Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus

Ministeeriumid Meie 06.03.2026 nr 8-1/1741-1 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise määruse eelnõu Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning lisatud adressaatidele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise määruse eelnõu. Ootame teie kooskõlastusi ja arvamusi 15 tööpäeva jooksul alates kirja kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri koos lisadega Lisaadressaadid: Riigikantselei Riigikogu Õiguskantsleri Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigikontroll Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Vabaühenduste Liit Eesti Koostöökogu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Ragnar Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise Instituut Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE Mõttekoda Praxis Eesti rakendusuuringute keskus Centar Arenguseire Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Keiti Roosbaum Katariina Kärsten 53888918 [email protected] 2  EELNÕU 27.02.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „, kontseptsioon“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Enne seaduseelnõu (edaspidi käesolevas peatükis ka eelnõu) väljatöötamist koostatakse väljatöötamiskavatsus, milles käsitletakse järgmist teavet ja põhjendusi: 1) lahendamist vajav probleem (edaspidi ka küsimus); 2) eesmärgid; 3) võimalikud lahendused, sealhulgas automatiseerimisel või tehisarul põhinevad lahendused; 4) võimalik mõju, sealhulgas hinnang halduskoormusele, ja koormuse suurenemise korral lahendus olemasoleva halduskoormuse vähendamiseks; 5) seaduseelnõu väljatöötamise edasine tegevus- ja ajakava; 6) muu küsimuse lahendamisel tähtsust omav teave.“; 3) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Väljatöötamiskavatsuse ja seaduseelnõu mõju osa koostamisel ning mõjuanalüüsi tegemisel, samuti seaduse mõju järelhindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ (edaspidi reglement) § 5 lõike 2 alusel kinnitatud mõju hindamise metoodikast.“; 5) paragrahvi 1 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „, kontseptsooni“; 6) paragrahvi 15 lõigete 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Selleks eelnõu keeletoimetatakse.“; 1 7) paragrahvi 15 lõike 2 teine ja kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Üht ja sama mõtet väljendatakse üldjuhul samas sõnastuses. Ühe ja sama mõiste tähistamisel välditakse eri terminite kasutamist.“; 8) paragrahvi 15 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Õigusakti eelnõu sõnastamisel väljendatakse normi kohustuslikkust kindla kõneviisiga, vältides üldjuhul käskivaid modaaltegusõnu. Välislepingu menetlemist käsitleva eelnõu sõnastamisel kasutatakse da-tegevusnime.“; 9) paragrahvi 19 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Üldtuntud tähiseid ja ametlikke või seaduses sätestatud lühendsõnu, -termineid ja -nimesid võib kasutada eelnõusse kavandatavas tabelis ja eelnõu lisades.“; 10) paragrahvi 19 lõikes 5 asendatakse sõna „lühendi“ sõnaga „lühendkuju“; 11) paragrahvi 20 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „EELNÕU“ sõnadega „ja eelnõu versiooni kuupäev“; 12) paragrahvi 27 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „leheküljenumbreid, näiteks: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris (ELT L 123, 17.05.2003, lk 42–46)“ tekstiosaga „dokumentide puhul, mis on ilmunud kuni 30. septembrini 2023, leheküljenumbrid“; 13) paragrahvi 27 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, näiteks: nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.07.2000, lk 1–112), muudetud direktiiviga 2005/77/EÜ (ELT L 296, 12.11.2005, lk 17)“; 14) paragrahvi 29 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, näiteks: nõukogu direktiiv 2011/85/EL“; 15) paragrahvi 29 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23)“; 16) paragrahvi 33 lõikes 3 asendatakse sõnad „Riigikogu häälteenamust“ sõnadega „Riigikogu poolthäälte enamust“; 17) paragrahvi 34 lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Samamoodi toimitakse sõna või tekstiosa väljajätmise korral.“; 18) määrust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses: „§ 391. Seletuskirja keelekasutus 2 Eelnõu seletuskirja keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. Selleks seletuskiri keeletoimetatakse.“; 19) paragrahvi 40 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõna „mõjud“ sõnaga „mõju“; 20) paragrahvi 40 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „rakendamisega seotud“ sõnadega „rakendamisest tulenevad“; 21) paragrahvi 42 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist on koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, märgitakse käsitletavas osas selle kooskõlastamise tulemus ja eelnõu vastavus väljatöötamiskavatsusele. Kui eelnõu erineb väljatöötamiskavatsusest, siis märgitakse ka mille poolest ja põhjendatakse erinevust. Kui väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, esitatakse selle kohta põhjendus.“; 22) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Seletuskirja käsitletava osa viimases alaosas esitatakse analüüs ja kokkuvõtlik hinnang eelnõu kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega.“; 23) paragrahvi 45 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Seletuskirja osas „Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele“ selgitatakse kokkuvõtlikult eelnõu seost Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas selgitatakse, kas eelnõu on vajalik Euroopa Liidu määruse, direktiivi või muu õigusakti riigisiseseks rakendamiseks. (2) Kui eelnõu on vajalik Euroopa Liidu õigusakti riigisiseseks rakendamiseks, esitatakse seletuskirjas viide selle õigusakti eelnõu kohta heakskiidetud Eesti seisukohtadele ja hilisematele seisukohtade muudatustele, samuti Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsile, kui see on koostatud. (3) Kui Euroopa Liidu õigusakt jätab liikmesriigile kaalutlusõiguse selle rakendamisel, selgitatakse kokkuvõtlikult tehtud valikuid, sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktis sätestatust rangemate nõuete kehtestamist. (4) Kui eelnõusse, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusakti riigisiseseks rakendamiseks, on kavandatud ka üksnes riigisisesest vajadusest lähtuvad sätted, esitatakse seletuskirja käsitletavas osas nende sätete loetelu. (5) Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisel lisatakse seletuskirjale Euroopa Komisjonis väljatöötatud vastavustabel, selle puudumise korral käesoleva eeskirja lisas esitatud vastavustabel. Euroopa Liidu määruse rakendamisel esitatakse seletuskirja käsitletavas osas loetelu määruse artiklitest, mille rakendamiseks on vaja Eesti õigust muuta.“; 24) paragrahvid 46 ja 47 sõnastatakse järgmiselt: „§ 46. Seaduse mõju 3 (1) Seletuskirja osas „Seaduse mõju“ antakse hinnang seaduse rakendamisel avalduvatele tulemustele ja mõjule. (2) Mõju analüüsimisel võetakse aluseks sisulised muudatused, mis vajaduse korral koondatakse. Alati tuuakse välja mõjutatud sihtrühmad. (3) Seletuskirja käsitletavas osas analüüsitakse kogu avalduvat mõju, arvestades eelkõige: 1) mõju julgeolekule ja turvalisusele; 2) majanduslikku mõju; 3) sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju iibele; 4) mõju digiühiskonnale; 5) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 6) mõju regionaalarengule; 7) mõju võrdsetele võimalustele. (4) Mõju hinnatakse tasakaalustatult, kirjeldades soovitud mõju kõrval ka muud otsest või kaudset mõju, sealhulgas riske ja määramatust. Kui seaduse rakendamine toob haldusvälistele isikutele uusi kohustusi või piiranguid või olemasolev halduskoormus suureneb, hinnatakse koormust võimaluse korral kvantitatiivselt. (5) Mõju hinnatakse teadmuspõhiselt, võttes arvesse nii tõenduspõhiseid allikaid kui ka muud olemasolevat teavet. Mõju hindamisel kasutatud allikatele viidatakse. Andmete, protsesside või muude seoste kirjeldamiseks võib kasutada infograafikat. (7) Õigusakti järelhindamine kavandatakse siis, kui seaduse rakendamisega kaasneb märkimisväärne risk või määramatus. Alati nähakse järelhindamise kohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. § 47. Seaduse rakendamisest tulenevad riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud (1) Seletuskirja osas „Seaduse rakendamisest tulenevad riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ antakse ülevaade seaduse rakendamise mõjust riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse kuludele ja tuludele ning selgitatakse rakendamiseks vajalikke tegevusi ja töökorralduslikku mõju. (2) Kui seaduse rakendamine mõjutab asutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või riigieelarvet, siis hinnatakse kulude ja tulude rahalist muutust ning esitatakse lisavahendite katmise allikas. Kui rakendamiseks on vaja lisavahendeid riigieelarvest, selgitatakse, millal plaanitakse neid taotleda. (3) Kui seaduse rakendamiseks on vaja arendada infosüsteemi või muud tehnoloogilist lahendust, tuuakse välja: 1) millised infosüsteemid või tehnoloogilised lahendused muutmist vajavad või milliseid uusi lahendusi on vaja luua; 2) kas lahenduses saab kasutada tehisaru võimalusi; 4 3) mis on muudatuste hinnanguline kulu ja kas on olemas vahendid arendustööde tegemiseks; 4) tööde esialgne ajaraam; 5) tööde riigipoolne vastutaja. (4) Kui seaduse rakendamine riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse kulusid või tulusid ei mõjuta, märgitakse see seletuskirjas.“; 25) paragrahvi 50 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 50. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade ja esindusorganisatsioonide kaasamine ning avalik konsultatsioon“; 26) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „huvirühmale“ tekstiosaga „, esindusorganisatsioonile“; 27) paragrahvi 58 tekstis asendatakse sõna „osundama“ sõnaga „osutama“ vastavas muutevormis; 28) määrust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses: „Käesoleva määruse 1. mail 2026 jõustunud nõuete täitmist kontrollib Justiits- ja Digiministeerium väljatöötamiskavatsuse ja seaduseelnõu puhul, mis saadetakse esmakordselt kooskõlastamisele 1. juulil 2026 või pärast seda.“; 29) määruse lisa „Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. mail 2026. a. Kristen Michal Peaminister Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Keit Kasemets Riigisekretär Lisa 5  Vabariigi Valitsuse määrus „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ Lisa Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel EL-i EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi Märge1 Kommentaarid õigusakti normi sisuliseks norm ülevõtmise rakendamiseks kohustuslikkus kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Artikkel, Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri lõige, valikuline lõige, punkt punkt 1Tähista lahter vastavalt: � Roheline – minimaalne ülevõtmine. � Kollane – kaalutlusruumiga ülevõtmine. 🔴 Punane – laiem ülevõtmine. 6  27.02.2026 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muutmise eelnõuga lihtsustatakse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) sisunõudeid, täpsustatakse mõju hindamise nõudeid seletuskirjas ning täiendatakse infot, mis tuleb seletuskirjas esitada Euroopa Liidu õiguse rakendamisel. HÕNTE-s on sätestatud nõuded Vabariigi Valitsuse koostatavatele seadus- ja määruseelnõudele ja nende seletuskirjadele, lisaks reguleeritakse HÕNTE-s VTK koostamist. HÕNTE kaudu tagatakse, et õigustloovate aktide ettevalmistamisel järgitakse hea õigusloome põhimõtteid, mis on heaks kiidetud Riigikogu otsusega „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“1 ning mille eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest lähtuv õiguskord. Eelnõukohaste muudatuste eesmärk on parandada mõju hindamise kvaliteeti, toetada varajast kaasamist, tõsta seletuskirja informatiivsust ning vähendada normitehnilist ebaselgust. Kokkuvõte peamistest muudatustest:  täpsustatakse mõju hindamise nõudeid, kaotades mõju olulisuse hindamise kohustuse ning nähes ette, et mõju hindamine peab olema tasakaalustatud, teadmuspõhine ja proportsionaalne. HÕNTE-sse tuuakse kohustused selgitada mõjuanalüüsis eelnõu sisulisi muudatusi ning määratleda sihtrühmad, uute mõjuvaldkondadena nimetatakse mõju digiühiskonnale ja võrdsetele võimalustele;  lihtsustatakse nõudeid VTK-s esitatavale infole, uuendusena lisatakse kohustus VTK koostamisel kaaluda, kas probleemi on võimalik lahendada automatiseerimise või tehisaru abil;  nähakse ette, et eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs ja kokkuvõtlik hinnang eelnõu kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega esitatakse edaspidi seletuskirja kolmanda osa alaosas;  täiendatakse nõudeid infole, mis tuleb seletuskirjas esitada kavandatava õigusakti vastavuse kohta Euroopa Liidu õigusele. Muu hulgas sätestatakse, et kui Euroopa Liidu õigusakt jätab liikmesriigile kaalutlusõiguse, tuleb selgitada õigusaktis sätestatust rangemate nõuete kavandamist;  täiendatakse nõudeid infole, mis seletuskirjas tuleb esitada, kui kavandatava seaduse rakendamiseks on vaja arendada riigi infosüsteemi. Edaspidi tuleb nimetada muutmist vajavad infosüsteemid, tööde hinnanguline kulu, ajaraam ja riigipoolne vastutaja ning hinnata, kas lahenduses saab kasutada tehisaru võimalusi;  sätestatakse, millal on tarvis eelnõusse kavandada õigusakti järelhindamine;  täpsustatakse normitehnikat ja õiguskeelt puudutavaid sätteid HÕNTE-s. 1 Riigikogu 12.11.2020 otsus „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“, Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine–Riigi Teataja. 1 Eelnõuga ei kavandata põhimõttelisi muudatusi Vabariigi Valitsuse õigusloome korralduses. HÕNTE nõuded on määruse enam kui 14-aastase kehtivusaja jooksul praktikas juurdunud ning ennast õigustanud. Loobutakse vaid kahest nõudest, mille puhul on praktika näidanud, et need ei täida enda esialgset eesmärki (kontseptsiooni koostamise nõue HÕNTE-s ning mõju olulisuse hindamise ja sellest tuleneva mõjude analüüsi aruande kohustus). Eelnõuga reguleeritakse vaid neid küsimusi, mille puhul on muutmisvajadus selge. On tõenäoline, et HÕNTE-t on vaja tulevikus uuesti muuta, arvestades riigi koosloome keskkonna kasutuselevõttu. Eelnõuga kavandatavate muudatuste otsene ja vahetu sihtrühm on ministeeriumides õigusakte ettevalmistavad ametnikud, kellel tuleb edaspidi arvestada uute nõuetega (eelkõige seletuskirja koostamisel, sh mõju hindamisel, ning VTK koostamisel). Kaudselt mõjutavad muudatused laia ringi institutsioone ja isikuid, kes puutuvad kokku eelnõu menetlemise või õigusakti rakendamisega. Kavandatavad muudatused ei mõjuta riigi ega kohalike omavalitsuste rahalisi vahendeid ning mõju ei ole ka inimeste, ettevõtjate või vabaühenduste halduskoormusele. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunikud Katariina Kärsten ([email protected]) ja Pilleriin Lindsalu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud sama talituse toimetaja Moonika Kuusk (teenistussuhe lõppenud). Seletuskirja sõnastuse täpsustamisel on osaliselt kasutatud ka tehisaru abi.2 1.3. Märkused Eelnõu tugineb koalitsioonilepingu aluspõhimõttele „Halduskoormuse asemel vabadused. Personaalsemad riigiteenused ja kesksed avaliku sektori halduskoormust vähendavad teenused“ ning koalitsioonileppe punktile „Peatame uue halduskoormuse juurdekasvu nii, et vältimatut uut halduskoormust lisava eelnõu korral koormust samal ajal ka vähendataks, et väljatöötamiskavatsuste ja mõjuhindamiste reeglid oleksid selgemad ja lihtsamad ning oleks selgelt aru saada Euroopa Liidu nõuete tegelik ulatus ning seaduseelnõude põhiseaduspärasus“. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ülesanne püstitatud järgmiselt: „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise eelnõu, sh VTK ja mõjuhindamise reeglite lihtsustamine, põhiseaduspärasuse analüüside koostamise nõuete täpsustamine, EL õiguse ülevõtmisel riigisisesest vajadusest tingitud muudatuste kohta andmete esitamise põhimõtete täpsustamine.“ Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.05.2025, 8. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu koostamisele eelnes VTK, milles kaardistati peamised HÕNTE probleemkohad ning pakuti välja lahendusi.3 Eelnõu vastab üldjoontes VTK-le, kuid ühe muudatusena on lisandunud kohustus kaaluda VTK koostamisel, kas probleemi on võimalik lahendada tehisaru või 2 Justiits- ja Digiministeerium peab oluliseks õigusloomeprotsessi läbipaistvust ning märgib ära, kui eelnõu või seletuskirja koostamisel on kasutatud tehisaru lahendusi. Soovitame sama praktikat rakendada ka teistel ministeeriumidel, et kujundada ühtne ja usaldusväärne õigusloometava. 3 VTK on leitav eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2b5ac471-8ff8-469e- b192-5622407aa7bd (13.01.2026). 2 automatiseerimise abil. VTK-le laekunud arvamused ja ettepanekud on koondatud tabelisse, mis on esitatud seletuskirja lisana (Lisa 1). HÕNTE muutmise protsess algas 2024. aasta augustis ministeeriumidele ja põhiseaduslikele institutsioonidele saadetud justiitsministri kirjaga, milles küsiti arvamusi ja ettepanekuid ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ning õigusloome tõhustamiseks.4 Peale kirja ja VTK-le laekunud tagasiside on HÕNTE muudatuste väljatöötamisel arvestatud ka eri kaasamiskohtumistelt saadud tagasisidega. HÕNTE-t muudeti viimati 2025. aasta mais eesmärgiga rakendada õigusloomes halduskoormuse tasakaalustamise reeglit, mis aitab paremini seirata uute õigusaktide mõju ettevõtjate, inimeste ja vabaühenduste halduskoormusele.5 Käesolev eelnõu keskendub õigusloome tõhustamisele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimesega muudetakse HÕNTE-t, teises sätestatakse määruse jõustumisaeg. Paragrahvis 1 esitatakse HÕNTE muudatused. HÕNTE § 1 pealkiri, lõiked 3, 4 ja 5 ning § 42 lõige 2 Muudatusega loobutakse õigusloomeprotsessis kontseptsiooni koostamisest. Kehtiva HÕNTE § 1 lõikest 3 tulenevalt koostatakse kontseptsioon pärast VTK kooskõlastamist, aga enne eelnõu väljatöötamist, ning seda tehakse seaduseelnõude puhul, millel on Eesti õiguskorras põhimõtteline tähendus. Praktikas on kontseptsioone koostatud väga harva, viimase kümne aasta jooksul aga üldse mitte. Kuivõrd kontseptsioon ei ole õigusloome praktikas tegelikku kasutust leidnud, siis eelnõuga loobutakse sellest etapist tervikuna. HÕNTE § 1 pealkirjast ja lõikest 5 jäetakse välja sõna „kontseptsioon“, lõige 3 tunnistatakse tervikuna kehtetuks ning § 1 lõige 5 ja § 42 lõige 2 sõnastatakse ümber selliselt, et sealt jääb välja sõna „kontseptsioon“. HÕNTE § 1 lõikest 5 jääb välja ka viide mõjude analüüsi aruandele, mida praktikas ei ole tehtud. HÕNTE § 1 lõige 1 HÕNTE § 1 lõige 1 sätestab aluse VTK koostamiseks, nähes ette, et seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks koostab eelnõu ettevalmistaja VTK. Lõike teise lausega sätestatakse nõuded VTK-s käsitletavale teabele. Eelnõuga muudetakse lõike sissejuhatava osa sõnastust, sätestades ühemõtteliselt, et enne seaduseelnõu väljatöötamist koostatakse väljatöötamiskavatsus. Kehtivat sõnastust võib tõlgendada nii, et VTK koostamise eesmärk seisneb vaid eelnõu vajaduse kooskõlastamises, millest võib omakorda järeldada, et VTK ei ole justkui nõutud siis, kui eelnõu vajaduses ollakse veendunud. Tegelikult on VTK üks peamisi funktsioone pakkuda välja võimalikud viisid, kuidas probleemi lahendada, olenemata sellest, kas lahendus on olemuselt regulatiivne või mitteregulatiivne. Tavapäraselt on VTK koostamisel selge, et kehtivat õigust tuleb muuta, kuid kuidas täpsemalt, see kujuneb edasise õigusloomeprotsessi käigus. Teine probleem kehtiva 4 Kiri pealkirjaga „Bürokraatiale vitsad peale“ ja sellele laekunud tagasiside on leitavad JDM-i dokumendiregistrist: Justiits- ja Digiministeeriumi avalik dokumendiregister (13.01.2026). 5 HÕNTE muutmise eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7eb6644f-2746-412d-9644-804f42dbe7a9. 3 sõnastuse juures on asjaolu, et selles viidatakse üksnes kooskõlastamisele, millel on Vabariigi Valitsuse reglemendi kohaselt kitsas tähendus – kooskõlastamiseks peetakse eelnõu või muu küsimuse esitamist teistele ministeeriumidele, Riigikantseleile või kohaliku omavalitsuse üksuste liidule kooskõlastamiseks.6 Praktikas on VTK aga oluline instrument haldusväliste isikute kaasamiseks. Seetõttu ei saa VTK funktsiooni piiritleda vaid kooskõlastamisega. Eelnõuga on kavas lihtsustada VTK sisunõudeid, tunnistades osa neist kehtetuks ja sõnastades mõned ümber. Eesmärk on suurendada õigusaktide koostajate jaoks VTK paindlikkust, et vähendada koostamisele kuluvat aega ning aidata seeläbi kaasa VTK sagedasemale kasutamisele. Osa sisunõuete kehtetuks tunnistamine ei tähenda, et seda infot edaspidi VTK- des üldse ei käsitleta. Juhendmaterjalide kaudu (mõjude hindamise metoodika, VTK vorm) suunatakse koostajaid endiselt kaaluma, millist teavet on konkreetsel juhul küsimuse lahendamisel oluline esitada. Näiteks kui kavandatav lahendus on Eesti õiguskorras uudne, võib olla hädavajalik analüüsida selle sobivust kehtivasse õiguskorda. Samal ajal ei teki teises olukorras küsimustki, kas lahendus õiguskorda sobib, ning sellisel juhul ei pea seda infot ilmtingimata esitama. Praktikas võib sageli näha, et VTK-s nenditakse vaid, et lahendus sobib kehtivasse õiguskorda, ilma järeldust sisuliselt avamata. Uue nõudena on kavas lisada kohustus VTK koostamisel kaaluda, kas probleemi saaks lahendada automatiseerimisel või tehisarul põhinevate lahenduste abil. Praktika on aastate jooksul näidanud, et nõuded VTK sisule peaksid olema võimalikult paindlikud, sest VTK üks peamisi väärtusi on huvirühmade varajane kaasamine ja informeerimine. Avatud valitsemise vaatest on oluline, et VTK oleks õigusloomeprotsessi tavapärane algus. Lõike 1 punkt 1 sõnastatakse ümber, nähes ette, et VTK-s tuleb käsitleda lahendamist vajavat probleemi. Välja jäävad viited valdkonnale ja sihtrühmale. Probleemistikku ei saa üldjuhul käsitleda ilma, et toodaks välja vastav poliitikavaldkond ning isikud, kes küsimust probleemina tajuvad. Kuid lisaks hõlmab probleemi määratlemine muid aspekte, mida kehtivas sõnastuses mainitud ei ole (nt põhjused ja tagajärjed, ulatus jm). Seetõttu piisab, kui HÕNTE-s on välja toodud üksnes kohustus esitada info lahendamist vajava probleemi kohta ning punkti täpsem sisu avatakse mõju hindamise metoodikas. See jätab VTK koostajale piisava otsustusruumi, millist infot on konkreetsel juhul probleemistiku kohta vaja esitada. Teatud õiguslike algatuste puhul ei tule reguleerimisvajadus siiski üksnes probleemist või probleemidest. Vajadus õigusnorme muuta võib tuleneda ka arenguvajadusest või -võimalusest, näiteks uut soodustavat teenust või tehnoloogilist lahendust võimaldav õigusnorm. VTK sisunõuded ei piira reguleerimisvajaduse selgitamist ka taolistel juhtudel. 6 Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 1 näeb ette, et enne ministri määruse andmist või õigusakti eelnõu või muu küsimuse Vabariigi Valitsusele esitamist kooskõlastatakse see teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Seaduse ja Riigikogu otsuse eelnõu kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga. Välislepingut käsitlev eelnõu kooskõlastatakse Välisministeeriumiga. Eelnõu, mis puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi, kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu korraldust, kooskõlastatakse üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga. 4 Punkti 2 sisu jääb samaks, kuid sõna „eesmärk“ asendatakse sõnaga „eesmärgid“ mitmuses. Täpsustus on pigem tehniline, kuid selle kaudu viidatakse asjaolule, et õiguslikul muudatusel on üldjuhul nii vahetu eesmärk (tulemuseesmärk) kui ka pikaajaline laiem eesmärk (mõjueesmärk). Eesmärgi käsitlus hõlmab neid mõlemaid. Täpsemalt selgitatakse eesmärkide määratlemist mõju hindamise metoodikas. Punkt 3 käsitleb võimalikke lahendusi VTK-ga tõstatatud probleemi(de)le. Punkti sõnastust muudetakse, jättes välja viite võimalike lahenduste võrdlemisele ja eelistatud lahenduse nimetamisele, ning lisatakse nõue kaaluda lahendusi, mis põhinevad automatiseerimisel või tehisaru rakendamisel. Automatiseerimisel või tehisarul põhinevad lahendused tuuakse eraldi esile, et suunata poliitikakujundajat iga õigusliku algatuse juures mõtlema nii-öelda digiriigi võtmes – kas probleemi oleks võimalik lahendada tehnoloogiliste vahenditega või kas tehnoloogiat saaks kasutada väljapakutud lahenduse tõhusamaks rakendamiseks. Tegemist on justkui kontrollimehhanismiga, mis aitab tagada, et kõik õiguslikud lahendused oleksid rakendatavad digiühiskonnas ja toetaksid selle arengut. Muudatusega rakendatakse õigusloomepoliitika põhialustes aastani 2030 kokkulepitud põhimõtet, et õiguslike lahenduste väljatöötamisel kaalutakse alati nüüdisaegsete tehnoloogiliste võimaluste kasutamist.7 Automatiseerimisel põhineva lahendusena käsitatakse lahendust, kus mingi tööprotsess toimub täielikult või osaliselt tehnoloogia abil, st infosüsteem võtab üle seni inimese tehtud rutiinsed tegevused. Tehisarul põhineva lahendusena mõistetakse masinõppe, suurte keelemudelite või muude tehisarumeetodite kasutamist andmete analüüsimiseks ja sisuloomeks, et toetada või automatiseerida otsustusprotsesse, menetlustoiminguid või muid tegevusi. Ei eeldata, et VTK-s pakutav lahendus peab tingimata olema tehnoloogiline, vaid pannakse kohustus analüüsida selle asjakohasust. Eesmärk on tuvastada, kas tehnoloogia abil on võimalik saavutada eesmärk või saab õigusnormi rakendada tõhusamalt või kasutajasõbralikumalt või vähendada asjaosaliste halduskoormust. Justiits- ja Digiministeerium pakub valitsusasutustele nõustamist ja metoodilisi juhendeid, sealhulgas tehnoloogiliste võimaluste varajast kaardistamist. Kavas on luua juhendmaterjalid ja korraldada koolitusi. VTK sisunõuete loetelust jäetakse välja kehtiva HÕNTE § 1 lõike 1 punktid 4–6 ja 8. Valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda (p 4), lahendus Eestiga sarnase ühiskonnakorralduse ja õigussüsteemiga riikides (p 5) ning kavandatava regulatsiooni kirjeldus ja ülesehitus (p 6) on info, mida sageli ei ole VTK etapis võimalik või otstarbekas esitada. Näiteks ei ole otstarbekas nõuda kavandatava regulatsiooni detailset kirjeldust, kui VTK raames alles kaalutakse eri lahendusviise. Mõjuanalüüside koostajatel on tekkinud küsimusi, milliseid riike peetakse silmas Eestiga sarnase ühiskonnakorralduse ja õigussüsteemiga riikide all. Puudub vajadus niivõrd üksikasjalike nõuete järele, mis ei peegelda VTK etapis hädavajalikku infot. Punkt 8 jäetakse välja mõju olulisuse hindamise nõude kaotamise tõttu (vt ka HÕNTE § 46 muutmise selgitus). 7 ÕPPA 2030 punkt 11 näeb ette, et õiguslike lahenduste väljatöötamisel kaalutakse alati nüüdisaegsete tehnoloogiliste võimaluste kasutamist ja loomist. Kõik õiguslikud lahendused peavad olema rakendatavad digiühiskonnas ja toetama selle arengut. 5 Punkt 4 sõnastatakse ümber nii, et VTK mõjuanalüüsis tuleb edaspidi käsitleda algatuse võimalikku mõju, sealhulgas seda, kas kavandatud lahendustega kasvab halduskoormus. Punkti 7 sõnastusega võetakse kokku kehtiva HÕNTE § 1 lõike 1 punktid 7 ja 71. Välja jäetakse nõue tuvastada mõju olulisus, lähtudes mõju esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Eelnõuga loobutakse olulisuse tuvastamise nõudest õigusakti mõju hindamisel, sest see ei ole enam kui kümneaastase praktika jooksul ennast õigustanud. Kuigi neli loetletud kriteeriumi – sagedus, ulatus, sihtrühma suurus ja riskid – on mõjuanalüüsi koostamisel sageli asjakohased ja sobilikud lähtepunktid, siis edaspidi viiakse need metoodika tasandile. Sõltuvalt algatusest võib mõjuanalüüs olla üles ehitatud ka teisiti. Punkti 5 sõnastust täiendatakse nii, et VTK-s tuleb esitada lisaks eelnõu edasise väljatöötamise tegevuskavale ka vastav ajakava. Kehtiva lõike sõnastuses on eelnõu eeldatavat valmimise aega ja regulatsiooni soovitavat kehtivusaega mainitud punktis 6. Sisuliselt tuleb ka edaspidi VTK-s kajastada, millises ajakavas soovitakse seaduse väljatöötamisel edasi liikuda, kuid sõnastus on varasemaga võrreldes üldisem ja paindlikum. Ajakava võib hõlmata eelnõu valmimise aega, kaasamiskohtumisi, eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist, seaduse jõustumist vm etappi. Tuleb siiski nentida, et VTK-s prognoositud ajakava sageli praktikas ei realiseeru, ning seetõttu pole põhjendatud ka detailsemate nõuete kehtestamine. HÕNTE § 15 lõige 1 ja § 391 – HÕNTE-t täiendatakse sõnaselge nõudega, et nii eelnõu kui ka seletuskiri tuleb keeletoimetada. Nõue ei ole uus, kuid seni on see olnud sätestatud kaudselt, HÕNTE § 41 lõike 3 punktis 2 sisalduva kohustuse kaudu märkida eelnõu seletuskirjas keeletoimetaja andmed. Sõnaselge nõudega keeletoimetada nii eelnõu kui ka seletuskiri paraneb õigusselgus. Keeletoimetamine on enesestmõistetav ja kohustuslik menetlusetapp õigusloomes, mis tagab õigustekstide selguse, ühetähenduslikkuse ja täpsuse. Lähtutakse keeleseaduse § 4 lõikest 1, mille kohaselt peab ametlik keelekasutus vastama eesti kirjakeele normile. HÕNTE § 15 lõike 2 teise ja kolmanda lause sõnastust muudetakse, et see oleks terminoloogiliselt ja keeleteaduslikult täpsem: sõna „väljend“ asemel kasutatakse sõna „sõnastus“, üldise sünonüümikeelu asemel räägitakse sellest, et sama mõistet tuleb tähistada sama terminiga. Sünonüümide vältimise nõue on adekvaatne siiski vaid oskussõnade ehk terminite puhul (mis kõige sagedamini on nimisõna kujul), mitte kogu seaduskeeles. Seaduskeeles nagu keeles üldiselt on sünonüümid loomulikud, eriti mis puudutab nt sidesõnu, kaassõnu ja tegusõnu (mõni üksik näide): „ja“ ja „ning“, „kohaselt“ ja „järgi“, „sätestama“ ja „ette nägema“, „tegema“ ja „teostama“ jne. Järjekindlust tuleb hoida just terminite kasutuses. HÕNTE § 15 lõige 3 sõnastatakse ümber, sest senise sõnastuse umbisikulise tegumoe nõue on ebaõnnestunud. Tegumood ei mõjuta seda, kuidas normi kohustuslikkust õigusaktis väljendatakse, tegumood võib olla nii umbisikuline kui ka isikuline. Õigupoolest on isikuline lause seaduskeeles lausa soositud (juhul kui lauses on tegija olemas). Uues sõnastuses kasutatakse sõnaühendit „käskivad modaaltegusõnad“, mille all mõeldakse väljendeid „peab (midagi tegema)“, „tuleb (midagi teha)“ ja „on kohustatud (midagi tegema)“. Välislepingu menetlemise eelnõu sõnastust puudutav lause muudetakse neutraalsemaks – kehtiv sõnastus, mis „lubab kasutada da-tegevusnime“, on ebaõnnestunud, sest mis tahes tekstis mingi grammatilise vormi keelamine või lubamine õigusaktiga ei ole võimalik. HÕNTE § 19 lõike 4 sõnastust muudetakse, et see oleks terminoloogiliselt ja keeleteaduslikult täpsem: sõnade „sõna-, termini- ja nimelühendid“ asemel kasutatakse sõnu „lühendsõnad, - 6 terminid ja -nimed“. Sõnad „sõnalühend“ ja „terminilühend“ on küll sõnade „lühendsõna“ ja „lühendtermin“ sünonüümid, kuid sõna „nimelühend“ tähendab ka algustähtedest koosnevat lühendit nimest või pealkirjast ja viitab otseselt eeskätt lühendile selle keeleteaduslikus tähenduses ehk tähele või täheühendile, mis kirjalikus tekstis asendab sõna või sõnaühendit (nt a 'aasta', EL) ja mille kasutust tuleks sama paragrahvi lõike 1 kohaselt seaduseelnõu tekstis vältida. Muudatus tehakse, et vältida vastuolu sama paragrahvi lõikega 1. HÕNTE § 19 lõike 5 sõnastust muudetakse, et see oleks terminoloogiliselt ja keeleteaduslikult täpsem: sõna „lühend“ asemel kasutatakse sõna „lühendkuju“. „Lühend“ viitab eeskätt tähele või täheühendile, mis kirjalikus tekstis asendab sõna või sõnaühendit (nt a 'aasta', EL) ja mille kasutust tuleks sama paragrahvi lõike 1 kohaselt seaduseelnõu tekstis vältida. Sõnaga „lühendkuju“ aga viidatakse iseseisva(te)le sõna(de)le, mis on moodustatud sõnaühendist, nii et sellest eemaldatakse mingi osa või osad. Muudatus tehakse, et vältida vastuolu sama paragrahvi lõikega 1. HÕNTE § 20 sätestab seaduseelnõu kohustuslikud elemendid. Punkti 1 järgi tuleb seaduseelnõu esimese lehekülje paremasse ülanurka teha märge „EELNÕU“. Eelnõu väljatöötamise käigus tekib eelnõust alati palju erinevaid versioone, millel on tavaliselt küll erinev failinimi, kuid tekstist endast ei pruugi olla arusaadav, millise versiooniga on tegemist. Selleks, et eelnõu lugejal oleks hõlbus eelnõu erinevaid versioone eristada, lisatakse kohustusliku elemendina eelnõu versiooni kuupäev teksti esimese lehekülje paremas ülanurgas oleva märke „EELNÕU“ juurde. HÕNTE § 27 lõiked 3 ja 4 ning § 29 lõiked 3 ja 4. Eelnõuga jäetakse HÕNTE tekstist välja näited Euroopa Liidu õigusaktide pealkirjade vormistamisest. Kehtivas tekstis olevad näited on aegunud, näiteks ei esitata Euroopa Liidu Teatajas enam avaldamismärke juures leheküljenumbreid, vaid selle asemel on viide avaldatud õigusaktile. Eelnõuga jäetakse aegunud näited HÕNTE tekstist välja. Edaspidi esitatakse ajakohased Euroopa Liidu õigusaktide pealkirjastamise vormistamise näited HÕNTE käsiraamatus. HÕNTE § 33 lõige 3. Kehtiv HÕNTE sätestab järgmist: kui Riigikogu häälteenamust nõudva seaduseelnõu rakendussätetesse on kavandatud Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva seaduse muudatused, siis märgitakse seletuskirjas, et seaduseelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Sätte alguses olev väljend „Riigikogu häälteenamus“ on eksitav, sest igasuguse seaduse vastuvõtmine eeldab Riigikogu häälteenamust. Seaduse vastuvõtmiseks vajalikust häälteenamusest rääkides kasutatakse põhiseaduses (PS) termineid „Riigikogu poolthäälte enamus“ (vt PS § 73) ning „Riigikogu koosseisu häälteenamus“ (vt PS § 104). Viidatud HÕNTE sättes on silmas peetud just poolthäälte enamust ehk nn lihthäälteenamust nõudvat seaduseelnõu. Seetõttu asendatakse sättes sõnad „Riigikogu häälteenamus“ sõnadega „Riigikogu poolthäälte enamus“. HÕNTE § 34 lõige 4 reguleerib olukorda, kus üht ja sama muudatust kavandatakse mitmesse sättesse. Niisugusel juhul esitatakse muudatus ühes muutmispunktis, loetledes kõik muudetavad sätted. HÕNTE sõnastus reguleerib sõnaselgelt üksnes asendamist, kuid praktikas on tekkinud küsimus, kas võiks või miks ei võiks kasutada samasugust konstruktsiooni ka väljajätmise puhul. Seetõttu täiendatakse sätet lausega, mille järgi tuleb ka ühesugused väljajätmised koondada ühte muutmispunkti. 