dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulud

Rahandusministeerium · 13. märts 2026
Seotud ettevõtted
AS Infragate Eesti (adressaat)
Viit
12.2-10/26-42/60-8
Registreeritud
13. märts 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Infragate Eesti
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-42
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Lisa 1 - Transpordiameti 22.07.2025 leppetrahvinõue.asice563 KB
  • 📎Lisa 2 - Advokaadi ajaaruanne (Mardi tn).pdf334 KB
  • 📎seisukoht-kulud.Infragate-TlnVesi.2026-03-12.final (Mardi tn).asice393 KB

Sisu (failidest)

AS Infragate Eesti [email protected] Mäealuse 2/3 22.07.2025 nr 3.2-7/25/12149-1 12618, Tallinn, Harju maakond Lepingu nr 3.2-3/22/1989-1 „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ leppetrahvi nõue 1. SISSEJUHATUS 1.1. Transpordiameti ja AS Infragate Eesti (edaspidi Töövõtja) vahel on 15.09.2022.a sõlmitud töövõtuleping nr 3.2-3/22/1989-1 „Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti“ (edaspidi Leping). 1.2. Kui käesolevas kirjas ei ole märgitud teisiti, siis omavad käesolevas kirjas kasutatud suure algustähega mõisted samasugust tähendust nagu neile on omistatud Lepingus. 2. LEPPETRAHVI NÕUDMISEL TÄHTSUST OMAVAD ASJAOLUD 2.1. Transpordiamet on seisukohal, et Töövõtja on rikkunud Lepingut. Lepingu rikkumine Töövõtja poolt seisneb järgnevas: 2.1.1. Lepingu punkti 3.2 kohaselt toimub Töö ja Töö osade üleandmine Lepingu Lisa 4 kohaselt. 2.1.2. Vastavalt Lepingu Lisale 4 kohustus Töövõtja esitama Töö osa 9 „Töö: Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt (sh krundijaotuskava)“ (edaspidi Töö) 480 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest (08.01.2024.a.). 1.1.1. Lepingu nr 3.2-3/22/1989-1 muudatuse nr 2 alusel on uus Töö ülevaatamiseks üleandmise tähtaeg 18.02.2024, Tellijal Töö või Töö osa ülevaatamise aeg 51 päeva ja Töövõtjal Töö korrigeerimise aeg 51 päeva ja Töö üleandmise tähtaeg 30.05.2024.a. 1.1.2. Töövõtja esitas Töö Tellijale esmaseks ülevaatamiseks ja ekspertiisi teostamiseks 22.02.2024.a. Töövõtja ületas Töö ülevaatamiseks esitamise tähtaega 4 päeva. 1.1.3. Tellija saatis Töövõtjale ekspertiisi märkused 27.03.2024. Ülevaatamiseks esitatud projektis oli olulisi puudujääke, mistõttu vajas projekt täiendamist ja korrigeerimist. Tellija poolse ülevaatamise aeg oli 34 päeva. 1.1.4. Töövõtja esitas Töö Tellijale teiseks ülevaatamiseks 08.05.2024.a. ja Tellija edastas märkused 06.06.2024.a. Tellija poolse ülevaatamise aeg oli 29 päeva. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 1.1.5. Töövõtja edastas Töö Tellijale üleandmiseks ja eksperdile järelkontrolli tegemiseks 23.08.2024.a. Tellija poolse ülevaatamise aeg oli 5 päeva. 1.1.6. Tellija poolne projektijuht Marge Kelgo teavitas 28.08.2024 e-kirjaga leppetrahvi esitamise kavatsusest seoses Töövõtja poolt Lepingu üleandmise tähtaja olulise rikkumisega ja asjaoluga, et 23.08.2024.a. ekspertiisi järelkontrolli esitatud Töös ei olnud eelnevate märkuste alusel parandusi sisse viidud. 1.1.7. Töövõtja esitas seejärel 26.09.2024 täiendatud Töö Tellijale üleandmiseks ja eksperdile järelkontrolli tegemiseks. 1.1.8. Tellija edastas ekspertiisi järelkontrolli ja Tellija märkused 15.10.2024.a. Töös puuduste ja vastuolude kõrvaldamiseks. Tellija poolse ülevaatamise aeg oli 19 päeva. 1.1.9. Roadplan OÜ poolt 26.09.2025-16.10.2025 teostatud „Riigitee 15124 Kapu-Rakke- Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Teedeehituslik osa. Ekspertiisi aruanne“ (töö nr 23047) kokkuvõtte alusel: „Projekt on korrigeeritud, kuid on mitmeid märkusi, mis on korrigeeritud osaliselt või jäetud täiesti tegemata. Eksperdi poolt on lisatud täiendavaid märkusi. Projektiga võib ehitusse minna, kui sisse on viidud eksperdi poolt tehtud tähelepanekud.“ 1.1.10. Töövõtja esitas perioodil 23.10.2024-18.03.2025 Tellijale jooksvalt ülevaatamiseks osaliselt täiendatud Töö osasid. 1.1.11. Tellija ja eksperdi märkuste alusel korrigeeritud Töö on Tellijale üle antud 18.03.2025.a. 1.1.12. Tellija poolne Töö vastuvõtmise aeg oli 21.07.2025.a.Tellija poolne ülevaatamise aeg oli 125 päeva kuna Töö olulise hilinemise ja Tellija plaaniliste tööde tõttu ei olnud võimalik lähtuda esialgsest ajakavast. 1.2. Lepingus nimetatud Töö Tellijale üleandmise tähtaega on ületatud 291 päeva (arvestades alates 31.05.2024.a. kuni 18.03.2025.a.), millest arvatakse leppetrahvi määramisel maha Tellija poolseks ülevaatamiseks täiendavalt kulunud aeg 166 päeva. 1.3. Võttes arvesse eelneva, on Töövõtja rikkunud Lepingu punktis 3.2 nimetatud kohustust. 2. LEPINGU NR 3.2-3/22/1989-1 2.1. Lepingu punkti 3.3 alusel, Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on Tellija jaoks väga oluline (tähtaegade rikkumise näol on tegemist olulise rikkumisega). Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine seab ohtu vastava tee remondi või ehituse teostamise, mis omakorda tähendab olulise kahju tekkimist. 2.2. Lepingu punkti 8.5 kohaselt juhul, kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Tasust iga viivitatud päeva eest. 2.3. Lepingu punkti 8.5 kohaselt on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi summas 70 405,000 eurot (291-166=125 päeva x (0,5% x 112648 eurot=563,24 eurot/päevas), mis moodustab 62,5% Tasust. 2.4. Võttes arvesse, et Lepingu punkti 8.5 kohaselt arvestatud ja tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur kui arvestada, et Töövõtja on Lepingu rikkumises üksnes Lepingu Lisas nr 4 nimetatud Töö osa 9 üleandmisega, võtab Tellija leppetrahvi arvutamise aluseks Lepingu Lisas 4 nimetatud Töö osa 9 „Töö: Riigitee 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt (sh krundijaotuskava)“ maksumuse. Lepingu Lisas 4 on Töö osa 9 maksumus 45056,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Võttes arvesse eeltoodu määrab Tellija Lepingu kohase töö osa 9 esitamise tähtaja ületamise eest leppetrahvi summas 28160 eurot (291- 166=125 päeva x (0,5% x 45056 eurot=225,28 eurot/päevas), mis moodustab 25% Tasust. 2.5. Leppetrahvi kohta esitatakse Töövõtjale arve. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja planeerimise osakond Marge Kelgo 53499226, [email protected] 3 (3) Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Tallinn Estonia pst 9, Solaris keskus 12.03.2026 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kristiina Koll Arsi Pavelts, PhD Madis Abel Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Andra Olm Liis Kikas Mari Past Kaisa Poller ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Sten Tikerpe Karolyn Krillo Maris Vutt, PhD [email protected] Mart Parind Marika Mugur Krete Hänman Rainis Loit Heili Püümann Laura Raadik VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 41-26/304212 Riigihange: „Turu tn, Mardi tn ja Võlvi tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamine ja sademevee torustiku projekteerimine“ (viitenumber 304212) Vaidlustaja: AS Infragate Eesti Registrikood 10845129 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: AKTSIASELTS TALLINNA VESI Registrikood 10257326 Hankija esindaja: Jurist Laura Vahtramäe e-post [email protected] I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 41-26/304212: AS Infragate Eesti („Vaidlustaja“) vaidlustus tema kõrvaldamise otsuse peale AKTSIASELTSI TALLINNA VESI („Hankija“) riigihankes „Turu tn, Mardi tn ja Võlvi tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamine ja sademevee torustiku projekteerimine“ (viitenumber 304212, „Hange“). 