dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 9. märts 2026
Seotud ettevõtted
Nortal AS (adressaat)
Viit
12.2-10/26-41/59-5
Registreeritud
9. märts 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Nortal AS
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-41
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎KÄRBITUDseisukoht-kulud.Nortal-RTK.2026-03-09.final.asice320 KB
  • 📎Lisa - Advokaadi ajaaruanne.pdf15 KB

Sisu (failidest)

KÄRBITUD VERSIOON / ÄRISALADUS EEMALDATUD Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 09.03.2026 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kaisa Poller Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm Maris Vutt, PhD Karolyn Krillo Rainis Loit Krete Hänman VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 40-26/295485 Riigihange: „Kaupade impordiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenr 295485) Vaidlustaja: Nortal AS Registrikood 10391131 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 Hankija esindaja: Riigihangete talituse juhataja Riina Loorpuu e-post [email protected] Kolmas isik: Cybernetica AS Registrikood 10140133 e-post [email protected] KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 2/5 - I MENETLUSE KÄIK 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 40-26/295485: Nortal AS („Vaidlustaja“) vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse („Hankija“) riigihankes „Kaupade impordiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenr 295485) Cybernetica AS („Kolmas isik“) pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale. 2. 03.03.2026 esitas Hankija oma vastuse vaidlustusele, taotledes vaidlustuse rahuldamata jätmist. Kolmas isik Vaidlustajale teadaolevalt vaidlustusele ei vastanud. 3. 04.03.2026 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 09.03.2026 (k.a) täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 4. Siinsega esitab Vaidlustaja, tõukudes Hankija vastusest vaidlustusele, oma täiendavad seisukohad. Ühtlasi sisaldab dokument Vaidlustaja menetluskulude nimekirja. 5. Käesolev menetlusdokument sisaldab paiguti Vaidlustaja ärisaladust (teave proovitöö sisu kohta), mistõttu on dokumendist vormistatud kaks versiooni: (i) terviklik versioon üksnes VAKO-le ja Hankijale; (ii) kärbitud versioon (ärisaladus eemaldatud) Kolmandale isikule. Vaidlustaja palub VAKO-l ja Hankijal Vaidlustaja ärisaladust mitte avaldada Kolmandale isikule ega kellelegi teisele. VAKO-le ja Hankijale mõeldud versioonis on ärisaladus tähistatud kollase taustaga, Kolmandale isikule mõeldud versioonis on ärisaladust sisaldavad kohad eraldi tähistatult kärbitud. Ühtlasi palub Vaidlustaja arvestada, et tema ärisaladus ei sisaldu mitte üksnes selles menetlusdokumendis, vaid ka tema proovitöö failis. Proovitöö ärisaladuseks olemist on Vaidlustaja põhjendanud vaidlustuses. II VASTUVÄITED HANKIJALE 6. Vaidlustaja leiab, et Hankija vastus ei kummuta vaidlustuses osutatud rikkumisi. Vastupidi, Hankija seisukohad kinnitavad, et ta on pakkumuste hindamise kriteeriume ja metoodikat kohaldanud vääralt ning ei ole mõistnud Vaidlustaja proovitööd õigesti. 7. Vaidlustaja jääb kõigiti vaidlustuses öeldu juurde ning tulenevalt Hankija vastusest täpsustab ja täiendab oma väiteid järgmiselt. Mitte ühtegi alltoodud avaldust või seda, kui allpool ei ole eraldi vastu vaieldud igale üksikule Hankija väitele, ei tohi tõlgendada kui nõustumist Hankija väidetega. A. Hankija õigustused dokumendiliigi C402 osas on paljasõnalised ja väärad 8. Vaidlustuses on selgitatud, et Hankija kriitika Vaidlustaja proovitöö aadressil seonduvalt CITES dokumendiliigiga C402 on põhimõtteliselt asjakohatu.1 Hankija on oma vastuse p-s 1.7 püüdnud seda pareerida väitega, et C402 „lisamine CERTEX talitlusreeglitesse /---/ [on] siiski teatud tingimustel vajalik“. Hankija on sealjuures viidanud Suuniste2 lk-le 133 ning Euroopa Komisjoni määruse 865/2006 art-tele 10 ja 22. Hankija vastus on ses osas nii paljasõnaline kui ebaõige. 9. Paljasõnalisus. Hankija väide on sisuliselt kontrollimatu. Hankija on lihtsalt asunud teatavale „seisukohale“, aga miks või millisel konkreetsel alusel, seda sisuliselt selgitatud ei ole. Nagu Vaidlustaja vaidlustuse p-s 18, on ka Hankija viidanud Suuniste lk-le 133. Erinevalt Vaidlustajast aga ei ole Hankija selgitanud, õieti millist lauset või lauseid ta sellelt leheküljelt silmas peab või kuidas toetab mistahes leid nimetatud leheküljel tema väidet. Sama kehtib Hankija viidete osas Euroopa Komisjoni määruse 865/2006 art-tele 10 ja 22. Millist lõiget või punkti neis paljude sätetega artiklites Hankija täpsemalt silmas peab, ei ole Hankija öelnud – see on jäetud Vaidlustaja ja VAKO aimata. 1 Vaidlustuse p 14–19. 2 Nagu defineeritud vaidlustuse p-s 15. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 3/5 - 10. Ebaõigsus. Suuniste lk 133 on mh kirjas lause „The TARIC Document Type Code 402 produces business error in all processes /---/“. Seega, C402 annab kõikides toimingutes nn errori. Seda arvestades on Hankija väide C402 lisamise vajalikkusest CERTEX talitlusreeglitesse vale ja arusaamatu. Sama kehtib Hankija lõppjärelduse osas, et kui C402 „ei ole sisse viidud IMPLUSS süsteemi süsteemsesse parameetrisse ja CERTEX talitlusreeglisse, ei toimi tollivormistus IMPLUSS süsteemis ka C400 ja C638 CITES dokumenditüüpide puhul“. Suuniste lk 133 lõik, millele on osutatud vaidlustuse p-s 18, kinnitab, et C400 ja C638 edukas toimimine ei ole takistatud C402 errorist. Hankija ei ole oma vastupidist väidet millegagi põhjendanud ega tõendanud. 11. Komisjoni määrusele 865/2006 tuginemine on ainetu. Määruse puhul on tegu õigusaktiga, mis sisaldab endas õiguslikke reegleid. Nii nt sätestab art 10 lg 1, millal on impordiluba kehtiv. Art 22 aga reguleerib seda, millised dokumendid peab importija loovutama piiritolliasutusele. Mõistetavalt ei sisalda antud määrus kui õigusakt mistahes reegleid või suuniseid IT-alastes küsimustes, sh selles osas, kuidas üks või teine tarkvara peab täpselt töötama (nt küsimus, kas ja millisesse talitlusreeglisse tuleb lisada mingi kirje). Õiguslik regulatsioon põhimõtteliselt ei kirjuta ette ega reguleeri täpseid IT-lahendusi. 12. Selguse huvides olgu veel rõhutatud, et Vaidlustaja ei kahtle ega vaidlusta, et dokument C402 ehk kolmanda riigi ekspordiluba või reekspordi sertifikaat on tervikprotsessis põhimõtteliselt vajalik. See on Vaidlustaja proovitöös ka selgelt kirjas. //ÄRISALADUS KÄRBITUD// Ka tuleb arvesse võtta, et proovitöö eesmärk oli leida ja pakkuda lahendusi ametnike tegevuste automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks ulatuses, milles see on võimalik (vt nt Lähteülesande p 4.a). Nagu ennist öeldud, Suuniste järgi ei ole C402 automatiseerimine võimalik, praegu tagastab see alati vea. B. Hankija põhjendused seoses dokumentidega C400 ja C638 moonutavad hanke- tingimusi ja proovitööd 13. Püüdes tõrjuda vaidlustuses esitatud kriitikat seonduvalt dokumendiliikidega C400 ja C638, on Hankija esmalt väljendanud arusaamatust, miks on Vaidlustaja viidanud proovitöö //ÄRISALADUS KÄRBITUD//.3 Vaidlustajale jääb omakorda arusaamatuks Hankija arusaamatus. Vaidlustaja ülesanne on end VAKO-le selgeks teha. See, et Hankija millestki väidetavalt kenasti aru sai, ei tähenda, et Vaidlustaja ei võiks ega peaks oma proovitööd VAKO-le lahti selgitama. Liiatigi, kuna Vaidlustajal puudub võime näha Hankija ametnike peadesse, ei saa Vaidlustaja kindel olla, mida Hankija Vaidlustaja proovitöös mõistis või ei mõistnud – eriti olukorras, kus Hankija on proovitööst lõppastmes ja kogumis valed järeldused teinud. Vaidlustuses ei olegi väidetud, et Hankija on //ÄRISALADUS KÄRBITUD// valesti mõistnud. Osutus nendele oli vajalik, näitamaks VAKO-le ära, kus on Vaidlustaja proovitöö asjasse puutuva osa korrektse mõistmise alguspunkt. 14. Järgmiseks on Hankija mõista andnud, et talle ei sobi asjaolu, et ta pidi Vaidlustaja proovitöö õigeks mõistmiseks „seostama eri punkte“.4 Selline väide on kummastav. Niisugune proovitöö nagu vaidlusalune on olemuslikult keeruline ja mahukas dokument, mida paratamatult tulebki lugeda süsteemselt ja pidades korraga silmas mitmeid asju. Sääraste dokumentide puhul on tavapärane, et struktuur näeb ette n-ö üldosa (mille hulka Vaidlustaja proovitöös kuulub nt ka //ÄRISALADUS KÄRBITUD// ning üha täpsemaks minevad eriosad, kusjuures – ja see on deduktiivse kirjutamise olemuslik tunnus – täpsemate ja detailsemate avalduste korrektne mõistmine eeldab eelnevat tutvumist üldisemate avaldustega. Kui Hankija soov oli saada proovitööd, kus iga üksik avaldus on n-ö tervikust sõltumatu ja autonoomne (st iga avaldust on võimalik õigesti mõista ilma et peaks teadma, mis on kirjas mõnel muul leheküljel), siis tulnuks selline nõue Hanke alusdokumentides selgesti välja tuua. See tähendanuks ilmselt seda, et proovitöö mahud kasvanuks olulisel määral ning need sisaldanuks palju tarbetuid kordusi ja lahtikirjutusi. Vastavalt juurdunud kohtupraktikale ei ole hankijal õigust pärast pakkumuste avamist välja mõelda uusi hindamise aluseid või 3 Hankija vastuse p 1.9. 4 Hankija vastuse p 1.11. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 4/5 - tõlgenduslikult tuletada varem avaldatud hindamismetoodikast nõudeid, mida see otsesõnu ette ei näe.5 15. Lähteülesande6 p-le 4.c.iii viitav Hankija argument, mis näib olevat tema peamine kaitseväide, moonutab mainitud sätte tegelikku sisu. Nimelt on Hankija oma vastuse p-s 1.11 väitnud, et Lähteülesande p 4.c.iii kohaselt tuli proovitöös välja tuua „kirjeldus, kuidas on konkreetne muudatus vajalik teha“. Nii see ei ole. Kõnealuse sätte täpne sõnastus, mida Hankija ei ole soovinud esitada, on järgmine: „c. Kaardistada CITES sertifikaadi kontrolli digitaliseerimisega kaasnevad muudatused koos põhjendustega: /---/ iii. muudatused CERTEX talitlusreeglites“. Seega on nõutud „põhjendusi“, mitte „kirjeldust“ – sel on oluline ja sisuline vahe. 16. „Põhjendama“ tähendab „millelegi põhjendust v. põhjendusi esitama, argumenteerima, midagi millegagi seletama v. õigustama, motiveerima“.7 Seevastu „kirjeldama“ tähendab „jutustades v. kirjutades kellestki v. millestki ülevaadet v. pilti andma“.8 Seega on pakkuja ülesanne kvalitatiivselt erinev sõltuvalt sellest, kas ta peab midagi „põhjendama“ või „kirjeldama“. Nii nt piisab tarkvara programmeerimisega seonduva sammu või otsuse põhjendamiseks sellest, et vastasel juhul tarkvara ei tööta soovitud moel. Seevastu asjaomase sammu või otsuse kirjeldamine läheb sellest kaugemale ja eeldab selgitust selle kohta, õieti mida ja kuidas täpsemalt tehakse. Lihtsustatud näitena: „põhjendus“ arvutile viirusetõrjeprogrammi paigaldamiseks on, et vastasel juhul on arvuti viiruste eest kaitseta; viirusetõrjeprogrammi paigaldamise „kirjeldus“ on aga samm- sammuline ülevaade sellest, milliseid toiminguid on vaja teha programmi edukaks installeerimiseks. 17. Eelöeldu on oluline, kuna esiteks tuleb riigihanke alusdokumentide tingimusi sisustada lähtuvalt seal kasutatud sõnade tavatähendusest.9 Teiseks tuleb hankedokumente tõlgendada läbi nn mõistliku isiku prisma.10 Lähteülesandes sätestatud „põhjendamise“ nõue, lähtudes selle sõna tavatähendusest ja mõistliku isiku arusaamast, ei kanna sellist laiendatud tähendust, mida näeb selles Hankija ja mida Hankija nimetabki, ilma selleks tekstuaalset alust omamata, „kirjeldamiseks“. Siingi on Hankija hankedokumentidest lubamatult tuletanud nõude (maksimaalsete hindepunktide eelduse), mida hankedokumendid selgesõnaliselt ette ei näe. 18. Märkimisväärsena ei ole Hankija väitnud – ja selleks puuduks ka faktiline alus –, et Vaidlustaja ei ole oma proovitöös põhjendanud dokumentidele C400 ja C638 uute reeglite loomist ning nende lisamist olemasolevatesse CERTEX talitlusreeglitesse. Nagu näidatud vaidlustuses (vt seal p 22 ja 23), on need põhjendused olemas ning kehtivate hanketingimuste raamistikus tuleks seda premeerida maksimaalsete hindepunktidega. 19. Olles öelnud eelnevat, on Hankija käsitlus ekslik ka sisulistel põhjustel. Nimelt „kirjeldab“ Vaidlustaja proovitöö jälgitaval ja rahuldaval määral ka seda, mis Hankija väitel on puudu jäänud. Nii on Vaidlustaja proovitöö //ÄRISALADUS KÄRBITUD//. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 20. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt. Sellega seonduvalt on allpool esitatud Vaidlustaja menetluskulude nimekiri (RHS § 199 lg 1). 21. Vaidlustaja on kandnud menetluskulusid koondsummas 5643,34 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 2560 eurot ning lepingulise esindaja kuludest summas 3083,34 eurot (km-ta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 12 h 20 min ulatuses tunnihinnaga 250 eurot (km-ta). Esindajakulude täpsem koosseis nähtub lisatud tabelist (advokaadi ajaaruanne). 5 Nt RKHKo 3-20-1198, p 19; TlnRnKo 3-15-2102, p 17; TlnHKo 3-25-2542, p 11. 6 Nagu defineeritud vaidlustuse p-s 15. 7 https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%B5hjendama&F=M 8 https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kirjeldama&F=M 9 TlnRnKo 3-17-1639, p 16; 3-18-657, p 15; VAKOo 16-22/244231, p 12. 10 TlnRnKo 3-24-1246, p 19; 3-23-2608, p 14; TlnHKo 3-25-1543, p 11. KÄRBITUD VERSIOON NOVE - 5/5 - 22. Seega taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja menetlus- kulud summas 5643,34 eurot. 23. Vaidlustaja taotleb esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksu- kohustuslane.11 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: Advokaadi ajaaruanne. 11 Vrd RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23. Tegevused Esindus VAKOs/kohtus (RH295485 Kaupade impordiformaalsuste IT) Kuupäev Töötaja Kommentaarid Kestvus Summa EUR 2/20/2026 2:12 PM MP Tutvumine kaasuse materjalidega ja nende esmane 1h 40m 416.67 analüüs, nõupidamine kliendiga 2/20/2026 6:39 PM MP Vaidlustuse koostamine, töö kliendi sisendiga 4h 00m 1,000.00 2/25/2026 11:16 AM MP Vaidlustuse täiendamine lähtuvalt kliendi tagasisidest 40m 166.67 2/26/2026 10:27 AM MP Vaidlustuse viimistlemine, eri versioonide vormistamine 20m 83.33 (täielik + kärbitud versioon) ja VAKO-le edastamine 2/26/2026 1:29 PM MP Tutvumine VAKO teatega vaidlustuse menetlusse võtmise 10m 41.67 kohta, suhtlus kliendiga 3/4/2026 6:35 PM MP VAKO kirjaliku menetluse teatega tutvumine, suhtlus 10m 41.67 kliendiga 3/6/2026 4:03 PM MP Tutvumine hankija vastusega ja selle analüüs; suhtlus 4h 50m 1,208.33 kliendiga ja kliendi sisendi analüüs; täiendavate seisukohtade koostamine 3/9/2026 1:53 PM MP Menetluskulude nimekirja ja vaidlustuse kärbitud versiooni 30m 125.00 koostamine 12h 20m 3,083.34 Monday, March 9, 2026 Lk 1/1
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel