Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 16.03.2026 Esitatud e-kirja teel SANOMAR KINNISVARAHOOLDUS OÜ VAIDLUSTUS Riigihange: Riigihange „Tallinna lennujaama avatud ala välikoristus“ (viitenumber 303598) Vaidlustaja: Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ Registrikood 10510015 Aadress Peterburi tee 44, 11415 Tallinn Lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaat Merily Tamm Advokaadibüroo Matteus Maakri 30, Tallinn 10145 E-post: [email protected], [email protected] Telefon: 53419810, 55590736 Hankija: Aktsiaselts Tallinna Lennujaam Registrikood 10349560 aadress Tartu mnt 101, 10112 Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: Stell Eesti AS Registrikood 10031220 aadress A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn E-post: [email protected] TAOTLUSED: 1 Tunnistada kehtetuks Aktsiaselts Tallinna Lennujaam 03.03.2026 otsus osas, millega tunnistati Stell Eesti AS pakkumus vastavaks ja edukaks. 2 Tunnistada kehtetuks Aktsiaselts Tallinna Lennujaam 03.03.2026 otsus osas, millega jäeti Stell Eesti AS kõrvaldamata ja tunnistati kvalifitseerimistingimustele vastavaks. 3 Vaadata vaidlustus läbi kirjalikult. 4 Jätta menetluskulud tervikuna Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam kanda ja mõista Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ menetluskulud välja Aktsiaseltsilt Tallinna Lennujaam.  ASJAOLUD 1.1 Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (hankija) avaldas 8.12.2025 riigihanke „Tallinna lennujaama avatud ala välikoristus” (riigihange). Riigihanke eesmärgiks on Tallinna lennujaama avatud ala (sh parkimismaja) välikoristus (sh lumekoristus, niitmine, kojamehe teenus). Tööde objektiks on mehhaniseerimata ja mehhaniseeritud koristusteenuse osutamine Tallinna lennujaama avatud territooriumil. 1.2 04.03.2026 teavitas hankija 03.03.2026 koostatud otsusest nr 3-2.1/26/TL100, millega tunnistas vastavaks 7 ettevõtte, sh Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ (vaidlustaja) ja Stell Eesti AS (kolmas isik) pakkumused, ning 2 pakkumust mittevastavaks. Lisaks edastas hankija hindamise tulemused ja edukaks tunnistatud pakkumuse, milleks osutus kolmanda isiku pakkumus 100 punktiga. Vaidlustajale omistati 98.4219 hindepunkti. Samas otsuses märgiti ka, et hankekomisjon tunnistas kolmanda isiku kvalifitseerimistingimustele vastavaks ja jättis kõrvaldamata. 1.3 Vaidlustaja on seisukohal, et hankija otsus ei ole kooskõlas RHS sätestatuga ning käesolevaga vaidlustab selle osas, mis puudutab kolmanda isiku vastavaks ja edukaks tunnistamist ning kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist. ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 2.1 Vastavusotsus Ristsubsideerimise keeld RHS § 114 lg 1 2.1.1 Vastavustingimus sätestab pakkumuse maksumuse puhul järgmist 1: „Pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad sisaldama kõiki RHAD-is ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks tehtavaid kulutusi. Pakkuja peab pakkumuse tegemisel arvesse võtma, et teenuse maksumuse sisse tuleb arvestada ka need tööd ja kulud, mida ei ole RHAD-is ja selle lisades kirjeldatud, kuid mis on vajalikud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks.“ 2.1.2 RHAD-i säte, mille kohaselt „pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad sisaldama kõiki RHAD-is ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks tehtavaid kulutusi“, ei piirdu nõudega, et pakkumuse kogumaksumus kataks lepingu täitmise kulud. Säte seob kulude katmise otsesõnu ka ühikuhindadega. Sellest tulenevalt tuleb tingimust mõista nii, et iga hinnakomponent peab olema kujundatud viisil, mis hõlmab vastava teenuse või töö teostamiseks vajalikke kulusid. Kui mõne töö või teenuse kulud kantakse teise hinnarea arvelt, ei sisalda vastav ühikuhind kõiki selle töö tegemiseks vajalikke kulusid ning tegemist on sisuliselt ristsubsideerimisega. 2.1.3 Seda tõlgendust kinnitab ka sätte teine lause, mille kohaselt tuleb pakkumuse maksumuse sisse arvestada ka need tööd ja kulud, mida RHAD-is ja selle lisades otsesõnu ei kirjeldata, kuid mis on lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud. Nimetatud regulatsiooni eesmärk on tagada, et pakkuja hinnastab pakkumuses ette kõik lepingu täitmiseks vältimatult vajalikud kulud ning ei jäta neid kas teistesse hinnakomponentidesse peidetult kandmata või hilisemate lepingu muudatuste arvelt katmata. Seega teenib säte pakkumuste läbipaistvuse ja võrreldavuse eesmärki ning väldib olukorda, kus pakkuja kujundab mõne hinnakomponendi kunstlikult alla tegeliku kulutaseme, kavatsedes vastavad kulud katta teiste hinnaridade arvelt. 2.1.4 Selline tõlgendus on kooskõlas ka riigihankeõiguse üldpõhimõtetega (RHS § 3), eelkõige pakkumuste võrreldavuse, läbipaistvuse ja realistliku hinnastamise nõudega. Kui ühikuhindade kujundamisel oleks lubatud kulude süsteemne ümberjaotamine hinnaridade vahel, ei kajastaks 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9647984/documents/source- document?group=B&documentOldId=18870782 2  hinnakomponendid enam tegelikke täitmiskulusid ning hankijal puuduks võimalus hinnata pakkumuste majanduslikku põhjendatust ja võrreldavust. 2.1.5 VAKO on selgitanud2, et ristsubsideerimise keelu korral on hankija kohustatud kontrollima pakkumuse vastavust sellele keelule RHS § 114 lg 1 alusel. Ristsubsideerimise tingimust tuleb eristada põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisest RHS § 115 lg 1 alusel, sest ristsubsideerimise keeldu võib rikkuda ka pakkumus, mis ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Erinevalt põhjendamatult madala maksumuse kontrollist, mis algab hankija kahtlusest, peab hankija ristsubsideerimise keelu puhul sisuliselt veenduma tingimuse täitmises. Pelk pakkuja kinnitus tingimuste ülevõtmise kohta (RHS § 110 lg 3) ei asenda sisulist kontrolli, kui hankija on sellise keelu kehtestanud.3 Hankija on kohustatud nõudma ristsubsideerimise osas selgitusi, kui tekib kahtlus, et esitatud hind ei kata tegelikke kulusid või rikub kehtestatud hinnastamisreegleid.4 2.1.6 Vaidlustaja on veendunud, et hankija ei ole kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimisel ristsubsideerimist üleüldse kontrollinudki. Seega ei ole hankija tegutsenud kolmanda isiku pakkumuse kontrollimisel RHS § 114 lg 1 ja 2 kooskõlas. Põhjendamatult madal maksumus RHS § 115 lg 1 2.1.7 RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. RHS § 115 lg 1 järgi aga hankija peab nõudma pakkujalt selgitust, kui „hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingut arvestades põhjendamatult madal“. Tõlgendades RHS-i kooskõlas direktiiviga, tuleb § 115 lg-t 1 mõista nii, et alapakkumuse kontrollimenetluse ajendiks on hankija kahtlus, et tegu võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ning hankija ei pea selles osas olema juba enne kontrollimenetlust seisukohta võtnud. 5 Pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust tuleb hinnata võrreldes “teostatavate töödega” ning võtta arvesse kõiki osutatavate teenuste puhul olulisi asjaolusid.6 2.1.8 VAKO on värskemas praktikas selgitanud7, et kui pakkuja hind on oluliselt madalam teistest pakkumustest (viidatud asjas oli hind ca 33% madalam järgmisest ja 25% madalam keskmisest), tekib hankijal objektiivne kohustus algatada kontrollimenetlus. Selline suur hinnavahe on "silmatorkav erinevus"8 ja „ebaharilikult madalam“ 9 keskmisest, mis kohustab hankijat nõudma selgitusi vastavalt RHS § 115 lg 1. Õiguskirjanduses on leitud ka, et indikaatoriks võib võtta keskmise turuhinna10 kui ka hankelepingu üldised tingimused, nt võrrelda pakkumuse maksumust hankelepingu täitmise eeldatavate kuludega, kuid ka nt kasumimarginaali. 11 Kuivõrd konkurents määrab turutingimused, võiks eelkõige võtta võrdluseks teiste vastavate pakkumuste hinnad 2 VAKO 19.12.2025 265-25/282071, p 13-14 3 EKo C-336/12, p 36-37, 39-40; RKHKo 3-19-1501, p 22; VAKO 19.12.2025 265-25/282071, p 15 4 VAKO 05.02.2026 5-26/289938, p 19.9 5 TlnHKo 3-21-1811, p 40. 6 EK C-568/13, Azienda Ospedaliero-Universitaria di Careggi-Firenze versus Data Medical Service srl, p 50. 7 VAKO 19.12.2025 265-25/282071, p 31 8 RKHKo 3-3-1-50-15 , p 23 9 TlnRKo 3-15-77, p 14 10 G. S. Ølykke ja C. Clausen in R. Caranta, A. Sanchez-Graells (ed). European Public Procurement. Commentary on Directive 2014/24/EU. Edward Elgar Publishing 2021, p 69.05 11 T. Indén. „The Objectives of Private Enforcement in European Competition Law“. – M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (toim). EU Competition Law: A Practitioner’s Guide. Alphen aan den Rijn: Kluwer Law International 2018, lk 745. 3  samas riigihankes.12 Käesolevas hankes kõiki vastavaid pakkumusi arvestades oli esitatud pakkumuste maksumuste keskmine suurus 1 425 181,51 EUR käibemaksuta. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus hälbis sellest ca 33,66% ehk oli selle võrra madalam keskmisest. Hankija ei ole vaidlustajale teadaolevalt põhjendamatult madala maksumuse kontrolli kolmanda isiku suhtes läbi viinud. 2.1.9 Hiljutises lahendis leidis VAKO13, et hankijal peab tekkima põhjendatud kahtlus alapakkumuse osas, kui hind on märkimisväärselt madalam teistest pakkumustest või tavapärasest turuhinnast. Antud asjas tegi hankija kaalutlusvea, kuna hankija oli märkinud hanke eeldatavaks maksumuseks 45 000 eurot ning pakkumus oli sellest 28,8% madalam. Seega pidi hankijal tekkima kahtlus, mis kohustas teda algatama RHS § 115 lg 1 kohast kontrollimenetlust. Üldised kinnitused vastavuse kohta ei asenda sellist kontrolli. Seega peaks kahtlus tekkima juhul, kui ei ole kindel, kas pakutud hind hõlmab kõiki pakkumuse tehnilistest aspektidest tulenevaid kulusid. 14 Käesolevas hankes on lisaks erinevusele teistele pakkumustele oluline erinevus ka eeldatava maksumusega – erinevus eeldatava maksumuse ja kolmanda isiku maksumuse vahel on koguni 52,73%. 2.1.10 Juhul, kui hankija oleks põhjendamatult madala maksumuse kontrolli teostanud ja tuvastanud põhjendamatult madala maksumuse olemasolu kolmanda isiku pakkumuses, siis pidanuks hankija kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama. RHS § 115 lg 8 ei anna hankijale sõnaselgelt kaalutlusõigust pakkumuse tagasi lükkamise üle otsustamisel juhul, kui ta tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Juhul kui pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, tuleb RHS § 115 lg 8 alusel hankijal pakkumus tagasi lükata.15 2.1.11 Eelnevast tulenevalt leiab vaidlustaja, et hankijal pidanuks tekkima vähemasti kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ning minimaalselt pidanud hankija kontrollima, kas see ka nii on. Vaidlustajal on kahtlus, et hankija ei ole mistahes viisil põhjendamatult madala maksumuse kontrollimist kolmanda isiku suhtes läbi viinud RHS § 115 lg 1 alusel. Kontrollikohustuse täitmata jätmise tõttu on hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. 2.2 Edukaks tunnistamise otsus 2.2.1 RHS § 117 lg 1 sätestab, et hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Arvestades asjaolu, et kolmanda isiku pakkumus ei ole vastav RHS § 114 lg 1 ega RHS § 115 lg 8 kohaselt, ei ole õiguspärane ka edukaks tunnistamise otsus. Eelnevast tulenevalt tuleb 03.03.2026 tehtud edukaks tunnistamise otsus samuti kehtetuks tunnistada. 2.3 Kõrvaldamata jätmise otsus 2.3.1 RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. 2.3.2 Riigihangete registris oleva avaliku päringu kaudu selgub, et kolmas isik on riigihangele eelnevalt 3 aasta jooksul lõppenud lepinguid rikkunud vähemalt 6 erineva lepingu puhul, kusjuures mitut lepingut on rikutud mitmekordselt ehk hankija on pidanud mitut sanktsiooni rakendama. Mis 12 K. Matteus, T. Väljaots, RHS § 95/9. M.-A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2025. 13 VAKO 12.01.2026 290-25/301585, p 8.2 14 EÜK T-90/14, ecolux, Association pour le contrôle de la sécurité de la construction versus Euroopa Komisjon, p-d 61-62; T-392/15, p 86; T-392/15, p 86; T-741/17, p 43; T-700/14, TV1 GmbH versus Euroopa Komisjon, p 41; T-546/20, p 46, 50, 57. 15 RKHKo 04.11.2020, 3-20-924 p 25 4  puudutab lepingurikkumise „pidevust“, siis TlnRK praktikas on leidnud kinnitust, et pidevast rikkumisest saab rääkida rikkumiste korduvuse korral, s.o alates teisest rikkumisepisoodist. 16 Lepingurikkumise olulisus ja pidevus on RHS § 95 lg 4 p-s 8 alternatiivsed, st kui tuvastatud on pidev rikkumine, siis ei pea kõrvaldamise eeldusena tuvastama rikkumise olulisust ja vastupidi. 17 Nimekiri rikutud lepingutest on järgnev: 2.3.2.1 Korrashoiuteenuse leping 4 nr T16058/19, Tellija(d):Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (10788733). Maksti leppetrahvi. 1. Jüri tn 12, Võru: jaanuar 2021 leppetrahv 22,51 eurot - väliheakord ei vasta lepingu tingimustele - lumetõrje teostamata, märts 2021 leppetrahv 215,18 eurot - siseruumide teenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, september 2021 leppetrahv 162,61 eurot - siseruumide teenuste kvaliteet ei vasta lepingu tingimustele - kvaliteedi oluline halvenemine. Kokku leppetrahve 400,30 eurot. 2. Jüri tn 18, Võru: jaanuar 2021 leppetrahv 29,79 eurot -väliheakord ei vasta lepingu tingimustele - lumetõrje teostamata. 3. Tartu tn 6, Valga: november 2020 leppetrahv 201,49 eurot - siseruumide heakord ei vasta lepingu tingimustele, siseruumide koristusel esineb väga palju teostamata tegevusi.18 2.3.2.2 Tartu linna haridusasutuste korrashoiuteenuse ostmine 01.01.2024. a kuni 31.07.2027. a. II OSA Leping Stell Eesti AS nr 2. Tellija(d):Tartu Linnavalitsus (75006546). Maksti leppetrahvi. Töövõtja poolt lepingu korduva mittekohase täitmisega, esitatud töövõtjale leppetrahvinõue summas 100 eurot.19 2.3.2.3 Narva linna haljasalade hooldustööde töövõtuleping nr 5.7-2/3715. Tellija(d):Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (75039729). Maksti leppetrahvi. Leppetrahv määrati hooldustööde tehniliste nõuete täitmise rikkumise eest. Leppetrahv on makstud aga Töövõtja poolt vaidlustatud.20 2.3.2.4 Tartu linna haridusasutuste ja haldusasutuste korrashoiuteenuse ostmine. Töövõtuleping I Osa Stell Eesti AS. Tellija(d):Tartu Linnavalitsus (75006546). Maksti leppetrahvi. Töövõtja poolt lepingu mittekohane täitmine esitatud töövõtjale leppetrahvinõue kogusummas 300 eurot (s.o 100 eurot iga rikkumise kohta). 21 2.3.2.5 Tartu linna haridusasutuste ja haldusasutuste korrashoiuteenuse ostmine. Töövõtuleping II Osa Stell Eesti AS. Tellija(d):Tartu Linnavalitsus (75006546). Maksti leppetrahvi. Töövõtja poolt lepingu mittekohane täitmine esitatud töövõtjale leppetrahvinõue kogusummas 200 eurot (s.o 100 eurot iga rikkumise kohta).22 2.3.2.6 Korrashoiuteenuse leping nr HAL-13/2022-156 nr HAL-13/2022-15623 alusel sõlmitud hankelepingu nr HAL-13/2024-3 juurde on ka märgitud rikkumine, kuid kuna tegemist on raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguga, siis täpsem info ei ole vaidlustajale kättesaadav. 2.3.3 Kolmanda isiku kõrvaldamine või kõrvaldamata jätmine eelpool viidatud rikkumiste olemasolul toimub hankija kaalutlusõiguse alusel. VAKO on varasemalt24 olnud seisukohal, et olukorras, kus RHR-ist on eelnevalt sõlmitud hankelepingute rikkumised tuvastatavad, oleks hankija kaalutlusotsusega tegemist nii negatiivse otsuse korral (rikkumine täidab RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu, pakkuja ei ole hankija hinnangul enam usaldusväärne ja pakkuja otsustatakse 16 TlnRKo 3-22-803, p 23. 17 TlnRKo 3-22-2653, p 17. 18 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1534116/contracts/4681686 19 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6334420/contracts/7735399 20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6504108/contracts/8910898 21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7857524/contracts/7732320 22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7857524/contracts/7732318 23 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4781540/contracts/4999648 24 VAKO 15.07.2025 146-25/292018, p 8.1-8.2. 5  kõrvaldada) kui ka soodustava otsuse korral (rikkumine ei täida konkreetsetel asjaoludel hankija hinnangul RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu, millisel juhul tehakse otsus kõrvaldamise aluste puudumise kohta pakkujal, või ei ole pakkuja kaotanud hankija hinnangul usaldusväärsust vaatamata sellele, millisel juhul tehakse otsus pakkuja kõrvaldamata jätmise kohta). RHS § 98 lg 4 p 8 paneb hankijale kohustuse hinnata hankelepingu(te) rikkumise asjaolusid. Viidatus asjas VAKO nõustus vaidlustajaga, et „olukorras, kus RHR-ist nähtub kolme riigihanke kohta hankelepingu tingimuse rikkumise märge, mille tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või maksutud leppetrahvi, ei saanud Hankija lakooniliselt RHR-ile viidates lugeda kõrvaldamise aluste kontrolli teostatuks, kuna fakt on see, RHR-ist on rikkumised nähtuvad ja otsus, et kõrvaldamise alused vaatamata sellele puuduvad, eeldab iga RHR-ist tuvastava rikkumise kohta Hankija hinnangut vähemalt sellele, miks pole tema arvates ühegi konkreetse rikkumise korral tegemist olulise tingimuse olulise või pideva rikkumisega või miks Hankija leiab vaatamata sellele, et pakkuja ei ole usaldusväärsust Hankija silmis minetanud. Tegemist ei ole nn tavapärase Kolmandat isikut soodustava otsusega, mida Hankija ei peagi eriliselt põhjendama, kuna selle otsuse sisulise õiguse kontroll ei ole teostatav viisil vastab/ei vasta, millise olukorraga oleks võinud tegemist olla nt juhul, kui Hankija RHR-ist ühtegi rikkumist ei oleks saanud tuvastada, ja eeldab vähemalt Hankija asjakohaseid kaalutlusi RHR-ist nähtavate rikkumiste/tingimuste väheolulisusele või Kolmanda isiku jätkuvale usaldusväärsusele vaatamata hankelepingu(te) oluliste tingimuste olulisele või pidevale rikkumisele. Selliseid hinnanguid Hankija kõikide RHR-is nähtavate lepingurikkumiste kohta Otsuses esitanud ei ole.“ 2.3.4 Ettevõtja kõrvaldamist ei takista ka põhimõtteliselt see kui ettevõtja vaidlustab kohtus tema suhtes varasemas hankelepingus kohaldatud sanktsiooni. 25 Seega asjaolu, et enamike rikkumiste juures on märge „ettevõtja on sanktsiooni vaidlustanud“, ei võta hankijalt kohustust kaalutlust läbi viia avalike andmete pinnalt ja vajadusel rikkumise avaldanud hankijatega ühendust võttes. Hankija peab ettevõtjat RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldades või kõrvaldamata jätmise otsuse põhjendustes selgelt ära näitama, milles täpselt seisneb varasemate hankelepingute rikkumine, ning hindama, kas iga rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. Peale selle on tähtis, et hankija otsusest nähtuksid kaalutlused, miks on ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine proportsionaalne või kõrvaldamata jätmine põhjendatud. See hõlmab mh hinnangut sellest, millistel konkreetsetel põhjustel on ettevõtja varasem tegevus muutnud ta hankija jaoks usaldusväärseks ka hoolimata rikkumistes või hoopis sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu.26 Lühidalt peab hankija seega ettevõtja tegevust hindama konkreetselt ja individuaalselt kõigi asjasse puutuvate asjaolude alusel. 27 2.3.5 Käesoleval juhul ei ole vaidlustajale teada, kas hankija on kontrollinud või ei ole kontrollinud kõiki kolmanda isiku rikkumisi ja neile hinnangut andnud, kuna otsuses puuduvad selle kohta igasugused viited, kuid vaidlustaja eeldab, et hankija ei ole seda vähemasti nõutava põhjalikkusega teinud. Hankija peab olema iga rikkumise kohta andnud konkreetse hinnangu ja kirjeldanud kaalutlusotsust sisuliselt. Kui hankija seda teinud ei ole, on otsus kaalutlusvigadega ja seetõttu vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ehk läbipaistmatu ja kontrollimatu ning tuleb tunnistada kehtetuks. 2.4 Kvalifitseerimisotsus 2.4.1 Otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt tuleks ka kvalifitseerimisotsus kehtetuks tunnistada. Eraldiseisvaid etteheited kolmanda isiku kvalifitseerimisotsusele vaidlustajal ei ole. 25 EK C-41/18, p-d 37–42. Nii ka TlnRKo 3-20-80, p 24; 3-20-334, p 19; 3-22-803, p 21; TlnRKm 21.04.2022, 3-22-803, p 12. 26 VAKO 01.04.2019, 33-19/203234, p 20–21; 04.03.2021, 24-21/228731, p 14. Vt ka TrtHKo 3-21-2760, p 32. 27 EK C-682/21, „HSC Baltic“ UAB jt vs Vilniaus miesto savivaldybės administracija, p 41. 6  MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Vaidlustusõigus. Arvestades, et vaidlustaja on hindamise tulemusel teisel kohal, on võimalik eduka vaidlustuse korral vaidlustajal osutuda edukaks ka riigihankes. 3.2 Esindus. Vaidlustaja nimel esitavad vaidlustuse Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus ja advokaat Merily Tamm, kes kinnitavad enda esindusõigust. 3.3 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikult. 3.4 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 2560 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (lisa 1). 3.5 Vaidlustuse tähtaegsus. Hankija saatis otsuse vaidlustajale 04.03.2026 ehk vaidlustusaeg hakkas kulgema alates 05.03.2026. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 5). 3.6 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms. edastada enda volitatud esindajate e-posti aadressidele [email protected] ja [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus Merily Tamm vandeadvokaat Advokaat Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ volitatud Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ volitatud esindaja esindaja LISA: 1 Maksekorraldus. 7                   ! " ! #$$!%& $          !         "#$"##"$ % % &' ( ) *+,,  !!,% - &' ( % !, %! ../0"#"#11###/010#"$ .   ! " !!'#(#%)& $        2.. % % &' (  !!,% - &' ( ..34"#"#11##/5640#"" ) 7% '89 % )    ' % :! ; <% '89 % %   ....1=9 .' > 9 2  ?. 192  "$#"#9. 2   , &%,< ) @% ( ) *+,,  ,% : 7  % &% %,<  % A( % !, %! 1$0#-## & ,B * ,,C % -##( . +,   + : 7  % % %%*B+,  *+,, B%  % /#/$43  %,<    :  %! - 14###31"10 2 %,,  8% : 2 %,,% ) *+,,  8% : !!,% % !, %! #-## * ##$+ " & (,'#% $#, ?+ % % % 7%',%  % %  <%  5"#00/$031 "/-#/-1#10 "5D$#D"0 .' >%9 2%E 19 "$#"# 2++%%9 . 9  "###51$1 1"1 /$/