2. 06.03.2026 vastas Hankija vaidlustusele, paludes jätta selle rahuldamata. 3. 09.03.2026 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 12.03.2026 (k.a) täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 4. Käesolevaga esitab Vaidlustaja tõukuvalt Hankija vastusest oma täiendavad seisukohad, samuti esitab Vaidlustaja oma menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED HANKIJALE 5. Hankija vastus kinnistab veelgi Vaidlustaja veendumust, et kaalutlusotsuses, millega Vaidlustaja kõrvaldati Hankest, esineb nii vormi- kui sisuvigu, mis tingivad otsuse õigusvastasuse. VAKO praktika kohaselt on „hankemenetlusest kõrvaldamise kohta lakooniliste ja mittemidagi- ütlevate selgituste andmine ilmselges ja teravas vastuolus RHS § 96 lg-st 5 tuleneva nõudega sellist otsust põhjendada.“1 6. Ehkki Hankija väidab ka vastuses, et on „hinnanud nii rikkumiste olulisust kui ka põhjendanud seda, miks tegemist oli olulise lepingutingimusega“2, soovib Vaidlustaja osutada, et pelgalt informatsiooni kopeerimine ei näita sisulise kaalumise läbiviimist. Asjaolu, et otsuses on copy-paste laadis loetletud kaks episoodi ning täienduseks lisatud plakatlikud seisukohad nagu „rikutud on lepingute olulist tingimust“ ja „tähtaeg on hankija jaoks oluline lepingu tingimus“ ei tähenda veel seda, et otsus kajastaks jälgitavalt Hankija siseveendumuse kujunemist või näitaks, et Hankija oleks asjaolusid sisuliselt analüüsinud. Hankija tegevus viitab pigem formaalsele konstateerimisele kui põhjendatud kaalutlusotsuse tegemisele. See aga ei ole kooskõlas pikaaegse ja juurdunud vaidlustus- ja kohtupraktikaga (vt vaidlustuse p 12). 7. Ühtlasi, kui kaalutlusotsus puudutab varasema hankelepingu rikkumist, peab hankija hindama ja põhjendama „iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastavas lepingus oluliseks ja kas rikkumine oli oluline või pidev“.3 Kahetsusväärselt on Hankija sellest kohustusest loobunud ning piirdunud mõlema episoodi puhul üksnes koondhinnanguga, et „tähtaeg on hankija jaoks oluline lepingu tingimus“. 8. Olles öelnud eelnevat, saab RHR-i rikkumiskannete taasesitamine olla üksnes lähtepunkt, millest peaksid algama hankija enda sisulised põhjendused. Paraku on Hankija otsuses sellega ka piirdunud. Seetõttu puudub otsuses iseseisev analüüs selle kohta, millised asjaolud konkreetsel juhul rikkumise olulisust kinnitavad ning kuidas need mõjutavad Hankija järeldusi. Sellise põhjenduse puudumise tõttu põhineb Hankija otsus mõlema episoodi osas valedel faktidel ning asjakohatutel kaalutlustel. Ehkki Hankija leiab vastuses, et tal puudub kohustus anda hinnanguid tsiviilõiguslikule vaidlusele, ei vabasta see teda kohustusest teostada talle seadusega antud kaalutlusõigust sisuliselt ja põhjendatult.4 Õieti ongi Hankija arusaam enda rollist riigihanke läbiviimisel ekslik. RHS § 95 lg 4 p 8, mille Hankija on endale ise vabatahtlikult siduvaks teinud, nõuabki hankijalt kohati raskete otsuste tegemist – hankija välja selgitatud asjaolude pinnalt hankija enda poolt seisukoha kujundamine ongi nimetatud sätte tuum. Seda ei tohi samastada pooltevahelise tsiviilõigusliku vaidluse lõpliku lahendamisega, millele Hankija näib apelleerivat. Nagu kohtud on seda selgitanud, hankija ei pea – ja tal pole ka vastavat pädevust – ise lahendama tsiviilõiguslikku vaidlust, vaid üksnes kindlaks tegema hankemenetluses tähtsust omavad asjaolud.5 1 VAKOo 14-20/216386, p 17. 2 Hankija vastus, p 12. 3 VAKOo 186-21/239937, p 11. 4 RKHKo 3-3-1-52-02, p 11. 5 TlnRnKo 3-20-80, p 27; TrtHKo 3-21-2760, p 39. Vt ka TlnRnKo 3-18-753, p 19. Vrd hankeasja lahendava kohtu tegevusega RKHKo 3-21-1733, p 17. • Transpordiametiga sõlmitud töövõtuleping nr 3.2-3/22/1989-1 9. Esiteks nähtub Hankija vastusest, et ta pöördus Transpordiameti poole töövõtulepingu nr 3.2-3/22/1989-1 täitmise kohta teabe saamiseks alles 04.03.2026.6 Teisisõnu hakkas Hankija vastava episoodi kohta teavet koguma alles vaidlustusmenetluses, mitte aga Hankes kõrvaldamise aluste kontrollimise käigus. Kohtupraktika kohaselt tulnuks Hankijal enne Vaidlustaja suhtes negatiivse sisuga otsuse tegemist anda Vaidlustajale võimalus esitada RHR-is esitatud andmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid.7 Juba ainuüksi asjaolu, et Hankija ei andnud Vaidlustajale võimalust selgituste esitamiseks ning asus tõendeid koguma alles vaidlustusmenetluses, on piisav alus lugeda Hankija otsus õigusvastaseks. 10. Vaidlustaja möönab, et pikaajalise kohtupraktika kohaselt on hankijal võimalik küll täiendada oma põhjendusi vaidlustusmenetluses, kuid seda ainuüksi siis, kui puudub kahtlus, et hankija on nendest lähtunud ka otsuse tegemisel. Hankija ei saa aga hakata alles vaidlustusmenetluses n-ö vigade parandamise korras koguma tõendeid oma otsuse põhjendamiseks.8 11. Kuivõrd Hankija selgitustest nähtub, et ta ei ole Transpordiameti rikkumiskande aluseks olevaid faktilisi asjaolusid sisuliselt kontrollinud ega hinnanud nende mõju Vaidlustaja usaldusväärsusele, on Hankija otsus juba ainuüksi sisulise analüüsi puudumise tõttu põhjendamata, läbipaistmatu ja kontrollimatu ning seetõttu vastuolus RHS § 3 p-ga 1.9 12. Teiseks põhineb otsus Vaidlustaja Hankest kõrvaldamise kohta vääral infol, kuna Transpordiameti poolt rikkumiskandes esitatud teave ei vasta mitmes aspektis tegelikkusele ja on esitatud viisil, mis ei kajasta vastava episoodi tegelikke asjaolusid. 13. Esimene väärinfo on eitav vastus küsimusele „kas hankija nõue on vaidlustatud“. Nimelt, pärast seda, kui Transpordiamet esitas 22.07.2025 Vaidlustajale leppetrahvinõude, esitas Vaidlustaja Transpordiametile 06.08.2025 oma vastuskirja, milles oli ühesel positsioonil, et Hankijal ei ole alust nõuda Vaidlustajalt leppetrahvi (vt vaidlustuse lisa 1). Seega on Vaidlustaja leppetrahvinõudele vastu vaielnud ning vastupidist väitev kanne RHR-is on vale (vt vaidlustuse p 12 ja 13). 14. Tõik, et pooled on leppetrahvinõude tasaarvestanud (st pooled ei leidnud õigusrahu huvides kompromissi), ei tähenda, et rikkumist ei oleks vaidlustatud. Kahetsusväärselt ei ole Hankija seda mõistnud. 15. Teine väärinfo on viivituse ulatuses ja põhjenduses. Vaidlustaja ei vaidle, et andis töö osas nr 9 üle hilinemisega, aga nagu vaidlustuses selgitatud, oli hilinemine suuresti tingitud Transpordiameti tegevusest, mistõttu oli rikkumine VÕS § 101 lg 3 alusel vabandatav.10 Ühtlasi ei selgu Transpordiameti RHR-i kandest viivituse ulatus. Vaidlustaja andis vastava tööosa Transpordiametile üle 18.03.2025, kuid tööde vastuvõtmise viivitus oli tingitud Transpordiameti tegevusest. Ka Transpordiamet ise märkis 22.07.2025 esitatud leppetrahvinõudes, et tal kulus kokku töö ülevaatamiseks 166 päeva (vt lisa 1). 16. Kolmandaks pühendas Hankija vastuses palju leheruumi sellele, miks Transpordiameti episood oli Transpordiameti jaoks oluline rikkumine11, kuid jättis esitamata põhjendused, miks nimetatud episood peaks tähendama rikkumist, mis muudab Vaidlustaja sedavõrd ebausaldusväärseks tema enda (s.o Tallinna Vee) jaoks, nõnda et Vaidlustajaga ei oleks võimalik hankelepingut sõlmida. Pikaajalise vaidlustuspraktika kohaselt hankija ei pea kaalutlusotsuse tegemisel asuma rikkumiskande teinud isiku rolli ega tuginema selle isiku hinnangule, vaid peab 6 Hankija vastus, p 13.1. 7 EKo C-41/18, p 32; C-267/18, p 27; TlnRnKo 3-20-80, p 23. 8 Nt VAKOo VAKO 24-21/228731, p 16. 9 VAKOo 9-26/301714, p 22. 10 Vaidlustus, p 19, vt ka vaidlustuse Lisa 1. 11 Hankija vastus, p 13.3. andma iseseisva ja sisulise hinnangu ettevõtja usaldusväärsusele, lähtudes konkreetse hanke asjaoludest.12 17. Ühtlasi ei ole ka Transpordiamet ise pidanud Vaidlustajat sedavõrd ebausaldusväärseks partneriks, et temaga ei oleks võimalik edaspidi koostööd teha, kuivõrd on pärast nimetatud episoodi sõlminud Vaidlustajaga kaks uut hankelepingut: 18. Neljandaks on põhjendamatu Hankija väide, mille kohaselt on Transpordiameti hankelepingu ning vaidlusaluse Hanke tulemusel sõlmitava lepingu ese sama üksnes põhjusel, et üks Vaidlustaja juures töötav isik tegutseb mõlemas valdkonnas. Selline järeldus on meelevaldne, kuivõrd ühe isiku osalemine erinevates tegevusvaldkondades ei muuda neid valdkondi omavahel samaväärseks ega võrreldavaks. Analoogselt võiks väita, et kui üks isik tegeleb nii projekteerimise kui ka hobikorras kudumisega, on tegemist sarnaste valdkondadega. Ka Hankija poolt välja toodud Liisi leiab, et „tööd on palju ja projekte on olnud väga erinevaid arengukavadest kuni torustike projekteerimiseni“, samuti et „ampluaa on suur ja siin saab teha mitmekülgset tööd“ ning kuna tööd on erinevad ja saab palju suhelda, siis igav ei hakka“13. Vaidlustaja toonitab, et tegemist on sisuliselt erinevate valdkondadega, mida kinnitab ka Hankija enda seatud vastavustingimus. Nimelt on Hankija nõudnud, et projekti koostaja peab olema diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, spetsialiseerumisega „välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine“ või samaväärne14, mitte diplomeeritud teedeinsener, tase 7, mis on tavapärane nõue teede ehitusprojektide koostamise hangetes. 19. Sarnaselt on arusaamatu ja vastuoluline Hankija argumentatsioon, et mille kohaselt võib „hankija hinnangul järeldada, et vaidlustaja projekteerimismeeskond on mh allutatud ühisele juhtimisele, mistõttu on põhjust vaidlustaja usaldusväärsuses kahelda, kui eelnevaid hankelepinguid on rikutud ka muudes valdkondades.“15 Samas leiab Hankija mõned lõigud hiljem risti vastupidiselt, et „varasemate projekteerimislepingute rikkumised ei ole üle kantavad ehitustööde omanikujärelevalve teenusele”.16 Selgitame, et Vaidlustaja, nagu iga teinegi aktsiaselts, on lõppastmes tõesti allutatud ühtsele juhtimisele (üks juhatus ja üks nõukogu), ent ühingu sees on oma selgelt eristatud vastutusvaldkonnad (hoonete projekteerimine, taristu projekteerimine, omanikujärelevalve), millest igaühte kureerib erinev juhatuse liige. Seega tegutsevad Vaidlustaja ettevõttes erinevad tiimid suhteliselt autonoomse juhtimise ja personaliga, nii et ühe valdkonna tegemisi teisele automaatselt ja üksühele üle kanda on ekslik. Ühtlasi toonitab Vaidlustaja, et tegeleb pidevalt teenuse kvaliteedi parandamisega, rakendades selleks erinevaid meetmeid, mis hõlmavad muu hulgas asutusesiseste protseduuride täiustamist, töökorralduse ja vastutusvaldkondade selgemat jaotust ning töötajate täiendõpet. 