Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla

Lugupeetud Thomas Auväärt Rahandusministeerium Aktiva Finance Group OÜ seisukoht krediiditeabe jagamise seaduse 652 SE eelnõule 1. Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) menetlemise käigus on eelnõu sisu ja ulatus oluliselt muutunud võrreldes algse eesmärgiga. Eelnõu algseks eesmärgiks oli luua positiivne krediidiregister toetamaks vastutustundlikku laenamist ning anda krediidiandjatele parem ülevaade tarbija/krediiditaotleja olemasolevatest krediidikohustustest. Eelnõuga luuakse sisuliselt kaks eraldiseisvat registrit – üks krediidiinkassodele ja teine krediidiandjatele –, mille andmestruktuurid on erinevad, vähendades seeläbi registri praktilist kasutatavust ning tekitades segadust nii andmete kasutajates kui ka tarbijates. 2. Seaduse eelnõu väljatöötamise käigus on tellitud erinevaid uuringuid (EY ja Cybernetica), milles viidatakse tarbija kehtivatele finantskohustustele (laenud, liisingud, järelmaksud). Täna menetluses olev seadus on ilmselgelt esialgsest eesmärgist, ulatusest ja ka Finantsinspekstiooni juhenditest1 oluliselt kõrvale kaldunud. Eelnõud on täiendatud krediidiinkassodele seatava informatsiooni avaldamisega kohustusega nende poolt ostetud nõuete kohta. Käesolevaks ajaks on eelnõu arutelu keskseks teemaks viivituses olevate lepingute kohta info edastamiseks. Aktiva Finance Group OÜ (edaspidi AFG) on korduvalt selgitanud, et krediidiinkasso menetluses olev informatsioon on erinev kehtiva laenulepingu ja tulevikus positiivsesse krediidiregistrisse kantavast informatsioonis, krediidiinkassodel puudub endal vajadus ja ka käesoleval hetkel võimalus seda informatsiooni töödelda ja kasutada. 3. Finantsinspektsioon on oma varasemates ja kehtivates juhendites rõhutanud, et vastutustundliku laenamise hindamisel on keskse tähtsusega nn DSTI näitaja ehk krediidimaksete suhe tarbija netosissetulekusse. Krediidimaksetena käsitatakse kõigi tarbija laenude, liisingute ja muude tarbijakrediidilepingute igakuiseid põhiosa- ja 1 https://www.fi.ee/sites/default/files/2024- 10/Finantsinspektsiooni%20käsiraamat%20vastutustundliku%20krediidi%20väljastamise%20protsessil e.pdf  intressimakseid. Sellest tulenevalt on vastutustundliku laenamise seisukohalt oluline tarbija kehtivate ja tulevaste maksekohustuste kogumaht (maksevõime), arvesse tuleb võtta ka isiku varasemat maksekäitumist ehk viivituses olevaid nõudeid, oluline on siinkohal lisada et arvestada tuleb kõikide viivituses olevate nõuetega (mitte ainult finantssektorist pärinevate võlgenevustega vaid kõikidega). Vastav informatsioon on täna avaldatud maksehäirete avaldamisega tegelevates registrites . Kui eelnõu eesmärk on toetada vastutustundlikku laenamist, peaks regulatsioon tuginema andmetele, mis FI käsitluse kohaselt on krediidivõimelisuse hindamisel asjakohased ja millele täna juurdepääs on raskendatud. 4. Ootamatult on eelnõu asunud elama “uut elu ja rada”. Eelnõu sisu on väljunud oluliselt kaugemale algsest eesmärgist. Käesolevaks ajaks hõlmab eelnõu ka negatiivse krediiditeabe koondamist ja töötlemist, millega AFG ei nõustu. Eelnõu keskendub negatiivse krediiditeabe osas üksnes tarbijakrediidilepingutest tulenevatele nõuetele, mis on viivituses või üles öeldud. Tegemist on siiski vaid väikese osaga kõikidest maksehäiretest, mis võivad isiku maksekäitumist iseloomustada. Selgusetuks jääb miks just tarbijakrediidinõuded peaks saama erikohtlemise, samas kui muud võlasuhted jäävad regulatsioonist välja. See seab põhjendamatult erinevasse olukorda erinevat liiki kohustused ning moonutab tervikpilti isiku maksekäitumisest. 5. Eesti turul tegutsevad toimivad maksehäireregistrid, seega puudub vajadus positiivses krediidiregistris vastava info dubleerimiseks. Eelnõuga ei peaks “lahendama” probleemi, mida tegelikult ei eksisteeri. Kavandatav täiendav andmete kogumine ja paralleelne töötlemine, lisaks maksehäireregistrile riiklikus registris, ei suurenda andmete kvaliteeti ega usaldusväärsust, vaid vastupidi – iga täiendav andmetöötlusprotsess suurendab riski andmete ebaõigsuse, ajakohasuse puudumise ning erinevuste tekkimise osas erinevate registrite vahel. Näiteks uuendatakse maksehäireregistris andmeid 24 tunni jooksul, seaduseelnõu kohaselt tuleb loodavas registris andmeid uuendada aga pikema aja jooksul, eelnev tähendab et andmeid on erinevad, tekitades seeläbi segadust nii tarbijates kui ka andmeid kasutatavas krediidiandjates. 6. Rahandusministeerium on selgitanud, et maksehäireregistrites avaldatav teave ei pruugi kajastada kõiki krediidiinkassode valdusest olevaid andmeid tarbijatele üles öeldud tarbijakrediidilepingute kohta. Tõhusaim ja kiireim viis on kohustada kõiki krediidiinkassosid avaldama vähemalt ühes turul tegutsevas maksehäireregistris  vastavaid andmeid/infot, mida ilmselt täna ka kõik krediidiinkassod praktiseerivad. Eelnõu vaates on tegemist kindla huvigrupi poolt tõstatutad “probleemiga”, analüüsimata ja hoomamata tegelikult kaasnevat. 7. Tõhusaim viis tarbijakrediidist tulenevate võlanõuete kajastamiseks on kohustada kõiki krediidiinkassosid avaldama vastav teave vähemalt ühes toimivas maksehäireregistris, tehes vastav muudatud KIOS-is. Selline lahendus on kooskõlas isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõttega, väldib andmete dubleerimist ning tugineb juba väljakujunenud ja praktikas toimivale süsteemile. Maksehäireregistrisse toimub andmete edastamine regulaarselt (24-tunnise intervalliga) ning edastatav info sisaldab täpsemat teavet võlanõuete staatuse kohta, sealhulgas infot maksegraafiku, vaidlustamise, kohtumenetluse ja nõude täitmise kohta. Krediidiinkassodele seatud erinõuded andmete avaldamise osas muudavad seaduse regulatsiooni põhjendamatult keerukaks ning suurendavad nii infosüsteemi loomise kui ka hilisema haldamise koormust, kuivõrd samas andmekogus tuleb hallata erineva koosseisuga andmeid. Lihtsam ja efektiivsem lahendus on kohustada krediidiinkassosid (keda on turul piiratud arv) avaldama andmeid vähemalt ühes maksehäireregistris. Oluline on rõhutada, et turuosalistel on juba olemas vastav praktiline kogemus, välja on kujunenud toimivad liidestused ning protsessid, mistõttu on selline lahendus kõigi osapoolte jaoks kuluefektiivsem ja halduskoormust vähendav. 8. Olemasolevate maksehäireregistrite ja kavandatava registri dubleerimine/kattumine. Ilmselt saab ka seadusandja tegelikult aru eelnõu eemärgist ja raamidest väljumisest, kuid ei soovi eelnõud nö tagasi pöörata algfaasi, mil see tarbijakrediidilepingutest tulenevate maksehäirete osa/regulatsiooni ei sisaldanud. Rahandusministeerium on oma selgituses märkinud: see ei tähenda vältimatult andmete dubleerimist, vaid loob krediidiandjatele võimaluse kasutada krediidivõimelisuse hidamisel struktureeritud ja terviklikke andmeid, mis pikemas perspektiivis võib kaasa tulla laenuandmise kulude vähenemise kogu turul. AFG rõhutab, et sõna “võib” viitab juba ilmselgelt sellele, et seadusandjal puudub tegeliku mõju osas tervlik ülevaade ja analüüs. Kokkuvõttes saab järeldada, et hinnatud ei ole olemasolevate lahenduste efektiivsust ega täiendava regulatsiooni tegelikku lisandväärtust olukorras, kus krediidiinkassod avaldavad maksehäireid toimivates maksehäireregistrites. 9. Eelnõus ei ole selgelt reguleeritud krediidiinkassode andmete esitamise kohustuse lõpp tähtaega/aega. Krediidiinkassode hallatavad nõuded ei lõpe reeglina kohase täitmisega,  vaid võivad kesta pikema aja vältel (nt osalised täitmised, kompromissid, aegumine). Eelnõu § 8 lg 3 ei anna selget vastust, millal ja millistel tingimustel lõpeb krediidiinkasso kohustus andmeid registrisse edastada ja ajakohastada. Selline ebaselgus tekitab õiguslikku ebakindlust ning suurendab nii halduskoormust kui ka vaidluste riski. Võlanõude lõppemine ei piirdu üksnes kohase täitmisega (tasumisega), vaid võib tuleneda ka aegumisest, pankrotimenetlusest, kohustustest vabastamisest või nõuete ümberkujundamisest, mille kajastamise hetkel puudub ja on eelnõu koostaja poolt läbi mõtlemata. 10. Lisaks tekib küsimus olukorras, kus krediidiandja või krediidiasutus ütleb viivituses oleva lepingu üles, kuid ei loovuta nõuet. Sellisel juhul jääb ebaselgeks, kes ja millisel õiguslikul alusel vastutab vastava teabe edastamise ja ajakohastamise eest registris. Regulatsiooni puudulikkus selles küsimuses suurendab riski, et sama nõude kohta tekib registris ebatäpne või puudulik info. 11. Eelnõu lähtub ekslikust eeldusest, et kõik viivituses olevad nõuded loovutatakse krediidiinkassodele, jättes reguleerimata olukorra, kus nõudeid sissenõutakse käsunduslepingu alusel ilma loovutamiseta ning ebaselgeks jääb andmete registrile esitamisel kohustatud subjekt. Täna avaldavad krediidiinkassod võlausaldajate esindajatena käsunduslepingu alusel tarbijakrediidilepingustest tulenevate võlanõuete sissenõudmisel maksehäireid, st laenuandjatel on olemas täielik informatsioon ja ülevaade maksehäiretena. 12. AFG juhib tähelepanu, et eelnõus kasutatakse termineid „nõue“ ja „võlanõue“, kuid nende sisuline tähendus ning omavaheline eristus ei ole selgelt määratletud. Terminoloogiline ebaselgus väljendub ka eelnõu tekstis, kus nimetatud mõisteid kasutatakse vaheldumisi ja erinevas tähenduses, mis ei taga ühtset arusaama ega õigusselgust, mis võib praktikas kaasa tuua vaidlusi nii andmete esitamise kui ka nende tõlgendamise osas, mille sanktsiooniks on trahv. Õigusakt peab olema selge, üheselt arusaadav ja ühetaoliselt ning lihtsasti tõlgendatav. 13. Eelnõus on käsitlemata ka olukord, kuid tarbijakrediidi nõude uus omandaja loovutab nõude tagasi esialgsele võlausaldajale ehk krediidiandjale või krediidiasutusele, kes ja millisel alusel ning millise tähtaja jooksul vastava teabe registisse edastama kohustub. 14. Eelnõu toob krediidiinkassodele kaasa arvestatava kulu ja täiendava halduskoormuse. Eelnõu kohustab krediidiinkassosid edastama andmeid loodavasse registrisse, mis eeldab tehnilise lahenduse väljatöötamist, andmevahetuse liidestus(t)e loomist ning  vastava süsteemi pidevat haldamist ja hooldamist. Tegemist on krediidiinkassodele täiendava kohustusega, millega kaasnevad arvestatavad arendus- ja halduskulud. Eelnõu materjalidest ei nähtu aga, millisel viisil ja kelle poolt on ette nähtud selliste kulude hüvitamine või kompenseerimine. Seega jääb ebaselgeks, millistel alustel pannakse erasektori ettevõtjatele kohustus kanda kulud riikliku registrisüsteemi toimimiseks vajaliku andmevahetuse tagamisel. 15. Krediidiinkassode tegevusmudeli ja eelnõus ette nähtud andmekoosseisu vahel on vastuolu. Eelnõu eeldab krediidiinkassodelt selliste andmete edastamist, mis on olemuslikult seotud aktiivse krediidisuhtega (nt krediidijääk, tagasimaksegraafik), samas kui krediidiinkassod tegelevad sissenõutavaks muutunud nõuete haldamisega ja sissenõudmisega. Eelnõus ette nähtud andmekategooriad ei ole krediidiinkassole teada, erinevalt krediidiandjatest. 16. Arvesse tuleb võtta, et võlanõue on dünaamiline ning muutub ajas igapäevaselt – viiviste, menetluskulude, riigilõivude ja kohtulahendite tulemusel, mistõttu puudub regulatsioon selliste muudatuste korrektseks ja ajakohaseks kajastamiseks registris. Näiteks täitemenetlus ja sellega kaasnev täitemenetluse ajaviidet, kuivõrd vastavalt TMS § 43 lg-le 1 kannab kohtutäitur sissenõudjale arestimise tulemusel laekunud summa üle kuni 10 tööpäeva jooksul, mistõttu võib registris kajastuda ajaliselt ebatäpne teave, riivates andmesubjekti õigusi. 17. Kui sama võlainfo edastatakse paralleelselt nii maksehäireregistritele kui ka riiklikule registrile, suureneb risk, et registrites kajastuv teave ei ole ajaliselt sünkroonis või on erineva sisuga. See võib omakorda vähendada registrite andmete usaldusväärsust ning tekitada vaidlusi andmete õigsuse üle. Arvesse on jäetud võtama seadusandja poolt ka isikuandmete töötlemise minimaalmsuse põhimõtet. 18. Eelnõuga kaasneb ulatuslik isikuandmete töötlemist, kuid regulatsioonist ei nähtu, kuidas on tagatud andmesubjekti õigused oma andmete kontrollimiseks ja kaitsmiseks. Tarbija kui andmesubjekti kohta kogutakse ja sisestatakse registrisse andmeid, millel võivad olla olulised tagajärjed tema majanduslikule olukorrale, kuid eelnõust ei nähtu, et andmesubjektile on tagatud ligipääs registrisse tema kohta kantud andmete kontrollimiseks, parandamiseks või vaidlustamiseks. Selline olukord piirab andmesubjekti õigust teostada talle IKÜM´ist tulenevaid õigusi ning kujutab endast olulist riivet andmesubjekti õigustele ja vabadusele.  19. AFG kinnitab, et jääb lisaks eeltoodule varasemalt Rahanduskomisjonile esitatud arvamuse juurde. Lugupidamisega Argo Virkebau Aktiva Finance Group OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Merle Laurimäe Julianus Inkasso OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Art Andresson Krediidiregister OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: "Krista Raudsepp" <[email protected]> Saaja: "Info - RAM" <[email protected]>, [email protected], [email protected] Teema: FW: Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla - uus versioon Kuupäev: 2026-03-20 12:52 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Aktiva Finance Group OÜ (sh Julianus Inkasso OÜ ja Krediidiregister OÜ) esitavad seisukoha ja ettepanekud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule, krediidiinkassode poolt andmete edastamise kohta registrisse. Lugupidamisega Krista Raudsepp <https://www.facebook.com/aktivafinancegroup> <https://www.linkedin.com/company/aktiva-finance-group/> From: Thomas Auväärt - RAM <[email protected]> Sent: kolmapäev, 11. märts 2026 13:13 To: Brent-Silvester Viin <[email protected]>; Teele Jürjer <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Katrin Talihärm <[email protected]>; Martin Länts <[email protected]>; [email protected]; Anu Müürsepp <[email protected]>; Ülar Maapalu <[email protected]>; Argo Virkebau <[email protected]>; [email protected]; Sofia Kirsimaa <[email protected]>; [email protected]; Anne-Liis Veski <[email protected]>; Krõõt Kilvet | PlusPlus Capital AS <[email protected]> Cc: Mirjam Rannula - RAM <[email protected]>; Siiri Tõniste - RAM <[email protected]>; Andres Ando <[email protected]> Subject: RE: Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla - uus versioon Tere, esitame teile arvamiseks uue mitte-ametliku versiooni krediiditeabe jagamise seaduse eelnõust, mis puudutab krediidiinkassode poolt andmete edastamist registrisse. Lisame juurde ka eraldi kokkuvõtliku ülevaate, mis sisaldab teie esitatud arvamusi eelmise versiooni kohta ja meie seisukohti nende suhtes. Mis puudutab uut versiooni, siis oleme vahepeal analüüsinud ja kaalunud erinevaid variante, kuid otsustanud edasi minna n-ö põhivariandiga, mille kohaselt krediidiinkassod oleksid samuti andmete edastajad krediiditeaberegistrisse. Võrreldes aga 2025. a. lõpus esitatud versiooniga oleme muutnud (kitsendanud) andmete koosseisu ja pikendanud andemete esitamise tähtaegu krediidiinkassode suhtes. Lühidalt siia lisatud uuendatud versiooni kohaselt: 1. krediidiinkassod edastaksid üksnes andmed enda, tarbija ja tervikliku võlasumma kohta; 2. esimest korda tuleb eeltoodud andmed esitada 14 päeva jooksul, edaspidi võlasumma muutumisel 5 päeva jooksul. Kaalusime täiendavalt ka FinanceEstonia (FE) poolset alternatiivset ettepanekut, mille kohta esitasime vahepealse aja jooksul FE-le täpsustavaid küsimusi (ettepanek sisu oli teatavasti see, et nõude loovutamine oleks nähtav pikema perioodi jooksul kui 45 päeva). Saadud tagasiside kohaselt oleksid ka selle variandi puhul krediidiinkassod samamoodi andmete esitajad. FE poolt esitatud tagasiside aga näitas, et siiski ei ole ühist arusaama, kui kaua vastav märge peaks krediiditeaberegistris olema ja mis tingimustel see täpselt nö kustub. Täiendavad küsimused tekivad lisaks selle variandi puhul krediiditeaberegistri endapoolse võimaliku kontrollikohustusega. Riigikogu rahanduskomisjon on olnud samuti selle variandi suhtes üsna kahtlev. Lisaks eeltoodule soovib Riigikogu rahanduskomisjon täiendavalt kaaluda ka selliste tarbijakrediidilepingute (või sellekohase info) lisamist krediiditeaberegistrisse, mis võõrandatakse panga/krediidiandja poolt, kuid mis ei ole viivises. Teadaolevalt võidakse võõrandada selliseid lepinguid ka finantsjärelevalve alla mitte-kuuluvatele subjektidele. Sel juhul on võimalik kaaluda järgmiseid variante: 1. sätestatakse, et pank/krediidiandja saab tarbijakrediidilepingu võõrandada üksnes teisele pangale/krediidiandjale või krediidiinkassole (või täiendavalt samasse gruppi kuuluvale isikule – viimasel juhul peaks pank/krediidiandja ise siis andmeid edastama); 2. kohustada isik, kellele tarbijakrediidileping võõrandati, samuti andmeid esitama krediiditeaberegistrisse. Kokkuvõtvalt palume teie seisukohti hiljemalt 20. märtsiks: 1. uues mitte-ametlikus eelnõu versioonis tehtud muudatuste kohta, mis puudutavad krediidiinkassode poolt andmete esitamist krediiditeaberegistrile (§-d 8, 13, 63) ja võimalike rakendustähtaegade (§-de 58 ja 65) muudatuste kohta; 2. rahanduskomisjoni soovi kohta, kuidas kajastada krediiditeaberegistris info ka pankade/krediidiandjate poolt võõrandatud mitte-viivises olevate tarbijakrediidilepingute kohta kui need võõrandatakse isikutele, kes ei ole finantsjärelevalvesubjektid (uues mitte-ametlikus eelnõu versioonis veel sellekohaseid muudatusi ei sisaldu). Tervitades, Thomas Auväärt Osakonnajuhataja asetäitja Finantsteenuste poliitika osakond Rahandusministeerium 611 3633 From: Thomas Auväärt - RAM Sent: Monday, January 26, 2026 3:36 PM To: Brent-Silvester Viin <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Teele Jürjer <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Katrin Talihärm <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Martin Länts <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Anu Müürsepp <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Ülar Maapalu <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Argo Virkebau <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Sofia Kirsimaa <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Anne-Liis Veski <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Krõõt Kilvet | PlusPlus Capital AS <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Mirjam Rannula - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla Tere, Täname esmalt Rahandusministeeriumi nimel kõiki, kes meile allpool olevate ettepanekute kohta arvamusi edastasid. Tõenäoliselt on kõik huvitatud osapooled juba meediast lugenud, et antud temaatikat arutati käesoleva aasta 20. jaanuaril rahanduskomisjonis (kus siis ka meie ministeeriumi esindajatena osalesime). Lisan siia slaidid, mille põhjal me teie edastatud arvamusi komisjonile presenteerisime ja milliseid lahendusvariante me välja pakkusime. Lühidalt komisjoni arutelust: * komisjon kaldus slaididel toodud variandi A kasuks (ehk sisuliselt teile 11.12.2025 esitatud muudatusettepanekud), kuid palus Rahandusministeeriumil täiendavalt hinnata ja analüüsida, kas nimetatud variandi puhul oleks võimalik muuta eelkõige andmekoosseisu ja andmete esitamise sagedust nii, mis võtaks arvesse selle variandi kohta esitatud kriitikat; * kaaluda ka eeltoodud variandi puhul täiendavate mõjuanalüüside läbiviimist; * komisjon ei välistanud siiski, et ka variant C võiks olla mõeldav (FinanceEstonia pakutud alternatiiv), kuid sel juhul tuleks selgelt lahendada küsimus, et kuidas „kustub“ krediiditeaberegistrist vastav märge kui tarbija on oma võlgnevuse tasunud; * varianti B komisjon ei toetanud. Seega kokkuvõttes otsustas komisjon n-ö aja maha võtta ja palus Rahandusministeeriumil eeltoodut täpsemalt analüüsida. Seega lähiajal uusi arutelusid sel teemal komisjonis ei toimu. Anname teile edaspidi aga täpsemalt teada, et millisel kujul me nende variantide analüüsimisega edasi läheme, sh kas oleks mõistlik nendel teemadel pidada ka täiendavaid kohtumisi. Tervitades, Thomas Auväärt Osakonnajuhataja asetäitja Finantsteenuste poliitika osakond Rahandusministeerium 611 3633 From: Thomas Auväärt - RAM Sent: Thursday, December 11, 2025 3:39 PM To: Siim Tammer <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Teele Jürjer <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Marju Kohv <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Katrin Talihärm <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Martin Länts <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Anu Müürsepp <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Ülar Maapalu <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Argo Virkebau <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Mirjam Rannula - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla Tere, teatavasti toimus selle aasta 18. novembril rahanduskomisjonis asjasse puutuvate osapooltega krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (Eelnõu <https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9da932aa-06d9-4eaa-ad47-be8fdaddc7d3/krediiditeabe-jagamise-seadus/> - Riigikogu) raames arutelu, kus keskseks teemaks oli krediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla. Rahandusministeerium oli selle tarbeks koostanud ka vastava memo, mis sisaldas erinevaid variante antud teema adresseerimiseks. Täiendav arutelu sel teemal toimus 2. detsembri rahanduskomisjoni istungil. Komisjon leidis, et mõistlik on minna edasi memos esitatud variandiga A, kuid sellisel kujul, et krediidiinkassod ei oleksid võrreldes pankade ja muude krediidiandjatega nö täiemahulised andmete edastajad krediiditeaberegistri suhtes. Eelkõige tuleks krediiditeaberegistrile edastada info kogu omandatud või hallatava tarbijakrediidilepinguga seotud võlgnevuse põhiosa ja kõrvalkulude kohta. Rahanduskomisjon tegi seega Rahandusministeeriumile ülesandeks vastavad muudatusettepanekud välja pakkuda, sh esitada need ka asjaosalistele arvamiseks. Tulenevalt eeltoodust olemegi koostanud esialgsed ettepanekud. Ettepanekud on parema arusaamise huvides esitatud eelnõus värvilisena ja allajoonitud kujul (muudatusettepanekud sisalduvad eelnõu §-des 5, 8, 63 ja 65). Ootaksime teie tagasisidet antud muudatusettepanekute kohta hiljemalt 2026. aasta 7. jaanuariks. Tõenäoliselt peale seda korraldab rahanduskomisjon koos kõikide seotud osapooltega uue arutelu antud teemal. Tervitades, Thomas Auväärt Osakonnajuhataja asetäitja | Finantsteenuste poliitika osakond 6113633| [email protected] <mailto:[email protected]> Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee <https://www.fin.ee> _____ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.