FinanceEstonia arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse - Rahandusministeerium

Failid

E-kiri.eml3411 KB
FE seisukohad Kohtute seaduse muutmise eelnõule_13.03.2026.asice830 KB
FinanceEstonia pöördumine _maksekäsu kiirmenetluse muudatused_06.03.2026.asice127 KB
FinanceEstonia tagasiside TsMS jt seaduste muudatus ettepanekutele 04.08.2025.asice491 KB
Julianus Inkasso seisukoht kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõule_11032026.asice1023 KB

Sisu (failidest)

13. mä rts 2026 FinanceEstonia tagasiside kohtute seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõ ule FinanceEstonia on Eesti inantssektori katusorganisatsioon, mille eesmä rk on toetada Eesti inantssektori arengut, innovatsiooni ja inantsteenuste eksporti. Seisame selle eest, et Eestisse tekiks uusi inantsvaldkonna ettevõ tteid, loodaks uusi kõ rge lisandvä ä rtusega tö ö kohti ning kohalik kapitaliturg pakuks Eesti ettevõ tetele tä iendavaid inantseerimisvõ imalusi. Esindame oma tö ö s ja tegemistes ca 90 inantssektoris tegutsevat ettevõtet. Jä rgnevalt annab FinanceEstonia omapoolse tagasiside kohtute seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõ u (edaspidi: eelnõu võ i kohtumenetluse kiirendamise eelnõu) osas, mille Justiits- ja Digiministeerium saatis 03.03.206 kooskõ lastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Uhingule, Oiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Kohtunike Uhingule, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ulikooli õ igusteaduskonnale (palvega esitada kooskõ lastused/ arvamused hiljemalt 06.03.2026). FinanceEstonia on korduvalt vä ljendanud, et soovib olla tarbijakrediidisuhtest tulenevaid nõ udeid (sh nende kohtu kaudu maksma panemist) puudutavas seadusloomes igal juhul kaasatud, arvestades, et tegemist on valdkonnaga, mis mõ jutab oluliselt kogu tarbijakrediidi- sektorit ning laiemalt ka kogu Eesti ü hiskonda (tarbijaid). Sellele vaatamata inantsturuosaliste esindusorganisatsioonile kõ nealust eelnõ ud tagasisidestamiseks ei esitatud. Ministeerium on eksitavalt viidanud, et FinanceEstonial on olnud võ imalus eelnõ u osas tagasisidet anda. Juhime tä helepanu, et FinanceEstonia 04.12.2025 poolt antud tagasiside puudutas 25.06.2025 kuupä eva kandnud eelnõ u ja seletuskirja. Kohtumenetluse kiirendamise eelnõ usse on aga varasema eelnõ u, seletuskirja, arutelude ja konsultatsioonidega võ rreldes lisatud vä ga oluline uus regulatsioon, muuhulgas TsMS § 406¹, millega soovitakse luua uus elektrooniline menetlus tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamiseks. Tegemist on sisuliselt uue menetlusliigiga tsiviilkohtumenetluses. Kavandatava uue menetlusliigi tehnilist kirjeldust ei ole sisaldunud ü heski varasemas eelnõ u seletuskirjas, sealhulgas e-toimiku erivormi kasutamise, tehniliselt tö ö deldavate andmete esitamise ning elektroonilise menetluse praktilise toimimise osas. Seetõ ttu ei ole FinanceEstonial (ega selle liikmetel) tegelikult olnud varem võ imalust anda sisulist tagasisidet eelnõ u kohta, mis puudutab elektroonilise menetluse ü lesehitust ja selle praktilist toimimist. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 1 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 13. mä rts 2026 Leiame, et arvestades regulatsiooni olulist mõ ju tarbijakrediidi turule ning krediidiandjate võ imalusele oma nõ udeid kohtumenetluses maksma panna, ei ole selline lä henemine kooskõ las hea õ igusloome tavaga, mille kohaselt tuleb oluliste muudatuste ettevalmistamisel kaasata enim mõ jutatud sidusrü hmad ning hinnata kavandatavate muudatuste praktilist mõ ju. Turuosalisi eksitav on seejuures ka asjaolu, et eelnõ ude infosü steemis on tä nase seisuga ü leval ka eelnõ u nimega Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhustamine), mille kohta on FinanceEstonia teinud Justiits- ja Digiministeeriumile korduvaid pä ringuid. Sarnaselt kohtumenetluse kiirendamise eelnõule sisaldab ka kohtumenetluse tõhustamise eelnõu osaliselt kattuvaid TsMS muudatus- ettepanekuid (sh elektroonilise menetluse regulatsiooni osas). Oleme tänulikud, kui meid edaspidi meie tegevusvaldkonda puudutavate eelnõude menetlemisse kaasate ning meie allolevaid seisukohti arvesse võtate. Kinnitame oma soovi tagada vastutustundlik ja õ iguspä raselt toimiv Eesti tarbijakrediiditurg. Alljä rgnevalt toome vä lja oma seisukohad erinevate eelnõ uga kavandate sä tete osas, sh missuguseid puuduseid nä eme. Eelkõ ige avaldame kä esolevaga arvamust ettepanekute osas, mida me varem tagasisidestanud ei ole. Muus osas jä äme tsiviilkohtumenetluse seadustikku kavandatavate muudatuste osas oma 04.08.2025 seisukohtade juurde (vt lisa 1). I Seisukoht eelnõus kavandatud TsMS § 406¹ regulatsiooni kohta Regulatsiooni eesmärgi ja olemuse ebaselgus Juhime tä helepanu, et kuigi § 406¹ lisatakse TsMS 10. ossa, st hagimenetlust reguleerivasse ossa, lihtsustatud menetluste peatü kki (43. peatü kk), kasutatakse paragrahvis terminit “avaldus”, mis on omane hagita menetlusele. Hagimenetluses on menetlusdokumendi nimetuseks ”hagiavaldus”. Eksitav terminikasutus tekitab ebaselgust lisatava sä tte olemuse osas. Samuti jä äb ebaselgeks lisatava paragrahvi eesmä rk. Seletuskirjast jä ä b mulje, et elektrooniline menetlus on ü les ehitatud maksekäsu kiirmenetluse formaadile sarnaneva lahendusena. Seletuskirjas on selgitatud, et luuakse võ lausaldajatele kohustus esitada tarbijakrediidilepingust tulenev nõ ue kohtule elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu selliselt, et kohtul oleks võ imalik avalduse andmeid tö ö delda. Võ lausaldajal võ i tema esindajal tuleb esitada nõ ue avaliku e-toimiku erivormil, millel on lisaandmevä ljad, dokumentide struktureeritud liigitus ja automaatne sisendi- kontroll. Sellise lahenduse puhul jä äb aga selgusetuks, millised menetluslikud tagajä rjed kaasnevad olukorras, kus hageja esitab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõ ude kohtule tavapä rasel viisil hagiavaldusena. Eelnõ ust ega seletuskirjast ei nä htu, kas sellisel juhul jä etakse hagiavaldus menetlusse võ tmata / lä bi vaatamata ning millisel õ iguslikul alusel oleks see võ imalik olukorras, kus TsMS vastavaid menetlusse võ tmisest keeldumise / lä bi vaatamata jä tmise aluseid ette ei nä e. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 2 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 13. mä rts 2026 Lisaks ei ole seletuskirjas selgitatud, miks tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõ udeid soovitakse edaspidi kä sitleda lihtsustatud menetluse peatükis ning kas lisaks avalduse elektroonilisele esitamisele kohaldatakse ka edasises hagimenetluses lihtmenetluse erisusi (nt TsMS § 405 kohaseid erisusi). Seejuures ei nä htu seletuskirjast analü ü si ega selgitusi, kuidas sellisel juhul on tagatud poolte menetluslikud õ igused. Volitusnorm ja regulatsiooni ebaselgus Eelnõ u nä eb ette, et tä iendavad nõ uded avalduse vormile ja esitamisele kehtestatakse ministri mä ärusega. Arvestades, et tegemist on kohtumenetluse toimimist puudutava regulatsiooniga, millel võ ib olla otsene mõ ju isikute võ imalusele oma õ igusi kohtus kaitsta, on selline volitusnorm juba iseenesest kü sitav, rä äkimata eesmä rgist, et regulatsioon peab olema piisavalt selge ja ettenä htav. Eelnõ us ega seletuskirjas ei ole hinnatud, millises ulatuses võ ivad ministri mä ä rusega kehtestatavad nõ uded mõ jutada menetluse praktilist toimimist, sealhulgas avalduse esitamise tingimusi võ i nõ ude menetlusse võ tmist. Samuti ei ole analü ü situd, kas ja millises ulatuses on põ hjendatud jä tta kohtumenetluse toimimist puudutavate nõuete sisustamine täitevvõimu tasandile. FinanceEstonia ei ole seesuguse lahenduse õ iguspä rasuses veendunud. Põ hiseaduse kohaselt võ ib tä itevvõ imule anda volitusnormi ü ksnes juhul, kui seaduses on piisavalt selgelt mä ä ratletud volituse eesmä rk, sisu ja ulatus ning määrusega täpsustatakse üksnes seaduse rakendamiseks vajalikke tehnilisi või korralduslikke küsimusi. Kä esoleval juhul ei ole aga eelnõ uga kavandatavate seadusesä tete tasandil piisavalt selgelt piiritletud, milliseid tä iendavaid nõ udeid võ ib ministri mä ä rusega kehtestada ning milline võ ib olla nende mõ ju kohtumenetluse lä biviimisele. Seetõ ttu ei pruugi olla tä idetud volitusnormi andmise põ hiseaduslikud eeldused. Raskused regulatsiooni praktilisel rakendamisel Eelnõ uga kavandatav TsMS § 406¹ ning sellega seotud elektrooniline menetlus ei arvesta tarbijakrediidi regulatsiooni tegelikku toimimist ning turuosaliste praktiliste kogemuste põ hjal hindame, et selle rakendamise võ ib praktikas osutuda ä ä rmiselt keeruliseks. Tarbijakrediidi valdkonda iseloomustab ajas muutuv regulatiivne keskkond, erinev jä relevalvepraktika ning juhtumipõ hine kohtupraktika. Regulatsioon on viimase kü mnendi jooksul oluliselt arenenud ning vastutustundliku laenamise põ himõ tte sisustamine on toimunud jä rk-jä rgult nii jä relevalve- kui ka kohtupraktika kaudu. Kehtiv regulatsioon nä eb ette, et krediidiandja peab enne krediidi andmist hindama tarbija krediidivõ imelisust, kuid ei sä testa selleks ü htset metoodikat ega standardit. Vastupidi – regulatsioon jä tab krediidivõ imelisuse hindamise metoodika kujundamise paljuski krediidi- andjale, lä htudes proportsionaalsuse põ himõ ttest ning konkreetse krediiditoote riskidest ja tingimustest. Eelnevat on silmas peetud ka uues tarbijakrediidi direktiivis (2023/2225). MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 3 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 13. mä rts 2026 Nimelt ollakse Eestis hetkel ü le võ tmas uut tarbijakrediidi direktiivi (2023/2225), mille raames on muuhulgas vajalik võ tta ü le ka direktiivi artikkel 13 lõige 3, mis sisustab krediidi- võimelisuse hindamise proportsionaalsuse põhimõtte. Toodu raames on tarbijakrediidi direktiivi ü levõ tmise eelnõ uga tehtud ettepanek muuta muuhulgas VOS § 4034 lõ iget 2, millega sä testatakse, et krediidiandja peab krediidivõ imelisuse hindamisel arvesse võ tma kõ iki asjaolusid, mis võ ivad mõ jutada tarbija võ imet krediiti tagasi maksta, ning mä ä rama hindamistoimingute ulatuse vastavalt lepingu tingimustele, olemasolevatele andmetele, kohustuse suurusele ja krediidist tulenevatele riskidele. Seega on seaduses selgesõ naliselt kinnitatud riskipõhine ja proportsionaalne lähenemine, millest tulenevalt tõ usetub kü simus, kuidas oleks ü leü ldse võ imalik tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõ uete osas standardiseeritud lahenduse loomine. Kui kohtumenetluses asutakse aga eeldama ü htset standardit, mille alusel hinnata kõ iki krediidilepinguid ü htedel alustel (sh ilma riskipõ hist ja proportsionaalset lä henemist arvestamata), siis sisuliselt tü histatakse seadusega ette nä htud metoodiline paindlikkus ning luuakse tagantjä rgi (st ajal, mil krediidisuhtes tekkinud vaidlus on jõ udnud kohtusse) ü htne hindamisstandard, mida seadus ise ette ei nä e ja millest krediidi vä ljastamisel ei lä htutud. Sellises olukorras tekib kü simus, kuidas peaks olema võ imalik tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõ udeid menetleda standardiseeritud elektroonilise menetluse kaudu, mis eeldab etteantud kontrollikriteeriume. Lisaks jä äb ebaselgeks, kas kavandatav regulatsioon hõ lmab kõ iki tarbijakrediidilepinguid, sealhulgas nä iteks eluasemelaenulepinguid, mille tagasimakse perioodid ulatuvad kuni 30 aastani ning on tagatud hü poteegiga. Kui elektrooniline menetlus hõlmab erineva iseloomuga krediiditooteid, mille puhul krediidivõ imelisuse hindamise metoodika ja riskipro iil on oluliselt erinevad, võ ib standardiseeritud elektrooniline menetlus osutuda praktikas eelduslikult raskesti rakendatavaks. Tuleb arvestada, et elektroonilise menetluse toimimine sõ ltub suurel mä ä ral sü steemis kasutatavatest kontrollikriteeriumitest. Kui need kriteeriumid ei arvesta piisavalt tarbijakrediidi regulatsiooni ja krediidiandjate praktika eripä rasid, võ ib tekkida olukord, kus tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõ udeid ei ole sü steemi kaudu võ imalik menetleda menetlustehnilistel põ hjustel, mitte nõ ude sisulise põ hjendamatuse tõ ttu. Selline olukord piiraks põhjendamatult võlausaldajate ligipääsu kohtulikule kaitsele. Elektroonilise menetluse ja tõendamisega seotud probleemid Eelnõ u kohaselt toimub nõ uete esitamine e-toimiku erivormi kaudu, mis struktureerib avalduses esitatavad asjaolud etteantud vä ljade kaudu. Selline lahendus võ ib juba menetluse algfaasis kujundada kohtunikule etteantud raamistikus esitatud faktilise pildi, mis ei pruugi kajastada kõ iki konkreetse juhtumi asjaolusid ega võ imalda kohtul hinnata tõ endeid terviklikult. Lisaks ei ole seletuskirjas selgitatud, milline on kavandatava elektroonilise lahenduse tehniline arhitektuur ning kas nõ uete esitamine toimub üksnes avaliku e-toimiku erivormi kaudu või MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 4 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 13. mä rts 2026 on ette nähtud ka masinliideseline andmevahetus. Arvestades, et krediidiandjad kasutavad oma tegevuses erinevaid infosü steeme ning suur osa vajalikest andmetest on juba struktureeritud kujul olemas, on oluline, et elektrooniline lahendus võ imaldaks andmete esitamist ka masinliidese kaudu. Vastasel juhul võ ib tekkida olukord, kus tehniline lahendus suurendab menetlusega seotud halduskoormust ega tä ida eesmä rki kohtumenetlust lihtsustada ja kiirendada. Lisaks nä hakse eelnõ us ette tä iendav tõ endamiskohustus. Erinevalt TsMS § 363 lg 1 punktist 3, mille kohaselt piisab hagis asjakohaste tõendite nimetamisest neid hagile lisamata, nä hakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõ uete puhul ette kohustus esitada avaldusega kohe kõ ik avaldajal olemasolevad nõ uet kinnitavad tõ endid. Tarbijakrediidilepingud on sageli pikaajalised õ igussuhted ning asjakohased andmed võ ivad pä rineda erinevatest ajaperioodidest ja infosü steemidest. Nõ ue esitada kõ ik tõ endid juba avalduse esitamisel võ ib praktikas muuta elektroonilise menetluse kasutamise eba- proportsionaalselt keerukaks ning minna vastuollu regulatsiooni algse eesmä rgiga, milleks peaks olema kohtumenetluse kiirendamine. Samuti tekib kü simus, kuidas selline lahendus suhestub tsiviilkohtumenetluse ü ldpõ himõ ttega, mille kohaselt tuleb kohtumenetluses tõ endada ü ksnes vaidlusaluseid asjaolusid ning mille kohaselt hindab kohus tõ endeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt (vabalt ja tervikuna). Kokkuvõte Eeltoodut arvestades oleme seisukohal, et eelnõ u TsMS §-s 406¹ sä testatud elektrooniline menetlus ei ole kavandataval kujul õ iguspä rane, hindame selle praktilist rakendatavust keeruliseks ega ole veendunud, et see tä idab eelnõ uga seatud eesmä rki kohtumenetlust kiirendada. Arvestades regulatsiooni võ imalikku mõ ju tarbijakrediidi turule ning krediidiandjate võ imalusele oma nõ udeid kohtus maksma panna, teeme ettepaneku kavandatava regulatsiooni sisu ja praktilist rakendavatust tä iendavalt analü ü sida ning sidusrü hmadega lä bi arutada enne sellise ulatusliku mõ juga uue regulatsiooni (ja menetlusliigi) kehtestamist. II Seisukoht eelnõus kavandatud TsMS § 481 täiendamise kohta lõigetega 2⁴ ja 2⁵ „(2⁴) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses võib võlausaldaja nõuda üksnes tarbijale antud krediidi põhisumma tagastamist koos intressiga võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses või viivisega sama seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses, kui need ei ole suuremad varem kokkulepitud intressi- või viivisemäärast.“ Juhime tä helepanu, et lõ ike 2⁴ sõ nastuse kohaselt võ ib lisaks põhinõudele nõuda seadusjärgset intressi või viivist. Samas nä htub seletuskirjast, et maksekä su kiirmenetluses MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 5 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 13. mä rts 2026 tarbijakrediidilepingust tuleneva nõ ude korral peaks olema võ imalik nõ uda põhisummat koos seadusjärgse intressi ja viivisega. Palume tä psustada, kas tegemist on sõ nastusliku ebatä psuse võ i trü kiveaga. Viivise nä ol ei ole tegemist krediidiga seotud tasuga, vaid õ iguskaitsevahendiga kohustuse tä itmisega viivitamise korral. Seetõ ttu peab krediidiandjal sä ilima võ imalus nõ uda maksekä su kiirmenetluses nii seadusjä rgset intressi kui ka viivist. „(2⁵) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses arvestatakse kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed esimeses järjekorras põhivõla, teises järjekorras intressi ja kolmandas järjekorras viivise katteks käesoleva paragrahvi lõikes 2⁴ sätestatud ulatuses.“ Juhime tä helepanu, et kavandatav muudatus, mille kohaselt arvestatakse maksekä su kiirmenetluses kõ ik tarbija poolt tehtud maksed ü mber ning loetakse need tasutuks esmajä rjekorras põ hivõ la, teises jä rjekorras intressi ja viimasena viivise katteks, toob krediidiandjatele kaasa ebaproportsionaalsed ja õ igusselgust kahjustavad tagajä rjed. Muudatuse tulemusena luuakse maksekäsu kiirmenetluse puhul nn erirežiim, mis ei kehti väljaspool seda menetlust. See tä hendab muuhulgas, et samast võ lasuhtest tulenev nõ ue sama ajavahemiku kohta võ ib erinevates menetlustes olla erineva suurusega. Selline olukord ei ole kooskõ las õ igusselguse, sh õ iguskindluse põ himõ ttega ning ei muuda tarbija jaoks nõ ude maksma panemise võ imalustest arusaamist lihtsamaks, vaid vastupidi – raskendab seda. Meie hinnangul muudab kavandatav regulatsioon maksekä su kiirmenetluse krediidiandja jaoks ebamõ istlikuks menetlusliigiks ning toob kaasa tarbijakrediidilepingust tulenevate nõ uete liikumise maksekä su kiirmenetluse asemel hagimenetlusse, suurendades seelä bi kohtute tö ö koormust. Eeltoodust tulenevalt ei saa me nõ ustuda TsMS § 481 lõ igete 2⁴ ja 2⁵ kavandatud muudatustega. Muudatused piiravad põ hjendamatult krediidiandjate võ imalust esitada oma nõ udeid maksekä su kiirmenetluses ning ei ole kooskõ las menetlusö konoomia ega õ iguskindluse põ himõ tetega. Samuti ei ole eelnõ us ega seletuskirjas esitatud piisavat analü ü si ega põ hjendusi sellise ulatusliku regulatsioonimuudatuse vajalikkuse kohta. Jä äme siinkohal ka kõ ikide FinanceEstonia poolt varem (sh 04.08.2025 esitatud arvamuses toodud) põ hjenduste juurde ning toome allpool vä lja tä iendavad põ hjendused, miks kavandatud muudatustega ei ole võ imalik nõ ustuda: ● Esmalt leiame, et eelnõ u ja seletuskiri ei esita jä tkuvalt asjakohaseid põ hjendusi ega analü ü se, miks Eesti otsustab reguleerida maksekä su kiirmenetluses tarbijakrediidinõ udeid sedavõ rd erinevalt muust Euroopast. Tartu Ulikooli 2025. aasta analü ü si kohaselt ei ole teistes Euroopa Liidu liikmesriikides sellist lä henemist kasutatud. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 6 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 13. mä rts 2026 ● FinanceEstonia ja teised kooskõ lastajad on juhtinud varasemalt tä helepanu asjaolule, et maksekä su kiirmenetluses vaid ümberarvestuse järgse põhiosa nõudmise võimalikkus suunab krediidiandjad hagimenetlusse, mis toob lisaks suurematele kuludele kaasa ka hagiavalduste arvu plahvatusliku kasvu. See omakorda aga suurendab oluliselt kohtute tö ö koormust. Justiits- ja Digiministeeriumi põ hjendus, et: „Kohtu töökoormuse leevendamiseks tarbijakrediidiasjade lahendamisel, võetakse kasutusele IT-lahendus, mis abistab kohtunikke avalduse andmete ja vastustundliku laenamise põhimõtte kontrollimisel“ ei ole meie hinnangul eluliselt usutav ega praktiliselt teostatav. Oleme kahtleval seisukohal, et planeeritav lahendus leevendab tekkivat olukorda oluliselt, pigem vastupidi. Eriti võ ttes arvesse, et juba praegu ei ole kohtutel piisavalt ressurssi tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõ uete menetlemiseks ning neile on antud madalam prioriteetsus (vt Maakohtute 19.12.2025 pressiteadet, mille kohaselt lisati maakohtute jä rgmise aasta tö ö jaotusplaanidesse põ himõ te, mille jä rgi kõ ikidest kohtule esitatud tarbijakrediidi asjadest jagatakse kohtuniku menetlusse ü ks asi kuus). Oleme seisukohal, et koosmõ jus maksekä su kiirmenetluses tehtavate muudatusega jäetakse Eesti krediidiandjad ilma oma õiguste tõhusast kohtulikust kaitsest. Tarbijakrediidilepingutest tulenevatele nõ uetele plaanitakse kehtestatud menetluslikud piirangud, mis muudavad kohtuliku kaitse neile sisuliselt kä ttesaamatuks. Selline olukord ei ole eelduslikult kooskõ las Eesti Vabariigi põ hiseaduse §-iga 15. ● Muudatuse jä rgselt on avaldajal maksekä su kiirmenetluses sisuliselt kohustus teha VOS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus, mis on ette nähtud juhuks, kui krediidiandja on rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kavandatavad seadusemuudatus panevad aga krediidiandjad sundolukorda, mille kohaselt kohtult makskä su saamiseks peab võ lausaldaja sisuliselt aktsepteerima, et kohus ilma tä iendavaid kontrolle lä bi viimata lä htub eeldusest, et võ lausaldaja on rikkunud krediiti vä ljastades vastutustundliku laenamise põ himõ tet. ● Seletuskirjas on mä rgitud, et „Loodavad erisätted tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele maksekäsu kiirmenetluses ei takista krediidiandjal esitada tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid, mida muudatuste tõttu erimenetluses nõuda ei saa (näiteks VÕS-i §-s 1132 sätestatud sissenõudmiskulud), menetlemiseks hagimenetluses.“ Leiame, et seletuskirjas on kas pahatahtlikult võ i teadmatusest tegelikust probleemist (ehk ü mberarvestusega kaasnevast vä ga olulisest krediidiandja õ igustatud nõ udest loobumisest) mö ö da vaadatud ning esitatud nä itena marginaalne kulu VOS § 1132 sissenõ udekulude nä ol, mida on edaspidi võ imalik hagimenetluses nõ uda. Samas on ilmselge, et on ebamõ istlik nõ uda VOS § 1132 sä testatud sissenõ udmiskulusid (maksimaalses mä ä ras 65 eurot) hagimenetluses, mille puhul ainuü ksi riigilõ iv on minimaalselt 100 eurot. Ebaselgeks jä ä b, kas seadusandja hinnangul võiks tegelikult nõuda sellises olukorras hagimenetluses kõiki kõrvalnõudeid, mida maksekäsu kiirmenetluses nõuda ei saa (sealhulgas lepingus kokku lepitud intressi ja teisi kõ rvalnõ udeid). Tõ enä oliselt mitte, aga palume seadusandjal eelnevat siiski tä psustada (sh seletuskirjas selgitada). ● Eelnõ u seletuskirja kohaselt: „Muudatuste eesmärk on takistada tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraste nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses ning formaalse menetluse MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 7 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 13. mä rts 2026 kuritarvitamist. Ülemääraste nõuete esitamine maksekäsu kiirmenetluses ja maksekäsu lubatavuse kriteeriumidega manipuleerimine on praktikas osutunud probleemiks.“ Leiame, et kui muudatuse eesmä rk on takistada formaalse menetluse kuritarvitamist (milline tegevus ei saa olla kindlasti lä biv ja massiline), siis on valitud vahend, millega krediidiandjad on sunnitud loobuma väga suurest osast oma nõudest, täiesti ebaproportsionaalne ning ebasobiv. Kui muudatuse tegelik põ hjus on vastutustundliku laenuandmise analü ü simise probleem (mida varasemalt on vä lja toodud), siis tuleks see ka seletuskirjas selgelt ja põ hjendatult vä lja tuua. ● 2025. aastal Tartu Ulikooli õ igusteaduskonna (Piia Kalamees, Karin Sein, Kalev Saare) koostatud „Euroopa Liidu liikmesriikide maksekä sumenetluse regulatsiooni ning Euroopa Kohtu praktika analü ü si“ kohaselt oleks võ imalik lahendada vastutustundliku laenamise põ himõ tte hindamisega seotud kü simused maksekä su kiirmenetluses tarbija vastuvä ite esitamise regulatsiooni tä iendamise kaudu. Analü ü si kohaselt ei tulene Euroopa Kohtu praktikast, et kohus peaks tüüptingimuste ebaõiglust või krediidivõimelisuse kontrolli nõuetekohasust alati hindama enne maksekäsu tegemist. Piisab sellest, kui tarbijal on tegelik ja tõ hus võ imalus esitada vastuvä ide. Analü ü si kokkuvõ ttes tuuakse vä lja: „2. Euroopa Kohtu praktikast ei tulene, et kohus peab tüüptingimuste ebaõiglust ja tarbija krediidivõimelisuse kontrollimise nõuetekohasust hindama alati enne maksekäsu tegemist. Euroopa Kohtu standardite täitmiseks piisab, kui kohus saab tüüptingimuste ebaõiglust (ja krediidi- võimelisuse kontrolli nõuetekohasust) hinnata pärast seda, kui tarbija on makseettepanekule esitanud vastuväite. See kehtib siiski eeldusel, et vastuväite esitamise regulatsioon vastab alljärgnevatele p-s 3 kirjeldatud tingimustele. 3. Makseettepanekule vastuväite esitamise võimalus ei tohi olla tarbija jaoks liigselt koormav ja heidutada teda vastuväidet esitamast. Vastuväite esitamise regulatsioon on Euroopa Kohtu hinnangul tarbija jaoks liigselt koormav, kui vastuväite esitamise reeglite tõttu esineb arvestatav risk, et tarbija ei esita vastuväidet a) liiga lühikese tähtaja, b) kaasnevate kulude tõttu või c) põhjusel, et talle pole tehtud teatavaks kogu infot, mis on vajalik tema õiguste kindlakstegemiseks. Kui riigisisene makseettepanekule vastuväite esitamise kord ei vasta Euroopa Kohtu standardile, st selle korra tõttu esineb arvestatav oht, et tarbija ei esita vastuväidet, siis peab kohus saama tüüptingimuse võimalikku ebaõiglust kontrollida kas a) maksekäsumenetluse enda raames (st enne maksekäsu tegemist) või b) maksekäsu täitmisel. 4. Eesti kehtiv makseettepanekule vastuväite esitamise regulatsioon Euroopa Kohtu standardile ei vasta, sest vastuväite esitamise aeg on liiga lühike ning vastuväite blanketil tarbijale antav informatsioon jätab mulje, et ta peab vastuväites esitama ka vastuväite õiguslikud põhjendused (vt selle kohta lähemalt 2.2.1.4.). Järelikult peab Eesti menetlusõigus de lege lata võimaldama kohtul tüüptingimuse võimalikku ebaõiglust ex of icio kontrollida kas a) maksekäsu kiirmenetluse enda raames (enne maksekäsu tegemist) või b) maksekäsu täitmisel. Vt selle kohta lähemalt allpool p-d 9-11. [… ] MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 8 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 13. mä rts 2026 7. […] Kuna maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamise regulatsioon ei vasta hetkel neile nõuetele, tuleb seda muuta nii, et tarbijal oleks vastuväite esitamiseks senisest oluliselt pikem aeg ning tarbijale antaks selge informatsioon, et vastuväitele ei ole vajalik lisada õiguslikke põhjendusi. 11. Kehtivaid TsMS norme on võimalik tõlgendada selliselt, et saavutatakse tüüptingimuste ja tarbijakrediidi direktiiviga taotletavad eesmärgid. Selleks on vaja, et kohtunikuabid annaksid tarbijalepinguid puudutavate asjade sisulise otsustamise üle kohtunikele vastavalt TsMS § 595 lg-le 2. Seejärel on kohtunikul kohustus tüüptingimuste võimalikku ebaõiglust või krediidivõimelisuse kontrolli nõuetekohasust hinnata ning jätta vajadusel maksekäsk tegemata. Et kohtunikul oleks võimalik sisuline hindamine läbi viia, tuleb TsMS § 477 lg 7 lauset 2 tõlgendada selliselt, et kohtunik saaks selle alusel nõuda avaldajalt nõude aluseks olevaid tüüptingimusi sisaldava lepingu või krediidivõimelisuse hindamist kajastava informatsiooni esitamist. Vajadust sel viisil tõlgendamise järele aitaks vältida see, kui makseettepanekule vastuväite esitamise korda muudetaks nii nagu kirjeldatud kokkuvõtte punktis 7.“ Eeltoodust tulenevalt jä ä b arusaamatuks miks ei ole kaalutud ega analüüsitud lahendust muuta maksekäsu kiirmenetluses tarbija jaoks vastuväite esitamine senisest selgemaks, mis oleks kõ iki osapooli tunduvalt vä hem koormav lahendus. Selle asemel on jä etud krediidiandjad ilma võimalusest esitada kogu põhjendatud nõude osas nõue maksekäsu kiirmenetluses. Kokkuvõte FinanceEstonia on seda mä rkinud juba ka oma 04.08.2025 arvamuses, et: „Kokkuvõtteks soovitame seadusandjal tasakaalustada tarbijakaitse ja menetlusökonoomia huvid. Enne nii radikaalse muudatuse vastuvõtmist tuleks põhjalikult hinnata selle mõju kohtusüsteemile tervikuna ning kaaluda, kas on olemas alternatiivseid lahendusi, mis saavutaksid sama eesmärgi väiksemate negatiivsete kõrvalmõjudega. Samas tuleb läbi analüüsida muudatuste tegelikud mõjud tarbijatele, aga ka võlausaldajatele.“ Sellele ettepanekule ei ole seni antud sisulist vastust, samuti ei ole esitatud ei kohtumenetluse kiirendamise eelnõ us ega seletuskirjas mõ jude analü ü si ega kaalutud erinevaid alternatiive. Juhime tä helepanu, et alternatiivne lahendus on Tartu Ulikooli 2025. a analü ü si kohaselt olemas – maksekä su kiirmenetluses tarbija vastuvä idete esitamise võ imaluste tä iendamine, mida ei ole aga eelnõ u seletuskirjas isegi mitte mainitud. III Seisukoht eelnõus kavandatud TsMS § 482 lõigete 1¹ ja 1² kohta (maksekäsu kiirmenetluse avaldus) Eelnõ u kohaselt tä iendatakse TsMS § 482 lõ igetega 1¹ ja 1², millega nä hakse ette tä iendavad nõ uded maksekä su kiirmenetluse avalduse sisule tarbijakrediidilepingust tuleneva nõ ude puhul. Lõ ike 1¹ kohaselt tuleb juhul, kui maksekä su kiirmenetluse avaldus on esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõ ude kohta, see avalduses mä rkida. Samuti tuleb esitada MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 9 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 13. mä rts 2026 ü ksikasjalik ü levaade krediidi kasutusse võ tmisest ja lepingujä rgsetest maksetest ning võ rdlev arvutus kõ igi tarbija maksete kohta põ hivõ la, intressi ja viivise katteks. Avaldusele tuleb lisada nõ ude aluseks olev leping koos maksegraa ikuga ning avalduses tuleb mä rkida krediidi kulukuse mä är. Lõ ike 1² kohaselt võ ib kohus teha avaldajale ettepaneku esitada tä iendavaid tõ endeid. Kuigi eelnõ u tä psustab tarbijakrediidinõ uete esitamise tingimusi ja kohtule esitatavate andmete ulatust, ei kä sitle eelnõ u ega seletuskiri kü simust, millistel alustel loetakse tarbijakrediidi- lepingust tulenev nõ ue maksekä su kiirmenetluses sissenõ utavaks. Praktikas on just nõ ude sissenõ utavuse tuvastamine osutunud ü heks peamiseks takistuseks maksekä su kiirmenetluse kasutamisel. Praktikas esineb olukordi, kus maksekä su kiirmenetluse avaldused jä etakse rahuldamata põ hjendusel, et nõ ue ei ole sissenõ utav, kuigi avaldusele on lisatud krediidilepingu ü lesü tlemise teade. Sellistel juhtudel ei arvesta maksekä su osakond nõ ude sissenõ utavuse hindamisel krediidilepingu ü lesü tlemise fakti, vaid kontrollib avalduses esitatud ü mberarvestust, mis on esitatud lä htudes VOS § 403⁴ lõ ikest 7. Selline lä henemine lä htub eeldusest, et krediidileping kehtib jä tkuvalt ning kohustuse tä itmine toimub maksegraa iku alusel kuni lepingu lõ pptä htpä evani. Seejuures jä etakse arvestamata asjaolu, et krediidilepingu ü lesü tlemisel muutub kogu krediidijääk sissenõutavaks. Kirjeldatud lä henemine tekitab ebaselgust maksekä su kiirmenetluse kasutamise võ imalikkuse osas ning võ ib viia olukorrani, kus üles öeldud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid ei ole võimalik maksekäsu kiirmenetluses menetleda, kuigi seadus peaks seda justkui võ imaldama. Oluline on rõ hutada, et maksekä su kiirmenetluse olemusest tulenevalt ei ole tegemist menetlusega, milles kohus peaks sisuliselt hindama krediidilepingu ü lesü tlemise materiaal- õ iguslikku põ hjendatust. Selline kontroll eeldaks sisulist tõ endite hindamist ning on omane hagimenetlusele. Maksekä su kiirmenetluses peaks kohus piirduma formaalse kontrolliga, kas avaldaja on esitanud dokumendid, millest nä htub nõ ude sissenõ utavaks muutumine. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku tä iendada TsMS § 482 sä tteid selliselt, et seaduses sä testataks selgesõ naliselt, et juhul kui tarbijakrediidileping on ü les ö eldud, lisatakse maksekä su kiirmenetluse avaldusele krediidilepingu ü lesü tlemise teade ning selle esitamisel loetakse krediidilepingust tulenev nõ ue maksekä su kiirmenetluses sissenõ utavaks tä ies ulatuses. Selline tä psustus aitaks tagada õ igusselgust ja ü htset kohtupraktikat ning võ imaldaks maksekä su kiirmenetlust kasutada tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõ uete puhul viisil, mis on kooskõ las menetluse eesmä rgiga. Lisaks jä äb ebaselgeks, mida peetakse kä esolevas sä ttes silmas mõ iste „võ rdlev arvutus“ all. Seletuskirja põ hjal võ ib jä reldada, et selle all peetakse silmas ü mberarvestust. Seletuskirjas on mä rgitud, et juhul kui võ lgnik on teinud tagasimakseid, tuleb lisada andmed kõ igi tehtud maksete kohta koos maksete kuupä evade ja summadega ning kui lepingus on ette nä htud muid tasusid võ i seaduses sä testatust kõ rgem intress, tuleb lisada ü mberarvestus, st uuesti mä ä ratud MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 10 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 13. mä rts 2026 tagasimaksed pä rast intressimä ä ra ja muude kulude vä hendamist. Selguse tagamiseks oleks vajalik tä psustada, mida mõ iste „võ rdlev arvutus“ kä esolevas sä ttes tä pselt tä hendab. Samuti jä äb ebaselgeks seletuskirjas kirjeldatud olukord, mille kohaselt juhul, „kui leping ei ole lõ ppenud, tuleb esitada uuesti mä äratud tagasimaksed“. Selline lä henemine võ ib praktikas tä hendada olukorda, kus ümberarvestuse tegemisel lähtutakse eeldusest, justkui oleks krediidiandja rikkunud võlaõigusseadusest tulenevaid kohustusi. Kordame juba varem ö eldut, et sellise eelduse automaatne rakendamine ei ole põ hjendatud, kuna vastutustundliku laenamise põ himõ tte rikkumise tuvastamine eeldab sisulist hindamist ning ei saa toimuda pelgalt maksekä su kiirmenetluse avalduse esitamise faktist lä htuvalt. Selline rikkumise eeldamine ei ole olnud Euroopa Liidu ega Eesti õ iguse mõ tteks, ka ei tulene see Euroopa Kohtu praktikast. Samuti jä äb arusaamatuks seletuskirjas viidatud nõ ue esitada „detailne ü levaade krediidi kasutusse võ tmisest“, kuna see ei ole piisavalt selgelt mä äratletud. Selguse tagamiseks oleks vajalik tä psustada, milliseid andmeid selle all silmas peetakse ning millises vormis need kohtule esitada tuleb. Ilma tä psustamata võ ib tekkida olukord, kus avaldajad ja kohtud tõ lgendavad nõ ude sisu erinevalt, mis omakorda võ ib viia ebaü htlase kohtupraktika kujunemiseni. Kokkuvõte Teeme ettepaneku tä iendada TsMS § 482 sä tteid arvestades eeltoodud põ hjendusi. IV Seisukoht eelnõus kavandatud TsMS § 484¹ täiendamise kohta lõikega 4 Eelnõ u kohaselt tä iendatakse TsMS § 484¹ lõ ikega 4 jä rgmises sõ nastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele. Kui sellise nõude puhul on maksekäsu tegemise eeldused täidetud vaid osa nõuete või nõude osa suhtes, jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse tervikuna rahuldamata.“ Planeeritav muudatus ei ole põ hjendatud. Muudatus on vastuolus menetlusö konoomia põ himõ ttega ega aita kaasa kohtumenetluse kiirendamisele, vaid vastupidi, võ ib seda aeglustada ning suurendada kohtute tö ö koormust. Arvestades kohtute suurt tö ö koormust, ei ole põ hjendatud lahendus, mille kohaselt jä etakse maksekä su kiirmenetluse avaldus tervikuna rahuldamata ka juhul, kui maksekä su tegemise eeldused on tä idetud ü ksnes osa nõ uete võ i osa nõ ude suhtes. Olukorras, kus maksekä su kiirmenetluse avaldus jä etakse tervikuna rahuldamata, esitab hageja sama nõ ude hagimenetluses. See tä hendab, et kohus peab sama nõ udega seotud asjaolusid sisuliselt hindama uuesti. Kui aga maksekä su osakond teeks maksekä su vä hemalt selles ulatuses, milles eeldused on tä idetud, ei pruugi võ lausaldaja pidada vajalikuks rahuldamata jä ä nud osas hagimenetlusse pö ö rduda, mis vä hendaks eelduslikult ka kohtute tö ö koormust. Lisaks ei ole põ hjendatud tarbijakrediidilepingust tulenevate nõ uete selline eba- proportsionaalselt erinev kohtlemine võ rreldes teiste tarbijalepingutest tulenevate nõ uetega (nt MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 11 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 13. mä rts 2026 tarbijatö ö võ tt võ i tarbijale mü ü k). Sisuliselt piiratakse krediidiandja õ igust ettevõ tlusele ja oma õ iguste kohtulikule kaitsele. Selline olukord ei ole eelduslikult kooskõ las Eesti Vabariigi põ hiseaduse §-iga 15. Kokkuvõte FinanceEstonia vä ljendab oma muret, et kavandatavad muudatused ei ole sisuliselt piisavalt lä bi mõ eldud, nende mõ ju ei ole tervikuna analü ü situd ja nende praktiline tä idetavus on vä ga keeruline. Soovime tagada vastutustundliku ja õ iguspä raselt toimiva Eesti tarbijakrediidituru, mistõ ttu palume ü laltoodud tagasiside ja ettepanekutega eelnõ u menetlemisel arvestada. FinanceEstonia toetab ka oma liikme Julianus Inkasso OU poolt eraldiseisvalt 11.03.2026 eelnõ u osas antud tagasisides toodud seisukohti (vt lisa 2). Lugupidamisega Kaarel Ots FinanceEstonia juhatuse esimees Martin Lä nts FinanceEstonia krediidiandjate- ja vahendajate tö ö grupi juht Anu Mü ü rsepp FinanceEstonia tegevjuht Lisa 1 – FinanceEstonia 04.08.2025 arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõ ule Lisa 2 - Julianus Inkasso OU poolt 11.03.2026 eelnõ u osas antud tagasiside MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 12 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 6. märts 2026 Jus$its- ja digiministeerium Rahandusministeerium Finantsinspektsioon Õiguskantsler FinanceEstonia pöördumine seoses kohtute seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega Jus$its- ja Digiministeerium saa$s 03.03.2026 kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Ees$ Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Ees$ Advokatuurile, Ees$ Kohtunike Ühingule, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale kohtute seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu. Kooskõlastus ja arvamused palu$ esitada hiljemalt 06.03.2026.a. Eelnõus tuuakse välja, et tulenevalt EL-i ja Ees$ kohtuprak$ka arengust on vajalik täpsustada tarbijakrediidi ja maksekäsumenetluse reegleid – et paremini kaitsta inimeste õigusi tarbijakrediidi asjades, väl$da tarbijakrediidiasjade kuhjumist maksekäsu kiirmenetluses ja ka hagimenetluses. Seletuskiri märgib, et kohtunike tähelepanekute kohaselt on maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidi- lepingust tulenevad nõuded paljudel juhtudel erinenud nõuetest, mis jõuavad kohtu eNe hagimenetluses. Muu hulgas on maksekäsu kiirmenetluses süstemaa$liselt esitatud suuremaid nõudeid, intressimäärad on $h$ juhuslikud, miNe lepingujärgsed või viivisemäär esitatakse kolmekordse määrana, miNe suuruses, milles lepingus kokku lepi$. Eelnõuga tahetakse tagada, et tarbijatelt ei nõutaks maksekäsu kiirmenetluses ülemääraseid summasid ning et laenuandjad järgiksid enne lepingu sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna maksekäsu kiirmenetlus ja sellega seotud muudatused mõjutavad oluliselt Ees$ krediiditurgu, siis meie nägemusel oleks oluline eelnõu sisendi andmisel ka Ees$s tegutsevate ﬁnantsektori eNevõtete tagasiside (sh krediidiasutused, krediidiandjad, inkassoeNevõNed jms.). Ees$ ﬁnantssektori eNevõNeid siduv katusorganisatsioon MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 1 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 6. märts 2026 MTÜ FinanceEstonia palub võimalust anda oma sisend hiljemalt 13.03.26. Kuna FinanceEstoniat ei ole varasemalt tagasiside andjate hulka nimetatud ning tagasiside aeg on äärmiselt lühike (alla 3 tööpäeva), siis peab FinanceEstonia ka 13.03.26 tähtaega mõistlikuks. FinanceEstonia on Ees$ ﬁnantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Ees$ ﬁnantssektori arengut, innovatsiooni ja ﬁnantsteenuste ekspor$. Seisame selle eest, et Ees$sse tekiks uusi ﬁnantsvaldkonna eNevõNeid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökoh$ ning kohalik kapitaliturg pakuks Ees$ eNevõtetele täiendavaid ﬁnantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 ﬁnantssektoris tegutsevat eNevõtet. Lugupidamisega Kaarel Ots FinanceEstonia juhatuse esimees Mar$n Länts FinanceEstonia krediidiandjate töögrupijuht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 2 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 FinanceEstonia arvamus Tsiviilkohtumenetluse seadus5ku jt seaduste muutmise eelnõule FinanceEstonia on Ees, ﬁnantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Ees, ﬁnantssektori arengut, innovatsiooni ja ﬁnantsteenuste ekspor,. Seisame selle eest, et Ees,sse tekiks uusi ﬁnantsvaldkonna e<evõ<eid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökoh, ning kohalik kapitaliturg pakuks Ees, e<evõtetele täiendavaid ﬁnantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 ﬁnantssektoris tegutsevat e<evõtet. Allpool toodud Tsiviilkohtumenetluse seadus,ku ja teiste seaduste muutmise eelnõud (edaspidi: eelnõu) puudutava tagasiside ja e<epanekutega soovime aidata kaasa vastutustundlikule laenamisele ja seeläbi nii tarbijate turvatunde kasvule kui ka Ees, majanduse arengule. FinanceEstonia rõhutab, et toetab iga4 eesmärki suurendada tsiviilkohtumenetluse efek4ivsust ja tagada tarbijate kaitse, kuid leiab, et mitmed kavandatavad muudatused neid eesmärke paraku ei toeta, ega ole kooskõlas õiguskindluse, menetlusökonoomia ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Alljärgnevalt esitame arvamuse, mis põhineb tagasisidet andnud FinanceEstonia liikmete enamuse ühtsetel seisukohtadel ja mis on liigendatud järgmiselt: A. üldised seisukohad eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärgi ja tagajärgede osas; B. seisukohad eelnõu 9 peamise muudatuse ploki osas, mille suhtes tagasisidet küsi,; C. seisukohad konkreetsete eelnõu sätete sõnastuse osas, mida kavandatakse. A. Üldised seisukohad eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärgi ja tagajärgede osas Eelnõu seletuskiri toob peamise mo,ivina esile kohtute töökoormuse vähendamise ning kohtumenetluste tõhustamise ja kiirendamise vajaduse, sest tsiviilasjade arv ja menetlusajad on kasvanud, koormates kohtunikke üle. Seega on seadusandja taotlus op,meerida menetlusi viisil, mis hoiaks ära kohtute ülekoormust ja pikalevenivaid vaidlusi. Tarbijakrediidinõuete osas rõhutatakse ka tarbijakaitse tugevdamist – seletuskiri märgib, et muudatuste eesmärk on takistada tarbijakrediidilepingute alusel ülemääraste (liigselt kõrgeid intresse või tasusid hõlmavate) nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses ning väl,da formaalse menetluse kuritarvitamist võlausaldajate poolt. Eelnimetatud eesmärgid on kahtlemata legi,imsed, kuid eelnõuga kavandatu tegelik mõju osutub FinanceEstonia hinnangul nimetatud eesmärkidele hoopis vastupidiseks. Esmalt, kohtute töökoormuse vähendamise asemel toob muudatus eelduslikult kaasa hoopis kohtute töökoormuse kasvu. Põhjus on prak,line: kui krediidiandjad ei saa enam maksekäsu kiirmenetluses lepingust tulenevaid intresse ja viiviseid nõuda, puudub neil mo,vatsioon üldse kiirmenetluse teed kasutada. Seletuskiri eeldab küll, et edaspidi esitataks maksekäsu avaldusi "kaalutletumalt ja kvaliteetsemalt", kuid tegelikkuses viib piirang kõigi eelduste kohaselt selleni, et krediidiandjad pöörduvad pigem hagimenetluse poole, kus saab kogu nõude (sh lepingulised intressid ja tasud) täies mahus läbi vaielda. Hagimenetlus on aga oluliselt ajakulukam ja töömahukam nii kohtule kui ka menetluse pooltele, sh tarbijale. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 1 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 Sta,s,ka kinnitab, et ainuüksi 2024. aastal esita, Ees, kohtutele ligi 20 000 maksekäsu avaldust tarbijakrediidi asjades, samas kui hagimenetluses lahenda, samal ajal vaid 2669 tarbijakrediidi hagi. Kui isegi pool sellest maksekäsu mahust (ca 10 000 asja aastas) suunata hagimenetlusse, kasvaks tarbijakrediidihagide arv umbes 15 000-ni aastas – see on mitu korda üle kohtute senise võime asju lahendada. Seletuskirja eesmärgile (kohtute töökoormuse vähendamine) mõjuks see katastrooﬁliselt: üle 12 000 asja jääks igal aastal lahendamata, ning juba ühe aasta lisakoormuse likvideerimine võtaks kohtutel üle viie aasta. Selline olukord pikendaks menetlusaegu järsult ja oluliselt ning on vastuolus eesmärgiga menetlusi kiirendada. Prak,kas on juba muudatuste ootuses analoogseid suundumusi näha. Nimelt on kohtud 2025. aasta maist alates osaliselt rakendanud eelnõus kavandatuga sarnaseid põhimõ<eid, mistõ<u on maksekäsu kiirmenetluse avalduste arv tarbijakrediidiasjades märkimisväärselt vähenenud, koha, peaaegu nullini. Krediidiandjad esitavad nõudeid nüüd peamiselt hagimenetluses, mis tähendab paratamatult kohtunike töökoormuse kasvu. See areng ei täida kuidagi seadusandja kavatsust jagada vaidlused lihtsamate (maksekäsk) ja keerukamate (hagi) menetluste vahel – vastupidi, koormus koondub hagimenetlusse ning kiirmenetluse vormiline olemasolu kaotab tarbijakrediidvaidlustes oma mõ<e. Ka tarbijate endi seisukohast pole mõju üheselt posi,ivne. Tarbijakaitse tugevdamine eeldaks, et tarbija saab oma vaidluse lahendatud kiiremini ja õiglasemalt. Kavandatud muudatus aga pikendab tarbijakrediidi vaidluste lahendamist – kui vaidlus läheb hagimenetlusse, võib lõpliku lahendini kuluda aastaid, võrreldes maksekäsu menetluse mõne kuuga. Nii pikk aeg tähendab, et kui vaidlus lahendatakse tarbija kahjuks, siis tarbija jaoks kuhjuvad vahepeal ka viivised (isegi kui need on seadusjärgsed) ning menetluskulud. Hagimenetluses tuleb tasuda kõrgem riigilõiv ning ,h, tuleb võlgnikul lõpuks hüvitada ka vastaspoole õigusabikulud, mis maksekäsu kiirmenetluses on üldjuhul väiksemad või puuduvad. Seega võib võlgnik lõpptulemusena sa<uda veel ebasoodsamasse olukorda – ta maksab küll ehk madalamat intressi, ent kokkuvõ<es suurema kogusumma (pika viiviseaja, kohtukulude jms tõ<u). Seletuskirja rõhutatud tarbijakaitse eesmärk tõenäoliselt ei realiseeru, kuivõrd tarbija jaoks muutub vaidluse lahendamine hoopis aeglasemaks ja seega ka kulukamaks. Praegune maksekäsu kiirmenetluse süsteem on loodud eesmärgiga lahendada väikesed ja selged rahalised nõuded kohtuniku minimaalse ajakuluga. Kui see tee krediidiandjatele sisuliselt suletakse, liiguvad nõuded hagimenetlusse, mis nõuab kohtult iga juhtumi sisulist läbivaatamist. Nagu eelpool toodud arvud näitavad, puuduvad kohtutel sellise juhtumite arvu käsitlemiseks vastavd ressursid. Tulemuseks pole mi<e ainult üksikute asjade venimine, vaid süsteemne menetluste venimine. See on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadus,ku (TsMS) üldise mõ<ega, mille kohaselt peab kohus asja lahendama kiires4 ja võimalikult väheste kuludega (nt TsMS § 2 rõhutab menetluse kiiret ja õiglast läbiviimist). Eelnõuga kaasnev hagimenetluste tulv ohustab seda põhimõtet otseselt. Toome välja, et maksekäsu kiirmenetlus kaitseb võlgniku õigusi juba praegu üsna tõhusalt, kui tarbijast võlgnik oma õigusi kaitsta soovib – võlgnikul on väga lihtne menetlus peatada, esitades kasvõi põhistamata vastuväide, ning edasine arutamine toimub juba hagimenetluses. Seletuskiri ise tunnistab, et maksekäsu kiirmenetluses on võlgniku kaitsemehhanismid olemas (võlgnik ei pea isegi detailset vastuväidet esitama – piisab mi<enõustumise märkimisest, et maksekäsk ei muutuks jõustunuks). Seletuskirjast ei nähtu aga, miks need olemasolevad meetmed tarbijakrediidi juhtumite puhul ebapiisavad on. Kui probleemiks on näiteks tarbijate vähene teadlikkus oma vastuväite esitamise õigusest, võiks riik keskenduda võlgnike teavitamisele või lihtsustada vastuväite esitamist veelgi – mi<e aga sisuliselt kaotada maksekäsu kiirmenetluse võimalus tarbijakrediidivaidlustes (mida MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 2 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 kavandatavad muudatused sisuliselt kaasa toovad). Samu, on maksekäsu kiirmenetluse üks suur eelis see, et ühtegi maksekäsku ei tehta ilma maksee<epanekut võlgnikule kä<etoimetamata ja temalt seisukohta küsimata (avalikku kuulutamist tarbijakrediidi võlgade korral kasutada ei saa). See tähendab, et nn "tagaseljaotsust” maksekäsu kiirmenetluses teha ei saa – võlgnik kas nõustub vaikides või reageerib. Oleme seisukohal, et kavandatavad muudatused hakkavad moonutama võlasuhete osaliste käitumismudeleid. Eelnõuga tekib olukord, kus kohtueelses ja kohtulikus menetluses keh4vad samale võlasuhtele erinevad reeglid. Kui võlausaldaja tegutseb kohtuväliselt või inkassomenetluses, saab ta lepingu alusel nõuda intresse/viiviseid täies mahus (kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 regulatsiooniga). Kui aga seesama võlg jõuab kohtusse maksekäsuna, kärbitakse nõuet automaatselt. Kui võlgnik teab, et viivitamine ei too talle kaasa suurt viivise- ega intressikoormat (sest lepingulist viivist maksekäsu kiirmenetluses niikuinii sisse nõuda ei saa, kui see ületab seadusjärgset viivisemäära), võib tal tekkida mo4vatsioon võlgade tasumisega viivitada. Praegu distsiplineerib kõrgem viivisemäär võlgnikku oma kohustusi täitma – ta teab, et iga viivitatud päevaga kasvab võlg. Kui aga viivitusintress on piiratud seadusjärgse (suhteliselt madala) määraga, on pikaajaline viivitus võlgnikule rahaliselt soodsam kui tänaste lepinguliste viiviste korral. Niiviisi kujundatakse süsteem, mis sisuliselt soosib kohustuste rikkumist ja laenu mi<eõigeaegset tagastamist, isegi "premeerib" võlgnikku maksete edasilükkamise eest. See on ebaõiglane mi<e ainult võlausaldajate suhtes, vaid ka nende tarbijate suhtes, kes oma kohustusi korralikult täidavad. Kui märkimisväärne hulk laenusaajaid hakkab viivitama, püüdes soodsamat kohtulikku lahendust saada, võib see kahjustada üldist maksekultuuri ja õõnestada laenulepingute siduvust. Kokkuvõ<es vähendab see laenuvõtjate isiklikku vastutust ja võib soodustada kergekäelist laenuvõtmist, teadmises, et hilisem mi<etasumine on leebemate tagajärgedega. Samu, näeme, et eelnõu sunnib krediidiandjaid prak,kas iga maksekäsu avalduse juures kohaldama iseendale ”sanktsiooni” (eelnõu muudatuste punkt 1), mis on mõeldud vastutustundliku laenamise põhimõ@e rikkumise puhuks. Nimelt, VÕS-ist ja teistest normidest (nt Krediidiandjate ja -vahendajate seadusest (KAVS)) tuleneb, et kui laenuandja on tarbijale laenu andes rikkunud kohustust kontrollida tarbija krediidivõimet, siis ei tohi ta tarbijalt nõuda lepingulist intressi ega muid tasusid – tarbija peab tasuma vaid põhiosa ja seadusjärgse intressi. See on karistusmehhanism, mis ak,veerub konkreetse rikkumise tuvastamisel. Eelnõu muudatus pöörab selle loogika ümber: kiirmenetluses tohib ainult sellise vähendatud nõude esitada, sõltumata sellest, kas krediidiandja tegelikult midagi vales, tegi. Nagu on märgitud, eeldab maksekäsu saamine edaspidi ümberarvutust (põhiosa kasuks) kõigil juhtudel. Seega lähtub kiirmenetlus automaatselt eeldusest, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Selline üldistus pole õigustatud ega õiglane võlausaldajate suhtes – põhimõ<eliselt on nad "juba eos süüdi ja rikkumises" ilma konkreetset olukorda uurimata ning süüd ja rikkumist tuvastamata. Isegi kui laenuandja hindas korrektselt laenusaaja maksevõimet ja leping on õiguspärane, ei saa ta kiirmenetluses lepingujärgseid intresse nõuda. See riivab tugevalt lepinguvabadust ja võlausaldajate õiguspärast ootust, et keh,vat lepingut austatakse ja see kuulub täitmisele. Proportsionaalsuse põhimõ@e valguses on küsitav, kas selline kõikehõlmav ja karistusliku iseloomuga meede on põhjendatud ja väl,matult vajalik tarbijakaitse eesmärgi saavutamiseks või on olemas kohasemaid ja leebemaid vahendeid. Seega oleme seisukohal, et eelnõuga planeeritav muudatus sisuliselt nullib maksekäsu kiirmenetluse mõ@e tarbijakrediidi vaidlustes. Kui kiirmenetlusest kaob senine eelis – kiire lahend väiksemate kuludega – siis ei ole võlausaldajal seda põhjust kasutada. Eelnõuga on juba pikendatud MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 3 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 menetlustähtaegu (nt maksee<epaneku tähtaega pikenda, 15 päevalt 20 päevale) ja seatud lisakohustusi (tõendite lisamine, nõude ümberarvutamine) nii, et kiirmenetlus läheneb ajaliselt ja sisuliselt hagimenetlusele. Samal ajal tuleb selles võlausaldaja nõuet oluliselt vähendada – võlausaldaja peab loobuma osast nõudest juba eos. Kui võlgnik esitab vastuväite, liigub asi ikkagi hagimenetlusse, kuid ebaselge on, kas seal saab võlausaldaja oma täisnõude taastada või on ta seotud maksekäsus esitatud väiksema nõudega. Igal juhul on selge, et maksekäsu menetlus pole enam tõhus alterna4iv. Juba praegu on näha, et võlausaldajad seda menetlust enam kasutada ei soovi. See aga tähendab, et kogu 2009. aastal loodud maksekäsu süsteem kaotab suure osa oma funktsioonist lihtsustada ja kiirendada väiksemate võlgade sissenõudmist. Avalduste arv on dras,liselt langenud, mis viitab, et süsteemi senine eesmärk – pakkuda kuluefek,ivset lahendust – enam ei toimi. Seega ei saa nõustuda seletuskirjas esitatud väitega, justkui säiliks maksekäsu eelis võlausaldaja jaoks lahendi kiiruses ja madalas kulus. Tegelikkuses, arvestades eelnõuga kaasnevaid piiranguid ja riske, on hagimenetlus muutumas krediidiandja jaoks primaarseks valikuks, mis (nagu juba öeldud) omakorda suurendab kohtute koormust ja menetluskulusid. Toome ka välja, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) prak,ka ja CEPEJ standardite valguses tuleb tarbijakrediidilepingutest tulenevaid vaidlusi käsitleda lihtsate rahaliste kohustustena, mille puhul peab menetlus olema kiire ja tõhus. EIK on korduvalt rõhutanud, et riigil on kohustus korraldada kohtusüsteem nii, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul, ning kohtute ülekoormus ei vabanda viivitusi (Kudla v. Poland, no. 30210/96, p. 130). Lisaks on EIK leidnud, et menetluse kestust hinnatakse ka selle järgi, kui oluline on vaidlus menetlusosalistele, näiteks majanduslikult olulised vaidlused, mis mõjutavad otseselt isiku elatusvahendeid või varalist seisu, nõuavad kiiremat lahendamist (Frydlender v. France, no. 30979/96, p. 43). EIK on oma prak,kas selgelt näidanud, et lihtsate tsiviilasjade puhul vajab üle kahe aasta kestev menetlus riigilt mõjuvat selgitust ning ilma erilise keerukuseta vaidluste venimine üle kolme aasta kujutab endast juba rikkumist (Zimmermann & Steiner v. Switzerland, p. 29– 31). Veelgi enam, isegi 2 aastat ja 7 kuud kestnud lihtne vaidlus loe, liialt pikaks ning see oli Ar,kkel 6 rikkumine (Guincho v. Portugal, p. 40–42). CEPEJ juhendmaterjalide järgi peaks lihtsate tsiviilasjade menetlus kõigis kohtuastmetes kokku kestma üldjuhul mi@e rohkem kui kaks aastat. Erandina ja põhjendatult võib see olla kuni kolm aastat, kuid kui menetlus venib sellest kaugemale, on EIK prak,kas peetud seda juba süsteemseks rikkumiseks. Sellest tulenevalt tuleb väl4da seadusemuudatusi, mis suunaksid massiliselt tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse, sest see paratamatult pikendab menetluse kestust üle mõistliku aja ning loob reaalse riski Ar,kkel 6 rikkumisteks. Kokkuvõ<eks soovitame seadusandjal tasakaalustada tarbijakaitse ja menetlusökonoomia huvid. Enne nii radikaalse muudatuse vastuvõtmist tuleks põhjalikult hinnata selle mõju kohtusüsteemile tervikuna ning kaaluda, kas on olemas alterna4ivseid lahendusi, mis saavutaksid sama eesmärgi väiksemate nega,ivsete kõrvalmõjudega. Samu, tuleb läbi analüüsida muudatuste tegelikud mõjud tarbijatele, aga ka võlausaldajatele. Oleme seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse sisuliselt täielik piiramine tarbijakrediidiasjades ei ole praegusel kujul proportsionaalne ega prak,line lahendus. Seadusandjal tasub väl,da regulatsioone, mis sunnivad massiliselt lihtsaid nõudeid ülekoormatud hagimenetlusse – see pikendab kohtuvaidluste lahendamise aega üle mõistliku aja ja võib tuua kaasa tarbetuid põhiõiguste rikkumisi. Pigem tuleks püüda säilitada maksekäsu menetluse eelised, korrigeerides seda täpselt seal, kus probleemid on ilmnenud (nt ebamõistlikult suurte nõuete ﬁltreerimine, kontrollmehhanismide MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 4 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 lisamine). Nii saab üheaegselt austada nii tarbijate õigusi kui ka tagada, et õigus jääb keh,ma mõistlikul viisil kõikide osapoolte jaoks. Alljärgnevalt esitame punk,põhise tagasiside, mis tugineb Ees, Vabariigi põhiseadusele, Euroopa Kohtu ja Riigikohtu prak,katele ning CEPEJ soovitustele. B. Seisukohad eelnõu 9 peamise muudatuste ploki osas, mille suhtes tagasisidet küsi> 1. Piiratakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses selliselt, et maksekäsu kiirmenetluses on võimalik nõuda põhivõlgnevust ja seadusjärgset intressi ning seadusjärgset viivist; sama võlasuhte raames tarbija tehtud tagasimaksed arvestatakse maksekäsu kiirmenetluses ümber ning loetakse tasutuks esimeses järjekorras põhivõlgnevuse ning seejärel seadusjärgse intressi ja seadusjärgse viivise ka>eks. Oleme maksekäsu kiirmenetluse piiramist käsitlenud oma seisukoha esimeses osas A. Alljärgnevalt esitame kokkuvõtliku tagasiside, mis seondub otseselt 1. muudatuste plokiga. • Menetlusökonoomia ja kohtusüsteemi ülekoormus Seaduse eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et muudatuse eesmärk on vähendada kohtute töökoormust ja kiirendada menetlusi, siis meie hinnagul saab olema vastupidine tagajärg. Ligi 20 000 seni kiirmenetluse kaudu lahendatud nõuet suunatakse potentsiaalselt ümber hagimenetlusse. Tulenevalt TsMS § 2 lg 1 ja CEPEJ soovitustest (CEPEJ(2018)26) peab kohtumenetlus olema kiire, kuid ressursipiirangutega hagimenetluses see ei ole realistlik. EIK prak,ka (nt Kudla v. Poola, nr 30210/96) kinnitab, et süsteemne kohtumenetluse venimine võib rikkuda art 6 õigust mõistlikule menetlusajale. • Võlausaldaja õiguste ebaproportsionaalne piiramine Kehtestatav keeld nõuda lepingulisi kõrvalnõudeid maksekäsu kiirmenetluses tähendab sisuliselt, et krediidiandja peab iga kord käituma nagu oleks ta rikkunud VÕS § 403⁴ lg 7 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtet. Toodu on vastuolus Ees, Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 alusel toodud võrdsuspõhimõtetega. • Õigusselguse ja õiguspolii4lise järjepidevuse puudumine VÕS § 415 võimaldab nõudeid arvestada teisi, (nt esmalt lepingulised intressid). Eelnõuga kavandatav arvestusmudel loob vastuolu sõltuvalt sellest, kas nõue on esitatud kohtus või kohtuväliselt. Selline ebajärjekindlus kahjustab õigusselgust ning kohtlemise võrdsust sarnastes olukordades. • Maksekäsu kiirmenetluse olemus ja funktsioon kaotab mõ@e Maksekäsu kiirmenetluse eesmärk on võimaldada kiiret, lihtsat ja soodsat lahendust. Kui nõue tuleb ümber arvutada, lisada tõendid ning oodata pikemat tähtaega, muutub menetlus sarnaseks hagimenetlusele, ent ilma täit õiguskaitset võimaldava raamis,kuta. See demo,veerib võlausaldajaid kiirmenetluse kasutamisest. Lisaks tuleb arvestada, et mitmed tarbijakrediidilepingud on võlausaldajate poolt hiljem loovutatud või ümber struktureeritud, mille käigus ei jää uue võlausaldaja valdusesse kogu algne dokumentatsioon. Võ<es arvesse andmekaitse üldmääruse (GDPR) ning KAVS § 47 lõike 5 sätestatud säilitamistähtaegu, ei pruugi nõude esitamise hetkel olla enam võimalik esitada kõiki nõutavaid dokumente, mis plaanitavas maksekäsu kiirmenetluses muutuksid aga kohustuslikuks. Seega seab MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 5 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 muudatus võlausaldajad olukorda, kus nad ei saa õiguskaitsevahendit kasutada isegi juhul, kui nõue on sisuliselt põhjendatud ja laen väljastatud vastutustundlikult. Selline lähenemine on vastuolus proportsionaalsuse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega, kahjustades usaldust maksekäsu kiirmenetluse funktsiooni suhtes kui lihtsa ja tõhusa menetlusvormi vastu. • Olemasolevad õiguskaitsevahendid tarbijale Tarbijast võlgnikul on TsMS järgi õigus esitada põhistamata vastuväide, mis peatab maksekäsu. Tarbijavaidlustes ei ole eelduslikult lubatud kasutada ka avalikku kuulutamist, tagades, et maksekäsk sünnib vaid kä<etoimetamisel. Seega pakub keh,v süsteem juba tarbijatele olulist kaitset (vt pikemalt põhjendusi ülal alapunk,s A). • Ebaõiglane signaal maksekäitumisele Lepingu rikkumise „premeerimine” madalama intressi ja menetluse nihutamisega võib moonutada maksekäitumist ning õõnestada maksekultuuri. PS § 12 ja üldine õiglustunne eeldab, et süsteem ei soodusta kohustuste mi<etäitmist, vaid säilitab tasakaalu vastutuse ja õiguskaitse vahel. 2. Nähakse e>e, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks maksekäsu kiirmenetluses tuleb kohtule esitada vajalik info ja dokumendid. • Maksekäsu kiirmenetluse olemuse kadumine Maksekäsu kiirmenetlus on loodud lihtsate ja tõendamist mi<evajavate rahaliste nõuete lahendamiseks standardiseeritud menetluskorras (sellist lähenemist on toetanud ka varasem TsMS redaktsioon). Selle eesmärk on tagada efek,ivne õiguskaitse minimaalsete kulude ja ajakuluga. Eelnõus kavandatud dokumen,de lisamise kohustus muudab maksekäsu menetluse sisuliselt ümber hagimenetluseks, milleks see menetlusliik ei ole e<e nähtud. Tulemuseks on õigusriive, kus deklara,ivne lihtmenetlus muutub sisuliselt formaalhagiks, kuid ilma hageja kaitsevahenditeta (nt tsiviilhagi kaitse reeglid, vaideõigus, esindustasu regulatsioon jne). • Õigus rahuldavale menetlusele mõistliku aja jooksul EIK prak,ka kinnitab, et kohtumenetlus peab olema mi<e üksnes aus, vaid ka tõhus ja kiire. Kaasustes Kudla vs. Poola (EIK 26.10.2000, nr 30210/96, p 130), Zimmermann ja Steiner vs. Šveits (EIK 13.07.1983, nr 8737/79, p 29-31), Guincho vs. Portugal (EIK 10.07.1984, nr 8990/80, p 40-42), leidis kohus, et kohtumenetluse ülemäärane kestus, eri, lihtsate rahaliste vaidluste puhul, on vastuolus EIÕK art 6 lg 1 tagatud õigusega kohtuasja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Kui maksekäsu kiirmenetlus muutub tõendipõhiseks, aeglustub kohtul esmane kontroll (mh kä<esaamise kontroll, tähtaegade kulg, esmase ülevaatuse kestus). Kui pooled seejärel liiguvad hagimenetlusse, kujuneb kogu vaidluse kestus EIK standardite kohaselt lubamatult pikaks. • Kohtute töökoormuse suurenemine ja menetlusökonoomia halvenemine Eelnõu seletuskirja järgi on seadusandja eesmärk vähendada kohtute töökoormust. Tegelikkuses toob tõendamiskoormise suurenemine kaasa järgmist: kiirmenetluse “asendumise” hagimenetlusega; kohtunikele suurema haldus- ja sisulise kontrollikoormuse; täiendava ajakulu kohtunike ja MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 6 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 kohtunikuabiliste töös; täiendavad ressursikulud menetlusosalisele (vt pikemalt põhjendused ülal alapunk,s A). TsMS § 2 järgi tuleb asja lahendada kiires, ja võimalikult väheste kuludega. Muudatus, mis muudab seni tõendivaba ja elektroonilise menetluse paberdokumen,de ning detailsete arvutuste kogumiseks ja hindamiseks, on selgelt vastuolus menetlusökonoomia põhimõ<ega. • Proportsionaalsus ja õiguspärane ootus Nõue lisada maksekäsule täiendavad dokumendid ja muud andmed eeldab, et iga krediidiandja oleks justkui rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 7), kuigi see on sanktsioonimeede, mida oleks põhjendatud kohaldatakse ainult juhul, kui rikkumine on tuvastatud. Kui võlausaldaja on kredii, vastutustundlikult andnud ning lepingut õiguspäraselt täitnud, ei tohi tal tekkida õiguskaitsevahendi kasutamise eel,ngimuseks dokumen,de kogumise kohustust, mis eeldab justkui süüd/rikkumist. 3. Nähakse e>e, et juhul kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei nõua kohus puuduste kõrvaldamist, vaid jätab avalduse rahuldamata. • Menetluslike eksimuste kõrvaldamise võimaluse äravõtmine on vastuolus õigustatud ootuse ja tõhusa õiguskaitse põhimõ@ega Keh,vas õiguses, sh TsMS § 3401 järgi, on üldreeglina võimalik esitatud dokumen,des esinevaid puudusi kõrvaldada – olgu see hagiavaldus, kaebus või muu menetlusdokument. Ka kohtunikele on antud õigus oma lahendit parandada (TsMS § 447). Sellest loogikast järsult kõrvale kaldumine – võ<es just tarbijakrediidi nõuete puhul ära võimaluse puudust kõrvaldada – rikub õiguskindluse (PS § 10) ja võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12) ning seab tarbijakrediidi võlausaldajad põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste võlausaldajatega. Selline piirang on formaalne lõks, mis võib viia sisuliselt põhjendatud nõuete automaatse tagasilükkamiseni (vt põhjendusi pikemalt ülal alapunk,s A). • Meetme ebaproportsionaalsus – formaalsete vigade karistamine sisuliselt põhjendatud nõuete korral Menetluse eesmärk peab jääma tõhusate ja selgete nõuete lahendamisele võimalikult väheste kuludega (TsMS § 2). Kui avaldus jäetakse rahuldamata näiteks väikese tehnilise eksimuse või vale faili lisamise tõ<u, tuleb esitada uus avaldus, mis ei vähenda ei kohtukoormust ega suurenda õiguskaitse kvalitee,. Vastupidi – see pikendab ja dubleerib menetlusi, suurendab töökoormust ja võib moonutada kohtusta,s,kat. EIK prak,ka kinnitab, et õigus kohtuasja arutamisele mõistliku aja jooksul (EIÕK art 6) hõlmab ka menetluslikku paindlikkust, eri, kui eksimus ei kahjusta vastaspoole õigusi. Näiteks: (i) EIK otsus "Perez vs. Prantsusmaa" (2004, nr 47287/99): liigne formaalsus ei tohi muutuda takistuseks sisulisele õigusemõistmisele; (ii) EIK otsus "Běleš ja Bělešová vs. Tšehhi Vabariik" (2002, nr 47273/99): tõhusa õiguskaitse eesmärk ei ole formaalne täiuslikkus, vaid sisulise õiguse tagamine. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 7 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 • Võrdse kohtlemise ja õigusriigi põhimõ@e rikkumine Kui ainult tarbijakrediidinõuete puhul ei võimaldata eksimuse parandamist, siis: (i) diskrimineeritakse konkreetset võlausaldajate kategooriat (PS § 12); (ii) süsteemselt eelistatakse menetlusosalisi muude võlasuhete puhul; (iii) tekitatakse põhjendamatu erinevus maksekäsu ja tagaseljaotsuse kui täitedokumen,de kohtlemisel, mis rikub menetlusvõrdõiguslikkust. • Puudub sihipärasus – muudatus ei täida seletuskirjas väidetud eesmärki Seletuskiri väidab, et eesmärk on saada "kvaliteetsemaid" avaldusi ja väl,da eksitavaid nõudeid. Siiski: (i) eksimuste parandamise võimalus ei takista kohtul keeldumast sisuliselt ebaõigete nõuete rahuldamisest; (ii) kvaliteedi tõstmiseks saab kasutada pehmemaid meetmeid: juhendmaterjalid, standardvormid, elektroonilised valideerimiskontrollid (nt sarnaselt maksuame,le), mi<eformaalset karistust ausa vea eest. 4. Nähakse e>e, et kohtul on võimalik maksekäsu kiirmenetluses teha avaldajale e>epanek esitada täiendavaid tõendeid. Toodud punk, osas kommentaarid puuduvad. 5. Jäetakse menetlusseadusGkust välja senine regulatsioon, mille kohaselt kuulus tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisel korral riigilõiv teatud juhtudel tagastamisele • Ebavõrdne kohtlemine Kavandatav muudatus kohtleb tarbijakrediidinõudeid ebavõrdselt võrreldes teiste maksekäsu kiirmenetluse nõuetega. Teistes valdkondades tagastatakse riigilõiv rahuldamata jätmise korral, kuid tarbijakrediidi puhul mi<e. See on probleemne, kuna rahuldamata jätmise alused on menetlusliikide üleselt sarnased – näiteks vormilised puudused, ebapiisav põhjendus, või puudulikud lisadokumendid. Selline eristamine on põhiseaduslikult küsitav, kuna seletuskirjast ei nähtu piisavalt tugevad põhjused selliseks ebavõrdseks käsitluseks (vt pikemalt põhjendusi ülal alapunk,s A). • Proportsionaalsuse puudumine Seletuskirjas nimetatakse eesmärgiks väl,da korduvate puudustega avaldusi ja seeläbi vähendada kohtute koormust. Prak,kas ei aita riigilõivu tagastamata jätmine selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Kui avaldaja suudab vea kõrvaldada (nt parandab vale intressimäära), võib ta esitada avalduse uues, – isegi ilma riigilõivu tagastuseta. Kui viga on kõrvaldamatu, siis uut avaldust ei esitata. Seega oleme arvamusel, et riigilõivu mi<etagastamine ei ole sobiv ega tõhus meede – mistõ<u puudub proportsionaalne seos vahendi ja eesmärgi vahel. • Õiguskaitse kä@esaadavuse halvenemine ja menetlusökonoomia kahjustamine Menetlus muutub avaldaja jaoks oluliselt kulukamaks – isegi lihtsa kõrvaldatava vea tõ<u (nt vormistusviga) kaotab ta õiguse lõivu tagastuseks. See loob põhjendamatu riski menetlusosalisele ilma, et tema nõude sisuline põhjendatus oleks üldse hinnatud. Seega suureneb õiguskaitse kulukus, mis võib heidutada õiguskaitsevõimaluste kasutamist. Nii võib olla kahjustatud PS § 15 tagatud põhiõigust pöörduda kohtusse. Lisaks ei vasta muudatus menetlusökonoomia põhimõ<ele– see ei aita väl,da ebavajalikke menetlusi ega säästa poolte aega ja ressursse. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 8 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 • Õigusriigi põhimõte ja õiguskindlus Kui kohus jätab avalduse rahuldamata formaalsel alusel, ilma sisulise aruteluta, siis peab olema võimalus kas viga parandada või vähemalt saada tagasi põhjendamatult tasutud riigilõiv. Praegu puudub eelnõus õiguspolii,line selgus – miks peaks krediidiandja kandma täiskulud ka olukorras, kus viga on olnud tehniline või lihtsas, parandatav. 6. Pikendatakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete alusel maksee>epaneku tegemise tähtaega seniselt kümnelt päevalt kahekümnele päevale. See viitab asjaolule, et tegelikult on hinnatud, et olemasolev menetlusperiood ei ole piisav. Menetlusökonoomikat on eelnevates ja järgnevates punk,des selgitatud põhjalikult. 7. Nähakse e>e, et tarbijakrediidilepingust tulenevas maksekäsu kiirmenetluses esitatud maksegraaﬁk kinnitamiseks kohtunikule. Kahjuks ei õnnestunud vastavaid sä<eid eelnõust leida. Lisaks ei ole selge, mis on selle eesmärk. Kindlas, ei aita see kaasa meneltuse lihtsustamisele ja kiirendamisele. 8. Antakse täitemenetluses olevatele võlgnikele, kelle suhtes on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus ning algatatud sundtäitmine, võimalus esitada see nõue uuesG kohtulikule kontrollile. FinanceEstonia hinnangul on kavandatav seadusemuudatus mitmes mõ<es õigusriigi põhimõtete seisukohalt äärmiselt problemaa,line. Ehkki muudatuse üldine eesmärk – tugevdada tarbijakaitset ja tagada vastutustundliku laenamise põhimõ<e järgimine – on iseenesest legi,imne, ei ole valitud lahendus ehk jõustunud kohtulahendite laiaulatuslik uues, avamine õiguspärane ega proportsionaalne. Muudatus riivab õiguskindlust, kahjustab kohtulahendite lõplikkust ning lõhub menetlusosaliste vahel seni keh,nud tasakaalu. Selle rakendamine tähendaks põhimõ<elist muutust tsiviilkohtumenetluse toimimises, mis võib olla vastuolus nii Ees, põhiseaduse kui ka Euroopa Kohtu prak,kaga, eelkõige tarbijavaidluste lahendamise konteks,s. Kui eelnõu üldiseks eesmärgiks on Jus,itsministeeriumi kinnitusel tsiviilkohtumenetluse op,meerimine ja kohtu töökoormuse vähendamine, siis tarbijakrediidi vaidluste tagantjärele uues, avamine töötab sellele eesmärgile otseselt vastu – see suurendab kohtute koormust märkimisväärselt, tuues kaasa hulgaliselt uusi menetlusi juba lõpetatuks peetud asjades. Eelnõu seletuskiri lähtub eeldusest, et tarbijate kaitseks on möödapääsmatu võimaldada ka jõustunud lahendite sisulist uues, läbivaatamist. Selline meede on aga äärmuslik. Euroopa Liidu õiguses ei nõuta liikmesriikidelt reeglina sedavõrd ulatuslikke tagantjärele vaidlustamise mehhanisme. Euroopa Kohtu prak,kast nähtub, et oluline on tagada tarbijale reaalsed võimalused oma õigusi kaitsta, kuid samal ajal on res judicata – jõustunud kohtulahendite lõplikkus – õigusselguse seisukohalt väga olulise kaaluga põhimõte. Euroopa Liidu õigus ei sunni liikmesriike seda printsiipi rikkuma, kui keh,vad edasikaebe võimalused on ammendatud. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 9 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 Eelnõus kavandatu kujutab endast pigem riigi omal algatusel loodavat täiendavat kaitsemehhanismi, mis ületab Euroopa Liidu õiguses sätestatud miinimumnõudeid. Seletuskirjas puudub aga põhjalik mõjude analüüs, kuidas selline meede mõjutab õiguskindlust, kohtusüsteemi koormust ning osapoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu. Soov tagada õiglus üksikjuhtudel on mõistetav ja väärtuslik, kuid see tuleb kaaluda koosmõjus õigussüsteemi üldiste aluspõhimõtetega. • Põhiseaduslik konﬂikt ja õiguskindluse riive Eelnõus kavandatav võimalus avada uues, kohtulik arutelu juba jõustunud maksekäsu või tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluses kujutab endast põhimõ<elist õigusselguse ja õiguspärase ootuse riivet, mis on vastuolus PS § 10 ja § 13 kohaste õigusriigi ja kaitse põhimõtetega. Põhiseadus keelab seaduse tagasiulatuva keh,vuse, välja arvatud erandjuhtudel (PS § 3). Eelnõus puudub aga veenev põhjus, miks peaks erandina tühistama juba õiguspäraselt tehtud ja jõustunud kohtulahendid, eri, kui võlgnikul oli esialgses menetluses olemas õigus kasutada õiguskaitsevahendeid (vastuväide maksekäsule, kaja tagaseljaotsusele). Seega ei ole tegemist väl,matu olukorraga, kus erand oleks õigustatud. • Proportsionaalsuse põhimõ@e rakendamata jätmine Proportsionaalsuse põhimõ<e kohaselt (PS § 11) tuleb seatud eesmärgi saavutamiseks valida sellised meetmed, mis piiravad põhiõigusi võimalikult vähe. Kavandatav lahendus on aga blanketne – see võimaldab kõigil tarbijakrediidivõlgnikel sõltumata asjaoludest uues, kohtusse pöörduda, sõltumata sellest, kas nende puhul on laenuandja tegelikult eksinud või mi<e. Selline üldine lähenemine karistab ka heauskseid võlausaldajaid ja koormab kohtusüsteemi ilma efek,ivsust saavutamata. On ilmne, et sihiks seatud ”tarbijakaitse” ei õigusta kollek,ivset kahtlust igas eelnevas lahendis. • Res judicata põhimõ@e (seadusjõu) ja kohtuotsuste lõplikkuse olulisus Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et res judicata on keskne põhimõte õigussüsteemi stabiilsuse tagamiseks (vt nt Proﬁ Credit Polska, C-582/21, 9.04.2024). See põhimõte tähendab, et pärast kõikide kaebeastmete läbimist tuleb lahendit pidada lõplikuks. Euroopa Kohus ei nõua siseriiklikult sellise põhimõ<e murdmist isegi juhul, kui on põhjust kahtlustada EL õiguse rikkumist – oluline on, et menetluslik võimalus õiguste kaitseks on olemas olnud. Ka Ees, kohtusüsteem lähtub seadusjõu põhimõ<est (TsMS § 457), mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus pooltele siduv ja täitmisele pööratav. Kavandatav muudatus muudab selle reegli tähenduse küsitavaks. • Menetlusökonoomia põhimõ@e kahjustamine Menetlusökonoomia tähendab, et kohtumenetlused peavad olema otstarbekad, tõhusad ja mi<e liigselt dubleerivad. Eelnõu võimaldaks kordusmenetlusi tuhandetes juba lõpetatud asjades, tekitades kohtutele täiendava ja ebamõistliku koormuse. EIK prak,ka kohaselt (nt Bo>azzi vs Itaalia, 1999) ei saa riik õigustada pikaajalisi kohtumenetlusi kohtu töökoormusega – see on riigi korralduslik vastutus. Uue võimaluse andmine vanade täitedokumen,de vaidlustamiseks ei ole kooskõlas ei õigusemõistmise tõhususe ega ökonoomiaga. • Põhiseaduse § 24 ja õiguskaitse piisavus MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 10 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 PS § 24 tagab igaühele õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele. Praegune menetlussüsteem võimaldab võlgnikul esitada maksekäsule vastuväite või tagaseljaotsusele kaja. Need õiguskaitsevahendid täidavad oma funktsiooni – tagavad, et kui võlgnik soovib sisulist arutelu, on tal see võimalus olemas. Uue menetlusvõimaluse andmine veel hiljem ei ole seega põhiseaduslikult nõutav ega proportsionaalne. • Võrdsuspõhiõiguse riive (PS § 12) Eelnõu loob põhjendamatu erikohtlemise just tarbijakrediidivõlglastele – miks just see võlasuhe peaks saama kordusvaidlustuse võimaluse, mi<e näiteks tarbijate kommunaalteenuste, telekommunikatsioomiteenuste või muude lepinguliste kohustuste puhul? Kuna kõik nimetatud võlad võivad jõustuda maksekäsu või tagaseljaotsuse alusel, siis tarbijakrediidivõlgade eriline kohtlemine võib rikkuda PS § 12 võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui tegemist on kohtuotsusega, peab see olema võrdselt lõplik olenemata võlasuhte liigist. • Õiguspärase ootuse põhimõ@e rikkumine Võlausaldajatel on tekkinud õiguspärane ootus, et jõustunud kohtuotsus on lõplik ja täidetav. Selle ootuse põhjal on tehtud kulutusi (täitemenetlus, inkasso, loovutustehingud). Nende õiguste ja majanduslike otsuste tagantjärele mõjutamine kahjustab usaldust õiguskorda ning põhjustab turuosalistele otsest majanduslikku kahju. Õiguspärane ootus hõlmab ka ootust, et riik ei muuda mängureegleid tagantjärele. Tuleb täiendavalt rõhutada, et sellisel kujul seadusemuudatus seab küsimärgi alla ka kohtunike varasemad otsused. Kui kohtulik kontroll tähendab sisuliselt juba jõustunud maksekäsu või tagaseljaotsuse uues, sisulist läbivaatamist, peab süsteem suutma vastata küsimusele, kes vastutab, kui varasem otsus tunnistatakse ekslikuks ilma selgelt määratletud aluste olemasoluta. Kas sellisel juhul tuleb algatada distsiplinaarmenetlused nende kohtunike suhtes, kelle otsuseid tagantjärele revideeritakse? Selline süsteemne kahtluse alla seadmine õõnestab kohtusüsteemi autoritee4 ja vähendab menetlusosaliste õiguskindlust, eri, olukorras, kus võlgnikul on olnud seaduse järgi kõik võimalused kasutada olemasolevaid õiguskaitsevahendeid (nt vastuväide, kaja, teistmine). Kohtulahendite seadusjõu murdmine ei saa toimuda abstraktsetel kaalutlustel, vaid ainult väga selgelt määratletud ja seadusega kooskõlas olevatel alustel. Seda kinnitab ka Euroopa Kohus lahendis C-582/21 – Proﬁ Credit Polska. • Kohtuvõimu autoriteet ja sõltumatus (PS § 146) Kui seadusandja sekkub jõustunud kohtulahendite sisu revideerimisse, tekib küsimus kohtuvõimu pädevuse ja autoriteedi kohta. Tagantjärele revideerimine võib anda avalikkusele signaali, et kohtute varasem töö oli ebausaldusväärne, mis kahjustab kohtuvõimu autoritee, ja õigusriigi aluseid. 9. Kui pankroGmenetluses esitatud nõue põhineb maksekäsul või tagaseljaotsusel, nõutakse lisadokumenGde esitamist, mis tõendavad tarbijakrediidilepingu kehGvust, krediidi kulukuse määra õigsust ning vastutustundliku laenamise põhimõ>e järgimist. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 11 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 FinanceEstonia hinnangul on teemaplokk 9 – mis nõuab pankro,menetluses täiendavate dokumen,de esitamist juba jõustunud maksekäsu või tagaseljaotsuse alusel esitatud tarbijakrediidinõuete puhul – õigusriigi aluspõhimõ<eid tõsiselt riivav. Ehkki soov tugevdada tarbijakaitset ja vastutustundliku laenamise kontrolli on iseenesest legi,imne, ei saa valitud abinõu pidada õiguspäraseks ega proportsionaalseks. Põhiseaduse ja kohtuprak,ka kohaselt peab jõustunud kohtulahend tagama õiguskindluse ja õigusrahu, välistades sama vaidluse hilisema korduva arutamise (res judicata). Teemaplokid 8 ja 9 aga mõlemad eeldavad, et ka lõplikku lahendit saab hiljem veel ”kontrollida” – täitemenetluses võlgniku taotlusel (punkt 8) või pankro,menetluses võlausaldajale lisatõendamise kohustusena (punkt 9). Selline süsteemne võimalus lõplike lahendite ümbervaatamiseks või kahtluse alla seadmiseks õõnestab kohtulahendite seadusjõudu ning vähendab usaldust õiguskorda tervikuna. Lisaks kohtulahendite lõplikkuse printsiibi riivele on teemaplokk 9 sisuliselt problemaa,line ka alljärgnevatel põhjustel. • See seab seaduskuulekad võlausaldajad ebamõistlikult ebasoodsasse olukorda, nõudes neilt aastate möödudes dokumente, mida nad seaduse järgi ei pea enam säilitama (vt KAVS § 47 lg 5 ja GDPR säilitamispõhimõ<ed). Selline olukord võib viia olukorrani, kus õiguspäraselt jõustunud nõue jäetakse rahuldamata puhtalt formaalsetel põhjustel. Prak,kas seab selline nõue võlausaldajad äärmiselt keerulisse olukorda, kuna nõude esitamise aluseks on juba jõustunud kohtulahend (maksekäsk või tagaseljaotsus), mille õiguspärasus on varasemas kohtumenetluses kontrollitud. Täiendava tõendamisnõude kehtestamine aastate möödudes on vastuolus res judicata põhimõ@ega ning vähendab kohtulahendite lõplikkuse tähendust. • Lisaks tuleb arvestada, et nii krediidiandjal kui ka nõude omandanud isikul puudub ,h, õiguslik alus dokumen4de säilitamiseks rohkem kui kolm aastat pärast lepingu lõppemist (vt KAVS § 47 lg 5, GDPR säilitamispõhimõ<ed). Kohustus esitada täiendavaid dokumente mitme aasta möödudes toob kaasa olukorra, kus nõue võib vormilistel põhjustel jääda tunnustamata, kuigi selle sisuline alus on kohtuotsusega kinnitatud. • Sellise prak,ka rakendamine kahjustab menetlusökonoomiat, suurendab õigusvaidluste arvu pankro4menetlustes ning võib viia võlausaldajate õiguste põhjendamatu piiramise ja kulude suurenemiseni. Pikaajaliselt avaldub mõju kogu krediiditurule, sealhulgas tarbijate võimalusele saada õiglasel ja vastutustundlikul viisil kredii,. • Muudatus võib riivata seadustest tulenevaid õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja kohtulahendi lõplikkuse kaitset. Samu, tõstatab küsimusi võrdsest kohtlemisest (PS § 12), kuna erinevat liiki võlausaldajad ja võlgnikud satuvad ebavõrdsesse olukorda. • EL õigus ei nõua sellist meedet – Euroopa Kohus on toonitanud, et tarbijakaitse eesmärgil ei pea liikmesriigid jõustunud kohtulahendeid tagantjärele tühistama ega uues, hindama (vt nt Proﬁ Credit Polska, C-582/21). Ka Ees, riigisisene õigus ja kohtuprak,ka ei tunne sarnast üldist erandit. Eelnõu seletuskiri ei esita piisavat mõjuanalüüsi, mis õigustaks, miks peaks üldist kohtulahendite lõplikkuse põhimõtet siin sektoripõhiselt murdma, ega anna ka kindlust, et muudatuse mõju jääb seejuures proportsionaalseks. Arvestades ülaltoodut ning ka teemaploki 8 juures esitatud laiaulatuslikke selgitusi lõplike kohtulahendite ”tagasiulatuva” kontrolli kohta, on FinanceEstonia seisukohal, et võlausaldajate õigused ei tohi sõltuda muuhulgas dokumen,dest, mida nad seaduskuulekalt enam säilitada ei tohi. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 12 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 C. Seisukohad konkreetsete eelnõu sätete sõnastuse osas, mida kavandatakse Rõhutame, et jääme allolevas kommenteeritud sätete juures ka kõikide ülaltoodud seisukohtade juurde, neid täismahus üle kordamata (st palume alltoodud kommentaare lugeda koos ülaltoodud seisukohtadega). Eelnõu tekst Tagasiside/ e@epanek TsMS paragrahvi 150 lõike 1 punk> Eelnõu seletuskirjas esitatud selgitus („Muudatus aitab 4 täiendatakse pärast sõna “juhul“ kaasa sellele, et tarbijakrediidiasjade avaldajad, st üldjuhul lauseosaga järgmises sõnastuses: majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad juriidilised isikud, “välja arvatud siis, kui avalduse esitaksid edaspidi kohtule tarbijakrediidiasjades avaldusi esemeks on kaalutletumalt ja kvaliteetsemana. Olukordi, kus avaldaja tarbijakrediidilepingust tulenev esitab kohtule tarbijakrediidiasjas avalduse, mis ei vasta nõue“ maksekäsu kiirmenetluse eeldustele või avaldusele kehtestatud nõuetele, ei peaks korrektse avaldaja puhul üldse tekkima.“) muudatuse vajalikkuse kohta ei ole veenev, kuivõrd ei saa eeldada, et „korrektse avaldaja“ puhul inimlikust veast või tehnilistest tõrgetest tulenevalt eksimusi ei esine. Kavandatav muudatus asetab tarbijakrediidnõuete võlausaldajad kehvemasse positsiooni ning toob kaasa ebavõrdse kohtlemise võrreldes teiste, mi<e tarbijakrediidi nõuete võlausaldajatega. Käesoleva eelnõuga kavandatakse mh muudatust, mille korral juhul, kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei nõua kohus puuduste kõrvaldamist, vaid jätab avalduse rahuldamata (seejuures on aga oluline, et TsMS § 483 lg 4 sätestab, et kui avalduses esineva puuduse saab ilmselt kõrvaldada, tuleb kohtul anda avaldajale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks). Nimetatud muudatuste kombinatsioon paneb tarbijakrediidiasjas avaldajad oluliselt ebavõrdsemasse positsiooni, tuues mh kaasa ka rahalise riski. Siinjuures on oluline, et kuigi eelnõu läbiv eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, toob nimetatud muudatuste kombinatsioon prak,kas kaasa vastupidise tulemuse. Nimelt tähendab avalduse rahuldamata jätmine, et avaldajal tuleb esitada uus, puudusteta avaldus, mis omakorda käivitab kogu menetluse uues,. Ehk kohus peab uue avalduse taas täismahus läbi vaatama, mis suurendab nii koormust kohtule kui ka kulusid ja ajakulu avaldajale. Op,maalsem oleks eelduslikult kohtul jä<a erandlik võimalus avaldajale puuduste kõrvaldamiseks, MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 13 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 eri,, kui tegemist on nt inimliku eksituse või tehnilise puudusega, mida avaldaja saab hõlpsalt parandada. Lisaks juhime tähelepanu, et kavandatava muudatuse kohaselt ei saa võlausaldaja tagasi ka riigilõivu, kui maksekäsu kiirmenetluse eelduste täitmatajätmise tõ<u kohus avalduse rahuldamata jätab. Rõhutame, et riigilõiv ei ole oma olemuselt trahv ega saa kanda karistuslikku eesmärki. Toonitame veel kord, et kuigi seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk, et krediidiandjad esitaksid avaldusi kaalutletumalt ja kvaliteetsemalt, siis on eesmärki arvestades täies, ebaproportsionaalne, et võlausaldajat sisuliselt karistatakse riigilõivu tagastamata jätmisega. Kohane meede oleks paluda avalduses puuduste kõrvaldamist, eri,, kui tegemist on pisivea või inimliku eskimusega, mille parandamise võimalused on läbivalt kõikidesse metelusseadus,kesse kõikide muude avalduste puhuks sisse kirjtatud, eesmärgiga tagada menetluste õiguspärasus. TsMS paragrahvi 481 täiendatakse Eelnõu lisab menetlusõigusesse sisuliselt õigustloova lõigetega 24 ja 25 järgmises sä@e, mis takistab lepingulise nõude täielikku esitamist sõnastuses: ning on seetõ@u vastuolus lepinguvabaduse põhimõ@ega. „(24) Tarbijakrediidilepingust Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud tuleneva nõude puhul võib kas lepinguga või seadusega (VÕS § 23 lg 1). Kõnealune säte võlausaldaja maksekäsu piirab ebaproportsionaalselt ühe lepingupoole õigust oma kiirmenetluses nõuda üksnes lepingust tulenevate õiguste maksmapanekul. See säte ei tarbijale antud krediidi võimalda krediidiandjal kasutada maksekäsu kiirmenetlust põhisumma tagastamist koos selleks, et kogu nõuet tagasi saada. intressiga võlaõigusseaduse § 94 Maksekäsu kiirmenetluses tuleb edaspidi võlgnikul oluliselt lõikes 1 sätestatud suuruses või vähem maksta (lepingujärgset intressi ja viivist sama seaduse § 113 lõike 1 sissenõudmiskulusid ei saa nõuda) kui siis, kui tarbija teises lauses sätestatud suuruses, võlglaseks üldse ei jää või lahendatakse asi muul viisil kui need ei ole suuremad varem (kokkuleppega või hagimenetluses). See toob kaasa kokkulepitud intressi- või tagajärje, kus kokkuvõ<es on võlgnikule laenu viivisemäärast. tagasimaksmine läbi maksekäsu kiirmenetluse oluliselt (25) Tarbijakrediidilepingust soodsam kui ausalt igakuiseid makseid makstes. Sisuliselt tuleneva nõude menetlemisel soodustab see säte võlgujäämist. maksekäsu kiirmenetluses Jääb ebaselgeks, millist eelnõus kirjeldatud eesmärki see arvestatakse kõik selles võlasuhtes täidab. Kuna maksekäsu kiirmenetlusest saab võlausaldaja tarbija tehtud maksed esimeses ainult osaliselt oma nõuet maksma panna, on tal järjekorras põhivõla, teises mõistlikum pöörduda otse hagimenetlusse. Olukord, kus järjekorras intressi ja kolmandas põhinõue ja seadusjärgse intressi ning viivise nõue järjekorras viivise kaSeks lahendatakse maksekäsu kiirmenetluses, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 24 sissenõudmiskulude tagasisaamiseks peab võlausaldaja sätestatud ulatuses.“ maksma veelkord riigilõivu ning liikuma hagimenetlusse, on ebaefek,ivne ja tekitab täiendava koormuse nii võlausaldajale kui kohtusüsteemile. Hagimenetluses hindab MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 14 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 samu dokumente uues, teine kohtunik, kes hindab, kas sissenõudmiskulude nõudmine on lubatav või mi<e. Eelnõus ei selgitata, mis juhtub siis, kui maksekäsu kiirmenetluse ning hagimenetluse kohtunikud jäävad krediidi väljastamise õiguspärasuse osas eriarvamusele. Seetõ<u leiame, et e<epanekud ei ole proportsionaalsed ega põhjendatud. Võlausaldajal on õigus otsustada, kas esitada nõue osaliselt või täismahus. Seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk takistada ülemääraste nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses. Võlausaldajal on õigus sõltuvalt menetlusest oma nõude suurust muuta. Kuna hagimenetluses on seni olnud tõendamiskoormis suurem ning võimalik ressursikulu vaidlemisele samu, suurem, siis on olnud ka põhjendatud, et võlausaldaja kaalub, kas on majanduslikult mõistlik astuda hagimenetluses vaidlusesse lepingujärgse intressi sissenõudmise üle või nõuda üksnes seadusjärgseid kulusid. Ühtlasi võib väiksema nõude esitamine olla ka võlgniku jaoks mo,veerivam. Seetõ<u on see võlausaldaja vaba valik – millises summas on otstarbekas kummaski menetluses nõue esitada. Järelikult on ekslik arusaam, et hagimenetluses väiksema nõude esitamine tähendab automaatselt, et nõue on varasemas maksekäsu kiirmenetluses olnud vales suuruses esitatud. Juhul, kui kohtul on kelmuse kahtlus, on tal õigus esitada avaldus politseile või prokuratuurile nagu seni tehtud on. Eelnevaga ei saa aga põhjendada seda, et maksekäsu kiirmenetluses oma lepingust tulenevate õiguspäraste nõuete maksmapanemise õigus välistatakse täielikult. Kavandatava muudatusega säilib krediidiandjatel/võlausaldajatel võimalus esitada hagiavaldus nt sissenõudmiskulude nõudmiseks. Arvestades, et sissenõudmiskulude summad on üldjuhul marginaalsed, hagiavalduselt tasutav riigilõiv võib mitmekordselt ületada sissenõudmiskulude summat ning hagimenetluse pikka kestust, ei ole hagimenetluse läbiviimine mõistlik. Eeltoodu tulemusena on krediidiandjad/võlausaldajad sisuliselt sunnitud loobuma oma (legi,imsetest) nõuetest tarbija vastu, mis ei saa olla ühegi seadusemuudatuse eesmärk ega tulemus. TsMS paragrahvi 482 täiendatakse FinanceEstonia on seisukohal, et kavandatav muudatus ei lõigetega 11 ja 12 järgmises ole kooskõlas maksekäsu kiirmenetluse olemusega. sõnastuses: Maksekäsu kiirmenetlus on oma olemuselt formaliseeritud „(11) Kui maksekäsu kiirmenetluse menetlus, mille käigus tõendeid ei hinnata. Kuivõrd avaldus on esitatud maksekäsu kiirmenetluses on kavandatavate muudatuste MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 15 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 tarbijakrediidilepingust tulenevas kohaselt võimalik tarbijakrediidi asjades nõuda üksnes nõudes, märgitakse seda põhivõlgnevust, seadusjärgset intressi ja seadusjärgset avalduses. Tarbijakrediidilepingust viivist, on käesoleva muudatuse vajalikkus täielikult tuleneva nõude puhul tuuakse arusaamatu. Kui maksekäsu kiirmenetluses piiratakse välja detailne ülevaade krediidi võlausaldjaa õigust oma näue täies ulatuses maksma panna kasutusse võtmisest ja (vt kommetaarid eelmise sä<e juures), siis peaks ka kontroll lepingujärgsetest maksetest ning piirduma sellisel juhul üksnes sellega, kas nõutakse võrdlev arvutus kõigi tarbija põhivõlgnevust, seadusjärgset intressi ja viivist ning kas maksete kohta põhivõla, intressi ja ümberarvestused on tehtud vastavalt kavandatavale TsMS viivise kaSeks. Avaldusele § 481 lõikele 25. lisatakse nõude aluseks olev Seega, kui maksekäsu kiirmenetluses on võlausaldajal leping, sealhulgas maksegraaﬁk, võimalik nõuda nagunii ainult nõude põhiosa ning ning tarbijale võlaõigusseaduse § seadusjärgset intressi ja viivist, siis jääb ebaselgeks, millist 4031 kohaselt esitatud Euroopa eesmärki siinkohal vastutustundliku laenamise põhimõ<e tarbijakrediidi standardinfo järgimise tõendamine kannab. Rõhutame, et sõltumata teabeleht või sama seaduse § 4033 sellest, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on kohaselt esitatud Euroopa järgitud või mi<e, mõlemal juhul on tulemus maksekäsu standardinfo teabeleht. Avalduses kiirmenetluses sama: võlausaldaja saab võlgnikult nõuda tuuakse välja krediidi kulukuse ainult nõude põhiosa ning seadusjärgset intressi ja viivist. määr, samu> selle arvutamise Niisiis jääb arusaamatuks, miks pannakse võlausaldajale aluseks olnud tagasimaksete veel täiendav tõendite esitamise kohustus. summad ja tähtajad, kui tegemist Johtuvalt jääb kavandatava muudatuse eesmärk meile on võlaõigusseaduse § 4061 lõikes arusaamatuks. Sisuliselt muudab see säte maksekäsu 4 sätestatud lepinguga. kiirmenetluse tarbijakrediidivaidlustes hagimenetluseks, (12) Kohus võib teha avaldajale kus kohus hindab sisuliselt lepinguga seotud asjaolusid. eSepaneku esitada täiendavaid Järelikult, kui võlausaldaja peab ka kiirmenetluses esitama tõendeid.“ sisuliselt samad tõendid ja selgitused nagu hagimenetluses, siis on tal otstarbekam kohe hagimenetlusse pöörduda. Esiteks, hagimenetluses annab kohus täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kui see on vajalik), mi<e ei jäta hagi rahuldamata, nagu plaanitakse sätestada maksekäsu kiirmenetluse puhul (TsMS § 340¹ lg 1). Teiseks, hagimenetluses saab võlausaldaja nõuda võlgnikult muuhulgas sisse ka lepingujärgse intressi ja viivise, sissenõudmiskulud, õigusabikulud ning riigilõivu, lisaks pikeneb hagimenetlusega tõenäoliselt ka periood, mil võlausaldaja on õigustatud nõudma võlgnikult viivise tasumist. Kokkuvõ<es on see aga kulukam tarbijale ja koormavam nii võlausaldajale kui ka niigi ülekoormatud kohtusüsteemile, kuigi seletuskirja leheküljel 3 märgitakse ekslikult, et muudatused ei suurenda e<evõtjate või inimeste halduskoormust. Tegelikkuses kaasneb toodud muudatusega e<evõtjale aga oluline halduskoormuse tõus. Lisaks täiendav aja- ja kulukoormus. Sä<e kohaselt on vajalik esitada täiendavad dokumendid, koostada ülevaade MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 16 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 lepingujärgsetest maksetest (sh tähendab see ka täiendavaid ümberarvutusi iga juhtumi kohta eraldi). Nimetatud tegevused on iga krediidilepingu põhised ning eeldavad täielikku manuaalset protsessi. Ehk, et kui varasemalt puudus krediidiandjal kohustus esitada maksekäsu kiirmenetluses tõendeid, siis edaspidi suureneb tõendite esitamise ning ümberarvestuste tõ<u e<evõtjate halduskoormus oluliselt. TsMS paragrahvi 483 lõiget 1 Eelnõu seletuskirja kohaselt on tarbijakrediidi valdkonnas täiendatakse teise lausega oluline, et menetluse korral oleks võimalik hinnata, kas järgmises sõnastuses: nõue tugineb keh,vale ja õiguspäraselt sõlmitud lepingule. „Kohus lahendab Seejuures TsMS § 434 kohaselt on kohtuotsus tarbijakrediidilepingu alusel kohtumenetluse tulemusena Ees, Vabariigi nimel tehtud esitatud maksekäsu kiirmenetluse kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 407 avalduse selle saamisest alates lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi kahekümne tööpäeva jooksul.” tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kui asi on sisuliselt lahendatud, ei ole põhjendatud anda sama asi uues, kohtulikule kontrollile. Mh on õiguskindluse põhimõ<ega olulises vastuolus, kui vastav muudatus viiakse sisse mi<e üksnes edasiulatuvalt, vaid ka tagasiulatuva mõjuga. Kavandatav muudatus, millega kontrollitakse juba jõustunud kohtulahendeid, õõnestab oluliselt ka kohtulahendi seadusjõu põhimõtet. Õiguskindluse põhimõte tuleneb põhiseaduse §-st 10, mille eesmärk on luua kindlus keh,va õigusliku olukorra suhtes. Põhiseaduse kommentaarides on selgitatud, et õiguskindluse üks tahke res judicata ehk kohtulahendi seadusjõu põhimõte nõuab kohtulahendite usaldatavust ja püsimajäämist. Kui mingi õigusvaidlus on saanud jõustunud kohtulahendiga lahenduse, keelab see põhimõte üldjuhul sama vaidluse uues, avamise. Kohtuotsuse õigusjõud on õiguskindluse tagamiseks eri, oluline. Kohtuotsus peab looma kestvat õigusrahu olukorras, kus on pikemat aega valitsenud vaidlus selle üle, mis on õige (RKÜKo 10.04.2012, 3-1-2-2-11, p 66.) Kohtulahendi seadusjõu põhimõte kaitseb riiklike otsuste püsivust, tagades, et neid ei saa tagantjärele muuta meelevaldselt, vaid üksnes põhjendatud erandlikel asjaoludel. Kohtuotsuse seadusjõustumise eesmärgiks on seega välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu (RKPJKm 07.11.2014, 3- 4-1-32-14, p 28; RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15, p 47). Eelnõu seletuskiri toob ühe eesmärgina välja ka siin kohtumenetluste kiirendamist, kuid toodud kavandatav muudatus just pikendab menetlust ning on seega vastuolus MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 17 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 eelnõu eesmärgiga (vt kommentaarid ülal). Menetlemise kiirus on maksekäsu kiirmenetluse peamine eesmärk. On ilmne, et tõendite läbitöötamine on ressursimahukas ning tõstab kohtute halduskoormust, mis on jällegi vastuolus eelnõu eesmärgiga (tegelikult põhjustavad eelnõuga kavandatavad muudatused kohtutele varasemast oluliselt rohkem tööd). Oleme seisukohal, et sellises olukorras ei ole kohtul võimalik lahendada tarbijakrediidilepingu alusel esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldust selle saamisest alates kahekümne tööpäeva jooksul. Seaduse sä<eid, mida prak,kas ei ole võimalik täita, ei ole FinanceEstonia hinnangul põhjendatud kehtestada. TsMS paragrahvi 4841 FinanceEstonia hinnangul jätab see säte kohtule täiendatakse lõikega 4 järgmises ebaproportsionaalselt suure õiguse jä<a avaldus sõnastuses: rahuldamata kui eeldused pole täidetud. “Käesoleva paragrahvi lõigetes 1– Menetlusökonoomiliselt on see ebaotstarbekas meede. 3 sätestatut ei kohaldata Sellisel juhul peab võlausaldaja esitama sama nõude osas tarbijakrediidilepingust uue avalduse ning seejuures ka riigilõivu uues, tasuma. tulenevatele nõuetele. Kui sellise Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus nõude või nõude osa puhul on lahendaks tsiviilasja õiges,, mõistliku aja jooksul ja maksekäsu tegemise eeldused võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). See säte viib täidetud vaid osaliselt, jätab kohus olukorrani, kus tegeliku lahendi saamiseks suureneb nii aja- avalduse rahuldamata.” kui ressursikulu nii kohtule kui ka võlausaldajale. Säte ei jäta ka kohtunikule kaalutlusruumi. Näiteks olukorras, kus võlausaldaja on teinud arvutus- või trükivea ning avaldusel kõrvalnõuded ületavad põhinõuet, peab kohus jätma avalduse rahuldamata ega saa paluda viga kõrvaldada, isegi kui tegemist on ilmselge eksimusega. Pankroriseaduse paragrahvi 94 Nagu ülal juba märgitud, siis on FinanceEstonia seisukohal, täiendatakse lõikega 11 järgmises et korduv kohtulik kontroll õõnestab oluliselt õiguskindluse sõnastuses: ja kohtulahendi seadusjõu põhimõtet (vt eelmist „(11) Kui nõue põhineb kommentaari). tarbijakrediidilepingust tuleneval Seletuskirja järgi on notariaalne kokkulepe loetellu lisatud nõudel, mille kohta on tehtud seetõ<u, et kuigi see on täitedokumendina keh,v ja maksekäsk, tagaseljaotsus või notariaalselt kinnitatud, ei tähenda see automaatselt, et sõlmitud täitemenetluse kokkuleppe aluseks olev tarbijakrediidileping oleks seadus>ku § 2 lõike 1 punk>s 18 sõlmitud kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega. Notar nimetatud notariaalne kokkulepe, ei kontrolli lepingulise suhte sisulist vastavust tarbijakaitse tuleb lisaks kohtulahendile ja regulatsioonidele ega laenuandja kohustusi notariaalsele kokkuleppele esitada krediidivõimelisuse hindamisel. Seega tuleb ka selliste haldurile vähemalt järgmised nõuete korral võimaldada halduril ja kohtul hinnata, kas dokumendid: võlausaldaja on krediidisuhtes järginud seadusest 1) tarbijakrediidilepingu koopia; tulenevaid kohustusi. Arusaadav, et notarid ei kontrolli 2) andmed krediidi väljastamise ja lepingulise suhte sisulist vastavust tarbijakaitse tagasimaksmise kohta; regulatsioonidele ega laenuandja kohustusi MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 18 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 3) krediidi kulukuse määra krediidivõimelisuse hindamisel, kuid nõue, mille kohta on arvestus; tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus, ei peaks meie 4) dokumendid, mis tõendavad hinnangul korduvkontrolli enam läbima. vastutustundliku laenamise Lisaks eeltoodule on seletuskirja punk,s 6.3 märgitud, et põhimõSe järgimist; plaanitavad muudatused ei mõjuta teadaolevalt füüsiliste 5) muud asjakohased ega juriidiliste isikute halduskoormust. Kuid tegelikkuses dokumendid.“ tuleb siiski arvestada, et uue regulatsiooni kohaselt on Pankro>seaduse paragrahvi 100³ krediidiandjad kohustatud esitama täiendavaid tõendeid nii lõike 4 punkt 1 muudetakse ja maksekäsu kiirmenetluses kui ka pankro,avalduses, sõnastatakse järgmiselt: mistõ<u on ilmne hoopis vastupidine, st eeltoodu „1) nõue, mis on rahuldatud suurendab krediidiandjate halduskoormust jõustunud kohtulahendiga või märkimisväärselt. Seega ei ole võimalik väita, et täitemenetluse seadus>ku § 2 lõike muudatused jäävad halduskoormuse osas täies, 1 punk> 6 või 61 kohaselt neutraalseks. täitedokumendiks oleva vahekohtu See säte asetab tarbijakrediidi nõuete võlausaldajad lahendiga, välja arvatud võrreldes teiste võlausaldajatega ebavõrdsesse olukorda. tarbijakrediidilepingust tuleneva Teised võlausaldajad peavad nõudeavalduses märkima nõude alusel tehtud maksekäsk üksnes nõude sisu, aluse, suuruse ning asjaolu, kas nõue on ning tarbijakrediidilepingust tagatud pandiga (PankrS § 94 lg 1). Tarbijakredii, tuleneva nõude alusel tehtud väljastanud võlausaldaja peab lisaks veel tõendama krediidi tagaseljaotsus;“ väljastamist, tegema ülevaate tagasimaksmisest, selgitama krediidi kulukuse määra arvestamist, tõendama Pankro>seaduse Paragrahvi 193 vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisaks tuleb esitada täiendatakse lõikega 8 järgmises “muud asjakohased dokumendid”. Nende sisu ei ole sõnastuses: eelnõus ega selle seletuskirjas aga täpsustatud, mistõ<u on “Käesoleva seaduse § 100³ lõike 4 ebaselge, millele täpselt viidatakse. Selline määratlemata punkt 1 kohaldub nõue annab haldurile kaalutlusõiguse nõuda piiritlemata pankro>menetlustes, mis on hulgal dokumente, mille ulatus ja asjakohasus võivad olla algatatud enne 2026. aasta 1. vaieldavad, sh sisaldada ärisaladust. See omakorda loob jaanuari, nende nõuete suhtes, õigusselgusetuse ja menetlusliku ebavõrdsuse. mille kohta ei ole pankro>seaduse Selle sä<e järgi justkui eeldatakse, et krediidiandja on oma § 100³ alusel võlausaldajate kohustusi rikkunud. Olukord, kus krediidiandjatel on nimekirja kohtumäärusega võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt suurem kinnitatud.” tõendamiskoormis, läheb vastuollu võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõ<ega (nt tarbijakrediidi nõude võlausaldaja vs tarbijast võlgniku suhtes töövõtu- või käsunduslepingust tuleneva nõude võlausaldaja). Seega kujuneb olukord, kus üksnes teatud liiki võlausaldajaid koheldakse süsteemselt eeldatava väärkäitumisega, samas kui teistel piisab minimaalse info esitamisest. Selline lähenemine ei ole meie hinnangul kooskõlas õiguskindluse ega menetlusosaliste võrdse kohtlemise printsiibiga. Samu, viib täiendavate dokumen,de võlausaldaja poolt esitamine, pankro,halduri poolt nende hindamine, vastuväidete esitamine jne menetluslikult hoopis selleni, et toodud tarbijakrediidi nõuete tunnustamise asjad jõuavad igal juhul MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 19 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 kohtusse. See aga omakorda pikendab pankro,menetluse protsessi, tõstab kohtute koormust ning kogu protsess on kõikidele osapooltele kulukam. Oleme seisukohal, et notariaalse kokkuleppe ülekontrollimine pankro,menetluses ei ole asjakohane. Tehingu tõestamisel on notaril selgituskohustus. Notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samu, selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalak,s selgelt ja ühemõ<eliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve (TõS § 18 lg 1). Kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu keh,vuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalak, (TõS § 18 lg 2). Seega, kui notariaalak,s puudub märge selle kohta, et tehingu aluseks olevates asjaoludes on esinenud puudusi, nt pole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis järelikult ei ole ka pankro,halduril ega kohtul vajadust teha topeltkontrolli. Arvestades, et teiste võlausaldajate nõuded tarbijate suhtes ei ole automaatselt “vaidlustatud” staatuses, siis jääb arusaamatuks, miks tarbijakrediidi nõudeid koheldakse teistega võrreldes rangemini ning automaatselt vaidlustatuks loetakse. Lisaks näeme vastuolu õiguskindluse põhimõ<ega, kui uusi kavandatud nõudeid hakatakse kohaldama tagasiulatuvalt. Juba käimasolevad menetlused peaksid jätkuma samade reeglitega, mis keh,sid siis, kui menetlused algata,. Tsiviilkohtumenetluse seadus>ku Ebaselgeks jääb ka see, mis saab täitemenetlustest, kus ja täitemenetluse seadus>ku võlgniku vara on juba realiseeritud (heausksele kolmandale rakendamise seadust täiendatakse isikule) võlgnevuste ka<eks. Kui tagaseljaotsus/maksekäsk paragrahviga 118 järgmises antakse uues, kohtulikule kontrollile ning kohus leiab, et sõnastuses: nõuet rahuldatud kujul ei ole olemas, kuna nt „§ 118. Sundtäitmise lubamatuks vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kas tunnistamise hagi esitamine võlgnikul tekib krediidiandja vastu kahju hüvitamise nõue? tarbijakrediidilepingust tuleneva Samu,, mis saab juba tasutud täiturikuludest ja -tasudest, nõude kohta tehtud kohtulahendi kas need on õigus tagasi nõuda? Eelnõust ega seletuskirjast sundtäitmise puhul ei selgu, mis saab sellistel juhtudel, kui sundtäitmise (1) Võlgnik võib esitada lubamatuks tunnistamise hagi läbivaatav kohtunik jääb sissenõudja vastu täitemenetluse tagaseljaotse teinud kohtuniku järeldusega eriarvamusele. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 20 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 seadus>ku §-s 221 sätestatud hagi Kas sellisel juhul kohus lähtub üksnes eeldusest, et kontroll tarbijakrediidilepingust tuleneva on tehtud ja topeltkontrolli üldse tegema ei hakka? Või nõude alusel tehtud maksekäsu kontrollib kohtunik asjaolusid siiski uues, ja võib otsuse sundtäitmise lubamatuks ümber hinnata? Kõik need olulised küsimused on tunnistamiseks üksnes sellises reguleerimata jäetud. ulatuses, mis ületab Oleme seisukohal, et kavandatavate muudatuste raames tarbijakrediidilepingust tuleneva tuleb läbi viia põhjalikum põhiseaduspärasuse kontroll, põhinõude, seadusjärgse viivise ja eelkõige seoses ebasoodsa tagasiulatuva keelu intressi ning seadusega lubatud põhimõ<ega ja õiguspärase ootuse kaitsega. maksekäsu kiirmenetluse Tarbijakrediidnõuete võlausaldajad on oma nõuete menetluskulud. realiseerimisel tuginenud jõustunud kohtulahenditele, (2) Võlgnik võib esitada sealhulgas ka nt otsustele, mis on tehtud aastaid tagasi, sissenõudja vastu täitemenetluse mille alusel on algatatud täitemenetlus. Kui seadusandja seadus>ku §-s 221 sätestatud hagi muudab menetlusreegleid viisil, mis mõjutab juba sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva lepingute täitmist või juba esitatud nõudeid, rikub see nõude alusel tehtud õiguspärase ootuse põhimõtet. tagaseljaotsuse sundtäitmise P. Pikamäe on märkinud, et õiguspärane ootus tagab isiku lubamatuks tunnistamiseks üksnes õiguste ja kohustuste kaitse tema subjek,ivsel tasandil ning juhul, kui kohus ei kontrollinud selle põhimõ<e rikkumine on põhiseadusvastane (Juridica tagaseljaotsust tehes 2019, nr 9, lk 697–710). Riigikohus on sedastanud, et tarbijakrediidilepingu vastavust üldjuhul on jõustunud kohtulahendi sundtäidetavuse toime seaduse nõuetele, sealhulgas kõrvaldamise võimalused õiguskindluse ja õigusrahu vastutustundliku laenamise huvides piiratud (RKTKo 2-22-9401). Seega vajab eelnõu põhimõSe järgimist.“ põhjalikumat analüüsi, kuidas avalik huvi kaalub üles isiku õiguspärase ootuse. Kuigi sä<e legi,imne eesmärk on tagada tarbijakaitse ja kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõ<e järgimist, tuleb hinnata, kas korduv kohtulik kontroll ei kahjusta ebaproportsionaalselt tarbijakrediidi võlausaldaja õigust õiguskindlusele ja menetluse lõplikkusele. Täitemenetluse seadus>ku Juhime tähelepanu, et kui täitemenetluses kohustuste paragrahvi 56 täiendatakse katmise järjekord on sama, mis VÕS § 415 lg-s 2, siis jääb 1 lõikega 2 järgmises sõnastuses: arusaamatuks, miks maksekäsu kiirmenetluses samu “Tarbijakrediidilepingu alusel nõudeid esitada ei saa. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et tekkinud nõude puhul loetakse eesmärk on soodustada tarbijakrediidilepingust tuleneva tulemi jaotamisel võlgniku võlast põhinõude kiiremat tasumist. Samal ajal maksekäsu esmajärjekorras kustutatuks tema kiirmenetluses seda loogikat ei kohaldata ega võimaldata kanda olevad kulutused ja võla võlausaldajal sissenõudmiskulusid üldse nõuda. sissenõudmiseks tehtud kulud, Kui kavandatavate muudatuste kohaselt hakkab kohus igal seejärel põhivõlg, siis intress ja juhul maksekäsu kiirmenetluses kontrollima seda, kas lõpuks muud kohustused.” krediit on väljastatud seaduspäraselt, siis on Täitemenetluse seadus>ku ebaproportsionaalne võimaldada võlgnikul taasavada sama paragrahvi 221 lõiked 11 ja 2 vaidlus veel kord ka täitemenetluses. See ei anna keh,va muudetakse ning sõnastatakse kohtulahendi osas mingit õiguskindlust. järgmiselt: MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 21 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 04.august 2025 “Muu kui kohtulahendi Lisaks oleme juba ülal juh,nud tähelepanu, et võlgnikul on sundtäitmise puhul, iseäranis juba võimalik oma õigusi kaitsta nii maksekäsu käesoleva seadus>ku § 2 lõike 1 kiirmenetluses vastuväidet esitades (TsMS § 485) kui ka punk>des 18–191 nimetatud hagimenetluses hagile seisukoha esitades (TsMS § 394). täitedokumen>de puhul, samu> Seletuskirjast nähtub, et tegelik probleem, mida püütakse tarbijakrediidilepingust tuleneva lahendada, seisneb selles, et võlgnikud ei oska ega tea oma nõude kohta tehtud maksekäsu õigusi nendes menetlustes kaitsta ja nähtavas, tekib eelnõu puhul ja tarbijakrediidilepingust koostajate hinnangul selline oskus ja teadmine alles tuleneva nõude kohta tehtud täitemenetluse käigus kui on oht vara ares,misele. tagaseljaotsuse puhul, saab Tegelikult viitab see võlgniku soovimatusele probleemiga võlgnik sundtäitmise lubamatuks tegeleda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei tunnistamise hagis esitada ka kõik peaks soodustama võlgnike võimalust süsteemi vastuväited täitedokumendist ärakasutades tagasimaksmist edasi lükata. tuleneva nõude olemasolule ja keh>vusele.” Kuigi seletuskirjas märgitakse, et muudatusega peetakse “Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ennekõike silmas vastuväidet, et enne täitedokumendi nimetatud vastuväited on andmist ei kontrollinud ükski sõltumatu organ või isik kohtulahendi puhul, välja arvatud tarbijakrediidilepingu vastavust seaduse nõuetele, siis sä<e tarbijakrediidilepingust tuleneva sõnastus sellist erisust välja ei too ning tegelikult keh,b nõude kohta tehtud maksekäsu sellise vastuväite esitamise õigus tarbijakrediidilepingute puhul ja tarbijakrediidilepingust puhul mistahes argumen,dega. Selline lähenemine ei ole tuleneva nõude kohta tehtud aga kuidagi põhjendatud ega õiguspärane. tagaseljaotsuse puhul, lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.” Kokkuvõ<es leiame, et mitmed eelnõu muudatused ei saavutaks seatud eesmärki – kohtute töökoormuse vähendamist ja tarbijate õiguste kaitse parandamist, vaid võivad neid hoopis süvendada. Seetõ@u kutsume seadusandjat üles muudatusi enne vastuvõtmist ümber hindama ning kaaluma alterna4ivseid ning õiguspärasemaid lahendusi, mis tagavad nii tarbijakaitse kui ka menetlusökonoomia eesmärgid. Selleks palume Jus,its- ja Digiministeeriumil peatada eelnõu menetlemine ja kutsuda kokku kõikide asjaosaliste ümarlaud, et kaardistada tegelikud probleemid ja leida lahendused, mis ei kahjusta põhiseaduslikku õiguskorda, suurenda tohutult kohtute töökoormust ega sea tarbijakrediidi võlausaldajat ebaõiglasse olukorda. Lugupidamisega, Kaido Saar Anu Müürsepp FinanceEstonia juhatuse esimees FinanceEstonia tegevjuht Mar,n Länts FinanceEstonia krediidiandjate- ja vahendajate töögrupi juht MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 22 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu Lugupeetud FinanceEstonia Edastatud teadmiseks: Riigikantselei E-post: [email protected] Edastatud teadmiseks: Riigikogu Õiguskomisjon E-post: [email protected] /kuupäev digiallkirjas/ Julianus Inkasso OÜ tagasiside kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõule 1. Julianus Inkasso OÜ jääb varasemalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse- ja advokatuuri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu kohta esitatud seisukohtade juurde 1, mis on Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud 04.08.2025. a ja 09.02.2026. a Justiits- ja Digiministeeriumile, Riigikogu Õiguskomisjonile ja Õiguskantslerile. 2. Julianus Inkasso OÜ esitab viidatud tagasiside ja arvamused käesoleva kaaskirja lisana 1, milles on esile toodud mitmed põhimõttelised vastuolud õiguskindluse, menetlusökonoomia ja maksekäsu kiirmenetluse olemusega. Esitatud seisukohad tuginevad nii kehtivale põhiseadusele, Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikale kui ka pikaajalisele kogemusele tarbijakrediidinõuete menetlemisel ning sissenõudmisel. 3. Julianus Inkasso OÜ jääb oma arvamuse juurde, et advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhtustamine) eelnõu ja ka kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu ei kõrvalda eelnõu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 25.06.2025. a eelnõu) põhimõttelisi vastuolusid. 1 Lisa 1 - Julianus Inkasso OÜ 09.02.2026. a seisukoht, mis sisaldab ka 04.08.2025. a tagasiside ja arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 25.06.2025. a eelnõule. 4. Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõud (eelnõu) on täiendatud TsMS §-ga 406¹. Julianus Inkasso OÜ toetab eelnõu eesmärki luua tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete esitamiseks elektrooniline vorm, eesmärgiga kiirendada kohtumenetlusi, mis tooks kaasa samasisuliste kohtuasjade lahendamise ja käsitlemise ühtse standardi/põhimõtte. 5. Eelnõu seletuskirjas viidatakse avaliku e-toimiku erivormile, kuid seletuskirjast ei selgu üheselt, kas andmete esitamine on kavandatud üksnes avaliku e-toimiku kaudu või on võimalik ka masinliideseline andmevahetus näiteks X-tee kaudu, mis on juba olemasolev ja toimiv viis andmeedastuseks. Seetõttu tuleks seadusandjal täpsustada, milline tehniline lahendus on plaanis kasutusele võtta. 6. Lisaks on eelnõus märgitud, et valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada avalduse vormi ning tehnilised nõuded. Leiame, et sellise vormi väljatöötamisel on oluline kehtestatav vorm eelnevalt kooskõlastada turuosalistega, kelle tegevust vastav regulatsioon otseselt mõjutab. Turuosaliste poolt antav tagasiside ja sisend aitab vältida olukorda, kus kehtestatav tehniline lahendus ei arvesta piisavalt turul välja kujunenud praktikaga, kasutatavate infosüsteemide ja protsessidega. Sealhulgas iga turuosalise dokumentatsiooni ja failide eripära loogikaga, milleks ei ole ühtsest standardit kehtestatud ning iga turuosaline on oma protsessides selle ise kujundanud ning loonud. 7. Tõendite esitamise formaat peab võimaldama dokumentide esitamist kõigis enimlevinud faili formaatides (pdf-fail, e-kiri, digikonteinerid, exel, pildifailid jms), et vältida põhjendamatuid tehnilisi piiranguid tõendite esitamisel või välistada täiendav ressursikulu, mis kaasneb failide kindlasse formaati muutmiseks. 8. Tsiviilkohtumenetluse põhiprintsiip on poolte võrdsus kohtu ees. Seega peab kasutatav vorm võimaldama hagejal lisaks struktureeritud andmeväljadele esitada ka omapoolseid selgitusi ja põhjendusi ning täiendavaid tõendeid (näiteks tõendeid maksekokkulepete sõlmimise tõendamiseks, aegumise peatumise ja/või katkemise tõendamiseks jne kohta) piiramata mahus. Struktureeritud andmeväljad ei tohiks piirata hagiavalduse sisulist põhjendamist ega poolte menetlusõigusi. 9. Seletuskirjas märgitakse, et hagiavalduse andmete struktureeritud esitamine võimaldab avaldust enne kohtunikuni jõudmist automaatselt töödelda ning kontrollida mh seda, kas avalduse esitamisel on lisatud vajalikud andmed ja dokumendid. Viidatud andmete automaatne kontroll peaks piirduma eeskätt vorminõuete kontrollimise ja avaldaja juhendamisega, ega tohiks takistada hagiavalduse kohtule esitamist sisulistel põhjustel. Praktikas võib esineda olukordi, kus esitatavate dokumentide nimetused, struktuur või andmete esitamise viis ei vasta täielikult süsteemi eeldatud vormile, kuid on menetluslikult siiski piisavad hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Seetõttu palume eelnõu rakendamisel tagada, et automaatkontroll ei piiraks põhjendamatult avalduse kohtule esitamise võimalust, vaid toimiks eelkõige abistava mehhanismina, juhtides avaldaja tähelepanu võimalikele puudustele. Lisaks peab vormi täitmine/täitmise kohustamine olema kooskõlas TsMS §-s 371 sätestatuga, st viidatud sättest tulenevast ei ole lubatud minna nö kaugemale. Lõpliku hinnangu avalduse nõuetele vastavuse ja tõendite piisavuse kohta peab andma kohus menetluse käigus. 10. Julianus Inkasso OÜ juhib tähelepanu asjaolule, et eelnõu § 406¹ sõnastusest ei selgu üheselt, kas tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude esitamisel on võimalik esitada ühes hagiavalduses nõudeid mitme sama võlgnikuga/tarbijaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel või tuleb iga lepingu alusel esitada eraldi nõue. Paragrahvi sõnastus viitab ainsuses „tarbijakrediidilepingust tulenevale nõudele“, samas kui seletuskirjas märgitakse, et avalduse esitamisel on võimalik iga lepingu kohta täita eraldi andmeplokk, mis viitab tehnilise lahenduse vaates võimalusele esitada üks hagiavaldus võlgniku/tarbija vastu mitme tarbijakrediidi lepingu alusel. Eelnõu ja seletuskirja erinev tõlgendusvõimalus võib tekitada praktikas ebaselgust nii nõuete esitamisel kui ka riigilõivu ja menetluskulude arvestamisel. Seetõttu palume eelnõu ja seletuskirja kooskõlla viimist. 11. Julianus Inkasso OÜ palub uuele eelnõu redaktsioonile tagasisidena arvesse võtta Julianus Inkasso OÜ poolt 04.08.2025. a ja 09.02.2025. a dokumendis avaldatud seisukohti, tagasisidet ja põhjendatud vastuväiteid. Lugupidamisega Merle Laurimäe Julianus Inkasso OÜ juhatuse liige/tegevjuht /allkirjastatud digitaalselt/ Lugupeetud FinanceEstonia Edastatud teadmiseks: Riigikantselei E-post: [email protected] Edastatud teadmiseks: Riigikogu Õiguskomisjon E-post: [email protected] /kuupäev digiallkirjas/ Julianus Inkasso OÜ tagasiside advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõule Julianus Inkasso OÜ jääb varasemalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta esitatud seisukohtade juurde1, mis on Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud 04.08.2025. a Justiits- ja Digiministeeriumine ning Õiguskantslerile tagasiside ja arvamusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 25.06.2025. a eelnõule. Julianus Inkasso OÜ esitab viidatud tagasiside ja arvamuse käesoleva kaaskirja lisana, milles on esile toodud mitmed põhimõttelised vastuolud õiguskindluse, menetlusökonoomia ja maksekäsu kiirmenetluse olemusega. Esitatud seisukohad tuginevad nii kehtivale põhiseadusele, Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikale kui ka pikaajalisele kogemusele tarbijakrediidinõuete menetlemisel ning sissenõudmisel. Uus advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhtustamine) eelnõu ei kõrvalda eelmise eelnõu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 25.06.2025. a eelnõu) põhimõttelisi vastuolusid. Eelnõu jätkab tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete osas maksekäsu kiirmenetluse sisulist ümberkujundamist hagimenetluseks, mis on vastuolus maksekäsu kiirmenetluse eemärgi ja olemusega. Tarbijakrediidinõuetele kehtestatakse tõendamis- ja ümberarvestusnõuded, mis eeldavad sisulist tõendite hindamist. Selline lähenemine ei ole kooskõlas PS §-ga 146 ega 1 Julianus Inkasso OÜ 04.08.2025. a tagasiside ja arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 25.06.2025. a eelnõule (edastatud Justiits- ja Digiministeeriumine ja Õiguskantsleri Kantseleile). maksekäsu menetluse formaalse iseloomuga ning eeldaks õigusemõistmise funktsiooni ülekandmist kohtunikuabidele, milleks puudub mh ka põhiseaduslik alus. TsMS § 481 lõigetega 24 ja 25 sätestatud nõude sisu piiramine ning seadusest tuleneva maksete arvestamise järjekorra kehtestamine on vastuolus võlaõiguse aluspõhimõttega, mille kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik. Nimetatud regulatsioon moonutab nõude tegelikku sisu, põhjustab tarbijale arusaamatust ning ebaselgust nõude suuruse ja aluse osas, suurendades ühtlasi ka andmekaitse- ja/või vaidlusriske. TsMS § 484¹ lõike 4 kohaselt tarbijakrediidinõuete puhul osalise maksekäsu tegemise välistamine sunnib avaldajaid esitama nõudeid täies ulatuses hagimenetluses, isegi olukorras, kus maksekäsu tegemise eeldused on täidetud vähemalt osaliselt. Kõnealune välistus on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ning ei ole põhjendatud ei eesmärgipärasuse ega proportsionaalsuse seisukohalt. Tegemist on ka PS §-s 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, kuna tarbijakrediidinõudeid koheldakse põhjendamatult erinevalt muudest võlasuhetest. Julianus Inkasso OÜ palub uuele eelnõu redaktsioonile tagasisidena arvesse võtta Julianus Inkasso OÜ poolt 04.08.2025. a dokumendis avaldatud seisukohti, tagasisidet ja põhjendatud vastuväiteid. Lugupidamisega Merle Laurimäe Julianus Inkasso OÜ juhatuse liige/tegevjuht /allkirjastatud digitaalselt/ Lugupeetud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta E-post: [email protected], [email protected] Edastatud teadmiseks: Õiguskantsleri Kantselei E-post: [email protected] /kuupäev digiallkirjas/ Julianus Inkasso OÜ tagasiside ja arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 25.06.2025. a eelnõule Eessõna Julianus Inkasso OÜ (edaspidi Julianus) esitab oma seisukohad eelviidatud eelnõu osas. Tutvudes eelnõu struktuuri ja seletuskirjaga, oleme aru saanud, et antud eelnõu pärineb kahest erinevast algatusest: • esiteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muudatuste ettepanekust, mis lähtuvad eelnõu seletuskirja lk 5 viidatud väljatöötamiskavast ja mille osas toimus kooskõlastamine perioodil 01.07.2024. a - 26.08.2024. a; • teiseks kohtunike töörühma poolt väljaspool väljatöötamiskava esitatud ettepanekutest tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekäsu kiirmenetluse menetlemise täpsustamiseks. Kohtunike töörühma algatus on sündinud kabinetivaikuses väikse grupi kohtunike poolt, mida ei ole arutatud turuosalistega, ega antud valdkonda kureeriva Rahandusministeeriumi ega ka Finantsinspektsiooniga. Kohtunike töögrupi poolt esitatud eelnõu punktid puudutavad peamiselt vastutustundliku laenamise põhimõtte väidetavatest probleemidest lähtudes kogu maksekäsu kiirmenetluse muutmist. Julianus ei ole väljastanud kunagi ühtegi tarbijalaenu oma 30-ne tegutsemisaasta jooksul, olles turu suurima osalisena menetlenud kõikide Eesti krediidiandjate ja pankade võlanõudeid, kohustusi mittetäitnud krediidisaajate vastu, ning meil on ka kogemus ja arusaam, millised on antud valdkonna mahud, probleemide ulatus ja kitsaskohad. Antud eelnõu on meie arvates aga täielikult ebapädev ning selle koostajatel puudub igasugune arusaam reguleeritavast valdkonnast, mahtudest ning tegelikest probleemidest. Kõnealune olukord on tekkinud tingituna asjaolust, et ettepanekud on esitatud üksikute kohtunike poolt ning eelnõu ei ole läbinud väljatöötamiskava ega arutelude ringi, mis on hea õigusloome tava aluseks ning mis välistaks selliste uitmõtete eelnõusse jõudmise. Kuna antud eelnõu on sedavõrd vildakas, siis tuleks enne järgmisi menetlusetappe kutsuda kokku ümarlaud, milles puudutatud ja huvitatud isikud saaksid tutvustada oma seisukohti, kuulata teiste osaliste argumente ning otsustada, millisel viisil oleks otstarbekas ülesjäävaid probleeme lahendada. Mõistmaks kõnealuse eelnõu vildakust, siis toome sissejuhatuses välja kaks kõige suuremat eelnõuga seotud probleemi. Esiteks, ei esitata meie hinnangul eelnõu seadusena kehtestamisel mitte ühtegi tarbijakrediidi võlanõuet enam maksekäsu menetlusse, kuna see oleks krediidiandjatele kahjulik. Selle asemel esitatakse kõik nõuded hagimenetlusse, mille tulemusel: a) suureneb hagimenetluste arv kohtutes 60% (ca 35 000 tuhandelt 58 000-ni). Sellise mahu kasvuga toimetulekuks puudub riigil igasugune ressurss ning kogu tsiviilkohtupidamine on ummikus kõikides menetlustes; b) kõikide võlgnike poolt võlausaldajatele makstavad kulud suurenevad kordades nii hagimenetluse riigilõivu võrra (võrreldes maksekäsu riigilõivuga) kui ka hagimenetluses võlausaldajatel vajaliku õigusabi menetluskulude võrra (maksekäsus on menetluskulud piiritletud 20 euroga). Keskmiselt peaks iga võlgnik maksma 400 eurot rohkem kohtukulude katteks selleks, et kehtestataks otsus võlaasjas, mille üle 95% juhtudel vaidlus puudub. Teiseks, soovitakse eelnõuga tühistada jõustunud kohtuotsuste kehtivus ning anda kohustatud poolele õigus avada kõik tarbijakrediidilepingu alusel tehtud ja jõustunud kohtuotsused ning kohustatakse õigustatud poolt uuesti tõendama oma õigust. Selline pretsedenditu õiguspõhimõtte muutmine on põhiseadusega vastuolus ning teiseks jäetakse arvestamata selline tõsiasi, et õigustatud poolel ei ole säilinud alusdokumente, et ta saaks uuesti samas õigusvaidluses osaleda. Lisaks eeltoodule on eelnõus terve rida põhimõtteid, mis täiesti arusaamatult tekitavad tsiviilkäibe ühel osapoolel kulutusi ning välistavad võimaluse oma õigusi kaitsta või kohtuotsust vaidlustada. Mõistame, et antud eelnõu paljud punktid on kirjutatud inspireerituna mõningate kohtunike veendumusest, et maksekäsumenetluses olevad andmed ei ole alati võlausaldajate poolt korrektselt esitatud. Sellele viidatakse ka eelnõu seletuskirja lk 20 joonealuses märkuses nr 26, et kohus on esitanud politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks võlausaldajate vastu kelmuse kahtlustuses. Siinakohal oleks olnud aga korrektne mainida eelnõu seletuskirja koostajate poolt (kes on sellest kindlasti teadlikud), et viidatud kaebus jäeti politsei poolt menetlusse võtmata aluse puudumise tõttu. Julianus, olles tegutsenud võlgade menetlemisel erinevatel turgudel 30 aastat ja menetlenud rohkem kui 4 miljonit võlga, saab kinnitada, et Eestis on Euroopa kõige väiksem maksehäirete suhtarv ning kõige korrektsem maksedistsipliin. Tarbijakrediit on kaasaaegselt ja inimeste vajadusi arvestades kättesaadav ning kõigist väljastatud tarbijakrediitidest jõuab kohtusse alla 2%, näitab nii võlausaldajate tegevuse kvaliteeti, kui ka õigussüsteemi väga head toimivust, mis omab väga suurt preventiivset mõju. Vastutustundliku laenamise põhimõte ja selle järgimine on äärmiselt oluline teema, millega tulebki tegeleda järjepidevalt, mida meie hinnangul Finantsinspektsioon ka teeb (meile teadaolevalt võib vaatamata üksikutele ettevõtetele tehtud ettekirjutustele pidada olukorda Eesti rahuldavaks). Vastutustundliku laenamisega seoses tekkivad vaidlused on põhjustatud aga peamiselt sellest, et tegemist on väga suures osas hinnanguid võimaldava kategooriaga, mis sõltub hindaja isikust. Et vältida prognoosimatu tulemusega kohtuvaidlusi, siis kindlasti tasuks neid reegleid kirjutada selgemaks ja vaidlusi välistavaks. Juhul, kui eesmärgiks on kogu vastutustundliku laenamise hindamise viia aga iga üksiku tarbijakrediidilepingu osas viia kohtuliku kontrolli alla, siis tuleks ümber hinnata ka Finantsinspektsiooni roll selles küsimuses ja dubleerivaid tegevusi vältida. Meie hinnangul on siiski võimalus kehtestada reegleid üldisemal tasemel ning kohtu roll võiks piirduda üksnes vaidluste lahendamisega kohtu poolt. Julianuse seisukohad ja põhjendused eelnõu vastuolude kohta: 1. Esmalt rõhutame tungivalt asjaolu, et kavandatav eelnõu on sisult absoluutses vastuolus õigusselguse, õiguskindluse põhimõtetega ja õigusrahu põhimõttega, mis on õigusriigi põhialused vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 ja 10. Eelnõu koostajal puudub tegelik arusaam ja pilt õigusriigi toimimise alustest, PS-st tulenevate põhimõtete siduvusest seadusandjale, Euroopa Kohtu- ja Riigikohtu lahenditest ning seisukohtadest ja tegelikest mõjudest ning tagajärgedest tarbijale (võlgnikule), krediidiandjate ning krediidiostjatele, aga ka riigi enda vastutusele (riigi vastutusele). Lisaks on eelnõu koostaja jätnud arvesse võtmata, et õigusriigi põhimõtted ei ole õiguslikus hierarhias madalama õigusjõuga kui tarbija õigused. Eelnõuga soositakse tarbijast krediidisaajat, kes ei ole täitnud enda tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ehk võlgnikku, keda eelistab seadusandja ja seab paremasse olukorda tarbijast krediidisaajast, kes täidab enda krediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, mis ei ole mitte mingil juhul proportsionaalne. Eesmärgiga „kaitsta“ tarbijast võlgnikku ja „vähendada“ kohtute töökoormust, saab eelnõu sisust lähtudes olema tegelikkuses vastupidise efektiga – oluliselt kulukam ja ajakoormavam. Ajakulukam, kohtumenetluse kestvuse vaates, kui ka menetluskulude vaates tarbijale, kuna seaduse muudatusega luuakse olukord, mil võlausaldajad/krediidiandjad hakkavad edaspidi oma nõudeid kohtusse esitama üksnes hagimenetluses, mis tagab ulatusliku töökoormuse kasvu maakohtutele. 2. Õiguskindluse põhimõte sisaldab õiguse avalikkuse ja arusaadavuse nõudeid, tagasiulatuva mõju keeldu, õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid. Õiguskindluse printsiip peab looma ja tagama kindluse kehtiva õiguskorra suhtes, selgust kehtivate õigusnormise sisu osas ja ka kindlust kehtestatud normise püsimajäämises. PS § 10 sätestab õiguskindluse põhimõtte. Riigikohus on asunud seisukohale, et õiguskindlus muudab õiguskorra usaldusväärseks, millisele seisukohale on asunud 10.04.2012. a kohtuotsuse nr 3-1-2-2-11 p 66-s. Õiguskindluse põhimõtte osaks on res judicata- ja vacatio legis põhimõtted. Kohtulahendi seadusjõu põhimõte (res judicata) nõuab kohtulahendite usaldatavust ja püsimajäämist. Kui õigusvaidlus on saanud lahenduse jõustunud kohtulahendiga, keelab res judicata põhimõte sama vaidluse uuesti avamise. Kohtuotsuse õigusjõud on õiguskindluse tagamiseks, luues ja tagades kestvat õigusrahu. Kohtulahendi seadusjõu põhimõte kaitseb juba kohtu poolt tehtud kohtuotsuste püsivust, tagades, et neid ei saa meelevaldselt tagantjärele muuta. Jõustunud kohtuotsuse eesmärgiks on välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, tagades lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu, millisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: „Kohtuotsuse seadusjõustumise eesmärgiks on seega välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu“1. 3. Tõlgendades Euroopa Kohtu (edaspidi EK) seisukohta otsuses C-178/23 kooskõlas EK varasemate seisukohtadega, ei ole EK mõte asjas nr C-178/23 tehtud otsuses olnud mitte distantseerida EL ja siseriiklikke õiguskordi res judicata ja õiguskindluse põhimõttest, vaid tagada, et liikmesriikide siseriiklik õigus näeks ette aluse jõustunud kohtulahendite uueks läbivaatamiseks nt teistmismenetluses. Selline võimalus on kehtivas TsMS §-s 702 olemas (koos TsMS § 703 piirangute ja § 704 teistmisavalduse esitamise tähtajaga ning muude menetluslike eeldustega). EK otsus asjas nr C-178/23 ei võimalda jätta kõrvale, tühistada või muuta jõustunud kohtulahendeid, mille menetluses ei kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtted, vaid võimaldab üksnes teatud ja väga piiratud tingimustel (nagu teistmine) varasema kohtuvaidluse n-ö taasavamise tarbija kaitseks. Kõnealuses EK otsuses oli tegemist olukorraga, kus tarbija esitas kohtule samas tsiviilasjas teistmisavalduse, et kohus hindaks pärast jõustunud kohtulahendit uuesti, kas tarbijakrediidi lepingutingimused olid ebaõiglased. EK lahendis nr C-178/23 viidatud Euroopa Kohtu varasem praktika kinnitab kohtulahendi seadusjõu põhimõtte tähtsust nii siseriiklikus kui ka liidu õiguses 2 . Kõnealusest EK otsusest tuleneb, et 1 RKPJm 3-4-1-32-14, p 28; RKÜKo 3-3-1-35-15, p 47; 2 Vt C-582/21 Profi Credit Polska, p 37 ja 38: „Selle kohta tuleb märkida, et kohtulahendi seadusjõu põhimõttel on suur tähtsus nii liidu õiguskorras kui ka riigisisestes õiguskordades. Selleks, et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on nimelt oluline, et kohtulahendeid, mis on jõustunud pärast olemasolevate edasikaebevõimaluste ammendamist või selleks sätestatud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada (6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Târşia, C69/14, EU:C:2015:662, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco, C600/19, EU:C:2022:394, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest lähtuvalt ei kohusta liidu õigus liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad kohtulahendile seadusjõu, ja seda isegi siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese olukorra (6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Târşia, C‑69/14, EU:C:2015:662, olukorra EL õigusega kooskõlla viimiseks tuleb eelistada tingimuste täidetuse korral (s.o seaduses sätestatud teistmise aluse esinemise korral) lahendi muutmist. EK seisukoht ei ole mitte „astuda üle“ seadusjõus olevatest kohtulahenditest ning avada need valimatult mistahes muudes menetlustes, kus vastavale jõustunud kohtulahendile tugineda soovitakse (nt pankrotimenetluses või ka täitemenetluses) uuesti vaidluseks, vaid tagada, et siseriiklikus õiguskorras on olemas menetlusvorm, mis võimaldab õigusrikkumiste korral teatud tingimustel jõustunud kohtulahendite seaduslikkust uuesti kontrollida, eelistades sealjuures võimalust viia need kooskõlla EL õigusega. Riigikohtu praktika3 valguses on jõustunud kohtulahendi mõte välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, mis tagab kaitse õiguskindluse põhimõtte rikkumise vastu. 4. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) seletuskirjas selgitatakse PankrS § 1003 lg-t 4 järgnevalt: „ühtlasi täiendatakse lõikes 4 kaitsmiseta tunnustatud nõuete nimekirja nõuetega, mis ei vaja pankrotimenetluses kaitsmist. Tegemist on nõuetega, mis on ka TMS § 2 lg 1 kohaselt täitedokumendiks ning millel on suur õiguskindlus, need on jõustunud ning neid ei ole võimalik vaidlustad.“4 Seadusandja tahe on olnud, et kaitsmiseta kuuluvad tunnustamisele jõustunud kohtulahendid, lubamatu on, et seadusandja oma tahet meelevaldselt ja ajalise tagasiulatuse piiranguta muudab. PS järgi peab olema tagatud õiguskindlus, et kohtuotsused jäävad kehtima ning neid ei ole võimalik vaidlustada. Seega eelnõuga seatakse jõustunud kohtulahendi seadusjõud kahtluse alla, mis on ilmselgelt vastuolus õiguse tõhususe, jõustunud kohtulahendi seadusjõu ja õiguskindluse põhimõttega. 5. Äärmiselt kaalukat tähtsus omab eelnõu vaates ka vacatio legis põhimõtte tundmine ja järgimine, mis sedastab, et õigusnormi kehtestamisel peab selle adressaadile jätma piisavalt aega õigusnormiga tutvuda ja sellest aru saada ning valmistuda muutunud õiguskorraga kohanemiseks. Olukorras, mil muutunud õigusnorm näeb ette isikule, käesoleval juhul punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco, C‑600/19, EU:C:2022:394, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).“ 3 RKÜKo 3-1-2-2-11, p 66 ja RKPJm 3-4-1-32-14, p 28; RKÜKo 3-3-1-35-15, p 47; 4 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE seletuskiri, lk 122. Kättesaadav siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/857ac417-4293-45a1-a782-0c19c257a42c/ krediidiandjale/võlausaldajale, suuremad kohustused või halvendab tema senist õiguslikku positsiooni, peab tal olema piisavalt aega leida ja kasutada ressursse, et uusi õigusnorme järgida. Äärmiselt oluline on seda põhimõtet järgida ka ettevõtluskeskkonna vaates, kui muudatus eeldab teistsuguste äririskide võtmist, ettevõtja poolt kulutuste tegemist jne. Vacatio legis põhimõtte kohaselt on lubamatu riigi poolt kehtestada uusi norme üleöö ja tagasiulatuva ajalise piiranguta ning vastuolus õigusriigi põhimõtetega. 6. Lisaks on eelnõu koostamisel jäetud arvesse võtmata asjaolu, et õigusselguse, õiguskindluse ja õigusrahu saabumise tõttu puudub võlausaldajatel mistahes kohustus või vajadus säilitada tõendeid/alusdokumente, mistõttu on nende hilisem esitamine kohtuvaidluste avamisel ilmselgelt võimatu, kuna tõendite/alusdokumentide esitamise kohustust ei ole olnud võimalik ette näha ega peagi ettenähtuv olema ning millede ajalise piiranguteta säilitamine oleks muuhulgas ka vastuolus IKÜM´iga ja asjakohaste Eesti Vabariigi seadustest tulenevast dokumentide säilitamise tähtaegadega, näiteks KAVS § 47 lg 5 esimeses lauses sätestatuga5. 7. Julianus leiab, et seaduseelnõu koostajad ei ole piisavalt analüüsinud ega adekvaatselt hinnanud maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni kavandatavate muudatuste tegelikku mõju ja tagajärgi. Eelnõu regulatsioon kahjustab esmajärjekorras tarbijast võlgnikku. Eelnõu kohaselt maksekäsu kiirmenetluse raames on võimalik nõuda üksnes tarbijakrediidi põhisummat, seadusjärgset intressi ja viivist, millega krediidiandjat sunnitakse osaliselt oma nõudest loobuma ja tegema menetluslikus vaate valik hagimenetluse kasuks. Märgitud viisil nõude ümberkujundamise kohustus on ilmselgelt vastuolus võlaõiguse ühe aluspõhimõttega – leping on täitmiseks kohustuslik. Lisaks kehtestatakse eelnõuga VÕS- 5 KAVS § 47 lg 5 esimene lause kohaselt krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. ga vastuolus olev nõuete tasumise järjekord 6 , välistatakse VÕS-is sätestatud sissenõudmiskulude nõudmine ning seatakse kohustus esitada samaväärne tõendite kogum nagu hagimenetluses, millega kaasneb kaalukas ajakulu. Julianus ei nõustu mitte mingil juhul TsMS § 481 lõigetega 24 ja 25 täiendusega. Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude ümberarvestamise tagajärgi ei ole eelnõu koostaja tegelikult läbi mõelnud. Tegemist ei ole pelgalt matemaatiliste tehetega, vaid sellel otsene mõju on ka Finantsinspektsioonile krediidiandjate ja -ostjate poolt esitatavatele aruannetele (milline kohustus tuleneb KAVS´ist ja KIOS´ist) ja aruannete õigsusele. Eeltoodud viisil tarbijakrediidilepingute alusel nõuete ümberarvestamine tooks kaasa topelt raamatupidamise kohustuse Finantsinspektsioonile esitatavate aruandluse ja maksekäsu kiirmenetluses esitatavate nõuete jaoks. Lisaks on jäetud eelnõu koostaja poolt analüüsimata tegelik mõju ja tagajärgi, mis kaasneks nõude ümberarvestamisega tarbijale kohtumenetluse vaates ja ka võlgnikule. Kohtueelses võla sissenõudmise menetluses esitab krediidiandja või krediidiinkasso tarbijast võlgnikule võlanõude tarbijakrediidilepingu alusel, s.t ilma ümberarvestuseta. Maksekäsu kiirmenetluses avalduses tuleks nõue esitada ümberarvestatuna ja olukorras, mil maksekäsu kiirmenetluse läheb üle hagimenetluseks, esitatakse nõue hagiavalduses taas täies ulatuses vastavalt tarbijakrediidilepingule. S.t eelnõu kohaselt oleks maksekäsu kiiremenetluse avalduses tarbijakrediidilepingu alusel nõude esitamine ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse hagimenetlusse ülemineku korral, nõude esitamise põhimõte/loogika erinev. Eeltoodu toob ilmselgelt kaasa tarbijast võlgniku segaduse, mida täpselt nõutakse, miks nõude pidevalt muutub. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et võlanõuete kohta avaldatavad maksehäirete andmed maksehäireregistrites muutuvad ebaõigeks/valeks, mis toob omakorda kaasa täiendavate vaidluste halduskoormust nii maksehäireregistri pidajatele, maksehäirete avaldajatele kui ka Andmekaitse Inspektsioonile. 6 Näiteks kui tarbijakrediidilepingu kehtivuse jooksul on tarbija hilinenud lepinguliste kohustuste täitmisega, on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmise eest lepingujärgset viivist. Olukorras, mil tarbija tasub viivise nõude ja jätkab tarbijakrediidilepingu kohast täitmist, on põhjendamatu maksekäsu kiirmenetluse nõude esitamisel lugeda tarbija poolt tasutud viivis tasutuks põhivõla katteks; Selline lähenemine moonutab maksekäsu kiirmenetluse eesmärki kui lihtsustatud ja kuluefektiivset menetlust, mille tulemusel suunatakse tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded edaspidi kohtusse üksnes hagimenetlusse, mis on menetluskulude ja koormuse poolest tarbijast võlgnikule oluliselt ebasoodsam ehk kulukam. Kavandatava muudatusega kaotab maksekäsu kiirmenetlus oma senise väärtuse, seades kaalukad koormavad piirangud, mille tõttu esitatakse edaspidi tarbijakrediidilepingute alusel nõuded kohtusse hagimenetluse korras. Eelnõu kohaselt ei suurendata maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetavat esindustasu suurus/summat (20 eurot), mis ei kata avalduse lisadena esitatavate alusdokumentide komplekteerimise ja esitamise ning tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude ümberarvestamisega kaasnevat ajakulu, mis on samaväärne hagimenetluses tõendite kogumise mahuga. Maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetav esindustasu ei ole proportsionaalne hagimenetluses välja mõistetava esindustasuga. Lisaks vastavalt riigilõivu seadusele on hagiavalduse esitamisel tasutav riigilõiv kõrgem/kallim kui maksekäsu kiirmenetluse avaldustelt tasutav riigilõiv. Riigilõiv mõistetakse samuti välja tarbijast võlgnikult, kahjustades seeläbi seadusandja poolt tarbija majanduslikku olukorda. Näiteks 1000 euro suuruse tarbijakrediidi nõude maksekäsu kiirmenetluse avaldusega esitamisel tuleb TsMS § 59 lg 6 kohaselt (avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 3 % nõudelt, kuid mitte vähem kui 65 eurot) tasuda riigilõiv summas 65 eurot. Tarbijakrediidilepingu alusel hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas hinnaga kuni 1000 eurot tuleb vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tasuda riigilõiv summas 245 eurot. Eeltoodu täiendab, et ainuüksi riigilõivu (mis mõistetakse välja tarbijast võlgnikult) tuleb tarbijast võlgnikul edaspidi tasuda vähemalt 180 euro võrra suuremas summas. Millele lisandub kohtumenetlusega kaasnev menetluskulu/esindustasu, mille maksimaalne suurus maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot, hagimenetluses sadades eurodes suurem. Eelnõu seletuskirjas (lk 13 teises lõigus) märgitakse, et maksekäsu kiirmenetluses kui formaalses elektroonilises menetluses ei saa hinnata hagimenetlusega samaväärselt tõendeid, seetõttu luuakse erireeglid tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta toimuvas maksekäsu kiirmenetluses. Selline käsitlus on otseses vastuolus Euroopa maksekäsu menetluses kehtiva praktikaga, mille kohaselt ei ole krediidiandjatel ega -ostjatel kohustust esitada alusdokumente nõude tõendamiseks, ning vastavaid tõendeid ei ole seni ka nõutud. Seega on eelnõuga kavandatav regulatsioon ilmselges vastuolus kehtiva Euroopa Liidu õigusega, kahjustades õigusselgust ning õigusakti kooskõla liidu normistikuga ja praktikaga. Kokkuvõttes eelnõuga maksekäsu kiirmenetluse kavandatud muudatused ei saavuta seletuskirjas märgitud eesmärki - optimeerida kohtute töökoormust ega suurenda menetluste tõhusust, vaid suunavad tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded formaalselt lihtsustatud maksekäsu kiirmenetluse asemel oluliselt kulukamasse ja ajamahukamasse hagimenetlusse. Tulemuseks on menetlusökonoomikale vastupidise olukorra saavutamine ehk oluline koormuse suurenemine nii kohtutele kui krediidiandjatele ja- ostajatele ning hagimenetluse sundvaliku tõttu menetluskulude suurenemine tarbijatest võlgnikele. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et 2024. a esitati maakohtutele tarbijakrediidilepingute alusel 4 673 hagiavaldust, Pärnu Maakohule esitati samal aastal lahendamiseks 46 429 võlaasja, millest 48 % moodustasid tarbijakrediidinõuded. Eelnõus on korduvalt rõhutatud, et eelnõu eesmärgiks on toetada kohtusüsteemi töökoormuse optimeerimist ja menetlusökonoomikat, mis on ilmselgelt paljasõnaline eelnõu seletuskirja illustreeriv põhjendus. Tegelikkuses ei hoomata ega saada aru võlausaldajate järgnevatest sammudest, ega olda selleks mitte mingil viisil valmis ja valmistunud, kuna maksekäsu regulatsiooni muutmisega saavutatakse vastupidine olukord. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise asemel esitatakse edaspidi tarbijakrediidilepingute alusel nõuded kohtutesse ainult hagiavaldusega, millega kaasneb meie hinnangul ulatuslikult kohtute töökoormuse kasv, hinnanguliselt vähemalt 500 %7 arvestades ajas tsiviilasjade arvu kasvu, millele lisanduvad varasemalt maksekäsu kiirmenetluse avaldusena esitatud asjad, kuid regulatsiooni muutmise korral esitatakse edaspidi samasisulised asjad kohtusse hagiavaldusena. 7 Tegemist on matemaatilise arutuse tulemusel saadudu järeldusega, võttes aluseks eelnõu seletuskirjas märgitud 2024. a esitatud hagiavalduste arvu (4673 hagiavaldust) ja 22 285 maksekäsu kiirmenetluse avalduse avu (s.o 48 % esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest, mille aluseks oli tarbijakrediidileping) ning lähtudes eeldusest, et kõik krediidiandjad esitavad edaspidi tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded maakohtusse hagiavaldusena, s.o 22 285 täiendavat hagimenetlus; Lisaks on eelnõu koostaja jätnud arvesse võtmata olulise asjaolu, et kehtiv TsMS ei näe ette tõendite esitamist, kontrollitakse üksnes maksekäsu kiirmenetluse lubatavust ja avalduse nõuetele vastavust, mida teostavad Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnas kohtunikuabid ning hulgaliselt referente. Maksekäsuosakonna koosseisu ei kuulu ühtegi kohtunikku, ometigi soovitakse eelnõuga luua olukord, mis ei ole kooskõlas kohtunikuabi pädevusega. Selgusetuks jääb, kas eelnõu tooks kaasa kohtunikuabide pädevuse olulise laiendamise – andes õiguse hinnata tõendeid, vajadusel neid omal äranägemisel täiendavalt lisaks küsida. Eeltoodu puhul oleks tegemist õigusemõistmisega, milleks PS-st tulenevalt kohtunikuabidel ei ole pädevust antud. 8. Julianuse seisukoht eelnõu eelpool käsitlemata muudatusettepanekute kohta. TsMS § 178 lg 2 muudatust, mille kohaselt menetluskulude kindlaks määramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot, Julianus ei toeta. Kavandatav muudatus ei oma sisulist menetlusökonoomilist väärtust, vaid võib tekitab praktikas olukorra, kus menetlusosaline või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitab menetluskulud teadlikult suuremas summas, pelgalt selleks, et säilitada endale edasikaebeõigus. Seeläbi moonutab säte menetlusosaliste käitumist ning kahjustab ausa ja läbipaistva menetluse põhimõtteid. TsMS §-s 405, s.o lihtmenetluse piirmäärade muutmist, Julianus samuti ei toeta. Lihtmenetluse piirmäärade muutmisega luuakse olukord, mille kohaselt sisuliselt 99 % tarbijakrediidi nõuetest lahendatakse lihtmenetluse korras, mille tagajärjeks on kohtulahendile edasikaebamise õiguse mitte andmine ehk ära võtmine menetlusosalistelt, kalduda kõrvale tõendite kogumise vorminõuetest, tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid ning teha kohtulahend kirjeldava osata, s.t kohtulahendis puuduks sel juhul viide, et tegemist on tarbijakrediidilepingul põhineva kohtulahendiga, enne mille tegemist on kohus kontrollinud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, mida nõuab Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kohtupraktika. TsMS §-s 484¹ muudatust Julianus samuti ei toeta. Eelnõuga soovitakse lisada TsMS § 484¹ uus lg 4, mille kohaselt ei kohaldataks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele ning kui sellise nõude või nõude osa puhul on maksekäsu tegemise eeldused täidetud vaid osaliselt, jätab kohus avalduse rahuldamata. Jääb arusaamatuks (ja mis ei selgu ka seletuskirjas), miks on sellise erandi tegemine vajalik, s.t. miks ei võiks ka tarbijakrediidilepingu alusel esitatud nõude puhul olla lubatud nõude osaline rahuldamine, kui maksekäsu osakond leiab, et maksekäsu tegemise eeldused on täidetud vaid osade nõuete või nõude osa suhtes ja avaldaja on osalise makseettepaneku tegemisega nõus. Sellise võimaluse piiramisel/ära võtmisel on avaldaja sunnitud esitama kogu nõude osas hagiavalduse ega saagi kaaluda võimalust piirduda otstarbekuse huvides maksekäsu menetluse jätkamist kasvõi osa nõude suhtes. Seeläbi on kavandatav muudatus vastuolus eelnõu algse eesmärgiga, milleks oli vähendada maakohtute koormust. Selliselt tarbijakrediidilepingutel põhinevate nõuete eristamine ei ole kuidagi põhjendatud ning on vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. TsMS § 482 täiendustega Julianus samuti ei nõustu põhjusel, et tõendite esitamise nõude kehtestamine maksekäsu kiirmenetluses on vastuolus selle menetluse liigi olemusega kui ka PS §-s 146 sätesatuga, mille kohaselt on õiguse mõistmise pädevus ainult kohtul. Lisaks ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide maksekäsu kiirmenetluse- ning ka Euroopa Maksekäsu praktikaga. Riigilõivu tagastamise reeglite sõltuvusse seadmine võlasuhte liigist rikub PS-se §-ga 12 tagatud võrdsuspõhimõtet, mistõttu tuleb eelnõus olevast muudatusest loobuda. Puudub põhjendus, miks peaks selline reegel puudutama vaid tarbijakrediidilepingu alusel esitatud avaldusi, kuid muude võlasuhete alustel esitatud mittekorrektsete avalduste esitajad saavad menetluse lõpetamisel riigilõivu tagasi. Selline eristamine ei ole kuidagi põhjendatud ning on seega vastuolus PS-ga. PS § 12 lg-st 1 tuleneb kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ka seadusi luues ja neid kehtestades. Riigikohus on asunud seisukohale, et lisaks võrdsusele seaduste kohaldamisel tuleb sätet tõlgendada „õigusloome võrdsuse tähenduses – seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi“8. Kokkuvõttes käsitletud muudatus oleks PS-ga ja ka Riigikohtu praktikaga vastuolus. Julianuse hinnangul peaks menetlustähtajad olema kõikide (s.h tarbijakrediidilepingutega seotud) nõuete liikide osas ühesugused, sõltumata sellest, millisel õiguslikul alusel see põhineb. Seadusandja arvates on maksekäsu osakond võimeline hindama tarbijakrediidilepingu aluseks olevaid tõendeid, ümberarvutust jne ning tegema maksekäsu määruse. Aursaamatuks jääb, millisel põhjusel seadusandja piirab maksekäsuosakonna pädevust maksekäsu tegemisel siis, kui pooled on esitanud maksekäsu määrusega kinnitamiseks maksegraafiku. Kõnealuse muudatusega taas suurendatakse vaid maakohtute töökoormust. 9. Eeltoodust tulenevalt on Julianus seisukohal, et seaduseelnõu õõnestab Eesti Vabariigi õiguskorra usaldusväärsust, rikkudes õigussubjektide õigustatud ootust, et jõustunud kohtuotsus kehtib ega kuulu meelevaldsele tühistamisele. Eelnõu ei ole kooskõlas Eesti põhiseadusliku korra, s.h PS § 10 alusel tagatud õiguskindluse põhimõttega, Riigikohtu senise järjekindla kohtupraktikaga ega Euroopa Liidu õiguse nõuetega, mis näevad ette õigusselguse, õiguskindluse ja kohtulahendite lõplikkuse kui õigusriigi põhimõtted kui ka õigusriigi põhimõtted. Tagasiulatuvalt ning ajalise piiranguta jõustunud kohtulahendite tühistamine, mis on tehtud kehtiva seaduse alusel Eesti Vabariigi nimel, on otseses vastuolus õiguskindluse, õiguspärase ootuse ning kohtulahendite seadusjõu (res judicata) põhimõtetega. Eelnõu koostajatel puudub tegelik arusaam ja ülevaade kehtivast õiguskorrast ning õigusriigi aluspõhimõtetest, s.h õiguskindluse ja kohtulahendite seadusjõu põhimõttest, Euroopa Liidu- ja Riigikohtu praktikast, mistõttu tuleb eelnõu viivitamatult taotleva Eesti Vabariigi õiguskantslerilt 8 RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; vt ka RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08 ; RKPJKo 20.03.2006, 3-4- 1-33-05, p 26, PS kommenteeritud väljaanne, § 12 kommentaar 11. hinnangut ja seisukoha seaduseelnõu vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega jt seaduste ning õigusaktidega. Eeltoodu tõttu palume Justiits- ja Digiministeeriumil peatada eelnõu menetlemine ja kutsuda kokku kõikide asjaosaliste ümarlaud, et kaardistada tegelikud probleemid ja leida lahendused, mis ei kahjusta põhiseaduslikku õiguskorda, suurenda tohutult kohtute töökoormust ega sea krediidiandjaid ebaõiglasesse olukorda. Lugupidamisega Merle Laurimäe Julianus Inkasso OÜ juhatuse liige/tegevjuht /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Veskimägi Julianus Inkasso OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: "Anu Müürsepp" <[email protected]> Saaja: "Liisa-Ly Pakosta - JUSTDIGI" <[email protected]>, "Mari-Liis Mikli - JUSTDIGI" <[email protected]>, "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: FinanceEstonia arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõule Kuupäev: 2026-03-13 19:39 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastan FinanceEstonia arvamuse kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõule. Kirjale on lisatud: Lisa 1 – FinanceEstonia 04.08.2025 arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõule; Lisa 2 - Julianus Inkasso OÜ poolt 11.03.2026 eelnõu osas antud tagasiside. Lugupidamisega Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht <https://financeestonia.eu/> <tel:+372 50 11107> +372 50 11107 <mailto:[email protected]> [email protected] <https://financeestonia.eu/> Begin forwarded message: From: Anu Müürsepp <[email protected]> Subject: FinanceEstonia pöördumine seoses kohtumenetluse kiirendamise muudatustega Date: 6. March 2026 at 11:21:27 EET To: [email protected], Mari-Liis Mikli - JUSTDIGI <[email protected]>, [email protected] Cc: Evelyn Liivamägi - RAM <[email protected]>, Andre Nõmm <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Lugupeetud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad! Edastan kirja lisas FinanceEstonia pöördumise seoses kohtute seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega. FinanceEstonia palub võimalust anda oma sisend hiljemalt 13.03.2026, kuna meid ei ole varasemalt tagasiside andjate hulka nimetatud ning algne tagasiside andmise aeg on äärmiselt lühike (alla 3 tööpäeva). Palun teie tagasisidet ja kinnitust, kas tähtaja pikendamine on võimalik? Heade soovidega Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht <https://financeestonia.eu/> <tel:+372 50 11107> +372 50 11107 <mailto:[email protected]> [email protected] <https://financeestonia.eu/>

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →