Prokuratuuriseaduse muutmise seadus

EELNÕU 12.03. 2026 Prokuratuuriseaduse muutmise seadus § 1. Prokuratuuriseaduse muutmine Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) Paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Prokurör võib esitada Riigikohtule kassatsiooni ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud riigi peaprokurör või juhtivprokurör.“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmiselt: „(4) Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti Vabariigi territoorium.“; 3) paragrahvi 5 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokurörid, “; 4) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Ringkonnaprokuratuuri prokuröri tööpiirkonnaks on kogu ringkonnaprokuratuuri tööpiirkond.“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmiselt: „(31) Riigi peaprokurör võib prokuröri nõusolekul laiendada tema tööpiirkonda ka väljapoole ringkonnaprokuratuuri piirkonda“; 6) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Ringkonnaprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab riigi peaprokurör. Osakonda kuuluvad ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid määrab juhtivprokurör. Juhtivprokuröril on õigus ilma konkursita viia sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas prokurör ühest osakonnast teise.“; 7) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kõrgemalseisev prokurör võib kriminaalmenetluses tööjaotuskava väliselt asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv, või määrata kriminaalasja teise prokuröri alluvusse.“; 8) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Prokuröride üldkogu ja sellel hääletamine võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil.“; 1 9) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 15 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „tunnustatud jurist“ tekstiosaga „ja kellel on teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus.“; 11) paragrahvi 151 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või teenistusse võetud isikul viis aastat pärast teenistusest lahkumist.“; 12) paragrahvi 151 lõikes 3 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „riigi peaprokurör“; 13) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Enne riigiprokuröri ametisse nimetamiseks esitamist peab riigi peaprokurör ära kuulama prokuröride konkursikomisjoni arvamuse, mille esitab koos prokuröri ametisse nimetamise taotlusega valdkonna eest vastutavale ministrile.“; 14) paragrahvi 16 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „Eriasjade prokuröri,“; 15) paragrahvi 161 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, eriasjade prokurör“; 16) paragrahvi 161 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokurör,“; 17) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks. Riigi peaprokuröriks ei või nimetada isikut teist ametiaega järjest.“; 18) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Juhtivprokurör, juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.“; 19) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigiprokurör, ringkonnaprokurör ja abiprokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks.“; 20) paragrahvi 17 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokuröri,“; 21) paragrahvi 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Eriasjade prokurör;“; 22) paragrahvi 18 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokuröri,“; 23) Paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Prokuröri ametikohale võib avalikku konkurssi korraldamata nimetada isiku, kes vastab 2 teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ning on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametikohal tegutsenud prokuröri. (32) Vabast või vabanevast ametikohast peab ajakohastatud teave olema prokuratuuri ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel.“; 24) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Prokuröri katseaeg (1) Prokuröri ametisse nimetamisel kohaldatakse talle katseaega järgmiselt: 1) abiprokurörile üks aasta; 2) ringkonnaprokurörile ja riigiprokurörile kaks aastat. (2) Prokuröride konkursikomisjon võib teha peaprokurörile või peaprokuröri kaudu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku prokuröri vabastamiseks talle kohaldatavast katseajast või selle lühendamiseks. (3) Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vabastatakse prokurör teenistusest või nimetab riigi peaprokurör ringkonnaprokuröri avaliku konkursita madalamalseisvale prokuröri ametikohale. Riigiprokuröri osas võib riigi peaprokurör teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku riigiprokuröri üleviimiseks madalamalseisvale prokuröri ametikohale.“; 25) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks.; 26) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riigi peaprokurör võib Viru Ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru maakonnas töötavatel prokuröridel suurendada ametipalka kuni 20 protsendi võrra.“; 27) paragrahvi 22 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ametisse nimetatava või üleviidava“; 28) seadust täiendatakse §-ga 224 järgmises sõnastuses: „§ 224. Prokuröri töötamine osalise töökoormusega (1) Riigi peaprokurör võimaldab juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul riigiprokuröril, ringkonnaprokuröril ja abiprokuröril töötada osalise töökoormusega seoses: 1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega; 2) osalise töövõimega; 3) pereliikme hooldamise vajadusega. (2) Riigi peaprokurör võib juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul lubada prokuröril töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul. (3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse juhtivprokurörile või juhtivale riigiprokurörile vähemalt üks kuu enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust. Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid. (4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega prokuröri ametipalka. 3 (5) Prokuröri töötamine osalise töökoormusega vormistatakse riigi peaprokuröri käskkirjaga. Käskkiri peab sisaldama andmeid, millise koormusega prokurör töötab, millisel perioodil prokurör osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema ametipalk.“; 29) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses: „241. Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastamine (1) Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud prokurörile makstakse hüvitisena viimase ametikoha kuue kuu ametipalk. (2) Kui kõrgemalseisev prokurör nimetatakse tema nõusolekul prokuröride arvu vähendamise tõttu madalamalseisvaks prokuröriks, säilib tal kuue kuu jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega.“; 30) paragrahvi 30 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes 2“; 31) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) madalamalseisvale prokuröri ametikohale viimine kuni kaheks aastaks;“; 32) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses: „§ 311. Distsiplinaarsüüteo aegumine (1) Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat või selle avastamisest kuus kuud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub: 1) prokuröri teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni; 2) prokuröri ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.“; 33) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale prokurörile kätte viivitamata.; 34) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Prokurörile, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse prokurörile aega vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse § 32 lõikes 21 nimetatud käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates.“; 35) paragrahvi 35 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks; 37) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses: „§ 471. Teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu 4 (1) Prokuröri võib teenistusest vabastada avaliku teenistuse seaduse § 92 alusel, kui tema teadmised ja oskused ei vasta ametikohale kehtestatud nõuetele. (2) Taotluse kontrollida prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele esitab ringkonnaprokuratuuri prokuröride suhtes juhtivprokurör ja riigiprokuratuuri prokuröride suhtes juhtiv riigiprokurör. (3) Enne lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist peab juhtivprokurör või juhtiv riigiprokurör andma prokurörile teada, milliseid puudusi ta prokuröri teadmistes ja oskustes näeb ning määrama mõistliku pikkusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (4) Prokuröri teadmiste ja oskuste ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele vastavuse kontrolli viib lõikes 2 nimetatud taotluse alusel läbi prokuröride konkursikomisjon. (5) Kui prokuröride konkursikomisjoni hinnangul ei vasta prokuröri teadmiste ja oskuste tase ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele, teeb komisjon riigi peaprokurörile ettepaneku viia prokurör üle madalamale prokuröri ametikohale või prokurör teenistusest vabastada.“; 38) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Prokurör, kelle suhtes on jõustunud distsiplinaarkaristuse otsus teenistusest vabastamiseks, loetakse teenistusest vabastatuks otsuse jõustumise päevast.“; 39) paragrahvi 50 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 50. Teenistusest vabastamine ametiaja lõppemise tõttu“; 40) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ametiaja lõppemisel nimetab valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri nende avalduse alusel avaliku konkursita riigiprokuröriks või ringkonnaprokuröriks.“; 41) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ametiaja lõppemisel vabastab riigi peaprokurör vanemprokuröri ametist ning nimetab ta avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks või teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile nimetada vanemprokuröri ametikohalt vabastatud prokurör riigiprokuröriks.“; 42) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Prokuröri ametisse nimetamise järel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud alusel võib prokuröride arv olla ajutiselt suurem käesoleva seaduse § 51 alusel määratud arvust.“; 43) paragrahvi 50 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Juhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada.“; 44) paragrahvi 50 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „riigi peaprokuröri“ tekstiosaga „, juhtiva riigiprokuröri“; 45) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „(4) Kui riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või vanemprokurör ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud ametikohale nimetamisega, vabastatakse ta teenistusest.“; 46) seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses: „§ 511. Prokuröri ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks (1) Kui prokuröri suhtes koostatakse süüdistusakt, kõrvaldatakse prokurör ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%. (2) Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud prokurör mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse, hüvitatakse prokurörile ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel tuleb hüvitamisele kuuluv palgaosa prokurörile välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.”; 47) seadust täiendatakse §-ga 512 järgmises sõnastuses: „§ 512. Prokuröri ametist vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse korral Prokurör, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, loetakse ametist vabastatuks otsuse jõustumise päevast.“; 48) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kuulanud ära riigi peaprokuröri arvamuse, võib prokuröri tema nõusolekul konkursita üle viia Riigikohtusse või nimetada konkursita Justiits- ja digiministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja kriminaalmenetlusest.“; 49) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Prokuröri üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikohale säilib prokuröripalk. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikoha palk on kõrgem prokuröripalgast, makstakse prokurörile kõrgemat palka.“; 50) paragrahvi 521 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõnu „sisekaitselise rakenduskõrgkooli“ sõnadega „või avalik-õigusliku kõrgkooli“; 51) seadust täiendatakse §-ga 534 järgmises sõnastuses „§ 534. Riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ning vanemprokuröri ametisse nimetamise erisused (1) 2026. a 1. juunil ametis olev viie aastase määratud tähtajaga ametisse nimetatud riigi peaprokurör loetakse ametisse nimetatuks määratud ajaks seitsmeks aastaks alates ametisse nimetamise päevast. Teda ei tohi nimetada riigi peaprokuröri ametikohale teiseks ametiajaks. (2) 2026. a 1. juunil teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud alla viie aasta, loetakse ametisse nimetatuiks viieks aastaks alates nende ametisse nimetamise päevast. 6 (3) 2026. a 1. juunil teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud viis või rohkem aastat, loetakse ametisse nimetatuiks kuni 2028.a 1. juunini. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2026. a __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026. a 7  Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse prokuratuuriseadust (ProkS). Muudatustega soovitakse suurendada prokuratuuri vastutust riikliku süüdistuse esitamisel, muuta riigi peaprokuröri ametiaeg üheks seitsmeaastaseks perioodiks, kaotada eriprokuröride teenistuskohad. Samuti nähakse ette juhtivate riigiprokuröride ning vanemprokuröride ametikohade muutmine tähtajalisteks, luuakse võimalus ringkonnaprokuratuuri tööpiirkondades paindlikumalt prokuröre ühelt kohalt teisele viia. Kavandatud on korrastada distsiplinaarmenetluse regulatsiooni. Eelnõuga ei suurene inimeste ega ettevõtete halduskoormus. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Einar Hillep ([email protected]) koostöös riigi peaprokurör Astrid Asi ([email protected]) ning juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaarega ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse prokuratuuriseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2025, 20 Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktiga 5 ei ole seaduse väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, sest seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Tegemist on prokuratuuri seesmist töökorraldust käsitlevate muudatusega. Lisaks sisaldab eelnõu ka mitmeid normitehnilisi, korrastavaid ja õigusselgust suurendavaid muudatusi, sealhulgas terminoloogia ühtlustamist ning kehtiva regulatsiooni täpsustamist ja vastuolude kõrvaldamist. Selliste muudatuste puhul on VTK koostamata jätmine samuti põhjendatav HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 alusel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk ProkS muutmise eesmärk on ajakohastada olemasolevaid regulatsioone ühtsema ja paindlikuma prokuröriteenistuse töökultuuri ja õiguskeskkonna saavutamiseks, täpsustada praktikas tõusetunud küsimusi, parandada prokuröriteenistuse konkurentsivõimelisust. Muudatustega hõlbustatakse prokuratuuri sisest liikumist, toetatakse riigiasutuste omavahelist koostööd, mitmekesistatakse riigi poolt väljaõppe saanud professionaalide karjäärivõimalusi prokuratuuriteenistuses. Avaliku teenistuse seadus (ATS) kehtib samuti prokuröriteenistusele ProkS-is sätestatud erisustega. Muudatusettepanekute juures arvestatakse kehtiva ATS 1 lähteväärtustega – avatus, läbipaistvus, paindlikkus, professionaalsus, efektiivsus, asjatundlikkus ja usaldusväärsus. Oluline on täpsustada ProkS-is distsiplinaarmenetluse läbiviimise regulatsiooni, arvestades juba ATS-is omaksvõetud põhimõtteid. Oluline on, et ka prokuröriteenistuses oleksid juhtivatel teenistuskohtadel pädevad ja kvalifitseeritud teenistujad. Tagamaks õiguspärase ootuse printsiibi järgimist, kehtestatakse eelnõuga rakendussäte, mille kohaselt loetakse hetkel määramata ajaks ametisse nimetatud juhtivad riigiprokurörid ning vanemprokurörid ametisse nimetatuiks kuni 2028 a juunini kui nad on teenistuses olnud viis või rohkem aastat. Kui nende prokuröriteenistuse aeg juhtiva riigiprokurörina või vanemprokurörina on alla viie aasta, loetakse nad ametisse nimetatuiks viieks aastaks alates nende ametisse nimetamise päevast. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse ProkS-i. ProkS § 2 täiendamine lõikega 3. Probleem on tõusetunud seoses hiljutise politseijuhtide kohtuasjaga. Riigikohus märkis oma õigeksmõistvas lahendis 1-24-2441 mh seda, et prokuratuuri kassatsioon põhineb materiaalõiguse ekslikul tõlgendusel ja jääb tagajärjetuks. Ka kõigi süüdistuses toodud faktiväidete õigsust eeldades ei ole võimalik jõuda järeldusele, et süüdistatavad panid toime kelmuse ja ametialase võltsimise. Seetõttu ei käsitle kolleegium järgnevalt kassaatori neid väiteid, mis puudutavad tõendite lubatavust ja kohtute võimalikke eksimusi tõendite hindamisel. Tagamaks edaspidi kassatsiooni esitamisele eelnevat põhjalikku kontrolli prokuratuuri poolt nähakse ette, et prokurör peab arutama küsimust riigi peaprokuröriga või juhtivprokuröriga. Kuigi prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi, võib paratamatult tekkida olukordi, kus juriidilise küsimuse otsustamiseks on vaja rohkem isikud kaasata kui üks. On ju kohtumenetluses samuti kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamiseks erinevalt maakohtust, kus otsuse teeb üks kohtunik, ringkonnakohtus kolmest liikmest koosnev koosseis, veelgi suurem kolleegide kaasamise võimalus on ettenähtud Riigikohtus. Prokuratuuris sellist kollektiivset lähenemist kehtivas seaduses ei ole ette nähtud. Nii võibki tekkida olukord, kus keerulistes juhtumites jääb prokurör üksi, kuigi esindab prokuratuuri kui organisatsiooni. Tõhustamaks prokuratuuri kui terviku vastutust nähakse kassatsiooni esitamisel ette senisest palju suurem riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri vastutus. Eesmärk on parandada oluliselt prokuratuuri töökorraldust ning viia edaspidi sarnaste olukordade esinemine miinimumini. ProkS § 4 täiendamine lõikega 4. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada seaduse tasandil Riigiprokuratuuri tööpiirkonda nii, et selleks loetakse terve Eesti Vabariigi territoorium. Riigiprokuratuuri menetletavad kriminaalasjad on maakonnaülesed ja katavad kogu Eesti Vabariigi territooriumi. Muudatus on vajalik, kuna hetkel ei ole Riigiprokuratuuri tööpiirkonda määratletud ei ProkS-s ega ka prokuratuuri põhimääruses. Tööülesandeid peab töötaja olema valmis täitma kogu oma tööpiirkonna ulatuses, mitte üksnes enda ametikoha asukohaks olevas omavalitsusüksuses. Oluline ongi siinkohal silmas pidada, et tööpiirkond erineb töökoha asukohast. Vastavalt ATS § 26 lõike 1 punktile 6 loetakse ametikoha asukohaks kohaliku omavalitsusüksuse 1 1-24-244/85 2 territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub. TLS § 20 teise lause kohaselt eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötaja igapäevase töö asukoha määramist on võimalik teha sisemise töökorralduse raames (seda võib teha ametijuhendis, tööjaotuskavas, käskkirjas vms). Seega tuleneb nii ATS-ist kui TLS-ist nõue, et töö asukoht peab töötajaga olema kokku lepitud kohaliku omavalitsuse tasandil, mis tähendab, et ka seda muuta on võimalik ainult poolte kokkuleppel. Tehtav täpsustus aitab paremini sisustada tööõiguslikke küsimusi – näiteks avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-s 44 sätestatud teenistuslähetusse saatmist ja lähetuskulude hüvitamist. Tööülesannete täitmisel väljaspool ametikoha asukohta on tegemist lähetusega. Seega ei tähenda asjaolu, et tööpiirkonda määratletakse Eesti Vabariigi territooriumina, nagu ei oleks võimalik põhjendatud juhtudel hüvitada tööülesannete täitmise kulusid (näiteks transpordikulud). ProkS § 5 lõike 2 muutmine. Eelnõuga kaotatakse 2004. aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu numbrit 198 SE2) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta viited eriasjade prokurörile. Nimelt loodi 2004. aastal ringkonnaprokuratuuridesse eriasjade prokuröri ametikohad, mille puhul on tegemist erinevatele kuriteoliikidele spetsialiseerunud prokuröridega. Loomise ajal olid nimetatud ametikohad kõrgema ametipalgaga ja nende sisuks oli tegelemine raske korruptsiooni ning kuritegelike ühendustega seotud kuritegudega, kusjuures eriasjade prokuröri tööpiirkonnaks oli mõeldud kogu ringkonnaprokuratuuri tööpiirkond. Eriasjade prokuröri ametikoht kui selline on end ammendanud seoses raskete ja peitkuritegude osakondade loomisega igas piirkonnas. Nii tegelevad juba praegu ringkonnaprokurörid spetsiifiliste kuriteoliikidega nagu narkokuritegevus, k.a. organiseeritud narkokuritegevus, Kaitsepolitsei uuritavad kuriteod jne. Töö on ühtlustunud ja spetsiifilisi ülesandeid, mis kuidagi eristuksid ringkonnaprokuröri tööst, eriasjade prokuröril ei ole. See tähendab, et praegu teevad eriasjade prokurörid ringkonnaprokuratuurides tavalise ringkonnaprokuröri tööd, mistõttu pole põhjendatud neid ametikohti tasustada tavalise ringkonnaprokuröri tööga võrreldava töö tegemise eest kõrgema ametipalgaga. Seda, et eriasjade prokuröride ametikohad ei õigusta praktikas enda olemasolu, näitab ka asjaolu, et käesolevaks ajaks neljast ringkonnaprokuratuuridesse loodud eriasjade prokuröri kohast ei ole enam ühtegi reaalselt täidetud. Oluline on silmas pidada ka seda, et reaalsuses on praeguse töökorralduse järgi kõige keerulisemad kriminaalasjad konsolideeritud Riigiprokuratuuri. Lisaks on tänaseks loodud majandus- ja korruptsiooniasjade ringkonnaprokuratuur, mille struktuuri liikusid ka mõlemad senised eriasjade prokurörid. Eriasjade prokuröre käesoleval hetkel tegelikult prokuratuuris enam ei ole. Selline tööjaotus oli ajale jalgu jäänud mh juba põhjusel, et eriliselt kaalukate asjade puhul võib olla vajadus suurema meeskonna järgi ning kriminaalmenetluse juhtimiseks ei piisa üksnes ühest ükskõik kui võimekast prokurörist. ProkS § 5 lõike 3 muutmine. Muudatuse eesmärgiks on anda valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestamiseks, mis seni on toimunud Vabariigi Valitsuse määrusega3. Reaalsuses on paindlikum see, kui selliste 2 Eelnõu - Riigikogu 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/130012024012 3 otsustuste tegemine on justiits- ja digiministri kui valdkonnaga vahetult kursis oleva ministri pädevuses. Samuti on muudatuse eesmärgiks sätestada seaduse tasandil see, et ringkonnaprokuratuuri prokuröri tööpiirkonnaks on kogu ringkonnaprokuratuuri piirkond. Tööülesandeid peab töötaja olema valmis täitma kogu oma tööpiirkonna ulatuses. Oluline on siinkohal silmas pidada, et tööpiirkond erineb töökoha asukohast. Vastavalt ATS § 26 lõike 1 punktile 6 loetakse ametikoha asukohaks kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub. TLS § 20 teise lause kohaselt eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötaja igapäevase töö asukoha määramist on võimalik teha sisemise töökorralduse raames (seda võib teha ametijuhendis, tööjaotuskavas, käskkirjas vms). Seega tuleneb nii ATS-ist kui TLS-ist nõue, et töö asukoht peab töötajaga olema kokku lepitud kohaliku omavalitsuse tasandil, mis tähendab, et ka seda muuta on võimalik ainult poolte kokkuleppel. Tehtav täpsustus aitab paremini sisustada tööõiguslikke küsimusi – näiteks avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-s 44 sätestatud teenistuslähetusse saatmist ja lähetuskulude hüvitamist. Tööülesannete täitmisel väljaspool ametikoha asukohta on tegemist lähetusega. Seega ei tähenda asjaolu, et tööpiirkonda määratletakse kogu ringkonnaprokuratuuri territooriumina, nagu ei oleks võimalik põhjendatud juhtudel hüvitada tööülesannete täitmise kulusid (näiteks transpordikulud). ProkS § 5 täiendamine lõikega 31. Muudatuse eesmärgiks on sätestada seaduse tasandil võimalus paindlikumaks töökorralduseks, kuna prokuröridel võib tekkida vajadus osaleda mõne teise ringkonnaprokuratuuri piirkonnas toimuvas menetluses. Nimelt on senises praktikas kõige sagedasem see, kui prokurör vahetab tööpiirkonda ehk asub tööle teise ringkonnaprokuratuuri, kuid menetleb oma pooleliolevaid kohtuasju veel vanas piirkonnas edasi. Esineb koguni näiteid, kus kaitsjad on sellisele korraldusele vastuväiteid esitanud, samas puuduvad igasugused mõistlikud argumendid, miks prokurör ei võiks prokuratuuri ehk riigi esindajana menetleda mõnes muus piirkonnas toimuvat kriminaalasja. Seetõttu on õigusselguse huvides põhjendatud seaduse tasandil prokuratuuri töökorralduse reaalsetele vajadustele vastava paindliku võimaluse sätestamine. Samuti võimaldab kavandatav säte täitmata ametikohtade tõttu tulenevat töökoormust leevendada ka teise piirkonna prokuröride abiga. Lisaks võib suuremahuliste ja keerukate asjade puhul tekkida vajadus määrata asjaga tegelema mitu prokuröri. Mõistlikum on seda teha sama valdkonna, kuid mitte tingimata sama piirkonna prokuröridega. ProkS § 5 lõike 4 muutmine. Muudatus on tingitud asjaolust, et seni kehtinud ProkS § 5 lõike 4 tekst oli ajale jalgu jäänud. Prokuratuuris ei ole enam piirkondlikke osakondi, aga kehtinud seaduse loogika lähtus eeldusest, et eksisteerivad piirkondlikud osakonnad. Kuna ringkonnaprokuratuuri osakondadeks jaotumine on valdavalt töökorraldusliku iseloomu ja tähtsusega küsimus, on põhjendatud jätta selle otsustamine senise valdkonna eest vastutava ministri asemel peaprokuröri pädevusse. Ühtlasi on optimaalse töökorralduse tagamiseks põhjendatud anda ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri pädevusse õigus prokuröri üleviimiseks sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas ühest osakonnast teise. Küll aga, nagu eelnevalt korduvalt märgitud, ei ole võimalik ilma prokuröri nõusolekuta muuta tema ametikoha asukohta. 4 ProkS § 10 muutmine. Säte reguleerib teenistusalast asendamist. Muudatusega kaotatakse seadusest piirang, mille kohaselt võib riigi peaprokurör või juhtivprokurör vaid mõjuval põhjusel kriminaalmenetluses asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv. Edaspidi on asendamine võimalik alati, kui kõrgemalseisev prokurör peab seda vajalikuks ja mõistlikuks. Eelkõige tagab see olukorra, kus tulenevalt kriminaalmenetluse käigust, vajadusest, otstarbekusest saab juht asendada prokuröri teise prokuröriga või otsustada ise, et konkreetset kriminaalasja nt edasi ei kaevata. ProkS § 1 lõike 11 kohaselt on prokuratuur oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes ProkS-ist, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. ProkS § 2 sätestab, et prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi. Siinkohal tekib vastuolu, kus prokuratuuri seisukohalt võib olla mõistlik õigeksmõistva kohtuotsuse peale edasikaebamisest loobuda, kuid samas konkreetne prokurör on veendunud, et edasikaebamine on õigustatud. Eelnõuga kavandatav muudatus tagab selle, et prokurör võib jääda oma veendumuse juurde, kuid juhul, kui nt riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri arvamuse kohaselt ei ole õigustatud kriminaalmenetluse jätkamine, saab juht asuda prokuröri asemele ning prokuratuuri nimel jätkuvalt sõltumatult tegutsedes otsustada, kuidas kriminaalmenetluses edasi käituda. Asendamist eraldi põhjendama ei pea. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 kohaselt juhul, kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. KrMS § 17 toob välja, et kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Seega esindab ja otsustab menetluses edasikaebamise sõltumatu prokuratuur, mitte konkreetne prokurör. Ükski prokurör ei peaks seega tundma end ebamugavalt, pidama end seadusega vastuolus käituvaks, kui vaatamata tema veendumusele prokuratuur kui kriminaalmenetluses olev sõltumatu pool otsustab juhtide tasemel teisiti. ProkS § 13 täiendamine lõikega 4. Muudatuse eesmärgiks on kaasajastada ja viia praktiliste vajadustega kooskõlla prokuröride üldkogu korralduslikud sätted. Muudatusega sõnastatakse seaduse tasandil, et prokuröride üldkogu ja sellel hääletamine võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil. 2020. aastal alanud Covid-19 pandeemia ja sellest tulenev vajadus tööprotsesside ning elektrooniliste vahendite töökorralduses kasutamise ümbermõtestamiseks tõi kaasa ka üldise suurema tendentsi tehnoloogiliste arengute ja digitaliseerimise suunas. Sellega on kaasnenud loomulik vajadus prokuratuuri sisemisi korralduslikke protsesse kaasajastada. Analoogne lähenemine on kohtunike täiskogu osas ettenähtud kohtute seaduses (KS § 38 lg 21)4. ProkS § 15 lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Eelnõuga kaotatakse 2004. aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu numbrit 198 SE5) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest läbivalt välja jätta viited eriasjade prokurörile. ProkS § 15 lõike 8 täiendamine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib riigi peaprokuröriks nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Riigi peaprokurör on tegelikult tippjuht ja tal peaks eelduslikult olema ka vastav kogemus, oskused ja omadused. Seetõttu lisatakse nõuete hulka ka nõue omada piisavat juhtimiskogemust. 4 Kohtute seadus–Riigi Teataja 5 Eelnõu - Riigikogu 5 ATS § 10 lõike 2 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord6“ (edaspidi VV määrus) . Viidatud VV määruse § 2 kohaselt peab tippjuhil olema teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeelte oskus. Minister võib oma valitsemisala tippjuhile ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestada täpsustavaid nõudeid. Tippjuhi kompetentsid on kirjeldatud Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis, mille on heaks kiitnud avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Kompetentsimudel on avalikustatud Riigikantselei veebilehel7. Kuigi ProkS ei kohusta otseselt riigi peaprokuröri valima konkursiga, kehtivad tema kui tippjuhi tegevusele siiski üldised põhimõtted, nt arendamine ja hindamine. See tuleneb eespool viidatud VV määruse § 1 lõikest 5. Tippjuhi arendamise eesmärk on toetada valitsuse ja vastava valitsemisala, valdkonna ja asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamist. Tippjuhtide kompetentsikeskus nõustab tippjuhti tema arendamisel ja korraldab asjakohaseid arendustegevusi, sealhulgas koolitusi, konsulteerimist, mentorlust, stažeerimist ning arenguprogramme. Arendustegevustes osalemine kuulub tippjuhi teenistuskohustuste hulka. Tippjuhi kompetentse hinnatakse kompetentsimudeli alusel vähemalt üks kord ametiaja jooksul. Hindamist korraldab tippjuhtide kompetentsikeskus. Arengu- ja hindamisvestluse riigi peaprokuröriga viib läbi justiits- ja digiministeeriumi kantsler (VV määruse § 7 lõige 2) ProkS § 151 lõike 21 muutmine. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, kus täpsustatakse, et säilitatavad andmed on taustakontrolli käigus kogutavad. Säilitama ei peaks mitte ainult isikuankeedi andmeid, vaid kõiki taustakontrolli käigus kogutud andmeid. IKÜMi ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peab norm, mis näeb ette isikuandmete töötlemise (eraelu riive), olema selge ning inimesele mõistlikult ettenähtav, s.t taustakontrollile allutataval isikul peab olema võimalus aru saada, mida temalt oodatakse (st mis kriteeriumidele vastavust kontrollitakse) ning isik peab saama ette näha, et tema suhtes taustakontroll tehakse ning andmeid kogutakse. Taustakontroll põhineb prokuröriteenistusse kandideeriva isiku poolt prokuröride konkursikomisjonile ProkS § 15 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikuandmete ankeedi ja korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuetele vastava huvide deklaratsiooni kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga esitatud dokumentidel, mille käigus hinnatakse ametisse kandideeriva isiku ametisse sobivust tuginedes ProkS §-s 15 sätestatud prokurörile esitavatele nõuetele. Eelnimetatud norm annab andmetöötlejale volituse töödelda ProkS § 151 nimetatud isikute kohta andmeid mis iganes andmekogust. Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu ja ankeedi vormi kinnitab valdkonna eest vastutav minister, mis nõuab käesoleval ajal prokuröriteenistusse kandideeriva isiku poolt järgnevate andmete esitamist: - isikusamasuse tuvastamise andmed (ees- ja perekonnanimi (sh endised nimed ja nimede muutmise põhjus); sünniaeg, sünnikoht; isikukood; kodakondsus; isikut tõendava 6 Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord–Riigi Teataja 7 Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel | Riigikantselei 6  dokumendi andmed); - kontaktandmed (elukoht; varasemad elukohad viimasel 10 aastal; telefoninumber; e- postiaadress; igapäevases kasutuses olevate elektrooniliste foorumite, blogide, isiklike kodulehtede ja suhtlusvõrgustike nimed ja kasutajanimed); - haridus- ja töökäik; - keelteoskus; - seotud inimesed (sugulased ja hõimlased: abikaasa või elukaaslane; vanemad ja kasuvanemad; lapsed ja kasulapsed; vennad ja õed; abikaasa või elukaaslase vanemad, õed, vennad ning lapsed, kui need ei ole ühised ega ole ka kasulapsed; eestkoste- ja hooldusalused; inimesed, kellega seoseid peab kandidaat prokuröri ametist lähtuvalt vajalikuks välja tuua) ; - andmed karistuste ja käimasolevate menetluste kohta; - muu informatsioon (andmed viimase 10 aasta jooksul psühhiaatrilisel ravil viibimise kohta (sh raviasutuse nimetus, raviaeg, muud tähtsust omavad asjaolud); andmed alkoholismiprobleemi ja narkootikumide või psühhotroopsete ainete kasutamise kohta; isiku kinnitus tema tervisega seotud asjaolude kohta, mis võivad takistada prokurörina töötamist); muud asjaolud või seletused, mida kandidaat peab oluliseks (kas kandidaat on viimase viie aasta jooksul külastanud kasiinot või mõnda muud hasartmänguasutust vms). Taustakontrolli käigus kogutud andmeid on vajalik säilitada viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist, eelkõige põhjusel, et kogutud andmed võivad olla vajalikud võimalike õiguslike vaidluste lahendamisel (nt võimalik tekkiv vaidlus tööandja ning teenistusest vabastatud isiku teenistusest vabastamise põhjuste, millisel juhul peab tööandja säilitama andmed, et vabastamise õiguspärasust oleks võimalik kontrollida kuni (kohtu)vaidluse lõpuni). Lisaks võib kogutud andmeid olla vaja ka muude menetluste läbiviimiseks (näiteks haldus- või teenistuslik järelevalvemenetlus). Samuti oleks ProkS-s sätestatud taustakontrolli käigus kogutud andmete 5-aastane säilitustähtaeg sama teistes seadustes (PPVS, PääS, KalS) taustakontrolliks kogutud andmete säilitamise tähtajaga. ProkS § 151 lõike 3 muutmine. Muudatusega viiakse prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu ja ankeedi vormi kinnitamine riigi peaprokuröri pädevusse, kuna puuduvad igasugused kaalukad põhjused, miks sellist asutuse sisemist töökorraldust peaks teostama ministri volitusnormiga. Korraldus, kus isikuandmete täpsema koosseisu ja ankeedi vormi kinnitamine toimub peaprokuröri pädevuses, võimaldab asutust operatiivselt juhtida. ProkS § 16 lõike 2 muutmine. Paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse kohustusega enne riigiprokuröri ametisse nimetamiseks esitamist ära kuulata prokuröride konkursikomisjoni arvamus. Riigiprokuröri nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri ettepanekul. ProkS § 18 lõige 3 lubab riigiprokuröri avaliku konkursita ametisse nimetada. See tähendab, et avaliku konkursi korraldamine on jäetud riigi peaprokuröri otsustada. Viimastel aastatel on jäetud avalikud konkursid reeglina korraldamata, põhjendusega, et sobivaid kandidaate ei ole. Seetõttu on esitatud ettepanek konkreetsele prokurörile või advokaadile, kelle kandidaat esitatakse justiits- ja digiministrile kinnitamiseks. Sellise korralduse puhul on kandidaadi valimine, tema nõuetele vastavuse hindamine nii avalikkuse ees kui ka prokuratuurisiseselt läbipaistmatu. 2014. a tehti muudatused justiitsministri 28.05.2013 määruses nr 19 „Prokuröride konkursi 7 korraldamise ja konkursil osalejatele esitatavad nõuded8”. Määruse väljatöötamise eesmärk oli tulenevalt Euroopa Nõukogu juures asuva korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO (Group of States Against Corruption) neljandas hindamisvoorus Eestile esitatud soovitustest kehtestada prokuröride edutamisele objektiivsed ja läbipaistvad kriteeriumid. Hindamisvoor käivitati 1.01.2012 ning see keskendus korruptsiooni ennetamisele Riigikogu liikmete, kohtunike ja prokuröride hulgas. Eestile tehti ettepanek suurendada prokuröride edutamise ühetaolisust, ennustatavust ja läbipaistvust (aruande punkt 166). Tegelikkuses puudub avalikkusel teave ja kontroll selle kohta, kuidas riigi peaprokurör 28.05.2013 määruses nr 19 toodud nõudeid kandidaadi leidmisel hindab ja kontrollib. Probleemile juhtis tähelepanu ka 2024.a kevadel justiits- ja digiministeeriumis läbiviidud teenistuslik järelevalve, mille eesmärgiks oli hinnata prokuratuuri juhtimise ja arendamise seaduslikkust ja otstarbekust, sh tulemuslikkust. Järelevalve tulemused ja ettepanekud avaldati 18.04.249 ning selle käigus leiti, et kaaluda tuleb prokuratuuri värbamis- ja konkursikorralduse ning karjäärisüsteemi muutmist (aruande p 4.7.): Edutamine kõrgematele ametikohtadele toimub peaprokuröri äranägemisel. Kõik intervjueeritavad nimetati oma juhtivale ametikohale peaprokuröri ettepanekul. Millistel kaalutlustel või analüüsidele tuginevalt peeti just seda konkreetset inimest parimaks kandidaadiks võrreldes teistega, jäi selgusetuks. Konkursi korraldamise praktika puudumise tõttu võib jääda kasutamata organisatsioonis peituv potentsiaal ja sellest võib johtuda ka rahulolematus. Avalikus teenistuses kohasem praktika on anda kõikidele teenistujatele võimalus oma kandidatuuri üles seadmiseks konkursi kaudu. Praegune süsteem ei ole kooskõlas rahvusvaheliste soovituste ja standarditega, mis rõhutavad prokuröride ametisse nimetamisel vajadust läbipaistvuse, selguse ja sõltumatuse järele. Nagu juba eelpool mainitud, on prokuröride edutamise ja karjäärisüsteemi kohta GRECO teinud Eestile etteheiteid. Euroopa Nõukogu Euroopa Prokuröride Konsultatiivnõukogu (CCPE) arvamuses nr 19 prokuratuuride juhtimise kohta, mis tagaks nende sõltumatuse ja erapooletuse (p-des 57-60), on märgitud: Liikmesriikidelt oodatakse seetõttu, et prokuröride värbamise menetlused oleksid konkurentsipõhised, teenetel põhinevad ning sisaldaksid kaitsemeetmeid mis tahes lähenemise vastu, mis soosib või muul viisil arvestab poliitilisi või muid sobimatuid kaalutlusi. Prokuröride staatus, sõltumatus, värbamine ja karjäär peaksid sarnaselt kohtunike omaga olema selgelt seadusega sätestatud ning juhitud läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumidega. Jurisdiktsioonides, kus peaprokuröridel on pädevus prokuröride värbamisel (olenemata sellest, kas neil on avaliku teenistuja staatus – sõltuvalt riigi õigussüsteemist), peaksid nad oma pädevuse piires tagama, et selline värbamine viiakse ellu kandidaatide oskuste, teenete, aususe, eetiliste väärtuste ja muude objektiivsete kriteeriumide alusel ning oleks vaba igasugusest diskrimineerimisest. Tuleb vältida värbamisi, mis tuginevad liigsele kaalutlusõigusele või toimuvad väljaspool eelnevalt kindlaksmääratud menetlusi. 8 Justiitsministri 28. mai 2013. a määruse nr 19 „Prokuröride konkursi korraldamise ja konkursil osalejatele esitatavad nõuded” muutmine–Riigi Teataja 9 Aruandega saab täismahus tutvuda justiits- ja digiministeeriumi kodulehel. 8 Eelkõige jurisdiktsioonides, kus peaprokuröridel on pädevus prokuröride või prokuratuuri töötajate värbamisel, tuleks tagada, et: - nii esmane ametisse nimetamine kui ka ametikõrgendus põhineksid selgetel, täpsetel ja ühtsetel valikumenetlustel ja kriteeriumidel, eelkõige teenetel, mis on seaduses sätestatud; - prokuröride või prokuratuuri töötajate karjäär ja nende ametialased küsimused oleksid juhitud läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumidega, nagu pädevus koos kogemusega, vältides liigset kaalutlusõigust ja isiklikke või muid kallutatud eelistusi; - liikuvus põhineks eeskätt prokuratuuri vajadustel ning seda juhiksid teadaolevad ja objektiivsed kriteeriumid, nagu pädevus ja kogemus. ProkS § 16 lõike 2 muudatusega tagatakse, et isegi juhul, kui riigiprokuröri leidmiseks ei korraldata avalikku konkurssi, hindab peaprokuröri poolt valitud kandidaati prokuröride konkursikomisjon, kelle koosseisu kuuluvad riigi peaprokurör, üks Riigiprokuratuuri prokurör, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri, üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani määratud õigusteadlane ja valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiits- ja Digiministeeriumi ametnik (ProkS § 43 lõige 2)10. ProkS § 16 lõike 5, § 161 lõigete 2 ja 3 muutmine. Eelnõuga kaotatakse 2004. aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu numbrit 198 SE11) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta viited eriasjade prokurörile. ProkS § 17 lõike 1 muutmine. Kehtiva õiguse kohaselt nimetatakse riigi peaprokurör ametisse viieks aastaks. Samuti võib teda ka teiseks järjestikuseks ametiajaks tagasi nimetada. Tagamaks peaprokuröri ametikoha võimalikult suur sõltumatus, on põhjendatud pikendada ametiaega seniselt viielt aastalt seitsmele aastale, kuid samas kaotada võimalus mitmekordseks järjestikuseks ametiajaks. Tegemist on analoogse tähtajaga, mis on kohtu esimeestel. Nii nimetatakse KS § 12 lõike 1 kohaselt maakohtu esimees ametisse seitsmeks aastaks. Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku (§ 12 lõige 10) 12. Sarnane tähtaeg kehtib ka halduskohtu esimehele ja ringkonnakohtu esimehele (KS § 20 lõige 1, § 24 lõige 1). ProkS § 17 täiendamine lõikega 11. Muudatusega kehtestatakse sarnaselt senisele juhtivprokuröri ametikohale ka juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohtadele tähtaegsus. See tähendab, et kõik juhtivate prokuröride ametikohad muudetakse tähtajaliseks. Oluline on märkida, et juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohale võib isikut valida korduvalt, kuna nende puhul ei ole erinevalt nt peaprokuröri ametikohast arvestatavat poliitilise mõjutamise ohtu. Kui isik on ennast võimeka juhina tõestanud, siis ei ole kaalukaid põhjuseid, miks ta ei võiks üle ühe ametiaja vastaval ametikohal töötada. ProkS § 17 lõike 2 muutmine. Riigiprokuröri, ringkonnaprokuröri ja abiprokuröri jaoks kehtiv olukord ei muutu. Muudetavast sättest kustutatakse viited eriasjade prokurörile ja juhi ametikohtadele. 10 Prokuratuuriseadus–Riigi Teataja 11 Eelnõu - Riigikogu 12 Kohtute seadus–Riigi Teataja 9 Muudatusega kehtestatakse juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohtadele sarnaselt senisele juhtivprokuröri ametikohale tähtaegsus. See tähendab, et kõik juhtivate prokuröride ametikohad muudetakse tähtajaliseks. Kui seni nendel ametikohtadel töötanud prokurörid pole enda tähtajalisele ametikohale üleviimisega nõus, siis nad koondatakse. Oluline on märkida, et juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohale võib isikut valida korduvalt, kuna nende puhul ei ole erinevalt nt peaprokuröri ametikohast arvestatavat poliitilise mõjutamise ohtu. Kui isik on ennast võimeka juhina tõestanud, siis ei ole kaalukaid põhjuseid, miks ta ei võiks üle ühe ametiaja vastaval ametikohal töötada. Samuti kaotatakse eelnõuga eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest kaotada viited eriasjade prokurörile. ProkS § 17 lõike 3, § 18 lõigete 1 ja 2 muutmine. Eelnõuga kaotatakse 2004. aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu numbrit 198 SE13) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest läbivalt välja jätta viited eriasjade prokurörile. ProkS § 18 täiendamine lõikega 31. Muudatuse kohaselt võib prokuröri ametikohale avalikku konkurssi korraldamata nimetada isiku, kes vastab teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ning on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina. Samuti kuuluvad loetelusse riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör. Muudatus võimaldab laiendada isikute ringi, kellele saab teha ettepaneku tulla määratud ajaks prokuratuuriteenistusse, andmaks teenistusele juurde täiendavat väärtust. Juhul, kui tegemist on riigiprokuröri ametkohaga, siis peab riigi peaprokurör enne kandidaadi ministrile esitamist küsima arvamust ka prokuröride konkursikomisjonilt. See tuleneb eelnõus kavandatavast § 16 lõike 2 muudatusest. ProkS § 18 täiendamine lõikega 32. Vabast või vabanevast ametikohast peab ajakohastatud teave olema prokuratuuri ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Muudatus tagab selle, et kõigil asjast huvitatud prokuröride, vandeadvokaatidel, kohtunikel on võimalik huvi korral võtta ühendust riigi peaprokuröriga ning konsulteerida võimaliku kandideerimise osas. Avalikku konkurssi küll ei korraldata, kuid sellest hoolimata on avalikkusele antud teave võimalikust vabast kohast. ProkS täiendamine §-ga 211. Seni kehtinud regulatsiooni järgi reguleerib prokuröri katseaja kestust ATS § 24 lõige 2, mille kohaselt ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametniku katseaja kestus ei tohi olla pikem kui pool tema teenistustähtajast. Nelja kuu pikkune katseaeg ei võimalda abiprokuröri, ringkonnaprokuröri ega ka riigiprokuröri ametikohal adekvaatselt hinnata katseaja eesmärke, mis on sedastatud ATS § 24 lõikes 1. Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt kõnealuse seadusega või kõnealuse seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele või sama seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud avaliku teenistuse eriliigi korral eriseadusega või eriseaduse alusel kehtestatud nõuetele. 13 Eelnõu - Riigikogu 10 Abiprokuröri katseajaks nähakse ette üks aasta. Ringkonna- ja riigiprokurörile abiprokurörist pikema katseaja ehk üks aasta versus kaks aastat sätestamine on põhjendatud, kuna abiprokuröride töö iseloom seisneb lihtsamate ülesannete täitmises, mille puhul on ühe aastaga võimalik saada ettekujutus sellest, kas isik on võimeline ametikohal nõuetekohaselt hakkama saama. Ka kriminaalmenetlused, mida abiprokurör iseseisvalt juhib, on valdavalt sellise kestusega, et üheaastase katseaja põhjal saab tema ametikohale sobivuse kohta põhjendatud järeldusi juba teha. Ringkonna-ja riigiprokuröri oluliselt komplitseerituma ja vastutusrikkama töö puhul ei ole võimalik ühe aastaga saada adekvaatset ülevaadet selle kohta, kas isik on võimeline antud ametikohal vajaliku kvaliteediga töötama – eelkõige puudutavalt keeruliste menetluste juhtimist ja kohtus üldmenetlustes riikliku süüdistuse esindamist. Oluline on see, et prokuröride konkursikomisjon võib teha peaprokurörile või peaprokuröri kaudu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku prokuröri vabastamiseks talle kohaldatavast katseajast või selle lühendamiseks. Selleks peab peaprokurör vastavalt vajadusele kokku kutsuma konkursikomisjoni, kellele esitab põhjendused, miks isik tuleks katseajast vabastada või katseaega lühendada. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vabastatakse prokurör teenistusest või nimetab riigi peaprokurör ringkonnaprokuröri avaliku konkursita madalamalseisvale prokuröri ametikohale. Riigiprokuröri osas võib riigi peaprokurör teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku riigiprokuröri üleviimiseks madalamalseisvale prokuröri ametikohale. ATS-is sätestatud üldisest neljakuulisest katseajast pikemat katseaega rakendatakse nt vanglaametnikule. Vanglaametniku ametisse nimetamisel kohaldatakse talle VangS § 121 kohaselt katseaega pikkusega kuni üks aasta14. Ka kohtuniku puhul on teda võimalik ametist vabastada ametisse sobimatuse tõttu kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist (KS § 99 lõige 1 punkt 3)15. ProkS § 22 lõike 2 punkti 5 kehtetuks tunnistamine. Eelnõuga kaotatakse 2004. aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu numbrit 198 SE16) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest läbivalt välja jätta viited eriasjade prokurörile. ProkS § 22 lõike 4 muutmine. Puuduvad kaalutlused, miks oleks põhjendatud Viru Ringkonnaprokuratuuri Ida- Viru maakonna prokuröridel ametipalga suurendamine siduda ainult ametisse nimetamise või üleviimisega. Selline kitsendus toob kaasa ebavõrdse kohtlemise analoogset tööd tegevate juba ametisse nimetatud prokuröridega. Samuti ei ole põhjendatud piirata seda palga suurendust ajaliselt nelja aastaga, mistõttu kaotatakse seadusest vastavad kitsendused. Ühtlasi on mõistlik kehtestada ametipalga suurendamise võimalus protsendiga ametipalgast, mitte konkreetse rahalise väärtusega. Ametipalga suurendamine on põhjendatud, kuna Ida-Viru maakonnas on äärmiselt raske täita prokuröride ametikohti, sest kohapealne elanikkond ei ole kas sellest ametist huvitatud või neil ei ole võimalik sellele ametikohale tööle asuda. Kohad on täitmata, konkursid ebaõnnestuvad sageli juba mitme aasta lõikes, kuna kandidaate ei ole. Ida-Viru maakonda mujalt piirkondadest tööle asuvad prokurörid otsivad praktiliselt kohe väljundeid, et oma elukoha piirkonda tagasi 14 Vangistusseadus–Riigi Teataja 15 Kohtute seadus–Riigi Teataja 16 Eelnõu - Riigikogu 11 minna. Lisaks väärib märkimist, et regionaalne palga erisus on olemas mitmel muul ametikohal, kellega tööjõu pärast tuleb ka Prokuratuuril konkureerida – nt Viru vanglas, PPA-s, alates 2023. aasta sügisest ka õpetajatel. Üldiselt on prokuratuur aga seisukohal, et pelgalt ProkS muudatuse asemel, millega suurendada ametipalka Viru Ringkonnaprokuratuuris töötavatel prokuröridel, tuleks leida avaliku sektori jaoks terviklik lahendus, mitte jätkata olukorraga, kus kõigil sisejulgeolekuga tegelevatel asutustel ja Haridus- ning Teadusministeeriumil on erinev lähenemine. Eesti territooriumi haldusjaotus, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuste piiride ja nimede muutmise alused ja kord on kehtestatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega (ETHS)17 . ETHS-i § 3 lõike 2 alusel on Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusega nr 159 heaks kiidetud „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine18“. Viidatud määruse kohaselt kuuluvad Ida- Viru maakonda Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, valdadest Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse. ProkS § 22 lõike 5 muutmine. Muudatus on seotud § 22 lõikes 4 tehtuga ehk sättest kaotatakse seotus üleviimisega või ametisse nimetamisega. ProkS täiendamine §-ga 224. Seadusse kavandatakse sätestada prokurörile võimalus töötada osalise töökoormusega. Säte on analoogne KS19 §-ga 371. Säte on oluline tööjõu hoidmiseks ja optimaalseks rakendamiseks. Praktikas tekitab senine jäik töökorraldus probleeme, kuna isikud võivad küll soovida prokuröri ametikohal töötada, kuid see ei ole võimalik näiteks alla kolmeaastase lapse või pereliikme hooldamise vajaduse või osalise töövõime tõttu. Selle probleemi lahendamiseks on põhjendatud kehtestada ProkS § 224 lõige 1, mille kohaselt võimaldab riigi peaprokurör juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul riigiprokuröril, ringkonnaprokuröril ja abiprokuröril töötada osalise töökoormusega seose alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega (p 1), osalise töövõimega (p 2) ja pereliikme hooldamise vajadusega (p 3). Tänapäeva paindlik elukorraldus tähendab ka seda, et prokuröril võib seoses enesetäienduse jms põhjuselt olla ajutiselt vajadus väiksema koormusega töötamiseks. Kehtestatav ProkS 224 lõige 2 näeb ajutise lahendusena ette, et riigi peaprokurör võib juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul lubada prokuröril töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka kõnealuse paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul. Küll aga ei saa juhi töö iseloomust ja vastutuse määrast olenevalt võimalikuks pidada juhtival ametikohal töötava prokuröri (nt juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör) osalist töökoormust, kuna juhi kohaoleku ning kättesaadavuse vajadus on pidev. ProkS täiendamine §-ga 241. Täiendus on koostatud KS § 86 eeskujul20 (Riigikogus kandis eelnõu numbrit 607SE).21 Sarnaselt kohtunikele on ka prokuröride arvu vähendamise puhul vaja sätestada ametist vabastatavatele prokuröridele analoogsed sotsiaalsed garantiid. Kui tehakse poliitilisel tasandil otsustus selle kohta, et prokuröride arvu vähendada, peavad vastavatel prokuröridel eksisteerima tagatised – milleks on hüvitis kuue kuu ametipalga 17 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus–Riigi Teataja 18 Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine–Riigi Teataja 19 Kohtute seadus–Riigi Teataja 20 Kohtute seadus–Riigi Teataja 21 Eelnõu - Riigikogu 12 suuruses. ProkS § 30 lõike 3 muutmine. Kehtivas ProkS § 30 lõikes 3 on ebatäpsus. Selles märgitu kohaselt keelab minister peaprokuröril haldusaktiga paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui sellele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise. See viide peaks siiski olema paragrahvi lõikele 2, sest lõikes 1 ei käsitleta kõrvaltegevusi, vaid sätestatakse üksnes keeld kuuluda erakonda. ProkS § 31 lõike 3 täiendamine punktiga 31. Muudatusega sätestatakse ühe võimaliku prokuröri distsiplinaarkaristusena ka võimalus viia prokurör madalamale ametikohale. Tegemist on seni puuduoleva distsiplinaarmeetmega, millel tulenevalt prokuröriameti ainulaadsest olemusest (riikliku süüdistuse esindamine ja kriminaalmenetluste juhtimine) ei ole teistes seadustes analooge. Hetkel võimaldab ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsioon nõuetele mittevastava ringkonnaprokuröri ainult ametist vabastada – seda ka näiteks siis, kui isik on töötanud aastaid edukalt abiprokurörina, võitnud ringkonnaprokuröri konkursi, kuid siiski sellel ametikohal mitte hakkama saanud. Madalamale ametikohale viimine on tähtajaline ehk kaks aastat. See ajavahemik on valitud kooskõlas katseaja tähtajaga, mis vastutusrikkamatel ametikohtadel (ringkonnaprokurör ja riigiprokurör) on kaks aastat. ProkS täiendamine §-ga 311. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. Kehtiva ProkS § 35 lõige 4 näeb ette, et distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat. Kehtiva ATS-i § 77 lõige 1 näeb ette, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Tekkinud paralleelsele regulatsioonile on viidanud Tallinna Ringkonnakohus, kes leidis lahendis nr 3-15-298222, et prokuröridele distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad tulenevad üksnes ATS-i suhtes eriseaduseks olevast ProkS-st ning ATS § 77 ei kuulu prokuröride suhtes kohaldamisele (vt lahendi p 12). Samas ei ole ProkS-is sätestatud analoogset regulatsiooni ATS § 77 lõikega 2, mis näeb ette tingimused tähtaja kulgemise peatumiseks. Kuna distsiplinaarkaristus on karistusliku olemusega, siis peab sellise meetme kohaldamise aluseks olev seadusraamistik olema üheselt arusaadav. ProkS § 32 täiendamine lõikega 21. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsiooni. ATS § 72 lõige 4 näeb ette, et distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale ametnikule kätte distsiplinaarmenetluse algatamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul. KS § 92 lõike 2 kohaselt edastab distsiplinaarmenetluse algataja distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile, kes teatab sellest viivitamata kohtunikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud. Samasugune kohustus käskkirja viivitamatuks edastamiseks nähakse nüüd ette ka prokuröride osas. 22 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=212486219 13 ProkS § 33 täiendamine lõikega 21. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. Nii näeb ka ATS § 73 lõige 3 ette, et ametnikule, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse ametnikule aega vähemalt viis tööpäeva sama seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates. ProkS § 34 lõike 3 muutmine. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamisel makstava vähendatud ametipalga määrad. Käesoleva eelnõuga loodava ProkS § 511 lg 1 näeb ette, et kui prokuröri suhtes koostatakse süüdistusakt, kõrvaldatakse prokurör ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50 protsenti. Ei ole põhjendatud teha vahet distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamisel makstava vähendatud ametipalga määradel. ProkS § 35 lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. Seni kehtinud ProkS § 35 lõige 4 nägi ette, et distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat. Kehtiva ATS-i § 77 lõige 1 näeb ette, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Ei ole põhjendatud, et prokuröride distsiplinaarvastutusele võtmise tähtaeg on pikem kui kõigil teistel ametnikel ning ka kohtunikel, kelle puhul on absoluutne tähtaeg kaks aastat. ProkS § 47 kehtetuks tunnistamine. Kõnealuse muudatusega kaotatakse prokuröriteenistusest vabastamise alusena vanus ja täiendatakse teenistusest vabastamise ametikohale mittevastavuse tõttu regulatsiooni. Praktikas ei ole ProkS §-s sätestatud 47 alust teenistusest vabastamisel kunagi kasutatud ja sellise puhtalt formaalse vanusel põhineva teenistusest vabastamise eelduse vajalikkus tänases päevas on äärmiselt küsitav. Küll aga on oluline tuua ProkS-i sisse alus, mis võimaldaks hinnata prokuröride vastavust ametikoha nõuetele (seda tehakse käesoleva eelnõuga ProkS-i lisatava §-ga 471). Ka ATS § 13 (võrdse kohtlemise põhimõte) sätestab, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. On väga kaheldav, kuivõrd saab formaalne vanuse tõttu teenistusest vabastamise regulatsioon, mis diskrimineerib töötajat vanuse alusel, olla kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (sh ka PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigusega). Seda eriti siis, kui tegelikkuses on taotletavaid eesmärke võimalik saavutada ka oluliselt paindlikuma ja isiku tegelikele oskustele ning võimetele suunatud regulatsiooniga, mis võimaldab hinnata konkreetse prokuröri vastavust ametikoha nõuetele. ProkS täiendamine §-ga 471. Luuakse täiendav teenistusest vabastamise alus seoses ametikohale mittevastavusega. Põhjendus erisätte jaoks seisneb selles, et ametikohale mittevastavuse väljaselgitamiseks tuleb ette näha erikord. Vastava menetluse viib läbi prokuröride konkursikomisjon. Komisjonil on pädevus hinnata ametisse sobivust ja teha vastavalt kas peaprokurörile ettepanek ametikohale mittevastava prokuröri teenistusest vabastamiseks või madalamalseisvale prokuröri ametikohale üleviimiseks, kui on olemas vaba ametikoht. Kui sellist vaba ametikohta ei ole, siis tuleb isik ametist vabastada. Komisjon hindab 14 prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele. Siia kuuluvad nt algatusvõime ja loovus, sealhulgas võime muudatusi algatada, omaks võtta ja ellu viia; töövõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras, efektiivselt kasutada aega; kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sealhulgas suutlikkus võtta iseseisvalt vastu otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest; hea meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus, sealhulgas oskus korraldada koostööd avalike huvide elluviimisel ja suhelda avalikkusega; intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõime ja võime reageerida kiiresti muutustele. ProkS § 49 teksti muutmine. Prokurör, kelle suhtes on jõustunud distsiplinaarkaristus otsus ametist vabastamiseks, loetakse ametist vabastatuks otsuse jõustumise päevast. Sätte eesmärgiks on luua sõnaselge regulatsioon prokuröri ametist vabastamiseks. Analoogne säte on leitav ka KS §-st 101, mis näeb ette, et kohtunik, kelle suhtes on jõustunud Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast. ProkS § 50 lõike 1 muutmine. Säte reguleerib riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri ametist vabastamist ametiaja lõppemise tõttu. Eelnõus kavandatakse kaotada eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta viited eriasjade prokurörile. Samuti muutub juhtiv riigiprokurör käesoleva eelnõuga tähtajaliseks ametikohaks, mistõttu on kõnealust lõiget täiendatud ka viitega juhtiva riigiprokuröri ametikohale. ProkS § 50 täiendamine lõikega 11. Kuna eelnõuga muudetakse vanemprokuröri ametikoht tähtajaliseks, on vajalik täpsustada ametiaja lõppemise järgset regulatsiooni. Vanemprokuröri ametiaja lõppemisel vabastab riigi peaprokurör ta ametist ning nimetab ta avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks või teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile nimetada vanemprokuröri ametikohalt vabastatud prokurör riigiprokuröriks. ProkS § 50 täiendamine lõikega 12. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mille eesmärgiks on tagada see, et tähtajalisel juhtival ametikohal olnud prokuröride ametiaja lõppemisel oleks neile ametikoht tagatud. Analoogne säte on ka 2023. aastal jõustunud KS § § 584 lõige 6, mis sätestab võimaluse kohtunike arvu ajutiseks suurendamiseks juhul, kui kohtunik on tagasipöördunud kohtuväliselt töölt. Nimelt näeb sama paragrahvi lõige 1 ette, et kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuks. Samuti võib kohtuniku nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks või riigikontrolöriks. Sarnaselt kohtute korraldusele, on põhjendatud ka prokuratuuris luua võimalus, et tähtajaliselt juhi kohalt ametiaja täitumise tõttu lahkuma pidavale prokurörile jääb võimalus prokurörina edasi töötada igal juhul. Kui parasjagu ei ole vaba ametikohta, siis luuakse see ajutiselt, kuni sellise ametikoha vabanemiseni, misjärel jääb vabanev ametikoht täitmata ja seega prokuröride arv muutub jälle tavapäraseks. Arvestades, et tähtajalisel ametikohal prokuröre on piiratud arv, täidetakse see ametikoht väga tõenäoliselt teise ametisoleva prokuröriga isegi olukorras, kus prokurör ei jätka tähtajalisel ametikohal, täidetakse see ametikoht väga tõenäoliselt teise ametisoleva prokuröriga. Seega tuleb hinnata võrdlemisi väikeseks reaalset võimalust selleks, et niisugust võimalust kasutada tuleb. Samuti on prokuröride seas piisavalt sage personali liikumine, mistõttu isegi juhul, kui erandlikult tuleks ajutiselt prokurör ametisse nimetada ületades 15 prokuröride piirarvu, kestaks see lühikest aega. Seetõttu oleks ka võimalik mõju riigieelarvele vähene. ProkS § 50 lõike 2 muutmine. Kehtiv säte lubab riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri nimetada ametisse tagasi uueks ametiajaks. Eelnõuga kaotatakse riigi peaprokuröri mitmekordse ametiaja võimalus (§ 17 lõike 1 muudatus), mistõttu kaotatakse § 50 lõikest 2 viide riigi peaprokurörile. Samas lisatakse lõikesse õigus nii juhtivat riigiprokuröri kui ka vanemprokuröri nimetada ametisse tagasi uueks viieaastaseks ametiajaks. ProkS § 50 lõike 3 muutmine. Eelnõuga muudetakse ka juhtiva riigiprokuröri ametikoht tähtajaliseks. Seni on olnud tähtajalistel kohtadel riigi peaprokurör ning juhtvprokurör. Nende nimetamine riigiprokuröriks või ringkonnaprokuröriks võis toimuda kirjaliku nõusoleku korral. Kuna juhtiva riigiprokuröri ametikoht muutub samuti tähtajaliseks, saab ka tema nimetamine riigi- või ringkonnaprokuröriks või tagasinimetamine juhtivaks riigiprokuröriks toimuda tema kirjaliku nõusoleku korral. ProkS § 50 lõike 4 muutmine. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mille eesmärgiks on tagada see, et tähtajalisel juhtival ametikohal olnud prokuröride ametiaja lõppemisel oleks neile ametikoht tagatud. Kui kehtivas seaduses on viidatud lõikele 1, siis nüüd lisandub ka lõige 11, mis reguleerib vanemprokuröri ametist vabastamist. Kaotatakse vaba ametikoha nõue. Kui parasjagu ei ole vaba ametikohta, siis luuakse see ajutiselt (vastavalt lõikele 12), kuni sellise ametikoha vabanemiseni, misjärel jääb vabanev ametikoht täitmata ja seega prokuröride arv muutub jälle tavapäraseks. Arvestades, et tähtajalisel ametikohal prokuröre on piiratud arv, täidetakse see ametikoht väga tõenäoliselt teise ametisoleva prokuröriga isegi olukorras, kus prokurör ei jätka tähtajalisel ametikohal. Seega tuleb hinnata võrdlemisi väikeseks reaalset võimalust selleks, et niisugust võimalust kasutada tuleb. Samuti on prokuröride seas piisavalt sage personali liikumine, mistõttu isegi juhul, kui erandlikult tuleks ajutiselt prokurör ametisse nimetada ületades prokuröride piirarvu, kestaks see lühikest aega. Seetõttu oleks ka võimalik mõju riigieelarvele vähene. ProkS täiendamine §-ga 511. Seadusse kavandatakse sätestada prokuröri ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks. Säte on analoogne KS §-ga 1001 (kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks) regulatsiooniga23. Olukorras, kus prokuröri suhtes on koostatud süüdistusakt, ei saa võimalikuks pidada seda, kui prokurör oma ametikohustuste täitmisega jätkab. Ka kohtueelse menetluse ajal võib osutuda vajalikuks piirata prokuröri poolt teenistusülesannete täitmist. Seetõttu on põhjendatud sõnaselge regulatsioon prokuröri ajutise teenistusest kõrvaldamise jaoks kriminaalmenetluse ajaks, samuti kompensatsioonimehhanism õigeksmõistmise või kriminaalmenetluse lõpetamise puhuks. ProkS täiendamine §-ga 512. Seadusse kavandatakse sätestada prokuröri ametist vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse korral. Sätte eesmärgiks on luua sõnaselge regulatsioon prokuröri süüdimõistva kohtuotsuse korral ametist vabastamiseks. Analoogne säte on leitav ka KS §-st 101, mis näeb ette, et kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast24. ProkS § 52 lõike 2 muutmine. Säte reguleerib prokuröri nimetamist Riigiprokuratuuri, Justiits- 23 Kohtute seadus–Riigi Teataja 24 Kohtute seadus–Riigi Teataja 16 ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Euroopa Prokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale. Lõike 2 kohaselt võib prokuröri tema nõusolekul konkursita üle viia Riigikohtusse või nimetada konkursita Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale prokuratuuri haldamisega või rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud ülesannete täitmiseks. Muudatusega asendatakse seni kehtinud võimalike ametikohtade loetelu väljenditega „ametikohale, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja kriminaalmenetlusest“, kuna ei ole põhjendatud seaduse tasandil nii spetsiifilise ametikohtade kataloogi kirjeldamine. Seni kehtinud seaduses oli tegemist on põhjendamatult kitsa sõnastusega, mida tuleks laiendada. ProkS § 52 täiendamine lõikega 21. Muudatusega sätestatakse see, et prokuröri nimetamisel Riigiprokuratuuri, Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Euroopa Prokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale säilib ametihüvedega ka ametipalk, v.a siis, kui uuel ametikohal on kõrgem palk. Sellisel juhul tuleb maksta kõrgemat palka. Säte on vajalik õigusselguse huvides. Analoogne säte on ka KS § 584 lõige 4. ProkS § 521 muutmine. Muudatusega täiendatakse kehtivat regulatsiooni nii, et lisaks sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetöös osalemisele laiendatakse prokuröri kaasamist õppetegevuses ka avalik-õiguslikus ülikoolis, kuna senine vahetegu ei ole mõistlik ega põhjendatud. Kõrgharidusseaduse25 kohaselt jagunevad kõrgkoolid avalik õiguslikeks ülikoolideks ning kõrgkoolideks. Avalik-õiguslik ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik-õigusliku ülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded, tegevuse alused ning juhtorganid sätestatakse ülikooli kohta käivas seaduses. Sisekaitseline rakenduskõrgkool on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigi rakenduskõrgkoolil on põhimäärus, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega26. ProkS täiendamine §-ga 534. Tegemist on rakendussättega, mille kohaselt 2026. aasta 1. juunil teenistuses olev määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv riigiprokurör ning vanemprokurör, kes on ametis olnud üle viie aasta, loetakse ametisse nimetatuks määratud ajaks kuni 2028. aasta 1. juunini. Sellised prokuröre on 1. juuni 2026 seisuga viis. Juhtiv riigiprokurör ning vanemprokurör, kes on seadusemuudatuse jõustumiseks ametis olnud alla viie aasta, loetakse määratud viieks aastaks ametisse nimetatuks alates nende varasemast ametisse nimetamisest. Selliseid prokuröre on 14. Eelnõu § 2 näeb ette seaduse jõustumise 1. juunil 2026. See on piisav aeg, mis on vajalik selleks, et jõutaks pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist Riigikogus ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamist teha vajalikud personalimuudatused ja vajadusel võimalikud IT-arendused. Muudatuse tulemusena liigub 15 prokuröri seniselt määramata tähtajaliselt ametikohalt viieaastasele määratud tähtajaga ametikohale. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega. 25 Kõrgharidusseadus–Riigi Teataja 26 Sisekaitseakadeemia põhimäärus–Riigi Teataja 17 6. Seaduse mõjud Seadusel ei ole mõju elu- ja looduskeskkonnale. Samuti ei mõjuta seadus välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust. Muudatuse tagajärjel muutub oluliselt prokuratuuri seesmine töökorraldus, tekib võimalus prokuröri vabamalt tööpiirkonna raames kasutada. Selleks, et vähendada riski ebasoodsate mõjude avaldumiseks (ebaselgus, harjumatus ja rahulolematus uue töökorraldusega), on vajalik, et juhid juba ette suhtleksid töötajatega ja selgitaksid muutuste olemust ja ajakava, samuti oleks hea korraldada kaasavaid ühistegevusi ja -üritusi jne. Mõju valdkond I: riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldus  Mõju sihtrühm I: prokuratuur ProkS muutmisega avaldub seaduse rakendamisega eelkõige mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ProkS muutmisest mõjutatud sihtrühm on prokurörid. Seisuga 01.01.2026 on prokuröriteenistuses kokku 200 kohta27. Võrdluseks, et nt kohtuniku ametikohti on 256, millest täidetud 249 kohta28. Ringkonnaprokuratuurides on ettenähtud 162 teenistuskohta ning Riigiprokuratuuris 37, pluss riigi peaprokurör. 2025. aastal töötas prokuratuuris sõltumata töötatud perioodi pikkusest kokku 179 prokuröri (2024: 173), kellest vähemalt 10 kuud ühes ja samas ringkonnaprokuratuuris 105 prokuröri. Keskmiselt menetles ringkonnaprokuratuuris (v.a MKRP) töötanud prokurör ühes kuus lõpuni 6,5 kahtlustatavat (2024: 7,3). Enim menetleti kahtlustatavaid Lõuna RP-s (6,8). Abiprokurörid tegid lõpliku menetlusotsuse keskmiselt 113 (2024: 125) ja ringkonnaprokurörid 35 (2024: 35) kahtlustatava suhtes. Kavandatav muudatus: juhtivate riigiprokuröride ning vanemprokuröride teenistussuhte muutmine tähtajaliseks Muudatusega kehtestatakse prokuratuuri tippjuhtidele ning struktuuriüksuste juhtidele ette tähtajalised teenistussuhted. Muudatusega kaasneb mõju prokuratuuri töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm on prokuröriteenistuses olevad struktuuriüksuste juhid, kokku 15 prokuröri, nendest kolm juhtivat riigiprokuröri ning 12 vanemprokuröri. Tähtajaline töösuhe soodustab struktuuriüksuste juhtide liikumist. Juhtide suurem mobiilsus võib mõjuda positiivselt nende enda motivatsioonile ja pühendumisele ning töö tulemuslikkusele ja eesmärgistatusele. Tähtajalisuse laiem rakendamine võib mõjuda positiivselt arenguvõimaluste pakkumisele. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Tähtajalise teenistussuhte kehtestamine prokuröriteenistuses võib avaldada mõju nii riigiprokuratuuri kui ka ringkonnaprokuratuuri struktuuriüksuste juhtide ametikohtade atraktiivsusele. Muudatus suurendab seoses vabaneva ametikoha täitmisega korraldatava konkursiga ametiasutuste töökoormust ja sellega kaasnevad 27 Justiits- ja digiministri 5.11.2025 käskkiri nr 79 „Prokuratuuri teenistuskohtade koosseisu kehtestamise volitamine“ 28 Kohtunikkond 2025. aasta alguses - Kohtute aastaraamat 18 konkursiga korraldamisega seotud kulud (nt konkursikuulutuse avaldamine).  Mõju sihtrühm II: partnerasutused – uurimisasutused ja kohtud Uurimisasutused: KrMS-i § 31 lõike 1 kohaselt on uurimisasutused oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Majanduslik mõju: puudub või on vähene. Mõningal määral võib tekkida vajadus senisest rohkem liikuda eri asukohtade vahel ja pidada virtuaalkoosolekuid, kuid mitte sellises mahus, et see vajaks eelarvelist lisaraha. Kohtud: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohus, Tallinna ja Tartu ringkonnakohus ning Riigikohus29. Majanduslik mõju: puudub.  Mõju sihtrühm III: menetlusest puudutatud isikud Majanduslik mõju: puudub. Menetlusest puudutatud isikute jaoks majanduslik mõju puudub, kuna nende jaoks jätkub menetlus senisel viisil ja senise regulatsiooni järgi.  Järeldus mõju olulisuse kohta: ebaoluline. Majanduslike mõjude osas ei ole praegu muudatuse tagajärjel näha ebasoovitavat mõju. Mõningasest võimalikust liikumisvajaduse kasvust tingitud ebaolulise majandusliku mõju riski aitavad tasakaalustada virtuaalsete vahendite senisest suurem ja efektiivsem kasutamine. Mõju valdkond II: mõju siseturvalisusele (õnnetuste ja süütegude ennetamine ja lahendamine) Mõju sihtrühm: õiguskaitseasutused Muudatusel on oluline mõju õiguskaitseasutuste – eelkõige prokuratuuri – võimekusele ennetada, takistada ja lahendada süütegusid ja viia ellu karistuspoliitikat.  Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline. Mõju valdkond III: mõju inimeste õigustele (inimõigustele ja õigusemõistmisele)  Mõju sihtrühm: kriminaalmenetlustest puudutatud isikud Mõju: keskmine. 29 https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtususteem-kolmeastmeline 19 Muudatusega kaasneb prognoositav positiivne mõju kriminaalmenetlusest puudutatud isikute põhiõiguste tagamisele ja õigusemõistmise efektiivsusele. Positiivne mõju on prognoositav seekaudu, et kuritegusid menetletakse senisest kvaliteetsemini ja kiiremini ning lähtudes ühtsetest põhimõtetest. Samas ei muutu kriminaalmenetlusest puudutatud isikute jaoks kriminaalmenetluse protsess või neilt oodatav käitumine, mistõttu võib muudatuse mõju hinnata sellest aspektist pigem ebaoluliseks.  Järeldus mõju olulisuse kohta: ebaoluline Mõju valdkond III: Muudatuste mõju ettevõtete ja kodanike halduskoormusele Muudatustel ei ole ettevõtete ja kodanike halduskoormusele mõju. Muudatustega ei kaasne kriminaalmenetluse muutumist isiku jaoks märkimisväärselt rohkem koormavaks või vähem koormavaks.  Järeldus mõju olulisuse kohta: ebaoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamisest eeldatavad tulud Võimalikud kulud: Seaduse rakendamisega kaasnevaks suurimaks kuluks on Viru ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru maakonna prokuröridele kavandatav 20 protsendiline palgatõus. Eelduslikult leitakse vajalikud summad RES läbirääkimiste käigus ning reaalselt rakenduks muudatus alates 2027. a Viru ringkonnaprokuratuur - 20protsendilise palgalisa arvestus Ida-Viru maakonnas 20% palgalisa kogu koosseisu Kuutasu al ulatuses Ametikoht Koosseis 01.04.26* maksudega aastas Juhtivprokurör 1 7 081,16 22 739,02 Vanemprokurör 2 5 900,96 37 898,33 Ringkonnaprokurör 9 5 507,57 159 173,18 Abiprokurör 9 3 304,54 95 503,85 LISASUMMA AASTAS 315 314,38 * prognoos: KRAPSi muutus Võimalikud tulud: Tulusid ei ole võimalik prognoosida. Alates 1. 03. 2024. a loodud majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlustele keskenduva struktuuriüksuse tegevuse tulemusena on võimalik prioriteetseid majandus- ja korruptsioonikuritegusid kiiremini, kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt lahendada. Võimaldades riigieelarvesse tagasi saada konfiskeeritud kriminaaltulu, väheneb kahju, mida kuritegevuse tagajärjel kannatavad nii eraisikud kui ka riik. 8. Rakendusaktid 20 Kehtetuks tuleb tunnistada Vabariigi Valitsuse 26.02.2004. a määrus nr 46 „Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine30“. Regulatsioon kehtestatakse ProkS § 5 lõike 3 muudetud sõnastuse kohaselt justiits- ja digiministri määrusega. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. See on piisav aeg, mis on vajalik selleks, et jõutaks pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist Riigikogus ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamist teha vajalikud personalimuudatused ja vajadusel võimalikud IT-arendused. Muudatuse tulemusena liigub alates 1. juunist 2026. a 19 prokuröri seniselt määramata tähtajaliselt ametikohalt viieaastasele määratud tähtajaga ametikohale. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Riigikohtule, kõigile maakohtutele ja ringkonnakohtutele. 30 Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine–Riigi Teataja 21  Siseministeerium Rahandusministeerium Meie 12.03.2026 nr 8-1/1924-1 Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teil esitada kooskõlastus või arvamus viieteistkümne tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminster /*Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Riigikohus Eesti Advokatuur Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Einar Hillep 51992448 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-0330 - Prokuratuuriseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 06.04.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8ad06218-22a4-4d6b-bc54-6599cdb46e0c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8ad06218-22a4-4d6b-bc54-6599cdb46e0c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main