20. Kokkuvõtvalt põhinevad Hankija kaalutlused Transpordiameti episoodi osas puudulikul ja osaliselt vääral infol, kuivõrd Hankija ei kontrollinud sisuliselt RHR-i rikkumiskandes esitatud faktilisi asjaolusid ega andnud Vaidlustajale võimalust neid selgitada. Sellest tulenevalt on Hankija otsus Vaidlustaja Hankest kõrvaldada põhjendamata ja õigusvastane. 12 RKHKo 3-21-1733, p 14. Vrd VAKOo 24-21/228731, p 20. 13 https://www.infragate.ee/meie-inimesed/ 14 Vt Hanke vastavustingimus nr 5. 15 Hankija vastus, p 13.5. 16 Hankija vastus, p 14.5. • Hankijaga sõlmitud töövõtuleping nr 11880 21. Ka selle episoodi juures on Hankija otsustanud kõrvale kalduda faktilistest asjaoludest või tõlgendada neid endale sobival viisil. Hankija rõhutab nii Vaidlustaja kõrvaldamise põhjendusi sisaldavas protokollis kui ka vastuses vaidlustusele korduvalt tähtaegadest kinnipidamise olulisust. Samuti märgib Hankija oma vastuses, viidates hankelepingu esemele, et „selliste tööde üldisem eesmärk on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine, mistõttu tellitava tööprojekti valmimise ja seega vastavate ehitustööde venimine võib hankijale kaasa tuua olulise kahju“.17 Paraku ei ole Hankija käitumine nende väidetega kooskõlas. Liiatigi kõlab Hankija niisugusest argumentatsiooniliinist läbi nagu Hankija oleks juba ette valmis mõelnud, ilma et seda hoiakut suudaksid mõjutada mistahes argumendid, et Vaidlustajaga ta ei soovi lepingut sõlmida. Selline jäik välistamine ei ole kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-ga 8. 22. Kui Hankijal oli tööde valmimisega kiire ning viivitus oleks võinud kaasa tuua olulise kahju, oleks kõige kiirem ja efektiivsem viis tööde lõpuleviimiseks olnud anda Vaidlustajale täiendav tähtaeg lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Arvestades, et Vaidlustaja esitas Hankijale vastava taotluse 10.10.2025, oleks tööd olnud võimalik lõpetada juba 2026. aasta jaanuaris. Selle asemel otsustas Hankija lepingu lõpetada poolte kokkuleppel ning kulutada märkimisväärselt rohkem nii ajalisi kui ka rahalisi ressursse uue hanke korraldamiseks. 23. Samuti väidab Hankija oma vastuses, et RHS § 116 lg 2 koosseis oli täidetud, kuna Vaidlustajale anti täiendav tähtaeg lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.18 Seejuures jätab Hankija tähelepanuta, et VÕS § 114 kohaselt peab täiendav tähtaeg olema mõistlik. Käesoleval juhul kavatses Hankija anda (kuigi faktiliselt sellist tähtaega kunagi ei antud) 30-päevase täiendava tähtaja olukorras, kus algsest tähtajast oli juba möödunud 22 päeva.19 Ilmselgelt ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus täiendavaks tähtajaks jääb sisuliselt vaid 8 päeva. Ka Hankija ise näib olevat sellest aru saanud, otsustades lepingu lõpetada poolte kokkuleppel. 24. Vaidlustaja hinnangul on Hankija väide, et „kokkulepe sõlmiti vaid pooltevahelise õigusselguse huvides”20 üksnes katse tagantjärele õigustada Vaidlustaja seadusevastast Hankest kõrvaldamist. Tegelikkuses ei olnud VÕS §-s 116 sätestatud koosseis täidetud ning seega puudus õiguslik alus käsitada olukorda sellisena, kus leping oleks õiguspäraselt erakorraliselt üles öeldud Vaidlustaja olulise rikkumise tõttu. 25. Täiendavalt osutame, et teatmik.ee21 järgi on Vaidlustaja tänaseks sõlminud ja täitnud 864 hankelepingut. See on muljetavaldavalt suur hulk hankelepinguid, st Vaidlustaja on kogenud ja tihe riigihangetel osaleja ning hangete võitja. Rikkumisi on nende 864 lepingu puhul märgitud RHR- i vaid 10 (!) osas, s.o 1,16 % (!) hankelepingute koguarvust. Sealjuures on suurem osa RHR-i kantud rikkumistest tänaseks igal juhul aegunud (RHS § 95 lg 5) ning ülejäänutest (kui jätta kõrvale praegu vaidluse all olev Hankija rikkumiskanne) ainus märkimisväärne rikkumiskanne on Vaidlustaja poolt vaidlustatud. Olgu eelnevaga kuidas on, esile toodud proportsioonid näitavad ilmekalt, et Vaidlustaja puhul ei saa rääkida üleüldisest ebausaldusväärsusest teenuseosutajana. Vastupidi, tegu on professionaalse ja hinnatud lepingupartneriga. 