7 HÕNTE § 391 lisamine on seotud § 15 lg 1 täiendamisega, vt § 15 lg 1 selgitusi. HÕNTE § 40 lõike 1 punktide 6 ja 7 muutmine on seotud §-de 46 ja 47 muutmisega, vt § 46 ja 47 selgitusi. HÕNTE § 42 lõike 2 sõnastusest jäetakse välja sõna „kontseptsioon“, vt täpsemalt HÕNTE § 1 pealkirja selgituste juures. HÕNTE § 43 lõige 21. Muudatusega pannakse eelnõu koostajale kohustus esitada seletuskirjas analüüs ja kokkuvõtlik hinnang eelnõu kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega. See hinnang ja analüüs tuleks esitada seletuskirja 3. osa „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ viimases alaosas. Analüüsi detailsusaste oleneb ilmselgelt eelnõu sisust ja eelnõus sisalduvate riivete intensiivsusest. Mida intensiivsem on eelnõuga kavandatav riive, seda põhjalikum peab olema põhiseaduspärasuse analüüs. Analüüs ei pea aga tingimata asuma 3. osa viimases alaosas, vaid selle võib esitada ka konkreetse sätte juures. Sellisel juhul tuleks põhiseaduspärasust käsitlevas alaosas esitada viide seletuskirja osale, kust on analüüs või selle osa leitav. Näiteks võib proportsionaalsustesti vajalikkuse juures viidata ka VTK-le, kus on võimalikke alternatiive pikemalt lahatud, või mõõdukuse hindamisel viidata mõjuanalüüsi selgitustele. On selge, et mitte igasuguse eelnõu puhul ei pea põhiseaduspärasust põhjalikult analüüsima. Minimaalne, mis tuleb seletuskirjas esitada, on hinnang selle kohta, kas eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, ning mõttekäik, kuidas selle järelduseni on jõutud. Täpsemad juhised selle kohta, millal ja kuidas põhiseaduspärasust analüüsida, avaldab Justiits- ja Digiministeerium oma veebilehel. HÕNTE § 45 käsitleb eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele. Paragrahvi sõnastust täpsustatakse ja ajakohastatakse eesmärgiga ühtlustada ning selgemini struktureerida seletuskirjas esitatavat teavet eelnõu seoste kohta Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse eesmärk on suurendada läbipaistvust, parandada õigusloome kvaliteeti ning tagada Euroopa Liidu õiguse rakendamisega seotud valikute selgem põhjendamine. Lõikes 1 sätestatakse üldnõue selgitada seletuskirjas eelnõu seost Euroopa Liidu õigusega. Sõnastust täpsustatakse, et hõlmatud on nii Euroopa Liidu määrused, direktiivid kui ka muud õigusaktid. Muudatuse eesmärk on tagada, et igas eelnõus hinnatakse süstemaatiliselt selle seost Euroopa Liidu õigusega, sõltumata sellest, kas tegemist on ülevõtmise, rakendamise või muu seosega (näiteks Euroopa Liidu õigusega kooskõla tagamine või selle täpsustamine). See aitab vältida olukordi, kus Euroopa Liidu õiguslik mõõde jääb seletuskirjas käsitlemata. Loobutakse praktikas mitterakendunud nõudest esitada eelnõu reguleerimisalaga seotud EL-i õigusaktide ja nende tõlgendamiseks vajaliku kohtupraktika loetelu. Samuti kaotatakse kohustus seletuskirja viiendas osas esitada uuesti rakendatava EL-i õigusakti number ja avaldamismärge, sest see info on leitav seletuskirja eelnevates osades. Lõikes 2 täpsustatakse, et juhul kui eelnõu on vajalik Euroopa Liidu õigusakti riigisiseseks rakendamiseks, tuleb seletuskirjas viidata:  eelnõu kohta heakskiidetud Eesti seisukohtadele;  nende seisukohtade hilisematele muudatustele; 8   Euroopa Komisjoni koostatud mõjuanalüüsile, kui see on olemas. Muudatuse eesmärk on tagada järjepidevus Euroopa Liidu otsustusprotsessis kujundatud seisukohtade ja riigisisese rakendamise vahel. Seletuskiri peab võimaldama hinnata, kas ja kuidas on riigisisesel tasandil järgitud varem kujundatud Eesti seisukohti ning milliseid muudatusi on vajaduse korral tehtud. Seejuures ei ole seletuskirjas vaja seisukohti ümber kirjutada, sellega ebamõistlikult seletuskirja mahtu suurendades, vaid esitada eelnõu seisukohast olulisim info. Minimaalselt tuleks seletuskirjas esitada veebilink, kust seisukohad ja nendega seotud info on leitavad. Lõikes 3 sätestatakse kohustus selgitada liikmesriigile jäetud kaalutlusõiguse teostamist. Kui Euroopa Liidu õigusakt jätab rakendamisel valikuvõimalusi, tuleb seletuskirjas kokkuvõtlikult põhjendada tehtud valikuid, sealhulgas olukordi, kus kehtestatakse Euroopa Liidu õigusaktis sätestatust rangemaid nõudeid. Muudatuse eesmärk on suurendada normiloome läbipaistvust ning vältida põhjendamatut ülereguleerimist (nn gold-plating). Selgitamiskohustus võimaldab hinnata, kas kaalutlusõigust on kasutatud proportsionaalselt, eesmärgipäraselt ja õiguspoliitiliselt põhjendatult. Lõikes 4 täpsustatakse Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise dokumenteerimist. Direktiivi ülevõtmisel tuleb lisada seletuskirjale Euroopa Komisjoni väljatöötatud vastavustabel. Kui sellist tabelit ei ole, kasutatakse HÕNTE lisas sätestatud vastavustabeli vormi. See tagab ühtse lähenemise ning lihtsustab nii riigisisest kui ka Euroopa Komisjoni järelevalvet direktiivide korrektse ja täieliku ülevõtmise üle. Määruse rakendamisel tuleb esitada loetelu määruse artiklitest, mille rakendamiseks on vaja Eesti õigust muuta. Kuna määrus on otsekohalduv, ei ole selle „ülevõtmine“ vajalik, kuid riigisisese õiguse kohandamine võib olla vajalik näiteks menetlusnormide, pädevusnormide või sanktsioonide sätestamiseks. Nimetatud loetelu tagab selguse selle kohta, millises ulatuses ja millistel põhjustel riigisisest õigust muudetakse. Eelnõuga täiendatakse ka HÕNTE lisa, millega kehtestatakse direktiivide ülevõtmisel kasutatav vastavustabeli vorm, lisades tabelisse värvikoodil põhineva vastavuse hindamise süsteemi (nn valgusfoori põhimõte). Muudatuse eesmärk on suurendada vastavustabelite selgust, võrreldavust ja läbipaistvust ning ühtlustada praktikat direktiivide ülevõtmise hindamisel. Kehtiva vastavustabeli vormiga võrreldes on tabelisse lisatud märke lahter, mis tuleb vastava värviga tähistada. Kommentaari lahtris tuleb värvivalikut lühidalt põhjendada. � Roheline – minimaalne ülevõtmine. Rohelisega tähistatakse säte siis, kui direktiivi säte võetakse üle üksnes miinimumnõuete ulatuses. Siia alla kuuluvad olukorrad, kus direktiiv jätab liikmesriigile valikuõiguse, millises ulatuses sätet rakendada, ja eelnõuga võetakse säte üle minimaalses ulatuses. Samuti tuleb roheliseks märkida olukord, kus direktiivi sätte ülevõtmine on direktiivi järgi kohustuslik ja liikmesriigil kaalumisruumi ei ole. Rohelisega tuleb tähistada ka selline direktiivi säte, mille puhul kehtiv õigus on juba direktiivi sättega kooskõlas ning seadust muuta ei ole vaja. � Kollane – kaalutlusruumiga ülevõtmine. Kollasega tähistatakse direktiivi sätted, mis ei liigitu ei rohelise ega punase alla. Siia jäävad näiteks järgmised olukorrad: 9  - Direktiivi säte jätab liikmesriigile valikuvõimaluse mitme samaväärse lahenduse vahel, näiteks kui direktiiv näeb ette nõude sätestada liikmesriigi vastutav asutus, kuid ei ütle ette, milline asutus see olema peab. - Miinimumnõue ei ole direktiivi sättest selgelt tuvastatav, näiteks kui direktiiv näeb ette sanktsiooninormid, kuid ei täpsusta, millises menetluses neid sanktsioone tuleks kohaldada. - Direktiiv annab võimaluse midagi lubada, kuid riik otsustab seda võimalust mitte kasutada. - Kehtiv Eesti õigus sätestab direktiivi nõuetega võrreldes rangemad nõuded või õrgemad standardid ning neid eelnõuga ei muudeta. 🔴 Punane – laiem ülevõtmine. Punasega tähistatakse direktiivi säte, mis võetakse üle laiemalt kui direktiivis ette nähtud miinimum. Siia liigituvad olukorrad, kus direktiivi sättes on olemas selgelt tuvastatav miinimum, aga eelnõuga minnakse sellest kaugemale, samuti olukorrad, kus eelnõu säte on direktiivi kohustuslikust nõudest ulatuslikum või rangem, näiteks kui nõuet kohaldatakse direktiiviga võrreldes suuremale sihtrühmale, laiemas ulatuses vmt. Ülevaatlikkuse ja selguse huvides võib eelnõu koostaja lisada tabelisse teisi värve. Sel juhul tuleb tabelis esitada ka vastava värvi selgitus. Oluline on märkida, et värvikood ei asenda sisulist selgitust, vaid on visuaalne abivahend, et vastavuse tase kiiresti tuvastada. Muudatuse eesmärk on parandada direktiivide ülevõtmise läbipaistvust, võimaldada kiiret ülevaadet vastavuse tasemest, toetada kvaliteetset ja ühtset praktikat ministeeriumide vahel ning hõlbustada riigisisest kontrolli. Värvisüsteemi kasutamine ei muuda direktiivide ülevõtmise sisulisi nõudeid, vaid täpsustab nende dokumenteerimise ja esitamise viisi vastavustabelis. HÕNTE § 46, milles on nõuded eelnõu seletuskirjas sisalduvale mõjuanalüüsile, sõnastatakse tervikuna ümber. Paragrahvi pealkirjas ja tekstis kasutatakse mitmuse (mõjud) asemel ainsust (mõju). Terminit „mõju“ kasutatakse ainsuses, kuna tegemist on abstraktse ja loendamatu nimisõnaga, mis tähistab nähtust või protsessi tervikuna. Seaduse mõju hindamisel käsitletakse normi üldist toimet ja selle avaldumist erinevates valdkondades, mitte eraldiseisvaid loendatavaid üksikmõjusid. Ainsus väljendab, et mõju on üks terviknähtus, millel on erinevad aspektid (nt majanduslik, sotsiaalne, keskkondlik mõju). Seetõttu on ainsuse kasutamine keeleliselt täpsem ja kooskõlas õiguskeele tavaga (nt „mõju hindamine“, „mõju analüüs“) ning tagab terminoloogilise selguse ja ühtsuse. Termini „mõju“ mitmuslikku vormi (mõjud) kasutatakse kehtivas HÕNTE-s ka teistes sätetes, kuid eelnõuga muudetakse seda üksnes §-s 46 ning § 40 lõike 1 punktis 6, kuna just nende sätete sõnastusest sõltub, kuidas nimetatakse seletuskirja vastavat peatükki ning millisel kujul käsitletakse mõju hindamise tulemeid. Teistes HÕNTE sätetes esinevat sõnakuju „mõjud“ ei muudeta, kuna mitmuse kasutamine neis ei takista sätte tähenduse mõistmist. Kehtiv § 46 sisaldab üpris vähe infot selle kohta, kuidas seletuskirja mõjuanalüüs koostada. Ainuke sisuline nõue on, et selgitama peab seaduse rakendamisest tulevat mõju kuues eri valdkonnas: sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majanduslik mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ning mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse 10 korraldusele. Loetelu on jäetud lahtiseks, mis tähendab, et sisuliselt tuleb hinnata igasugust otsest ja kaudset mõju. Muus ei anta HÕNTE §-s 46 suuniseid mõjuanalüüsi koostamiseks. Kui mõju hindamise süsteem enam kui 14 aastat tagasi loodi, oli selle keskne idee, et olulise mõjuga eelnõude puhul peab mõjuanalüüs olema põhjalikum võrreldes muude eelnõudega. Selleks nähti ette lahendus, et eelnõu koostaja peab esmalt hindama, kas eelnõuga avalduv mõju on oluline, ning kui ta tuvastab olulise mõju, tuleb seletuskirjale lisada veel ka mõjude analüüsi aruanne.8 Praktikas see regulatsioon ennast õigustanud ei ole ning aastate jooksul on taolisi aruandeid koostatud vaid üksikud. Juurdunud on tava, et mõjuanalüüs sisaldub seletuskirjas alati, ning üldjuhul on ka mõjuanalüüsi põhjalikkus proportsionaalne eelnõu mahuga. Seetõttu on kavas loobuda olulisuse tuvastamise nõudest ja põhjalikuma mõjuanalüüsi kohustusest. HÕNTE § 46 sätete rakendamist on kavas selgitada juhendmaterjalis „Mõju hindamise metoodika“, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse reglemendi alusel ning kehtinud alates 2012. aastast.9 Metoodika muutmine on eelnõu koostamise ajal käsil. Uuendamise eesmärk on tagada, et metoodika oleks HÕNTE-ga kooskõlas ning pakuks õigusloomega tegelevatele ametnikele selgeid juhiseid, kuidas VTK või eelnõu raames muudatuste mõju hinnata. Metoodika esialgne ülesehitus koos selgitustega on lisatud seletuskirjale (lisa 2). Mõju hindamise süsteemi ei ole kavas põhimõtteliselt ümber korraldada. Endiselt jäävad kehtima nõuded tuua välja mõjutatud sihtrühmad ning valdkonnad. Lisatakse kolm printsiipi, mida mõju hindamisel tuleb järgida, ning sätestatakse selgemad kriteeriumid, millal kavandada õigusakti järelhindamine. Lõikega 1 nähakse ette, et seletuskirja osas „Seaduse mõju“ antakse hinnang seaduse rakendumisel avalduvale tulemusele ja mõjule. Hinnangu andmine viitab sellele, et enne muudatuste rakendumist toimunud mõju hindamine on igal juhul prognoos ehk hinnang. Enne muudatuse rakendamist – või selle katsetamist – ei saa tuvastada põhjuslikku seost ega rääkida tegeliku mõju hindamisest. Lisaks eristatakse lõikes 1 tulemuse ja mõju hindamist. Tulemus on muudatuse otsene ja vahetu tulem või tagajärg, mõju seevastu pikaajaline ja struktuurset laadi muutus. Seaduse mõju hinnates tuleb käsitleda nii tulemusi kui ka mõju. Lõikega 2 nähakse ette, et mõju analüüsimisel võetakse aluseks sisulised muudatused, mis vajaduse korral koondatakse (esimene lause), ning et alati tuuakse välja mõjutatud sihtrühmad (teine lause). Sisulise muudatuse all mõeldakse ühe või mitme õigusnormi muutmist, millega soovitakse saavutada praktikas avalduvat tulemust või mõju. Sisuliste muudatuste selgitamine on mõju hindamise eeldus ehk teisisõnu ei saa mõju hinnata ilma, et selgitatakse, mis praktikas muutub võrreldes kehtiva olukorraga. Sisulisi muudatusi tuleb niikuinii käsitleda ka seletuskirja teistes osades, eelkõige sisukokkuvõttes ja eesmärgi osas. Nõue tuua analüüsis välja mõjutatud sihtrühmad ei ole iseenesest uus, kuid siiani tulenes see Vabariigi Valitsuse kinnitatud mõjude hindamise metoodikast. Nüüd tuuakse nõue määruse 8 Metoodika, kuidas tuleks mõju olulisus tuvastada, on ette nähtud mõjude hindamise metoodikas: Mõjude hindamise metoodika. 9 Mõjude hindamise metoodikat muudeti 2021. aastal. Juhendmaterjal kohaldub mitte üksnes õigusakti mõju hindamisel, vaid ka arengukavade koostamisel ja Eesti seisukohtade kujundamisel Euroopa Liidu asjades. 11 tasandile, kuna mõjutatud isikute kaardistamine ja nende arvuline hindamine on oluline info eelnõu edasiseks menetlemiseks, sh otsustamiseks. Lõikes 3 loetletakse peamised mõjuvaldkonnad, milles avalduvat mõju hinnatakse. Valdkondade loetlemise eesmärk on tagada, et ükski võimalik otsene või kaudne mõju ei jääks tähelepanu alt välja. See ei tähenda, et mõjuanalüüs peab olema üles ehitatud valdkondade lõikes, vaid et info oleks seletuskirjas esitatud. HÕNTE-s loetletud valdkondi täpsustatakse juhendmaterjalis „Mõju määratlemise kontrollküsimustik“.10 Esimese nelja valdkonna puhul – julgeolek, majandus, sotsiaalala ja digiühiskond – on tegemist laiade ning riigi jaoks oluliste poliitikavaldkondadega. Enamiku uute õigusaktidega kaasneb sotsiaalne ja majanduslik mõju, lisaks on viimastel aastatel suurenenud riigi julgeoleku tugevdamisele suunatud õiguslike algatuste hulk. Senisega võrreldes on täiesti uue valdkonnana kavas lisada loetelusse mõju digiühiskonnale11. Muudatuse eesmärk on tagada, et õigusliku algatuse puhul oleks teadvustatud, kas ja kuidas mõjutab see Eesti digiühiskonna arengut. Valdkond hõlmab selliseid teemasid nagu näiteks avalikud teenused, digiriik, tehisaru, küberturvalisus ja sideühenduste kvaliteet. HÕNTE-s esitatud loetelu viimased kolm valdkonda – keskkond, regionaalareng ning võrdsed võimalused – on Euroopa Liidu tasandil horisontaalsed põhimõtted, millega tuleb poliitikakujundamisel arvestada. Samuti on need riigisiseselt olulised jätkusuutliku arenguga seotud valdkonnad. Sõnastusliku muudatusena asendatakse loetelus viide demograafilisele mõjule viitega iibele. Muudatus on suuresti väärtuspõhine, osutades Eesti ees seisvale väljakutsele seoses rahvastiku vähenemise ja vananemisega. Sündivust mõjutab lai ring tegureid, millest vaid osa on sellised, mida riik saab mõne valdkonna poliitika kaudu mõjutada. Seda enam tuleb tähelepanu alla võtta algatused, millel võib olla sündivust mõjutav toime. Eelnõuga juhitakse senisest enam tähelepanu asjaolule, et analüüsida tuleb kogu avalduvat mõju, sõltumata valdkonnast või sihtrühmast. Põhimõte kehtib ka praeguse korra kohaselt, kuid nüüd on kavas see sõnaselgelt HÕNTE-s välja tuua (lõike esimene lause). Mõjuvaldkondade loetlemise peamine eesmärk on luua lähtekoht mõju igakülgseks tuvastamiseks, kuid lisaks juhitakse sellega tähelepanu Vabariigi Valitsuse jaoks prioriteetsetele küsimustele. Lõikega 4 nähakse ette tasakaalustatuse ehk objektiivsuse printsiip, mille kohaselt tuleb mõju hinnata tasakaalustatult, kirjeldades soovitud mõju kõrval ka muud otsest või kaudset mõju, sealhulgas riske ja määramatust. Printsiibipõhiste normide kehtestamine mõju hindamise nõuetes on senisega võrreldes uus lähenemine. Põhjus printsiipide sätestamiseks on asjaolu, et tulenevalt õiguslike algatuste väga erinevast ulatusest ei ole võimalik ette näha reegleid, mis iga muudatuste paketi puhul oleksid otstarbekad ja tagaksid kvaliteetse tulemuse. Kavandatav lähenemine jätab õigusloojale küllaltki suure otsustusruumi, kuidas mõjuanalüüs üles ehitada ja milliseid meetodeid kasutada. 10 Kontrollküsimustik on leitav JDM-i veebilehel, Mõjude määratlemise kontrollküsimustik | Justiits- ja Digiministeerium (13.01.2026). 11 Digiühiskonda võib defineerida kui ühiskonda, kus digitaalsed tehnoloogiad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad on igapäevaelu keskne osa. Digitehnoloogiad, andmed ja ühenduvus on lõimitud inimeste igapäevatoimingute, ettevõtluse ja riigivalitsemisega, et tõsta elukvaliteeti ja suurendada riigi konkurentsivõimet. 12 Objektiivsuse printsiibiga rõhutatakse, et mõju hindamisel peab arvestama nii soovitud ehk positiivset mõju kui ka negatiivset mõju ja riske. Õigusloome kaudu viib Vabariigi Valitsus ellu enda poliitikat ning juba sellest tulenevalt ei saa õigusakti mõju hindamine olla täiesti sõltumatu, kuid sellele vaatamata peab objektiivsuse püüdlus olema. Lisaks on seletuskirja teised osad suunatud peaasjalikult algatuse vajalikkuse põhjendamisele, mistõttu ei pruugita seal võimalikke puudusi ja riske välja tuua. Seega loob mõjuanalüüs võimaluse – aga ka kohustuse – vaadelda algatuse mõju tasakaalustatult. Objektiivsuse printsiibi juures on eraldi välja toodud kohustus selgitada, kas õigusaktiga lisanduvad haldusvälistele isikutele (ettevõtjatele, inimestele või kolmanda sektori organisatsioonidele) uued kohustused või piirangud või suureneb olemasolev koormus. Halduskoormuse all tuleks mõista õigusaktis sätestatud kohustusega kaasnevat koormust ja kulu ettevõtjatele, inimestele või kolmanda sektori organisatsioonidele. Kui see ei ole ebaproportsionaalselt ressursimahukas, tuleks halduskoormuse muutust hinnata kvantitatiivselt, st rahaliselt või ajaliselt. Lõikega 5 nähakse ette teadmuspõhisuse printsiip. Teadmuspõhisus hõlmab lisaks teadus- ja tõenduspõhisele teabele ka igasugust muud olemasolevat teadmist. Näiteks võib selleks olla huvirühmadelt laekunud tagasiside, muudatuse kontekst, oskusteave, eksperdiarvamus, rakenduspraktika, varasem kogemus jm. Seega tuleb mõju hindamisel arvestada igasuguse olemasoleva teabega, mis võib olla asjakohane, mitte üksnes akadeemiliste või rakendusuuringutega. Lõikes tuuakse välja, et mõju hindamisel kasutatud allikatele tuleb viidata, sama nõue on kehtivas HÕNTE-s. Uue lähenemisena on kavas sõnaselgelt välja tuua, et mõjuanalüüsis võib andmete, protsesside või seoste kirjeldamiseks kasutada infograafikat. Infograafika all mõistetakse erinevaid vahendeid andmete, protsesside ja seoste visualiseerimiseks, mis võimaldavad esitada infot lihtsustatud ja selgemal kujul. Enim kasutatakse visualiseerimiseks tabeleid, diagramme, protsessi- ja hierarhiajooniseid, kaarte, ajajooni, ikoone jm. Muudatuse eesmärk on suunata õigusaktide koostajaid rohkem kasutama visualiseerimise võimalusi olukordades, kus see aitab parandada seletuskirja arusaadavust. Lõikega 6 sätestatakse proportsionaalsuse põhimõte, mille kohaselt hinnatakse olulisema mõjuga muudatusi põhjalikumalt ja esmajärjekorras. Seejuures tasub rõhutada, et mõju olulisus on kontekstispetsiifiline ning ei HÕNTE-s ega mõju hindamise metoodikas ei ole kavas määratleda terminit „olulisus“. Eelnõuga kavandatavad muudatused võivad olla olulised kogumis või ka eraldiseisvalt, samuti võib mõju ühiskondlikul tasandil olla pigem marginaalne, kuid ühele kindlale sihtrühmale või valdkonnale siiski äärmiselt oluline. Proportsionaalsuse printsiibi keskne mõte on tagada, et hindamise käigus tuvastatakse justnimelt see mõju teravik, mille analüüsimisele suunatakse rohkem ressurssi (aega, raha, ekspertiisi). Selge sõnumi vaatest on oluline, et mõjuanalüüs oleks üles ehitatud proportsionaalselt: olulisemat mõju käsitletakse seletuskirjas esmajärjekorras (vastandina eelnõu struktuuril põhinevale järjestusele) ning peamised järeldused tuuakse seletuskirjas selgelt esile. Tasub rõhutada, et peamised mõjuanalüüsi järeldused tuleb esitada juba seletuskirja sisukokkuvõttes (HÕNTE § 41 lõike 2 punkt 3). Lõikega 7 sätestatakse, millistel juhtudel tuleb eelnõusse kavandada õigusakti järelhindamine. Järelhindamine kavandatakse siis, kui seaduse rakendamisega kaasneb suur risk või määramatus seoses rakendumise või tulemustega. Lisaks korratakse „Õigusloomepoliitika 13 põhialustes aastani 2030“ sätestatut, et alati nähakse järelhindamise kohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu VTK on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata.12 Ehk kokkuvõtvalt, järelhindamine tuleb kavandada kahel juhul: 1) eelnõukohase seaduse rakendamisega kaasneb suur risk või määramatus; 2) eelnõukohane seadus on olulise mõjuga, kuid kiireloomulisuse tõttu ei koostatud VTK-d. Kehtivas HÕNTE-s on kehtestatud mõningad nõuded järelhindamise aruande sisule13, samuti nõue, et järelhindamise kohustus tuleb esitada seletuskirjale lisatavas mõjude analüüsi aruandes14. Küll aga ei ilmne HÕNTE-st, millistel juhtudel tuleb järelhindamine üldse kavandada. Järelhindamine on poliitikakujundamise tsükli viimane osa, mis seob omavahel probleemi, mida soovitakse lahendada, ning saavutatud tulemuse. Kui õigusakti eelnõu mõjuanalüüs (ex- ante) hindab seda, milline on plaanitud muudatustega kaasnev soovitud ja soovimatu mõju, siis õigusakti mõju järelhindamine (ex-post) on vajalik selleks, et mõista, kas kehtestatud normid on oma eesmärgi täitnud või mitte. Järelhindamine on justkui eelnõu koostamise käigus tehtud mõjuanalüüside tagasisidesüsteem. Järelhindamist tehakse teisteski poliitikakujundamise protsessides, eelkõige arengukavade ning struktuurivahenditest rahastatud poliitika elluviimisel. Kui õigusakti muudatus on vahetult seotud mõne arengukavast tuleneva tegevusega, on põhjendatud hinnata selle mõju arengukava hindamise käigus. Samas võib järelhindamine olla vajalik ka juhtudel, kus õiguslik muudatus ei ole seotud ühegi hinnatava arengudokumendiga. Kindlasti ei oleks mõistlik sätestada järelhindamise kohustust kõikides – ega isegi mitte enamikus – eelnõudes. Näiteks ei ole seda asjakohane nõuda tehniliste ja üksiktegevust reguleerivate nõuete puhul või olukordades, kus nagunii toimub regulaarne seire (nt liiklusõnnetuste statistika, keskkonnaseire). Samuti ei pruugi järelhindamine olla mõttekas mõne väärtuspõhise otsuse puhul, kus eesmärk ei ole üheselt mõõdetav ning regulatsioon ja tulemus ei ole kausaalses seoses. Seetõttu on säte kavandatud nii, et järelhindamise kohustuse üle otsustamine oleks paindlik ning arvestaks konkreetse eelnõu sisu, valdkonda ja eesmärki. HÕNTE § 47 sätestab nõuded seletuskirja seitsmendale osale, milles käsitletakse infot seaduse rakendamise mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevustele ning kuludele ja tuludele. Paragrahv sõnastatakse tervikuna ümber, kuid selle eesmärk ja põhisisu jäävad üldjoontes samaks. Paragrahvi pealkirjas asendatakse sõnad „rakendamisega seotud“ sõnadega „rakendamisest tulenevad“. Praegu kehtiva § 47 pealkirja sõnastuse tõttu tekib valeseos „seaduse rakendamisega seotud riik ja kohalik omavalitsus“. Pealkirja ümber sõnastades saab sellist valeseost vältida. Lõike 1 sisu laiendatakse, sätestades, et seletuskirja osas „Seaduse rakendamisest tulenevad riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ antakse ülevaade seaduse rakendamise mõjust riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse kuludele ja tuludele ning selgitatakse rakendamiseks vajalikke tegevusi ja töökorralduslikku mõju. Võrreldes kehtiva sõnastusega 12 Riigikogu 12.11.2020 otsus „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ (ÕPPA), p 12.4.1. 13 Vt HÕNTE § 1 lõige 6. 14 Vt HÕNTE § 46 lõike 3 punkt 7. 14 tuuakse juba lõikes 1 välja, et lisaks kuludele tuleb anda ülevaade mõjust tuludele. Samuti on lisatud viide töökorralduslikule mõjule, mis oli varem HÕNTE § 46 lõike 1 punktis 6. Kehtiva HÕNTE § 47 sõnastuse puhul on tähelepanu juhitud probleemile, et see justkui ei kohusta selgitama eelarvelist mõju olukorras, kus muudatuse tulemusena riigi jaoks kulud või tulud vähenevad. Kehtiv sõnastus viitab üksnes rakendamiseks vajalikele kuludele ning rakendamisega saadavatele tuludele. Kavandatava sõnastusega tagatakse, et seletuskirjas tuleb kajastada mõlemas suunas mõju nii tuludele kui ka kuludele. Võrreldes kehtiva sõnastusega on lõikesse 1 tõstetud viide kohaliku omavalitsuse üksustele ja neile avalduvale eelarvelisele ja töökorralduslikule mõjule, mis oli varem sätestatud lõikes 2. Arvestades kohaliku omavalitsuse autonoomiat, sh finantsautonoomiat, peaks mõju kohalikule omavalitsusele käsitlema samuti üldreegli tasandil. HÕNTE § 6 lõige 2 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse kavandamisel tuleb eelnõus nimetada, kas kohustus on kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandav riiklik kohustus, millega seotud kulud kaetakse eraldisega riigieelarvest. Seletuskirja seitsmendas osas tuleb anda ülevaade, kas eelnõu sisaldab riiklikke kohustusi kehtestavaid sätteid. Lõikega 2 täpsustatakse, mis info tuleb seletuskirjas esitada eelarvelise mõju kohta. Kui seaduse rakendamine mõjutab asutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või riigieelarvet, siis hinnatakse kulude ja tulude rahalist muutust ning esitatakse lisavahendite katmise allikas. Kui rakendamiseks on vaja lisavahendeid riigieelarvest, tuleb selgitada, millal plaanitakse neid taotleda. Esiteks sisaldab lõige täpsustust, et eelarvelist mõju tuleb hinnata olenemata sellest, kas see avaldub asutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või riigieelarve tasandil. Kehtiva HÕNTE § 47 sõnastus viitab üksnes riigiasutustele (lõige 1) ja kohaliku omavalitsuse üksustele (lõige 2). Muudatusega soovitakse hõlmata kõiki avaliku sektori asutusi, mitte üksnes riigiasutusi, ning tuua selgelt välja kohustus hinnata mõju riigieelarvele. Tasub märkida, et muudatus, mis mõjutab kulusid või tulusid asutuse tasandil, ei pruugi mõjutada vahetult riigieelarvet, samuti vastupidi. Hinnata tuleb tulude ja kulude rahalist muutust. Võimaluse korral selgitatakse mõju tegevuspõhisele eelarvele, tuues välja, millised programmi tegevused on muudatustega seotud. Jätkuvalt tuleb seletuskirjas esitada lisavahendite vajaduse korral nende katmise allikas, kuid lisandub kohustus selgitada, millal plaanitakse neid vahendeid taotleda. Muudatuse eesmärk on tagada, et eelnõu koostamisel mõeldakse senisest paremini läbi õigusaktist tulenev lisavajadus ning selle taotlemine. Igal juhul tuleb eelnõu koostajal arvestada, et kui riigieelarvest lisavahendeid ei eraldata, tuleb lisavajadus katta eelnõu koostaja eelarvest. Lõike 3 eesmärk on tagada, et seletuskirjas oleks esitatud teave infosüsteemide või muude tehnoloogiliste lahenduste kohta, mille arendamine on vajalik seaduse rakendamiseks. Nähakse ette, et kui seaduse rakendamiseks on vaja arendada infosüsteemi või muud tehnoloogilist lahendust, tuleb seda kirjeldada, tuues välja: 1) millised infosüsteemid või tehnoloogilised lahendused muutmist vajavad või milliseid uus lahendusi on vaja luua; 2) kas lahenduses saab kasutada tehisaru võimalusi; 15  3) mis on muudatuste hinnanguline kulu ja kas on olemas vahendid arendustööde tegemiseks; 4) tööde esialgne ajaraam; 5) tööde riigipoolne vastutaja. Kehtiva HÕNTE §-s 47 ei ole eraldi käsitletud tehnoloogiliste lahendustega kaasnevat kulu riigile. Kuna siiani puudusid nõuded, millist infot tuli tehnoloogiliste arenduste kohta esitada, siis on ka praktika olnud väga erinev. Harvad ei ole näited, kus seletuskirjas nenditakse, et eelnõukohase seaduse rakendamiseks on vaja arendada infosüsteemi, kuid puudub igasugune info kulude, nende katmise ja tööde tegemise kohta. Kui need küsimused on eelnõu koostamisel läbi mõtlemata ja kooskõlastamata, võib tekkida olukord, kus tööde tegemiseks vajaminevat lisarahastust ei saada ning tööd ei valmi tähtajaks. Eelnõu koostajatel tuleb arvestada, et kui õigusaktist tulenevaid lisavajadusi eelarveläbirääkimistel ei rahuldata, siis tuleb lisavahendid katta valitsemisala eelarvest. Eelnõuga lisatav kohustus senisest detailsemalt kajastada tehnoloogiliste lahendustega tekkivat kulu tähendab õigusloomega tegelevatele ametnikele lisakohustust läbi rääkida ja kokku leppida arendustööde tegemine. Samas ei ole see kohustus ebaproportsionaalne, arvestades tööde tegemisega seotud riske, mis kaasnevad, kui need küsimused ei ole juba eelnõu etapis läbi mõeldud. Lõikes 4 esitatakse nõue märkida seletuskirjas selgesõnaliselt, kui seaduse rakendamine riigi või kohaliku omavalitsuse kulusid või tulusid ei mõjuta. Nõue sisaldub kehtiva HÕNTE § 47 lõigetes 3 ja 4, seetõttu ei ole tegemist uue kohustusega. Info on vajalik eelkõige eelarve planeerimise vaatest ning edasises õigusloomeprotsessis otsuste tegemisel. HÕNTE § 50 muudatused. HÕNTE § 50 lõike 1 punkt 1 reguleerib infot, mis tuleb esitada seletuskirja 10. osas „Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon“ adressaatide kohta, kellele on eelnõu kooskõlastamiseks või arvamuse ja ettepanekute saamiseks esitatud. Kehtivas loetelus on nimetatud huvirühmad. Sätte rakendamise praktika on olnud ebaühtlane. Sageli on märgitud üksnes huvirühmade valdkond (näiteks keskkonnaühendused), kuid konkreetsete organisatsioonide nimesid ega nendega konsulteerimise või nende kaasamise vorme ei märgita. Selleks, et suurendada HÕNTE § 50 abil otsustusprotsesside selgust, läbipaistvust ja osapoolte vastutust, ühtlustatakse §-s 50 kasutatavad terminid Riigikantselei avatud valitsemise teekaardil (2023) kasutatavate terminitega. Loetelusse lisatakse esindusorganisatsioonid. See tähendab, et seletuskirjas tuleb nimetada ka konkreetsed esindusorganisatsioonid, kes eelnõust puudutatud huvirühmi esindavad. Samasugune täiendus tehakse paragrahvi pealkirjas. HÕNTE § 58 kehtivas tekstis kasutatakse sõna „osundama“ (’tsiteerima’) vales tähenduses. Silmas peetakse seaduse sätetele viitamist. Keelevea parandamiseks asendatakse paragrahvi tekstis sõna „osundama“ sõnaga „osutama“. HÕNTE § 661 – eelnõu jõustumissätte kohaselt jõustuvad eelnõus sisalduvad nõuded 1. mail 2026. Rakendussätte kohaselt hakkab Justiits- ja Digiministeerium uute nõuete täitmist kontrollima alates 1. juulist 2026. Seega on ette nähtud kahekuuline üleminekuaeg. Eelnõud, mis on ette valmistatud ja kooskõlastamisele esitatud enne 1. juulit 2026, peavad vastama senistele HÕNTE nõuetele. Eelnõud, mis esitatakse esimesele kooskõlastusringile 1. juulil 2026 või hiljem, tuleb koostada ja vormistada juba uute nõuete järgi. 16 HÕNTE lisa muutmise kohta vt § 45 selgitusi. Paragrahviga 2 sätestatakse HÕNTE muudatuste jõustumisaeg, milleks on 1. mai 2026. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Eelnõuga kavandatakse järgnevaid muudatusi:  Õigusakti mõju hindamisele kohalduvaid nõudeid muudetakse. o Kaotatakse mõju olulisuse hindamise kohustus. HÕNTE-sse tuuakse nõuded selgitada mõjuanalüüsis kavandatavaid sisulisi muudatusi ja tuua välja mõjutatud sihtrühmad, säilib mõjuvaldkonna tuvastamise nõue. o Uue mõjuvaldkonnana nimetatakse HÕNTE-s mõju digiühiskonnale. Viide demograafilisele mõjule asendatakse viitega iibele. o Sätestatakse kolm printsiipi, millele mõju hindamine peab vastama – tasakaalustatus ehk objektiivsus, teadmuspõhisus ja proportsionaalsus. o Nähakse ette, et õigusakti järelhindamine tuleb kavandada siis, kui eelnõukohase seaduse rakendamisega kaasneb suur risk või määramatus.  Muudetakse nõudeid infole, mis tuleb seletuskirjas esitada eelnõu vastavuse kohta Euroopa Liidu õigusele. o Kaotatakse praktikas mitterakendunud nõue esitada eelnõu reguleerimisalaga seotud EL-i õigusaktide ja nende tõlgendamiseks vajaliku kohtupraktika loetelu. Samuti kaotatakse kohustus seletuskirja viiendas osas esitada uuesti rakendatava EL-i õigusakti number ja avaldamismärge (info on leitav eelnevates osades). o Edaspidi tuleb seletuskirja viiendas osas välja tuua viited komisjoni koostatud mõjuanalüüsile ning Eesti seisukohtadele, mis Vabariigi Valitsus õigusakti ettepaneku kohta on heaks kiitnud. o Sätestatakse kohustus põhjendada seletuskirja viiendas osas Euroopa Liidu õigusaktis sätestatust rangemate nõuete kehtestamist. Vastavustabeli vormis kasutatakse edaspidi nn valgusfoori põhimõtet. o Kui eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu määrust, tuleb edaspidi seletuskirja viiendas osas loetleda määruse artiklid, mida eelnõuga rakendatakse.  Lihtsustatakse VTK sisule esitatavaid nõudeid. Uue kohustusena tuleb VTK koostajal analüüsida automatiseerimisel või tehisarul põhinevate lahenduste võimalikkust ja otstarbekust.  Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs tuleb edaspidi esitada seletuskirja kolmanda osa alaosas.  Täpsustatakse nõudeid infole, mis tuleb seletuskirjas esitada seaduse rakendamisest tulenevate riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuste ning kulude ja tulude kohta (osa 7). Senisest täpsem info tuleb esitada rakendamiseks vajalike riigi infosüsteemide arendamise kohta: tööde hinnanguline kulu, tehisaru kasutamise võimalus, ajaraam, riigipoolne vastutaja.  Loobutakse õigusloomeprotsessis kontseptsiooni koostamisest.  Sätestatakse, et õigusakti eelnõu sõnastamisel väljendatakse normi kohustuslikkust kindla kõneviisiga, vältides üldjuhul käskivaid modaaltegusõnu. 17  Kui eelnõuga kavandatakse sama teksti väljajätmist mitmest sättest, võib edaspidi muudatuse esitada ühes muutmispunktis.  Eelnõu kohustuslikuks elemendiks lisatakse eelnõu versiooni kuupäev.  Täpsustatakse, et lisaks eelnõule peab olema keeletoimetatud ka eelnõu seletuskiri.  Jäetakse välja näited Euroopa Liidu õigusaktide pealkirjade vormistamise kohta. Edaspidi esitatakse näited HÕNTE käsiraamatus.  Seletuskirja kümnendas osas tuleb edaspidi nimetada esindusorganisatsioonid, kellele eelnõu arvamuste ja ettepanekute saamiseks esitati. Sihtrühm – õigusloomega tegelevad ametnikud Kavandatud muudatustel on otsene ja vahetu mõju ministeeriumides ja Riigikantseleis õigusloomega tegelevatele ametnikele, kes valmistavad ette seadus- ja määruseelnõusid ning väljatöötamiskavatsusi. HÕNTE-ga on kehtestatud nõuded Vabariigi Valitsuse koostatavate õigusaktide eelnõudele ja seletuskirjadele. Kohati üpris üksikasjalike nõuete eesmärk on tagada, et eelnõu oleks õiguspärane, kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning terminoloogiliselt täpne. Seletuskiri peab olema informatiivne, selge ja põhjalik. Ametnike igapäevatöös võtab arvestatava aja enese kurssi viimine HÕNTE nõuetega ja nende nõuete järgimine, mistõttu vajab igasugune muudatus teatavat aega kohanemiseks. Enim mõjutab see õigusloomejuriste, kelle kokkupuude õigusloomega on pidev ja regulaarne. Ministeeriumide töökorraldus õigusaktide ettevalmistamisel on siiski väga erinev ning seetõttu hõlmab sihtrühm lisaks juristidele ka valdkonna sisueksperte, analüütikuid, keeletoimetajaid, Euroopa Liidu küsimustega tegelevaid ametnikke jt. Oma haldusala poliitika kujundamine, sh õigusloome, on ministeeriumi peamine ülesanne. Tabel 1. Teenistujate arv ministeeriumides ja Riigikantseleis, 2024. aasta andmed Ministeerium Teenistujate arv Haridus- ja Teadusministeerium 275 Justiitsministeerium 161 Kaitseministeerium 141 Kliimaministeerium 284 Kultuuriministeerium 94 Majandus- ja 195 Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 246 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 298 Siseministeerium 172 Sotsiaalministeerium 169 Välisministeerium 539 Riigikantselei 149 Kokku 2723 Allikas: Rahandusministeerium, avaliku sektori statistika 18 Joonis 1. Justiits- ja Digiministeeriumile esitatud väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude arv aastatel 2014–2024 Aasta jooksul koostatakse ministeeriumides keskmiselt enam kui 100 seaduseelnõu ja umbes 30 VTK-d (joonis 1). Määruseelnõusid on oluliselt rohkem – 2024. aastal esitati kooskõlastamiseks 94 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ning 373 ministri määruse eelnõu.15 Muudatuste kavandamisel püüti arvestada, et uute nõuete lisandumine ei koormaks seletuskirja teksti ülearu ega suurendaks seeläbi õiguslooja töökoormust eelnõu materjalide ettevalmistamisel. Mahukad ja keerulised seletuskirjad on probleem ka kaasamise vaatest, sest need raskendavad eelnõu läbitöötamist ja suurendavad tagasiside andmisele kuluvat aega. Oli siiski teada, et seletuskirja nõudeid tuleb täiendada Euroopa Liidu õigusele vastavust puudutavas osas, mis paratamatult tähendab teksti lisandumist. Õigusloomega tegelevate ametnike koormust vähendavad VTK sisunõuete lihtsustamine ja mõju olulisuse hindamise kohustuse kaotamine. Töökoormust suurendavad eelkõige muudatused, mis puudutavad seletuskirjas Euroopa Liidu õigusakti rakendamise kohta info esitamist ning eelarveliste tulude ja kulude hindamist. Oluline lisakohustus on kahtlemata ka see, et õigusloojal tuleb edaspidi VTK etapis kaaluda automatiseerimisel või tehisarul põhinevat lahendusviisi ja seda selgitada. Kavas ei ole ette näha üksikasjalikke nõudeid, kuidas automatiseerimisel või tehisarul põhinevaid lahendusi analüüsida, sest valdkond areneb kiiresti ja taoline nõue on õigusloomes uus. Tegemist võib olla pelgalt mõtteharjutusega võimaliku kasutuspraktika tuvastamiseks, aga ka juba töös olevate algatuste kirjeldamisega. Välistatud ei ole, et analüüs tehnoloogiliste lahenduste võimalikkuse ja otstarbekuse kohta tellitakse välistelt eraõiguslikelt isikutelt (tehnoloogiaettevõtjad, uuringufirmad). Ministeeriumid saavad kasutada ka oma haldusalasisest IT-majade ressurssi. Võib eeldada, et uute nõuete rakendumisel vähenevad seletuskirja mõjuanalüüsis tekstikordused ning kohati sisutühjad laused mõju olulisuse hindamiseks.16 Soov on toetada 15 Andmed määruseelnõude kohta põhinevad eelnõude infosüsteemi väljavõttel ning võivad sisaldada kordusi, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/share/home/review (09.01.2026). 16 Kehtivad mõju hindamise nõuded näevad ette, et mõju olulisuse tuvastamiseks tuleb hinnata nelja kriteeriumi – mõju ulatust, sagedust, sihtrühma suurust ja ebasoovitavaid riske – kolmepallisel skaalal väike, 19 senisest rohkem visuaalsete lahenduste, näiteks jooniste, tabelite, skeemide, loetelude jm infograafika kasutamist, samuti võiks paraneda riskide kaardistamine ning tulude ja kulude kvantifitseerimine. Õiguslooja vaatest võib see tähendada analüütilise lisakompetentsi kaasamist õigusloomesse (nt koostöö analüütikute või analüüsiosakonnaga, analüüside tellimine väljastpoolt). Samas on mõju hindamist puudutavad nõuded senisest lihtsamad ja vähem tehnilised ning lubavad paindlikumalt üles ehitada analüüsiosa ja järeldusi esitada. Kaudsed sihtrühmad ja teisene mõju Vaatamata asjaolule, et HÕNTE kohaldub Vabariigi Valitsuse õigusloomele, ei piirdu mõjutatud sihtrühm vaid täitevvõimuga. Riigikogus järgitakse eelnõu vormistamisel Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja, mis on seaduseelnõu ja seletuskirja puudutavas osas praegu vastavuses HÕNTE-ga. HÕNTE muutmine toob vajaduse muuta ka Riigikogu normitehnika eeskirja. Joonis 2. HÕNTE muutmisest otseselt ja kaudselt mõjutatud sihtrühmad Ligikaudu 90% Riigikogus vastuvõetud seadustest on algatanud Vabariigi Valitsus.17 Seega mängib Eesti õiguskorra kujundamisel olulist rolli, millised nõuded on Vabariigi Valitsus kehtestanud enda õigusloomele ning kuidas neid nõudeid praktikas järgitakse. Kaudselt võib HÕNTE muutmine mõjutada laia ringi õigusloome või õiguse rakendamisega kokkupuutuvaid institutsioone ja isikuid (joonis 2). Kavandatavate muudatustega soovitakse parandada seletuskirjade kvaliteeti, toetada VTK-de sagedasemat koostamist ning tagada, et loodavate õigusaktide kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega on piisava põhjalikkusega analüüsitud. Seeläbi aitavad muudatused kaasa hea keskmine, suur. Praktikas on see toonud kaasa selle, et suure osa mõjuanalüüsist moodustavad hinnangud mõju kriteeriumidele ning sisulisi selgitusi tulemuste ja mõju kohta esitatakse vähe. 17 2025. aastal oli 87% Riigikogus vastuvõetud seadustest algatanud Vabariigi Valitsus (Riigikogu statistika: Statistika – Riigikogu). 20 õigusloome põhimõtete18 järgimisele. Õigusloome, mis on kaasav, ettenähtav, teadmuspõhine ja põhiseadusega kooskõlas, on omakorda demokraatliku õigusriigi toimimise nurgakivi. Tabel 2. Kokkuvõte eelnõu võimalikust mõjust: soovitud tulemused ja võimalikud riskid Soovitud tulemused ja mõju  VTK koostamine lihtsustub, need on lühemad ja kompaktsemad. Kaasatavate ajakulu VTK-ga tutvumisel ja tagasiside andmisel väheneb. VTK-d ei jäeta kergekäeliselt koostamata, paraneb varajane kaasamine.  Mõju hindamisele kehtestatud nõuded on põhjendatud. Paraneb mõjuanalüüsi loetavus ja ülevaatlikkus, oluline info on kergemini leitav (vähem struktuurset liigendamist, tekstikordusi ja sisutühja teksti). Suurem rõhk on analüüsi objektiivsusel ja teadmuspõhistel järeldustel.  Põhiseaduspärasuse analüüs on seletuskirjas paremini leitav. Eelnõu põhiseaduspärasust hinnatakse tervikuna. Väheneb risk, et kavandatakse sätteid, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega.  Kui eelnõu vajadus tuleneb EL-i õigusest, tagatakse, et seletuskirjas viidatakse varasemale protsessile, st Eesti seisukohtade kujundamise etapile. Selgelt eristatakse muudatused, mis tulenevad EL-i õigusest ning riigisisesest vajadusest. Huvirühmadel ja Riigikogu liikmetel on parem ülevaade otsuste kujunemisest.  Järelhindamised muutuvad süsteemsemaks ja nende arv suureneb. Õigusloojale on selge, millal tuleb kavandada järelhindamine. Väheneb risk muudatusteks, mis viiakse ellu ja n-ö unustatakse.  Suureneb HÕNTE sätete selgus, vähenevad küsitavused ja mitmeti tõlgendamine.  Vabariigi Valitsuse õigusloomes järgitakse senisest enam hea õigusloome põhimõtteid, suureneb üldine usaldus õigusloomeprotsessi vastu. Riskid ja negatiivne mõju  Risk, et VTK-d muutuvad sisult üldisemaks, mistõttu on lahenduste kooskõla muude õigusaktide või õiguse põhimõtetega raske selles etapis hinnata.  Keeruline on prognoosida, kuidas rakendub ellu kohustus VTK etapis hinnata automatiseerimisel või tehisarul põhinevaid lahendusi. Muudatus toob kaasa töökoormuse suurenemise.  Nõudeid seletuskirjas esitatavale infole täiendatakse, eelkõige EL-i õigusakti puudutavas osas. Õigusloomega tegelevate ametnike koormus suureneb.  Mõju hindamise süsteemi ümberkujundamine toob teatava määramatuse rakendumise osas.  HÕNTE muutmine võib tingida vajaduse muuta ka Riigikogu normitehnika eeskirja.  HÕNTE muudatuste ettevalmistamisel tuleb arvestada riigi koosloome keskkonna arendamise ja olemasoleva funktsionaalsusega.  Muudatustega kohanemine võtab teatava aja, vajalikud on koolitused ministeeriumidele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõukohase määruse rakendamisel ei ole rahalist mõju riigi ega kohalike omavalitsuste eelarvele. Töökorralduslik mõju avaldub ministeeriumides õigusakte ettevalmistavatele ametnikele (täpsem info on esitatud seletuskirja neljandas osas). 18 Hea õigusloome põhimõtted on kehtestatud Riigikogu 12.11.2020 otsusega „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“. 21 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2026. aastal. Eelnõu määrusena jõustumisel muutuvad eelnõude koostajate kohustused eelnõude ja seletuskirjade vormistamisel. Eelnõu määrusena kehtestamise ja jõustumise vahele tuleb jätta piisav aeg, et eelnõude koostamisega tegelevad ametnikud jõuaksid muudatustega tutvuda ning ettevalmistamisel olevad eelnõud täienenud nõuete järgi vormistada. Eelnõukohase rakendussättega kavandatakse kahekuuline üleminekuaeg. Rakendussätte kohaselt kontrollib Justiits- ja Digiministeerium uute nõuete kohaldamist nende eelnõude ja väljatöötamiskavatsuste puhul, mis esitatakse esmakordselt kooskõlastamisele 1. juulil 2026 või hiljem. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: ministeeriumid, Riigikantselei (sh Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat), Riigikogu Kantselei, õiguskantsler, Riigikontroll, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigi Tugiteenuste Keskus, Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, Praxis, Centar, Arenguseire Keskus. Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister 22  Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa 1 Kooskõlastustabel Esitaja/märkuse sisu Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht Haridus- ja Teadusministeerium Olete esitanud ministeeriumidele kooskõlastamiseks hea õigusloome Arvestatud. ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muutmise eelnõu VTK sisunõudeid on kavas eelnõuga lihtsustada, edaspidi tuleb VTK väljatöötamiskavatsuse, mis puudutab nõudeid õigustloova akti koostamisel keskenduda probleemi ja eesmärgi määratlemisele, tuua eelnõule, selle seletuskirjale ning väljatöötamiskavatsusele. välja võimalikud lahendusvariandid ja peamine mõju, sh esialgne Alljärgnevalt esitame Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) hinnang halduskoormusele. Uuendusena on kavas VTK sisunõuetega seisukohad vastavalt väljatöötamiskavatsuses toodud juhtida tähelepanu tehisaru kasutamisele. arutelupunktidele. 1. Väljatöötamiskavatsus (VTK) HTM peab VTK sisunõuete lihtsustamist põhjendatuks. Praegune nõue kirjeldada VTK-s detailselt regulatsiooni ülesehitust ei ole sageli vajalik ega ka realistlik ning viib sisulise analüüsi asemel formaalse dokumendini. Õige on suunata VTK probleemi, sihtrühmade, eesmärgi, lahendusvariantide ja põhiliste mõjude kirjeldamisele, vältides eelnõuteksti ennetavat lahtikirjutamist. See vähendab koormust väiksema mõjuga muudatuste puhul ja jätab rohkem aega sisuliseks aruteluks huvirühmadega. Soovitame, et välisriikide võrdlus oleks vabatahtlik ning seda Arvestatud. kasutataks eelkõige juhul, kui eelnõu ei ole poliitiliselt kokkulepitud Välisriikide praktika võrdlemine ei ole edaspidi kohustuslik osa VTK- ning argumenteeritud. Sellisel kujul jääb VTK praktiliseks tööriistaks, st. HÕNTE-ga ei nähta ette kindlat VTK vormi, ministeeriumid võivad mitte formaalseks nõudeks. vormi ja struktuuri valida vastavalt konkreetse algatuse sisule. 1 HTM väärtustab VTK-d varajase poliitikakujundamise vahendina, Arvestatud. kuid tulenevalt õigusloome praktikast, siis liiga mahukad ja detailsed VTK vorm ja struktuur on vastutava ministeeriumi otsustada, eelnõuga VTK-d kordavad hilisema seletuskirja sisu ja koormavad protsessi. on kavas sätestada HÕNTE-s vaid kõige olulisemad nõuded. JDM-i Seetõttu toetab HTM eelnõu suunda muuta VTK arutelukesksemaks, üldine soovitus on, et VTK-d peaksid olema lühikesed, ülevaatlikud ja vähendada kohustuslikku infot ja suurendada vormivabadust. avalikku arutelu toetavad dokumendid. Haridusvaldkonna teemad on väga erineva ulatusega, mistõttu tuleb võimaldada valida teemale vastav VTK maht: väikeste muudatuste puhul lühike ja konkreetne, suuremate reformide puhul põhjalikum. Igal juhul peab keskmes olema probleem ja selle lahendusvariandid. 2. Mõju hindamise nõuded seletuskirjas Mittearvestatud. HTM toetab mõju hindamise nõuete ümberkujundamist nii, et rõhk Kavas on HÕNTE-s rõhutada, et mõjuanalüüsis tuleb selgitada oleks sisulisel analüüsil, mitte üksikasjalikul loetlemisel. eelnõuga kavandatavaid sisulisi muudatusi ning alati tuua välja Mõjuvaldkondade koondamine kolme üldkategooria (majanduslik, mõjutatud sihtrühmad. Seeläbi on soov kujundada mõjuanalüüsid sotsiaalne ja keskkonnamõju) alla on meie hinnangul põhjendatud, kui rohkem sihtrühmapõhiseks. horisontaalsed teemad (sh põhiõigused, keel, lapsed ja noored, Mõjuvaldkonnad jäävad HÕNTE-s endiselt loetletuks, kuid kindlasti digiareng ja andmekaitse) jäävad HÕNTE või mõjude metoodika ei pea neid esitama eraldi alapealkirjadena. Mõju valdkondi on tasandil selgelt nähtavaks. Selline jaotus katab haridusvaldkonna eelnõuga kavas muuta, kuid VTK-s esitatud kolmikjaotus pigem olulisemad mõjud ning annab ruumi käsitleda vajadusel täpsemaid toetust ei leidnud. Mõjuvaldkonnad avatakse ja sisustatakse mõju sihtrühmi (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, noored, määratlemise kontrollküsimustikus, mille uuendamisesse kaasatakse haridusasutused). Ministeeriumi hinnangul lahendavad need mitmeid kõik valdkondlikud ministeeriumid. Mõjuanalüüsi ülesehitus on seniseid probleeme, kus hariduseelnõude seletuskirjades tuli endiselt eelnõu autori vaba valik, kui mingis valdkonnas mõju ei formaalselt täita hulgaliselt alajaotusi, mis tegelikku lisaväärtust ei tuvastata, ei pea seda seletuskirjas formaalselt märkima. andnud. Eraldi mõjuanalüüsi aruande nõudest loobumist peame otstarbekaks, Arvestatud. sest senine praktika on niikuinii koondunud seletuskirja. HÕNTE-st on välja jäetud eraldi mõjuanalüüsi aruande koostamise Haridusvaldkonnas ei ole alati mõjusid võimalik kvantitatiivselt nõue. mõõta, kuid meil on kohustus need siiski selgelt välja tuua ja põhjendada. 2 Peamise riskina näeb HTM, et mõjuvaldkondade üldistamine võib Selgitame. mõne spetsiifilise haridusmõju varju jätta, näiteks regionaalsed HÕNTE-s loetletud mõjuvaldkondade avamiseks ja täpsemaks erisused. Oluline on, et JDM hoiaks juhendmaterjalid ajakohasena selgitamiseks on juhendmaterjalina loodud mõju määratlemise ning tagaks kättesaadava kontroll-loendi küsimustest, mida kontrollküsimustik. Pärast HÕNTE ja mõjude hindamise metoodika mõjuanalüüsi koostamisel kaaluda. Samuti on vajalik, et muutmist on kavas kontrollküsimustikku uuendada ning seda tehakse kooskõlastamisel hinnataks mõjuanalüüsi kvaliteeti, vältimaks kindlasti koostöös kõigi ministeeriumidega. olukorda, kus paindlikkus viib ülemääraselt lühikeste või Regionaalne mõju on endiselt ühe valdkonnana nimetatud (kavandatav pealiskaudsete seletuskirjadeni. HÕNTE § 46 lg 3). Lisaks peab HTM oluliseks, et mõju hindamisel pöörataks tähelepanu Teadmiseks võetud. noorte sihtrühmale, kes on HTM-i vastutusalas olev sihtrühm. Abi kontrollküsimustiku uuendamisel ning vajadusel täiendava Praktikas käsitletakse noori sageli üldise elanikkonna osana, mistõttu juhendmaterjali koostamisel on teretulnud. jääb mõju eripära märkamatuks, kuigi paljudel eelnõudel on neile otsene või kaudne mõju. Sotsiaalsete mõjude hindamise juures võiks olla noorte sihtgrupi analüüsimiseks juhendmaterjal või kontrollküsimustik, mis lihtsustaks mõjude hindamist ning aitaks eelnõu koostajat. HTM on valmis vastava metoodika ja küsimustiku väljatöötamisse panustama ning selle ettevalmistama. Üha kasvav arv Euroopa riike, sh nt Austria, Saksamaa, Belgia Teadmiseks võetud. (Flandria), Prantsusmaa jt, aga ka Euroopa Komisjon ning Euroopa JDM mõistab noortega arvestamise tähtsust ning püüame kujundada Nõukogu, on õigusloome- ja poliitikakujundamise protsessides noori juhendmaterjalid (eelkõige kontrollküsimustiku) nii, et eritähelepanu käsitlenud eritähelepanu vajava sihtrühmana mh ka mõju hindamise vajavad või haavatavad sihtrühmad oleksid esile toodud. Samas peame kontekstis, olles mitmel juhul sisse viinud üldise kohustuse hinnata nõudeid kehtestades arvestama ka ministeeriumide ressurssidega ja seaduseelnõude koostamisel nendega kaasnevaid mõjusid noortele. pideva ajasurvega. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et iga ministeerium Mitmetes riikides (nt Itaalias, Iirimaal, Maltal ja Hollandis) on sarnane jälgib, kuidas mõjutavad teiste ministeeriumide õiguslikud algatused lähenemine katsetamisel või ettevalmistamisel. Vajaduse selle järele neile olulisi sihtrühmi või valdkondi. tingivad noorte oluliselt piiratumad võimalused enda vajaduste viimiseks poliitikakujundajate ja otsustajateni, võrreldes teiste eagruppidega, sh noorte vähene esindatus otsustuskogudes ning valijaskonnas. 3 Teeme ettepaneku täiendada HÕNTE metoodikat Teadmiseks võetud. kontrollküsimustikuga, mis suunaks eelnõu koostajat hindama, kas Ettepaneku saab arvesse võtta kontrollküsimustiku uuendamise regulatsioon mõjutab noorte õigusi, kohustusi, teenustele ligipääsu või käigus. arenguvõimalusi. Selline tööriist lihtsustaks mõju tuvastamist ja aitaks tagada, et noortega (st tegelikult tulevikuga) arvestatakse järjepidevalt. 3. Järelhindamine Arvestatud. HTM toetab kavandatavaid muudatusi järelhindamise nõuetes ning Eelnõuga on kavas sätestada, et järelhindamine tuleb kavandada siis, leiab, et järelhindamine tuleb kavandada eelkõige olulise mõju või kui seaduse rakendamisega kaasneb märkimisväärne risk või suure ebakindlusega eelnõudele. Eriti juhul, kui VTK on koostamata. määramatus. Lisaks korratakse ÕPPA 2030-st tulenevat kohustust HTM-i hinnangul on oluline, et iga eelnõu ei nõuaks automaatselt näha järelhindamine alati ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu järelhindamist. Haridusvaldkonnas on palju tehnilisi täpsustusi, mille väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu puhul järelhindamise kohustus looks aluseta koormust. Samal ajal on koostamata. olemas selge vajadus nõuda järelhindamist strateegiliste ja pika Nende nõuetega soovime tagada, et järelhindamine kavandatakse mõjuga reformide puhul, näiteks kõrgharidusrahastuse muudatuste või kõige kriitilisematel juhtudel, jättes samas teatav paindlikkus õppekavareformi korral. vastutavale ministeeriumile. Samas toob järelhindamise nõude selgem sõnastamine paratamatult Selgitatud. kaasa lisatööd – eriti mitmeaastases perspektiivis, kui järelhindamiste Mõju olulisuse hindamise nõudest on kavas HÕNTE-s loobuda, kuna tähtajad kätte jõuavad. HTM peab seetõttu oluliseks, et olulise mõju tegemist on subjektiivse hinnanguga, mida on normatiivsete selgitus oleks toodud juhendmaterjalis vähemalt mittesiduvate kriteeriumide kaudu raske määratleda. orientiiridega (nt sihtrühma suurus, eelarvemõju suurusjärk, riskitase). Küll aga jääb olulisuse tuvastamine sisse järelhindamise kontekstis: Kindlasti toetame mõtet, et JDM ja Riigikantselei hoiavad keskset ÕPPA-st tuleneb nõue näha järelhindamine alati ette siis, kui olulise ülevaadet kavandatud järelhindamistest ning tuletavad mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud ministeeriumidele meelde tähtaja saabumist. Muudatuste tulemusel kiireloomulisuse tõttu koostamata. Siinkohal ei ole kavas olulisuse võib HTMi töökoormus mõnel juhul suureneda, eriti kui kriteeriumi kuidagi sisustada ning see jääb igakordseks järelhindamise nõue laieneb kiirkorras koostatud eelnõudele. kaalumiskohaks. Järelhindamised eeldavad inimressurssi, analüütilist võimekust ja vajadusel ka välisekspertide kasutamist. 4 4. Põhiseaduspärasuse analüüs Teadmiseks võetud. HTM toetab põhimõtet, et iga eelnõu seletuskiri peab sisaldama läbimõeldud ja sisulist hinnangut eelnõu kooskõlale põhiseadusega. Peame õigeks, et analüüsi ulatus sõltub riive intensiivsusest ehk tehniliste ja organisatsiooniliste muudatuste puhul piisab lühikesest põhjendusest, kuid isikute õigusi või vabadusi oluliselt mõjutavate eelnõude korral on vajalik põhjalik ja argumenteeritud analüüs. HTM-i hinnangul aitavad kavandatavad täpsustused ennetada olukordi, kus põhiseaduslikud küsimused kerkivad alles Riigikogu menetluses või avalikus debatis. See vähendab õigusvaidluste riski, tugevdab õigusloome kvaliteeti ja toetab läbipaistvat poliitikakujundamist. Ministeeriumi vaates on tegemist sisuliselt põhjendatud ja mõistlikult tasakaalustatud muudatusega, mis teenib tervikuna avaliku halduse ja õigusriigi huve. 5. Seaduseelnõude ja seletuskirjade keeletoimetamine Teadmiseks võetud. HTM peab keeletoimetamist vältimatult vajalikuks. Eesti keel on meie HÕNTE ei reguleeri keeletoimetamise korraldust ja selle võimalikku jaoks põhimõtteline väärtus ja seda tuleb hoida ka õigusloome kaudu. konsolideerimist. See küsimus räägitakse ministeeriumidega eraldi Korrektselt kirjutatud eelnõud ja seletuskirjad on osa riigi läbi. usaldusväärsusest ning eesti keele hoidmine algab sellest, et seadused on keeleliselt täpsed ja arusaadavad. Seetõttu toetame, et seaduskeele järjepidevuse eest vastutaks ka edaspidi JDM, kelle senine pädevus ja praktika on selles rollis selgelt välja kujunenud, arvestades seejuures HTM-i kui keelepoliitika kujundaja suunistega. HTM-il endal keeletoimetajaid hetkel ei ole ning seni sisse ostetud teenus ei ole olnud asjakohane ega taganud õigusaktide puhul vajalikku kvaliteeti. Kuna süsteemne vastutus ja parim kompetents eelnõude keeletoimetamisel on JDM-il, teeme ettepaneku, et JDM saaks pakkuda keeletoimetamise teenust HTM-ile nii seaduseelnõude kui ka Vabariigi Valitsuse määruste puhul. Vastav koostööpraktika JDM-i ja teiste ministeeriumide vahel on juba olemas, mistõttu palume võimalust kasutada sama lahendust ka HTM-i tekstide puhul. Sellise lahenduse korral väheneb halduskoormus, ning senise 4 keeletoimetamise etapi 5 asemel on võimalik eelnõu toimetada kas kahes või kolmes etapis (sõltuvalt kooskõlastusringil laekunud ettepanekutes ja nende alusel tehtud muudatustest). Ühtlasi väheneb JDM-i töökoormus, kuna kooskõlastamisele tulev eelnõu ei vaja enam keeletoimetamist, sest see on eelnevalt JDM-i toimetatud. Seega muutub ka kooskõlastusring sujuvamaks ja kiiremaks. HTM nõustub JDM-i hinnanguga, et keeletoimetuse keskne korraldus on vajalik. JDM-i normikontroll ja keeletoimetus aitavad vältida nii õiguslikke kui keelelisi ebajärjekindlusi ning tagavad, et valitsusele ja avalikkusele esitatakse keeleliselt korrektne ja ühtse terminoloogiaga tekst. Haridusvaldkonna eelnõude puhul on see eriti oluline, sest need on suure ühiskondliku tähelepanuga ja peavad olema arusaadavad väga erinevatele huvigruppidele. HTM ei pea põhjendatuks seletuskirjade mahu formaalset piiramist. Arvestatud. Hariduse valdkonnas on seletuskirja maht sageli objektiivselt suurem, Eelnõuga ei seata seletuskirjale mahupiirangut. sest mõjude kirjeldamine ja statistika esitamine on vältimatu. Seletuskiri on eelnõu lahutamatu ja sisuline osa, mitte vormitäide. Selle mahu piiramine pelgalt keeletoimetamise ajakulu vähendamise eesmärgil ei ole põhjendatud. Seletuskiri peab sisaldama kõiki vajalikke analüüse ja selgitusi, mis annavad eelnõu mõjust tervikliku ja arusaadava ülevaate. Mahu kunstlik vähendamine kahjustaks nii kvaliteeti kui ka läbipaistvust. 6. EL-i õiguse käsitlemine seletuskirjas Arvestatud HTM toetab JDM-i ettepanekuid täpsustada EL-i õiguse kajastamist Eelnõuga on kavas tervikuna uuesti sõnastada HÕNTE § 45, mis seab eelnõude seletuskirjades ja mõjude analüüsis. Kavandatud muudatused nõuded infole, mis tuleb seletuskirjas esitada eelnõu vastavuse kohta suurendavad läbipaistvust ja muudavad eelnõude koostamise Euroopa Liidu õigusele. Muudatustega nähakse muu hulgas ette, et kui sisukamaks. Peame põhjendatuks, et seletuskirjas oleks selgelt Euroopa Liidu õigusakti rakendamiseks koostatud eelnõu sisaldab ka eristatav, millised sätted tulenevad EL-i õigustest ja millised riigisisesest vajadusest lähtuvaid sätteid, tuleb viimased selgelt riigisisesest poliitikast, ning kas tegemist on minimaalse või täieliku loetleda. Samuti kehtestatakse n-ö valgusfoori süsteem harmoneerimisega. Samuti tuleks välja tuua liikmesriigile jäetud vastavustabelis, et markeerida, kas direktiivi säte on üle võetud kaalutlusruum ja Eesti valikud. Haridusvaldkonnas on EL-i õiguse minimaalses ulatuses või laiemalt. ulatus piiratud, kuid esineb olulisi ülevõtukohustusi (nt 6 kutsekvalifikatsioonid, diplomite tunnustamine), mida HTM praktikas võtab üle minimaalses vajalikus ulatuses. Seletuskirjas tuleks lühidalt kajastada ka Eesti varasemaid seisukohti ja EL-i läbirääkimiste tulemusi, et siduda EL-i tasandi töö riigisisese õigusloomega ning võimaldada Riigikogul hinnata lõpliku õigusakti vastavust Eesti eesmärkidele. Koormuse vähendamiseks soovitame talletada EL-i menetluse käigus lühikese kokkuvõtte, mida seletuskirjas kasutada. HTM toetab vastavustabeli nõuet EL-i määruste puhul, mis eeldavad siseriiklikke õiguslikke või korralduslikke samme, kuid kohustus ei tohiks kehtida määruste puhul, mis ei too kaasa täiendavaid samme. Kokkuvõttes Teadmiseks võetud. HTM leiab, et kavandatavad HÕNTE muudatused on sisuliselt põhjendatud ning kooskõlas hea õigusloome ja tõenduspõhise poliitikakujundamise põhimõtetega. Toetame muudatuste eesmärke – kasutajasõbralikkuse suurendamist, lihtsustamist ning põhimõtet, et tuleb hinnata niipalju kui hädatarvilik. Tervitatav on ka tähelepanu viimine riskide hindamisele ning tasakaalustatud ja objektiivse analüüsi esitamise kohustusele ning EL-i õiguse käsitlemise läbipaistavaks muutmisele. HTM toetab muudatusi tingimusel, et lõplikes nõuetes arvestatakse ministeeriumide töökoormust ning juhendmaterjalid uuendatakse. Nii on muudatused proportsionaalsed, praktiliselt rakendatavad ja loovad läbipaistvama õigusloome. 7 Kaitseministeerium Justiits ja Digiministeerium (JDM) on saatnud Kaitseministeeriumile Teadmiseks võetud. kooskõlastamiseks hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) muutmise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi HÕNTE VTK). Kaitseministeerium on HÕNTE VTK läbi vaadanud ning esitab järgmised kommentaarid ja ettepanekud. 1. Kaitseministeerium toetab igati HÕNTE VTK-s võimaliku muudatusena välja toodud väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) kohustusliku teabe esitamise vähendamist, et võimaldada senisest suuremat paindlikkust. 2. JDM väidab, et praegune seaduseelnõude keeletoimetuse korraldus Selgitatud. on optimaalne. Kaitseministeerium on arvamusel, et neljakordse HÕNTE ei reguleeri keeletoimetamise korraldust ja selle võimalikku keeletoimetuse näol on tegemist ressursi raiskamisega. Eriti pidades konsolideerimist. See küsimus räägitakse ministeeriumidega eraldi silmas, et käesoleval hetkel on käimas ka määruste revisjon, mille läbi. raames peavad kõik ministeeriumid üle vaatama, kuidas oleks Ühtlasi selgitame, et seaduseelnõudele ei toimu neljakordset võimalik sisemist töökoormust vähendada. Palume kaaluda keeletoimetamist. Seaduseelnõu toimetamise põhiraskus lasub eelnõu keeletoimetamise protsessi lihtsustamist. ettevalmistaval ministeeriumil. Heaks praktikaks saab pidada seda, et kui eelnõu avalikustatakse, siis on nii eelnõu kui selle seletuskiri toimetatud. Kui kooskõlastamisel saadud muudatusettepanekute põhjal tuleb eelnõu ja seletuskirja muuta, on vältimatu, et ministeerium tagab, et ka need muudetud osad oleks toimetatud. Teisel kooskõlastusringil teeb Justiits- ja Digiministeerium üksnes eelnõu keelekontrolli, mille eesmärk on tagada seaduste õiguskeele ühtsus ministeeriumide üleselt. Kui eelnõu ei ole eelnevalt toimetatud, siis on ka JDM-l keelemärkuseid rohkem ning sisuliselt tuleb teha eelnõu keeletoimetus. Seletuskirja keelekontrolli JDM ei tee. Seletuskirja keelelise kvaliteedi tagamine on üksnes iga ministeeriumi enda vastutada. JDM-i ülesanne on kindlustada, et Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu versioon oleks õiguslikult ja keeleliselt korrektne. Vabariigi Valitsuse algatatavate eelnõude puhul enne algatamist rohkem keeletoimetust ega keelekontrolli ei ole ette nähtud. Riigikogus kontrollib keeletoimetaja üle eelnõu lõppversiooni. 8  Kokkuvõttes ei vasta tegelikkusele väide, et täpselt ühte ja sama teksti toimetatakse neli korda. Kui jääme eesmärgi juurde, et eelnõu ja seletuskiri peavad olema toimetatud, õiguskeele ühtsus peab olema tagatud, siis leiame, et keeletoimetamise ja keelekontrolli protsess on optimaalne. Keeletoimetamise praktikate ühtlustamiseks käib regulaarselt koos õigustloovate aktide keeletoimetajate ümarlaud, kus on nii ministeeriumide kui ka Riigikogu Kantselei keeletoimetajad. Keeletoimetajad ei taju, et mõni protsessi etapp on liigne. Probleem, millele tuleb tähelepanu pöörata, on õigusloomeprotsessi kõikideks etappideks vajaliku aja planeerimine, et eelnõu ettevalmistel oleks juba planeeritud piisav aeg keeletoimetajale sisulise panuse andmiseks ning et järgnevates etappides, JDMs ja Riigikogu Kantseleis, saaks keskenduda üksnes vastavalt keelekontrollile ning Riigikogu menetluses muudetud osa toimetamisele ja eelnõu lõppteksti keelekontrollile. 3. Soovitame kaaluda võimalust muuta HÕNTE-t selliselt, et seaduses Mittearvestatud. ja määruses ei oleks erinevad muutmisvormelid, kuna tegemist on Määruse vormelid on praegu lihtsamad. Ühtlustamine tähendaks, et ka põhjendamatu erisusega ning seetõttu on ka praktika erinev. Teeme määruses tuleks alati kasutada pikki vormeleid. Määruste lühemad ettepaneku jätta HÕNTE §-st 51 välja tekstiosa „, välja arvatud vormelid on võimalus, mitte kohustus. Olemasolevate määruste muutmisvormeli näide“. muutmisel tuleb jälgida, et algse teksti stiil säiliks. Nii on see ka väga vanade seaduste puhul. 4. Kaitseministeeriumi hinnangul ettepanek seoses EL-i määrustega: Arvestatud. „Euroopa Liidu õigust üle võtva seaduseelnõu seletuskiri peaks andma Eelnõuga muudetakse HÕNTE-t nii, et kõnealusel juhul peab hea ülevaate selle kohta, kuidas on kulgenud ülevõetava EL-i õigusakti seletuskirjas esitama viite Eesti seisukohtadele. Samas see ei tähenda, menetlus“ ei ole otstarbekas ega ressursse arvestades mõistlik täiendus. et seletuskirjas peaks kirjeldama EL-i õigusakti menetluse protsessi, Kui EL-i õigusakt on jõustunud, on see nii Eesti kui teiste vaid piisab näiteks viitest veebilehele, kus on vastav info leitav. liikmesriikide jaoks kohustuslik, olenemata sellest, kas menetluse protsessis Eesti ettepanekutega nõustuti või mitte. Kui EL-i õigusaktis on jäetud liikmesriigile kaalutlus- või otsustusruum, saab selles osas riigisiseses õigusaktis vastavad normid sätestada ja seletuskirjas 9 selgitada. Kogu EL-i õigusakti menetluse protsessi seletuskirjas ümber kirjutada on ebamõistlik ja liigselt koormav ning tõstab märkimisväärselt ametnike töökoormust. Tulenevalt eelnevast leiame, et VTK-s tehtud ettepanek täiendada seletuskirja EL-i õigusakti menetlust puudutavate nõuete lisamisega, ei lähtu lihtsustamise ja bürokraatia vähendamise eesmärgist. Palume HÕNTE-s seletuskirja nõudeid selles osas mitte täiendada. Kliimaministeerium Vastusena Justiits ja Digiministeeriumi esitatud hea õigusloome ja Teadmiseks võetud. normitehnika eeskirja muutmise väljatöötamiskavatsusele märgib Nõustume tähelepanekutega, kuid märgime, et HÕNTE muutmise Kliimaministeerium esmalt, et HÕNTE ajakohastamine ja õigusloome eesmärk ei ole õigusloomemenetluse kiirendamine. Veel kiiremaks parendamine on tervitatav ja vajalik, ent kõrvuti halduskoormuse minna on keeruline. Ultima ratio põhimõttest lähtudes ei saa õiguslik vähendamise eesmärgiga peaks HÕNTE muutmisel eesmärk olema ka sekkumine kunagi toimuda kergekäeliselt ning menetluse kiirus ei tohi bürokraatia vähendamine ja menetluste kiirendamine ning seega seega olla eesmärk iseeneses. Seades eesmärgiks kiirema õigusloome, lisanduvate mittevajalike tööülesannete näol lisakulude tekitamise satuvad ohtu õigusriigi ja demokraatia põhimõtted, mida kokkulepitud vältimine õigusaktide koostamisel. VTK-s on juhitud tähelepanu ja ettenähtav õigusloomeprotsess endas kannab (nt huvirühmade Justiits- ja Digiministeeriumi ülesannete hulka kuuluva kaasamine, regulatsiooni kooskõla kehtivate õigusaktidega, keeletoimetamise seisukohast liigpikkadele seletuskirjadele, kuid meie põhiõiguste kaitse, tõenduspõhine poliitikakujundamine). Eelnõu hinnangul on sama mure asjakohane ka kõigi teiste eelnõuga seotud seletuskirjas ei tule esitada sellist infot, millel puudub otstarve. isikute vaates (eelnõu koostaja, huvigrupid, kooskõlastavad asutused, Riigikogu), mistõttu ei ole otstarbekas nõuda seletuskirjas täiendavat infot, mida tegelikkuses hädasti vaja ei ole. Alljärgnevalt esitame oma täiendavad ettepanekud esitatud VTK-le: 1. VTK koostamine. Kliimaministeerium on jätkuvalt seisukohal, et Mittearvestatud. VTK näol praegusel kujul on tegemist olulise halduskoormusega, Eelnõuga ei loobuta VTK koostamisest, kuna see on millest võiks loobuda järgmistel põhjustel: VTK on küllaltki õigusloomeprotsessi läbipaistvuse tagamiseks oluline osa ning aitab abstraktne, VTK väljapakutud lahendused võivad oluliselt muutuda ja varakult huvirühmasid informeerida ja kaasata. Samas muudetakse üldjuhul muutuvadki. Huvirühmad peavad sisuliselt reageerima kahele eelnõuga VTK koostamise nõuded paindlikumaks. etapile, kaks korda lugema ja kommenteerima. Oleks vaja võrrelda Näited, kus eelnõuga kavandatav lahendus erineb oluliselt VTK-s VTK-des esitatud lahendusi ja hiljem koostatud eelnõude tegelikku pakutust, peegeldavad justnimelt seda, miks VTK on vajalik. See sisu, kuna tavapäraselt on praktikas pigem nii, et eelnõu ja VTK-s näitab, et VTK-s tõstatatud probleem või pakutud lahendused ei olnud kavandatud lahendused erinevad olulisel määral. Seega ei täida VTK asjakohased ning VTK-ga ennetati igakülgselt kaalumata lahenduse 10 paljudel juhtudel oma eesmärki ja sel puudub sellisel juhul ka sisuline kavandamist konkreetsete sätetena. Esineb olukordi, kus VTK põhjal väärtus. Eelnõu kavand tekitab rohkem sisulist dialoogi, sest seal on ei koostata kunagi seaduseelnõu, sellisel juhul aitab VTK vältida juba konkreetne lahendus konkreetses sõnastuses, millele huvigrupp ülereguleerimist. Huvirühmade kaasamine eelnõu etapis on kahtlemata saab reageerida. vajalik, kuid siis toimub arutelu juba konkreetsete sätete üle ning on vähetõenäoline, et põhimõttelisi lahendussuundi enam muudetakse (isegi, kui huvirühmad seda sooviksid). Täpsustame ka, et VTK koostamise koormust ei saa käsitleda halduskoormuse, vaid kui, siis töökoormusena. Leiame, et VTK koostamine ei ole täiendav ja tarbetu töökoormus. Iga muudatuse eel tuleb sõnastada, mis on probleem, mis on soovitud eesmärk ning kaaluda erinevaid lahendusvariante eesmärgini jõudmiseks ja hinnata erinevate variantide võimalikku mõju. Kogu seda infot saab kasutada eelnõu koostamise etapis. 2. Seaduste järelhindamine. Kliimaministeeriumi hinnangul ei saa Selgitatud. järelhindamise osakaalu suurendamine õigusloomes olla eesmärk Nõustume, et seaduse tasandil kavandatud järelhindamine ei ole kõigil iseenesest. Järelhindamine võib olla mõistlik teatud juhtudel, kus mõju juhtudel vajalik, ning selleks pakume eelnõuga välja võimalikult on võimalik ühemõtteliselt mõõta (nt alaealiste õigusrikkujate arv), paindliku järelhindamise regulatsiooni (kavandatav HÕNTE § 46 lg kuid alati ei ole see võimalik või mõistlik. Kui mõne õigusaktiga 7). Järelhindamise tulemus ei pruugi olla see, et õigusakt vajab uuesti kaasnevad oodatust suuremad (negatiivsed) mõjud, on alati võimalus muutmist. seda õigusakti muuta ning vastavas eelnõus kirjeldada varasema õigusakti ning planeeritavate muudatuste mõju – nii nagu see senini on ka toimunud. Väljapakutud variant 1 puhul on kesksel kohal küsimus, kes ja milliste Selgitatud. kriteeriumite alusel otsustab, mis on „oluline mõju“? Variandi 2- Eelnõus on välja pakutud n-ö riskipõhine lähenemine (lisaks ÕPPA-s kohane riskipõhine lähenemine eeldab selget metoodikat, koolitusi juba sisalduvale nõudele). Tegemist on kahtlemata mõnevõrra ning suurendab töökoormust. Millisel juhul tuleks kindlasti teha subjektiivse kriteeriumiga, kuid selle eelis on võimalus arvestada järelhindamine, peaks olema üheselt kirjas. järelhindamise kavandamisel konkreetse eelnõu ja muudatuse asjaolusid. 11 3. Põhiseaduspärasuse analüüs. Teeme ettepaneku sätestada HÕNTEs Selgitatud. (või selle lisana) konkreetne kontrolliskeem, et analüüs oleks Erinevat liiki põhiõiguste riive põhiseaduspärasuse kontrollskeemid on süsteemne ja hõlmaks kõiki vajalikke aspekte ja põhiõigusi. välja töötatud ja kõikidele kättesaadavad näiteks Eesti Vabariigi Põhiseaduslikkuse analüüsi koostamisel tekib sageli kahtlus, kas põhiseaduse kommenteeritud väljaannetes. asjakohaste põhiõiguste valim on piisav ning kas valitud lahenduse Siiski on Justiits- ja Digiminieestriumi korraldatud järeldused lahenduse põhiseaduspärasuse kohta on selged ja piisavad. õigusloomeakadeemia raames toimuvate põhiseadusepärasuse Kontrollnimekiri võiks loetleda kõik põhiõigused, millest saaks välja analüüside koostamise praktiliste koolituste tarbeks koostöös Tartu noppida asjakohased (nt õigusselgus, võrdsus, eraelu puutumatus, Ülikooliga välja töötatud õigusloomes põhiseaduspärasuse analüüside ettevõtlusvabadus, omandiõigus jne). koostamiseks täpsustatud juhend. See on avaldatud Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel. 4. EL otsustusprotsessides esitatud seisukohtade esitamine Arvestatud. seletuskirjas. Eelneva otsustusprotsessi detailne kirjeldamine üldise Eelnõuga muudetakse HÕNTE-t nii, et kõnealusel juhul peab nõudena toob kaasa suure tööjõukulu ning seletuskirja mahu seletuskirjas esitama viite Eesti seisukohtadele. Samas see ei tähenda, võrdlemisi olulise paisumise. Lisaks ei ole sellest suuremat et seletuskirjas peaks kirjeldama EL-i õigusakti menetluse protsessi, lisandväärtust õigusakti lõppsõnastuse selgitamisel, kuna vaid piisab näiteks viitest veebilehele, kust on vastav info leitav. läbirääkimised EL nõukogus ning triloogid Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel võivad viia hoopis teistsuguste tulemusteni, mille on poliitilisel tasandil lõpuks siiski heaks kiitnud ka Eesti (seda isegi juhul, kui algselt oldi oma seisukohtades selle vastu). Juhul, kui konkreetsete sätete puhul on asjakohane viide varasemale EL otsustusprotsessile (nt seisukoha kujundamisel huvigruppidega toimunud läbirääkimised vmt), on sellise info esitamise võimalus juba praegu olemas. Lisaks juhime tähelepanu, et õigusaktide menetlus kestab EL-s Arvestatud. enamasti aastaid ning ka Eesti seisukohad võivad erinevates Seletuskirjas ei ole vaja kirjeldada Eesti seisukohtade ja nende menetlusetappides olla erinevad. Viimane omakorda eeldab muutumise sisu, vaid tuleb esitada üksnes viide veebilehele, kust see täiendavaid selgitusi ning võib tekitada olukorra, kus EL õigusakti info on leitav. ülevõtva riigisisese õigusakti menetluses koondub tähelepanu seletuskirjas esitatud infole Eesti seisukohtade kohta, mis olid küll asjakohased konkreetsel ajahetkel, kuid mitte enam vastuvõetud õigusakti ülevõtmisel. Varasemate seisukohtade selgitamine eeldaks omakorda ka vastavate EL õigusakti sätete esitamist konkreetsel 12 ajahetkel, mis on aga absoluutselt asjassepuutumatu lõppteksti seisukohalt. Isegi juhul, kui Eesti oli algselt EL konkreetse nõude kehtestamise vastu, ei ole selle õigusaktina vastuvõtmise järgselt enam võimalik seda mitte üle võtta ja ka seletuskirjas selliste aspektide rõhutatud väljatoomine võib viia vale arusaamiseni (sh võib tekitada mulje, nagu saaks Eesti nõuet mitte rakendada). 5. EL määruste vastavustabel. Kliimaministeerium ei toeta EL-i Arvestatud. määruste rakendamisel vastavustabeli koostamise kohustust. EL-i Eelnõuga ei kehtestata vastavustabeli nõuet EL-i määruste jaoks. EL-i määrused on otsekohalduvad ning riigisisene menetlus puudutab vaid määruse rakendamise korral tuleb eelnõu kohaselt esitada nende riigisisese õiguse vastavusseviimist, mis juba iseenesest näitab ära, määruse artiklite loetelu, mille rakendamiseks on vaja Eesti seadusi milline osa ei ole olnud vastavuses või piisav EL-i määruse muuta (kontaktpunktiks oleva asutuse määramine, karistused vmt). kohaldamiseks. Tavapäraselt on EL-i määruse rakendamiseks vaja nimetada riigisisene pädev asutus ja kehtestada vastutussätted – määrused kehtestatakse tavapäraselt piisava detailsusastmega valdkondades, kus menetluse ühetaolisus üle EL-i on oluline, ning eesmärk on, et puuduks vajadus kehtestada rakendusmehhanismi igas liikmesriigis eraldi. Seega koosneks VTK-s väljapakutud vastavustabel tõenäoliselt ca 99% ulatuses konstanteeringust, et nõuet rakendatakse vastavalt määrusele (kuna riigisisesesse õigusesse seda üle ei võetagi). Keeleline toimetamine. VTK-s on ühe alternatiivse ettepanekuna Arvestatud. keeletoimetuse etapi kiirendamiseks välja pakutud piiri seadmist Eelnõuga seletuskirjale mahupiirangut ei seata. seletuskirja mahule. Arvestades õigusaktide äärmiselt erinevat mahtu ning seletuskirjale kehtestatud nõudeid ei toeta me ettepanekut. Leiame, et selle küsimuse õigusliku reguleerimise asemel saaks JDM pigem kasutada alternatiivseid meetodeid nagu koolitused või ringkirjad, kus pöörataks tähelepanu juhtumitele, kus seletuskirjades on esitatud liigset, kordavat või ebavajalikku infot. Samuti saaks keeletoimetaja ise teha vajadusel konkreetseid ettepanekuid teksti lühendamiseks. 13 Kultuuriministeerium Kultuuriministeerium kooskõlastab hea õigusloome ja normitehnika Teadmiseks võetud. eeskirja (HÕNTE) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Kultuuriministeerium leiab, et HÕNTE muutmine on tervitatav ja vajalik. Esitame alljärgnevalt mõned kommentaarid. 1. Eelnõu seletuskirja mõjude hindamise nõudeid puudutavad muudatused peaksid seletuskirja koostamise protsessi lihtsustama (vähem kordusi ja info killustumist), lisama paindlikkust ja vajaliku info leitavust toetama. 2. Nõustume VTK-s väljatooduga, et järelhindamine võiks kujuneda Arvestatud. õigusloomeprotsessi loomulikuks osaks ja selle vajalikkust ning Eelnõuga on kavas kehtestada n-ö riskipõhine lähenemine kasutegureid võiks selgitada juhendite, koolituste ja arutelupäevadega. järelhindamise kohustuse sätestamisel seaduses (kavandatav HÕNTE Leiame, et HÕNTEsse ei peaks lisama uusi formaalseid nõudeid, kuid § 46 lg 7). vajadusel saaks HÕNTEs sätestada järelhindamise vajalikkuse üle otsustamine riskipõhiselt. 3. EL-i õiguse ülevõtmist kajastava info lisamine seletuskirja tuleks Arvestatud. kavandada sellisel moel, et seletuskirja maht ei suureneks veelgi. Eelnõuga muudetakse HÕNTE-t nii, et kõnealusel juhul peab Lisatav info peaks olema ülevaatlik, ent mitte ülemäärane. Eelnõu sisu seletuskirjas esitama viite Eesti seisukohtadele. Samas see ei tähenda, ja võrdleva analüüsi juures toodud selgitusest tuleb tavapäraselt välja, et seletuskirjas peaks kirjeldama EL-i õigusakti menetluse protsessi, milliste EL õiguse sätete ülevõtmiseks/rakendamiseks muudatused vaid piisab näiteks viitest veebilehele, kus on vastav info leitav. tehakse ning kordused seletuskirja erinevates osades ei oleks vajalikud. Lisaks tuleks kaaluda, kas EL otsekohalduva määruse vastavustabeli koostamise nõue on hädavajalik. Kultuuriministeeriumi õigusloomega tegelevad ametnikud on valmis Teadmiseks võetud. andma täiendavat sisendit HÕNTE konkreetsete muudatuste väljatöötamisel. 14 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Täname, et esitasite kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse Arvestatud. 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika HÕNTE-sse on kavandatud jätta üksnes need sisunõuded, mille eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) muutmise väljatöötamiskavatsuse järgimine VTK koostamisel on kohustuslik. Sõnastusi on üldistatud, (edaspidi VTK). jättes VTK koostajale suurema otsustusruumi, mis infot konkreetse 1. Kooskõlastame VTK järgmiste märkustega. algatuse puhul kajastada. Uuendusena on kavas lisada võimalike 1.1. Väljatöötamiskavatsus lahenduste juurde viide tehisarul põhinevatele lahendustele. VTK-s on välja pakutud, et edaspidi koostatavates Sisunõudeid selgitatakse täiendavalt mõju hindamise metoodikas, väljatöötamiskavatsustes võiks vähendada kohustusliku teabe mille muutmine on samuti ettevalmistamisel. esitamist. Toetame antud eesmärki, kuid VTK-s on sisuliselt märgitud nende praegu kehtivate kohustuslike nõuete kohta, mis Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) hinnangul edaspidi ei oleks kohustuslikud, et need võib esitada teiste kohustuslike nõuete juures. Oleme seisukohal, et nõuded kas on või neid ei ole, ehk ei saa jääda umbmäärane „võib esitada“ juurde. Ehk sisu nõude ühest kohast teise tõstmine ja lisandus, et võib midagi esitada, ei tee väljatöötamiskavatsuse vormi lihtsamaks ega selgemaks. Palume HÕNTE-sse jätta ainult kohustuslikud nõuded. Ühtlasi toetame eesmärki muuta väljatöötamiskavatsuse sisunõuded Selgitatud. arutelukeskseks ja vähendada formaalsust, kuid mitte mõjude Nõustume, et VTK peab aitama kaasa eri poliitikavalikute kaalumisele hindamise sisunõuete arvelt. Väljatöötamiskavatsuse roll on tagada, et ja seeläbi andmepõhisele otsustamisele. Kooskõlastamisele esitatud poliitikavalikute tegemine põhineks andmepõhistel kaalutletud VTK-de hulgas leidub nii selliseid, kus esitataksegi mitu alternatiivset alternatiividel, seega on mõjuanalüüsi roll osa arutelust, mitte üksnes või teineteist täiendavat poliitikavalikut kui ka selliseid, kus sisuline eelistatud lahenduse põhjendus. Kui mõjuhinnang koostatakse ainult poliitikavalik on juba mingisugustel põhjustel teada (eelistatud eelistatud lahenduse ja mitte teiste alternatiivide kohta, siis on lahendus) ning otsustusruum piirdub lahenduse üksikasjade üle ohustatud väljatöötamiskavatsuse läbipaistvus ja põhjendatus. Valitud otsustamisega. Leidub ka näiteid VTK-dest, kus osades küsimustes on sobivaim lahendus peaks tuginema teiste variantide mõjude (sh eelistatud lahendus juba teada, kuid teistes lahendusi alles kaalutakse. riskide) võrdlusele ja see eeldab väljatöötamiskavatsuses mõjude VTK sisunõuded peavad praktikas sobituma väga eripalgelisteks analüüsimist kõikide pakutud alternatiivide puhul. olukordadeks. Nõue igakordselt teisi lahendusvariante võrrelda võib kaasa tuua sisutühja formaalse teksti lisandumise, mis VTK-le lisaväärtust juurde ei loo. Samuti tasub rõhutada, et huvirühmad on 15  väljendanud arvamust, et kui teatud juhtudel on eelistatud poliitikavalik juba teada, siis võiks seda VTK-s ka selgelt öelda. Lahenduste eeliste ja puuduste võrdlemine on üks võimalik lähenemine mõju hindamisele VTK etapis. Seda selgitatakse täpsemalt ka mõju hindamise metoodikas, mille ajakohastamine on samuti praegu käsil. Me ei toeta seaduseelnõu edasise väljatöötamise tegevuskava nõude Arvestatud. kaotamist. Tegevuskavad on oluline osa õigusloome demokraatlikust ja läbipaistvast protsessist, võimaldades avalikkusel ja huvirühmadel jälgida ja kaasa rääkida poliitikamuudatuste elluviimisel. Tegevuskava loob vastutuse ja ajalise raamistiku poliitikameetmete rakendamisel ja kaasamisprotsessi jaoks, sh toetades kaasatavate võimalust oma osalemiseks vajalikku aega ette planeerida. 1.2. Mõju hindamise nõuded seletuskirjas Teadmiseks võetud. Toetame eesmärki ajakohastada mõju hindamise nõudeid ja muuta neid sisulisemaks juhendmaterjalide tasandil. Peame oluliseks, et HÕNTE-s oleks selgelt sätestatud mõjude hindamise põhimõtted, samas eelistame, et konkreetse mõjude hindamise korraldus ja struktuur (nt valdkondade või sihtrühmade kaupa) jääks paindlikuks, et seda saaks kohandada vastavalt eelnõule, mille kohta mõjuanalüüs kirjutatakse. Detailsemad nõuded ja metoodilised juhised on otstarbekas jätta juhendmaterjalidesse. 16 Seejuures rõhutame, et ükskõik millised mõjuanalüüsi põhimõtted Arvestatud osaliselt. HÕNTE-sse lõplikult valitakse – olgu see üldiste mõjukategooriate Eraldi mõjuvaldkonnana on kavas HÕNTE-s nimetada „mõju (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju) või üldiste põhimõtete võrdsetele võimalustele“. HÕNTE-s loetletud mõjuvaldkondi nimetamine või hoopis sihtrühmade põhise lähenemise määratlemine, täpsustatakse ja avatakse mõju määratlemise kontrollküsimustikus, siis peab selgesõnaliselt sõnastama kohustuse hinnata ka eelnõu mille uuendamine on edaspidi kavas. Seal on võimalik selgitada ka ruumilist mõju ning mõju inimeste põhiõigustele soolise võrdsuse ja ruumilise mõju hindamist ning JDM on selle osas hea meelega valmis võrdse kohtlemise vaatest. koostööks. Nõue analüüsida õigusakti ruumilist mõju on vaja lisada, sest see ei Juhime tähelepanu, et Eestis on õigusloomes mõju hindamise süsteem sisaldu nõuetes praegu üldse, aga sellega arvestamine muutub ajas üha kujundatud nii, et hinnang seisneb kehtiva olukorra võrdlemisel olulisemaks. Seejuures saab MKM aidata kaasa, et nendesse olukorraga, kus lahendust rakendatakse (lihtsustatult: olukord abimaterjalidesse lisatakse juhised ja kontrollküsimused ruumilise poliitikaga – olukord poliitikata = mõju). Mõju ei hinnata strateegiliste arengu eesmärkidele vastavuse analüüsimiseks. HÕNTE § 46 eesmärkide vastu. See on nii vältimaks hinnangute kallutatust ja elluviimise abimaterjal „Mõjude määratlemise kontrollküsimustik“ ei tagamaks ühetaoline lähenemine eri valdkondadele. hõlma ruumilise arengu eesmärke, mis sisalduvad üleriigilises Kehtivas HÕNTE § 46 lõikes 3 nimetatud kohustus on eelnõuga kavas planeeringus. Samuti ei leidu viidet ruumilise arengu eesmärkidele kaotada. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 5 lõike 2 alusel kinnitatud mõjude hindamise metoodikas. HÕNTE § 46 lõikes 3 sätestatud mõjude analüüsi aruande kohustus on otstarbekas kaotada, kuna neid praktikas ei koostata. Mis puudutab mõju inimeste põhiõigustele soolise võrdsuse ja võrdse Arvestatud. kohtlemise vaatest, siis see soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 Lisatud valdkond „mõju võrdsetele võimalustele“. lõikest 2 tulenev kohustus riigiasutustele on mõju hindamise vaatest oma olemuselt horisontaalne, puudutades potentsiaalselt kõiki mõjuvaldkondi ja sihtrühmi samaaegselt. Kui seda ei ole HÕNTE tasandil selgelt väljatoodud, on oht, et mõjuhindamine soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise osas jääb praktikas tagaplaanile – eriti juhul, kui mõjuanalüüsi raamistik muutub üldisemaks või vabamalt tõlgendatavaks. 17 Samuti on vajalik mõjude hindamise põhimõtetes teadmis- ja Teadmiseks võetud. andmepõhisuse printsiibi eraldi rõhutamine ning arvesse võtta nii Nõustume, et mõju olulisus on kontekstispetsiifiline ning selle makro- kui ka mikrotasandit, st et mõjude hindamine on oluline mitte tuvastamine ei ole tehniliste arvutuste põhjal alati võimalik. Eelnõuga ainult nende algatuste puhul, millel on kaugeleulatuv mõju loobutakse mõju olulisuse tuvastamise nõudest senisel kujul. ühiskonnale või majandusele tervikuna, vaid ka nende puhul, kus Eelnõuga kavandatav proportsionaalsuse põhimõte (kavandatav mõjutatud on üks sektor, ühiskonna grupp (nt eakad) või regioon. HÕNTE § 46 lg 6) seisneb selles, et olulisemat mõju hinnatakse Samuti hinnates mõjutatud sihtrühma suurust, tuleb arvestada, et mõni põhjalikumalt ja esmajärjekorras. Sõltuvalt olukorrast võib see mõju, mis võib olla väike absoluutterminites, võib olla eriti oluline tähendada, et oluline mõju, mis tuleb fookusesse võtta, avaldub ühele mõnele ühiskonnagrupile (nt eakad, üksikvanemad vms). Näiteks konkreetsele sektorile, grupile, piirkonnale või muu tunnuse alusel Euroopa Komisjoni mõjude hindamise juhendis on märgitud, et see, piiritletavale sihtrühmale. mida loetakse oluliseks mõjuks, peab selguma eksperthinnangutest ja huvigruppide tagasisidest (mitte tehnilistest arvutustest). Sotsiaalsete mõjude hindamise juhendis rõhutatakse nende mõjude olulisuse hindamisel just kvalitatiivsete meetodite kasutamise vajadust. Eraldi peame oluliseks rõhutada, et kuna puudub selgus, kuidas Teadmiseks võetud. kavandatavad juhendmaterjalid suhestuvad HÕNTE nõuetega, siis on HÕNTE ja mõju hindamise metoodika muutmine on kavandatud ka keeruline hinnata, millises sõnastuses HÕNTE peaks olema ja samaaegselt. Kontrollküsimustikku muudetakse jooksvalt. Alati, kui millised aspektid/küsimused jäävad juhendmaterjalidesse. Peame väga valdkonnaministeeriumil on ettepanek kontrollküsimustiku oluliseks, et juhendmaterjalid oleksid sisukad, praktilised ja selgitavad, täpsustamiseks, saab selle esitada JDM-le. mitte pelgalt kontrollküsimuste loetelu. Praegu kasutatav kontrollküsimustik võimaldab enamasti vastata „jah/ei“, mis ei toeta mõjude sisukat analüüsi ega kvalitatiivset hinnangut. Juhendmaterjalid peavad aitama ametnikel mõista mitte ainult mida hinnata, vaid ka kuidas. Soovitame, et HÕNTE ja juhendmaterjalid töötatakse välja paralleelselt ning testitakse tervikuna praktikas enne lõplike muudatuste kinnitamist. See tagaks, et normatiivne raamistik ja metoodiline tugi moodustavad ühtse ja toimiva süsteemi. Toetame mõju hindamise nõuete laiema arutelu korraldamist ministeeriumide vahel, mis oleks ühtlasi sisukam kui JDM 12.11.2025 korraldatud käesoleva VTK arutelu, et tekiks praktiliselt töötav mõjude hindamise raamistik, mis toetaks kvaliteetseid mõjuanalüüse ja seega ka otsustajate teadlikke valikuid. Oluline on, et tekkiv raamistik toetaks 18 senisest paremini seaduseelnõudes ka sisukat soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste analüüsi ja edendamist ning välistaks riski, et sooaspekt ja vähemusrühmad jäävad mõjuanalüüsidest välja. Mõjude hindamise metoodika osas on kirjale lisatud eraldi failina Teadmiseks võetud. ettepanekud, mis on esitatud Riigikantseleile arengukavade koostamise vaatest. 1.3. Järelhindamise nõuded HÕNTE-s Mittearvestatud. Järelhindamisest tuleks meie hinnangul loobuda ning vastav Järelhindamise regulatsioon on vajalik, et õigusloomes oleks olemas regulatsioon HÕNTE-st välja jätta, kuna regulatsioonide täitmist võimalus asjakohasel juhul tagada, et loodava õigusakti rakendumist jälgitakse regulaarselt ja vajadusel seadusi muudetakse. hiljem seiratakse ning saadud info avalikustatakse. Ei saa pidada heaks Järelehindamine omaks sisulist väärtust siis, kui vastu võetakse uus praktikaks olukorda, kus õigusnormid võetakse vastu, kuid regulatsioon ning seda ei muudeta enne, kui on toimunud soovitatud regulatsiooni täitmist/rakendumist ja kavandatud poliitika tegelikku kolme kuni viie aasta möödudes järelhindamine. Vastasel korral ei mõju ei hinnata. Isegi kui seiratakse, jääb vastav info asutusse, kuigi anna järelhindamine mingit väärtust, kui nähakse uuele regulatsioonilehuvi tulemuste vastu võib olla laiem. ette järelhindamine, kuid seda enne järelhindamist muudetakse. JDM-i hinnangul peaks järelhindamise regulatsioon olema võimalikult Sellisel juhul ei hinnata ju enam ka algset regulatsiooni, vaid juba paindlik, et mitte tekitada eelnõu koostajatele tarbetut töökoormust. muudetud regulatsiooni. Ühtlasi, kas siis oleks võimalik ka Eelnõukohaste muudatustega just sellist paindlikkuse võimaldamist järelhindamist edasi lükata, et periood algab uuesti, kuna regulatsioon taotletaksegi. Praktikas on võimalik ühendada eri protsesside käigus on muutunud? Seega ei loo järelhindamise nõue meie hinnangul eraldi toimuvad hindamised – näiteks, kui on kavas arengukava või väärtust. struktuurivahenditest rahastatud poliitika järelhindamine, võib selle raames hinnata ka regulatsiooni mõju ja avalikustada tulemused, ning seeläbi lugeda järelhindamise kohustus täidetuks. Kui järelhindamise nõudest ei plaanita täielikult loobuda, siis Arvestatud. alternatiivselt toetame mõtet muuta see õigusselgemaks ja siduda nõue eelnõudega, millel kaasnevad olulised mõjud või ilmnevad võimalikud ebasoovitavad riskid. Oluline on, et järelhindamise vajalikkuse hindamisel võetakse arvesse ka mõjusid inimeste põhiõigustele, sh haavatavatele sihtrühmadele. 19 Samuti märgime, et kuigi VTK-s on märgitud, et järelhindamise puhul Selgitatud. lisatakse eelnõusse aasta täpsusega tähtaeg, millal järelhindamine HÕNTE-s ei ole sätestatud, et järelhindamist reguleeriv säte peab hiljemalt kavandatakse, siis järelhindamise tähtaega ei ole alati sisaldama tähtaega aasta täpsusega (küll aga on vastav suunis võimalik aasta täpsusega määrata ning teatud olukordades peab tähtaeg järelhindamise juhendmaterjalis). Seega on võimalik, et taolistel olema võimalikult paindlik. Vastasel juhul muutub järelhindamine erijuhtudel nagu kirjeldatud, ei kavandata järelhindamist konkreetse ikkagi lihtsalt formaalseks kohustuseks, mis ei täida tegelikku aasta täpsusega, vaid sõltuvalt mõnest muust asjaolust. eesmärki. Näiteks ei olnud võimalik määrata aasta täpsusega järelhindamise tähtaega töötuskindlustuse seadus muudatuste puhul (vt 01.01.2026. a jõustuva redaktsiooni § 5210). Muudatusega seati töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuvusse tööturu olukorraga. Enne hüvitise maksmise baasperioodi lõppemist võrdleb Eesti Töötukassa töötute arvu varasemate aastate keskmisega. Seaduses on ette nähtud hüvitise maksmise perioodi osas kolm võimalikku stsenaariumi, mis kõik sõltuvad varasemate aastate töötute arvust. Käesolevaks hetkeks ei ole veel rakendunud kõrge tööpuuduse stsenaarium, s.t registreeritud töötuid on vähemalt 20% rohkem, kui viimasel kolmel aastal keskmiselt. Mõju saab hinnata üksnes pärast muudatuste rakendumist ning rakendamise periood peab olema sedavõrd pikk, et mõju jõuaks avalduda, et selle pinnalt saaks järeldusi teha. 1.4. Seaduseelnõude ja nende seletuskirjade keeletoimetamine Arvestatud. VTK-s käsitletud seaduseelnõude ja seletuskirjade keeletoimetamine Eelnõuga seletuskirjale mahupiirangut ei seata. Ühtlasi selgitame, et on oluline teema. Soovitame täiendavalt kaaluda, kas keeletoimetajate regulaarselt kogunevad ministeeriumide ja Riigikogu Kantselei omavaheliste seisukohtade parema kattuvuse osas oleks võimalik leida keeletoimetajad muu hulgas selleks, et praktikat ühtlustada. täiendavaid lahendusi. Seejuures ei toeta me VTK-s palutud Keeletoimetamise korralduse kohta oleme täpsema selgituse andnud keeletoimetuse probleemi alternatiivse lahendusena seletuskirjale Kaitseministeeriumi esitatud ettepanekule. mahupiirangu seadmist, sest eelnõud on väga erineva mahu ja sisuga ning seletuskiri peab avama kavandatavaid muudatusi piisavalt. Keeletoimetajate puudus ei ole meie arvates piisavalt kaalukas põhjus Nõustume seisukohaga täielikult. heast õigusloomest loobumiseks. 20 1.5. HÕNTE muutmise mõju Selgitatud. VTK-s on muudatuste mõju hinnatud väheoluliseks, kuid meie Eelnõuga kavandatavad muudatused ei ole niivõrd ulatuslikud, et hinnangul on plaanitavate muudatuste mõju demokraatliku riigi ja tähendaksid põhimõttelisi muutusi Vabariigi Valitsuse läbipaistva poliitikakujundamise seisukohalt siiski oluline. Peame õigusloomepoliitikas. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti OECD vajalikuks, et HÕNTE muudatuste mõju hinnataks ka demokraatia riikide hulgas esireas seadusloome läbipaistvuse osas, näiteks vaatest, mitte tehnilise menetluse aspektina. HÕNTE muutmine võiks avalikustatakse õiguslikud algatused meil väga varajases etapis olla eeldus läbipaistvaks, kaasavaks ja tõenduspõhiseks õigusloomeks, (VTK), mõju hindamine on õigusloomeprotsessi integreeritud, mistõttu saab muudatuste mõju hinnata ühiskonna vaatest oluliseks. ministeeriumide kooskõlastuskirjad ja huvirühmade arvamused on avalikud jne. Neid olulisi põhimõtteid eelnõuga ei muudeta. Kuid nõustume, et õigusloomemenetlus ja õigusloomele kohalduvad nõuded on kahtlemata olulised nii demokraatia kui ka õigusriigi põhimõtte tagamisel. Kui peate vajalikuks HÕNTE muudatustele mõjusust lisada, siis Selgitatud. soovitame analüüsida ministeeriumide ettepanekuid, mis esitati Teile Nii VTK kui ka eelnõu koostamisel analüüsisime kõiki ettepanekuid, aasta tagasi sama algatuse raames. Kiirkorras väheolulise mõjuga muu hulgas ka neid, mis esitati vastusena justiitsministri algatusele dokumenti menetledes saame küll VTK-s toodud HÕNTE 2024. aastal. MKM-i ettepanekud on loetletud ka käesolevas ajakohastamine ajendi formaalselt täidetud, kuid eesmärgid võiksid kooskõlastuskirjas. JDM-l kui õigusloome koordineerijal olla ambitsioonikamad. 2. Lisaks VTK-s esitatud teemadele ning Majandus- ja Arvestatud. Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) 26.11.2024. a Eelnõuga loobutakse kontseptsiooni mõistest õigusloomes. kirjaga nr 1-9/2090-2 esitatud HÕNTE muutmise ettepanekutele teeme HÕNTE kohta järgmised täiendavad ettepanekud. 2.1. Loobuda HÕNTE § 1 lõikes 3 kajastatud nõudest, et pärast väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamist ja enne seaduseelnõu normide kujundamist koostab asjaomane ministeerium eelnõu õiguslikke valikuid kajastava kontseptsiooni. Sisuliselt on tegemist väljatöötamiskavatsuse kordamisega, kuna ka väljatöötamiskavatsuses tuleb esitada küsimuse võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus. Seega ei loo kontseptsioon eraldi mingit lisaväärtust. 21 2.2. Ühtlustada seaduse ja määruse muutmise eelnõudes kasutatavad Mittearvestatud. muutmiskäsud. Selgusetuks jääb, et miks on vaja kasutada erinevaid Määruse vormelid on praegu lihtsamad. Ühtlustamine tähendaks, et ka muutmiskäske (seadustes: muudetakse ja sõnastatakse; määrustes: määruses tuleks alati kasutada pikki vormeleid. Määruste lühemad sõnastatakse; sõna „käesolev“ erinev kasutus seadustes ja määrustes vormelid on võimalus, mitte kohustus. Olemasolevate määruste jne) ning mis lisaväärtust see loob peale nn normitehnikute (sõna muutmisel tuleb jälgida, et algse teksti stiil säiliks. Samamoodi tehnilisemas mõistes) võimaluse esitada eelnõule sisutühje märkusi. toimitakse ka enne HÕNTE jõustumist koostatud ja siiani kehtivate seaduste muutmise korral. 2.3. Ühtlustada seaduse ja määruse terviktekstides ning muutmise Mittearvestatud. eelnõudes kasutatavad otsesed viited (HÕNTE § 29 lõige 2 koosmõjus Määruse otseviited on praegu lihtsamad. Ühtlustamine tähendaks, et §-ga 51). Selgusetuks jääb, et miks on vaja otseseid viiteid kasutada ka määruses tuleks alati kasutada pikki otseviiteid. Määruste lühemad erinevalt ning mis lisaväärtust see loob. otseviited on võimalus, mitte kohustus. Olemasolevate määruste muutmisel tuleb jälgida, et algse teksti stiil säiliks. Samamoodi toimitakse ka enne HÕNTE jõustumist koostatud ja siiani kehtivate seaduste muutmise korral. 2.4. Ühtlustada seaduse ja määruste jõustumisnormide sõnastused. Mittearvestatud. Selgusetuks jääb, et miks on vaja seadustes ja määrustes Määruste kuupäeva vormistus on praegu lihtsam. Ühtlustamine jõustumisnormid esitada erinevalt (seadustes: käesolev seadus jõustub tähendaks, et ka määruses tuleks alati kasutada keerulisemat kuupäeva 2026. aasta 1. jaanuaril; määrustes: määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. vormistust. Määruse kuupäeva vormistus on võimalus, mitte kohustus. a.) ning mis lisaväärtust see loob peale käesoleva kirja punktis 2.2 Olemasolevate määruste muutmisel tuleb jälgida, et algse teksti stiil märgitu. säiliks. Samamoodi toimitakse ka enne HÕNTE jõustumist koostatud ja siiani kehtivate seaduste muutmise korral. /…/ VTK-s on välja toodud, et „HÕNTE ajakohastamine on ette Selgitatud. nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. HÕNTE muutmise HÕNTE muutmise VTK-sse lisasime üksnes teemad, mille osas vajaduse täpsustamiseks saatis justiits- ja digiminister 8. augustil 2024 nägime vajadust täiendavaks aruteluks. Näiteks ei käsitletud VTK-s ministeeriumidele, Riigikantseleile, Riigikontrollile ja õiguskantslerile kontseptsiooniga seonduvat, sest HÕNTE-st selle väljajätmise osas vastava üleskutse.“. tajume valitsevat üksmeelt. Ka ei esitatud VTK-s tehnilisemat laadi Vastasime nimetatud üleskutsele 26.11.2024. a kirjaga nr 1-9/2090-2. muudatusi. Näiteks MKM-i 26.11.2024 kirja nr 1‑9/2090‑2 põhjal on Nimetatud kirjas toodud HÕNTE muutmise ettepanekutest ei ole edaspidi eraldi mõjuvaldkonnana nimetatud mõju võrdsetele VTK-s kajastatud mitte ühtegi. Samuti ei ole MKM siiani saanud võimalustele. JDM-lt antud ettepanekutele tagasisidet. Seega jääme oma 26.11.2024. 22 a kirjaga nr 1-9/2090-2 esitatud HÕNTE muutmise ettepanekute juurde, ehk arvata need VTK-sse ning palume need arvesse võtta ka tulevase eelnõu koostamisel. Juhul, kui neid arvesse ei võeta, siis palume MKM ettepanekutega mittearvestamist kajastada tulevase eelnõu seletuskirjas, kui allesjäänud ajaraam seda veel võimaldab. /…/ MKM-i ettepanekud 26.11.2024 kirjast: Mittearvestatud ja selgitatud. Nõustume kommentaariga osas, mis puudutab kiireloomulisuse 1) Palume kaaluda HÕNTE § 1 lõike 2 punktis 1 esitatud mõiste erandit VTK mittekoostamisel, ning tõdemusega, et praktikas „põhjendatult kiireloomuline“ sisustamist määruses. tõlgendatakse seda laialt. Õigusloome toimubki juba aastaid (vaid) kiireloomuliselt. Iga Kiireloomulisuse erand kehtestati olukordadeks, kui õigusakt tuleb kiireloomulisus on alati põhjendatav. Võimalikuks ohuks on koostada väliskeskkonna ootamatu ja kiire muutumise tõttu (nt nimetatud mõiste liiga kitsalt sisustamine, kuid seda ohtu COVID pandeemia). Praktikas tuleb ette näiteid, kus kiireloomulisuse saame hinnata pakutud definitsiooni alusel. Olemasoleval kujul erandile toetutakse põhjendamatult, st lahendatav probleem ei ole võimaldab säte liigkergekäelist kasutust. Alternatiivselt niivõrd akuutne, et eeldaks hea õigusloome põhimõtetest palume kaaluda väljatöötamiskavatsuse (VTK) väljajätmist kõrvalekaldumist (tegemist võib olla nt kehva ajaplaneerimise, liigse HÕNTE-st, kuna praktikas pole harvad juhud, mil eelnõu ja töökoormuse, ebarealistlike ootustega või ei tajuta kaasamist seletuskiri on valmis ning VTK koostatakse vaid kohustusliku väärtusena). bürokraatilise sammuna. Otsustamaks, millist eelviidatud Samas on kiireloomulisuse erandi olemasolu ja tõlgendamisvõimalus vastandlikest alternatiividest kasutada, soovitame analüüsida vajalikud, et säilitada õigusloomeprotsessi paindlikkus. JDM seirab HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 1 tuginemise rohkust (eeskätt VTK erandite kasutamist. Eelnõude koostajatele suunatud koolituste ühiskonda oluliselt mõjutanud muudatuste osas) ja nt eelnõu käigus püüame suurendada õigusloomejuristide (jt ametnike) koostajate seas küsitluse läbiviimist, selgitamaks välja, kui teadlikkust nii VTK tegemata jätmist võimaldavate aluste sisust kui ka paljudel neist oli VTK kooskõlastamisele esitamisel kokkulepitud õigusloomeprotsessi järgimise vajalikkusest. seaduseelnõu juba valmis ning kas VTK kooskõlastamise Ei saa nõustuda ettepanekuga jätta VTK etapp HÕNTE-st välja, sest protsessis üldse eelnõu muudeti. Kui enamusel VTK-de tegemist on kaasamist ja läbipaistvust edendava instrumendiga. JDM- koostajatest oli selle avalikuks konsultatsiooniks esitamise i andmed ega kogemus ei toeta hüpoteesi, et enamasti on seaduseelnõu hetkeks valmis ka eelnõu ja seletuskiri ning kui paljudel VTK kooskõlastamise ajal juba valmis. Selliseid näiteid on, kuid need juhtudel VTK kooskõlastusprotsessis eelnevalt kavandatud on harvad, ning peegeldavad pigem teadmatust või hoolimatust eelnõu enam ei muudetud, vääriks VTK koostamise kohustus kokkulepitud ja kaasava õigusloome suhtes. Praktikast võib leida MKM hinnangul Teie nn vitsasid. näiteid, kus VTK-st loobumine ja oluliste põhimõtteliste otsuste 23  tegemine alles eelnõu etapis on kaasa toonud pika ja vastuolulise õigusloomemenetluse. JDM-i hinnangul on kavandatavad muudatused reeglina seaduseelnõu etapiks muutunud võrreldes VTK-ga. See viitab, et VTK-le saadud tagasiside on aidanud kujundada hilisemaid lahendusi. 2) Näiliselt väikese, kuid sisult kuldaväärt ettepanekuna Selgitatud. soovitame asendada HÕNTE § 34 lõike 7 punktis 1 sõna HÕNTE § 34 lg 7 juhib eelnõu koostaja tähelepanu vajadusele jälgida „viited“ sõnadega „ilmsed ebatäpsused“. Hetkel võimaldatakse seaduse tervikteksti sobivust ja ajakohasust, kuid ei anna alust eelnõu koostades parandada muudetavas aktis vaid viited ja tavapärasest õigusloomeprotsessist kõrvale kalduda. Ilmseid normitehnilised märkused, kuid praktikas on vajalik muuta ebatäpsusi parandatakse eelnõudes ka täna, § 34 lg 7 seda ei takista. operatiivselt ka ilmseid ebatäpsusi. Suur osa nendest Parandusi kavandades tuleb hinnata selle mõju olulisust. Kui ebatäpsuste muutmisest võib iseloomult olla kiiremat parandusega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist reageeringut vajav kui paljud eelnõud, millele HÕNTE § 1 mõju, siis on seda HÕNTE § 1 lg 2 p 7 järgi võimalik teha VTK-ta. lõike 2 punkti 1 alusel VTK-d ei nõuta 3) HÕNTE § 34 lõike 7 punkti 2 võiks tunnistada kehtetuks, kuna Selgitatud. selle eesmärk on arusaamatu ainuüksi põhjusel, et eelnõu HÕNTE § 34 lg 7 sissejuhatavast lauseosast tulenevalt tuleb eelnõus koostades tuleb kontrollida kogu eelnõu asjakohasust. esitatud avaldamismärked ajakohastada siis, kui selleks on vajadus. Täiendavalt eelnõus esitatud avaldamismärgetele eraldi sätte Kui seda vajadust ei ole, siis muudatusi ei tehta. kehtestamine ei ole vajalik. 4) HÕNTE § 41 lõike 2 punkti 3 võiks täiendada pärast sõna Arvestatud osaliselt. „mõju“ sõnadega „sealhulgas mõju soolisele võrdsusele ja Mõju hindamist puudutava muudatusena on kavas lisada HÕNTE vähemusrühmade võrdsetele võimalustele“ §-s 46 loetletud valdkondadesse „mõju võrdsetele võimalustele“. Nii püüame tagada, et võrdse kohtlemise aspekt on seletuskirjas senisest rohkem esile toodud. Samas ei ole põhjendatud nõuda just selle valdkonna eraldi nimetamist sisukokkuvõttes, mis seletuskirja struktuuriosana peab olema võimalikult ülevaatlik ja kompaktne, sisaldades vaid kõige olulisemat infot algatuse kohta. 24 5) HÕNTE § 46 lõike 1 punkti 1 võiks täiendada pärast sõna Arvestatud osaliselt. „mõju“ sõnadega „ja mõju soolisele võrdsusele ning Paragrahvi 46 on kavas lisada „mõju võrdsetele võimalustele“. vähemusrühmade võrdsetele võimalustele“. 6) HÕNTE § 61 tekstis on üleliigsed sõnad „ning sulgudes Mittearvestatud. avaldamismärge §-s 30 ettenähtud vormis ja korras“, kuivõrd HÕNTE §-st 51 tulenevalt kohaldatakse määruse eelnõu sarnaselt seaduseelnõudega piisab avaldamismärke esitamisest ettevalmistamisele muu hulgas HÕNTE §-i 30, mille lg 2 järgi määruse seletuskirjas. kasutatakse avaldamismärget seaduste eristamiseks, nt juhtudel, kui kehtestatakse seaduse uus terviktekst ning sama pealkirjaga vana seadus tunnistatakse kehtetuks. HÕNTE §-i 61 viide §-s 30 nimetatud avaldamismärgetele on seega vajalik olukordades, kus sama juhtub määrusega: kehtestatakse määruse uus terviktekst ning vana sama pealkirjaga määruse eristamiseks esitatakse selle avaldamismärge. 7) HÕNTE § 65 lõike 1 punkti 4 võiks täiendada pärast sõna Mittearvestatud. „mõjud“ sõnadega „sealhulgas mõju soolisele võrdsusele ja Ühe mõjuvaldkonna eraldi nimetamine seletuskirja struktuuriosa vähemusrühmade võrdsetele võimalustele“. pealkirjas ei ole põhjendatud. 25 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei toeta Vabariigi Valitsuse Arvestatud osaliselt. 