutäitur täitemenetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu juhul, kui sundtäitmisele esitatakse üksnes enne täitemenetluse alustamist kogunenud elatisvõlg ning sissenõudja ei soovi edaspidi sissenõutavaks muutuvate elatismaksete sissenõudmist samas täitemenetluses. Kogunenud elatise võlg on oma olemuselt tavapärase rahalise nõude võlg – see ei taga igakuise või muu perioodilise elatise eesmärki tagada asjaomasel ajavahemikul lapsele ülalpidamiseks vajalik raha. Seetõttu on sellise võla puhul põhjendamatu kasutada lapse perioodilise elatise sissenõudmise tasu reguleerivaid sätteid. Sellisteks puhkudeks täpsustab uus õigusnorm, et ainult elatise võla sundtäitmisel määratakse tasu tavapärase rahalise kohustuse sundtäitmise tasusid reguleerivate sätete alusel: täitemenetluse alustamise tasu määratakse KTS-i § 34 järgi ning menetluse põhitasu KTS-i § 35 järgi. Eelnõu § 2 punktiga 21 muudetakse KTS-i § 372 lõike 1 sõnastust. Muudetav säte reguleerib kohtutäiturile riigi poolt alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest makstava tasu maksmist. Käesoleval ajal säte on sõnastatud nii, et riik maksab kohtutäiturile tasu juhul, kui täitmisel on kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 näeb ette, et laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama ülalpidamist. Seega on ka täitemenetluses üsna sage olukord, kus lapse perioodilise elatise sissenõudmise täitemenetlus ei lõpe lapse täisealiseks saamisel, vaid sissenõudmine jätkub ka PKS § 97 lõikes 2 sätestatud perioodi jooksul. On põhjendatud eeldada, et lapse täisealiseks saamisel ei pruugi tema materiaalne olukord kohe muutuda selliselt, et ta ei vajaks edaspidi ülalpidamist, eriti õpingute ajal. Seetõttu on ka selle perioodi jooksul oluline, et täitemenetlus elatise sundtäitmiseks oleks tõhus. Eeltoodud põhjenduste alusel täpsustatakse riigi poolt elatise sundtäitmise finantseerimist reguleerivat sätet selliselt, et oleks selge, et see kohaldub ka juhul, kui täitedokument näeb ette lapse elatise sundtäitmise ka PKS § 97 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Suure tõenäosusega oli selline seadusandja tahe ka algse KTS § 372 sätte kehtestamisel, kuid edaspidi tuleneb see selgelt sätte sõnastusest. Eelnõu § 2 punktidega 19 ja 22–26 ühtlustatakse KTS-i paragrahvides 37, 372 ja 38 menetluse põhitasu kohta kasutatavaid termineid (vt eelnõu § 2 punktide 7, 9 ja 10 selgitust). Eelnõu § 2 punktiga 27 täiendatakse KTS-i §-iga 402. Uus säte reguleerib menetluse alustamise tasu, menetluse põhitasu ja täitekulude võtmist sundtäidetava nõude rahuldamisel võlgniku kinnisasja müügiga ühinemise kaudu. Kõnesoleva sätte eesmärk on kõrvaldada oluline õiguslik lünk. Täitemenetluse valdkonnas on tasapisi juurdunud arusaam, mille kohaselt on kinnisasja suhtes toimuva sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel õigus üksnes menetluse alustamise tasule ja sissenõutavaks muutunud põhjendatud täitekulude hüvitamisele. Seejuures 24 välistatakse menetluse põhitasu nõude rahuldamine. Selline käsitlus tuleneb Riigikohtu 29. jaanuari 2014. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13. Kolleegiumi hinnangul võimaldab KTS-i § 32 lõige 5 koosmõjus TMS-i § 33 lõikega 4 (analoogia alusel) ja §-ga 149 tõlgendada seda sätet selliselt, et sundtäitmisega ühinemise avaldust vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud rahast tasu nii menetluse alustamise eest kui ka täitekulude katteks. Riigikohtu senine seisukoht tähendab sisuliselt, et olukorras, kus ühe võlgniku vastu toimub mitu täitemenetlust mitme kohtutäituri kaudu, ei tohi võlgniku kulud ületada kulusid, mis kaasneksid nõuete menetlemisega ühe kohtutäituri poolt. Lisaks tuleb arvesse võtta, et sissenõudja nõude rahuldamine sundtäitmisega ühinemise kaudu toimub väljaspool ühinenud kohtutäituri menetlust, st ilma tema aktiivse osaluseta. Eelnõu koostajad leiavad, et täitekulude sissenõudmise selline käsitlus ei ole siiski alati põhjendatud. Esiteks ei ole TMS-i § 33 lõikes 4 sätestatud loogikat võimalik täiel määral analoogia korras kohaldada, kui sissenõudjale on antud vabadus valida endale sobiv kohtutäitur pädevas tööpiirkonnas. Sellest tulenevalt võib juhtuda, et ühe võlgniku vastu esitatud nõudeid menetleb korraga mitu kohtutäiturit, kes on kõik teinud täitetoiminguid ja kellel on seega õigus saada tasu. TMS-i § 33 lõike 4 analoogia korras kohaldamine ei tohi põhjustada kohtutäituri töö tasustamata jäämist. Teiseks on KTS-i § 32 lõige 5 pigem tehniline säte, mille eesmärk ei ole ilmtingimata siduda tasu maksmist üksnes sissenõudmise edukusega. Lisaks ei ole sellest sättest tõlgendamise teel tuletatud formaalne tasu nõudmise proportsionaalsuse põhimõte täitemenetluses enam absoluutne ning kohtutäituri õigus nõuda menetluse põhitasu ei ole enam seotud üksnes täitemenetluse edukusega. Kohtutäituri tasu on lõivuga sarnane avalik-õiguslik kohustus, mille eesmärk on katta konkreetse avalik-õigusliku toimingu kulud. Sellise tasu maksmine ei saa sõltuda töö tulemuslikkusest – eriti täitemenetluse puhul. Seda põhimõtet kinnitab ka näiteks KTS-i § 32 lõikest 4 tulenev üldreegel: isegi juhul, kui võlgnik rahuldab sissenõudja nõude vabatahtlikult seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mil kohtutäitur täitetoiminguid ei tee, on kohtutäituril siiski õigus saada osa menetluse põhitasust. Lisaks on mitmes KTS-i sättes kohtutäituri tasu saamise õigus juba lahutatud töö edukusest. Näiteks KTS-i § 41 lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui võlgnik täidab nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist ilma kohtutäituri vahenduseta, siiski tasuda kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri vastavale otsusele. Õigusselguse ja täitesüsteemi jätkusuutlikkuse huvides on vaja kehtestada erisäte menetluse põhitasu nõudmise kohta juhtudeks, kus sissenõudja nõue rahuldatakse kinnisasja sundmüügiga ühinemise tulemusena. Selleks täiendatakse KTS-i uue §-iga 40², mille kohaselt on sissenõudja nõude rahuldamisel TMS-i §-s 149 sätestatud korras sundtäitmisega ühinemise avalduse esitanud kohtutäituril õigus nõuda kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamisel menetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud põhjendatud täitekulude maksmist ning menetluse põhitasu nõude (võrdeliselt sissenõudja nõude rahuldamisele kuuluva summaga) rahuldamist. Kohtutäituri tasu nõue tuleb rahuldada sissenõudja nõudega samal järjekohal. Uue sätte sõnastamisel lähtuti kehtiva KTS-i § 41 lõike 3 ja sama eelnõuga muudetava KTS-i § 32 lõike 5 loogikast. 25 Eelnõu § 2 punktidega 28-30 muudetakse KTS-i § 41. Kehtivas sättes on nimetatud erinevad alused kohtutäituri tasu ja täitekulude maksmise nõudmiseks nõude täitmise varasema lõppemise tõttu. Muudatuse tulemusena annab õigusnorm edaspidi selge juhise täitekulude ja tasude nõudmiseks täitedokumendi tühistamise korral. Kehtiv KTS-i § 41 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik täidab nõude nõuetekohaselt pärast avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteate saamist, maksab ta 15 eurot. See kord pärineb ajast, mil universaalne täitemenetluse alustamise tasu oli 15 eurot ning sisuliselt võrdus see kehtestatud tasu suurus tolleaegse menetluse alustamise tasu suurusega. Suure tõenäosusega seisnes seadusandja tahe selles, et võlgnik hüvitaks täitemenetluse alustamise tasu juhul, kui ta täidab nõude alles pärast avalduse esitamist, kuid enne ametliku täitmisteate saamist. Seaduses tehakse vastav täpsustus, mis vastab selle algsele loogikale. Alates 01.01.2017 kehtiv KTS § 41 lg 1 redaktsioon näeb ette, et kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu. Kuni 31.12.2016 kehtinud redaktsioonis nägi sama sätte ette, et kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu ja poole menetluse põhitasust. Sarnaselt oli reguleeritud tasu võtmine ka juhul, kui nõue täideti täitemenetluses selleks ette nähtud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. KTS § 32 lg 4 nägi ette, et kui täitedokument täidetakse enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Siinkohal tuleb selgitada, et nõude täitmine täitmisteate kättesaamise päeval on samaväärne nõude täitmisega täitemenetluses selleks ette nähtud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. 01.01.2017 jõustunud sätete muudatusega kaotati mõlema sätte – nii KTS § 32 lg 4 kui ka § 41 lg 1 – puhul võlgniku kohustus tasuda pool menetluse põhitasust. Muudatus oli seotud asjaoluga, et sama KTS muutmise seadusega kehtestati kõrgemad täitemenetluse alustamise tasud, mis pidid katma täitemenetluse algatamisega seotud kulud ning kohtutäituri tasu juhul, kui võlgnik täidab sundtäitmiseks esitatud nõude vabatahtlikuks täitmiseks ette nähtud tähtaja jooksul. 09.04.2021 KTS-is tehtud muudatustega langetati taas täitemenetluse alustamise tasu määrasid. Seoses sellega näeb KTS § 32 lg 4 alates sellest ajast taas ette, et kui rahalise nõude täitmisel täidetakse täitedokument enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist või sõlmib võlgnik enne nimetatud tähtaja möödumist sissenõudjaga maksegraafiku ja täidab nõuet maksegraafiku kohaselt kuni selle nõuetekohase täitmiseni, maksab võlgnik kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust ning täitemenetluse alustamise tasu. Sama põhimõtet tulnuks kohaldada ka KTS § 41 lg 1 regulatsioonile, kuid vastav muudatus jäi tegemata. Kõnesoleva eelnõuga see puudus kõrvaldatakse. Seaduse vastuvõtmise järel peab võlgnik taas tasuma täitemenetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu pooles ulatuses seaduses ettenähtust juhul, kui tema suhtes sundtäitmiseks esitatud nõue täidetakse samal päeval, kui täitmisteade kätte toimetatakse. Tuleb märkida, et vastav norm paikneb edaspidi KTS § 41 lg- s 2.KTS-i § 41 lõikes 3 tehakse kaks muudatust. Esiteks, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on juba teinud 26 täitetoiminguid, tuleb sissenõudjal lisaks täitemenetluse alustamise tasule ja poolele menetluse põhitasust tasuda ka muud sissenõutavaks muutunud täitekulud. Puudub põhjus, miks peaksid sissenõudjapoolse menetluse lõpetamise korral jääma täitekulud kohtutäituri kanda. Teise muudatusena kehtestatakse erand, mille kohaselt jäävad täitemenetluse lõpetamisel lapse elatise sissenõudja avalduse alusel täitekulud ja tasud võlgniku kanda. Lapse elatise sissenõudja on menetluses alati nõrgemas positsioonis ning selliste sissenõudjate jaoks on juba kehtestatud erikord, sealhulgas täitemenetluse kulude kandmise kohta. Näiteks ei nõuta elatise sissenõudjalt täitekulude ettemaksu (TMS-i § 40 lõige 2 punkt 3) ning hagi tagamise korras määratud elatise sissenõudmise eest maksab menetluse põhitasu võlgnik (KTS-i § 38 lõige 4). Seetõttu oleks lapse elatise sissenõudjalt tasude ja kulude maksmise nõudmine vastuolus kehtiva seaduse loogikaga ning ebaõiglane. Viimase kõnealuse paragrahvi muudatusena täiendatakse KTS-i § 41 uue lõikega 4, mis reguleerib makstavate täitekulude ja tasude ulatust ning määrab nende kandmise kohustuse täitedokumendi tühistamise korral sissenõudjale. Eelnõu koostamise ajal kehtinud TMS-i §-st 42 järeldub, et täitedokumendi tühistamise riski kannab sissenõudja. KTS-is ei ole seni selgelt reguleeritud, millises ulatuses ja kellelt võib kohtutäitur täitemenetluse kulude kandmist täitedokumendi tühistamise korral nõuda. Üldise täitemenetluse loogika järgi peaks need kulud jääma võlgniku kanda (kes saaks need hiljem sissenõudjalt tagasi nõuda), kuid täitedokumendi tühistamise korral ei ole see õiglane ega menetlusökonoomne. Seetõttu nähakse uues lõikes 4 ette, et täitedokumendi tühistamise korral jäävad täitekulud (sh tasud) seaduses sätestatud ulatuses sissenõudja kanda. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt tehakse vastavad täpsustused ka TMS-i §-s 42. Eelnõu § 2 punktidega 31–32 muudetakse KTS-i § 413. Muudatuse tagajärjel võimaldab KTS- i § 412 nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt ka täitemenetluse lõpetamise korral TMS-i §-de 202 ja 207 alusel. Seega jääb KTS-i §-i 413 üksnes keeld nõuda sellistel juhtudel aegumise kohaldamise avalduse läbivaatamise eest makstavat tasu. Muudatus on vajalik õiguslünga kõrvaldamiseks. 1. aprillil 2021 jõustunud KTS-i muudatusega kehtestati KTS-i §-d 411 ja 412 juhtudeks, kus kohtutäitur lõpetab täitemenetluse jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu TMS-i § 481 alusel. Täitemenetluse lõpetamine TMS-i §-de 202 ja 207 sätete alusel jäeti uue regulatsiooni kohaldamisalast välja. See välistus oli õige aegumise kohaldamise avalduse menetlemise tasu nõudmise puhul. TMS- i §-de 202 ja 207 alusel nõude sundtäitmise aegumise kohaldamine ei eelda võlgnikupoolset avalduse esitamist, vaid kohtutäitur lõpetab omal algatusel nõude menetluse täitmise tähtaja möödumisel. Samas on ilmnenud vajadus selgemalt reguleerida täitemenetluse põhitasu nõude rahuldamist täitemenetluse lõpetamise korral TMS-i §-de 202 ja 207 alusel. Seda küsimust ei ole seaduses seni selgelt reguleeritud ning see lünk tekitab praktikas sageli ebaselgust ja vaidlusi võlgnike ning kohtutäiturite vahel. Samuti ei ole kujunenud välja ühtset praktikat – osa kohtutäitureid nõuab võlgnikelt aegumise avalduse läbivaatamise eest tasu, mõnikord nõutakse menetluse põhitasu täies ulatuses kuni tasu maksmise nõude aegumiseni jne. 27 Sellise ebamäärase olukorra lahendamiseks muudetakse KTS-i § 413 kohaldamisala. Muudatusega sätestatakse KTS-is selge kord, mille kohaselt kohaldub KTS-i §-is 412 sätestatud menetluse põhitasu nõudmise kord absoluutselt igas olukorras, kus kohtutäitur lõpetab nõude menetluse sissenõude aegumise tõttu, sõltumata sellest, kas aegumist kohaldatakse TMS-i §-de 481, 202, 207 või mingi muu sätte alusel. Täpsustus ei puuduta KTS-i §-s 412 sätestatud üldist tasu nõudmise korda: põhinõude osas täitemenetluse lõpetamisel nõude aegumise tõttu teeb kohtutäitur uue tasuotsuse, et nõuda võlgnikult menetluse põhitasu maksmist KTS-i § 412 lõikes 1 sätestatud ulatuses. Otsus edastatakse võlgnikule ning tasu nõude suhtes hakkab alates otsuse tegemisest kulgema uus aegumise tähtaeg. KTS-i § 413 täiendatakse uue lõikega 2, mis sätestab, et kui põhinõude aegumise kohaldamisel võlgnikult KTS §-i 412 alusel väljamõistetud menetluse põhitasu sissenõude aegumise tähtaeg möödub, lõpetab kohtutäitur omal algatusel täitemenetluse ka põhitasu nõude osas. Muudatus tehakse õigusselguse huvides ning vaidluste ennetamiseks. Kohtutäituri tasu nõude otsus on formaalses mõttes muu täitedokument, mille aegumisele peaks kohalduma TMS-i § 481. Vaatamata sellele tuleb rõhutada, et TMS-i §-des 481, 501 ja 2231 ja KTS-i §-des 411 ja 412 sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele. See ei oleks seaduse mõttega kooskõlas ning võib viia olukorrani, kus nõude aegumisel tekiks igakord uus põhitasu nõue vähendatud määras, s.o kuni 50% ulatuses (KTS-i § 412). See oleks vastuolus nõude aegumise loogikaga6 ning täitekulude nõude aegumine veniks lõpmatult pikaks. Eelkirjeldatud olukorra lahendamiseks täiendatakse KTS-i sättega, mis sisuliselt piirab KTS-i § 412 alusel tekkinud tasu sissenõudmist ühe aegumise tsükliga – 10 aastaga. Seejuures ei sõltu see asjaolu sellest, mis õiguslikul alusel tasu otsus tehakse, kas TMS-i §-de 481, 202, 207 või mingi muu sätte alusel – aegumise tähtaja möödumisel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse omal algatusel ning uut põhitasu väljamõistmise otsust KTS-i § 412 alusel selles menetluses enam ei tehta. Eelnõu § 2 punktiga 33 muudetakse KTS-i § 461. Edaspidi annab see säte kohtutäiturile õiguse nõuda lisatasu lisaks vallasvara müügile ka varalise õiguse (nt väärtpaberi, osaühingu osa, hooneühistu liikmesuse jms) müügi puhul, mis võib samuti nõuda kohtutäiturilt lisatööd. Sellest tulenevalt on õigustatud anda kohtutäiturile võimalus nõuda lisatasu maksmist ka võlgniku sellise vara müügi puhul. Eelnõu § 2 punktiga 34 muudetakse KTS-i § 54. Muudatusega antakse koja aukohtule pandud ülesanne teostada haldusjärelevalvet koja põhikirja, organite otsuste ja koja kehtestatud hea ametitava täitmise üle koja ametikogu juhatusele. Muudatusega saavutatakse koja organite ülesannete jaotuse parem tasakaal: edaspidi teostab haldusjärelevalvet iga üksikjuhtumi puhul ametikogu juhatus, kellel on ka pädevus hinnata rikkumise laadi ja olulisust. Vajaduse korral edastab ametikogu juhatus juhtumi arutamiseks aukohtule koos taotlusega algatada aukohtumenetlus. Selline ülesannete ümberjaotamine loob selgema tööjaotuse haldusjärelevalve ja distsiplinaarjärelevalve vahel. 6 Justiitsministeeriumi 09.06.2021 vastus nr 15-1/2414-2. Justiits- ja Digiministeeriumi avalik dokumendiregister 28 Eelnõu § 2 punktiga 35 muudetakse KTS-i § 55. Tulenevalt KTS-i § 54 lõikest 1 teostavad haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle Justiits- ja Digiministeerium ning koja ametikogu juhatus. Mõlema haldusjärelevalvet teostava organi pädevused on formaalselt samad, kuid kojal puudub oluline mõjutusvahend – ettekirjutuse tegemise võimalus. Olukorras, kus ametikogu juhatus avastab järelevalvemenetluse käigus rikkumisi või puudusi, saab see organ hetkel üksnes taotleda koja aukohtult aukohtumenetluse läbiviimist. Järelevalve selline korraldus ei ole praktikas piisavalt efektiivne, eriti juhtudel, kus järelevalve käigus ilmnenud rikkumisele oleks otstarbekas reageerida kiiresti ja tulemuslikult. Olukorra lahendamiseks nähakse eelnõukohase seadusega ette, et koja ametikogu juhatusel on edaspidi õigus teha kohtutäiturile ettekirjutusi kohtutäiturimäärustiku § 69 alusel ja seal sätestatud korras. Seejuures kehtib piirang, et ettekirjutuses ei tohi anda kohtutäiturile juhiseid õiguse rakendamise või tõlgendamise kohta täitetoimingute tegemisel. Juhul kui kohtutäitur jätab järelevalvematerjalide alusel tehtud ettekirjutuse täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt, võib see olla aluseks aukohtumenetluse algatamisele kohtutäituri suhtes. Eelnõu § 2 punktiga 36 muudetakse KTS-i § 56 sõnastust. Muudatusega lisatakse paragrahvis esitatud kohtutäituri distsiplinaarsüütegude loetellu uus, kolmas punkt, mille kohaselt käsitatakse kohtutäituri distsiplinaarsüüteona kohustavast kohtulahendist tuleneva kohtu korralduse või menetlusalase juhise täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist. Justiits- ja Digiministeeriumi haldusjärelevalve käigus on aastate jooksul ilmnenud üksikjuhtumeid, kus kohtutäiturid on eiranud kohtulahenditest tulenevaid kohustusi ja juhiseid täitemenetluse edasise läbiviimise kohta. Eelnõu autorite hinnangul on tegemist olulise rikkumisega, mis muu hulgas vähendab usaldust kohtutäituri ameti ja kogu täitesüsteemi vastu laiemalt. Juhtudel, kus menetlusosaline saab just kohtumenetluses kaitsta või taastada oma rikutud õigusi, on kohtulahendi eiramisega lõppenud ametialastel rikkumistel eriti suur kaal. Tuleb küll tunnistada, et sellised juhtumid on harvad, ent vaatamata sellele on eelnõu koostajad seisukohal, et need väärivad distsiplinaarmenetluse raames uurimist. Siinkohal on oluline rõhutada, et distsiplinaarmenetluse algatamine on ministeeriumi sisuline kaalutlusotsus. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ei piisa pelgalt menetlusosalise kaebusest, mis tugineb veendumusele, et kohtutäitur ei täitnud kohtulahendit viisil, mis oli kaebaja arvates ootuspärane. Rikkumine peab olema objektiivselt hinnatav ning menetluse aluseks olev teave peab selgelt viitama sellele, et kohtutäitur jättis kohtulahendi täitmata või ei täitnud seda nõuetekohaselt. Rikkumise hindamisel langeb rõhuasetus sellele, kas kohtutäitur jättis täitmata kohtu konkreetse korralduse, mille eesmärk oli lahendada konkreetne õigusvaidlus või eluline olukord. Näitena võib tuua olukorra, kus võlgnik vaidlustab täitemenetluses sissetuleku arestimise ulatuse, kohus annab kohtutäiturile selgesõnalise juhise aresti muuta, kuid kohtutäitur jätab selle toimingu tegemata. Teise näitena võib tuua olukorra, kus kohus tühistab kohtutäituri varasema otsuse ja annab selge juhise kaebuse asjaolusid uuesti hinnata, kuid kohtutäitur eirab seda korraldust kaebuse uuel läbivaatamisel. Eelnõu § 2 punktiga 37 muudetakse KTS-i § 57. Tegemist on tehnilise muudatusega. 29 Eelnõu § 2 punktiga 38 muudetakse KTS-i § 60. Muudatusega antakse kohtutäituritele võimalus taotleda distsiplinaarmenetluses karistusena määratud rahatrahvi tasumist osade kaupa kuni ühe aasta jooksul. Muudatuse eesmärk on võimaldada kohtutäiturile rahatrahvi tasumisel sarnast paindlikkust, nagu on juba ette nähtud notarite puhul. Muudatuse tegemisel on eeskujuks võetud notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 9 lõige 3, mis võimaldab rahatrahvi tasumist osamaksetena määratud aja jooksul. Selline lähenemisviis võimaldab paremini arvestada distsiplinaarkorras karistatud isiku rahalist olukorda ning vältida kohtutäituri ametikohustuste täitmise või büroo igapäevase toimimise takistamist ühekordse suurema makse tegemise tõttu. Eelnõu § 2 punktidega 39-40 muudetakse KTS-i § 78. Paragrahvi punktist 12 jäetakse välja viide pankrotihalduritele. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kehiv KTS-i § 78 punkt 12 sätestab, et koja ülesannete hulka kuulub Justiits- ja Digiministeeriumi abistamine kohtutäiturite ja pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostamisel. Alates 1. jaanuarist 2022 ei teosta Justiits- ja Digiministeerium enam haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle. Sellest tulenevalt puudub kojal edaspidi ülesanne abistada Justiits- ja Digiministeeriumi pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostamisel. Õigusnormi sõnastust muudetakse vastavalt. Lisaks tunnistatakse kehtetuks paragrahvi punkt 16, mille kohaselt kuulub koja ülesannete hulka täitmisregistrist andmete väljastamine selleks õigustatud isikutele. Selline kohustus lasus kojal ajal, mil koda oli täitemenetluse seadustikust tulenevalt täitmisregistri vastutav töötleja. Riikliku täitmisregistri käivitamisega kaotas see säte aktuaalsuse. Lisaks puuduvad kojal nii õigused kui ka registripõhine tehniline lahendus, mis võimaldaks tal selle ülesande täitmist jätkata. Praegu saavad menetlusosalised tutvuda täitemenetluse andmetega otse täitmisregistri avaliku kasutajaliidese kaudu. Vajaduse korral saab andmete saamiseks pöörduda otse kohtutäituri poole. 3.3. Pankrotiseaduse muutmine Eelnõu §-ga 3 muudetakse pankrotiseadust. Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse pankrotiseaduse (PankrS) § 56. Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt võib pankrotihalduriks edaspidi olla ka koja kutsekogu liikmeks olev magistrikraadiga kohtutäituri abi, kes on töötanud kohtutäituri abina järjest vähemalt ühe aasta ning kellele koja kutsekogu juhatus andis õiguse tegutseda pankrotihaldurina. Muudatuse aluseks on Justiits- ja Digiministeeriumile 5. jaanuaril 2026 laekunud koja ettepanek lubada ka kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäituri abidel saada ametikohajärgselt pankrotihaldurina tegutsemise õigus. Koja 30 ettepaneku kohaselt on mitu kohtunikku kojale viimasel ajal teatanud, et ei leia piisavalt kiiresti sobivat ja vaba pankrotihaldurit, mistõttu kannatab menetluste tõhusus. Samas on ametis mitmeid kohtutäituri abisid, kes oleksid võimelised pankrotihalduri ülesandeid täitma (näiteks on usaldusisikuna tegutsemise õigusega kolm kohtutäituri abi). Kohtutäituri abi pädevus ja praktiline kogemus menetluslike otsuste tegemisel, vara käsitlemisel ning võlgnike varalise seisu hindamisel on üldjuhul piisavalt sarnane sellele, mida pankrotihalduri töö eeldab. Koja ettepanekuga tuleb nõustuda – kohtutäituri abid on maksejõuetuse valdkonna asjatundjad, kes võivad tõepoolest pankrotihaldurina tegutseda. Tuleb siiski arvestada, et kohtutäituri abilt nõutakse madalamat haridustaset kui kohtutäiturilt – abi ametisse asumiseks piisab bakalaureusekraadist – ning abiks saamine ei eelda pikaajalist kogemust maksejõuetuse ja täitemenetluse valdkonnas. Samuti ei ole kohtutäituri abi eksamile pääsemise eeldus kohtutäituri büroos töötamise kogemus. Sellest tulenevalt on otsustatud, et pankrotihalduriks võib saada abi, kes vastab järgmistele tingimustele:  tal on magistrikraad ja  kohtutäituri büroos töötamise kogemus ning  tema teadmisi pankrotiõiguse kohta on kontrollinud teised spetsialistid. Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse PankrS-i § 146. Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt tehakse enne pankrotimenetluses jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast väljamakseid ka sellise täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulude katteks, mis on lõppenud võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Nimetatud nõuded rahuldatakse vastavalt muudetavas sättes kehtestatavale rahuldamisjärjekorrale – pankrotimenetluse kulude järel. Muudatuse eesmärk on tugevdada täitemenetluse süsteemi jätkusuutlikkust, tagades, et täitemenetluses kantud kulud, mis on seotud toimingutega enne pankroti väljakuulutamist, ei jääks kohtutäituri kanda. Täitemenetluse alustamise tasud ja muud menetluskulud kannab üldjuhul kohtutäitur oma vahenditest, kuni nende sissenõudmine võlgnikult osutub võimalikuks. Kui täitemenetlus lõpeb pankroti väljakuulutamisega, ei ole enam võimalik neid kulusid tavakorras sisse nõuda. Sellises olukorras on põhjendatud tagada, et nimetatud kulud hüvitatakse pankrotimenetluses eelistatud järjekorras. Selleks lisatakse nimetatud kulud PankrS-i § 146 lõike 1 loetellu. Täiendamise eesmärk ei ole aga laiendada eelisjärjekorras rahuldamist täitemenetluse põhitasule, mida käsitatakse samuti täitemenetluse kuluna TMS-i § 37 lõike 1 tähenduses. Seetõttu on muudatuse sõnastuses selgelt viidatud sellele, et uus kord ei laiene täitemenetluse põhitasule. Kohtutäituril on võimalik esitada menetluse põhitasu nõue võlgniku pankrotimenetluses üldises korras, vastavalt sama eelnõuga kehtestatavale uuele kohtutäituri seaduse §-le 361. Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 1934. Uus õigusnorm sätestab korra, mille kohaselt võivad kohtutäituri abid, kes on saanud õiguse kohtutäiturit asendada ning on sooritanud kohtutäiturieksami hiljemalt 31. detsembril 2026, esitada kojale taotluse pankrotihalduriks saamiseks ilma pankrotihalduri eksamit sooritamata ja vastavat väljaõpet läbimata. 31 Muudatuse vajadus tuleneb koja 5. jaanuari 2026. aasta pöördumisest Justiits- ja Digiministeeriumi poole. Pöördumises juhiti muu hulgas tähelepanu vajadusele muuta kohtutäituri eksami läbiviimise korda. Koja selgituste kohaselt on eksamikomisjoni pikaajaline praktika näidanud, et kohtutäituri eksamil osalejad ebaõnnestuvad valdavalt pankrotimenetluse kaasuse lahendamisel. Eri valdkondade kaasuste eksamile lisamine on tingitud eelpool kirjeldatud võimalusest asuda kohtutäituri või pankrotihalduri ametisse ilma asjaomast eksamit sooritamata ja vastava väljaõppeta. Näiteks võib kohtutäiturieksami edukalt sooritanud kohtutäituri abi tulevikus saada kohtutäituriks ning ühtlasi ka pankrotihalduriks ilma täiendava eksami või väljaõppeta, kuna tema teadmisi on juba kohtutäiturieksami käigus kontrollitud. Ühelt poolt on selline lähenemisviis mõistlik, soodustades ametitevahelist liikumist. Teisalt ei ole põhjendatud, et kohtutäituri abi, kes ei plaani tulevikus pankrotihalduriks saada, peab kohtutäituri eksamil lahendama pankrotiõiguse kaasuse. Seetõttu võib nõustuda koja ettepanekuga seada kohtutäituri eksamil rõhk täitemenetlusalaste teadmiste kontrollile ning jätta pankrotimenetluse küsimused pankrotihalduri eksamil lahendada. Eksamite korraldamisega seotud tegevused jäävad siiski Koja pädevusse, kuna õigusaktid ei reguleeri eksamite läbiviimist nii detailselt. Seoses eeltooduga ning tulevase kohtutäituri ja pankrotihalduri eksamite ümberkorraldamisega, antakse kõnesoleva eelnõuga ka juba ametis olevatele kohtutäituri abidele õigus saada pankrotihalduriks. Üks selle eeltingimus on, et nende teadmisi maksejõuetuse valdkonnas on hinnanud teised asjatundjad. Hetkel hinnatakse seda kohtutäiturieksamil, mis toimub kombineeritud kujul: eksamil lahendatakse nii täitemenetluse kui ka pankrotiõiguse kaasuseid. Seetõttu võib pidada pankrotiõiguse teadmiste kontrolli läbinuks need abid, kes on seni kohtutäiturieksami edukalt sooritanud. Nende jaoks on põhjendatud sätestada erisus: juhul kui nad täidavad ka muud pankrotihalduriks saamise eeltingimused, võivad nad tulevikus esitada kojale taotluse haldurina tegutsemise õiguse saamiseks ilma täiendavat pankrotihalduri eksamit sooritamata ja väljaõpet läbimata. Tulevikus peavad need kohtutäituri abid, kes hakkavad sooritama uut tüüpi eksamit, mis keskendub peamiselt täitemenetluse teadmistele, läbima pankrotihalduriks saamiseks eraldi pankrotihalduri eksami. Kojal on võimalik kehtestada eraldi kord, mis soosib mõlema eksami sooritamist. Näiteks ei peaks varem kohtutäiturieksami valikvastustega testi edukalt sooritanud isik tegema pankrotihalduri eksamil sama testi uuesti, vaid võiks piirduda üksnes pankrotiõiguse kaasuse lahendamisega. 3.4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Eelnõu §-ga 4 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust. Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TSMSRS) paragrahvi 26 lõikega 3. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et juhul kui sundtäitmisele esitatakse sellised kohtulahendid ja kokkulepped lapsega suhtlemise korraldamise kohta, mille lahendamise avaldus esitati kohtule enne 2022. aasta 1. septembrit, mistõttu lahendas kohus need enne seda kuupäeva kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel, tuleb selliste täitedokumentide 32 sundtäitmisel sunnivahendite rakendamisele kohaldada alates 1. septembrist 2022 kehtivat TMS-i § 179 lõigete 2–23 redaktsiooni. Sätte täiendamise vajadus tuleneb kohtupraktikast, milles tõlgendati TSMSRS-i § 25 lõiget 2 ekslikult, leides, et nimetatud säte reguleerib ka täitemenetluses lubatud sunnimeetmete kohaldamist. Sellest järeldusest lähtuvalt jätsid kohtud osa kohtutäiturite avaldustest trahvi määramiseks rahuldamata, viidates TSMSRS-i § 25 lõikele 2. Tekkis olukord, kus kohtutäiturid olid justkui sunnitud kohaldama kuni 1. septembrini 2022 kehtinud sunnivahendit (sunniraha), kuigi seadusandja oli tunnistanud selle ebaefektiivseks ning asendanud trahvi ja arestiga. Tegelikult reguleerib TSMSRS-i § 25 lõige 2 üksnes täitedokumendi sundtäitmisele võtmise (täidetavuse) eeldusi, mitte aga täitemenetluse läbiviimist ega täitemeetmete rakendamist. Kuna väljakujunenud kohtupraktika on vastuolus seadusandja tegeliku tahtega, täiendatakse õigusselguse huvides TSMSRS-i § 26 lõikega 3, mis sätestab, et ka TSMSRS-i § 25 lõikes 1 nimetatud kohtulahendite ja kokkulepete sundtäitmisel tuleb kohaldada alates 1. septembrist 2022 kehtivat TMS-i § 179 sunnimeetmete rakendamise korda. Seega kehtestatakse üheselt mõistetav põhimõte, et ka kõigis eelnõu seadusena jõustumise ajaks lapsega suhtlemise korraldamise asjades pooleliolevates täitemenetlustes hakatakse alates 1. septembrist 2022 rakendama uusi sunnivahendeid – kohtulikku trahvi ning vajaduse korral ka aresti. 3.5. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu eesmärk on parandada täitemenetluse toimivust, õigusselgust ja ökonoomiat ning tagada kohtutäituri ametitegevuse jätkusuutlikkus, mis omakorda toetab PS-i §-dest 14, 15 ja 32 tulenevat riigi kohustust tagada isikute põhiõiguste tõhus kaitse. Õigusselguse ja õiguskindluse põhimõte. Eelnõu üks keskseid eesmärke on kaotada täitemenetluse läbiviimise ja täitekulude sissenõudmise praktikas ilmnenud õiguslik ebaselgus. Seletuskirjas kirjeldatud probleemid – ebaühtlane kaebemenetluse praktika, ebamäärane tõendamiskoormuse jaotus, selgusetus täitekulude kandmises pankrotimenetluses, sundtäitmisega ühinemisel, täitedokumendi tühistamisel, aegumise korral või täitemenetluse peatamisel – on otseselt seotud õiguskindluse puudumisega. Kavandatavad muudatused täpsustavad menetlusreegleid, kehtestavad selgemad tähtajad, vorminõuded ja otsustusloogika ning vähendavad normide tõlgendamisruumi. See võimaldab menetlusosalistel ja kohtutäituritel oma õigusi ja kohustusi paremini ette näha ning vähendab vajadust pöörduda õiguskaitse saamiseks kohtu poole. Selline lähenemisviis on kooskõlas põhiseadusliku õigusselguse nõudega. Õiguspärase ootuse põhimõte. Menetlusosaliste jaoks täitemenetluse olemus ega vastutuse põhimõtteline jaotus ei muutu. Võlgnike jaoks on täitekulude kandmise kohustus õiguses juba kehtestatud ning muudatused pigem selgitavad selle kohaldamise piire. Sissenõudjate jaoks jääb kehtima põhimõte, et pankrotimenetluses ja täitemenetluses sõltub nõuete rahuldamine seaduses sätestatud järjekorrast ja vara olemasolust. Ka kohtutäiturite jaoks ei kehtestata uusi ootamatuid kohustusi, vaid täpsustatakse tasu sissenõudmise aluseid, lähtudes senisest praktikast ja Riigikohtu suunistest. Seega ei riku eelnõu õiguspärase ootuse põhimõtet. Proportsionaalsuse põhimõte. Eelnõus sisalduvad meetmed on sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Need on sobivad, kuna aitavad saavutada eesmärki tagada toimiv ja jätkusuutlik 33 täitesüsteem. Need on vajalikud, sest senine regulatsioon ja üksnes kohtupraktikale tuginemine ei ole suutnud kõrvaldada ilmnenud ebaselgust ega vähendada vaidlusi. Meetmete mõõdukus väljendub eelkõige täitekulude sissenõudmise piirangutes, proportsionaalses jaotuses ning menetluslike tagatiste säilitamises. Muudatused ei lähe täitemenetluse tõhusaks toimimiseks vajalikust kaugemale. Põhiõigus tõhusale õiguskaitsele (PS § 15). Kaebemenetluse korrastamine – sh vaikimisi kohalduva kirjaliku menetluse kehtestamine, vormi- ja sisunõuete täpsustamine ning puuduste kõrvaldamise selge reguleerimine – ei piira isikute õigust vaidlustada kohtutäituri tegevust, vaid muudab selle õiguse kasutamise efektiivsemaks. Menetluse kiirenemine ja selgem struktuur toetavad tegelikku juurdepääsu õiguskaitsele, vältides olukordi, kus õigusselguse saabumine venib üksnes menetlusvormi tõttu. Seega tugevdavad muudatused PS-i §-st 15 tuleneva põhiõiguse sisulist kaitset. Omandipõhiõigus (PS § 32). Eelnõu puudutab omandipõhiõigust eeskätt võlgnike ja sissenõudjate vaatenurgast, reguleerides täitekulude kandmist ja raha jaotamist piiratud ressursside tingimustes. Muudatustega ei kehtestata uusi rahalisi kohustusi ega suurendata nõuete kogumahtu, vaid täpsustatakse kehtivate kohustuste täitmise korda ja järjekorda. Täitekulude katmine võlgniku vara arvelt ka erijuhtudel on kooskõlas täitemenetluse üldpõhimõttega, mille kohaselt kannab menetluse kulud üldjuhul võlgnik. Samal ajal on mitmel juhul ette nähtud selged piirangud ja maksimummäärad, mis välistavad ebamõistliku koormuse. Sissenõudjate jaoks tähendab võimalik mõju peamiselt pankrotivara või müügitulemi ümberjaotamist seaduses sätestatud järjekorra alusel, mida ei saa pidada intensiivseks omandipõhiõiguse riiveks. Seega on omandipõhiõiguse riived mõõdukad ja põhiseaduspärased. Ettevõtlusvabadus ja avaliku ülesande täitmine (PS § 31 koostoimes PS §-dega 14 ja 32). Kohtutäituri ametitegevus on avalik-õiguslik ülesanne, mis eeldab mõistlikku ja prognoositavat finantseerimist. Täitekulude ja menetluse põhitasu sissenõudmise selgem reguleerimine väldib olukordi, kus kohtutäitur kannab ebaproportsionaalselt menetlusosaliste maksejõuetuse riski või neid riske, mida tema ei suuda menetluslikult juhtida. See toetab ka riigi kohustust tagada toimiv täitesüsteem, mis kaitseb tõhusalt võlausaldajate õigusi ja hoiab ära omavolilise õigusemõistmise. Kokkuvõttes on eelnõus kavandatud muudatused põhiseaduspärased. Need suurendavad õigusselgust ja lisavad õiguskindlust, tagavad menetlusosaliste õiguste tasakaalustatud kaitse ning on proportsionaalsed taotletavate eesmärkidega. Muudatused ei too kaasa ebamõistlikku põhiõiguste riivet, vaid vastupidi – aitavad vähendada õiguslikku ebakindlust ja vaidlusi, parandades täitemenetluse efektiivsust ja usaldusväärsust tervikuna. Väheneb võlgnike ja sissenõudjate halduskoormus, eelkõige kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebuse menetluses tehtavate muudatuste tõttu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 34 6. Seaduse mõjud7 Eelnõuga planeeritakse teha neli suuremat sisulist muudatust: 1. kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse peale esitatud kaebuste menetlemise korra muutmine; 2. uute reeglite kehtestamine täitemenetluse läbiviimiseks pärast võlgniku surma; 3. täitemenetluse kulude kandmise korra täpsustamine erijuhtumite puhul; 4. kohtutäituri abidele pankrotihalduri kutse andmise võimaldamine. 6.1. Kavandatav muudatus: kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse peale esitatud kaebuse menetlemise korra muutmine Muudatusega kaasnev mõju: majanduslik mõju (mõju töö- ja halduskoormusele) Muudatusest mõjutatud sihtrühmad: 1) kohtutäiturid – 35; 2) täitemenetluse osalised – 100 0008 isiku. Sihtrühmadele avalduva mõju kirjeldus ning järeldus mõju olulisuse kohta 6.1.1. Mõju kohtutäituritele – muudatus avaldab valdavalt positiivset mõju, eelkõige töökoormuse ning menetluse tõhususe aspektist. Muudatuse tulemusel ei ole kohtutäiturid edaspidi kohustatud igal juhul korraldama kaebuse suulist menetlemist, mis võimaldab neil asuda viivitamata koostama kirjalikku otsust kaebuse kohta. Osa menetlusosalistest võib soovida ka kaebuse suulist läbivaatamist kohtutäituri büroos. Senist praktikat arvestades esineb selliseid juhtumeid siiski vaid üksikute kaebuste puhul. See vähendab menetlusega seotud ajakulu ning aitab kaasa kohtutäiturite tööaja ratsionaalsemale kasutamisele. Lisaks antakse kohtutäituritele kirjaliku otsuse tegemiseks juurde viis päeva ning kehtestatakse kümnepäevane tähtaeg tõendite kogumiseks, mis jaotab menetluskoormuse senisest ühtlasemalt ja vähendab ajasurvest tulenevat õiguste rikkumise riski. Täpsemad menetlusreeglid suurendavad õigusselgust kaebemenetluse läbiviimisel ning vähendavad vajadust õigusnormide tõlgendamise järele. Olulise muudatusena nähakse ette võimalus jätta korduvad samasisulised kaebused läbi vaatamata, mis lahendab praktikas esinenud probleemi ja hoiab ära põhjendamatu töökoormuse tekkimise. Uus norm aitab vältida näiteks neid olukordi, kus võlgnik esitab igakordse sissetulekust kinnipidamise korral kaebuse sissetuleku aresti ulatuse kohta, selle asemel et pöörduda kohtusse. Samuti aitab tõendamiskoormuse selgem jaotus kaebaja ja menetleja vahel täpsustada menetlusosaliste rolle ning muuta kaebemenetlus läbipaistvamaks. Arvestades täitemenetluse formaalset iseloomu, toetab detailsem regulatsioon menetluse sujuvamat ja ühtlasemat läbiviimist. Kaebuste sisu muutub edaspidi menetleja jaoks selgemaks, mis omakorda mõjutab positiivselt kaebuste kohta tehtavate otsuste kvaliteeti ja nende tegemise kiirust. Selle muudatusega ei kaasne kohtutäituritele töökoormuse kasvu, kuna kohtupraktika ja kehtivad TMS-i normid kohustavad kohtutäiturit juba praegu koguma täitemenetluses tähtsust 7 Eelnõus pakutavate muudatuste mõju on varem hinnatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/107e2a05-78b8-4a91-8b6c- 41c6fe2e3990) ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9481be7e-a953-4b6f-9b1a-c5bca04d961b). 8 Eelnõu mõju analüüsis on täitemenetluse osaliste sihtrühmana läbivalt käsitatud käimasolevate täitemenetluste võlgnikke ja sissenõudjaid. Nii võlgnike kui ka sissenõudjate hulgas on nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid. 35 omavat teavet omal algatusel, sealhulgas kohtutäituri tegevuse suhtes lahkarvamuste tekkimisel. 6.1.2. Mõju täitemenetluse osalistele – täitemenetluse osaliste jaoks tähendab kaebemenetluse korra muutmine eeskätt vaidluste kiiremat lahendamist ja õigusselguse varasemat saabumist. Suulise menetlemise kohustuse kaotamine ning kaebemenetluse üldine lühenemine kiirendavad otsuse tegemist, võimaldades menetlusosalistel kiiremini selgusele jõuda, kas vaidlus laheneb kohtutäituri menetluses või on vajalik pöörduda kohtu poole. See soodustab õigusrahu saavutamist ning vähendab menetlusega kaasnevat ebakindlust. Täpsem regulatsioon muudab kohtutäituri menetluslikud otsused ja nõuded menetlusosalistele paremini etteaimatavaks ning selgitab ühtlasi menetlusreeglite rikkumise tagajärgi. Kaebajale, sealhulgas võlgnikule pandud tõendamiskoormus ja tähtajad ei ole ebamõistlikult koormavad ning on proportsionaalsed menetluse eesmärgiga. Kuigi see ei ole seni olnud selgelt reguleeritud, on ka varem eeldatud, et kaebuse esitaja toetab oma seisukohti asjakohaste tõenditega. Seega ei muuda uute normide kehtestamine kaebuse esitamist sisuliselt keerulisemaks. Samas ei jäta uus regulatsioon enam ruumi ühe- või kahelauselistele kaebustele, mille puhul pidid nii kohtutäitur kui ka kaebaja ise tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et selgitada välja kaebuse eesmärk, taust ja asjakohased tõendid. Edaspidi suunatakse nendele tegevustele varem kulunud ressurss vahetult kaebuse lahendamisele, mis kiirendab menetlust menetlusosalise huvides. 6.1.3. Mõju halduskoormusele - kohtutäituri tegevusele esitatava kaebuse uue menetluskorra kehtestamine võib tõsta nii sissenõudja kui ka võlgniku halduskoormust, kuna kaebus peab sisaldama selgelt sõnastatud nõudeid ja põhjendusi. See võib nõuda põhjalikumat ettevalmistust. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks võib olla vajalik täiendavate dokumentide või andmete esitamine. See suurendab esialgset panust kaebemenetluse algatamisse. Halduskoormuse võimalik kasv ei pruugi siiski praktikas realiseeruda, kuna ka praegu esitavad menetlusosalised põhjendatud kaebusi ning lisavad asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Samas toob kaebuse menetlemise uus kord kaasa ka halduskoormuse vähenemise. Paremini sisustatud ja tõendatud kaebuse alusel tehtava kohtutäituri otsuse kvaliteet paraneb ning väheneb vajadus otsuse edasikaebamiseks kohtusse. Lisaks ei eeldata menetlusosalistelt enam üldjuhul ilmumist kaebuse läbivaatamisele kohtutäituri büroosse, välja arvatud juhul, kui nad ise avaldavad selleks soovi. Samuti lüheneb kaebuse kohta otsuse tegemise aeg. 6.1.4. Kokkuvõttes avaldab kavandatav muudatus kõigile sihtrühmadele üldiselt positiivset mõju. Muudatus toetab sujuvamat ja kiiremat vaidluste lahendamist täitemenetluses. Muudatuste tulemusel kaebused muutuvad menetluse vaatest selgemaks ja arusaadavamaks ning toetatud asjakohaste tõenditega, mis võimaldab kaebust menetleda kiiremini ja teha selle kohta igakülgselt põhjendatud otsuse. Otsuste tegemise kiirenemine ja nende kvaliteedi paranemine on tegurid, mis toetavad kaebaja huvide tõhusamat kaitset. 6.2. Kavandatav muudatus: uute reeglite kehtestamine täitemenetluse läbiviimiseks pärast võlgniku surma Muudatusega kaasnev mõju: majanduslik mõju (mõju töö- ja halduskoormusele) Muudatusest mõjutatud sihtrühmad: 1) kohtutäiturid – 35; 2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku. 36 Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ning järeldus mõju olulisuse kohta 6.2.1. Mõju kohtutäiturile – kohtutäitur peab haldama kõiki oma täitemenetlusi ja kavandatav muudatus võimaldaks täituril korrastada ja lihtsustada tema menetluses olevate toimikute haldamist ning vältida täitemenetluste põhjendamatut peatumist teadmata ajaks. Muudatus võib suurendada täituri töökoormust sissenõudjale asjaolude selgitamise ja täitemenetluse osalise lõpetamise tõttu, kuid täituri koormus suureneks pigem mõõdukalt, aga mitte märgatavalt. Eeltoodust lähtudes avaldab muudatus sihtrühmale pigem positiivset mõju. 6.2.2. Mõju võlgnikele / võlgnike pärijatele – negatiivne mõju võlgnikule või võlgnikupärijale täitemenetluse jätkamise, peatamise ja lõpetamise korral võlgniku surma tõttu puudub. Kavandatav muudatus kehtestab täitemenetluse jätkamise osas selged tähtajad olukorras, kus võlgnik on surnud ning pärimismenetlust ei ole algatatud. Kehtiv õigus otsest tähtaega pärimismenetluse algatamiseks ei sätesta. Praktikas on see võimaldanud pärijatel jätta otsustamine pikaks ajaks määramatusse seisu, mis omakorda on toonud kaasa täitemenetluste seiskumise. Muudatuse kohaselt tekivad pärast võlgniku surma konkreetsed ajaraamid, mille jooksul sissenõudja saab otsustada pärimismenetluse algatamise üle ning mille möödumisel võib kohtutäitur täitemenetluse lõpetada. See võib kaasa tuua olukorra, kus pärimismenetlus algatatakse varasemalt kui kehtiva praktika kohaselt. Pärijate jaoks võib suureneda ajasurve pärimisasja lahendamiseks. Kui sissenõudja algatab pärimismenetluse või annab märku soovist täitemenetlust jätkata, peavad potentsiaalsed pärijad tegema kiiremini otsuse pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise kohta. Seega väheneb võimalus hoida pärimisasja pikalt passiivses seisus. Teiseks võib varasem pärimismenetluse algatamine kaasa tuua kiirema selguse pärandvara koosseisu ja kohustuste ulatuse osas. See võib olla pärijate jaoks ka positiivne, kuna väldib pikaajalist õiguslikku ebamäärasust ning võimaldab kiiremini hinnata, kas pärand on majanduslikult mõistlik vastu võtta. Samuti jäävad pärijatele alles kõik pärimisseadusest tulenevad õiguskaitsevahendid, sealhulgas õigus pärandist loobuda ning õigus nõuda pärandvara inventuuri läbiviimist. Muudatuse mõju pärijatele on kokkuvõtvalt väike kuni mõõdukas. Muudatus ei loo pärijatele uusi materiaalõiguslikke kohustusi ega laienda nende vastutust pärandaja võlgade eest. Samuti ei kitsenda see pärijate õigust pärandist loobuda ega kasutada pärandvara inventuuri mehhanismi. 6.2.3. Mõju sissenõudjatele – juhul kui täitemenetlus lõpetatakse võlgniku surma korral sissenõudja tahteavalduse alusel, on tegemist sissenõudja enda nõude käsutamisega ning sellisel juhul ei avalda muudatus sissenõudjale negatiivset mõju. Juhul kui täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja passiivsuse tõttu, s.o juhul kui sissenõudja ei vasta kohtutäituri teavitusele või ei algata kolme kuu jooksul alates teavitamisest pärimismenetlust, on menetluse lõpetamine tingitud sissenõudja enda tegevusetusest, mida tal on võimalik vältida pärimismenetluse algatamise kaudu. Arvestades, et sissenõudjal säilib igal juhul õigus pöörduda TMS-i § 49 lõike 2 alusel uuesti kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult 37 täitmata, ei ole sissenõudja õigused ega huvid olulisel määral riivatud. Eeltoodust tulenevalt on kavandatava muudatuse mõju sissenõudjale väike. 6.2.4. Mõju halduskoormusele - muudatus võib suurendada sissenõudja halduskoormust, kuna temalt eeldatakse suuremat aktiivsust täitemenetluse jätkamisel pärast võlgniku surma. Kui sissenõudja peab täitemenetluse jätkamist perspektiivikaks, tuleb tal edaspidi näidata suuremat valmisolekut võlgniku pärimismenetluse algatamiseks. Selleks tuleb pöörduda notari poole ja tasuda riigilõiv. Samas ei pruugi halduskoormuse kasv praktikas ilmtingimata aset leida, kuna pärimismenetluse algatamine ei muutu sissenõudja jaoks kohustuslikuks. Kui sissenõudja ei pea nõude sundtäitmise jätkamist perspektiivikaks, võib ta anda kohtutäiturile nõusoleku täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti ei suurene sissenõudja halduskoormus juhul, kui pärimismenetluse algatavad võlgniku pärijad. Muudatus võib suurendada ka võlgniku pärijate halduskoormust, kuna pärimismenetluse algatamisega võib kaasneda vajadus suhelda pärimismenetluse läbiviija või pärandvara inventuuri tegijaga. Võlgniku surma järel võivad rakenduda konkreetsed tähtajad, mille jooksul tuleb otsustada pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üle. See võib eeldada pärijatelt kiiremat otsustamist ja teabe kogumist pärandvara kohta. Uus kord võib samas vähendada võlgniku pärijate halduskoormust. Varasem menetluslik selgus aitab vältida olukordi, kus pärijad teevad otsuseid teadmatuses. See võib kokku hoida nii aega kui ka kulusid, mis muidu kaasneksid hilisemate vaidluste või vastutuse ulatuse selgitamisega. Kiirem menetluslik lahendus võib piirata võimalike kulude kasvu ja vähendada pärandvara väärtuse vähenemise riski. 6.2.5. Kokkuvõtvalt on kavandatud muudatuse mõju sõltuvalt sihtrühmast kas positiivne või puudub. Täitemenetlus muutub võlanõude täitmise aspektist tänu sellele kiiremaks, efektiivsemaks ja ökonoomsemaks, mis avaldab positiivset mõju kohtutäituritele ja sissenõudjatele. Samuti ei kaasne muudatusega otsest negatiivset mõju võlgniku õigusjärglasele. Muudatus võib küll kaasa tuua pärimismenetluse varasema algatamise ning vähendada ajapikendust otsuse tegemiseks, kuid ei halvenda pärijate õiguslikku seisundit ega suurenda nende vastutust. Pärijate vastutus pärandaja võlgade eest jääb endiselt piiratud pärandvara väärtusega ning sõltub pärandi vastuvõtmisest. Samuti ei mõjuta muudatus pärijate õigust otsustada, kas nad pärandi vastu võtavad või sellest loobuvad. 6.3. Kavandatav muudatus: täitemenetluse kulude kandmise korra täpsustamine erijuhtumite puhul Muudatusega kaasnev mõju: majanduslik mõju (mõju töö- ja halduskoormusele, kuludele ja tuludele) Muudatusest mõjutatud sihtrühmad: 1) kohtutäiturid – 35; 2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku; 3) pankrotihaldurid – 59. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ning järeldus mõju olulisuse kohta 6.3.1. Mõju kohtutäituritele – muudatused vähendavad süsteemset riski, et kohtutäitur jääb tehtud toimingute eest tasust ilma, ning tugevdavad kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse 38 põhimõtte tegelikku toimimist. Täitekulude ja põhitasu sissenõudmise selgem reguleerimine erinevates olukordades – sealhulgas pankrotimenetluses, sundtäitmisega ühinemisel, täitemenetluse peatamisel, nõude varasemal lõppemisel ning avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel – loob kohtutäituritele suurema õiguskindluse tasu laekumise suhtes. See omakorda toetab ametitegevuse jätkusuutlikkust ning vähendab vajadust kulukate ja ajamahukate õigusvaidluste järele nt pankrotihaldurite või menetlusosalistega. Kuigi mõnes üksikus aspektis võib töökoormus mõõdukalt suureneda (nt nõudeavalduste esitamise sagenemise tõttu), tasakaalustub see vaidluste vähenemise ja menetlusliku selguse suurenemisega. Kavandatavate muudatuste koondmõju kohtutäituritele on selgelt positiivne. Muudatused parandavad kohtutäiturite töökorraldust, finantsstabiilsust ja menetluslikku positsiooni täitemenetluses. 6.3.2. Mõju võlgnikele – võlgnike jaoks on muudatuste koondmõju valdavalt neutraalne kuni mõõdukalt positiivne. Muudatused ei suurenda võlgniku rahalisi kohustusi ebamõistlikult, vaid selgitavad ja ühtlustavad olukordi, kus täitekulud jäävad võlgniku kanda ka maksejõuetuse, täitemenetluse peatamise või nõude lõppemise korral. Enamasti ei too muudatused kaasa rahalist lisakoormust, vaid muudavad pankrotivara või täitemenetluses laekuva raha jaotust, suurendades samal ajal õigusselgust ja etteaimatavust. Mitmel muudatusel on ka võlgniku huve toetav toime, näiteks juhtudel, kus täitekulude katmisega vara müügist välditakse täitemenetluste edasist jätkumist ja lisakulude tekkimist. Täitekulude maksimummäärade fikseerimine ja aegumist reguleerivate sätete ühtlustamine vähendavad samuti võlgniku õiguslikku ebakindlust. Seetõttu võib muudatuste mõju võlgnikele pidada pigem väikeseks ja mõõdukalt positiivseks. Lapse elatise sundtäitmise menetluse alustamise tasu langetamine parandab elatise võlgniku võimekust tasuda elatist vabatahtlikult ka täitemenetluse ajal. 6.3.3. Mõju sissenõudjatele – sissenõudjatele avaldavad muudatused mõju peamiselt pankrotivara ja täitemenetluses laekuva raha jaotuse tasandil. Täitekulude suurem või selgem arvestamine võib mõningatel juhtudel vähendada sissenõudjale jaotatavat summat, kuid tegemist on üldjuhul väikese mõjuga, mis ei muuda sissenõudjate käitumismustreid ega nõua kohanemismeetmeid. Sissenõudjate positsioon täitemenetluses jääb üldjoontes samaväärseks ning muudatused ei halvenda nende õiguste järjekohta ega sisulist võimalust nõuet maksma panna. Vastupidi, mitmed muudatused toetavad võlausaldajate võrdset kohtlemist ning välistavad olukordi, kus ühe sissenõudja tegevus (nt menetluse põhjendamatu peatamine) kahjustaks ebaproportsionaalselt teiste sissenõudjate huve. Samuti ei kaasne sissenõudjatele otsest majanduslikku lisakoormust avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumise või täitemenetluse lõpetamise korral. Seega on muudatuste mõju sissenõudjatele pigem väike. 6.3.4. Mõju pankrotihalduritele – pankrotihaldurite jaoks on muudatuste koondmõju valdavalt neutraalne kuni mõõdukalt positiivne. Muudatused ei too kaasa olulist töökoormuse kasvu, kuna täitekulude ja kohtutäituri tasunõuete käsitlemine pankrotimenetluses muutub õigusselgemaks ning väheneb vajadus vaidlustada kohtutäiturite nõudeid. Kuigi nõudeavalduste arv võib suureneda, kuna kohtutäiturid hakkavad senisest aktiivsemalt oma nõudeid esitama, tasakaalustab seda vaidluste vähenemine ja menetluste sujuvam kulg. Muudatused ei avalda pankrotihalduritele otsest majanduslikku mõju ning toetavad pankrotimenetluse efektiivsust ja prognoositavust. Kokkuvõttes ei avalda muudatused 39 pankrotihalduritele olulist mõju, kuid parandavad menetluslikku selgust ja vähendavad praktikas esinenud ebakindlust. 6.3.5. Mõju halduskoormusele – täitekulude jaotuse täpsustamine vähendab halduskoormust nii sissenõudja kui ka võlgniku jaoks. Mida täpsemalt on sätestatud tasu kandmise kord, seda väiksem on vajadus oma õiguste kaitseks ja tekkinud eriarvamuste lahendamiseks esitada avaldusi ja kaebusi. Elatise sissenõudmist reguleerivate normide terminite ühtlustamine toob kaasa olulise halduskoormuse vähenemise võlgniku jaoks. Kuna õigusnormid sätestavad edaspidi selgemalt, millistel juhtudel on võimalik võlgniku suhtes kohaldada elatise sundtäitmise tõhustamiseks ette nähtud rangemaid menetlusnorme, väheneb võlgniku vajadus kaitsta oma õigusi normide ebaõige kohaldamise korral. See tähendab, et võlgnikud esitavad edaspidi vähem kaebusi kohtutäituritele ja kohtutele. Automaatne täitemenetluse lõpetamine vanemluskokkuleppe korral vähendab võlgniku halduskoormust. Edaspidi näeb õigusakt ette täitemenetluse automaatse lõpetamise juhul, kui kohtutäiturile esitatakse Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud hilisem vanemluskokkulepe, mis käsitleb lapse ülalpidamist või lapsega suhtlemist olukorras, mille kohta on varem tehtud kohtulahend või sõlmitud kokkulepe. Kuna lõpetamine ei eelda võlgnikult täiendavaid sisulisi toiminguid, piisab selleks lihtsast avaldusest ning menetlus ei sõltu teiste menetlusosaliste tegevusest. Lisaks langeb võlgniku jaoks ära vajadus taotleda täitemenetluse lõpetamist kohtus. Võlgniku kinnisasja suhtes läbiviidava täitemenetlusega ühinemise kord vähendab oluliselt sissenõudja halduskoormust. Kuna edaspidi loetakse sissenõudja sundtäitmisega ühinenuks vastava avalduse esitamisega, ei pea sissenõudja enam ootama kohtutäituri ühinemisotsust. Sissenõudja jaoks seisneb muudatuse eelis selles, et uus kord välistab vajaduse esitada korduvaid avaldusi sundtäitmisega ühinemiseks, mida varasema praktika kohaselt võis ette tulla. Ühtlasi väheneb vajadus kaitsta oma õigusi seoses sundtäitmisega ühinemise küsimustega. Uus kord vähendab ka võlgniku halduskoormust. Sundtäitmisega automaatne ühinemine ei välista võlgniku kaebeõigust, näiteks juhul, kui kohtutäitur peaks tegema ühinemise kohta keelduva otsuse. Uue korra kohaselt tuleb võlgnikul sellist laadi vaidlus läbida üksnes üks kord, samas kui varasema korra järgi võis selline vajadus tekkida korduvalt. 6.3.6. Kokkuvõtvalt avaldavad kavandatavad muudatused positiivset mõju täitemenetluse süsteemile tervikuna ning positiivset mõju igale sihtrühmale. Muudatustega kõrvaldatakse mitmed senised õiguslikud ebaselgused, vähendatakse vaidlusi, parandatakse menetluste efektiivsust ning tagatakse kohtutäituri ametitegevuse jätkusuutlikum finantseerimine. Negatiivne mõju menetlusosalistele on kas olematu või väga piiratud ning seda ei saa pidada oluliseks. 6.4 Kavandatav muudatus: kohtutäituri abidele pankrotihalduri kutse andmise võimaldamine Muudatusega kaasnev mõju: majanduslik mõju (mõju töö- ja halduskoormusele) Muudatusest mõjutatud sihtrühmad: 1) kohtutäituri abid – 23; 2) pankrotihaldurid – 59; 3) pankrotiõigusele spetsialiseeruvad kohtunikud - 30. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ning järeldus mõju olulisuse kohta 40 6.4.1. Mõju kohtutäituri abidele – muudatus loob kohtutäituri abidele täiendava kutsetegevuse võimaluse, võimaldades neil teatud tingimustel omandada pankrotihalduri kutse ilma täiendavaid eksameid või teste sooritamata. See laiendab nende professionaalseid väljavaateid ning võimaldab senisest paindlikumat karjäärimudelit vabakutseliste õiguskutsete süsteemis. Mõju on eeskätt positiivne. Kohtutäituri abidel, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (sh haridus, töökogemus ja eksami sooritamine), tekib reaalne võimalus laiendada oma tegevusvaldkonda pankrotimenetlusse. See võib suurendada nende sissetulekuvõimalusi, tugevdada kutsealast positsiooni ning motiveerida süvendama maksejõuetusalaseid teadmisi. Samal ajal suureneb nende vastutus ja töökoormus juhul, kui nad asuvad tegutsema pankrotihaldurina. See eeldab valmisolekut täita pankrotihaldurile seadusest tulenevaid kõrgendatud hoolsus- ja sõltumatuse nõudeid ning vältida huvide konflikti olukordi. Mõju on mõõdukas ning selgelt positiivne. Tegemist on vabatahtliku võimalusega, mis ei halvenda ühegi kohtutäituri abi õiguslikku seisundit, kuid avab täiendava professionaalse väljundi. Muudatus ei avalda negatiivset mõju neile kohtutäituri abidele, kes sooritavad kohtutäituri eksami alates 1. jaanuarist 2026 ning soovivad samuti saada pankrotihalduri kutset. Kahe eraldiseisva eksami – kohtutäituri ja pankrotihalduri – kogumaht ei erine eelduslikult kuni 31. detsembrini 2025 toimunud kombineeritud eksami mahust, mille käigus tuli ühtse kaasuse raames lahendada nii täitemenetluse kui ka pankrotimenetluse küsimusi. 6.5.2. Mõju pankrotihalduritele – muudatus laiendab pankrotihaldurite ringi ning suurendab konkurentsi kutsealal. Praktikas võib see kaasa tuua seniste pankrotihaldurite jaoks suurema konkurentsi nii määramiste kui ka menetluste osas, eeskätt piirkondades, kus haldurite arv on olnud piiratud. Samas on mõju tasakaalustatud. Arvestades, et pankrotihaldurite juurdekasv on olnud tagasihoidlik ning kohtutel on esinenud raskusi sobiva ja vaba halduri leidmisel, ei ole muudatuse eesmärk olemasolevat turgu ümber jaotada, vaid suurendada kogu süsteemi võimekust. Seetõttu võib muudatus vähendada üksikute haldurite ülekoormust ning soodustada menetluste kiiremat ja kvaliteetsemat läbiviimist. Kutsekvaliteedi languse riski ei ole alust eeldada, kuna kutse andmise eelduseks on juba sooritatud eksam ning piisav praktiline kogemus. Professionaalne standard säilib ning pankrotihaldurite suhtes kohaldatavad vastutus- ja järelevalvemehhanismid ei muutu. Mõju on mõõdukas. See suurendab konkurentsi, kuid arvestades valdkonna järelkasvuprobleemi, on muudatus süsteemselt tasakaalustav ning toetab kutseala jätkusuutlikkust. 6.5.3. Mõju pankrotiõigusele spetsialiseeruvad kohtunikele – muudatus mõjutab pankrotiõigusele spetsialiseeruvaid kohtunikke eeskätt kaudselt menetluse korralduslikus plaanis. Haldurite ringi laienemine suurendab kohtunike võimalusi valida menetluse eripärale vastav ning ajaliselt kättesaadav pankrotihaldur. 41 See võib vähendada menetluste algusfaasis tekkivaid viivitusi, mis tulenevad sobiva halduri leidmise raskusest. Samuti võib see kaasa aidata töökoormuse ühtlasemale jaotumisele haldurite vahel ning parandada menetluste üldist tempot. Kohtunike töö sisuline koormus ega pädevus ei muutu. Muudatus ei too kaasa täiendavaid menetlustoiminguid ega uusi otsustuskoormusi. Samuti ei muutu pankrotihalduri sõltumatuse või taandumise kontrollimise kohustus. Mõju on mõõdukas ja positiivne, väljendudes eelkõige menetlusökonoomia paranemises ning praktiliste takistuste vähenemises pankrotimenetluste algatamisel. 6.5.4. Kokkuvõtvalt on kavandatud muudatuse mõju - kavandatud muudatusel on süsteemselt positiivne mõju maksejõuetuse valdkonnale. See aitab leevendada pankrotihaldurite vähese juurdekasvuga seotud probleeme, suurendab spetsialistide ringi ning parandab pankrotimenetluste kättesaadavust ja kiirust. Muudatus ei too kaasa täiendavat riigieelarvelist koormust. Samuti ei vähenda see kutse omandamise kvaliteedinõudeid ega kahjusta menetlusosaliste õigusi. Kokkuvõttes on muudatuse mõju mõõdukas kuni oluline ning selgelt positiivne, toetades maksejõuetuse süsteemi jätkusuutlikkust ja tõhusust. Ülejäänud eelnõus kavandatavad muudatused on kas terminoloogilised või ei ole neil sisulist mõju, mistõttu pole nende mõju seletuskirjas hinnatud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi. Riigile ja omavalitsustele eelnõukohase seaduse rakendamisega tulusid ega kulusid ei lisandu. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta kehtivaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Muudatused on kavandatud õigusselguse tagamiseks ja ei too endaga kaasa sisulisi muudatusi ega eelda pikema üleminekuperioodi kehtestamist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Notarite Kojale, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Eesti Võlanõustajate Liidule, MTÜ-le Eesti Võlausaldajate Liit, Andmekaitse Inspektsioonile ja Maksejõuetuse teenistusele. __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.....“....................... 2026. a 42 (allkirjastatud digitaalselt) 43  EELNÕU 06.03.2026 Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui võlgniku surmast on möödunud kuus kuud ja pärimismenetlust ei ole selle aja jooksul algatatud, teavitab kohtutäitur sellest sissenõudjat, kellel on õigus kolme kuu jooksul pärast teate kättesaamist teatada kohtutäiturile kirjalikus vormis täitemenetluse lõpetamise või selle jätkamise soovist või pärimismenetluse algatamisest.”; 2) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kui sissenõudja teatab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt oma soovist täitemenetlus lõpetada, on kohtutäituril õigus lõpetada täitemenetlus kas tervikuna või osaliselt sissenõudja nõude osas ja jätkata täitemenetlust täitekulude osas. (4) Kui sissenõudja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul teatanud oma soovist täitemenetlust lõpetada või jätkata ning pärimismenetlust ei ole algatatud, on kohtutäituril õigus lõpetada täitemenetlus omal algatusel kas tervikuna või osaliselt sissenõudja nõude osas ja jätkata täitemenetlust täitekulude osas.”; 3) paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 42. Täitekulud täitedokumendi tühistamise korral (1) Täitedokumendi tühistamise korral jäävad täitemenetluse kulud kohtutäituri seaduses sätestatud ulatuses sissenõudja kanda. (2) Võlgnikul on õigus nõuda sissenõudjalt enne täitedokumendi tühistamist tasutud täitekulude tagastamist. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta.“; 4) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kui täitemenetlus peatatakse sissenõudja avalduse alusel, on kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust menetluse alustamise tasu, kantud täitekulude ja sissenõutavaks muutunud menetluse põhitasu osas. (5) Kui täitemenetlus peatatakse sissenõudja avalduse alusel, jätkab kohtutäitur sundtäitmisega ühinenud sissenõudja nõudel kinnisasja müüki. Võlgniku kinnisasi müüakse, kui selle väärtus ületab peatatud täitemenetluses sissenõutava summa suurust. Kohtutäitur hoiustab peatatud täitemenetluse sissenõudja nõude katteks vastava osa müügist saadavast rahast. Ülejäänud 1 müügist laekunud tulemi jaotab kohtutäitur sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel käesolevas seadustikus sätestatud korras.”; 5) paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 73 järgmises sõnastuses: „73) Riikliku perelepitusteenuse seaduse kohase vanemluskokkuleppe esitamisel, kui see asendab varasemat sama lapse kohta tehtud kohtulahendit või kokkulepet;”; 6) paragrahvi 132 lõike 12 kolmandas lauses asendatakse sõna „paragrahvis” sõnaga „lõikes”; 7) paragrahvi 132 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „on” sõnaga „lapse”; 8) paragrahvi 149 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui sissenõudja esitab kohtutäiturile avalduse sissenõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale pärast seda kui võlgniku kinnisasi on juba arestitud teise sissenõudja kasuks, siis teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud avalduse esitanud sissenõudja loetakse täitemenetlusega ühinenuks avalduse esitamisest alates. Ühinemisest keeldumise kohta teeb kohtutäitur viivitamata otsuse.“; 9) paragrahvi 149 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Ühinenud sissenõudjal on õigus nõuda kinnisasja müüki täitemenetluses, millega ühineti. Kinnisasja müügi korraldamata jätmisel toimub kinnisasja arestimise akti koostamine ja kinnisasja müük ühinenud pandipidajast või muu asja suhtes eesõigust omavast isikust sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetluses, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti.“; 10) paragrahvi 149 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Täiteasja menetlenud kohtutäitur edastab tema menetluses esitatud sundtäitmisega ühinemise avaldused ja otsused ühinemisest keeldumise kohta kinnisasja arestinud kohtutäiturile.“; 11) paragrahvi 149 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui kinnisasja müük toimub käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatud korras, edastab kinnisasja arestinud kohtutäitur tema menetluses esitatud sundtäitmisega ühinemise avaldused ja otsused ühinemisest keeldumise kohta müüki korraldavale kohtutäiturile. Sundtäitmisega ühinemise avalduste järjekord ei muutu. Kinnisasja arestinud kohtutäituri ning tema läbiviidava täitemenetluse sissenõudja nõuded rahuldatakse müügist saadud tulemi jaotamisel esimesel järjekohal pärast käesoleva seadustiku § 174 lõike 3 punktides 1, 2 ja 22 nimetatud nõudeid. (6) Sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril on õigus nõuda kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel tasu vastavalt kohtutäituri seaduses sätestatule.“; 12) paragrahvi 174 lõike 3 punkt 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „22) lapse elatise nõuded, sealhulgas lapse elatise maksete võlg, mis on sissenõutavaks muutunud ja sundtäitmisele esitatud, ning lapse perioodilise elatise nõude osa, mis on perehüvitiste seaduse § 57 alusel riigile üle läinud;”; 2 13) paragrahvi 217 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline soovib kaebuse suulist arutamist, peab ta seda kaebuses märkima.”; 14) paragrahvi 217 lõikeid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse 15 päeva jooksul alates kaebuse kättesaamisest. Kaebuse suulise arutamise korral teeb kohtutäitur motiveeritud otsuse 15 päeva jooksul alates kaebuse läbivaatamisest. Kohtutäitur toimetab otsuse menetlusosalistele kätte.” „(4) Kaebuse suulise arutamise korral vaadatakse kaebus läbi menetlusosaliste osavõtul kümne päeva jooksul alates kaebuse esitamisest. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja vähemalt kolm tööpäeva enne kaebuse läbivaatamist. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist.”; 15) paragrahvi 217 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 217 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui kohus kohustab oma otsuse või määrusega kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema, lahendab kohtutäitur kaebuse kirjalikus menetluses käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaegu järgides. Kaebuse lahendamise tähtaeg algab kohtu otsuse või määruse jõustumisest teadasaamisest arvates.”; 17) seadustikku täiendatakse §-dega 2171 ja 2172 järgmises sõnastuses: „§ 2171. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatava kaebuse sisu Kaebuses kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale märgitakse: 1) kaebuse esitaja ja olemasolu korral tema esindaja nimi ja aadress ning sidevahendite andmed; 2) täiteasja number; 3) andmed vaidlustatava otsuse või toimingu kohta; 4) kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud; 5) kaebuse esitaja selgelt väljendatud nõue; 6) vajaduse korral tõendid;7) kas menetlusosaline soovib kaebuse läbivaatamist suulises menetluses. § 2172. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemine (1) Kui menetlusosalise esitatud kaebuses on puudusi, mida saab kõrvaldada, määrab kohtutäitur tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui kohtutäituri määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, võib kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata. (3) Kui kohtutäitur ei jäta kaebust läbi vaatamata, vaatab ta kaebuse läbi tuginedes täitemenetluses teadaolevatele asjaoludele. 3 (4) Kui kohtutäitur on samas täiteasjas samadel asjaoludel esitatud kaebuse otsusega lahendanud ja otsus on jõustunud, jätab kohtutäitur kaebuse läbi vaatamata.“. § 2. Kohtutäituri seaduse muutmine Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda. Koja vastutus tekib juhul, kui: 1) kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku suhtes algatatud täitemenetluses kuue kuu jooksul rahuldada; 2) on välja kuulutatud kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku pankrot.“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „(61) Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada koja vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest riik. Riigi vastutus tekib juhul, kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik koja suhtes algatatud täitemenetluses kuue kuu jooksul rahuldada. (62) Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu.“; 3) paragrahvi 13 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „kohtutäituri ametitoimingud” sõnaga „täitemenetlused”; 4) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad „väljatrükk täitmisregistrist või väljavõte ametiteenuste raamatust” sõnadega „väljavõte täitetoimikust või ametiteenuste raamatust”; 5) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Koja ülesannete täitmise tagamiseks edastab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi iga täitemenetluse kohta vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruse § 19 lõikes 6 nimetatud andmed. Kohtutäitur vastutab edastatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja täielikkuse eest. (22) Kojal on õigus saada kohtutäiturilt ka muid täitemenetluse andmeid, mis on vajalikud koja ülesannete täitmiseks. (23) Kohtutäitur edastab andmed täitmisregistrisse ja täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi ühel ajal.”; 6) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas algatatud täitemenetluses, sealhulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise puhul, maksab menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik.“; 4 7) paragrahvi 32 lõike 2 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „muutub” sõnaga „menetluse”; 8) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas algatatud täitemenetluses muutub menetluse põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.“; 9) paragrahvi 32 lõikes 4 ja lõike 41 esimeses ja teises lauses, § 35 lõikes 1, lõikes 1 esitatud tabeli päises ja lõigetes 21 ja 22, § 36 lõigetes 11, 12, 2, 3 ja lõike 31 esimeses lauses, § 372 lõike 3 esimeses lauses, § 38 lõigetes 11, 12 ja 2, § 381 lõigetes 1 ja 2 ning § 401 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „kohtutäituri” sõnaga „menetluse”; 10) paragrahvi 32 lõike 41 teist lauset täiendatakse pärast sõna „pool” sõnaga „menetluse”; 11) paragrahvi 32 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, arvab kohtutäitur tulemist maha menetluse põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Juhul kui nõude rahuldamine toimub kohtutäituri vahenduseta, on kohtutäituril õigus saada menetluse põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõudjale nõude katteks laekunud summaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 12) paragrahvi 34 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 34. Täite- ja muu menetluse alustamise tasu”; 13) paragrahvi 34 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse § 30 lõike 1 esimese lause alusel menetluse alustamise tasu suurust määrates lähtub kohtutäitur käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määradest.”; 14) paragrahvi 35 pealkirja täiendatakse pärast sõna „sõltuvad” sõnaga „menetluse”; 15) paragrahvi 36 pealkirjas ja § 36 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Kindla põhitasu” sõnadega „Menetluse põhitasu kindla”; 16) paragrahvi 36 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sundvõõrandamistoimingute eest võetavat menetluse põhitasu maksab sundvõõrandi saaja.”; 17) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses: „§ 361. Kohtutäituri tasu ja täitekulud võlgniku pankroti väljakuulutamise korral Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on kohtutäituril õigus nõuda võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduses sätestatud korras järgmiste täitekulude rahuldamist: 1) täitemenetluse alustamise tasu; 2) sissenõutavaks muutunud põhjendatud täitekulud; 3) menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.“; 5 18) paragrahv 37 lõike 1 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on 100 eurot.“; 19) paragrahvi 37 lõike 2 esimest lauset, § 38 pealkirja ja § 381 pealkirja täiendatakse pärast sõna „makstav” sõnaga „menetluse”; 20) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Juhul kui sissenõudja esitab sundtäitmisele üksnes täitmisavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud lapse elatise maksete võla, ning ei taotle samas täitemenetluses tulevikus sissenõutavaks muutuvate lapse elatise maksete sundtäitmist täitemenetluse seadustiku § 23 lõikes 45 sätestatud korras, arvestatakse menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu käesoleva seaduse §-de 34 ja 35 alusel.“; 21) paragrahvi 372 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riik maksab kohtutäiturile tasu, kui täitmisel on kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue. Tasu makstakse ka siis, kui täitemenetlust lapse elatise sissenõudes viiakse läbi kuni laps täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohtutäituril on õigus tasu saada alates elatise sissenõudmise toimiku avamise kolmeteistkümnendast kalendrikuust.“; 22) paragrahvi 372 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „makstud” sõnaga „menetluse”; 23) paragrahvi 372 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „tasu” sõnadega „menetluse põhitasu”; 24) paragrahvi 38 lõike 1 sissejuhatavat lauset täiendatakse pärast sõna „täitmise” sõnaga „menetluse”; 25) paragrahvi 38 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „põhitasu” sõnaga „tasu”; 26) paragrahvi 38 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „makstava“ sõnaga „menetluse“; 27) seadust täiendatakse §-ga 402 järgmises sõnastuses: „§ 402. Menetluse põhitasu ja täitekulud sundtäitmisega ühinemise korral Sissenõudja nõude rahuldamisel täitemenetluse seadustiku §-s 149 sätestatud korras on sundtäitmisega ühinemise avalduse esitanud kohtutäituril õigus nõuda kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamisel menetluse alustamise tasu, sissenõutavaks muutunud põhjendatud täitekulude ja menetluse põhitasu nõude rahuldamist võrdeliselt sama täitemenetluse sissenõudja nõude rahuldamisele kuuluva summaga. Kohtutäituri tasu nõue asub sissenõudja nõudega samal järjekohal.“; 28) paragrahvi 41 lõige 1 kolmandat lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 6 „Kui nõue täideti samal päeval, kui toimetati kätte täitmisteade, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab täitemenetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu pooles ulatuses seaduses ettenähtust.“; 29) paragrahvi 41 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Lapse perioodilise elatise nõude menetluse lõpetamisel sissenõudja avalduse alusel maksab käesolevas lõikes kehtestatud tasud võlgnik.“; 30) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Täitedokumendi tühistamise korral maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu, sissenõutavaks muutunud täitekulud ja pool menetluse põhitasust.”; 31) paragrahvi 413 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 411 sätteid ei kohaldata täitemenetluse lõpetamisele täitemenetluse seadustiku §-de 202 ja 207 alusel.“; 32) paragrahvi 413 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse §-de 411 ja 412 sätteid ei kohaldata käesoleva seaduse § 412 alusel tehtud kohtutäituri tasu otsusest tuleneva menetluse põhitasu nõude sundtäitmise lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu. Tasu nõude täitmise aegumise tähtaja möödumisel lõpetab kohtutäitur omal algatusel täitemenetluse tasu nõude täitmise aegumise tõttu.”; 33) paragrahvi 461 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna „vallasvara” sõnadega „ja varalise õiguse“; 34) paragrahvi 54 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „aukohus (edaspidi aukohus)” sõnadega „ametikogu juhatus”; 35) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Koja ametikogu juhatusel on õigus järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kõrvaldamiseks teha kohtutäiturile ettekirjutus käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras.”; 36) paragrahvi 56 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kohtulahendist tuleneva kohtu korralduse või menetlusliku juhise täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.“; 37) paragrahvi 57 lõikes 3 asendatakse sõna „aukohtul” sõnadega „koja aukohtul (edaspidi aukohus)”; 38) paragrahvi 60 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse osade kaupa teatud tähtpäevadel kuni ühe aasta jooksul.“; 7 39) paragrahvi 78 punktist 12 jäetakse välja sõnad „ja pankrotihaldurite“; 40) paragrahvi 78 punkt 16 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Pankrotiseaduse muutmine Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega ja kohtutäituri asendamise õigusega kohtutäituri abi, kellele on koja poolt antud haldurina tegutsemise õigus.“; 2) paragrahvi 146 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõppenud täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitemenetluse kulud, välja arvatud täitemenetluse põhitasu.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 1934 järgmises sõnastuses: „§ 1934. Kohtutäituri abile haldurina tegutsemise õiguse andmine „(1) Käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka kohtutäituri asendamise õigusega ja kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäituri abile, kes sooritas kohtutäituri eksami kohtutäituri seaduse §-s 95 sätestatud korras enne 2026. aasta 1. jaanuari. (2) Alates 2026. aasta 1. jaanuarist kohtutäituri eksami sooritanud ja kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäituri abi peab halduriks tegutsemise õiguse saamiseks sooritama ka halduri eksami kohtutäituri seaduse §-s 95 sätestatud korras.“. § 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete alusel algatatud täitemenetlustes sunnivahendite rakendamisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku § 179 lõigete 2–23 alates 2022. aasta 1. septembrist kehtivat redaktsiooni.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“.................2026. a __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.....“....................... 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-0309 - Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 03.04.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2b4a617c-a71a-4271-8001-1fa27b82dab1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2b4a617c-a71a-4271-8001-1fa27b82dab1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main