26. Kokkuvõttes jääb Vaidlustaja oma vaidlustuses öeldud seisukoha juurde, et varasemate hankelepingute rikkumisi, millele Hankija viitab, kas ei esine või kui esineb, siis on tegu sedavõrd vähetähtsate minetustega, et need ei saa õigustada pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel Hankest kõrvaldamist. Mistap ei saa Hankija kaalutlusõiguse teostamine õiguspäraselt viia järeldusele, et Vaidlustaja kõrvaldamine on õigustatud. 17 Hankija vastus, p 13.4. 18 Hankija vastus, p 14.4. 19 Vt vaidlustuse lisa 2. 20 Hankija vastus, p 14.1. 21 https://www.teatmik.ee/et/personlegal/10845129-AS-Infragate-Eesti. 27. Ühtlasi soovib Vaidlustaja markeerida, et kuivõrd Hankija on teinud kõrvaldamise otsuse kahe episoodi asjaolude kogumis, tähendab juba ühe episoodi käsitlemisel tehtud õiguslik või kaalutlusviga seda, et otsuse aluseks olev tervikhinnang on puudulik ning sellest tulenevalt on õigusvastane ka kogu kõrvaldamise otsus.22 III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 28. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et kõik menetluskulud jäetaks Hankija kanda ja Vaidlustaja menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt. Sellega seonduvalt esitab Vaidlustaja käesolevaga oma menetluskulude nimekirja. 29. Vaidlustaja on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid summas 4219,17 eurot, mis koosneb vaidlustuselt tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 2939,17 eurot (käibemaksuta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 13 h 50 min ulatuses keskmise tunnihinnaga 212,47 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem spetsifikatsioon on esitatud lisas 2 (advokaadi ajaaruanne). Seega, kokkuvõttes taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud summas 4219,17 eurot. Vaidlustaja taotleb esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.23 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisad: 1) Transpordiameti 22.07.2025 leppetrahvinõue 2) Advokaadi ajaaruanne 22 VAKOo 24-21/228731, p 22. 23 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23. Tegevused Esindus VAKOs/kohtus (Tallinna Vesi RH304212 Turu, Mardi ja Võlvi tn tööd) Kuupäev Töötaja Kommentaarid Kestvus Summa EUR 2/26/2026 6:05 MP Hankest kõrvaldamise otsuse kiiranalüüs, suhtlus kliendiga 1h 00m 225.00 PM 2/27/2026 6:07 MP Vaidlustusasja alusmaterjalide lähem uurimine, õigusliku 2h 05m 468.75 PM positsiooni kujundamine, nõupidamiskoosolek kliendiga 2/27/2026 6:11 KP Vaidlustuse koostamine 3h 45m 768.75 PM 3/2/2026 6:15 PM MP Vaidlustuse täiendamine, suhtlus kliendiga ja vaidlustuse 50m 187.50 viimistlemine, edastamine VAKO-le 3/9/2026 5:59 PM MP VAKO kirjaliku menetluse teatega tutvumine, suhtlus 10m 37.50 kliendiga 3/10/2026 6:17 KP Hankija vastuse analüüs, täiendavate seisukohtade 1h 10m 239.17 PM põhiteeside visandamine, suhtlus kliendiga 3/11/2026 6:20 KP Täiendavate seisukohtade koostamine 3h 45m 768.75 PM 3/12/2026 6:22 MP Täiendavate seisukohtade täiendamine ja viimistlemine, 1h 05m 243.75 PM suhtlus kliendiga, menetluskulude nimekirja koostamine 13h 50m 2,939.17 Thursday, March 12, 2026 Lk 1/1
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel