Hankija täiendav seisukoht

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie: 13.03.2026 [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) registrikood 70007340 [email protected] Esindaja1: Madina Talu riigihangete talituse juhataja tel +372 5918 5257 e-post: [email protected]; [email protected] Teenuse tellija: Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus registrikood 80426262 Vaidlustaja: AS HANSABUSS registrikood: 10230847 Vaidlustaja esindaja: Jaana Nõgisto vandeadvokaat Advokaadibüroo Jaana Nõgisto e-post: [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts Atko Bussiliinid registrikood: 10926425 e-post: [email protected] VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVALE SEISUKOHALE riigihankes „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2027-2035“ (viitenumber 299969, tellija MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus) Hankija jääb oma 02.03.2026 vastuses esitatud taotluste juurde. Täiendavalt taotleb hankija vaidlustaja menetluskulude vähendamist. 1. ASJAOLUD 1 Esindusõiguse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra punkt 4.6.1. 1.1. 02.03.2026 esitas RTK vaidlustusele vastuse ning kolmas isik oma seisukoha. 1.2. 06.03.2026 pikendas VAKO vaidlustaja taotlusel täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamise tähtaega kuni 09.03.2026 ja neile vastamise tähtaega kuni 13.03.2026. 1.3. 09.03.2026 esitas vaidlustaja täiendava seisukoha. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Hankija jääb oma 02.03.2026 vastuses esitatud seisukohtade juurde. 2.2. Hankija nõustub kolmanda isiku seisukohtadega. 2.3. Hankija ei nõustu vaidlustaja täiendavates seisukohtades esitatuga ning leiab, et vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine oli põhjendatud ja õiguspärane. 2.4. Vaidluse keskmes ei ole küsimus selles, kas vaidlustajal võis tegelikkuses olla olemas veel mõni leping, millele tuginedes saanuks ta kvalifitseeruda. Määrav on see, milliste andmetega vaidlustaja oma kvalifikatsiooni tegelikult tõendas. 2.5. Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi pakkuja esitama hankepassis vähemalt ühe sellise lepingu andmed, mille alusel oli ta riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul osutanud sõitjate liiniveo teenust mahus vähemalt 9 000 000 kilomeetrit. Vaidlustaja esitas kvalifikatsiooni tõendamiseks kaks lepingut, kuid kummagi lepingu alusel teostatud liiniläbisõit ei vastanud nõutud minimaalsele mahule. Ka vaidlustaja ise on kinnitanud oma vaidlustuses (p 2.1.8), et puudub vaidlus selles, et tema poolt kvalifitseerimiseks esitatud lepingud ei vasta kvalifitseerimistingimusele. Seega nähtub vaidlustaja enda esitatud andmetest, et ta ei vastanud kvalifitseerimise tingimusele. Sellises olukorras oli hankija kohustatud jätma vaidlustaja kvalifitseerimata. 2.6. Hankija ei saa nõustuda väitega, et tegemist oli üksnes formaalse puudusega, mida tulnuks täpsustamise korras kõrvaldada. Puudus ei seisnenud selles, et õigesti esitatud referentslepingu juures oleks mõni üksik andmeväli jäänud ebatäpseks, vaid selles, et kvalifitseerimistingimusele vastavat lepingut ei esitatud hankepassis ega eraldi koostatud failis kvalifikatsiooni tõendamiseks. Sellist puudust ei saa käsitada pelga tehnilise eksimusena. Sama põhimõtet on VAKO hiljutises praktikas selgitatud: kui pakkuja esitab hankepassis lepingu, mis tingimust ei täida, ei või hankija hakata ise otsima muid lepinguid2, millele pakkuja oleks võinud tugineda, ega lugeda seda selgitustega kõrvaldatavaks inimlikuks eksimuseks. 2.7. RHS § 104 lg 11 ei anna alust vaidlustaja kvalifitseerimiseks. See säte tähendab, et hankija ei pea uuesti nõudma dokumente või andmeid, mis tal juba olemas on, kuid üksnes juhul, kui pakkuja on pakkumuses vastavale kvalifikatsiooni alusele viidanud viisil, mis võimaldab selle tuvastamist ja kontrollimist. Säte ei vabasta pakkujat hankepassis nõutud andmete esitamisest ega anna hankijale õigust pakkuja eest valida, millisele lepingule viimane tegelikult tugineda soovis. Ka VAKO 19.02.2026 otsuses asjas 14-26/304099 (p 7.4) on rõhutatud, et RHS § 104 lg 11 eesmärk ei ole võimaldada hankijal hakata pakkuja hankepassis esitamata referentse ise otsima või otsustama pakkuja asemel, millised lepingud sobivad kvalifitseerimistingimuse täitmise tõendamiseks. Kusjuures vaidlustatud riigihankes oli küsimus hankija endaga varem sõlmitud lepingutes, mis oleks vastanud kvalifitseerimistingimustele. VAKO asus seisukohale, et hankija ei saa isegi tema endaga varem sõlmitud ja täidetud lepinguid 2 VAKO lahend 2-26/300887 p 7.3.1.  pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada, kui pakkuja ei ole neid nõuetekohaselt hankepassis esitanud. 2.8. Vaidluse tulemust ei muuda ka vaidlustaja viide sellele, et hankijal või tellijal oli kusagilt teada /ärisaladus/ maakonna liiniveo lepingu maht. Hankija täpsustas /ärisaladus/ telefoni teel vaidlustaja poolt hankepassis /ärisaladus/ Ka esitatud kirjast nähtub, et hankija ei ole vastavat päringut esitanud. /ärisaladus/ Hankemenetluses on hankija seotud pakkuja tähtaegselt esitatud tahteavaldusega. Hankija ei saa pakkumust sisustada tagantjärele ega tõlgendada ühes hankepassi jaotuses esitatud infot ümber teisena, et lugeda see kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatuks. Hankija ei saa arvesse võtta ei enda kogutud ega ka pakkuja või mõne kolmanda isiku edastatud täiendavaid andmeid. Tallinna Ringkonnakohus on asjas 3-25-2121 (p 27) selgitanud, et sõltumata sellest, kas hankijal oli tegelik kahtlus kaebajal RHAD-s nõutud kogemuse olemasolus või mitte, pidi ta konkreetses hankemenetluses otsuse tegemisel lähtuma hankepassis väljendatud kaebaja tahteavalduse piiridest. Seda olenemata sellest, kas ta tegi otsuse üksnes hankepassis esitatud andmete alusel, küsis nende kohta RHS § 104 lg 7 alusel selgitusi või asendas küsimise lg 11 alusel avalike või endal olemasolevate andmetega. Hankija on hankemenetluses pakkuja tahteavaldusega seotud ega saa pakkujalt üle võtta pakkumuse koostamist ja sellega seotud riske. Sama lähenemist kinnitab ka Tartu Halduskohtu 11.09.2025 otsus asjas 3-25-2492 (p 28), mille järgi ei tähenda selgituste küsimine seda, et hankijal tekiks kohustus teha pakkuja suhtes positiivne otsus, ning selgitustega ei saa kõrvaldada puudust, mis seisneb nõutud andmete esitamata jätmises. 2.9. Samuti ei ole põhjendatud väide, et otsus on ebapiisavalt motiveeritud või kaalutlusveaga. Otsuse kontrollitav sisu on lihtne: hankepassis ja selle lisadokumendis esitatud referentsid ei vastanud nõudele. Sellises olukorras tuli pakkuja RHS § 98 lg 5¹ alusel kvalifitseerimata jätta. Küsimus, kas pakkujal võinuks olla mujal veel mõni sobiv leping, ei olnud enam hankija poolt arvesse võetav, sest vastavat lepingut ei olnud kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud. 2.10. Kokkuvõttes on vaidlustaja täiendavad seisukohad põhjendamata. AS HANSABUSS ei tõendanud hankepassis ega pakkumuse koosseisus kvalifitseerimistingimuse täitmist nõutud viisil. Hankija ei olnud kohustatud ega õigustatud asuma pakkuja eest referentslepingut valima, hankepassi sisu ümber kvalifitseerima või pakkumuses esitamata andmeid kvalifikatsiooni tõendamisel arvesse võtma. Kehtiv vaidlustus- ja kohtupraktika toetab igati hankija lähenemist. 2.11. Hankija hinnangul on vaidlustaja menetluskulud põhjendamatult kõrged. 09.03.2026 menetlusdokumendi järgi on vaidlustajal kulunud vaidlustuse koostamisele 17, 25 tundi. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest3. Vaidlustuse sisulise osa maht oli 6 lk. Seega on vaidlustaja töö ajaline maht ülepaisutatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madina Talu Riigihangete talituse juhataja 3 Näiteks kohtuasi 2-25-15338 p 12.