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja HÕNTE §-s 46 loetletud mõjuvaldkondi on kavas eelnõuga küll normitehnika eeskiri” muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsust antud muuta, kuid endiselt jääb alles „mõju regionaalarengule“ (vt kujul ja teeb järgmised ettepanekud. kavandatav HÕNTE § 46 lg 3). Valdkond „mõju riigiasutuste ja 1. Tervikuna peame Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse kohaliku omavalitsuse korraldusele“ jäetakse loetelust välja, et nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” (edaspidi HÕNTE) vähendada teksti dubleerimist seletuskirja eri osades. Mõju riigile ja kaudu liigse haldus- ja töökoormuse leevendamist õigusloomes kohalikule omavalitsusele tuleb edaspidi hinnata seletuskirja vajalikuks sammuks. Samas ei saa me kuidagi nõustuda seitsmendas osas, mida reguleerib HÕNTE § 47. Siiski ei ole väljatöötamiskavatsuse punktis 2 seletuskirjas mõju hindamise nõuete välistatud, et asjakohasel juhul võib ka KOV-i üksust puudutavat mõju kohta esitatud ühe võimaliku muudatusega: piirata HÕNTE § 46-s käsitleda seletuskirja kuuendas osas (näiteks kirjeldatakse sotsiaalse loetletud õigusaktide mõju hindamise mõjuvaldkonnad vaid kolme mõju all mõju lastekaitsespetsialistide vaatest). üldise kategooriaga – majanduslik mõju, sotsiaalne mõju ja keskkonnamõju. Selline muudatus jätaks muuhulgas kõrvale mõju hindamise kohustuse regionaalarengule ning kohalike omavalitsuste korraldusele ja eelarvele, millega me ei saa nõustuda. Riik on seadnud regionaalpoliitilised eesmärgid strateegilistes arengudokumentides (näiteks strateegia „Eesti 2035“) ning mõju hindamise raamistik peab toetama nende eesmärkide saavutamist. Seetõttu on oluline eelnõude koostamisel hinnata nende mõju regionaalarengule ja arvestada piirkondlike erinevustega, sest erinevad poliitilised otsused võivad avaldada asümmeetrilist mõju erinevat tüüpi piirkondadele, näiteks äärealadele, linnalistele piirkondadele või saarepiirkondadele. Oleme veendunud, et ühtlasema regionaalse arengu kui riigi keskse horisontaalse arengusihi saavutamine ei ole mõeldav ilma selleta, et regionaalsete mõjude hindamine ja arvestamine oleks sihipärane ja loomulik osa poliitikakujundamisest ja õigusloomeprotsessist kõigis poliitikavaldkondades. Oleme Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis asunud hiljuti läbi Teadmiseks võetud. vaatama ka regionaalarengule, sh maa- ja linnapiirkondadele avalduva Kõikide § 46 lg-s 3 loetletud mõjuvaldkondade kohta tuleb mõju mõju hindamise töökorraldust, abimaterjali ja kontrollküsimustikku määratlemise kontrollküsimustikku üksikasjalik kirjeldus. Regionaalarengu valdkonna kohta ootame sisendit Regionaal- ja 26 ning sooviksime vastavad muudatused kajastada ka uuendatavas mõju Põllumajandusministeeriumilt ning oleme hea meelega valmis hindamise metoodikas. koostööks. Hetkel on uuendamisel ka mõju hindamise metoodika. Soovime olla kaasatud HÕNTE § 46 „Seaduse mõjud“ lõigete 1-4 Teadmiseks võetud. muutmise läbirääkimistesse, sest nii majanduslike, sotsiaalsete kui Oleme ReM-i kaasanud ning teeme seda ka jätkuvalt. keskkonnaalaste mõjude territoriaalse jaotusega seotud mõjud Mõistame, et regionaalne ja ruumiline areng kujuneb suuresti teiste kohalike omavalitsuste erinevatele tegevustele ning riigi vaates „mõju valdkondade poliitikaotsuste ning muude ühiskondlike protsesside regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele“, on tulemusena ning seetõttu on oluline regionaalsele mõõtmele mõelda ministeeriumide ühine väljakutse. Arvestades seejuures nii iga algatuse puhul. Eraldi mõjuvaldkonnana nimetamine HÕNTE-s territoriaalseid julgeolekuaspekte kui ka strateegia „Eesti 2035“ aitab küll küsimusele tähelepanu juhtida, kuid sisuliseks analüüsiks on aluspõhimõtteid ja sihte, mille järgi tuleb tagada riigi terviklik ja tarvis nii teadmisi regionaalse mõju olemusest kui ka poliitilist huvi ja piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline areng ning kõigile Eesti survet. elanikele nende elukohast sõltumata võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks ning kättesaadavad ja kvaliteetsed avalikud teenused, mis suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust. 2. Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) punktis 2 seletuskirjas Mittearvestatud ja selgitatud. mõju hindamise nõuete kohta on nimetatud ka võimalik muudatus Eelnõuga kavandatakse nii-öelda printsiibipõhist lähenemist mõju sätestada mõju hindamise nõuded edaspidi riigis kokkulepitud hindamisele. HÕNTE-s on kavas nimetada kolm põhimõtet, mida tuleb põhimõtete või eesmärkide (nagu andme- ja teadmuspõhisus, mõju hindamisel arvestada: tasakaalustatus, teadmuspõhisus ja tasakaalustatus, terviklikkus ja eesmärgipärasus) kaudu. Leiame, et see proportsionaalsus. Analüüsi koostaja ei pea neid põhimõtteid hakkama oleks pigem mõjuhinnangute üldsõnalisust ja ebamäärasust suurendav ise sisustama, vaid neid selgitatakse mõju hindamise metoodikas. Ka muudatus. Vastavust keskselt kokkulepitud põhimõtetele ja HÕNTE tasandil on lühike selgitus toodud (vt HÕNTE § 46 lg-d 4-6). eesmärkidele on võimalik samaaegselt hinnata ka mõjude Näiteks tähendab tasakaalustatuse printsiip seda, et soovitud positiivse horisontaalsete mõjuvaldkondade all, sõnastades näiteks vastavad mõju kõrval tuleb kirjeldada ka muud otsest või kaudset mõju, mõju hindamise küsimused mõju hindamise metoodikas ja sealhulgas riske ja määramatust. Samuti hõlmab tasakaalustatuse abimaterjalides. Teisalt võib mõju kesksetele põhimõtetele olla paslik printsiip halduskoormust tõstvate kohustuste ja nõuete selgitamist ja hinnata ka hoopis eelnõu põhiseaduspärasuse hindamise kaudu. hindamist. Oluline on samas arvestada, et andmeja teadmuspõhisuse rakendamine Endiselt jäävad mõju hindamisel kehtima nõuded tuvastada mõjutatud eeldab, et olemas on piirkondlikult võrreldavad ja kättesaadavad sihtrühmad ning arvestada eri valdkondadega. HÕNTE tasandil andmed – väiksemate omavalitsuste puhul ei pruugi see alati nii olla, rõhutatakse, et mõjuanalüüsi lähtekohaks on sisuliste muudatuste mistõttu vajavad nad täiendavaid tööriistu ja tuge. selgitamine, st heaks mõjuanalüüsiks ei saa pidada seda, kui antakse hinnang üksnes võimalikule mõjule ilma sisulist muudatust selgitamata. 27 3. Nõustume VTK punktis 2 väljatoodud probleemiga, et HÕNTE § 46 Mittearvestatud ja selgitatud. lõike 1 punkt 6, mis näeb ette kohustuse hinnata seletuskirjas mõju Riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele avalduva mõju kirjeldus riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kattub mõnevõrra esitatakse edaspidi üldjuhul seletuskirja osas ,,Seaduse rakendamisest HÕNTE § 47 sisunõuetega seletuskirja osa „Seaduse rakendamisega tulenevad riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja ja tulud’’. tulud“ kohta. HÕNTE muutmisel tuleb vältida siiski olukorda, kus Erinevalt kehtiva HÕNTE §-i 47 sõnastusest on mõju kohaliku mõjusid kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele enam omavalitsuse üksustele toodud juba üldreegli tasandile lõikesse 1. Kui ei kajastata. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelistab kehtiv regulatsioon näeb ette, et hinnata tuleb vaid eeldatavat mõju lahendust, mille kohaselt kohalike omavalitsuste korralduse ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele ja muudele kaudetele tegevuste ning eelarvetega seonduvat tuleb käsitleda HÕNTE §-s 46 kuludele, siis kavandav regulatsioon käsitleb mõju terviklikumalt, sh ehk näha mõjud KOVide korraldusele ja eelarvetele ette seletuskirja töökorralduslikku mõju ja infotehnoloogilisi arendusi. mõjude hindamise osas. HÕNTE muudatustega soovitakse tagada, et KOV-idele avalduv mõju oleks igakülgselt kirjeldatud ning analüüs oleks leitav seletuskirja ühest struktuuriosast. Rõhutame, et mõju hindamisel sihtrühmapõhiselt ei pea tingimata arvestama sihtrühma õiguslikku vormi, näiteks võib olla põhjendatud kohaliku omavalitsuse hallatavatele asutustele avalduva mõju kirjeldamine mõjuanalüüsi struktuuriosas, mitte seletuskirja seitsmendas osas. HÕNTE § 6 lõike 1 kohaselt peavad seaduseelnõus kohaliku Teadmiseks võetud. omavalitsuse üksusele kavandatavad ülesanded lähtuma nende JDM-i hinnangul vajab sisulist analüüsi, mil määral HÕNTE § 6 lg 2 pädevusest ning arvestama nende toimimisel seaduslikkuse, võimude ja § 7 lg 2 nõudeid ei täideta. Kindlasti ei ole kavas eelnõuga lahususe ja omavalitsuse autonoomia põhimõtteid. Siinkohal tuleb vähendada nõudeid kohalike omavalitsuste kulusid puudutava info arvestada ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 4 lõikes 3 esitamisele. sätestatud lähimuspõhimõttega ehk riik peaks vältima olemuselt JDM teostab üldist kontrolli mõjuanalüüside kvaliteedi üle, kuid tuleb kohaliku elu küsimuste enda täita võtmist. (Avalikke kohustusi arvestada, et ka asjaomastel ministeeriumidel on kohustus täidavad üldjuhul eelistatavalt kodanikule kõige lähemal seisvad kooskõlastamise käigus kontrollida, kas eelnõu ettevalmistamisel on haldusorganid (Eesti õiguses kohalikud omavalitsused). Kohustuste hinnatud mõju nende valitsemisalale. määramine mõnele teisele haldusorganile peab olema õigustatud, võttes arvesse ülesande ulatust ja iseloomu ning tõhususe ja säästlikkuse nõudeid.) Samuti tuleb HÕNTE § 6 lõike 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse kavandamisel eelnõus nimetada, kas kohustus on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 28 tähenduses kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandav riiklik kohustus, millega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. HÕNTE § 7 lõige 2 nõuab, et riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele lisakulude sätestamisel või kui on vaja nende tulusid vähendada, tuleb eelnõu koostamisel kavandada nimetatud lisakulude või saamata jäävate tulude katteallikad. Praktikas sageli nende nõuetega ei arvestata ja seletuskirjas ei tooda ei eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi, mõjude hindamise ega eelarve kulude ja kulude peatükis piisava selgusega välja mõjusid kohalike omavalitsuste korraldusele ega eelarvetele. Kui praktikas õigustloova akti eelnõu ja seletuskirja sisu nõuetega piisavalt ei arvestata, ei saa tulemuseks olla see, et nimetatud nõuete avamisest seletuskirjas üldse loobutakse. Samuti on mõjude hindamisel oluline arvestada omavalitsuste haldussuutlikkust, sealhulgas võimekust uusi ülesandeid täita nii inimressursi kui menetluskoormuse mõttes – see on mitmetes omavalitsustes kriitiline tegur. Kui muudatus puudutab kohalike omavalitsuste ülesandeid, tuleb Teadmiseks võetud. kindlasti hinnata mõju omavalitsuste eelarvetele, et oleks aru saada, kas eelnõuga kaasnevad omavalitsustele täiendavad kulud. Omavalitsustele uute ülesannete panekul peab riik leidma ka nende ülesannetega kohalikele omavalitsustele tekkivate kulude katteallikad riigieelarves. Seda informatsiooni on vaja kohalike omavalitsustega peetavateks eelarveläbirääkimisteks. Samuti on seda informatsiooni vaja näiteks kohtuvaidluste puhul kohalike omavalitsustega, kui on vaja välja selgitada, kas kohalikele omavalitsustele ülesannete panemisel on riik täitnud oma seadusest tulenevat kohustust tagada seotud kulud eraldistega riigieelarvest ehk kas kohalike omavalitsuste tulubaas on nende ülesannete täitmiseks piisav. 29 Tuleb ka arvestada, et eelnõu seletuskirja osast „Võrdlev analüüs“ on Arvestatud. mõjusid kohalike omavalitsuste korraldusele, tegevusele ja eelarvele Mõju hinnatakse jätkuvalt seletuskirja struktuuriosades 6 ja 7. raske leida, eriti kui mahukas eelnõus on kohalikke omavalitsusi puudutav osa väike, mistõttu tuleks jätta vastavate mõjude hindamine jätkuvalt seletuskirja peatükkidesse 6 või 7. Samuti on oluline tagada, et eelnõude väljatöötamiskavatsustes välja Selgitatud. toodav esialgne analüüs oluliste mõjude kohta regionaalarengule ja VTK etapis planeeritud lahendused võivad kooskõlastamise ja kohalikule omavalitsusele kanduks sidusalt üle eelnõu seletuskirja – läbirääkimiste tulemusena oluliselt muutuda. Eelnõu koostamisel tuleb praktikas kaovad mitmed väljatöötamiskavatsustes mainitud hinnata just seda mõju, mida kätkeb eelnõus valitud lahendus. probleemid ja ei jõua eelnõu seletuskirja. Väljatöötamiskavatsuses hinnatud mõju kantakse eelnõu seletuskirja üksnes selles osas, mis on asjakohane. 4. Leiame, et VTK punktis 1 väärib toetamist kavandatav muudatus Arvestatud. väljatöötamiskavatsuste sisunõuetele, mille kohaselt ei peaks juba VTK sisunõudeid on lihtsustatud, edaspidi tuleb VTK koostamisel väljatöötamiskavatsuses olema tingimata esitatud uue regulatsiooni keskenduda probleemi ja eesmärgi määratlemisele, tuua välja üksikasjalik kirjeldus ja selle ülesehitus. Selle asemel peaks võimalikud lahendusvariandid ja peamine mõju. väljatöötamiskavatsus keskenduma rohkem probleemi ning lahendusvariantide sisulisemale analüüsile koos kaasnevate oluliste mõjude esmahinnangu ja edasist põhjalikumat hindamist vajavate mõjude või mõjuvaldkondade väljatoomisega. Seejuures on oluline, et juba väljatöötamiskavatsuses oleksid seaduse Teadmiseks võetud. rakendamisega kaasnevad olulised mõjud regionaalarengule ja kohalikule omavalitsusele esile tõstetud ning vajaduse korral kaasataks kohaliku omavalitsuse üksused ja regionaalsed partnerid varases faasis, et mõjude hindamine oleks realistlik ning andmepõhine. Väljatöötamiskavatsus on eelkõige strateegiliste partnerite kaasamise ja nendega majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste, tehnoloogiliste, regionaalarengu ja muude võimalike oluliste mõjude ja riskide konsulteerimise mõttepaber, mille läbirääkimise järel tullakse vajaduse korral ühiskonnas oluliste majanduslike, sotsiaalsete ja muude probleemide õigusliku reguleerimise valikute juurde. 30 5. VTK punktis 2 toodud probleemi kirjeldus, mille kohaselt HÕNTEs Selgitatud. tuleks sätestada vaid põhilised ja üldkehtivad nõuded mõju Mõju hindamise peatüki ülesehitus sõltub konkreetsest teemast ja hindamisele ning täpsemad metoodilised juhised jätta muudatustest (muudatuste paljusus, eriilmelisus, sihtrühmade arv jne). abimaterjalidesse (mõjude hindamise metoodika, kontrollküsimustik), Nõuet hinnata mõju just mõjuvaldkondade kaupa ei tulene ei kehtivast on õige suund. VTK-s on välja toodud mitu varianti, kuidas mõju HÕNTE-st ega planeerita ka edaspidi. hindamise nõuded sõnastada. Kui jätkatakse lahendusega hinnata Täpsemad juhised, kuidas hinnata mõju regionaalarengule, on kavas mõjusid mõjuvaldkondade kaupa, siis HÕNTEs nimetatud esitada mõju määratlemise kontrollküsimustikus. Täpsemate juhiste mõjuvaldkonnad peaksid andma esmase indikatsiooni, millest mõju koostamisse ootame kindlasti panust ka Regionaal- ja hindamisel lähtuda. Tegelik vajadus sõltub konkreetse eelnõu sisust. Põllumajandusministeeriumilt. Üldine HÕNTE, MHM-i ja Siiski on oluline, et regionaalarengule mõju hindamise metoodika kontrollküsimustiku eesmärk on tagada, et metoodika ja oleks ühtlustatud ning sisaldaks selgeid kriteeriume, millal tuleb teha juhendmaterjalid oleksid ühtlustatud ja vastavuses. põhjalikum analüüs – vastasel juhul jääb hindamine ministeeriumiti ebavõrdseks. 6. Ühe võimaliku lahendusvariandina on VTK punktis 2 pakutud, et Teadmiseks võetud. mõjude hindamisel võiks määratleda konkreetsed sihtrühmad ning Praktika on näidanud, et sihtrühmapõhine hindamine on paljudel kirjeldada eelnõuga kavandatud muudatuste mõju sihtrühmade kaudu. juhtudel põhjendatud, kuid võib esineda ka erandeid. On olukordi, kus Selline lähenemine aitaks tõepoolest paremini mõista muudatuste otsest sihtrühma ei ole võimalik määratleda (näiteks mõju looduslikule tegelikku mõju ühiskonnale, tuues välja mõju erinevatele mitmekesisusele) või on muul põhjusel otstarbekas lähtuda pigem sihtrühmadele ja seda kõikides valdkondades, kus oluline otsene või valdkonnast. Igal juhul on eelnõu koostajal võimalus otsustada, milline kaudne mõju avaldub. Välistust ei tohiks olla üheski mõjuvaldkonnas, struktuurne ülesehitus on antud juhul mõttekas. sh regionaalse mõju valdkonnas. Erinevate, sageli komplekssete Lisaks rõhutame, et ex-ante hindamine on igal juhul hinnangu andmine probleemide või teemade keskne regulatsioonide mõjude hindamine võimalikule mõjule ning see ei võimalda tuvastada põhjuslikku seost. on HÕNTE rakendamise praktikas jäänud sageli üldiseks ja kirjeldavaks tekstiks, mille lisandväärtus õigusakti tõhusa rakendamise toena on kesine. 31 7. VTK punktis 3 võib toetada ettepanekut sätestada HÕNTEs olulise Selgitatud. mõjuga seaduseelnõude järelhindamise nõue. Eriti oluline on teha Õigusloomepoliitikas on valitud lähenemine, et järelhindamine järelhindamist seaduseelnõude puhul, mis on olulise mõjuga poliitikaseire instrumendina ei pea olema läbi viidud sõltumatu regionaalarengule, sest paljud mõjud avalduvad alles aastate jooksul läbiviija poolt. Teame, et mõne poliitikakujundamise protsessi raames ning võivad piirkondade lõikes olla väga erinevad. Samas tuleks see nii on, ning teatavasti on tegemist äärmiselt kuluka ja ajamahuka arvestada asjaolu, et lisades HÕNTEsse uue aluse seaduseelnõu kohustusega. Seega võib õigusakti järelhindamise läbi viia mõjude järelhindamise tegemiseks, on tegemist riigile uue rahalise ministeerium ise (või hallatav asutus), kuid järelhindamise tulemused kohustuse panemisega, mille tulemusena ministeeriumi töökoormus ja tuleb avalikustada – HÕNTE kohaselt tuleb aruanne esitada nii VV-le riigi rahaline kulu suureneb. Järelhindamine on sõltumatu hinnangu kui ka Riigikogule, samuti teadmiseks huvirühmadele. Selle tagamiseks olnud seni tavapäraselt eraõiguslikult isikult tellitav töö, institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli kaudu tagatakse, et mille tegemiseks on vaja riigieelarve vahendeid. Neid aga ei pruugi järelhindamine oleks võimalikult tasakaalustatud. olla võimalik vajalikuks ajaks või vajalikus mahus saada, et Nõustume, et järelhindamiste sagedasem tegemine võib suurendada järelhindamise kohustust tähtaegselt täita. VTK kohase HÕNTE ametnike töökoormust, kuid JDM-i hinnangul on poliitikavaldkonna muutmise eelnõu seletuskirjas tuleb näidata ka selle kohustuse seire niikuinii ministeeriumide põhiülesanne ning eraldi aruande täitmisega kaasnevad kulud kui määruse rakendamiseks vajalikud kohustus rahalist lisakulu kaasa ei too. Järelhindamise kohustuse kulud, ja nende katteallikad. Kui aga järelhindamine näha ette sätestamine juba eelnõu koostamise hetkel aitab planeerida ministeeriumi täidetava ülesandena, kaasneb sellega töökoormuse ministeeriumi ja selle ametnike töökoormust tulevikku vaatavalt. veelgi suurem kasv ning seejuures ei pruugi järelhindamine anda Lisaks märgime, et kuna nõuded järelhindamise sisule on äärmiselt objektiivset hinnangut seaduse rakendamise mõju ja tulemuslikkuse paindlikud, siis võib olla igati põhjendatud, et järelhindamise aruanne kohta. on vaid mõne leheküljeline pikkune kokkuvõte olulisematest tulemus- või mõjunäitajatest. Teeme ettepaneku kaaluda HÕNTE § 1 lõikes 7 sätestatud Mittearvestatud. järelhindamise aruande puudutatud huvirühma esindajale ja Justiits- ja Täitevvõim peab olema ise aktiivne aruannete avaldamise info Digiministeeriumile saatmise kohustuse jätkuvat vajalikkust. Selle levitamisel. Kuivõrd järelhindamiste osakaal õigusloomes on pigem võiks asendada järelhindamise aruande veebilehel avaldamise tagasihoidlik, siis ei ole mõttekas panna veebilehega regulaarselt kohustusega. tutvumas käimise kohustust huvirühmadele. Aruanne tulekski avaldada veebilehel, kuid selle avaldamise kohta tuleks info nimetatutele edastada. 32 8. VTK punktis 4 on toodud põhiseaduspärasuse analüüsi sisunõuete Teadmiseks võetud. ja asukoha kohta seletuskirjas lahendusettepanek, et kaalutakse HÕNTE täiendamist nõudega, et seletuskirjas tuleb alati esitada kokkuvõtlik hinnang eelnõu kooskõla kohta põhiseadusega. Leiame, analoogselt VTK punktis 2 toodud probleemikirjelduses leituga, et sellised laused oluliseks lisaväärtuseks üldjuhul ei ole, eriti arvestades, et erinevalt punktis 2 toodust peab põhiseaduspärasuse analüüs seletuskirjas alati järgnema. 9. VTK punkti 5 kohta märgime esmalt, et Regionaal- ja Teadmiseks võetud Põllumajandusministeeriumile jääb arusaamatuks väide, et Kuivõrd HÕNTE keeletoimetamise protsessi ei reguleeri, räägitakse seaduseelnõude mitmekordne keeletoimetamine on see ministeeriumidega eraldi läbi. õigusloomeprotsessi üheks piduriks ja liigse bürokraatia allikaks. Keeletoimetamisega ei tekitata üldjuhul ühiskonna jaoks juurde täiendavat bürokraatiat, samuti ei ole keeletoimetamine ise käsitatav kui bürokraatia selle tavapärases tähenduses. Küll aga tuleb seoses eelnõude ja seletuskirjade arvu ja mahu pideva kasvuga ning ministeeriumi ressursside, sealhulgas keeletoimetajate arvu, piiratusega ning ministeeriumide tööjõu hulga ja riigieelarve vahendite vähendamisega mõelda võimalustele muuta ka õigustloovate aktide eelnõude menetlus, sealhulgas nende keeletoimetamine, võimalikult ökonoomseks. Nõustume, et õigustloova akti eelnõu ja selle seletuskirja teksti puhul on iseloomulik selle muutumine iga menetlusetapi käigus. Muutumises olevate tekstide mitmekordne keeletoimetamine on keeletoimetajate töö ja aja mitmekordne raiskamine. Keegi ei taha teha mõttetut tööd. Ka keeletoimetaja töö peab olema väärtustatud ja otstarbekas. Seega tuleb ka õigusloomeprotsessis üle vaadata ülesanded, millest on võimalik loobuda, mille tulemusel on ministeeriumil võimalik kokkuhoidu saavutada nii ajalises kui rahalises ressursis ning mille tulemusel vähendada ka töökoormust. Seetõttu on näiteks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis kavas keeletoimetamist hakata tegema üksnes üks kord ja seda eelnõude 33 viimastele versioonidele (seaduseelnõudele, mis esitatakse teiseks kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, ministri määrusele, mis esitatakse allakirjutamiseks, ja Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule, mis esitatakse Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks). Kõik ametnikud peavad oskama eesti keelt C1 tasemel, mis tähendab, et nad peavad oskama luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. Riigikogu 12. novembri 2020. a otsuse „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ (edaspidi ÕPPA 2030) punktis 13.1 on õiguskeele osas ette nähtud, et õigusaktide keelekasutuse ühtlaselt hea taseme saavutamiseks koostab Vabariigi Valitsus asjakohase koolituskava ning keelekoolitused muudetakse regulaarseks ja kohustuslikuks kõigile õigusloomepoliitika kujundamisega seotud ametnikele. Koolitused peaks aitama muuta eelnõud ja seletuskirjad eesti kirjakeele normile enam vastavaks. Samas VTKs toodud eelnõude ja seletuskirjade puudused on kokku võetavad kui kiirustamisest, mitte ebapiisavast keeleoskusest tingitud vead. VTKs on välja toodud, et õigusloomega tegelevate ametnike arv ei ole täpselt teada, kuid hinnanguliselt on ministeeriumides ametis ligikaudu paarsada ametnikku, kes puutuvad õigusaktide ettevalmistamisega kokku regulaarselt. Need andmed tuleks kindlasti täpsustada. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on poliitikakujundamine ja õigusloome ministeeriumide põhiülesanne. Seega enamik ministeeriumi ametnikest tegelebki õigusloomega. Ainuüksi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on 167 poliitika kujundamise teenistusgruppi kuuluvat ametnikku, kelle teenistusalane eesmärk on ette valmistada õigusaktide eelnõusid. Avalikkuse ja huvirühmade ette jõudvate eelnõude ja seletuskirjade elementaarse kvaliteedi tagamine sellisel tasemel, et nendega ei 34 väljendataks lugupidamatust avalikkuse ja huvirühmade suhtes ega nendega ei kaasneks mainekahju ministeeriumile, peab olema laiemalt ja peamiselt eelkõige nende dokumentide koostajate vastutus. See ei saa olla üksnes ministeeriumi ühe või kahe keeletoimetaja vastutus või ministeeriumi tellimusel eelnõu ja seletuskirja keeletoimetamist tegeva eraõigusliku isiku vastutus. Eespool toodust tulenevalt leiame, et VTK punktis 5 toodud probleemi ja hetkeolukorra kirjelduses toodud neljast keeletoimetamise etapist kahe esimese asjakohasust tuleks uuesti hinnata. Keelekorpuse jaoks kvaliteetse materjali tootmine ei saa olla ainus põhjus, miks keeletoimetamine peab igas neljas etapis toimuma. Samal põhjusel tuleks VTK punkti 5 lahendusettepanekutest esimene siduda mitte keeletoimetamisega, vaid kvaliteetse õigusloomega üldiselt. Samuti ei nõustu me VTK punktis 5 ühe alternatiivse lahendusena keeletoimetuse etapi kiirendamiseks toodud piiri seadmisega seletuskirja mahule. Seletuskirja eesmärk on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhiseisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi ning anda ülevaade seaduse jõustumisega kaasnevatest mõjudest. Seletuskiri peab olema piisavalt põhjalik ja kui seaduseelnõu puhul on asjakohane pikemalt analüüsida näiteks kavandatavate muudatuste põhiseaduspärasust, kooskõla kohtupraktikaga või senise tõlgenduspraktikaga, siis on küsitav, kui eesmärgipärane on seletuskirja mahtu piirata. Loomulikult võib eelnõude kooskõlastamisel osutada probleemile, et seletuskirja ei ole keeletoimetatud, kasutatud on liiga bürokraatlikku teksti, mis ei vasta selge kirjakeele nõuetele vms, kuid seletuskirja mahunõuete kehtestamine ei ole mõistlik. 35 10. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei nõustu VTK punktis Arvestatud. 6.3 toodud lahendusettepanekuga hakata koostama ka Euroopa Liidu Eelnõuga ei kehtestata EL-i määruse puhul vastavustabeli koostamise määruste rakendamiseks vastavustabeleid. Erinevalt VTK punktis 6.3 kohustust, kuid seletuskirjas tuleb esitada loetelu EL-i määruse märgitust ei vaja Euroopa Liidu määruse normid Eesti õigusesse artiklitest, mille rakendamiseks on vaja Eesti õigust muuta. ülevõtmist. Vajaduse korral tuleb Eesti õigust muuta nii, et Euroopa Liidu määruses sätestatut saaks Eestis rakendada. Arvestades Euroopa Liidu määruste hulka ja mahukust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonnas tähendaks see töökoormuse olulist kasvu. Eelnõu koostaja enda jaoks vajalikke kontrollmehhanisme ei peaks reguleerima Vabariigi Valitsuse määrusega luues uue dokumendi koostamise kohustuse. Justiits- ja Digiministeeriumi poolt seaduseelnõude kooskõlastuskirjades esitatud palved kajastada seletuskirjas infot näiteks liikmesriigile jäetud kaalutlusruumi kohta Euroopa Liidu määruses ei ole samuti piisavaks põhjuseks üldise vastavustabeli koostamise kohustuse kehtestamiseks. 11. Märgime üldistavalt, et toetame lihtsustamise ja täpsustamise Teadmiseks võetud. aruteludes suunda, et erinevate poliitikakujundamise ja õigusloome dokumentide, sealhulgas Euroopa Liidu asjade, väljatöötamiskavatsuste, õigustloovate aktide ja strateegiliste arengudokumentide eelnõude, koostamise kohta kehtiks võimalikult ühetaolised põhiseaduslikkuse järgimise, mõjude eel- ja järelhindamise, andmeallikatele viitamise ja huvirühmade kaasamise nõuded, mis oleks sätestatud HÕNTEs või sellega kooskõlas. Eeldame, et seda suunda järgitakse ka Vabariigi Valitsuse reglemendi ja HÕNTEga seotud uue “Mõjude hindamise metoodika” ja „Kaasamise hea tava“ koostamisel. 36 12. HÕNTE-s võiks seaduse ning määruse eelnõu seletuskirja Teadmiseks võetud. sissejuhatuses täpsustada ja ühtlustada nõutud teabe struktuuri lähtudes Nõustume, et õigusliku algatuse väljatöötamisel tuleb lisaks vahetule strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidest ja ÕPPA 2030 tegevuseesmärgile kirjeldada ka tulemus- ja mõjueesmärke. JDM juhib põhimõtetest, sealhulgas: kooskõlastamise käigus tähelepanu, kui seaduseelnõu seletuskirjas on 1) õigusakti eelnõu eesmärk peaks olema kirjeldatud sotsiaalse, piirdutud vaid õiguskorra tasandi eesmärgi nimetamisega (nt on eelnõu majandusliku ja muu ühiskondliku hüvena, mille saavutamisele antud eesmärgina välja toodud EL-i direktiivi ülevõtmine). Samuti käsitleme õiguslik regulatsioon kaasa aitab. HÕNTEs on eesmärgi kirjelduse teemat koolituste raames. nõuded mitmes paragrahvis, kuid praktikas näeme sageli, et „Mõjude Eelnõuga on kavas mõjuanalüüsi nõuete kaudu (HÕNTE § 46) hindamise metoodika“ tulemus- ja mõjueesmärkide eristamise viidete rõhutada tulemuste ja mõju hindamise erinevust. või piisava koolituse puudumise tõttu on eelnõu eesmärgina seletuskirjas sageli märgitud õigusaktide kooskõlla viimist, mitte inimeste heaoluga seotud sotsiaalse, majandusliku, regionaalarengu või muu mõju eesmärke; 2) teave õigusaktiga mõjustatud sihtrühmade kohta. Mõjustatud Teadmiseks võetud. sihtrühmade esmane kirjeldus peaks olema võimalikult andmepõhine Sihtrühmade andmepõhine tuvastamine ja kirjeldamine on ex-ante ja põhinema riigi avalikel andmetel, sealhulgas ruumiandmetel, et anda mõjuanalüüsi üks keskseid osasid ning nõustume, et mõjutatud kohe seletuskirja algul selge sõnum, milliseid ühiskonna sotsiaalseid sihtrühmad võiksid olla nimetatud juba seletuskirja alguses. Kuna rühmi või ettevõtlussektoreid eelnõus kavandatud muudatused võivad nõue seletuskirja sisukokkuvõttes tuua välja kavandatavate lahenduste mõjutada ja kuidas. Senises HÕNTE rakendamise praktikas leiame mõju juba kehtib (HÕNTE § 41 lg p 3), siis on info kvaliteet eelkõige õigusaktiga mõjustatud sihtrühmade kohta teabe sageli alles praktika, mitte regulatsiooni küsimus. seletuskirja võrdleva analüüsi või mõjude hindamise osadest. Üldjuhul on esitatav teave sihtrühmade kohta andmepõhiselt seostamata. Nii seoses strateegia „Eesti 2035“ inimesekeskse riigivalitsemise sihi kui ÕPPA 2030, eelkõige selle punktis 5 sätestatud põhimõtetega aitab sihtrühmade keskne õigusloome ja seonduv mõjude hindamine ning kaasamine paremini siduda riigi õigusloomet avalike teenuste disainiga ehk tagada õigusakti tõhusat rakendamist. HÕNTE halduskoormuse hindamisega seotud muudatus, mis jõustus 25. mail k.a, on avaldanud seletuskirjadele positiivset mõju, kuna halduskoormuse prognoosid on eelnõude seletuskirjades sagenenud, kuid üldjuhul on ka väited halduskoormuse kohta andmepõhiselt seostamata. Eeldatavasti aitab tulevikus ühtne koosloome keskkond 37 äriregistri ja teiste riigi avalike andmete põhiselt halduskoormuse (standardkulu) hindamist automatiseerida ning sellekohase teabe kvaliteeti tõsta. 13. Kaaluda võiks HÕNTE § 45 täiendamise vajalikkust väitega selle Arvestatud. kohta, kas õigusaktiga on kavas isikutele panna lisaks Euroopa Liidu Eelnõukohase HÕNTE § 45 lg 3 järgi tuleb seletuskirjas selgitada EL- õigusest tulenevatele kohustustele täiendavaid kohustusi või i õigusaktiga liikmesriigile jäetud kaalutlusruumi ning EL-i õigusaktis kehtestada täiendavaid nõudeid. Kui jah, siis tuleks seletuskirjas sätestatust rangemate nõuete kehtestamist. Lisaks sätestatakse, et kui esitada ka selle vajaduse põhjendus ja hinnata sellega kaasnevaid EL-i õigusakti rakendava eelnõuga kavandatakse ka riigisisesest mõjusid. Seda mõjuhinnangut saab kasutada ex ante majanduslike vajadusest lähtuvaid muudatusi, tuleb see kokkuvõtvalt seletuskirja mõjude hindamisel, seal hulgas ajakulu alusel standardkulu viiendas osas välja tuua. hindamisel. Eesti bürokraatia vähendamise algatused (näiteks 2016- 2018; Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2025-2026) ja Euroopa Komisjoni massiivne regulatsioonide lihtsustamise kampaania (2024-2025) näitab, et suurt osa halduskoormusest seostatakse Euroopa Liidu tasandi poliitika- ja õigusloomega, kuid sageli ei ole see arvamus põhjendatud. 14. Teeme ettepaneku, et HÕNTE § 46 mõjukategooriate struktuur Mittearvestatud. laieneks lisaks määruste eelnõudele (HÕNTE § 64) ka strateegilistele Eri poliitikakujundamise protsesside omavahelisi seoseid ja arengukavadele, Euroopa Liidu asjadele ja muudele taolistele kohalduvaid nõudeid eelnõuga ei reguleerita. Mõju hindamise siduvatele dokumentidele asjakohaste juhiste ja metoodikate kaudu metoodika on juhendmaterjal, mis loob ühtse mõjuhindamise raamistiku nimetatud protsesside tarbeks. Metoodika muutmine on JDM-i ja Riigikantselei koostöös käimas. 15. Lähtudes HÕNTE § 46 lõikest 4 ja selleks, et tagada otsuste Selgitatud. tõenduspõhisus, läbipaistvus ja kontrollitavus, tuleks HÕNTE kaudu Mõjuanalüüsi puudutavates nõuetes on eraldi välja toodud kohustus parendada ka õigusloomes kasutatud andmetele viitamise praktikat. viidata kasutatud allikatele, kuid nendime, et küsimus vajab põhjalikumat analüüsi seletuskirja vaatest tervikuna. Lisaks on praktikas esile kerkinud küsimus, kuidas viidata tehisaru kasutamisele teksti koostamisel. 38 16. HÕNTE § 47 rakendamise praktika näitab, et sageli on raske Arvestatud. õigusakti rakendamisega seotud tegevuste ning riigi või kohalike Eelnõus on HÕNTE § 47 tervikuna ümber sõnastatud ning muutmise omavalitsuste eelarvete seostamine ja samuti riigieelarve siseriikliku käigus konsulteeriti ka Rahandusministeeriumiga. Seletuskirjas on kaasrahastuse ja välistoetuse eristamine. Kahaneva eelarve korral võib välja toodud, et võimaluse korral tuleb selgitada eelnõu tulude või see suurendada riske õigusakti rakendamisel. Teeme ettepaneku, et kulude seost tegevuspõhise eelarvega. Nõue märkida seletuskirjas HÕNTE § 47 nõudeid võiks täpsustada koostöös Euroopa Liidu vahendite osakaal kaotatakse (kehtiv HÕNTE § 47 lg Rahandusministeeriumi ja ministeeriumide finantsjuhtidega, et 5). seletuskirjades riigieelarvega seotud analüüse paremini siduda riigi tegevuspõhise eelarve, tõhustamiskava ja teiste riigi rahanduse juhtimise vahenditega. 17. Teeme ettepaneku täpsustada HÕNTE § 50 nii terminite kui Osaliselt arvestatud ja selgitatud. sihtrühmade eristamise osas. Tegevused võiksid pealkirjas olla HÕNTE §-i 50 sõnastust on täiendatud, lisades sinna esitatud ajalises järjestuses. Esmalt toimub huvirühmade teavitamine, esindusorganisatsioonid. Nendime, et §-i 50 regulatsioon vajab seejärel nendega konsulteerimine ja nende kaasamine ning viimasena täiendavat analüüsi, võttes arvesse nii avatud valitsemise teekaarti kui eelnõu kooskõlastamine. Samuti võiks HÕNTE § 50 lõike 1 punkti 1 ka kaasamise head tava (viimane vajab tõenäoliselt uuendamist). täiendada lisades sõnale „huvirühm“ sõna „esindusorganisatsioon“, et oleks selge, millistele huvirühmadele või nende esindusorganisatsioonidele oli eelnõu arvamuse ja ettepanekute saamiseks esitatud. Sätte rakendamise praktika on selles osas olnud ebaühtlane. Sageli on märgitud üksnes huvirühmade valdkond (näiteks keskkonnaühendused), kuid konkreetsete organisatsioonide nimesid ega nendega konsulteerimise või nende kaasamise vorme ei märgita. Selleks, et suurendada HÕNTE § 50 abil otsustusprotsesside selgust, läbipaistvust ja osapoolte vastutust, võiks §-s 50 kasutatavad terminid ühtlustada Riigikantselei avatud valitsemise teekaardil (2023) kasutatavate mõistetega ning selgesõnaliselt võimaldada ka huvirühma esindava esindusorganisatsiooni märkimist. 39 18. Teeme ettepaneku kaaluda HÕNTE § 29 lõike 4 muutmist nii, et Osaliselt arvestatud. eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile esmakordse viitamise korral Seaduse tekst peab olema täpne ja üheselt mõistetav. Selle tagamiseks ei peaks lõikes 3 nimetatud andmetele enam lisama viidatava õigusakti tuleb EL-i õigusakti viide vähemalt üks kord esitada n-ö täispikkuses. pealkirja. HÕNTE kehtimise aja jooksul on korduvalt osundatud EL-i õigusaktide avaldamismärgete esitamine on HÕNTE-st välja sellele, et kõigi nende vajalike andmetega õigusakti eelnõu sätted on jäetud, ajakohased näited esitatakse edaspidi HÕNTE käsiraamatus. pikad ja lohisevad ning paiguti ka segadust tekitavad neis just selle nõude täitmiseks esitatavate Euroopa Liidu õigusaktide põhjalike pealkirjade tõttu. Kõnealused andmed võiks esitada eelnõu normitehnilises märkuses. Samuti on vahepeal muutunud Euroopa Liidu õigusaktide avaldamismärgete märkimine Euroopa Liidu õigusaktides, mistõttu tuleks HÕNTE ka selles osas üle vaadata ja ajakohastada. 19. Samuti teeme ettepaneku ühtlustada seaduste ja määruste Mittearvestatud. jõustumissättes kasutatavad kuupäevamallid, mis on praktikas Määruse vormelid on praegu lihtsamad. Ühtlustamine tähendaks, et ka erinevad: seadustes esitatakse aastaarv enne kuupäeva, määrustes määruses tuleks alati kasutada pikki vormeleid. Määruste lühemad tavaliselt vastupidi. Samuti võiks ühtlustada muid seaduste ja määruste vormelid on võimalus, mitte kohustus. Olemasolevate määruste eelnõudes kasutatavaid erinevusi, näiteks muutmiskäsk „muudetakse muutmisel tuleb jälgida, et algse teksti stiil säiliks. Samamoodi ja sõnastatakse järgmiselt:“ seadustes vs. „sõnastatakse järgmiselt:“ toimitakse ka enne HÕNTE jõustumist koostatud ja siiani kehtivate määrustes, „käesoleva seaduse §-s 1“ seadustes vs. „§- s 1“ määrustes seaduste muutmise korral. jms. 20. Kuna üks hea õigusloome põhimõtete ja nõuete juurutamise Arvestatud. murekohti on olnud riigiasutuste vaheline terminite ja teaduspõhiste kontseptsioonide, näiteks kaasamise, samuti keelehoiu nõuete ühtlustamine, siis teeme ettepaneku teha HÕNTE muutmise määruse eelnõu seletuskiri eriti põhjalik ja ajakohastada ka kõiki asjakohaseid juhiseid. 40 Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab hea õigusloome ja normitehnika Mittearvestatud. eeskirja (edaspidi HÕNTE) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse Eelnõuga ei reguleerita küsimust, millistel juhtudel on VTK nõutav ja järgmiste märkustega (üldised tähelepanekud, Euroopa Liidu õiguse millistel mitte. Jätkuvalt kehtib erand, et VTK koostamine ei ole ülevõtmine, järelhindamisest, keeletoimetusest). kohustuslik, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne Üldised tähelepanekud: olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. 1. Teeme ettepaneku lahti mõtestada väljatöötamiskavatsuse (edaspidi JDM ei toeta ettepanekut, et VTK koostamine peaks olema kohustuslik VTK) väljatöötamise tingimused. Siseministeerium ei toeta lahendust, üksnes mahukate reformide läbiviimise korral. Isegi, kui mille kohaselt iga vähese mõjuga muudatuse korral on kohustus ministeeriumis on probleemi õiguslik lahendus juba kokku lepitud koostada VTK, mille koostamiseks läheb töötunde, mis on omakorda ning VTK näib esiti vaid formaalse dokumendina, on sellel suur kulu. VTK koostamine peaks olema kohustuslik üksnes mahukate väärtus eelnõu rakendajate ja üldise avalikkuse jaoks. Ei ole harvad reformide läbiviimise korral. Arvestades, et mõnikord on VTK üksnes näited, kui VTK järgselt on avalikkuses tõstatunud uus probleem või formaalne samm ning tegelik eelnõu on juba olemas või on see suures vaatenurk, millega eelnõu autorid ei osanud esialgu arvestada. osas samade argumentidega, mis VTK-s, siis tuleks probleemi Märgime, et ministeeriumidel on ka praegu soovi korral võimalus lahendamiseks kehtestada kohustuslikud pikemad kehtestada pikemad kooskõlastustähtajad (nt 60 päeva). kooskõlastustähtajad (näiteks 60 kalendripäeva). See annaks teatud VTK võib vajadusel olla lühike kompaktne dokument (eelnõuga juhtudel palju parema arusaama, mida täpselt teha soovitakse, sest suurendatakse VTK vormilist paindlikkust senisest veelgi). Kuni 10- VTK reeglina ei ole sellise detailsusega, et sealt muudatustest nii hästi leheküljelise dokumendi koostamise ajakulu ei saa pidada olulisemaks aru saaks. See hoiaks nii koostajate kui ka kooskõlastajate aega kokku, argumendiks kui varajast informeerimist ja kaasamist. Huvirühmad mis on mõõdetav rahalise kuluna. peavad VTK instrumendi olemasolu vajalikuks ning on ka leitud, et VTK-sid peaks koostama sagedamini. Seega ei ole kavas VTK koostamist kuidagi kitsendada. 2. Kui punktis 1 kirjeldatud ettepanek ei leia toetust, siis tuleks VTK Arvestatud. sisunõuded kogu ulatuses üle vaadata. Peame vajalikuks viia VTK sisunõudeid on lihtsustatud, edaspidi tuleb VTK koostamisel kohustuslik teave miinimumnõueteni. Praegune loetelu on liiga keskenduda probleemi ja eesmärgi määratlemisele, tuua välja detailne ning ei vasta alati poliitikaprotsessi varajase etapi tegelikule võimalikud lahendusvariandid ja peamine mõju. vajadusele. Tuleb ette näha VTK-s kohustusliku infona vaid probleem, sihtrühm, eesmärk, lahendusvariandid ja olulisem mõju. Kaotada nõue kirjeldada VTKs regulatsiooni tasandit ja ülesehitust - see on mõistlik jätta eelnõu koostamise etappi. Võimaldada väiksemate muudatuste korral esitada VTK lühivormis. Praktikas täidetakse VTK-d sageli formaalselt, mis ei toeta sisulist poliitikakujundamist ning reaalsete 41 praktiliste probleemide lahendamist. VTK sisunõuete mõningane leevendamine võib muuta VTK koostamise tõhusamaks ja lihtsamaks ning seega vähendada olukordi, kus VTK koostamine kujuneb ebaproportsionaalselt mahukaks võrreldes eelnõu tegeliku mõjuga. 3. Siseministeerium ei toeta HÕNTE § 46 muutmist nii, et sealt jääks Arvestatud. edaspidi välja kohustuslik mõjuvaldkond „mõju riigi julgeolekule ja HÕNTE § 46 mõjuvaldkondi on täiendatud ning esimesena loetletud välissuhetele“. See on vajalik selleks, et julgeolekuasutused saaksid valdkond on ,,mõju julgeolekule ja turvalisusele’’. eelnõudega kaasnevate riskide puhul arvestada võimalike uute tööülesannetega ning sellega seotud kuludega. 4. Eelnõude mõjuanalüüsi osa on täna väga tehniline ning edaspidi Arvestatud. võiks selle nõuded olla mõnevõrra lihtsamad. Tegelikkuses on puudu Uues HÕNTE-s on mõju hindamise nõudeid arusaadavamaks andmetest ja tehnilisest lahendusest, mida iga ametnik saaks kasutada. muudetud ning tehnilisest olulisuse hindamisest loobutud. Paralleelselt HÕNTE muudatustega uuendatakse ka mõjude hindamise metoodikat, mis peaks andma eelnõu koostajale senisest praktilisemad suunised ja näpunäited analüüsi koostamiseks. 5. Nõustume, et praktikas on põhiseaduspärasuse analüüsid Arvestatud. ebajärjekindlad ning sageli kas liigselt mahukad või vastupidi – Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb iga eelnõu puhul esitada ebapiisavad või puuduvad üldse. Sätestada kohustuslik lühike seletuskirja 3. osa viimases alaosas kokkuvõtlik hinnang eelnõu kokkuvõte põhiseaduspärasusest iga eelnõu kohta. Nõuda põhjalikku kooskõla kohta põhiseadusega. analüüsi vaid siis, kui esineb sisuline põhiõiguste riive. Paigutada põhiseaduspärasuse analüüs selgesse ja üheselt leitavasse alaossa seletuskirjas. 6. Õigusaktide kokkuvõtted peavad olema standardiseeritud, eriti Teadmiseks võetud. juhul, kui kasutatakse tehisaru. Ühtselt tuleks kokku leppida, millist Seletuskirja sisukokkuvõttele esitatud nõuete eesmärk on tagada, et tehisaru võiks selleks kasutada, et tagada üle valdkondade ühetaolisus kokkuvõte sisaldaks üksnes kõige olulisemat infot (õigusakti vajadus, ja kvaliteet. Lisaks tuleks seletuskirjas välja tuua, kui eelnõu või eesmärk, lahendused ja nende mõju), mis on esitatud lihtsas ja selges seletuskirja koostamisel on kasutatud tehisaru. keeles (vt HÕNTE § 41 lg 2). Tehisaru kasutamine kokkuvõtte tegemisel on võimalik, kuid vastutus selle kvaliteedi ja sisulise info osas jääb igal juhul eelnõu koostajale. Hea tava on, et tehisaru kasutamisele viidatakse, kuid nendime, et HÕNTE kontekstis vajab täiendavat analüüsimist seletuskirjas viitamist puudutava regulatsiooni vajalikkus (sh tehisarule viitamine). 42 7. Tehisaru kasutamine õigusloomes vajab selget juhtimist ja Teadmiseks võetud. koordineerimist, et see vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Kõik Nõustume arvamusega ning märgime, et JDM analüüsib, kuidas saaks intelligentsed tehisaru süsteemid põhinevad tehisaru võimalusi kasutada õigusloomeprotsessis. Käesoleva pilvandmetöötlussüsteemidel, mis tähendab, et nende kasutamine eelnõuga seda küsimust siiski ei reguleerita. vajab küberturvalisuse seadusest tulenevalt riskianalüüside koostamist, mis sisaldab hinnangut süsteemi turvalisusele, usaldusväärusele ning vastavust andmekaitsealastele nõuetele. Kui neid analüüse riigis juba koostatakse, siis puudub vajadus teistel asutustel seda sama analüüsi läbi viia ka õigusloome koostamisel. Palume Justiits- ja Digiministeeriumi abi nimetatud teema koordineerimisel. Lisaks vajab tehisaru pidevat treenimist, andmete täiendamist ning kvaliteedi kontrolli. Leiame, et tehisaru pigem tuleb tööriistana kasutusele lähiajal ning seda kompetentsi peab tõstma. Lisaks vajab tehisaru kasutamine üle valdkondade üldpõhimõtteid ning suuniseid selle kasutamise osas. 8. Siseministeeriumi kogemusel võib väita, et tänane eelnõude Teadmiseks võetud. koostamise praktika (kaasamine) on väga erinev. Toetame lahendusi, JDM ja Riigikantselei arendatav koosloomekeskkond võimaldab mille kohaselt on loodud üle valdkondade tehnilised lahendused, mis paremini jälgida eelnõu ja eelnõust tulenevate terviktekstide erinevaid võimaldavad kõigil osapooltel oma sisendit anda vahetult selleks versioone. Seadust muutvate eelnõude osas on plaanitud koosloome loodud keskkonna kaudu. Samuti vähendaks üle valdkondade loodud keskkonna kasutuselevõtmine sügisel 2026. tehniline süsteem näiteks ministeeriumite kooskõlastuskirjade koostamist. Toetame lahendusi, mis suurendab üle valdkondade õigusloome avatust. Selleks peab loobuma näiteks aegunud tehnoloogiatest, mis ei võimalda kiiresti aru saada, kas ja mis on näiteks konkreetses eelnõu versioonis muutunud. Näiteks Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõu versioon ei pruugi selles sõnastuses saada Vabariigi Valitsuse heakskiitu. Selleks peavad ministeeriumid tegema täiendava analüüsi, milleks on vajalik kasutada ressursse (eelkõige eksperdi ajakulu). Tehnoloogiline võimekus peaks olema selline, et igast muudatusest jääb selge jälg. 43 9. Teeme ettepaneku kaaluda, kas kokkuvõtted peaksid sisaldama Teadmiseks võetud. märksõnade loetelu kogu eelnõu ja seletuskirja kohta. Tegemist oleks eelkõige tehnoloogilise lahenduse, mitte seletuskirjale esitatava nõudega. 10. Ühtse dokumendihaldussüsteemi loomisel palume koostada Teadmiseks võetud. eelseadistatud vormid eelnõu koostamiseks. Koosloome keskkonnas on mitmeid eelnõu kirjutamise etappe automatiseeritud. 11. Esile on toodud ka, et VTK-le on järgnenud eelnõu Selgitatud. mitteväljatöötamine. Jääb arusaamatuks, kas igale VTK-le peab Igale VTK-le ei pea järgnema eelnõu, sest VTK-le antud tagasisidest järgnema alati eelnõu. Probleemiks on ka asjaolu, et VTK-le esitatud võib selguda, et probleemi on võimalik lahendada ka muul viisil kui ettepanekutele ja märkustele ei pea ministeerium andma tagasisidet. seadust muutes. Juhul kui siiski otsustatakse seadust muuta ja vastav eelnõu koostada, siis tuleb kokkuvõte VTK-le antud tagasisidest esitada seletuskirja 2. osas (HÕNTE § 42 lg 2). VTK poliitikakujundamise instrumendina aitab ennetada ülereguleerimist. Mööname, et juhul kui VTK-le eelnõu ei järgne, siis ei ole tõepoolest kohustust VTK-le esitatud ettepanekutele ja märkustele tagasisidet anda. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisest: Arvestatud. 12. Euroopa Liidu määruste kohta vastavustabeli koostamine tundub Eelnõuga ei looda kohustust esitada EL-i määruste kohta ebamõistlik ja ebaselge, sest määrus on otsekohalduv ning vastavustabelit. Küll aga tuleb seletuskirjas esitada EL-i määruse ministeeriumil pole ülevõtmise osas kaalutusõigust. Kuivõrd vastavat artiklite loetelu, mille rakendamiseks on vaja Eesti õigust muuta. siseriiklikku õigust veel ei ole, jääb arusaamatuks, millega vastavust Esineb olukordi, kus määruse artikli rakendamine on liikmesriigile Euroopa Liidu määruse sätete puhul tuleks siseriiklikus õiguses küll kohustuslik, kuid kuidas seda teha, on liikmesriigi kaalutlusõigus võrrelda. Teeme ettepaneku Euroopa Liidu määruse ülevõtmise korral (nt rakendusasutuse määramine). mitte ette näha kohustust koostada vastavustabelit. 44 13. Siseministeerium ei toeta punktis 6.2 esitatud ettepanekut, mille Arvestatud osaliselt. kohaselt kaalute HÕNTE täiendamist nõudega, et seletuskirjas tuleb Eelnõu kohaselt tuleb esitada üksnes viide Eesti seisukohtadele ja esitada info Eesti seisukohtade kujundamise etapis otsustatu kohta. nende muudatustele, kuid ei ole vaja neid pikalt lahti kirjutada. Seletuskirjas tuleks esitada viited varasemale menetlusele, sh Eelnõukohase muudatuse vajadus tuleneb eelkõige huvirühmade mõjuanalüüsile. Selline töö dubleerimine ei ole mõistlik, sest soovist, et erinevad poliitikakujundamise protsessid oleksid omavahel seisukohtade kujundamine on väga põhjalikult dokumenteeritud, sh seostatud ning et oleks selgem ülevaade, kuidas otsusteni on jõutud. Justiits- ja Digiministeeriumi juhiste kaudu. Sealt laiab seiskohtade Eelnõus on arvestatud, et nõudega ei lisanduks õigusloomega kujundamiseks vormi, kus nähakse ette põhjalik mõjuanalüüs, samuti tegelevatele ametnikele liigset koormust. Nõustume, et komisjoni protokollitakse seisukohtade arutelud Euroopa Liidu õigusaktide õigusakti ettepaneku kujunemise ja Eesti seisukohtade koostamise koordinatsioonikogus ja Riigikogus. Siseministeerium ei näe vajadust etapid on hästi dokumenteeritud, kuid paraku on see info laiali kõike seda dubleerida seletuskirjades. erinevates infosüsteemides ning välistele osapooltele pigem raskesti leitav. Järelhindamine Selgitatud. 15. Ettepanekutest ei tule välja, kas järelhindamine peaks edaspidi Õigusaktide järelhindamine ei ole kohustuslik kõikide eelnõude puhul. toimuma kõikide eelnõude puhul. Euroopa Liidu õigusaktide Täpsustame HÕNTE-s järelhindamise nõuet selliselt, et ülevõtmise korral teeb Euroopa Komisjon alati ise järelhindamise, järelhindamine kavandatakse siis, kui seaduse rakendamisega kaasneb kuidas on õigusakti liikmesriigi õigusesse üle võetud. Kui märkimisväärne risk või määramatus. Alati järelhindamise eesmärk on kontrollida õigusakti ülevõtmist, siis teeme nähakse järelhindamise kohustus ette siis, kui olulise mõjuga ettepaneku mitte dubleerida Euroopa Komisjoni tööd. seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud Siseministeerium ei toeta rangemat lähenemist järelhindamise kohta. kiireloomulisuse tõttu koostamata. See peaks olema riskipõhine ning sõltuma konkreetsest eelnõust, kas Leiame, et järelhindamise vajadus peaks olema riskipõhine ning seda on vaja teha või mitte. sõltuma konkreetsest eelnõust. 16. Jagame hinnangut, et praegune järelhindamise kord ei ole Selgitatud. rakendunud ning vajab sisulist ümberkujundamist. Järelhindamise Lisaks eelneva punkti juures toodud selgitusele märgime, et „olulist kohaldamisel on oluline eristada kiireloomulisi eelnõusid ja olulise mõju“ ei ole järelhindamise kontekstis kavas sisustada, sest see sõltub mõjuga kiireloomulisi eelnõusid — need ei pruugi kattuda. konkreetse õigusakti asjaoludest ja mõjutatud sihtrühmadest. Praktika Kiireloomulisus ei tähenda automaatselt, et eelnõul on märkimisväärne on näidanud, et mõju olulisust on keeruline läbi objektiivsete või pikaajaline mõju, mis vajaks järelhindamist. Kui HÕNTE-s kriteeriumide hinnata. sätestada järelhindamise kohustus, oleks vajalik selgemalt määratleda, mida käsitatakse „olulise mõjuna“ ja millistel juhtudel järelhindamine on põhjendatud. See aitaks tagada, et järelhindamist tehakse seal, kus see annab lisaväärtust. 45 Keeletoimetusest: Teadmiseks võetud. 17. VTK-s on ühe probleemina toodud välja seaduseelnõude ja nende Kuivõrd HÕNTE keeletoimetamise protsessi ei reguleeri, räägitakse seletuskirjade keeletoimetamine. Probleemi ja hetkeolukorra see ministeeriumidega eraldi läbi. kirjelduse kohaselt on tegemist probleemiga, mida on erinevad ministeeriumid välja toonud. Arusaamatuks jääb, kuidas on VTK koostajad jõudnud arusaamale, et probleemi ei ole. Siseministeerium toetab lahendusi, mis suurendavad keeletoimetuse konsolideerimist ühtsesse asutusse, et tagada ühetaoline kvaliteet ning kulude optimeerimine. Teenuse killustatus on kallim kui tsentraliseeritud teenus. Kui riigis on konsolideeritud raamatupidamine või muude tugiteenuste osutamine, siis keeletoimetus oma olemuselt ei ole selline teenus, mida ei saa konsolideerida. 18. Kui eelmises punktis kirjeldatud ettepanek toetust ei leia, siis Teadmiseks võetud. juhime tähelepanu, et praktikas on tekkinud rahulolematus Kuivõrd HÕNTE keeletoimetamise protsessi ei reguleeri, räägitakse mitmeastmelise toimetuse ja ajakulu osas. Keeletoimetamist võiks olla see ministeeriumidega eraldi läbi. vähem, piisaks kahest põhietapist: 1) ministeeriumis enne kooskõlastamist, 2) Justiits- ja Digiministeeriumi lõplik normi- ja keelekontroll. Muuta Riigikogu Kantselei toimetamine valikuliseks sõltuvalt Riigikogu menetluses tehtud muudatuste ulatusest. Hea mõte on arendada tehisintellektil põhinev eelnõude tehniline ja keeleline kontroll. Alternatiiv „seada piir seletuskirja mahule“ ei pruugi praktikas toimida. Eelnõude maht ja keerukus on väga erinevad ning mahupiirangute seadmine oleks kunstlik. See võib viia olukorrani, kus olulised teemad jäävad käsitlemata lihtsalt seetõttu, et maht on täis. Seetõttu ei toeta mahu piiramine seletuskirjade sisulist kvaliteeti. Näiteks tekib küsimus, kas joonised või graafikud on selle mahu osa? Lugeja saab teksti mahtu vähendada, andes selle töö tehisintellektile. 46 19. Eelnõude keeletoimetuse küsimust ei ole HÕNTE-s üheselt ja Teadmiseks võetud. selgelt reguleeritud. HÕNTE § 15 lõike 1 kohaselt peab seaduseelnõu Kuivõrd HÕNTE keeletoimetamise protsessi ei reguleeri, räägitakse keelekasutus vastama eesti kirjakeele normile ning HÕNTE § 41 lõike see ministeeriumidega eraldi läbi. 3 punkti 2 kohaselt tuleb seletuskirjas muuhulgas tuua välja keeletoimetaja andmed. Kehtiv HÕNTE ei ütle üheselt, et eelnõu peab olema keeletoimetatud ning millistes etappides ja mahus seda teha tuleb. HÕNTE VTK ettepanekutes on jäädud seisukohale, et keeletoimetus kõigis etappides on vajalik, samas ei ole analüüsitud, kas kõigis etappides, kus täna tehakse keeltoimetust on vajalik just keeletoimetus või teatud juhtudel piisaks näiteks ka keelekorrektuurist. Killustunud süsteemi korral jätkub praktika, kus seaduste ja määruste korral on ministeeriumitel ja Riigikogul vähesel määral erinev vormistus või sõnastus, sõnastuse parandamine, näiteks olukorras, kus olemasolev ei ole vale, aga parandajale on mõni teine variant subjektiivselt meelepärasem. Sotsiaalministeerium Edastan Sotsiaalministeeriumi märkused hea õigusloome ja Teadmiseks võetud. normitehnika eeskirja (HÕNTE) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. 1. Mõjude hindamise teemal: 1) Toetame mõjude hindamise nõuete lihtsustamist ja suurema paindlikkuse võimaldamist ning mõjude hindajale vormistamisel suurema vabaduse jätmist. 47 2) Leiame, et seletuskirja p 6 (seaduse mõjud) ja p 7 (seaduse Arvestatud. rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, Osasid kokku ei ole kavas tõsta, kuid HÕNTE §-st 46 jäetakse välja eeldatavad kulud ja tulud) võiks tõsta kokku või siis eraldi punktide nõue hinnata seletuskirja kuuendas struktuuriosas mõju riigiasutuste ja puhul pöörata tähelepanu dubleerimise vältimisele. kohaliku omavalitsuse korraldusele. Igasugust mõju avalikule sektorile ja (riigi)eelarvele võiks edaspidi üldjuhul käsitleda seletuskirja seitsmendas osas (eelnõuga sõnastatakse ümber ka HÕNTE § 47). Selle muudatuse eesmärk on justnimelt teksti dubleerimise vähendamine. Rõhutame siiski, et vajadusel on seletuskirja koostajal võimalik käsitleda mõju mõnele avaliku sektori sihtrühmale ka seletuskirja kuuendas struktuuriosas, kui see toetab paremat ülevaatlikkust (nt mõju lastekaitsetöötajatele käsitletakse sotsiaalse mõjuna). Ehk teisisõnu, mõjuanalüüsi koostamisel ei pea tingimata lähtuma sihtrühma õiguslikust vormist (avalik- vs eraõiguslik isik), olulisem on info olemasolu ja esitamise kvaliteet. 3) Mõjude hindamise ulatus ja sagedus ei anna iga mõju kirjeldamisel Arvestatud. lisandväärtust ning võiks jääda üksnes kõige olulisemate mõjude Viited mõju ulatusele ja sagedusele jäetakse HÕNTE-st välja. juurde. Tulevikus on need nimetatud mõju hindamise metoodikas soovituslike lähtepunktidena, mida arvestada mõju kirjeldamisel. 4) Kaaluda võimalust lubada mõjusid esitada ka joonise või tabeli Arvestatud kujul, mis annaks teatud juhtudel kompaktsema ja lühema ülevaate Infograafika kasutamine mõjuanalüüsis on praegugi võimalik ning olulisematest mõjudest. eelnõuga on kavas seda ka HÕNTE tasandil rõhutada (vt kavandatav HÕNTE § 46 lg 5). Kokkuvõtliku ülevaate esitamine tabeli või joonisena võib olla eriti otstarbekas VTK etapis, kus mõjuanalüüs võibki seisneda lahenduste eeliste ja puuduste kaardistamises. 48 5) Toetame mõjude hindamisel sihtrühmapõhist lähenemist, kuna Arvestatud. senine mõjude hindamise kogemus näitab, et just sihtrühmad on need, Eelnõus kavandatud HÕNTE § 46 sõnastusega rõhutatakse, et alati mida erinevate mõjuvaldkondade kaupa kipuvad korduma. tuleb välja tuua mõjutatud sihtrühmad ning et analüüsida tuleb kogu Mõjuvaldkonnad võiksid jääda vabatahtlikuks, kuid viitega, et läbi avalduvat mõju. Seega toetab kavandatav sõnastus sihtrühmapõhist peaks mõtlema mõjud kõigi kontrollküsimustikus toodud valdkondade lähenemist. Mõju valdkonda eraldi välja tooma ei pea (pealkirjana), kaupa. kuid sellega tuleb analüüsis arvestada. Esineb siiski ka olukordi, kus sihtrühma ei ole võimalik määratleda või on sihtrühmaks kogu elanikkond (nt mõju looduslikult mitmekesisusele), ning siis võib olla otstarbekas just valdkonnapõhine lähenemine. 6) Toetame HÕNTE § 46 lg-s 3 sätestatud formaalse mõjuanalüüsi Teadmiseks võetud. aruande nõude ja "mõju puudub" lausete kaotamist. 2. Järelhindamise teemal teeme ettepaneku kaaluda siiski Mittearvestatud. järelhindamise nõude sätestamisest senisel kujul loobumist, kuna nagu Järelhindamise regulatsioonist ei ole kavas loobuda. Mõõdikud on ka VTKs nenditud, et on väga palju asjaolusid, millal järelhindamine kasutusel arengukavades ning õigusloomes eraldi kohustuse ei ole asjakohane ega mõistlik tegevus. Seetõttu pakume töökoormuse kehtestamine ei ole põhjendatud. See ei tähenda, et seletuskirjas ei vähendamiseks välja, et kõikide eelnõude puhul minnakse üle võiks selgitada valdkonna seires kasutatavaid mõõdikuid ning neid andmepõhisele seirele, st eelnõuga nimetatakse mõõdikud, mida eesmärkide ja järelhindamisega siduda. vastav ministeerium edaspidi eelnõu mõjude osas järgib. Kaaluda võib ka näiteks kriitiliste tasemete kehtestamist vastavates mõõdikutes, millisel juhul tuleb kaaluda järgmist sekkumist. 3. Keeletoimetamise teema puhul on oluline, et keeletoimetajatel Teadmiseks võetud. oleksid samad lähtealused toimetamiseks, kuna eelnõu sõnastuste Oleme keeletoimetamise korralduse kohta pikema selgituse esitanud edasi-tagasi muutmine on sisuline probleem ja nõuab palju ressurssi. Kaitseministeeriumi keeletoimetamisega seonduva tagasiside juures. 49 Riigikantselei Suur tänu, et esitasite Riigikantseleile kooskõlastamiseks hea Teadmiseks võetud. õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Saadan Riigikantselei ettepanekud, mis on tehtud õigusosakonna, Euroopa Liidu sekretariaadi ja strateegiabüroo sisendite põhjal. Tervitame 12. novembri koosolekul teatavaks saanud kavatsust loobuda kontseptsiooni kui eraldi vaheetapi reguleerimisest väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise ja seaduseelnõu koostamise vahel (HÕNTE § 1, § 42, § 66). Praktika on näidanud, et puudub vajadus sellise instrumendi eraldi reguleerimiseks. Järgnevalt kommentaarid ja ettepanekud mõnede VTK peatükkide kaupa. 2. Mõju hindamise nõuded seletuskirjas Teadmiseks võetud. Kõik muudatused, mida HÕNTE-s kavandatakse peavad senisest Eelnõu koostamisel on kõik nimetatud tulemused eesmärgiks seatud. paremini tagama, et esiteks oleks kavandatava muudatuse kõik (või Kavandatava HÕNTE §-i 46 lõikega 2 rõhutatakse, et analüüsida tuleb vähemalt olulisemad) mõjud hinnatud ning teiseks, et mõjuhinnang kogu avalduvat mõju. Ühine mõju hindamise raamistik eri oleks ülesehituselt ning sisult loogiline ja arusaadav keskmisele poliitikakujundamise protsessidele – strateegiline planeerimine, lugejale. Mõjude hindamise baasnõuded peaks olema nii riigisisese õigusloome ja Eesti seisukohtade kujundamine – tuleneb mõju õigusloome, strateegilise planeerimise kui EL asjade kohta hindamise metoodikast, mille muutmine on koostöös Riigikantseleiga seisukohtade kujundamisel samad. praegu käsil. Mõjuvaldkondade nimetamine HÕNTE §-s 46 – toetada saab lahtise Osaliselt arvestatud. loeteluna üldisemate mõju kategooriate nimetamist ning nn võimalike Eelnõuga pakutakse välja seitse mõju valdkonda, mida edaspidi on alamkategooriate täpsustamist abimaterjalis või ka näiteks mõjude kavas täpsemalt selgitada mõjude määratlemise kontrollküsimustikus. hindamise metoodikas. Samuti võimalust kirjeldada muudatuste Eelnõuga rõhutatakse, et alati tuleb välja tuua mõjutatud sihtrühmad. mõjusid sihtrühmade kaudu. Eriti just viimane aitab kindlasti esitatud See hõlmab nii sihtrühma arvulist kirjeldamist kui ka muude tunnuste teksti paremini mõistmisele kaasa, kuna loob seosed muudatuse ja lõikes analüüsimist (nt piirkondlik paiknemine). avalduva mõju vahel. Lahendus, mille järgi hinnataks valdkondadena kolme üldist Arvestatud. kategooriat – majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju – jätab HÕNTE § 46 mõjuvaldkondi on täiendatud ning esimese punktina on näiteks tähelepanuta mõju julgeolekule, mis praegusel ajal on mõistagi valdkond ,,mõju julgeolekule ja turvalisusele’’. väga oluline. Võimalik mõju julgeolekule ei tohi jääda kajastamata. 50 HÕNTE §-des 46 ja 47 haldusvälise mõju ja avaliku sektori mõju Arvestatud. eraldi esitamine võib olla hea lahendus, aga kuna ei ole teada, kuidas Eelnõuga pakutakse välja lahendus, et HÕNTE §-ga 47 kehtestatakse lahendada vaidlused olukorras, kus sihtrühm võib sõltuvalt olukorrast nõuded riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele avalduva mõju olla nii era- kui avalikus omandis (VTK-s toodud näide haridus- ja kirjeldamiseks, kuid erinevalt VTK-s pakutust ei piirata §-s 46 kultuuriasutused), siis niikaua ei saaks seda lahendust eelistada. hinnatavat mõju vaid haldusväliste isikutega. Seega võib edaspidi HÕNTE §-s 46 nimetatud mõjuanalüüsi esitamise kohustuse kaotamist olukordades, kus sihtrühma kuuluvad nii era- kui ka avalik õiguslikud saab toetada, tööle mitte hakanud instrumendiga ei peaks HÕNTE (ega isikud, kirjeldada mõju endiselt seletuskirja kuuendas osas. Rõhutame, ka ühegi muu õigusakti) teksti koormama. et teksti asukohast tähtsam on, et info oleks esitatud loogilise ülesehitusega, arusaadavalt ning vältides tekstikordusi. Mõju hindamise nõuete sätestamine põhimõtete või eesmärkide kaudu Selgitatud. oleks üpris suur ja põhimõtteline muudatus võrreldes kehtiva mõju Kehtiv süsteem, mis põhineb mõju olulisuse hindamisel nelja hindamise süsteemiga. kriteeriumi põhjal (sihtrühma suurus, mõju ulatus ja sagedus, ebasoovitavad riskid), on kavas ümber korraldada põhjusel, et see ei ole praktikas rakendunud nii, nagu esialgu kavandati. Esineb palju olukordi, kus nende kriteeriumide põhine hindamine ei anna mõistlikku tulemust. Seejuures EL asjade puhul on Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu Selgitame. seisukoha kujundamise üheks aluseks direktiivi või määruse Mõju olulisuse hindamise nõudest on HÕNTE-s loobutud, kuid rakendumisel Eestis avalduv oluline mõju. Teeme ettepaneku mõistame, et selle määratlemine on siiski vajalik EL-i algatuste lihtsustada olulise mõju välja selgitamise metoodikat. Üks võimalik menetlemisel etapis, kui tuleb otsustada, kas EL-i asi esitatakse viis oleks hinnata mõju oluliseks, kui ka ainult ühele sihtrühmale Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks või mitte. lisanduvad uued märkimisväärsed piirangud ja kohustused, sh kulud. HÕNTE asemel võib seda kriteeriumi avada edaspidi mõju hindamise metoodika (MHM) tasandil, mis juhendmaterjalina kohaldub lisaks õigusloomele ka Eesti seisukohtade kujundamisele, või alternatiivina EL-i asja menetlemise juhistes. MHM-is on võimalik pikemalt ja konkreetsetele näidetele tuginedes selgitada, mida tuleks olulise mõju all silmas pidada. Niikuinii on tegemist kaalutlusotsusega, kus tuleb arvestada konkreetse asja olemust, ning nõude sätestamise õigustloova akti tasandil ei pruugi olla otstarbekas. 51 Senisest kogemusest nähtub, et EL asjades on praktilisem hinnata Osaliselt arvestatud ja selgitatud. mõjusid EL asja sihtrühmade kaupa, sh mõju riigiasutustele. Seisukoha Täiendasime HÕNTE-s mõju hindamise nõudeid selliselt, et alati tuleb kujundamise aluseks on muutused pädevuses, uued kohustused ja välja tuua mõjutatud sihtrühmad. kulud või tulud. Ühe võimalusena võiks kaaluda, kas lihtsustamisele Nõudeid POE seletuskirjas sisalduvale mõjuanalüüsile saab aitaks kaasa põhiliste sihtrühmade piiratud loetelu koostamine, kelle üksikasjalikult selgitada mõju hindamise metoodikas. Seal võib kohta alati infot esitada. kaaluda, kas oleks otstarbekas nimetada sihtrühmad, kellele avalduvat mõju tuleb alati hinnata (nt ettevõtjad, inimesed, riigiasutused). MHM- i vastav peatükk peaks olema ette valmistatud JDM-i ja ELS-i koostöös. 3. Järelhindamise nõuded HÕNTES Mittearvestatud. Järelhindamine eraldi instrumendina on olemuselt pigem bürokraatlik JDM ei nõustu arvamusega, et järelhindamise eraldi instrumendina ja elukauge. Normide eluline järelhindamine toimub praktikas kehtestamine on bürokraatlik ja elukauge. Vastupidi, järelhindamise tegelikult kogu aeg. Soovi korral on võimalik järelhindamist alati teha sätte lisamine HÕNTE-sse loob selgust ja ühiselt mõistetava arusaama, ja järelhindamise sätte puudumine ei ole takistuseks. Igapäevaselt mis puhkudel on vaja järelhindamine läbi viia ja mis puhkudel mitte. tegelevad järelhindamisega nii ametkond, poliitikud kui ka Nõustume, et teatud valdkondades toimub seiramine rutiinse osana ajakirjandus ja kogu avalikkus – see on normaalne osa demokraatliku poliitika rakendamisest ning kindlasti julgustame saadud andmeid ka riigi toimimisest. avalikkusega jagama. Ajakirjanduse poolt tehtavat teema kajastamist ei saa pidada järelhindamiseks. Järelhindamine on teadmuspõhine analüüs mingi poliitika rakendamise tulemustest ja mõjust, millest saadud info on väärtuslik sisend edasises poliitikakujundamises. Ühtlasi on siinjuures oluline, et järelhindamisest saadud tulemused avalikustatakse (üldise seire käigus seda enamasti ei tehta). 52 Kui on siiski vaja sätestada ka formaalselt järelhindamise kohustus Selgitatud. teatud kindla aja möödudes, siis peaksid selleks HÕNTEs olema Eelnõuga on kavas sätestada, et järelhindamine tuleb kavandada selged põhjendused, millisel juhul selline vajadus võiks esineda. Seega õigusaktis kahel juhul: saaks järelhindamine olla kohustuslik üksnes erandlikel juhtudel. Isegi 1) seaduse rakendamisega kaasneb märkimisväärne risk või sellisel juhul peaks see, kuidas järelhindamine läbi viia, olema määramatus; korralduslikult paindlik ja bürokraatiat vältiv. 2) olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata (ÕPPA 2030-st tulenev nõue). Järelhindamise läbiviimisele, sh analüüsi sisule, HÕNTE tasandil nõudeid ei sätestata. Seega võib järelhindamise teostada ministeerium ise ning see võib olla isegi ühildatud muude poliitikakujundamise protsessidega, näiteks struktuurivahenditest rahastatud poliitika või arengukava hindamisega. Küll aga on kohustuslik tulemuste avalikustamine. JDM-i hinnangul on selline korraldus ministeeriumidele väga paindlik võrreldes muude hindamistega. 5. Seaduseelnõude ja nende seletuskirjade keeletoimetamine Teadmiseks võetud. Tuleb kaaluda, kas keeletoimetusele tuleks läheneda ministeeriumite üleselt, kuna lahendatavad probleemid on sarnased ja osa ministeeriumite jaoks teeb juba praegu keeletoimetust Justiits- ja Digiministeerium (JDM). Aitaks kaasa ka sisukokkuvõtete ühtlustumisele, mis praegu on väga varieeruv. On küsitav, kas seletuskirjale saab panna mahupiirangut – kuigi on Teadmiseks võetud. oluline vältida kordusi ja ebarelevantset sisu, siis teisalt on eelnõud Eelnõuga seletuskirjale mahupiirangut ei kehtestata. olemuselt väga erinevad. Mõne eelnõu puhul võib olla õigustatud põhjalik käsiraamatu-tüüpi seletuskiri, mis muudab õigusakti praktikas märksa kergemini rakendatavaks. 53 Kaheldav on HÕNTE § 18 lõike 5 nõue, mille järgi tuleb sisult seotud Mittearvestatud. terminite korral määratleda termini sisu paragrahvi ühes lõikes. HÕNTE võimaldab termini määratlemisel piisavalt paindlikkust, st Praktikas on oma eeliseid näidanud suurem paindlikkus, mistõttu võiks selleks on kaks võimalust: termini sisu määratletakse kas pärast termini sellisest kitsendusest loobuda. esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis. Sisult seotud terminite määratlemine samas paragrahvis tagab õigusakti teksti selguse ja jälgitavuse. 6. EL-i õigusakte puudutavad nõuded seletuskirjale Teadmiseks võetud ja selgitatud. Eelnõu vastavus EL õigusele – õiguse rakendajate ja õigusloojate jaoks Vastavustabelite Riigi Teatajas avaldamine ja EL-i õiguse normidega vajab lahendamist küsimus, kuidas tuvastada õigusaktides EL õigust sidumine vajab eraldi arutelu ja analüüsimist. üle võtvad sätted. Ühe variandina tasub kaaluda Riigi Teatajas Eelnõuga on kavas muuta eelnõu seletuskirja viiendale osale („Eelnõu vastavustabelite avaldamist või siis EL õigust üle võtvate või vastavus Euroopa Liidu õigusele“) kohalduvaid nõudeid. Muu hulgas rakendavate sätete sidumist ülevõetava või rakendatava ELi normiga. sätestatakse, et kui eelnõusse, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusakti riigisiseseks rakendamiseks, on kavandatud ka üksnes riigisisesest vajadusest lähtuvad sätted, esitatakse seletuskirja vastavas osas nende loetelu. Lisaks muudetakse eelnõuga vastavustabeli vormi, muutes visuaalselt paremini eristatavaks EL-i õigusakti normid, mis võetakse Eesti õigusesse üle laiemalt kui direktiiv või määrus ette näeb, ning normid, millega on liikmesriigile jäetud kaalutlusõigus. Eesti seisukohtade info seletuskirjas – Seletuskirjas tuleks piirduda Arvestatud. infoga, mis on EL õigusakti ülevõtmise või rakendamise seisukohalt Eelnõuga sätestatakse, et EL-i õigusakti ülevõtmisel esitatakse vajalik, et mitte panna liiga suurt koormust seletuskirjade koostajatele. seletuskirjas viide Eesti seisukohtadele. Näiteks võiks piirduda interaktiivse viitega EL õigusakti eelnõu kohta heakskiidetud seisukohtadele ja seletuskirjale ning hilisematele seisukohtade muudatustele. Lisada võib ka info, kas Eesti toetas eelnõu vastuvõtmist ELis ja millised olid läbirääkimistel Eesti peamised erihuvid. Eesti õigusesse üle võetava või rakendatava EL õigusakti eri sätete tõlgendamisega seotud küsimusi saab õiguslooja lahendada ministeeriumite asjaajamissüsteemis talletatud EL läbirääkimiste 54 ülevaateid lugedes ning abi saab ka Eesti seisukohtade kujundamise käigus tehtud rakendamise plaanidest. Vajadusel saab seda infot käsitleda riigisisese õigusakti seletuskirjas sätete sisu selgitamise juures. Vabariigi Presidendi Kantselei Vabariigi Presidendi Kantseleil ei ole ettepanekuid ja märkusi Teie Teadmiseks võetud. poolt arvamuse andmiseks esitatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele. Õiguskantsleri Kantselei 55 Tänan, et tegelete õigusloome raamistiku korrastamisega. Palun Mittearvestatud. võimalusel kaaluda järgnevaid muudatusi – need võiksid vähendada Väljatöötamiskavatsuse institutsiooni kaotamine oleks samm tagasi kulusid, tõstes samal ajal loodavate normide taset. avatud ja kaasava õigusloome kujundamisel. VTK on Väljatöötamiskavatsuse vajalikkus kaasamisdokument, mis annab huvirühmadele võimaluse olla kursis Väljakujunenud õiguskorras võiks eelistada probleemi lahendamist Vabariigi Valitsuse õigusloomeliste algatustega võimalikult varases võimalikult kiiresti konkreetse, selgelt sõnastatud õigusakti etapis. JDM-i kogemus on näidanud, et huvirühmad, sh muudatusega, millele lisatakse seletuskirjas üksnes olulist sisaldav esindusorganisatsioonid, et toeta VTK kaotamist, sest see vähendaks mõjuanalüüs. Juhtudel, mil tuleb parandada seaduses ilmnenud viga nende võimalusi poliitikakujundamises kaasa rääkida. või lahendada esile kerkinud probleem, võiks väljatöötamiskavatsuse Eelnõuga on kavas lihtsustada VTK sisunõudeid, rõhutades senisest (VTK) koostamise asendada arusaadavalt sõnastatud väikesemahulise enam VTK vormilist ja sisulist paindlikkust. Eesmärk on vähendada eelnõu ja seletuskirja koostamisega ning anda neile, keda muudatus ministeeriumide ajakulu dokumendi koostamiseks, säilitades samas puudutama hakkab, piisavalt aega esitada konkreetseid ettepanekuid VTK funktsioon informeerimis- ja konsulteerimisdokumendina. eelnõu parandamiseks. Nõnda hoitaks kõikide asjaosaliste aega kokku. Seaduseelnõu etapis toimuv arutelu keskendub üldjuhul väljapakutud Teisisõnu: kui on näha, et probleemi lahendamiseks on vaja olukorda lahenduse üksikasjadele, jättes vähe ruumi põhimõtteliste reguleerida õigusaktiga, kuid tegemist ei ole uudse lahendusega ning lahendussuundade kaalumiseks (isegi, kui huvirühmad seda kui eelnõu koostamine võtab eeldatavasti vähem aega kui VTK sooviksid). Kuigi mööname, et kui regulatsioon on sõnastatud koostamine, siis tulekski kohe alustada eelnõu tegemist ning VTK-st üksikasjalikul tasemel, st õigusnormi kujul, on võimalik täpsemalt loobuda. On arusaadav, et kui ei ole veel teada, kas eelnõu keskne prognoosida selle mõju ja hinnata sobivust õiguskorda, siis seab selline lahendus (millest lähtuvalt tuleb kehtestada ka muud normid) saab vorm väga kitsa raami aruteludeks lahenduse põhimõttelise sobivuse piisava toetuse, püütakse hoiduda eelnõu kõigi vajalike sätete üle. väljatöötamisest. Sellises olukorras võiks VTK koostamise asemel tutvustada eelnõu keskset sätet ja selle juurde lisada seletuskirja, milles antaks teada, et muud muutmist ja lisamist vajavad normid (sh rakendussätted) esitatakse järgmises kooskõlastusringis. Selleks, et tagada põhiseaduse rakendumine, on oluline, et analüüsitaks Teadmiseks võetud. kõigi Euroopa Liidu õiguslike algatuste kooskõla põhiseadusega. See analüüs on vajalik, et kindlaks teha: 56 a) kas põhiõiguste kaitse on tagatud sellisel moel, nagu põhiseadus ette Justiits- ja Digiministeeirum nõustub õiguskantsleri murega, mis näeb. Muu hulgas tuleb kontrollida, kas kavandatavad põhiõiguste puudutab põhiseaduspärasuse hindamist EL-i õigusakti piirangud − näiteks võimalikud lisanduvad karistused, ettevalmistamise käigus. aruandluskohustus või ettevõtlusvabaduse kitsendamine − oleksid HÕNTE ei reguleeri ametnike tegevust EL-i õigusakti läbirääkimistel rakendudes Eesti oludes proportsionaalsed; ega nende ettevalmistamisel, seetõttu ei ole esiletoodud muret b) kas Euroopa Liidu õigusakti saab rakendada, järgides võimalik HÕNTE muudatuste kaudu lahendada. Teemaga tegeletakse põhiseaduslike institutsioonide ülesehitust ja toimimisloogikat; edasi koostöös Riigikantseleiga. c) kas Euroopa Liidu õigusakti saab rakendada ilma põhimõttelist laadi muudatusteta riigielu korralduses; d) kas juhul, kui Euroopa Liidu õigusakti eelnõu läbirääkimistel ei õnnestu saavutada kooskõla kõigi põhiseaduse normidega, saaks tugineda PSTS §-dele 1 ja 2. Siin ei ole silmas peetud seda, et kõigi Euroopa Liidu õiguslike algatuste kõiki sätteid tuleb kirjalikus vormis võrrelda kõigi Eesti põhiseaduse sätetega. See poleks mõistlik, vajalik ega tegelikult võimalik. Oluline on lihtsalt, selgelt ja lühidalt kirja panna algatuse või planeeritava akti tuum – mida see toob kaasa Eesti isikutele ja institutsioonidele – ning seejärel keskenduda muudatuse põhiseaduspärasuse hindamisele. Kui analüüsimisel selgub, et Euroopa Liidu õigusliku algatusega on oht minna vastuollu põhiseaduse mõne sättega, siis tuleb analüüsis näidata, milles seisneb vastuolu põhiseaduse normiga, ning selgitada, millised juhised saab ametnik läbirääkimisteks (nt tuleks saavutada algatuse muutmine või liikmesriigile valikuvõimalus või erand). Teadaolevalt on Euroopa Liidu põhiõiguste hartat toodud põhjuseks, miks tuleks/võiks jätta kõrvale mõni põhiseaduse säte, mis kaitseb põhiõigust hartaga võrreldes ulatuslikumalt. Euroopa Liidu põhiõiguste harta muutus õiguslikult siduvaks Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009. Lissaboni leping jõustati Eesti suhtes välislepingu ratifitseerimisega. Teisisõnu ei ole seda vormistatud Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatüki „Põhiõigused, vabadused ja kohustused“ muutmise seadusena, mille menetlusele kohalduks 57 vastavad erinormid (vt PS XV ptk; RKKTS 13. ptk). Ka harta artiklis 53 on rõhutatud, et harta sätteid ei või tõlgendada nii, et need kitsendavad või kahjustavad riigi põhiseadusega tunnustatud inimõigusi või põhivabadusi. Seega ei tohi hartat põhjuseks tuues jätta kõrvale põhiseadust. Riigikogule tuleb selgelt teada anda, kui vastuvõetud Euroopa Liidu Arvestatud. õigusaktis on normid, mille kooskõla Eesti põhiseadusega on vaieldav. Eelnõuga täiendatakse HÕNTE § 43 lg 1 loetelu selliselt, et hinnang Kui tegemist on Euroopa Liidu õigusaktiga, mille ülevõtmiseks on vaja eelnõu põhiseaduspärasuse kohta tuleb esitada iga eelnõu seletuskirjas. Eestis vastu võtta seadus, tuleb seletuskirjas näidata, millised õigusakti ülevõtmiseks algatatud seaduseelnõu sätted on vastuolus Eesti põhiseadusega ja milles vastuolu seisneb. Kui seaduseelnõu koostajad leiavad, et vastuolu tõttu saab tugineda PSTS-ile, peab seletuskirjas esitama selle kohta analüüsi. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs Selgitatud. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs on lisaks EL õiguse ülevõtmisele Justiits- ja Digiministeerium nõustub õiguskantsleri murega vääramatult vajalik ka riigisiseses õigusloomes. Praktika on selle osas põhiseaduspärasuse analüüside ebaühtlase kvaliteedi üle. Justiits- ja seni paraku ebaühtlane vaatamata sellele, et korraldate tänuväärselt ka Digiministeerium plaanib koostada põhiseaduspärasuse analüüside asjakohaseid koolitusi. Loodetavasti on võimalik kavandatavate koostamise juhendi ja avaldada selle oma veebilehel. Samuti jätkuvad muudatustega suunata eelnõu koostajaid senisest enam eelnõu järjepidevad koolitused sel teemal. põhiseaduspärasust analüüsima ning ka analüüsi kvaliteeti parandada. Olemasolevaid põhiseaduspärasuse analüüse uurides on jäänud näiteks silma, et näiteks piirangu proportsionaalsust hinnates kiputakse keskenduma sellel, kui oluline on põhiõiguse piiramise eesmärk. Näiteks selgitatakse pikalt seda, kui oluline on võidelda kuritegevuse vastu või kaitsta looduskeskkonda. Seejuures libisetakse üle aga sellest, milline põhiõiguse piirang eelnõuga kaasneb ning kas ja miks konkreetsel juhul on just see põhiõiguse piirang sobiv, vajalik ja mõõdukas. Seega jääb teadmata, miks peab omandit või privaatsust piirama just sellisel moel nagu eelnõu ette näeb. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 58 Olete esitanud arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 22. Selgitatud. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika Eelnõuga on kavas VTK sisunõudeid lihtsustada, edaspidi tuleb VTK eeskiri“ (HÕNTE) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). koostamisel keskenduda probleemi ja eesmärgi määratlemisele, tuua Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tänab välja võimalikud lahendusvariandid ja peamine mõju. võimaluse eest oma seisukohti esitada ja keskendub alljärgnevatele Lihtsustamise eesmärk on suunata õigusloomega tegelevaid ametnikke küsimustele. koostama VTK ka olukorras, kus õigusliku algatuse 1. Väljatöötamiskavatsused ettevalmistamisega on kiire. Ebavajalikud nõuded VTK-le kujundavad VTK-s pakutakse välja, et võimaliku muudatusena võiks vähendada pildi, et tegemist on bürokraatliku ja aeganõudva kohustusega, ning kohustusliku teabe esitamist kõigis väljatöötamiskavatsustes. EVEA seetõttu on surve kaasnevat ajakulu vältida. nõustub sellega, et väljatöötamiskavatsuste sisunõuded peaksid olema Kuigi sisuliselt nõustume, et ka praegu on VTK sisu ja vormi osas arutelukesksed ja keskenduma probleemi ning lahendusvariantide piisavalt kaalutlusruumi, siis praktikas esitatakse VTK-des siiski sisulisele analüüsile. Samuti tuleks võimaldada senisest suuremat küllaltki palju formaalset ja sisulist väärtust mittekandvat teavet paindlikkust, et arvestada teema või probleemi iseloomu ja vajadusi. (näiteks tekstikordusi). Lihtsustamise pikaajalisem eesmärk on VTK- Aga selleks ei ole iseenesest vaja HÕNTE-t muuta. Kehtiv eeskiri ei de arvu ja osakaalu suurenemine. reguleeri, kui põhjalikult tuleb väljatöötamiskavatsustes nõutav info anda. Siin on piisav kaalutlusruum, et vajalikus mahus kirjeldada valitud lahenduse sobivust kehtivasse õiguskorda, samuti kavandatava regulatsiooni ülesehitust, eelnõu edasise väljatöötamise tegevuskava ja muid tähtsust omavaid asjaolusid. 2. Mõju hindamise nõuded seletuskirjas Selgitatud. 59 Mõju hindamise nõuete puhul on eeskirjas sisuliselt tegemist avatud Muudatuse kohaselt sätestatakse HÕNTE-s seitse mõjuvaldkonda: loeteluga. Hinnata tuleb eeldatavasti tulenevat mõju. VTK-s tehakse ettepanek, et mõjuanalüüsi selguse huvides ei oleks valdkondade 1) mõju julgeolekule ja turvalisusele; eristamine mõttekas, piisaks andmete ja prognooside väljatoomisest 2) majanduslikku mõju; ning mõju selgitamisest erinevate osapoolte seisukohast. EVEA 3) sotsiaalset mõju, sh mõju iibele; arvates oleks võimalike mõjude näidisloetelu siiski vajalik. Õigustatud 4) mõju digiühiskonnale; võib ka olla mõne spetsiifilise mõju eraldi väljatoomine. 5) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 6) mõju regionaalarengule; 7) mõju võrdsetele võimalustele. Kõikide mõjuvaldkondade detailsemad sisukirjeldused lisatakse mõju määratlemise kontrollküsimustikku, mis avaldatakse JDM-i veebilehel. Eelnõuga rõhutatakse senisest enam, et hinnata tuleb kogu avalduvat mõju, ning seetõttu nõustume, et mõjuvaldkondade loetlemine kannab eelkõige näitlikustamise ja prioriteetide seadmise eesmärki. Näiteks peab loetelus kindlasti olema majandusliku mõju hindamise Selgitatud. juures viide väike- ja keskmistele ettevõtetele (VKE-dele) avalduvale VKE-de spetsiifikat on asjakohane käsitleda mõju määratlemise mõjule. Sellise mõju hindamine peab olema kohustuslik. Kui selgub, kontrollküsimustikus, HÕNTE tasandil ei ole kavas seda eraldi et eelnõus toodud regulatsioon puudutab paljusid väikeseid ettevõtteid, valdkonnana loetleda. VKE-d moodustavad tõesti valdava osa tuleks viia läbi veelgi põhjalikum kulude-kasude analüüs, tulevalt ettevõtjatest ning iga ettevõtjaid puudutava muudatuse juures tuleb väikeste ettevõtete arvukusest majanduse struktuuris. Samuti on sellega arvestada. sellisel juhul vaja detailsemalt kaaluda võimalikke lahenduste Halduskoormuse seiramiseks kehtestati 2025. aastal halduskoormuse alternatiive, mis ei tooks kaasa halduskoormuse kasvu või mille mõju tasakaalustamise reegel, millest tulenevalt kajastatakse iga õigusakti halduskoormuse kasvule oleks väiksem. Kui ei ole võimalik leida eelnõu seletuskirja alguses, kas ja milline mõju on kavandatavatel halduskoormuse kasvu vähem kaasa toovat lahendust, siis tuleks välja muudatustel ettevõtjate ja inimeste halduskoormusele. pakkuda mehhanism, kuidas kompenseerida ettevõtetele tekkivat kulude kasvu. Samamoodi on kohustuslik hinnata sisuliselt regulatsiooni mõju Eesti regionaalsele arengule. 60 EVEA nõustub VTK-s toodud hinnanguga, et HÕNTE § 46 lõikes 3 Teadmiseks võetud. sätestatud mõjuanalüüsi aruande kohustus on tõenäoliselt otstarbekas kaotada, sest praktikas selle järele vajadust ei ole. Samuti ei ole meie arvates vajalik olulise mõju eristamine. Kui aga õigusakti rakendamise ja võimaliku muutmisega seoses on koostatud eraldi mõjude analüüs, siis on seletuskirjas vaja kajastada info selle tellija ja tegijate kohta ning selle analüüsi peamised tulemused ja järeldused. VTK koostajate arvates tuleb mõju hindamise süsteemi Selgitatud. edasiarendamisel arvestada tehisaru kasutamise võimalusega. EVEA Nõustume, et hooletul ja tähelepanematul moel tehisaru kasutamisel hinnangul tuleb eelnõude seletuskirjade koostamisel kaaluda hoopis võib tekkida vigu ja pealiskaudsust. Kui tehisaru kasutatakse tehisintellekti kasutamise keelamist, et vältida võimalike vigade ja oskuslikult ja kriitiliselt, võib see kindlasti olla eelnõu autorile kasulik pealiskaudsuse teket. Kindlasti ei tohi nii olulises valdkonnas, kui tööriist. õigusloome, pidada lubatavaks või suisa nõuda tehisaru kasutamist. Oluline on, et mõjude hindamise töö tegemisel kasutatakse metoodikat ja vahendeid, mis lõppkokkuvõttes tagavad tulemuse kvaliteedi. Järelhindamise nõuded Selgitatud. VTK- selgitatakse, et järelhindamise instituut kehtestati HÕNTE-s Täpsustame HÕNTE-s järelhindamise nõuet selliselt, et juba aastal 2012, aga järelhindamise süsteem ei ole Eestis soovitud järelhindamine kavandatakse siis, kui seaduse rakendamisega kaasneb kujul rakendunud. Alates 2016. aastast on järelhindamise sätteid märkimisväärne risk või määramatus. Alati eelnõudesse kavandatud vaid 31 korral. EVEA arvates ei peaks nähakse järelhindamise kohustus ette siis, kui olulise mõjuga järelhindamise teostamise otsustamine toimuma konkreetsete seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud eelnõude kaupa ja selle tegemist ei peaks sõnastama igakordselt kiireloomulisuse tõttu koostamata. õigusakti eelnõus või seletuskirjas. Järelhindamine peaks olema Nõustume, et õigusakti järelhindamine peaks olema õigusloome õigusloome tervikliku süsteemi osa ja hea tava. Täidesaatva riigivõimu süsteemi osa ja hea tava, kuid paraku on praktika selles osas väga asutuste töökorralduslikes õigusaktides oleks vaja määrata, kes ebaühtlane. Ministeeriumid seiravad oma poliitikavaldkondi pidevalt otsustab ja vastutab järelhindamise tegemise eest. HÕNTE-s võiks olla ning üldjuhul jälgitakse ka seda, kuidas õiguslikud muudatused reguleeritud, millistel juhtudel ja millistel ajavahemikel on praktikas ellu rakenduvad, kuid paraku jääb see info enamasti põhimõtteliselt vaja järelhindamist teha. ametkondlikule tasandile ning tulemusi ei avalikustata. Esineb ka olukordi, kus pärast õigusakti jõustumist selle rakendumist ning tulemusi üldse ei seiratagi. HÕNTE muudatustega loodame, et järelhindamine muutuks senisest enam süsteemseks ja muutuks ühel hetkel loomulikuks osaks õigusloomest. 61 4. Põhiseaduspärasuse analüüs Arvestatud osaliselt. Selleks, et suunata eelnõu koostajat põhiseadusega kooskõla hindama, Eelnõuga kehtestatakse nõue, et seletuskirjas tuleb esita kokkuvõtlik kaalutakse VTK-s HÕNTE täiendamist nõudega, et seletuskirjas tuleb hinnang eelnõu kooskõla kohta põhiseadusega. Täpsemad juhised alati esitada kokkuvõtlik hinnang eelnõu kooskõla kohta põhiseaduspärasuse analüüsi tegemiseks avaldab JDM oma veebilehel. põhiseadusega. Ja üksnes põhiseaduspärasuse deklaratsioonist eelnõu seletuskirjas ei piisa. Peale väite, et eelnõu on põhiseadusega kooskõlas, peaks seletuskiri sisaldama ka mõttekäiku, kuidas selle järelduseni jõuti ning milliste põhiseaduse sätetega kooskõla on hinnatud. EVEA arvates ei peaks põhiseaduspärasuse analüüsile seletuskirjas ebamõistlikult suurt rõhku panema. Üldjuhul on mõistlik piirduda põhiõiguste võimalike riivete loetlemise ja nende intensiivsuse hindamisega ning põhjalikum hindamine teha siis, kui riive on ilmne. Põhjalikum analüüs kipub enamikel juhtudel ja tegelike probleemide olemasolu korral olema oma olemuselt väga subjektiivne ja lõpliku otsuse regulatsiooni põhiseaduspärasuse kohta teeb alati kohus. 5. EL õiguse ülevõtmine ja Eesti seisukohad Arvestatud osaliselt. VTK-s kaalutakse HÕNTE täiendamist nõudega, et seletuskirjas tuleb Eelnõuga kehtestatakse nõue esitada seletuskirjas vähemalt viide Eesti esitada info Eesti seisukohtade kujundamise etapis otsustatu kohta, seisukohtadele. Nii ei suurene oluliselt eelnõu koostaja töökoormus samuti selle kohta, kas ja mil määral EL-i õigusakt vastab Eesti ega seletuskirja maht, kuid samas on seletuskirja lugejal võimalik seisukohtadele ning kui palju EL-i õigusakt on pärast Eesti suhteliselt vähese vaevaga leida tema jaoks vajalik info. seisukohtade heakskiitmist muutunud. Millised on olnud Eesti seisukohad õiguse kujundamisel EL tasandil ning kas ja kuivõrd on neid EL-i õigusaktis arvesse võetud - see ei ole EVEA hinnangul seletuskirjas Eesti õigusakti kehtestamisel enam oluline. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos Teadmiseks võetud. liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, esitab oma tagasiside Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK). Tervitame HÕNTE ülevaatamise ja hindamise protsessi. VTK-s välja toodud probleemkohad on põhjendatud. Meie kogemusele tuginedes 62 ning arvestades õigusakte, mis puudutavad eelkõige põllumajanduse ja toidutootmise valdkonda, ei ole varasemalt tehtud ühelegi seadusele sisulist mõjude järelhindamist. Selle puuduse esiletoomine on igati asjakohane. Alljärgnevalt toome välja peamised HÕNTE rakendamisega seotud probleemid, millele tuleb VTK-s ja hilisemas etapis HÕNTE muutmisel samuti tähelepanu pöörata: 1. Puudulik kaasamine Selgitatud. Eelnõude ja väljatöötamiskavatsuste kaasamisprotsess on sageli Enamik HÕNTE nõudeid kohaldub ka määruste koostamisele. Ühtlasi formaalne või lausa puudulik. Olulised muudatused tehakse ilma tuleb määruseelnõude seletuskirjade juurde lisada ka sektori esindusorganisatsioonide sisendit arvesse võtmata või ei kooskõlastustabel arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja saadeta dokumente sektorile arvamuse avaldamiseks. Mõjude ettepanekute kohta. hindamisel puudub sageli sisuline mõjuanalüüs või teaduspõhine Kuid kahtlemata sõltub kaasamispraktika ja -kvaliteet eelkõige põhjendus uute nõuete, tingimuste või piirangute kehtestamisel. vastutavast ministeeriumist, kes peab tagama, et info jõuab kõigi HÕNTE sätestab küll nõuded seaduseelnõude puhul kaasamisele ja huvirühmadeni. tagasisidestamisele, sh arvamuste arvestamise dokumenteerimisele seletuskirja lisas, kuid määruste tasandil selline kohustus puudub. Seetõttu sõltub tagasiside arvestamine õigusakti koostaja suvast. Õigeaegse kaasamise puudumine toob kaasa hilisemad muudatused, mis pikendavad menetlusaegu ja suurendavad halduskoormust. Näiteks jäi ühe toetusskeemi esimesest taotlusvoorust välja põllumajandusühistute toetamine, kuna sektorit kaasati liiga hilja. Muudatus viidi sisse alles järgmises voorus, mis lükkas ühistute investeeringuvõimalused aasta võrra edasi. Kuna sektorit ei kaasatud õigeaegselt ning ametnikud ei olnud ühistute tegevuse eripäradest teadlikud, jäi viga eelnõu koostamise ja kooskõlastamise faasis märkamata. Hetkeks, mil probleem avastati, polnud enam võimalik seda tähtaegselt muuta. Probleemid oleks olnud täielikult välditavad, kui sektor oleks kaasatud varases etapis ning eelnõu sisulise läbivaatamise käigus oleks toimunud tegelik koosloome. 63 Kaasamata jätmise tõttu on mõjuanalüüsid sageli pealiskaudsed: Selgitatud. hinnatakse üksnes kitsalt ühe sektori vaates, analüüsimata mõjusid Kavas on täpsustada HÕNTE-s mõju hindamise reegleid, mis annab ettevõtlusele tervikuna, tarneahelale või tarbijahindadele. Samuti eelnõu koostajale täpsemad suunised mõju analüüsimiseks. jäetakse käsitlemata mõju regionaalsele arengule ja toidujulgeolekule. Paralleelselt HÕNTE muudatustega uuendatakse ka mõjude hindamise See omakorda aga ei võimalda teha tasakaalustatud poliitikavalikuid metoodikat ning mõjude määratlemise kontrollküsimustikku – need ega arvutada seadusandluse tegelikku majanduslikku mõju. juhendmaterjalid aitavad tagada, et eelnõu koostaja arvestaks võimaliku mõjuga erinevates valdkondades ja eri sihtrühmadele. Kuid loomulikult on üks olulisemaid sisendeid mõju analüüsimisel huvirühmadelt, sh esindusorganisatsioonidelt, saadud tagasiside. Sageli näeme, et huvirühmad juhivad tähelepanu võimalikele riskidele ja negatiivsele mõjule, millega eelnõu koostamisel ei oldud arvestatud. Riigikantselei poolt välja töötatud huvigruppide kaasamiseks Hea tava Teadmiseks võetud. on soovituste kogu kõigile riigiasutustele ja eriti neile, kes valitsuse otsuste eelnõusid ette valmistavad. Dokumendis on ära märgitud kõik olulised kaasamise etapid ja protseduurid, on tegemist siiski soovitustega ning nende järgmine sõltub heas tahtest ning nende eiramine on halb õigusloome praktika, kuid ei ole otseselt vastuolus seadusega. Bürokraatia vähendamise ettepanekuid kogudes, tõid meie liikmed välja probleemina õigusloome protsessil just vähese kaasamise ning puudulikku teavituse eelnõu jõustamisel. Kui enamike õigusaktide üheks osaks on vastutuse sätted nii füüsilisele kui juriidilisele isikule, siis HÕNTE nõuete mitte täitmisele ei järgne mingit protseduuri. Seetõttu tegime peaministri juures tegutsevale efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale ettepaneku - lisada seadusesse sanktsioonid HÕNTE mitterakendamise korral. 64 Eriti probleemne on kaasamisega EL-i tasandi õigusloomes. Teadmiseks võetud. Direktiivide ja EL-i ettepanekute koostamise varases etapis ei ole HÕNTE ei reguleeri nõudeid kaasamisele Euroopa Liidu õigusaktide sektor sageli üldse kaasatud, mis on tekitanud rakenduslikke menetlemisel. probleeme ja toonud Eestile kaasa trahve hilinenud ülevõtmise eest. 2023. aastal koostati Riigikantselei eestvedamisel kaasamise teekaart Mõistmata on jäänud ka mitmete nõuete tegelik olemus ja rakendamise EL-i asjades, mis annab ministeeriumidele suunised, kuidas EL-i asja võimalikkus (nt raadamise määruse rakendamine, NIS2 ülevõtmine, menetlemise eri etappides huvirühmi paremini kaasata ja arengutega pakendidirektiivi kõrged piirmäärad, ESG aruandluse nõuded), mille kursis hoida. Praktikas sõltub siiski palju EL-i õigusloomes osalevate ära hoidmiseks oleks vaja olnud jõulisemat Eesti positsiooni ametnike teadlikkusest ja töökoormusest. Kaasamist ja teekaardi läbirääkimistel. rakendamist koordineerib Riigikantselei. Eriti puudulik on läbipaistvus Euroopa Komisjoni komiteemenetluste puhul, kus sektoril puudub teadmine menetletavatest tehnilistest eelnõudest. Seetõtu tegime efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja kaudu teise ettepanekud - töötada välja selge protseduur esindusorganisatsioonide kaasamiseks ja tagasisidestamiseks EL-i määruste ja Euroopa Komisjoni ettepanekute menetlemisel. 2. VTK olemus ja püstitatud probleemide lahendus Juhime tähelepanu, et VTK peab HÕNTE järgi põhinema selgel ja Teadmiseks võetud. tõenduspõhisel probleemi kirjeldusel. VTK ei saa olla üksnes Nõustume kommentaariga, kuid märgime, et Vabariigi Valitsusel on poliitilise lubaduse vormistamine, vaid peab arvestama Eesti tegelikke õigus viia ellu enda poliitikat, mis suures osas lepitakse kokku olusid, juba toimivaid süsteeme ning seda, kas uus regulatsioon on valitsusliidu programmis (koalitsioonileppes). VTK on instrumendina üldse vajalik või on võimalik eesmärki saavutada vähema äärmiselt vajalik ka poliitiliselt prioriteetsete muudatuste halduskoormusega, vähendades dubleerivaid või üksteist välistavaid kavandamisel. Olukorras, kus sisuline lahendus on koalitsioonileppega regulatsioone, mida eri ministeeriumide samaaegne, omavahel juba kokku lepitud, annab VTK huvirühmadele võimaluse avaldada koordineerimata õigusloome on varasemalt põhjustanud. arvamust õigusloome varajases etapis, sh juhtida tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele. 65 Samuti on oluline, et mõjuanalüüs sisaldaks kohustuslikus korras Osaliselt arvestatud. bürokraatia kvantitatiivset hindamist. Praktikas jäetakse tihti HÕNTE § 46 lg-s 4 on kavas sätestada, et kui seaduse numbriline hinnang andmata, kuigi ettevõtja jaoks on kriitiline teada, rakendamine toob haldusvälistele isikutele uusi kohustusi või mitu tundi, mitu dokumenti ja millist rahalist kulu nõude täitmine piiranguid või olemasolev halduskoormus tekitab. Ilma selle teadmiseta ei ole võimalik hinnata, kas regulatsioon suureneb, hinnatakse koormust võimaluse korral kvantitatiivselt. on proportsionaalne või kas on olemas alternatiive. Lisaks on alates maist 2025 kohustus seletuskirja sisukokkuvõttes selgesõnaliselt tuua välja, kas eelnõu rakendamisega haldusväliste isikute halduskoormus tõuseb. Kui seletuskirjast ilmneb, et halduskoormus tõuseb, kuid seda ei ole kvantitatiivselt hinnatud, siis saab sellele ministeeriumi tähelepanu juhtida ning paluda seletuskirja täiendada. Lisaks on kvantitatiivseks hindamiseks sageli tarvis infot, mida oskavad anda vaid ettevõtjad või teised normi adressaadid. Koosloome peab toimuma ideefaasis. Ettevõtjate ja Teadmiseks võetud. esindusorganisatsioonide kaasamine alles eelnõu lõppjärgus ei ole Nõustume, et kaasamine peab toimuma võimalikult varakult. Näeme, kooskõlas HÕNTE eesmärgiga ning tekitab hilisemaid probleeme. et VTK on sihtrühmadele äärmiselt oluline kaasamise viis. Seetõttu Varajane kaasamine, arutelud, töörühmad ja ka pilootprojektid, mis on lihtsustasimegi HÕNTE-s VTK-le esitatavaid nõudeid, et VTK HÕNTE kohaselt lubatud, aitavad tuvastada, kas regulatsioon on koostamine ei jääks selle liigpõhjalike nõuete ja ajamahukuse taha. täidetav ning millised riskid ja kulud sellega kaasnevad. Igasugune varasem kaasamine on kahtlemata tervitatav, kuid selle üle otsustab vastutav ministeerium. 3. Kaasamise tähtajad Üheks puuduliku kaasamise väljenduseks on ebamõistlikult lühikesed Teadmiseks võetud. kooskõlastustähtajad, mis ei võimalda anda sisulist tagasisidet. Nõustume, et kiireloomuline eelnõude menetlemine ilma mõjuva HÕNTE ei reguleeri kaasamise tähtaegu. Need on sätestatud Vabariigi põhjuseta on halb praktika. Eelnõude kooskõlastustähtajad on Valitsuse 13. jaanuari 2011 määruse nr 10 Vabariigi Valitsuse sätestatud Vabariigi Valitsuse reglemendis ning põhinevad reglemendis, mille kohaselt on kooskõlastamiseks ette nähtud üldjuhul väljakujunenud taval. JDM juhib tähelepanu, kui olulisele eelnõule on 15 tööpäeva[1]. kooskõlastamiseks jäetud põhjendamatult lühike tähtaeg. Praktikas on tähtaegu sageli põhjendamatult lühendatud, märkides põhjenduseks „kiireloomulisuse“. Kuigi kiireloomulisus võib olla põhjendatud EL-i õigusaktide hilise vastuvõtmise tõttu, nt 2022. a 66 ühise põllumajanduspoliitika rakendusaktide puhul, on mitmete määruste menetluses kujunenud kiireloomulisusest ebasobiv tavapraktika. Näiteks tekitab küsimust iga-aastase toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestava ministrimääruse ebamõistlikult lühike kooskõlastustähtaeg ja „kiireloomulisus“. Läbi aastate on olnud tähtaeg arusaamatult lühike nt 2024.a oli see 12 ööpäeva, 2024.a 8 ööpäeva 2023. ja 2022. a aga lausa viis ööpäeva. Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu ministeeriumi planeerimise ja töökorralduse parandamise vajadusele, et tagada sektorile piisav aeg sisendi andmiseks. Lühemaid tähtaegu tuleks kasutada üksnes selgelt põhjendatud erandjuhtudel. Küsimust võib tekitada, miks on HÕNTE ja Vabariigi Valitsuse Mittearvestatud. reglement jäetud kaheks eraldi määruseks, kui kaasamise tähtaegu HÕNTE reguleerib sisunõudeid loodavatele dokumentidele, VV HÕNTE-s ei käsitleta. Selline lahendus on viinud olukorrani, kus reglement aga menetluslikke nõudeid, sh kooskõlastamise tähtaegu. minimaalsest 15 tööpäeva nõudest kinni ei peeta ning kiireloomulisuse Me ei toeta nende määruste regulatsioonieseme muutmist. Tähtaegade põhjendust kasutatakse tavapärase töökorralduse asendajana, jättes järgimine on probleem, kuid seda ei lahendaks tähtaegade sektori ilma võimalusest anda sisulist tagasisidet. regulatsiooni tõstmine HÕNTE-sse. Teeme ettepaneku sätestada HÕNTE tasandil selged kaasamise tähtajad ning tuua välja ammendavad ja põhjendatud alused nende lühendamiseks. 67 Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit tänab kaasamise eest ja alljärgnevalt Mittearvestatud. esitame meie liikmeilt saabunud tähelepanekud esitatud eelnõule. VTK põhjalikkus ja sisu on VTK koostaja otsustada. Koostajate ja 1.Väljatöötamiskavatsus: Tabel 1 - Olulise mõju esitamise kohustuse teiste osapoolte koormust arvestades ei ole mõttekas kehtestada VTK juures tuua välja erisus lähtuvalt sellest, kas VTK sisaldab juba sisule liiga üksikasjalikke nõudeid (ega kaheastmelist süsteemi). konkreetset lahendust või mitte. Lisaks, VTK ei ole veel seadus, mille Lisaks on praktika näidanud, et olulisuse määratlemine on äärmiselt tõttu on eelistatud lahenduse võrdsustamine seadusega ajast ette subjektiivne ning universaalseid, alati rakendatavaid kriteeriume ruttamine. Ettepanek on siduda VTK põhjalikkuse ja sisu kavandatava olulisuse tuvastamiseks ei ole võimalik ette näha. regulatsiooni olulisuse ja mõjuga. Väiksemate või tehniliste muudatuste puhul võiks piisata lühendatud VTK-st või mõjuhinnangu memo koostamisest. Analüüsida võiks ka kaheastmelise VTK süsteemi loomist. Esimene etapp oleks probleemianalüüs ja eesmärgi määratlemine ilma üksikasjaliku regulatsioonikirjelduseta ning alles teises etapis toimuks lahendusvariantide süvendatud analüüs, kuid üksnes juhul, kui lahendatav probleem on olulise mõjuga ja valdkondlikult keerukas. Selline süsteem võimaldaks hoida alguses fookuse probleemi mõtestamisel, mitte juba normitehnilisel lahendusel. 2. Mõju hindamise nõuded seletuskirjas: Toetame HÕNTEs Teadmiseks võetud. mõjuvaldkondade vähendamist ja vajalike abimaterjalide kasutamist juhtumipõhiselt oluliste mõjude täiendavaks hindamiseks. 3. Järelhindamise nõuded: Järelhindamise eesmärk on välja selgitada Mittearvestatud ja selgitatud. teostatud muudatuste mõju, mis omakorda mõjutab riigi poliitilisi Järelhindamise kohustuse lisamine eelnõusse Riigikogu menetluse valikuid. Teeme ettepaneku siduda järelhindamise läbiviimise etapis on võimalik praegugi ning seda on ette tulnud. Ettepanekuid vajalikkuse otsustamine Riigikantseleiga ja Riigikoguga (Riigikogu järelhindamise kavandamiseks saavad teha kõik osapooled, sh välised Kantseleiga), mis saavad teha ettepaneku järelhindamise vajalikkuse, huvirühmad. Nõustume arvamusega, et ministeeriumid järelhindamise aja ja teostamise üle. Järelhindamine on kontroll tehtud otsuse läbiviijana ei ole neutraalsed osapooled, kuid tuleb arvestada, et paikapidavuse üle, mille osas ei pruugi seotud ministeerium olla sõltumatu hindamise nõude kehtestamine oleks äärmiselt täielikult neutraalne. Samas on oluline ära hoida järelhindamise kui ressursimahukas ja õigusloome kontekstis tõenäoliselt poliitilise instrumendi ära kasutamine poliitilistes tuultes. Ettepanek on ebaproportsionaalne. siduda konkreetne järelhindamise tegevuskava (ka ajakava, vastutav asutus, hindamiskriteeriumid) eelnõu seletuskirja mõjuhinnanguga. 68 Iseäranis juhul, kui eelnõuga kaasnevad olulised ja pikaajalised mõjud. Kusjuures mõju olulisuse määratlemisel võiks lähtuda mõjust eelarvele, märkimisväärsest mõjust avalike teenuste pakkumisele ja mõjust põhiõigustele või suurele hulgale elanikele. 4. Põhiseaduspärasuse analüüsi sisunõuded ja asukoht seletuskirjas: Selgitatud. Kohustuse, riive jmt mõju puhul kasutada proportsionaalsuse testi ja Justiits- ja Digiministeerium plaanib koostada põhiseaduspärasuse vajadusel täiendava analüüsi tegemist. Ettepanek on läbi mõelda, kui analüüsida koostamise juhendi ja avaldada selle oma veebilehel. põhjalik peab analüüs olema eri juhtudel; kuidas tagada, et analüüs ei muutuks formaalseks, kuid samas ei tekitaks ka ülemäärast töökoormust. 5. Seaduseelnõude ja nende seletuskirjade keeletoimetamine: Teadmiseks võetud. Ettepanek on luua digitaalne keskkond, kus on võimalik Ettepanekuid kaalutakse väljaspool HÕNTE eelnõu ettevalmistamist. märksõnadega, teemade kaupa jmt viisil teostada otsingut, saada selgitusi jne. Sonaveeb.ee on üldine sarnane keskkond, kuid puudu on konkreetselt õiguskeelele suunatud keskkond. Oluline on keskkonna vaba kasutuse võimalus igaühel. Teine ettepanek on luua ühine digitaalne keeletoimetusplatvorm, kuhu saab kanda keeletoimetuse märkused, põhjendused ja muudatused, muudatuste jälgimise logi. See tagab läbipaistvuse ja väldib olukorda, kus hilisem toimetaja muudab tagasi varasema toimetuse otsuseid teadmata, miks need tehti. Samuti võimaldab süsteem toimetajatel ja eelnõu koostajatel ühiselt vaadata, millised muudatused on sisulised ja millised keelelised. 6. HÕNTE muutmise mõju: HÕNTE mõjutab ka KOV üksuste Selgitatud. õigusloomet, otseselt on see välja toodud KOKS eelnõus (688 SE). Kuivõrd määruste suhtes kehtivad osaliselt seaduse eelnõude suhtes Ettepanek on asendada määrustele kehtivate nõuete osas viitamine kehtestatud nõuded, siis samu nõudeid korrata ei ole normitehniliselt eelnevatele seaduse kohta sätestatule ja sisustada määruste kohta otstarbekas ega korrektne. Seetõttu ei toeta Justiits- ja käivad sätted puhtalt määrusloomet puudutavasse ossa. Kuigi seaduse Digiministeerium määruste kohta eraldi nõuete kehtestamist. Küll aga ja määruse osas võib olla palju kattuvaid nõudeid, siis viide „kui ei ole oleme nõus, et HÕNTE käsiraamatut tuleb jooksvalt täiendada. sätestatud teisiti“ on segadust ja ebaühtset rakendust soodustav lahendus. Samuti teeme ettepaneku HÕNTE käsiraamatu loomiseks, mida täiendatakse jooksvalt, mis sisaldab uuemat praktikat ning on koos lingiviidetega. 69 Peame oluliseks välja tuua, et § 39 sisustamine on tegelikkuses tihti Selgitatud. asendatud eelnõu sätete kordamisega. Selline kordamine on HÕNTE § 39 esitab üldiselt eelnõu seletuskirja koostamise eesmärgi, ebamõistlik, ressursimahukas ning ei anna tegelikult abikätt mida täpsustavad järgnevad sätted. Seletuskirja osa „Seaduse mõistmaks sätte kehtestamisega seotud asjaolusid ja lahendatavaid eesmärk“ reguleerib HÕNTE § 42. olukordi, probleeme. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 70 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Teadmiseks võetud. Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust hea Justiits- ja Digiministeerium teeb eelnõude koostamisel märkusi õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi: HÕNTE) muutmise HÕNTE järgimise kohta. Samas ei ole põhjendatud igasuguse HÕNTE eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Järgnevalt esitame oma reeglite rikkumise puhul jätta eelnõu kooskõlastamata või Vabariigi kommentaarid ja ettepanekud VTK kohta. Valitsuse poolt heaks kiitmata, kuivõrd nõuete järgimata jätmine võib 1. HÕNTE nõuete rikkumine teinekord seisneda ka n-ö väikestest vigades. Kaubanduskoja hinnangul ei ole täna hea õigusloome takistuseks JDM on seisukohal, et õigusaktidele ja nende menetlemisele HÕNTE-s sisalduvad nõuded, vaid peamine probleem peitub selles, et kehtestatud nõuded peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed teatud juhtudel ei peeta kinni HÕNTE-s olevatest nõuetest. Kuigi ning järgitavad ilma üleliigset koormust tekitamata. Eelnõuga on kavas õigusloome kvaliteet on aasta-aastalt läinud paremaks, esineb siiski lihtsustada VTK ja mõjuanalüüsi koostamist ning täiendada nõudeid olukordasid, kus HÕNTE reegleid ei järgita või ei tehta seda täies infole, mis seletuskirjas tuleb esitada eelnõu vastavuse kohta Euroopa ulatuses. Näiteks oleme kokku puutunud juhtumitega, kus eelnõule ei Liidu õigusele. Lisaks rõhutatakse eelnõuga põhiseaduspärasuse eelne VTK-d, kuigi HÕNTE kohaselt puudub mõjuv põhjus VTK hindamise vajadust ning tehakse mitmeid normitehnilisi muudatusi. koostamata jätmiseks. Samuti oleme näinud eelnõu seletuskirjasid, kus olulised mõjud on analüüsimata või on seda tehtud pealiskaudselt. Eelkõige valmistab meile HÕNTE nõuete mittejärgimine muret nende muudatuste puhul, millega kaasneb oluline mõju. Seega meie hinnangul aitaks õigusloome kvaliteeti parandada kõige paremini see, kui igapäevaselt hakatakse järgima HÕNTE põhimõtteid. Kaubanduskoja ettepanekud:  Kui VTK või eelnõu puhul unustatakse HÕNTE nõudeid järgida, siis võiksid nii teised ametnikud, poliitikud, riigiasutused kui ka muud osapooled eelnõu koostajatele meelde tuletada ja vajadusel ka korduvalt meelde tuletada, et HÕNTE nõudeid tuleb järgida. Kaubanduskoda on seda teinud ja jätkab sellega ka edaspidi.  Lisaks võiks lähtuda põhimõttest, et kui eelnõu puhul ei järgita HÕNTE nõudeid, siis jäetakse eelnõu kooskõlastusringil kooskõlastamata ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiitmata. Mõistame, et sellist nõuet võib-olla keeruline lisada HÕNTE- sse, kuid see põhimõte võiks vähemalt kehtida kui kirjutamata reegel õigusloome protsessis. 71 2. Väljatöötamiskavatsused Arvestatud. VTK-s (lk 2-4) on ühe võimaliku muudatusena pakutud välja Halduskoormusega seonduv teave ja põhjendused peavad jätkuvalt kohustusliku teabe esitamise vähendamist VTK osas. Ettepaneku VTK-s kajastuma ning seda nõuet eelnõuga HÕNTE-st välja ei jäeta. kohaselt võiks edaspidi VTK-s olla kohustusliku teabena valdkond või Halduskoormuse tasakaalustamise reegli senine praktika on näidanud, lahendamist vajav probleem ja sihtrühm; eesmärk; probleemi et selle regulatsiooni peamine positiivne tulemus seisneb selles, et võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav eelnõude seletuskirjades esitatakse senisest üksikasjalikum ja selgem lahendus; millised mõjud võivad muudatusega kaasneda ning kuidas info halduskoormuse kohta, sh halduskoormust suurendavate kaasnevat olulist mõju analüüsitakse ja põhjendus, milliseid muudatuste kohta. See annab huvirühmadele, avalikkusele ja hiljem kaasnevaid mõjusid ei analüüsita. Riigikogule parema ülevaate eelnõu võimalikust negatiivsest mõjust. Kaubanduskoda toetab lähenemist muuta tänast VTK koostamise protsessi lihtsamaks ja vähem koormavamaks. Meie hinnangul peaks VTK lisaks eeltoodule sisaldama jätkuvalt ka seda, kas kavandatud muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada. See muudatus jõustus HÕNTE-s alles 25. mail 2025 ning me ei pea mõistlikuks seda nõuet HÕNTE-st välja jätta. Lisaks peame oluliseks, et VTK-s oleksid ka edaspidi kirjas järgnevad Arvestatud. tegevused ja tähtajad. Näiteks kehtiva HÕNTE kohaselt peab VTK Järgnevad tegevused ja ajakava on ka edaspidi VTK osaks. sisaldama eelnõu eeldatavat valmimise aega ja regulatsiooni soovitavat kehtivusaega. Leiame, et ka edaspidi peaks olema avalikkusele teada, mida plaanitakse pärast VTK koostamist teha ja milline on järgnevate tegevuste esialgne ajakava. See on oluline info ka huvigruppidele, et oma tegevusi paremini planeerida. Kaubanduskoja seisukoht ja ettepanek: Arvestatud.  VTK koostamise kohustus peab säilima, kuid toetame kohustusliku teabe esitamise vähendamist VTK-s.  Lisaks VTK-s (lk 3-4) sisalduvale kohustuslikule teabele peab VTK jätkuvalt sisaldama teavet ka selle kohta, kas kavandatud muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada. VTK-s peab olema jätkuvalt teave ka järgnevate tegevuste ja ajakava kohta. 72 3. Mõju hindamise nõuded Arvestatud osaliselt. Toetame VTK-s (lk 5) sisalduvat eesmärki, et eelnõu seletuskirjas HÕNTE-sse on kavas lisada selge nõue, et alati tuleb mõjuanalüüsis esitatud mõjuanalüüs peab andma otsustajatele selge ja objektiivse välja tuua mõjutatud sihtrühmad (kavandatav HÕNTE § 46 lg 2). ülevaate, keda ja kuidas eelnõuga kavandatavad muudatused Nõustume kumulatiivset mõju puudutava kommentaariga – kui ühe mõjutavad. eelnõu raames on veel võimalik muudatuste kumulatiivsele mõjule Üheks mõju hindamise kitsaskohaks on täna ka see, et ei hinnata tähelepanu juhtida, siis teiste eelnõude mõjuga arvestamine on kumulatiivset mõju. Näiteks üks muudatus ei pruugi avaldada olulist keerulisem. Probleem on eriti teravalt tajutav halduskoormust tõstvate mõju, aga kui eelnõus on mitu väheolulist muudatust, siis nendel võib muudatuste puhul. olla oluline koondmõju. Lisaks ei arvestata mõju analüüsi puhul ka HÕNTE §-is 46 on kavas sätestada proportsionaalsuse põhimõte mõju seda, milliseid muudatusi tehakse samaaegselt teiste eelnõudega, hindamisel – olulisema mõjuga muudatusi tuleb hinnata põhjalikumalt plaanitakse lähiajal teha või on hiljuti tehtud. Seetõttu võib ühe ja esmajärjekorras ning peamised järeldused, milleni mõjuanalüüsis eelnõuga kaasnev mõju olla väheoluline, aga kui vaadata plaanitavate jõuti, tuleb seletuskirjas esile tuua. Proportsionaalsuse põhimõte või hiljuti jõustunud muudatuste kogumõju konkreetsele sihtgrupile, hõlmab endas seda, et analüüsi tegija peab tuvastama mõju n-ö siis sellel võib olla väga oluline mõju. teraviku (nt konkreetse sektori ettevõtted) ning analüüsis just sellele Kaubanduskoja seisukoht: keskenduma. Eelnõu seletuskirjas peab olema mõjuanalüüs. Mida olulisem on plaanitavate muudatuste mõju, seda põhjalikum peab olema mõju analüüs. Mõju analüüsis tuleb võtta arvesse ka kumulatiivset mõju. 4. Järelhindamise nõuded Selgitatud. Toetame VTK-s (lk 9) olevat seisukohta, et kõikides eelnõudes ei ole Selleks, et järelhindamisi tulevikus rohkem tehtaks, on kavas HÕNTE- mõistlik järelhindamise kohustust sätestada. Samas leiame, et s selgelt nimetada, millistel juhtudel tuleb eelnõu koostajal järelhindamist kasutatakse hetkel liiga vähe ning seda oleks vaja järelhindamise kohustus sätestada (vt kavandatav HÕNTE § 46 lg 7). kasutada oluliselt rohkemate muudatuste osas. Kaubanduskoja seisukoht: Toetame VTK-s (lk 9) kirjeldatud põhimõtet, et järelhindamine tuleb teha olulise mõjuga seaduseelnõudel. 73 5. EL-i õigusakte puudutavad nõuded seletuskirjale Arvestatud osaliselt. Toetame VTK-s (lk 14) olevat eesmärki, et seletuskiri peaks HÕNTE § 45 reguleerib nõudeid infole, mis tuleb seletuskirjas esitada otsustajatele andma ülevaatliku teabe, mis aitab vältida eelnõu vastavuse kohta Euroopa Liidu õigusele. Nimetatud § ülereguleerimist ning võimaldab täita EL-i nõuded ilma liigsete sõnastatakse tervikuna ümber. Muu hulgas sätestatakse kohustus riiklike lisandusteta. seletuskirjas selgitada liikmesriigile jäetud kaalutlusõigust ja EL-i Kaubanduskoja seisukoht: õigusaktis sätestatust rangemate nõuete kehtestamist, lisaks  Toetame VTK-s (lk 14-15) toodud lahendust, mille kohaselt muudetakse vastavustabeli vormi, lisades sinna n-ö valgusfoori EL-i õigust üle võtva eelnõu puhul tuleks seletuskirja esitada lähenemine, mille eesmärk on visuaalselt markeerida õigusakti sätete info selle kohta, kas ja milliseid EL-i õigusakte eelnõuga üle minimaalne (ja miinimumist laiem) ülevõtmine. Samuti tuleb edaspidi võetakse või rakendatakse, millises ulatuses ülevõtmist EL-i selgemalt välja tuua, kui EL-i õigusakti rakendamiseks koostatud õigusakt ette näeb (minimaalne vs täielik harmoneerimine või eelnõu sisaldab riigisiseseid muudatusi. midagi vahepealset), millised on liikmesriigi võimalikud Edaspidi tuleb EL-i õigust rakendava eelnõu seletuskirja lisada viide valikukohad, millised valikud on eelnõu koostaja neis Eesti seisukohtadele, mis kiideti heaks EL-i õigusakti menetlemisel. küsimustes teinud, samuti kas ja millised sätted EL-i õigust üle Seletuskirja mahu ja töökoormuse kaalutlustel ei ole kavas kehtestada võtvas eelnõus ei ole otseselt EL-i õigusega seotud. kohustust pikemalt selgitada, kas EL-i õigusakt on Eesti  Toetame ka lahendust täiendada HÕNTE-t nõudega, et seisukohtadega vastavuses või mis selles muutus. seletuskirjas tuleb esitada info Eesti seisukohtade kujundamise etapis otsustatu kohta, samuti selle kohta, kas ja mil määral EL- i õigusakt vastab Eesti seisukohtadele ning kui palju EL-i õigusakt on pärast Eesti seisukohtade heakskiitmist muutunud. 74 6. Kaasatavatele võimaldatav aeg tagasiside andmiseks Mittearvestatud. HÕNTE § 1 lõike 5 kohaselt toimub väljatöötamiskavatsuse, Kooskõlastamise tähtajad on reguleeritud Vabariigi Valitsuse kontseptsiooni ja seaduseelnõu ettevalmistamiseks huvirühmade ja reglemendis, HÕNTE-s ei ole kavas neid uuesti korrata. avalikkuse kaasamine ning kooskõlastamine reglemendis sätestatu ja Praktikas tõesti sageli ühtib eelnõu (või VTK) kooskõlastamise tähtaeg reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud kaasamise hea tava korras. huvirühmadele arvamuse avaldamiseks ettenähtud tähtajaga, Kaasamise hea tava punkti 4.6. kohaselt võimaldatakse kaasatavatele vaatamata sellele, et kaasamise hea tava kohaselt peaks viimane olema piisavalt aega tagasiside andmiseks. Avalik konsulteerimine kestab kestuselt pikem. JDM-i andmed näitavad, et valdavalt järgitakse neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust reglemendiga ettenähtud kooskõlastamise tähtaegu, kuid esineb siiski lühendada. Konsulteerimise kestust pikendatakse väga mahuka otsuse näiteid, kus oluliste eelnõude puhul seda tehtud ei ole. Seega nõustume eelnõu puhul või muudel põhjendatud juhtudel. esitatud kriitikaga ning märgime, et JDM püüab praktikat parandada Oleme sageli puutunud kokku praktikaga, kus kaasatavatele antakse koolituste ja teadlikkuse suurendamise kaudu. lühike tagasiside andmise tähtaeg, näiteks mõned tööpäevad. Nii Kooskõlastamise ja kaasamise korraldus vajavad eraldi analüüsimist, lühike vastamise tähtaeg ei võimalda huvigruppidel plaanitavaid mida selle eelnõu raames ei ole kavas teha. muudatusi oma liikmetega põhjalikult arutada, mõjusid analüüsida ning ministeeriumitele põhjalikku tagasisidet anda. Selle tulemusena väheneb eelnõu kvaliteet ning õigusloome ja regulatsioonide ettenähtavus. Kuigi HÕNTE viitab kaasamise heale tavale, siis võiks ka HÕNTE-s olla konkreetne säte selle kohta, kui palju aega tuleks üldreeglina kaasatavatele anda tagasiside esitamiseks. Leiame, et see tähtaeg võiks olla minimaalselt 2 nädalat. Samas mahukamate teemade puhul peab see olema oluliselt pikem (vähemalt 4 nädalat). Mõistame, et teatud kiireloomuliste eelnõude puhul võib tähtaeg olla lühem kui 2 nädalat, aga need peaksid olema erandlikud juhtumid. Kaasatavatele antava tähtaja lisamine HÕNTE-sse annaks eelnõu koostajatele tugevama signaali, et kaasatavatele tuleb anda piisavalt aega. Kaubanduskoja ettepanek: Lisada HÕNTE-sse säte, kui palju tuleb üldreeglina anda kaasatavatele aega tagasiside esitamiseks. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta. 75 Vabaühenduste Liit Vabaühenduste Liit tänab võimaluse eest olla kaasatud HÕNTE Teadmiseks võetud. uuendamise protsessi. HÕNTE on tõesti Vabariigi valitsuse enda kehtestatud määrus, mille Liit toetab üldjoontes VTK-s kirjeldatud eesmärke ja kavandatavaid eesmärk on tagada seadus- ja määruseelnõude ühesugune, muudatusi, eriti neid, mis edendavad selgemat probleemikirjeldust, kokkulepitud ja läbipaistev ettevalmistamine. HÕNTE nõuete tugevamat mõjude analüüsi ja läbipaistvamat poliitikakujundamist. On järgimist kontrollib Justiits- ja Digiministeerium, olles ise samal ajal kiiduväärt, et järelhindamise nõuetele soovitakse anda senisest täitevvõimu asutus. Seega on tõesti võimalik, et Vabariigi Valitsus tugevamat kaalu ning VTK edaspidine ülesehitus võiks toetada kiidab heaks eelnõu, mille koostamisel ei ole järgitud kõiki HÕNTE huvirühmade kaasatust. Järgnevalt konkreetsed tähelepanekud VTK-s nõudeid. Antud küsimust ei ole kavas eelnõu raames käsitleda. esitatud ettepanekute kohta. 1. Kodanikuühiskonna vaatenurgast on HÕNTE regulatsiooni tekstist olulisem selle rakendamine õigusloome kujundajate poolt. HÕNTE nõuete eiramisel ei juhtu täna sisuliselt midagi. Näiteks näeme praktikas, et isegi olulise mõjuga eelnõude puhul jäetakse sageli mõjude analüüs lünklikuks või kirjeldamata (näide põhiseaduslikkuse järelevalveasjast nr 5-24-1, kus maksukorralduse seaduse väljatöötamisel jäeti vabaühendustega seotud mõjud täiesti hindamata). Kui ministeerium jätab olulise sihtgrupi mõju täielikult analüüsimata, ei järgne sellele sanktsiooni ega menetluslikku tagajärge. Ka Riigikohus on märkinud, et kohtutel ei ole kehtivas õigusruumis võimalik hinnata, kas seadus võib olla õigusvastane üksnes põhjusel, et eelnõu koostamisel ei järgitud HÕNTE-s sätestatud nõudeid. Teisisõnu puudub mehhanism, mis tagaks HÕNTE sisulise täitmise, mitte pelgalt deklaratiivse olemasolu. 76 2. Kaasamise säte on olemas, kuid ei taga ühtlast ega sisulist Selgitatud. rakendamist. HÕNTE § 1 lg 5 sätestab huvirühmade kaasamise nõude, HÕNTE on Vabariigi Valitsuse õigusaktide koostamise juhis, mis ei viidates valitsuse reglemendile ja kaasamise heale tavale. Kuigi see reguleeri eelnõude menetluskorda või kaasamise viise. Kaasamise tähendab, et kaasamiskohustus on seaduse tasandil justkui olemas, ei teemadel teeme regulaarset koostööd selle teema eest vastutava pruugi tänasel kujul sõnastatud säte lõpuni täita oma eesmärki, Riigikantseleiga. Kuigi nõustume väljatoodud kriitikaga, siis vajab ennekõike kahel põhjusel: kooskõlastamise ja kaasamise korraldus eraldi analüüsimist, mida selle a. Säte on kaudne ja viitelise iseloomuga, st HÕNTE ise ei kirjelda eelnõu raames ei ole kavas teha. Lõppkokkuvõttes saab õigusaktide ja kaasamise miinimumnõudeid ega kvaliteedikriteeriume, vaid viitab juhenditega küll luua raamid kaasamise miinimumnõuete tagamiseks, teistele dokumentidele. See jätab ministeeriumidele väga laia kuid praktikas on iga ministeeriumi vastutada, et õigusaktide tõlgendusruumi, mille tulemusel on kaasamise praktika äärmiselt väljatöötamisel kaasatakse kõik huvitatud osapooled ning luuakse ebaühtlane. tingimused sisuliseks aruteluks. b. Praktika näitab, et sättest hoolimata jäetakse huvirühmad sageli JDM-i andmed näitavad, et valdavalt järgitakse reglemendiga sisuliselt kaasamata – hiljutine näide seaduseelnõu mõjude ettenähtud kooskõlastamise tähtaegu, kuid esineb siiski näiteid, kus hindamisest rahandusministeeriumi näol on selline, kus ministeerium oluliste eelnõude puhul seda tehtud ei ole. Seega nõustume esitatud analüüsis mõju vabaühendustele küsides teistelt ministeeriumidelt, kriitikaga ning märgime, et JDM püüab praktikat parandada koolituste milline see mõju võiks olla. Vabaühendusi endid protsessi ei kaasatud. ja teadlikkuse suurendamise kaudu. Sellist lähenemist ei saa pidada sisuliseks kaasamiseks ega usaldusväärseks mõjuhindamiseks. Palume eeltoodud tähelepanekuid arvestades kaaluda HÕNTE uuendamise protsessis muudatuste tegemist, mis arvestaksid regulatsiooni parema rakendamise õigusloome kujundajate poolt. 77 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Täname võimaluse eest anda tagasisidet hea õigusloome ja Teadmiseks võetud. normitehnika eeskirja muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele (edaspidi: HÕNTE VTK). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on HÕNTE VTK dokumendiga tutvunud ja esitab käesolevaga oma tagasiside ja ettepanekud. ITL toetab HÕNTE ajakohastamise üldisi eesmärke ning Justiits- ja Digiministeeriumi soovi muuta õigusloome raamistik sihipärasemaks, vähendades formaalsust ja tugevdades sisulise arutelu rolli. Eriti peame oluliseks, et väljatöötamiskavatsuste, järelhindamise ja mõjuanalüüside koostamise nõuded muutuksid selgemaks ja eesmärgipärasemaks ning toetaksid senisest enam poliitikakujundamist, mis lähtub varajasest kaasamisest, kvaliteetsest analüüsist ja selgelt sõnastatud eesmärkidest. Toetame ka fookust Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise läbipaistvuse suurendamisele. 1. Kaasamise kvaliteet ja mõistlikud tähtajad Teadmiseks võetud. Hea õigusloome üks põhilisi eeldusi on sisuline kaasamine. Kuigi Nõustume tähelepanekuga ning märgime, et kooskõlastamise ja HÕNTE ei reguleeri kaasamist detailselt, viitab see § 1 lõikes 5 kaasamise korraldus vajavad terviklikumat analüüsi, mida käesoleva kaasamise heale tavale, mille kohaselt peab avalik konsulteerimine eelnõu raames ei ole kavas teha. kestma neli nädalat, v.a põhjendatud erandjuhud. Selle põhimõtte Õigusaktide ja juhenditega saab küll luua raamid kaasamise järgimine on hea õigusloome tagamisel võtmetähtsusega, kuid kahjuks miinimumnõuete tagamiseks, kuid praktikas on iga ministeeriumi (ja näeme praktikas tihti oluliselt lühemaid tähtaegu. Kui kaasamise selle ametnikkonna) vastutada, et kaasamine oleks õigeaegne ja looks kultuuri ei arendata ja tähtajad seatakse põhjendamatult lühikesed, siis tingimused sisuliseks aruteluks. ei too ka HÕNTE muudatused ITL-i hinnangul soovitud kvaliteedihüpet hea õigusloome valdkonnas. 78 Rõhutame, et hea kaasamine ei ole siiski ainult piisavalt pikk tähtaeg. Teadmiseks võetud. Keerulisemate ja suurt hulka isikuid puudutavate eelnõude puhul võiks Poliitikakujundamises kehtib tõsiasi, et mida üksikasjalikumal tasemel soovitada eelkaasamist ehk eelnõu kavandi jagamist huvigruppidega. on kavandatav muudatus kirja pandud, seda täpsemalt on võimalik See aitaks ametlikule kooskõlastusringile saata eelnõu, mida on prognoosida ka võimalikku mõju. Seetõttu on kaasamine oluline igas huvigruppidele selgitatud ja mille osas on nendega konsulteeritud. Siin poliitikakujundamise etapis, alustades probleemi tuvastamisest kuni saab näiteks tuua NIS2 ülevõtva küberturvalisuse seaduse muutmise õigusakti vastuvõtmise või heakskiitmiseni. eelnõu, mida huvigrupid nägid esimest korda ametlikul kooskõlastusel ja millele tuli hulgaliselt muutmisettepanekuid nii teisest ministeeriumistest kui ka huvigruppidelt. Läks üle poole aasta, et need ettepanekud läbi töötada, eelnõud muuta ning esitada see Vabariigi Valitsusele. 2. Väljatöötamiskavatsuse (VTK) ja järelhindamise roll ja sisunõuded Teadmiseks võetud. ITL peab väljatöötamiskavatsust oluliseks ja väärtuslikuks õigusloome esimese etapi instrumendiks, mis aitab tagada varajast kaasamist ning kaalutletud poliitikavalikuid. Toetame ettepanekut muuta VTK senisest kompaktsemaks ja ülevaatlikumaks, kuid rõhutame, et sealjuures ei tohi VTK muutuda lihtsalt formaalsuseks, mis kohustusliku elemendina ära vormistatakse. Kuigi VTK lühenemine võib vähendada koostajate töömahtu, ei vähene huvirühmade kaasamiseks kuluv aeg. Nagu ka käesoleva kirja punktis 1 selgitatud, siis ITL leiab, et kaasamise kvaliteedi tagamiseks tuleb säilitada mõistlikud tähtajad, mis võimaldaksid huvirühmadel õigusloomelist algatust varases faasis analüüsida, erialaliitudel liikmeskonnaga sisuliselt arutada ja ühist seisukohta kujundada. VTK-de vormi osas teeme järgmised ettepanekud: Arvestatud. VTK-de ülesehitus vajab ülevaatlikumaks ja vähem korduvaks Eelnõuga lihtsustatakse VTK sisunõudeid ning ka vormiliselt on muutmist. Praegu sisaldavad need sageli kopeeritud tekstiosi ega toeta eelnõu koostajatel suur paindlikkus, et tagada info selge ja arutelu süsteemset arutelu. toetav esitamine. 79 VTK-des peaks lisaks tekstilisele osale esitama ka skeeme, protsesside Arvestatud. kirjeldusi ja visuaalseid seoseid teiste õigusaktidega, et toetada Infograafika kasutamine on igati soositud nii VTK kui ka seaduseelnõu terviklikku arusaamist kavandatavast muudatusest. etapis. Eelnõuga on kavas HÕNTE-s sõnaselgelt sätestada, et mõju hindamisel võib andmete, protsesside või muude seoste kirjeldamiseks kasutada infograafikat (kavandatav HÕNTE § 46 lg 5). VTK algusesse võiks lisada maksimaalselt ühe lehekülje pikkuse Mittearvestatud. kokkuvõtte lahendatavast probleemist, ettepanekutest ja kaasnevatest VTK-d võiksid üldjuhul olla lühikesed kokkuvõtlikud ülevaated mõjudest. Selle eesmärk oleks anda lugejale kiirelt esmane ülevaade lahendatavast probleemist, lahendustest ja mõjust, mille maht jääb kõige olulisemast. vahemikku 10-20 lk. Eraldi kokkuvõtte kohustust kavas kehtestada ei ole, kuid see ei tähenda, et koostaja ei võiks seda asjakohasel juhul lisada. Soovitame kaaluda lisada HÕNTE-sse nõue VTK-s välja tuua algatuse Mittearvestatud hetkeseis – st lühiülevaade, mis seisus ollakse, kas ja millised variandid Eelnõuga sellist nõuet ei ole kavas kehtestada, sest eesmärk on VTK on veel kaalumisel, kas on tehtud juba investeeringuid, kas eelnõu sisunõudeid lihtsustada ning võimaldada eelnõu koostajatele mustand on juba koostamisel jne. See aitaks kaasa läbipaistvusele ja paindlikkust. Samas ei takista nõude puudumine HÕNTE-s huvirühmade sisulisele kaasamisele, kuna oleks selgem, millistes lühiülevaate koostamist, juhul kui see on konkreetse VTK puhul küsimustes ja kui palju on ruumi aruteluks. vajalik. JDM kaalub nõude lisamist mõjuhindamise metoodikasse, milles selgitatakse pikemalt, millised on ootused VTK sisule. Seaduseelnõude järelhindamine on vajalik, et hinnata regulatsiooni Arvestatud osaliselt. tegelikku toimivust, mõju ja eesmärkide saavutamist. ITL leiab, et Eelnõuga on kavas sätestada, et õigusakti järelhindamine tuleb järelhindamise kavandamine peab algama juba eelnõu koostamise kavandada siis, kui seaduse rakendamisega käigus ning see peab hõlmama ka mõjutatud huvirühmade tagasisidet. kaasneb märkimisväärne risk või määramatus. Sarnaselt kehtivale ITL-i hinnangul on probleem, et järelhindamisi tehakse vähe. Seetõttu korrale tuleb järelhindamine ette näha ka siis, kui olulise mõjuga toetame püüdlusi järelhindamiste süsteemi paremaks rakendamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud praktikas. HÕNTE VTK pakub järelhindamise reguleerimiseks kahte kiireloomulisuse tõttu koostamata (nõue tuleneb ÕPPA 2030-st ning lahendust: sätestada järelhindamise teostamine olulise mõjuga seda on kavas HÕNTE-s korrata). eelnõudele või lähtudes riskipõhisusest. ITL-i hinnangul tuleks järelhindamise suunis sätestada HÕNTE-s kohustusena mõlemal juhul: nii olulise mõjuga kui ka märkimisväärsete riskidega eelnõude puhul. Oleme kokku puutunud eelnõudega, kus oluline muudatus saab seadusena vastu võetud, kuid praktikas tagajärgi ei ole ehk midagi ei muutu. Just selleks olekski järelhindamine väga vajalik. 80 3. Mõjuanalüüsi kvaliteet ja mõjuvaldkondade uuendamine Arvestatud osaliselt. ITL toetab ettepanekut viia mõjuanalüüsi struktuur lihtsamaks ja Nõudeid mõjuanalüüsi sisule reguleerib HÕNTE § 46, mis ühtlustatumaks, keskendudes majanduslikule, sotsiaalsele ja sõnastatakse eelnõuga tervikuna ümber. Selle lõikes 2 sätestatakse, et keskkonnamõjule. ITL soovitab kaaluda valdkonnapõhine mõju analüüsimisel tuleb lähtuda sisulistest muudatustest ning alati mõjuanalüüsi struktuur asendada sihtrühmapõhisele analüüsi tuleb välja tuua mõjutatud sihtrühmad. Seega suunab uus sõnastus struktuuriga – see muudaks meie hinnangul selgemaks nii analüüsi kasutama sihtrühmapõhist analüüsi struktuuri. Küll aga jääb HÕNTE- koostamise kui ka selle lugemise. Mõjutatud sihtrühmad peaksid meie sse endiselt loetelu mõju valdkondadest, millega tuleb analüüsis hinnangul eelnõu seletuskirjadest saama selge ülevaate, kuidas arvestada (lõige 3) regulatsioon hakkab neid mõjutama. Sihtrühmapõhine mõjuanalüüs aitaks sellele kaasa ja toetaks õigusselguse eesmärke. ITL-i hinnangul on oluline majandusliku mõju ja halduskoormuse (st Arvestatud osaliselt. ettevõtetele avalduva mõju) hindamise sisuline tugevdamine. Osana objektiivsuse põhimõttest on kavas HÕNTE §-s 46 sätestada, et Ettevõtete esindusorganisatsioonina näeme praktikas sageli, et kui seaduse rakendamine toob haldusvälistele isikutele uusi kohustusi ettevõtetele avalduvad mõjud jäävad õigusloomes piisavalt hindamata või piiranguid või olemasolev halduskoormus või põhjendamatult väidetakse, et mõju puudub või on vähene. On suureneb, hinnatakse koormust võimaluse korral kvantitatiivselt (lõige mõistetav, et alati ei pruugi eelnõu koostaja kõigist mõjudest olla 4). Nõude eesmärk on rõhutada, et analüüsi objektiivsuse tagamiseks teadlik või neid ette näha. Seetõttu teeb ITL ettepaneku täiendada tuleb eelnõu koostajal võimalikult täpselt hinnata, kui suur koormus HÕNTE-t kohustusega: lisandub ettevõtjatele või inimestele. Jätkuvalt kehtib õigusloomes  teostada ettevõtetele avalduva mõju hindamisel sisuline halduskoormuse tasakaalustamise reegel, mille kohta esitatakse info konsulteerimine tuvastatud sihtrühmadega või esitada seletuskirja sisukokkuvõttes (HÕNTE § 1 lg 41 ja § 41 lg 2 p 3) põhjendus, miks seda ei tehtud; Kavas ei ole kehtestada kohustust konsulteerida mõjutatud  tuua selgelt välja halduskoormuse kasv ning selle sihtrühmadega, kuid JDM-i hinnangul võib seda kahtlemata pidada tasakaalustamiseks kavandatud meetmed. heaks praktikaks. Korrektse ja põhjaliku mõjude hindamise aluseks on kindlasti ka Teadmiseks võetud. Sihtrühmade tuvastamine on mõju hindamise üks subjektide õigeaegne ja korrektne tuvastamine. Ka selle osas on peamisi eeldusi ja osasid, mida ka JDM enda kontrollifunktsiooni raames kindlasti ametnikel abi vaja. Näiteks NIS2 ülevõtmiseks koostatud jälgib. Siiski tuleb nentida, et on olukordi, kus mingi nõude kohaldumine küberturvalisuse seaduse muutmise eelnõus püüti subjekte tuvastada sihtrühmale sõltub väga spetsiifilistest või subjektiivselt hinnatavatest arvuliselt, kuid jäädi sellega hätta. näitajatest, mille esinemist ei ole võimalik statistiliste andmete põhjal tuvastada. Selliseid näiteid leiame just Euroopa Liidu õigusaktidest. Seega võib mõningatel juhtudel olla sihtrühma arvuline hindamine keeruline ning piirduda saab vaid ligikaudse hinnanguga. 4. EL õiguse ülevõtmise läbipaistvus ja selgus Arvestatud. 81 ITL toetab ettepanekut nõuda eelnõu seletuskirjas EL-i õiguse Eelnõuga sõnastatakse HÕNTE § 45 tervikuna ümber, täpsustades ülevõtmisel selget eristamist: nõudeid seletuskirjas esitatavale infole eelnõu vastavuse kohta  millised on EL-i õigusaktist tulenevad kohustuslikud sätted; Euroopa Liidu õigusega.  millised valikukohad on liikmesriigile jäetud; Kavas on sätestada selgesõnaline nõue, et kui eelnõu koostatakse EL-i  millised valikud eelnõu koostaja on konkreetsetes küsimustes õigusakti rakendamiseks, kuid see sisaldab ka riigisisesest vajadusest teinud; lähtuvaid muudatusi, tuleb viimased loetleda. Lisaks täpsustatakse  millised sätted ei tulene EL-i õigusest ning on riigisisese nõuet selgitada EL-i õigusaktiga jäetud kaalutlusõigust ning lisatakse poliitikavaliku tagajärg. nõue põhjendada, kui soovitakse valida EL-i õigusaktis sätestatust rangem lähenemine. HÕNTE §-st 45 tuleneb ka vastavustabeli kohustus, mille puhul on kavas rakendada n-ö valgusfoori lahendust minimaalse ülevõtmise ja kaalutlusõiguse markeerimiseks. Lisaks peab ITL oluliseks, et EL-i õigusaktide ülevõtmisel lisataks Mittearvestatud. seletuskirjadesse visuaalne ülevaade seostest teiste sama valdkonna Nõustume, et skemaatiliselt on võimalik esitada keerulisi seoseid õigusaktidega (skeem või joonis). Selline info toetab adressaate ning märksa arusaadavamal kujul, ning toetame visuaalsete lahenduste aitab ennetada regulatsioonide kattuvusi ja võimalikke vastuolusid. kasutamist, kuid seda ei ole kavas sätestada kohustusena. Toetame ka vastavustabeli koostamise kohustuse laiendamist EL-i Selgitatud. määruste rakendamisele, mis aitab vältida ülereguleerimist ning Eelnõuga ei looda EL-i määruste puhul vastavustabeli esitamise suurendab läbipaistvust. kohustust, kuid seletuskirjas tuleb ära märkida EL- määruse artiklid, mille rakendamiseks on vaja Eesti õigust muuta. 5. ITL teeb täiendavalt ettepaneku, mida võiks HÕNTE muutmisel Teadmiseks võetud. kaaluda: et kõigi mahukate seadusemuudatuste puhul lisataks Seaduse terviktekst, milles muudatused on visuaalselt kergesti kooskõlastamiseks esitatavale eelnõule ka seaduse terviktekst, milles eristatavad, saab olema nähtav riigi koosloomekeskkonnas, mida JDM muudatused on selgelt nähtavad. See toetaks nii huvirühmade kui koostöös Riigikantseleiga arendab. eelnõu koostajate paremat arusaamist muudatuse ulatusest ja aitaks vältida riski, kus sisulised muudatused jäävad tehniliste paranduste varjus märkamata. Loodame, et leiate võimaluse määruse eelnõu koostamisel ITL-i tagasisidet arvesse võtta. Oleme valmis kaasuma mõjude hindamise metoodika uuendamisel ja arutama võimalusi tehisintellekti rakendamisel õigusloomes, sh mõjude hindamisel. Need teemad vajavad analüüsimist ja arutelu, mida praeguse HÕNTE VTK kooskõlastamise lühikene tähtaeg ei võimaldanud. 82 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Tänan mind kaasamast hea õigusloome ja normitehnika eeskirja Teadmiseks võetud. (HÕNTE) muutmise protsessi. Osalesin ka Justiits- ja Eelnõuga on kavas sätestada põhimõte, et õigusakti mõju hindamine Digiministeeriumi korraldatud temaatilisel kohtumisel 12.11.2025. peab olema tasakaalustatud ehk objektiivne. Objektiivsuse põhimõte Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lg 1 kohaselt on soolise hõlmab endas seda, et igasuguse soovitud positiivse mõju kõrval tuleb võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik sõltumatu ja erapooletu sama põhjalikult kirjeldada ka negatiivset mõju ja riske. asjatundja, kes tegutseb iseseisvalt. Sama seaduse § 16 p 4, 5 ja 6 Eelnõu on suuresti suunatud seletuskirja, sh mõjuanalüüsi kvaliteedi sätestavad voliniku pädevuse seaduste, eelnõude ja õigusaktide parandamisele, et pakkuda võimalikult head sisendit otsuste täiendamise kohta ning p 9 üldise edendamise kohustuse. tegemiseks. Pean viimastel aastatel õigusloome protsessi ja kaasamist jälgides üheks suuremaks probleemiks kiirustamist ning pealiskaudset suhtumist mõju hindamisse. Ka mainitud kaasamiskohtumisel kõlas kaasatud huvirühmade tagasiside, et sihtrühmad ja huvigrupid ootavad senisest asjalikumaid mõju analüüse. Seadusmuudatuste planeerimine ja nende mõju analüüs peavad olema paralleelsed protsessid, kus mõju hindamine annab sisendit muudatuse olulisuse kohta ning kaardistab ka võimaliku negatiivse mõju. Mõju analüüsi tulemused peaks olema argumendiks muudatuste ellu viimiseks või nendest loobumiseks. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lg 2 kohaselt peab riiklikke Arvestatud. poliitikaid planeerides, ellu viies ja hinnates arvestama, kuidas Mõju võrdsetele võimalustele on kavas tuua välja sotsiaalse mõju alt rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ning nimetada eraldiseisva valdkonnana (kavandatav HÕNTE § 46 lg ühiskonnas. Võrdõiguslikkus läbiva teemana ei peaks kuuluma vaid 3). sotsiaalvaldkonna alla, vaid olema koos teiste läbivate teemadega mõjuvaldkondade ülesed. Paraku näen, et paljud eelnõud seda põhimõtet ei järgi ning olulised tagajärjed erinevatele gruppidele võivad seetõttu jääda seadusloome protsessis tähelepanuta. Seetõttu tahan toonitada mõju hindamise olulisust seaduseelnõude seletuskirjades ning arengukavades. Olen nõus, et mõju hindamise paremaks rakendamiseks on võimalik Teadmiseks võetud. teha mitmeid muudatusi, et senist süsteemi muuta arusaadavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Samuti toetan kohtumisel kõlanud ettepanekut 83 koondada mõju hindamisega seotud juhendid ja abimaterjalid ühte kohta, kus need oleksid vajadusel kergesti leitavad. Väga oluliseks pean olulise mõju järelhindamise nõude säilitamist Arvestatud. HÕNTEs. Ka Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) Eelnõuga on kavas sätestada, et õigusakti järelhindamine tuleb hinnangul on soolise mõju järelhindamine õigusloomes ja kavandada siis, kui seaduse rakendamisega poliitikamuudatustes väga oluline. kaasneb märkimisväärne risk või määramatus. Sarnaselt kehtivale korrale tuleb järelhindamine ette näha ka siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata (nõue tuleneb ÕPPA 2030-st ning seda on kavas HÕNTE-s korrata). Järelhindamise kohustuse täpsustamise eesmärk on pikas perspektiivis suurendada järelhindamiste arvu. Hea meelega mõtlen kaasa ka HÕNTE muutmise eelnõu loomisel. Teadmiseks võetud. Seetõttu palun, et saadaksite valminud eelnõu arvamuse avaldamiseks ka võrdõigusvoliniku kantseleile. 84  Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa 2 Mõju hindamise metoodika esialgne struktuur koos selgitustega. Sisukord 1. Poliitikakujundamine ja mõju hindamine 2. Poliitikakujundamise protsessid Lühiülevaade ja joonised kolme poliitikakujundamise põhiprotsessi kohta: valdkondliku arengukava koostamine, Eesti seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu asjades ja riigisisene õigusloome. Mõju hindamise protsess. 3. Tulemus ja mõju Definitsioonid: mõju hindamine, tulemus ja mõju, eel- ja järelhindamine. Mõju hindamise eesmärgid. 4. Probleemi määratlemine Probleemi raamistamine ja kirjeldamine, põhjused ja tagajärjed. 5. Eesmärkide seadmine Lühiülevaade programmiteooria elementidest, eri tasandi eesmärgid, eesmärkide seadmine: SMART-kriteeriumid, mõõdikud. 2. Arengukavad 1. Mõju hindamine valdkonna arengukava koostamise ettepaneku etapis 2. Mõju hindamine valdkonna arengukava eelnõu koostamise etapis 3. Valdkonna arengukava mõju vahe- ja järelhindamine 3. Eesti seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu asjas 4. Õigusloome 1. Väljatöötamiskavatsuse koostamine VTK sisunõuete selgitamine (HÕNTE § 1 lg 1) ja soovitused mõju hindamiseks, sh lahenduse eeliste ja puuduste kaardistamine, SWOT- analüüs mõju hindamise vahendina. 2. Mõju hindamine eelnõu koostamisel Kavandatava HÕNTE §-i 46 sätete selgitamine ja soovitused mõjuanalüüsi koostamiseks, sh sihtrühmade ja mõju valdkondade kaardistamine, kolm printsiipi mõju hindamisel: tasakaalustatus, teadmuspõhisus ja proportsionaalsus. 3. Mõju järelhindamine Järelhindamise kavandamine õigusakti koostamisel, sh kavandatav HÕNTE § 46 lg 7. Järelhindamise läbiviimine, näited. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/25-1228 - Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikontroll; Riigikogu; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 27.03.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2b5ac471-8ff8-469e-b192-5622407aa7bd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2b5ac471-8ff8-469e-b192-5622407aa7bd?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main