Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (822 SE)

Teie 11.02.2026 nr 2-5/26-00309, Riigikantselei RIIGIKOGU/26-0192/- [email protected] 2T Meie 09.03.2026 nr 1.1-11/695-3 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (822 SE) Austatud riigisekretär Esitame Riigikantselei 11.02.2026 resolutsiooni täitmiseks seisukoha Riigikogu menetluses oleva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (822 SE) kohta. Eelnõul on küll hea eesmärk – seadusega teadusnõuniku ametikoha ette nägemisega ministeeriumides ja Riigikantseleis parendada teadmussiirde olukorda ning teadus- ja arendustegevusega seoses tehtavate poliitiliste otsuste kvaliteeti, samuti valitsuse, teadussektori ja ettevõtjate vahelist koostööd – kuid eelnõu on koostatud ebatäpsetel alustel, ei ole teostatav ja tooks kaasa olulise koormuse riigieelarvele, mistõttu ei ole võimalik seda toetada. Täiendavad põhjendused ja selgitused esitame eelnõus toodud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) muudetavate ja lisatavate sätete lõikes. 1. Paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolid” sõnaga „teadusnõunikud”. Nõustume, et valdkondlike ministeeriumide ja teadusnõunike nimetamine teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) osalistena on oluline. Tahame aga rõhutada, et teadusnõuniku ametikoha seadusesse sisse kirjutamine iseenesest ei lahenda teadmussiirde probleemi. Et seda lahendada, on ministeeriumide teadusnõunikud viimastel aastatel rakendanud kaasaegseid, süsteemseid ja kaasavaid koostöövorme teadlastega. Teadusnõustamine on toetav tegevus ning poliitikutel ning poliitikakujundajatel on alati õigus teadusnõu mitte kuulda võtta. Samas on oluline, et otsustajatel oleks olemas piisavalt sisendit teadmistepõhiste otsuste tegemiseks. Eelnõu algatajad toovad välja, et teadmussiire ei toimi hästi, kuid eelnõus ei ole välja toodud, millele see väide tugineb. Täpsustame, et ministeeriumid monitoorivad regulaarselt uuringute rakendatavust ning 2025. aastal viis ka ETAG läbi analüüsi1, mis uuris ministeeriumite rahastatud uuringute tulemuste kasutust. Tulemused näitavad, et 94% uuringutest on asutustes 1 Kroon, C. & Kree, H. (2025). Uuringute mõju poliitikale: kas riigi teadustellimused täidavad eesmärki? Tartu: Eesti Teadusagentuur. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kasutust leidnud. Uuringute tulemusi kasutatakse enim poliitikate rakendamisel – näiteks asutuste igapäevatöös (69%) ja riigi tööprotsessides (poliitikameetmete seire ja järelvalve) (39%). Poliitikate kujundamisel, st strateegiliste või seadusandlike dokumentide koostamisel, on kasutatud 53% uuringutest. 2. Paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Teadusnõunik on ministri alluvuses või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kes tegeleb teadusliku teadmuse vahendamisega ministrile ja teistele ametnikele.” Eelnõu seletuskirjas on esitatud faktiviga teadusnõuniku poliitilisuse kohta. Võimalik, et siin on segi aetud kunagised ministrite teadusnõunikud nt Kliimaministeeriumis, Haridus- ja Teadusministeeriumis ning RITA3 programmi raames värvatud teadusnõunikud2. RITA3 programmist toetatud teadusnõunikud on värvatud konkurssidega ning personalivaliku on teinud teadusnõuniku vahetu juht ja kantsler. Ei vasta tõele, et teadusnõuniku valik on olnud alati ministri otsus. Enamus täna tööl olevaid teadusnõunikke on töötanud mitme valitsuse ajal. Sellest tulenevalt ei ole võimalik eelnõust aru saada, kas soovitakse ministeeriumitesse luua uued täiendavad ametikohad või soovitakse ümber korraldada olemasolevaid RITA3 teadusnõunike ametikohti. 3. Seaduse täiendamine §-ga 91 – lõige 1. (1) Riigikantseleis ja iga ministri alluvuses töötab vähemalt üks teadusnõunik, kellel peab olema asjaomase valdkonna doktorikraad ja vähemalt viieaastane iseseisva teadus- või arendustöö kogemus. Eelnõu näeb ette, et teadusnõunikul peab olema asjaomase valdkonna doktorikraad, kuid ministeeriumite valitsemisalad on väga laiad. Näiteks Rahandusministeeriumis on kaks programmi (halduspoliitika ja rahatark riik), mis nõuab täiesti erineva taustaga teadlaste kaasamist. Viimastel aastatel on Rahandusministeeriumi töösse kaastatud peaaegu kõiki Eesti ülikoole ning panustanud on majandusteadlased, psühholoogid, kasvatusteadlased, riigiteadlased, arvutiteadlased, sotsiaalteadlased, õigusteadlased. Olgu siinkohal öeldud, et Rahandusministeeriumi valitsemisala mitmekesisus on võrdlemisi tagasihoidlik võrreldes nt Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Seega tähendaks eelnõu ettepanek väga paljude uute teadusnõunike ametikohtade loomist ning tippteadlaste ära toomist teadustöölt avalikku sektorisse. Leiame, et väiksese ja õhukese riigi puhul ei ole selline lähenemine mõistlik ega teostatav. Riigis on võetud suunaks tõhusam ja väiksem avalik sektor, samuti on oluline hoida kontrolli all avaliku sektori kulud. Tõhusam ja tulemuslikum on toetada kaasaegseid ning paindlikke koostöövorme ministeeriumite ja teadlaste vahel. Nii on võimalik keerulisi probleeme kiiremini lahendada, teadlased saavad panustada ühiskondlikult oluliste probleemide lahendamisse töötades teadustööks sobivas keskkonnas ja ökosüsteemis ning ei ole vaja tegeleda teadlaste ministeeriumisse sisseelamise ega ka teadustöösse rehabiliteerimise küsimusega. 4. Seaduse täiendamine §-ga 91 – lõige 2. 2 Kuigi RITA3 tegevus on lõppenud ja teadusnõunike ametikohti ministeeriumites struktuurivahenditest ei toetata, kasutatakse edaspidi selguse mõttes terminit RITA3 teadusnõunik, mis viitab ministeeriumis töötavatele mittepoliitilistele teadusnõunike ametikohtadele. 2 (2) Teadusnõunik: 1) planeerib ja korraldab teadus- ja arendustegevuse alast koostööd, 2) nõustab ministrit või Riigikantseleid tema vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse küsimustes, 3) toetab ministrit või Riigikantseleid teadus- ja arendustegevuse tellimisel, 4) vastutab asjaomases ministeeriumis § 9 lõike 2 punkti 1 alusel välja töötatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevuskava elluviimise eest, ning 5) täidab teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid. Ministeeriumide ülesanded TA ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel on välja toodud TAIKS § 9. Nende ülesannete eest vastutavadki ministeeriumites teadusnõunikud (RITA3). Sellest tulenevalt ei ole mõistlik seadusesse lisada täiendavat ülesannete loetelu, mis suures osas kattub juba seaduses väljatooduga. Erisusena ülesannete loetelus saab välja tuua ministri otsese nõustamise. Eelnõus on täpsustatud, et sõnastust „iga ministri alluvuses” on kasutatud eesmärgiga seostada teadusnõunik eeskätt ministriga (sh portfellita ministriga), mitte ministeeriumiga. Tahame siinkohal aga rõhutada, et ministeeriumi teenistujad töötavad muu hulgas ministri heaks, viies ellu tema prioriteete ja tegevusi. Teadusnõunik ei saa toetada ministrit TA tellimisel, kuna minister sellise tasandiga ei tegele. TA ja uuringute tellimine on sisuosakondade ülesanne ning seda tuge pakuvadki ministeeriumite teadusnõunikud (RITA3) sisuosakondadele. Eelnõu ütleb, et teadusnõunikul peab olema kõrge teaduslik tase, teisalt aga näeb ametiprofiil ette suure administratiivse koormuse. TAIKS määrab ministeeriumidele ka muid administratiivseid ülesandeid nagu rahastamise korraldamine, eelarve ja selle täitmise ülevaate koondamine ja edastamine Haridus- ja Teadusministeeriumile, teabe esitamine Eesti Teadusinfosüsteemis. Kas eelnõus välja toodud teadusnõuniku uus ametiprofiil eeldab ka nende töökohustuste täitmist? Siinkohal toome välja eelnõus oleva vastuolu – ühelt poolt kirjeldatakse soovi minimeerida poliitiliste kaalutluste mõju teadusnõuniku ametisse määramisel. Teisalt aga tehakse ettepanek ministrit nõustavate teadusnõunike ametikohtade loomiseks. Ministril on õigus oma nõunikke valida sarnasest maailmavaatest lähtuvalt. Seega, meie hinnangul selline lahendus pigem politiseeriks teadusnõuniku ametikoha. 5. Seaduse täiendamine §-ga 91 – lõige 3. (3) Teadusnõuniku valib avaliku konkursi korras teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus, moodustades selleks komisjoni, milles on esindatud Eesti Teaduste Akadeemia ja asjaomane ministeerium või Riigikantselei teadusnõuniku valimise korral Riigikantselei. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus esitab ettepaneku valitud teadusnõuniku ametisse nimetamiseks asjaomase ministeeriumi kantslerile või Riigikantselei teadusnõuniku valimise korral riigisekretärile. See lõige on vastuolus eelnõu § 3 täiendatud lõikega 6: „Teadusnõunik on ministri alluvuses või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kes tegeleb teadusliku teadmuse vahendamisega ministrile ja teistele ametnikele.” Sellisel juhul ei saa ministri alluvuses olevat teadusnõunikku ametisse nimetada ministeeriumi kantsler (eelnõu § 91 lõige 3). Lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 49 lõike 1 punktist 7, mille kohaselt on ministri pädevuses ministeeriumi juhina nimetada ametisse ja vabastada ametist ministrile vahetult 3 alluv nõunik või sõlmida ja lõpetada temaga tööleping, puudub ministrile vahetult alluva teadusnõuniku värbamisel avaliku konkursi korraldamise kohustus. Lisaks leiame, et eelnõus viidatud avaliku konkursi korraldus, kui see peaks selliselt jõustuma, sh selleks teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolt moodustatud komisjon, ei arvesta ministeeriumide vajadusi, selline lähenemine ei ole kooskõlas praegu kehtivate avaliku teenistuse seaduse (ATS) ega ministeeriumide värbamise ja valiku töökordadega. TAIKS muudatuste vastuvõtmisel tuleb viia vastavusse ka terve rida rakendusakte (seletuskirja rakendusaktide osas see ei kajastu). ATS § 10 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks ning ametnike värbamise ja valiku korra. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2012. a määrus nr 114 „Ametnike värbamise ja valiku kord“ sätestab, et konkursikuulutuse avaldab vaba ametikohta täitev ametiasutus (§ 2 lõige 4). Ministeeriumides täidetakse ametikohad neis kehtestatud värbamise ja valiku kordade alusel, kus värbamise ja valiku viivad üldjuhul läbi personali valdkonna töötaja ning värvatava teenistuja vahetu juht. VVS kohaselt nimetab minister ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile. Teised teenistujad nimetab ametisse või sõlmib töölepingu ning vabastab teenistusest ministeeriumi kantsler tuginedes ATS-ile ja töölepingu seadusele. Selline korraldus on vajalik, et organisatsioon saaks valida ametikoha vajadustest ja organisatsiooni väärtustest lähtuvalt sobivaima kandidaadi. Eelnõus on kirjas, et loodav komisjon otsustab nii teadusnõuniku kandidaadi sobivuse kui ka selle üle, mida loetakse igal eraldi juhul erialaseks valdkonnaks. Kui ministeeriumide koosseis muutub või või minister vahetub, on vajadusel korrektiivide tegemine ETAGi pädevuses. Näeme selles lähenemises riski – Eesti Teaduste Akadeemia ja ETAG ei tunne ministeeriumide ega Riigikantselei organisatsioone, mistõttu ei pruugi valituks osutuda sobivaim kandidaat. Kui personali valik teostatakse keskselt, võib tekkida olukord, kus valitakse „keskmiselt sobivad“ inimesed, mitte need, kes aitavad konkreetse organisatsiooni strateegiat ellu viia ning organisatsioonile lisaväärtust luua. 6. Seaduse täiendamine §-ga 91 – lõige 4. (4) Teadusnõuniku ametiaeg on kolm aastat. Teadusnõunik võib olla ametis kuni kaks ametiaega järjest. Eelnõu peamise eesmärgina on välja toodud teadusnõuniku ametikoha seadustamine ühtlustatult iga ministri alluvuses ja Riigikantseleis, et tagada nende ametikohtade püsimine ja järjepidevus pikema aja vältel. Teadusnõunike 3-aastasele ametiajale seatud nõuet on põhjendatud eesmärgiga tagada teadusnõunike rotatsioon ja ühtlasi, et teadusnõunikuna töötavad teadlased ei jääks liiga kauaks teadustööst eemale. Juhime aga tähelepanu, et pidev teadusnõunike vahetumine ei ole positiivne ministeeriumide valdkondliku TA korraldamise järjepidevusele. Eesti riigi strateegilise planeerimise raamistik (vt joonis 1) näeb ette pikemad tähtajad – valdkonna arengukavad kehtivad 7-10 aastat ning riigieelarve strateegia ning programmid, millest ministeeriumid oma tegevustes lähtuvad, kehtestatakse neljaks aastaks. Sellest raamist tulenevalt koostatakse ka ministeeriumide TA ja uuringute tegevuskavad neljaks aastaks. Siit järeldub, et teadusnõuniku ametisse nimetamisel kolmeks aastaks, ei ole tal võimalik lõpuni viia isegi enda poolt planeeritud TA tegevusi. Joonis1. Strateegilise planeerimise raamistik 4 Leiame, et sellise tähtaja määramine võtab arvesse vaid teadlaste vajadused – et teadlane saaks naasta võimalikult kiiresti teadustööle, kuid ei arvesta ministeeriumide vajadusi. Teadusnõunik tuleks eelnõu kohaselt otse teadusmaailmast ning avaliku sektori korralduse tundmaõppimiseks vajab seetõttu eraldi aega sisseelamiseks. Ministeeriumid peaksid pidevalt tegelema uute teadlaste mentorlusega. 7. Seaduse täiendamine §-ga 91 – lõige 5. (5) Teadusnõuniku ametiaja lõppedes makstakse talle kuue kuu jooksul igas kuus 50% tema senisest töötasust, kui ta ei jätka tööd teadusnõunikuna.” Toome välja, et ATS § 102 näeb ette hüvitised vaid ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral ühe kuu keskmise palga ulatuses ning ministeeriumi kantslerile tema teenistusest vabastamise korral koostöö mittelaabumise tõttu, mil talle makstakse hüvitisena põhipalka ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu põhipalk. Hüvitiste eesmärk on toetada inimest tööotsingu ajal. Teadusnõunikud aga pöörduksid ministeeriumist lahkudes eeldatavalt senise töö juurde tagasi. Töölt lahkumisel ei ole avalikus sektoris ette nähtud täiendavaid hüvitisi ning teadusnõunikele kohustusliku hüvitise määramine looks nii tööturul kui avalikus sektoris ebavõrdse olukorra teadusnõunike eelistamisel. Lisaks tekib ministeeriumil kohustus kanda samaaegselt nii ametis oleva teadusnõuniku kui organisatsioonist lahkunud teadlase kulud. Meie hinnangul moonutaks see tööturu olukorda ning looks riigieelarvele ebaproportsionaalselt suure lisakoormuse. 8. Paragrahvi 10 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „korraldab” sõnadega „koostöös teadusnõunikega”. Selle täienduse lisamine seadusesse ei too kaasa sisulist muudatust, kuna täna korraldavadki kogu ministeeriumi valitsemisala TA planeerimist ja elluviimist teadusnõunikud (RITA3). 2027. aastast alates, kui jõustub Strateegiliste Uuringute Programm, toimub TA tellimine suuresti läbi Eesti Teadusagentuuri. 9. Paragrahv 2. Seaduse jõustumine (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Ministeeriumide TA korraldus ja selle rahastamine on olulises muutuses. 1. jaanuarist 2027. a peaks alustama Strateegiliste Uuringute Programm (SUP) (hetkel määrus Haridus- ja Teadusministeeriumis koostamisel). See tähendab, et ministeeriumide teadusnõunikud tegelevad aktiivselt muudatuste elluviimisega – juba algatatud projektide lõpule viimisega või nende rahastamise jätkusuutlikkuse tagamisega, uute projektide üleviimisega SUPi, 5 lähteülesannete koostamisega. Tegemist on väga suure administratiivse ja ka sisulise töökoormusega, mis eeldab olulisi eelteadmisi. Leiame, et selline aeg oleks väga ebasobiv uute teadusnõunike ametisse seadmisel. 10. Seaduse mõjud Eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs on ebapiisav ning ei kajasta terviklikult seaduse tegelikku mõju ministeeriumide ega valdkondliku TA korraldusele. See mõju on selgelt alahinnatud. Teadusnõuniku ametikoha regulatsiooni muutmine ei ole pelgalt olemasoleva olukorra „kinnistamine ja ühtlustamine“, vaid mõjutab sisuliselt ministeeriumide valitsemisalade TA juhtimist, rollijaotust ja vastutust. Ministeeriumide valitsemisalad on laiad ja komplekssed ning üks teadusnõunik ei ole võimeline katma kogu valdkonna teadmusvajadust. Seetõttu eeldab regulatsioon kas ootuste ebarealistlikku tõstmist või täiendavate ametikohtade loomist. Küsitav on väide, et kavandatav regulatsioon suurendab tippteadlaste motivatsiooni asuda tööle ministeeriumisse. Praktika näitab (sh SEKMO meetme rakendamine avalikus sektoris), et tippteadlaste värbamine avalikku sektorisse on osutunud keeruliseks just seetõttu, et teadlaste esmane motivatsioon on teha teadustööd, mitte täita administratiivseid või koordineerivaid ülesandeid, mida paraku avaliku sektori töö eeldab. Lisaks ei nähtu mõjuanalüüsist, et eelnõu koostamisel oleks tehtud süsteemne ülevaade olemasolevast valdkondliku TA korraldusest ministeeriumides või analüüsitud RITA3 teadusnõunike praegust rolli, tööülesandeid ja ministeeriumide vahelist koostööd. Tegelikkuses toimib teadusnõunike võrgustik tihedas ministeeriumide üleses koostöös ning nende roll ei piirdu üksnes oma ministeeriumi-sisese nõustamisega. 11. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud Eelnõu koostamisel ei ole piisavalt hinnatud mõju riigieelarvele. Kui eesmärk on tagada sisuline teadusnõustamise võimekus suurtes valitsemisalades, tähendab see paratamatult rohkem kui ühe teadusnõuniku vajadust mitmes ministeeriumis. See omakorda toob kaasa püsikulude kasvu, mida mõjuanalüüsis ei käsitleta. Lisaks näeb eelnõu ette, et ministeerium peab katma nii ametisoleva teadusnõuniku kulud kui ka organisatsioonist lahkunud teadusnõuniku kulud poole aasta jooksul. Eelnõu näeb ette, et seaduse rakendamisel asub Eesti Teadusagentuur valima teadusnõunikke avaliku konkursi kaudu. Selleks eraldatakse ETAGile 10 000 eurot aastas. Seletuskirjast ei ole võimalik aru saada, kuidas need kulud on põhjendatud ning millisest eelarvest need kulud kaetakse. 12. Täiendavad faktivead ja täpsustused:  4-aastase TA tegevuskava peab esitama ka Riigikantselei (TAIKS § 9: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine ministeeriumis ja Riigikantseleis)  Teadusnõunik on tööl ka Justiits- ja Digiministeeriumis.  Akadeemilist vaatenurka on näitlikustatud 2020. aastal ilmunud Külli Sarapuu ja Leno Saarniidu teadsuartikliga Public Administration in Estonia: A Search for Identity. In: European Perspectives for Public Administration: The Way Forward (2020). Sellest ajast alates on valdkondlik teadus- ja arendustegevuse korraldus oluliselt muutunud – 6  ministeeriumid on keskendunud süsteemse ja kaasava koostöö arendamisele teadlastega, et võimalikult kiiresti ja paindlikult reageerida keerukatele probleemidele. Artikkel rõhutab samamoodi, et avalikus sektoris on vaja uuenduslikkust, loovust, paindlikkust ja võimekust lahendada keerukaid uusi probleeme. Väljakutsetele, küsimustele ja dilemmadele ei saa leida lahendusi ainult ekspertiisi pakkudes, vaid ka kriitiline olles ning probleemidele ja lahendustele alternatiivseid tõlgendusi esitades. Selleks on oluline tihe koostöö erinevate teadusvaldkondade ja distsipliinidega. Sellest tulenevalt on teadusnõuniku töö üks oluline osa teaduspoliitika koordineerimine. Seda aga mitte vaid oma ministeeriumi raames, nagu ekslikult eelnõu seletuskirjas välja on toodud, vaid ministeeriumide teadusnõunikud töötavad täna väga tihedas koostöös.  Eelnõus on välja toodud Hispaania näide. 2025. aastal korraldas ETAG teadusnõunikele õppereisi Hispaaniasse, et nende kogemusest õppida. Kinnitame, et eelnõu seletuskirjas välja toodud näide ei ole täielik, vaid välja on toodud vaid väike osa kogu Hispaania teadmistepõhise poliitikakujundamise ja teadusnõustamise ökosüsteemist. Sellise süsteemi loomine Eestis ei ole mõeldav. Hispaania teaduspõhise poliitikakujundamise ökosüsteemi kuuluvad: o kogu valitsuse ülest teadusnõustamise süsteemi koordineeriv ONAC, o ministeeriumide teadusnõunikud (kõrge kvalifikatsiooniga teadlased ONACi koordineerimisel); o teadusnõu toetusüksus (UAC)- kümneliikmeline analüütikute rühm, mis asub Hispaania Teadusnõukogus (CSIC) ja kelle ülesanne on koostada lühikese ajaga kiireid teadusülevaateid ja analüüse ONAC-i ja ministeeriumide tellimusel; o Teadlaste lühistažeerimised ministeeriumides; o Rakendusuuringute stipendiumiprogramm (Becas I+D) – ONAC-i algatatud rahastusskeem, millega eraldatakse stipendiume teadlastele või uurimisrühmadele, et viia läbi rakendusuuringuid, andmeanalüüsi ja poliitikakatseid riigiasutustele olulistel teemadel; o FECYT – Hispaania Teaduse ja Tehnoloogia Sihtasutus – Haridus- ja Teadusministeeriumi all tegutsev avalik sihtasutus, mis toetab teaduse ning avaliku sektori koostööd; o Riiklik Julgeolekuosakond (Departamento de Seguridad Nacional), kes koostöös ONAC-iga töötab selle nimel, et valmistada ette teaduspõhise nõustamise protseduurid eriolukordadeks ja kriisideks; o Teadusnõuande töörühm (Grupo de Trabajo de Asesoramiento Científico) – Foorum, mis ühendab viit peamist Hispaania teadusvõrgustikku (sh ülikoolid, teadusasutused, akadeemiad ja teadlaste ühendused) eesmärgiga koordineerida teadlaskonna panust poliitikakujundamisse; o CACTI – Teaduse, Tehnoloogia ja Innovatsiooni Nõukogu (Consejo Asesor de Ciencia, Tecnología e Innovación) – laiema koosseisuga alaline nõukogu, mille ülesanne on nõustada Hispaania valitsust teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika küsimustes ning osaleda TA strateegiate kujundamises; 7  o „Oficina C” – Kongressi juures 2021. aastal FECYT-i kaasabil loodud büroo, mis varustab seadusandjaid teaduslike faktide ja ülevaadetega aktuaalsetes poliitikaküsimustes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected] 8