Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 31-26/304887 Otsuse kuupäev 19.03.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus Sillamäe Linnavalitsuse riigihankes „Sillamäe linna territooriumite hooldamine ja puhastamine“ (viitenumber 304887) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Hankija, Sillamäe Linnavalitsus, esindaja Tõnis Kalberg Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus ja kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima riigihanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega (v.a TK 2. jaotise p 3.6.4 ja TK 3. jaotise p-id 2.3 ning 2.4 konkreetse kellaajaga seotud põhjenduste ja Lepingu p 4.15 osas). 2. Mõista Sillamäe Linnavalitsuselt Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kasuks välja lepingulise esindaja kulud 2640 eurot (käibemaksuta) tasutud riigilõiv 2560 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 26.01.2025 avaldas Sillamäe Linnavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Sillamäe linna territooriumite hooldamine ja puhastamine“ (viitenumber 304887) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh RHAD Lisa 2 Hankelepingu projekt Territooriumite hooldamine (edaspidi Leping) ja RHAD Lisa 1 Tehniline kirjeldus Territooriumite hooldamine (edaspidi TK). 2. 19.02.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 26.02.2026 kirjaga nr 12.2-10/31 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 03.03.2026 ja neile vastamiseks 06.03.2026. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavad seisukohti ei esitatud. Hankija 09.03.2026 esitatud arvamus on esitatud hilinemisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja Tänavapuhastuse Aktsiaselts põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Tänavate ja kergliiklusteede hooldusnõuded 4.1.1. Kergliiklusteeks on nii kõnnitee kui ka jalg- ja jalgrattatee. Vastavalt RHS § 87 lg 1 p-ile 1 tuleb tehniline kirjeldus koostada kasutades valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet. Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 97 lg 1 kohaselt tuleb tee ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Teede seisundinõuded on kehtestatud EhS § 97 lg 2 alusel majandus- ja taristuministri 14.07.2015. a määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi Määrus 92), mis on teede hooldamise valdkonna põhiakt ja mida tuleb vastavalt RHAD-ile Riigihankes ka järgida (TK lk 1). 4.1.2. Määruse 92 järgi eristatakse: - seisunditaset, mis maanteede puhul sõltub liiklussagedusest ning tänavate puhul tänava liigist. Kergliiklusteede osas mingeid seisunditasemeid ei eristata; - seisundinõudeid. Kergliiklusteede puhul ei eristata seisundinõudeid mingite seisunditasemete järgi; - hooldustsüklit. Määruses 92 puuduvad sätted, mis sõnaselgelt reguleeriksid kergliiklusteede puhul hooldustsükleid väljaspool talvist aega. Tavapärane on kohaliku omavalitsuse poolt TK-s konkreetse(te) hooldustsükli(te) (hooldustööde tegemise sageduse) kehtestamine, mis vastab Määruse 92 lisale 3. 4.2. Talvised hooldusnõuded 4.2.1. TK 1. jaotise p 1.1 tabeli kohaselt on kergliiklusteedel talvisel ajal 3. seisunditase (kokku maht 107 538 m², mis koosneb kõnniteedest (55 675 m²) ning jalg- ja jalgrattateedest (51 863 m²)). Ka TK 1. jaotise p-i 1.2.10 järgi tuleb tagada kõnni- ja jalgrattateedel 3. seisunditase. TK lisa 1 tabelis 1 „Teede nimekiri ja tänavate nimetused ning tööalade mahud“ on toodud kokku kõnniteed mahus 55 675 m², millel on 4. seisunditase (24 118 m²), 3. seisunditase (29 961 m²) või 2. seisunditase (1596 m²). Seega on TK lisa 1 vastuolus TK 1. jaotise p-is 1.1 toodud tabeliga ja TK p-ga 1.2.10 osas, mis puudutab kõnniteedele kehtivaid seisunditasemeid. 4.2.2. RHAD-is puuduvad andmed, milline vahe on 2., 3. ja 4. seisunditasemega kõnniteede 2 (13) hooldamise nõuetes talvisel ajal. Seega on TK ebaselge. Teehoolduse valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavalt tähendab „seisunditasemete“ eristamine seda, et kehtivad erinevad nõuded, mida tuleb täita erineva aja (hooldustsükli) jooksul. Määrus 92 ei kehtesta kõnniteedele mingeid erinevaid seisunditasemeid ning vastavalt puuduvad ka erinevaid seisundinõuded ja hooldustsüklid. Kõiki linnas, alevikus või alevis asuvaid kergliiklusteid, sh kõnniteid, hooldatakse talvisel perioodil ühesuguse hooldustsükliga ning seisundinõuded on kõigile samad. Hankija väitel on tal õigust kehtestada võrreldes Määrusega 92 kõrgemaid seisunditasemeid või kõrgemaid seisundinõudeid, samas ei vasta Hankija küsimusele, milline vahe on hooldamise nõuetes tulenevalt sellest, et Hankija on kehtestanud kõnniteedele erinevad seisunditasemed. 4.2.3. Määruse 92 järgi tuleb tagada seisundinõuete täitmine talvisel hooldusel vastavalt hooldustsüklitele ehk ajaperioodil, mis algab libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest (§ 27 lg 2). Mida kõrgem on seisunditase, seda kiiremini tuleb tänavate puhul seisundinõuded saavutada. Kergliiklusteedel ei ole Määruse 92 järgi erinevaid seisunditasemeid, seisundinõudeid ega hooldustsükleid. Ilmselt on Hankija soovinud kergliiklusteede osas kehtestada midagi erinevat võrreldes Määrusega 92, kuid RHAD on lubamatult ebaselge küsimuses, mida tähendab hooldusnõuete ja nende täitmiseks oleva aja osas see, et kõigil kergliiklusteedel (nii kõnniteedel kui ka jalg- ja jalgrattateid) on 3. seisunditase. 4.2.4. Hankija on selgitanud, et haljasalade koosseisus olevate kõnniteede maht on esitatud TK lisa 1 tabelis 2. Vastavalt TK 2. jaotise p-idele 3.6.2 ja 3.6.2.2 (lk 11) tuleb haljasaladel olevate jalakäijate teedel ja kõnniteedel teostada talihooldust vastavalt Määruse 92 nõuetele. Tulenevalt TK 2. jaotise p-idest 3.6.2 ja 3.6.2.2 tuleb osade TK lisa 1 tabelis 2 toodud kergliiklusteede puhul järgida Määruse 92 nõudeid, samas nähtuvalt TK lisa 1 tabelist 2 on kõigil seal toodud jalg- ja jalgrattateedel (kokku 51 863 m²) 3. seisunditase ning sama tuleneb ka TK 1. jaotise p-s 1.1 tabelist (lk 3). Seega on RHAD vastuoluline. 4.2.5. Määruse 92 nõuete järgi ei ole kergliiklusteedel erinevaid seisunditasemeid ega hooldusnõudeid. Vaidlustajale ei ole arusaadav, miks konkreetselt haljasaladel asuvatel kergliiklusteedel on asjakohane Määruse 92 järgsete nõuete täitmine, mujal aga mitte. Objektid ei erine kasutuse poolest. 4.3. Talviste hooldusnõuete täitmise võimatus 4.3.1. Määruse 92 § 27 lg 2 kohaselt algavad kõigi talviste hooldustööde tegemise ajad (hooldustsüklid) libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest ning nende jooksul tuleb tagada vastavus seisundinõuetele. Libedus võib tekkida, samuti lumesadu või tuisk alata mistahes ajal. Seega ei ole võimalik teostada hooldustöid mingiks konkreetseks kellaajaks – nt kui lund hakkab sadama kl 6.45, siis ei ole võimalik tagada kõigil 4. seisunditasemega tänavatel seisundinõuded 15 minuti jooksul ehk kl 7.00-ks. Määruse 92 järgi on 4. seisunditaseme puhul hooldustsükli ajaks 2 tundi, 2. seisunditaseme puhul on lumetõrje teostamise aeg 12 tundi. 4.3.2. Hankija on kehtestanud RHAD-is talviste hooldustööde puhul hulgaliselt objekte, mille puhul on nõutav, et tööd oleks teostatud konkreetseks kellaajaks. Kõik need tingimused on õigusvastased põhjusel, et neid ei ole võimalik täita. Hankija on küsimustele antud vastustes leidnud, et juhul, kui libedus tekib või lund hakkab sadama vahetult enne määratud kellaaega, siis tuleb lähtuda Määrusest 92. See ei nähtu RHAD-ist. Lisaks teatud objektidele (nt pingid, jalgrattahoidjad jmt) Määrus 92 üldse ei kohaldu ehk hooldustsükkel peaks olema kehtestatud RHAD-is. 4.3.3. Olukorras, kus mingeid muutusi linnaruumis ei ole (libedust ei ole tekkinud, lund ei ole 3 (13) sadanud), ei ole mingit vajadust teha vastavalt libeduse- ja/või lumetõrjet. Ebavajalike tööde nõudmine on õigusvastane. 4.3.4. TK 1. jaotise p-id 1.2.15, 1.2.16 ja 1.2.17 Tööde konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu. Hooldustsükkel ei saa olla null (ehk seisundinõuded peavad olema tagatud kogu päeva vältel, 24/7). Nõue „kogu päeva vältel jooksvalt“ on vastuolus samas punktis toodud nõudega, et puhastatud peavad olema igal päeval konkreetseks kellaajaks. TK 1. jaotise p 1.2.15 on vastuolus ka TK 1. jaotise p-ga 1.3.1, mis nõuab bussipeatustes talviste hooldustööde teostamist „vastava seisunditaseme hooldustsükliks ettenähtud aja jooksul“ (mitte igal päeval konkreetseks kellaajaks või jooksvalt kogu päeva vältel). Hankija peab kehtestama hooldustsükli, mis hakkab kulgema hooldustööde teostamise objektiivsest vajadusest lähtuvalt ehk libeduse tekkest ja lume või tuisu algusest. 4.3.5. TK 1. jaotise p 1.2.18 Tööde konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu. Arusaamatuks jääb, milliste objektide puhul p 1.2.18 kehtib. Võrdluses TK 1. jaotise p-is 1.1 toodud tabeliga peaks vastav tingimus käima kõigi Riigihanke mahus olevate tänavate, kergliiklusteede, treppide, parklate jne kohta, mis on ilmselgelt vastuolus RHAD-i tingimustega, mille kohaselt tuleb lähtuda tänavate puhastamisel Määrusest 92 jne. 4.3.6. TK 4. jaotise p 1.2.7 Tööde konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu. Võimatu on ka nõue, et töövõtja hoiaks jalgteed „puhastatud korras ja mittelibedatena“, Töövõtja saab neid objekte puhastada, tõrjuda libedust lume sadamise ja/või libeduse tekkimise järel ning seda mõistliku aja jooksul (hooldustsükli vältel). 4.3.7. TK 1. jaotise p 1.4.2 Tingimus, mis nõuab hooldustööde tegemist olukorras kus selleks puudub objektiivne vajadus (lund ei ole sadanud, ei ole midagi pinkidelt, väikevormidelt ära pühkida), ei ole õiguspärane. 4.3.8. TK 1. jaotise p 3.6.4 Tööde konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu. 4.3.9. TK 3. jaotise p 2.3 Tööde konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu. Võimatu on nõue, et töövõtja hoiaks pingid ja jalgrattahoidjad talvisel ajal lumevabana. Töövõtja saab neid objekte puhastada lume sadamise järel ning seda mõistliku aja jooksul (hooldustsükli vältel). Tingimus, mis nõuab hooldustööde tegemist olukorras, kus selleks puudub objektiivne vajadus (lund ei ole sadanud, ei ole midagi pinkidelt, jalgrattahoidjatelt, teedelt ära pühkida, teedel ei ole tekkinud libedust, mida tõrjuda), ei ole õiguspärane. 4.4. Suvised hooldustööd 4.4.1. TK 2. jaotise p 2.1 ja p 2.2.6 on vastuolus. 4.4.2. Igapäevaselt kogu Riigihanke objektil (vt TK 2. jaotise p 2.1 tabelit) puhastustööde tegemine ei ole realistlik (arvestades Hankijal eeldatavalt lepingu täitmiseks planeeritud rahalisi vahendeid) ega ka objektiivselt vajalik ning on seega õigusvastane. 4.4.3. TK 2. jaotise p 3.5 Lehtede puudumise tingimuste täitmine on objektiivselt võimatu, objektiivselt võimatu on ka tagada mistahes ajahetkel haljasaladel, sh nendel olevatel teedel prügi, tolmu ja mustuse 4 (13) puudumine. Väljaspool talvist hooaega (mil hooldustsüklid on seotud libeduse tekke või lumesaju või tuisu algusega) on Määrusega 92 nähtud ette tänavate hooldamine teatud sagedusega ning mida kõrgem on seisunditase, seda tihedamini tuleb hooldustöid teha. Mõistlik ja põhjendatud oleks ka sügisese hoolduse puhul kehtestada kas hooldustööde (teede puhastamise, lehtede koristamise) sagedus vastava 3-kuulise perioodi jooksul või sarnaselt kevadkoristusega kehtestada kuupäevad, milliseks peavad tööd olema tehtud. 4.4.4. TK 4. jaotise p 1.2.8 Paakunud lume eemaldamine ja jääpurustamine mehhaaniliselt ei ole võimalik põõsaid kahjustamata. Samuti saab taimede vahetus läheduses jää lõhkumisel kahjustada taimestiku maapinna lähedane juurestik. Nõutud tingimuste täitmine hävitab haljastuse, mille töövõtja peaks seejärel oma kulul taastama (vt Lepingu p 4.18) (vastuolu RHS §-ga 3). 4.5. Õigusvastased Lepingu tingimused 4.5.1. Lepingu p-i 4.15 järgi on töövõtjal järgmine kohustus: Täieliku ja tingimusteta varalise vastutuse kandmine Tööde Lepingu tingimustele mittevastavuse tõttu Tellijale või kolmandale isikule tekkinud kahju eest. Lepingu p 11.6: Töövõtja hüvitab Tellijale Töövõtjal lasuvate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu tekkinud kahju täies ulatuses. Tegemist on töövõtjat põhjendamatult kahjustavate tingimustega. VÕS § 115 lg 1 järgi ei või võlausaldaja (tellija) nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik (töövõtja) kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 139 lg 1 kohaselt juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatest asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik on vastutav, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. 4.5.2. Lepingu p 11.4: Tööde tegemise ajal kannab juhusliku hävimise või kahjustamise riisikot Töövõtja. Töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu Tööde eest, mis on hävinud või kahjustunud enne nende vastuvõtmist Tellija poolt. Töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb üle Tellijale Tööde vastuvõtmisel Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis märgitud kuupäevast alates. Lepingu alusel tuleb teostada jooksvalt hooldustöid ning seda tellijale kuuluval või tellija hallataval avalikus linnaruumis, millele on igaühel ligipääs 24/7. Tegemist ei ole olukorraga, kus töövõtja peaks lepingu täitmiseks „valmistama“ mingi asja, hoidma ja valvama seda ning andma lõpuks üle (valmis asja) otsese valduse, mille kohta allkirjastatakse akt ning sellega läheks üle ka juhusliku kahjustumise ja hävimise riisiko. Seega on asjakohane VÕS § 640 lg 2 esimene lause, mille järgi töövõtja kannab juhusliku kahjustumise ja hävimise riisikot kuni töö valmimiseni. Ebamõistlikult töövõtjat kahjustav on tingimus, mille järgi juhul, kui teenust on küll osutatud (hooldustööd teostatud, kuid nt mõni prügikast, pargipink, mänguväljaku atraktsioon, liiklusmärk vmt (enne järgmisel kuul vastava kuu kohta akti allkirjastamist) uuesti lõhutud, soditud vmt), siis töövõtja ei saagi tasu. 4.5.3. Lepingu p-i 11.7 kohaselt on Hankijal õigus tööde Lepingu tingimustele mittevastavuse korral nõuda ja töövõtjal on kohustus maksta leppetrahve mh järgmiselt: • 250 eurot iga rikkumise, sh iga tähtaega ületava päeva eest, iga objekti eest eraldi, mille osas ei ole nõudeid täidetud (alap 11.7.2); • 250 eurot iga liiklusohtliku koha kohta (alap 11.7.3); • 250 eurot iga nõuetele mittevastava ristmiku kohta (alap 11.7.4); • 250 eurot iga nõuetele mittevastava ülekäiguraja kohta (alap 7.11.5); 5 (13) • 250 eurot iga nõuetele mittevastava bussipeatuse kohta (alap 7.11.6). Leppetrahvi rakendamise alused peavad olema määratletud selgelt. Hankija kehtestatud sanktsioonid peavad olema asjakohased ja põhjendatud ega tohi olla rikkumisega võrreldes ebaproportsionaalselt karmid. Seejuures ei ole põhjendatud mittevastavuse tuvastamise korral teha absoluutsummades mahaarvamisi, kui seejuures ei arvestata mittevastavuse sisu ja ulatust (mitteoluline, väiksemahuline mittevastavus). Vaidlustaja on seisukohal, et viidatud leppetrahvide alustest on ilmne, et ühtegi olulist asjaolu arvesse ei võeta. 4.5.4. Lepingu alap 11.7.3 on põhjendamatult ebaselge, kuivõrd leppetrahvi määramise aluseks on see, et esineb „liiklusohtlik“ koht. 4.5.5. Lepingu p 11.11: Kui Töövõtja on rikkunud Lepingust tulenevaid kohustusi rohkem kui ühel korral kuus ja ei kõrvalda puuduseid määratud tähtajaks, on Tellijal õigus Leping ühepoolselt üles öelda ja/või nõuda leppetrahvi 10% Lepingu kogumaksumusest. Lepingu p 16.2: Tellijal on õigus Leping erakorraliselt igal ajal lõpetada, kui Töövõtja rikub Lepingut oluliselt ning ei kõrvalda rikkumist Tellija poolt talle selleks kirjalikult taasesitatavas vormis antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu lõpetamine on kõige enam töövõtjat kahjustav õiguskaitsevahend, mistõttu ei või olla ebaselgust, millal ning milliste võimalike täiendavate tagajärgedega saab Hankija seda rakendada. Võimalik ei ole teha vahet, millal saab Lepingu lõpetamise aluseks olla p 16.2 (millisel alusel lõpetamisega ei kaasne leppetrahvinõuet) ja millal p 11.1 (millisel alusel lõpetamisel kaasneb väga suur leppetrahv – 10 % kogu Lepingu hinnast). Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu lõpetamine ja vähemalt 290 000 euro suurune leppetrahv põhjusel, et mistahes lepingulisi kohustusi on mistahes ulatuses rikutud ühes kuus 2 korda, on ebaproportsionaalne tingimus. 4.6. Vaidlustaja täiendas 03.03.2026 oma seisukohti järgnevalt. 4.6.1. Vaidlustaja väitele, et TK lisa 1 on vastuolus TK 1. jaotise p-s 1.1 toodud tabeliga ja TK p-iga 1.2.10 osas, mis puudutab kõnniteedele kehtivaid seisunditasemeid, on Hankija jätnud vastamata. 4.6.2. Vaidlustaja väitele, et RHAD-is puuduvad andmed, milline vahe on kõnniteede hooldamisel sõltuvana sellest, kas kõnniteel on 2., 3. või 4. seisunditase ? on Hankija jätnud vastamata. 4.6.3. Vaidlustaja ei ole väitnud, et kergliiklusteele ei või kehtestada seisunditasemeid. Vaidlus on selles, et RHAD-i järgi on kergliiklusteedel mitu erinevat seisunditaset, kuid Määruse 92 järgi ei ole kergliiklusteedel erinevaid seisunditasemeid ning ka RHAD-st ei tulene, milline vahe on kergliiklusteede hooldamisel sõltuvana Hankija kehtestatud seisunditasemest. 4.6.4. Vaidlust ei ole selles, et Hankija võib kehtestada võrreldes Määrusega 92 täiendavaid nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sh lühendada hooldustsükli aegasid. Probleem on selles, et RHAD-ist ei nähtu, mida tuleb siis töövõtjal teha Lepingu täitmise käigus erinevalt võrreldes sellega, mida näeb kergliiklusteede talvisel hooldusel ette Määrus 92. RHAD-is puuduvat infot ei sisalda ka Hankija viidatud Sillamäe Linnavolikogu 28.06.2018. a määrus nr 18 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kohaliku tee sõidetavuse tagamisel“ (edaspidi Määrus 18). 4.6.5. Vastavalt Määruse 18 § 5 lg-le 1 kohaldub määrus üksnes erandlikes olukordades (hädaolukorras või muus sarnases olukorras, kus teede hooldaja ei ole võimeline osutama teenust tasemel, mis tagab Sillamäe linnas kohalike teede võrgu toimimise ning tingimused 6 (13) ohutuks liiklemiseks (vt määruse 18 § 3 lg 1)). Määrus 18 reguleerib erandlikus olukorras üksnes 8 konkreetse tänava kõnniteedel nõutava taseme saavutamist. Vastavalt Määruse 92 lisale 10 on linnas lume- ja libedusetõrjeks kehtiv tavapärane hooldustsükkel 8 tundi ehk sisuliselt ei tulene Määrusest 18 muud kui see, et isegi hädaolukorras vms sarnases olukorras tuleb järgida Määruse 92 järgseid hooldustsükleid ning seda ainult 8 konkreetse kõnnitee osas. 4.6.6. TK 2. jaotise p-d 3.6.2 ja 3.6.2.2 ning TK 1. jaotise p 1.1 tabel (lk 3) ja lisa 1 tabel 2 on vastuolus selles, kas haljasaladel olevatel jalakäijate teedel ja kõnniteedel tuleb teostada talihooldust vastavalt Määruse 92 nõuetele või mingite muude nõuete järgi. Hankija on jätnud vaidlustusele selles osas vastamata. 4.6.7. Täitmiseks on võimatud RHAD-i tingimused, mis nõuavad talihoolduse teostamist konkreetseks kellaajaks. Hankija vastusest ei nähtu, kuidas on objektiivselt võimalik teostada lume- ja libedusetõrjet konkreetseks kellaaegadeks olenemata sellest, millal lund hakkab sadama või libedus tekib. Ekslik on Hankija arvamus, et tingimusi on võimalik täita tööde „mõistlikult“ etteplaneerimisega. Põhjendatud ei ole nõuda talihoolduse teostamist mingiks konkreetseks kellaajaks. 4.6.8. Määrus 92 ei rakendu pinkidele, jalgrattahoidjatele jmt-le – seega ei piisa üksnes kellaajalise nõude eemaldamisest, kehtestada tuleb ka hooldustsükkel. 4.6.9. RHAD-is on vastuolud osas, milles on nõutud hooldustööde teostamist kogu päeva vältel jooksvalt või hooldatavate objektide hoidmist pidevalt mingis seisundis (sh prügi, tolmu ja mustuse vabana), lisaks nõudes samaaegselt hooldamist konkreetseks kellaajaks või veel ka lähtudes Määruse 92 hooldustsüklitest. Hankija on jätnud sisuliselt vaidlustusele vastamata. 4.6.10. Arusaadav ei ole, mida peaks järeldama Hankija seisukohast, et hooldusnõuet „kogu päeva vältel jooksvalt“ või „pidevalt“ mingis seisundis hoidmist ei tule tõlgendada „absoluutse ja hetkepõhise kohustusena“. Talihoolduse puhul täidetakse seisundinõuded ettenähtud aja jooksul (mitte ei hoita objektide vastavust seisundinõuetele pidevalt ega teostata hooldustöid kogu päeva vältel (24/7)). 4.6.11. Põhjendamatu on nõuda hooldustööde teostamist, kui selleks puudub objektiivne vajadus. Hankija on jätnud selles osas vaidlustusele vastamata. 4.6.12. TK 1. jaotise p 2.1 (tabel) ja p 2.2.6 on vastuolus osas, mis puudutab hooldustööde tegemise sagedust. Hankija on jätnud vaidlustusele selles osas vastamata. 4.6.13. TK 1. jaotise p 2.2.6 on põhjendamatu, kuivõrd selle kohaselt tuleks suvisel perioodil kogu Riigihanke objekti hooldada iga päev, mis ei ole aga realistlik ega objektiivselt vajalik ning eeldatavalt puuduvad Hankijal sellistel tingimustel teenuse ostmiseks vajalikud rahalised vahendid. Hankija on jätnud selles osas vaidlustusele vastamata. 4.6.14. TK 4. jaotise p 1.2.8 on põhjendamatu, kuivõrd nõutud tingimuste täitmine hävitab haljastuse, mille töövõtja peaks seejärel oma kulul taastama. Hankija on jätnud selles osas vaidlustusele vastamata. 4.6.15. Hankija ei ole vastanud vaidlustusele seoses Lepingu p-idega 4.15, 11.6, 11.4 ja 11.7. Hankija on jätnud sisuliselt vastamata ka vaidlustusele seoses Lepingu p-idega 11.11 ja 16.2, 7 (13) kuivõrd küsimuseks ei olnud leppetrahvi suurus (10%), vaid see, et pole arusaadav, millal rakendub 6.11.1 ja millal p 16.2. 5. Sillamäe Linnavalitsus vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Hankija on esitanud oma seisukohad ja arvamused 13.02.2026 vastustena Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi poolt 9.02.2026 teabevahetuse kaudu esitatud küsimustele. 5.2. Hankija juhib tähelepanu, et tööde teostamisel ja teenuse osutamisel tuleb muude õigusaktide kõrval juhinduda ka Määrusest 18, mis määratleb asjaolud, millal loetakse kohaliku tee sõidetavuse tagamise teenus elutähtsaks teenuseks kohalike teede korrashoiu teostamises ja tööde teostamise prioriteetsed piirkonnad linnas ning tähtajad, mis peavad tagama Sillamäe linnas kohalike teedevõrgu toimimise ning tingimused ohutuks liiklemiseks. Samuti sätestab Määrus 18 täiendavad tingimused ja nõuded, sh millal loetakse teeettevõtja osutatav elutähtis teenus katkenuks. 5.3. RHAD-i koostamisel on lähtutud RHS §-i 3 üldpõhimõtetest, hankelepingu esemest, avalikust huvist ning liiklusohutuse tagamise kohustusest ning kohaliku omavalitsuse vastutusest avaliku ruumi korrashoiu eest. Kõik vaidlustatud tingimused on seotud hankelepingu esemega ning on vajalikud teenuse kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks. 5.4. Kergliiklusteede hooldustase 5.4.1. Hankija on nõus, et kergliiklusteede hooldusel tuleb juhinduda Määrusega 92 sätestatud miinimumnõuetest. Kehtestatud nõuded on täidetavad tavapärase talihoolduse korral ja ei eelda erakorralisi tehnilisi vahendeid. Tegemist ei ole RHS §-i 3 rikkumisega ega konkurentsi põhjendamatu piiramisega. 5.4.2. Tulenevalt Määrusest 92 võib tee omanik liikluskoormuse muutusest, piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile täiendavaid nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sh lühendada Määruse 92 §-is 27 käsitletud hooldustsükli aegasid. Kergliiklusteede hooldusel tuleb mh juhinduda Määruses 92 ja Määruses 18 sätestatud nõuetest ning tähtaegadest. 5.5. Kellaaeg 07:00 / 08:00 nõue RHAD-is sätestatud nõue tagada teatud seisund tööpäeva alguseks on eesmärgipõhine kvaliteedinõue, mis ei välista Määruses 92 sätestatud reageerimisaegade kohaldamist. Tegemist ei ole ebaproportsionaalse ega võimatu kohustusega, vaid teenuse planeerimise ja korraldamise nõudega, mis eeldab tööde mõistlikku etteplaneerimist vastavalt ilmastikuoludele ja tegelikule olukorrale. Nõuet tuleb tõlgendada koostoimes Määruse 92 sätetega, arvestades seal sätestatud hooldustasemeid ja reageerimisaegu. Nõue täpsustab teenuse kvaliteedieesmärki kohaliku omavalitsuse vastutusest ja avalikust huvist lähtudes. 5.6. Sõnastused „pidevalt“, „kogu päeva vältel“, „alati korrektne“ Tegemist on teenuse kvaliteedinõuete kirjeldustega, mille eesmärk on tagada avaliku ruumi korrashoid kogu hooldusperioodi vältel. Neid sõnastusi ei tule tõlgendada absoluutse ega hetkepõhise kohustusena, vaid mõistliku ja professionaalse teenuse osutamise standardina, arvestades ilmastikuolusid ning tööde korraldamise praktilisi võimalusi. 5.7. Leppetrahv 10% Hankija märgib, et leppetrahvi kohaldamine ei ole automaatne. Leppetrahvi kohaldatakse, kui tegemist on korduvate rikkumistega ja muud meetmed ei anna tulemust. Sanktsiooni eesmärk on tagada lepingu nõuetekohane täitmine ja avalike teenuse toimepidevus. 8 (13) Arvestades lepingu eset ja avalikku huvi, ei ole leppetrahvi regulatsioon ebamõistlik ega RHS §-iga 3 vastuolus. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Vaidlustus on osaliselt laialivalguv ja konkreetsete, väidetavalt õigusvastaste RHAD-i punktidega raskesti seostatav. Vaidlustuskomisjonile arusaadavalt on vaidlus kokkuvõtlikult järgmistes RHAD-i punktides/tingimustes: 1) TK lisa 1 vastuolu TK 1. jaotise p-is 1.1 toodud tabeliga ja TK p-iga 1.2.10 kõnniteedel kehtivate seisunditasemete osas; 2) ebaselgus - puuduvad andmed, mis vahe on kõnniteede hooldamise nõuetel 2., 3. ja 4. seisunditasemel; 3) ebaselgus – mida tähendab, et kõigil kergliiklusteedel on 3. seisunditase; 4) vastuolu - TK 2. jaotise p-id 3.6.2 ja 3.6.2.2 ja TK lisa 1 tabel 2 (kas kohaldub Määrus 92 või 3. seisunditase); 5) arusaamatus – miks haljasaladel asuvatel kergliiklusteedel on asjakohane Määrus 92, kuid mujal mitte; 6) TK 1 jaotise p-id 1.2.15, 1.2.16, 1.2.17, 1.2.18, TK 2. jaotuse p 3.6.4 (Vaidlustaja on ekslikult viidanud 3. jaotisele), 4. jaotise p 1.2.7 ning 3. jaotise p-id 2.3 ja 2.4 – konkreetseks kellaajaks tööde teostamine on võimatu; 7) lisaks alapunktis 6 esitatud konkreetse kellaaja võimatuse etteheitele, mis on kõikidele viidatud TK p-idele ühine, on eraldi etteheited: a. TK 1. jaotise p-id 1.2.15, 1.5.16, 1.2.17, 1.4.2, TK 2. jaotise p 3.5.3 ja 3.5.11 kasutavad lubamatult sõnastust „pidevalt“, „kogu päeva vältel“, “vajadusel täiendavalt“, „alati korrektne“; b. TK 1. jaotise p-id 1.2.15, 1.5.16, 1.2.17, 1.2.18, 1.4.2, 2.2.6 ja 2.2.7, TK 2. jaotise p 3.2.12 ja TK 3. jaotise p-id 2.3, 2.4 ja 3.6.4 sätestavad ebavajalikku töömahu (iga päev/kord ööpäevas); c. TK 1 jaotise p 1.2.15 on vastuolus TK 1. jaotise p-iga 1.3.1; d. TK 1. jaotise p-i 1.2.18 puhul jääb arusaamatuks, milliste objektide puhul kehtib p 1.2.18; e. TK 4. jaotise p-is 1.2.7 on võimatu nõue (jalgteid ei saa hoida „puhastatud korras ja mittelibedatena“); f. TK 3. jaotise p-is 2.3 on võimatu nõue (lumevabana hoidmise kohus). 8) TK 2. jaotise p-i 3.5 täitmine on objektiivselt võimatu; 9) TK 4. jaotise p-i 1.2.8 täitmine hävitab haljastuse; 10) Lepingu p-id 4.15 ja 11.6 õigusvastased, kuna kahju hüvitamist ei saa nõuda, kui töövõtja ei vastuta kohustuste rikkumise eest; 11) Lepingu p 11.4 on ebamõistlikult töövõtjat koormav; 12) Lepingu p 11.7 (alap-id 11.7.2-11.7.6) on õigusvastane, kuna arvesse ei võeta ühtegi olulist asjaolu; 13) ebaselgus - Lepingu alap 11.7.3: mida tähendab „liiklusohtlik koht“; 14) arusaamatus - Lepingu p-ist 11.11 ei ole võimalik vahet teha, millal on Lepingu lõpetamise aluseks 16.2 või millal 11.11. 7. Kahtlemata on hankijal vabadus määratleda ise hankelepingu ese ning hankemenetluse läbiviimise tingimused ja pakkumust ei peagi saama esitada kõik turul vastavas valdkonnas tegutsevad isikud, kuid oma vajaduste kirjeldamisel peab hankija lähtuma riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, sh RHS § 3 p-idest 1 ja 2, mille kohaselt peab hankija tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad kriteeriumid (kaasa arvatud hankelepingu esemele esitatavad tehnilised tingimused ja hankelepingu tingimused) oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja 9 (13) põhjendatud ega tekitaks objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (RHS § 88 lg 7). Ei saa olla vaidlust, et Hankija lähtub riigihanke välja kuulutamisel enda vajadustest ning vaidlustuskomisjon saab sekkuda vaid juhul, kui hankija kehtestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud, meelevaldsed või vastuolus RHS §-is 3 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Hankija õigus hankelepingu eseme kirjeldamisel (erinevate tingimuste kehtestamisel) ei ole siiski piiramatu ja ta peab hiljemalt vaidlustusmenetluses esitama põhjendused selle kohta, et esitatud TK ja Lepingu tingimused on selged ja vajalikud – läbipaistvad, riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Hankija ei tohi hankeeset silmas pidades seada tingimusi, mis on ilma mõistliku põhjenduseta piiravad, arusaamatud või mis on üksteisega vastuolus. 8. Käesolevas vaidlustusmenetluses on oluline märkida, et Hankija asus ennast sisuliselt distantseerima esitatud vaidlustusest, esitades 20.02.2026 vastuseks vaidlustusele lakooniliselt: Hankija ei nõustu vaidlustaja väidetega. Nõuded on seotud hankelepingu esemega ning on vajalikud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks. Hankija hinnangul on tingimused proportsionaalsed ega piira põhjendamatult konkurentsi. Kuna vastusest vaidlustusele ei nähtu midagi selle kohta, miks peab Hankija enda kehtestatud tingimusi vaidlustuse kontekstis õiguspärasteks (sisuliselt ei ole vastatud vaidlustusele (ühelegi p-is 6 loetletud vaidlustatud punktile)), esitas vaidlustuskomisjon, soovides vaidlustust siiski sisuliselt lahendada, veel ühe nõude Hankijale vaidlustusele vastamiseks. 25.02.2026 esitas Hankija oma seisukohad, vastates valikuliselt vaidlustuskomisjonile arusaadavalt alap-idele 1-6 ja 7a (p-is 6 esitatud numeratsiooni järgides). Teistele vaidlustuses õigusvastastena nimetatud/loetletud punktidele ei ole Hankija vaidlustusmenetluses vastanud, millele juhtis tähelepanu ka Vaidlustaja oma 03.03.2026 täiendavas seisukohas. Vaidlustuskomisjoni 26.02.2026 kirjaga nr 12.2-10/31 menetlusosaliste antud tähtaja jooksul (03.03.2026 esitatud seisukohtadele vastamise tähtpäev saabus 06.03.2026) Hankija midagi ei vastanud. Hilinemisega (09.03.2026) laekus vaidlustuskomisjonile Hankija kiri, milles märgiti, et lisaks vaidlustuskomisjonile 25.02.2026 esitatud vastusele on osaliselt antud selgitusi riigihankes osalemisest huvitatud isikutele RHR-is (ilmselt viitab Hankija 13.02.2026 vastusele Vaidlustaja küsimustele (RHR-is sõnumi ID: 1054407) (edaspidi Selgitus), mis on esitatud enne vaidlustusmenetluse algust). Seega isegi kui see kiri oleks esitatud tähtaegselt, mida see ei ole, ei sisaldanud see mis tahes täiendavaid selgitusi vastuseks vaidlustusele. 9. Hankija on esitanud sisulised sisukohad kolmes plokis: - kergliiklusteede hooldustase; - kellaaeg 7.00 / 8.00; - sõnastus „pidevalt“, „kogu päeva vältel“, „alati korrektne“; - leppetrahv 10%. 9.1. Kergliiklusteede hooldustase Puudub vaidlus, et Määruse 92 § 151 lg 1 kohaselt kergliiklustee on kõnni-, jalg-, jalgratta- ja jalg- või jalgrattatee ja kergliiklustee seisundinõuded on esitatud Määruse 92 lisas 10 (Määruse 92 lg 3). 9.1.1. Hankija selgitas vastuses vaidlustusele, et oleme nõus, et kergliiklusteede hooldusel tuleb juhinduda Määrusega 92 sätestatud miinimumnõuetest. Nimetatud Hankija selgitus seostub Vaidlustaja väidetega, et: - RHAD on seal esitatud samasisuliste tingimuste osas vastuolus (otsuse p 6 alap-id 1 ja 4), ebaselge küsimustes, et kui kõnniteede hooldamisel on erinevad seisunditasemed (2., 3. ja 4.), siis milles on hoolduse erinevus, aga ka mida tähendab, et kõigil kergliiklusteedel on 3. seisunditase (otsuse p 6 alap-id 2 ja 3); - arusaamatuks jääb, miks on haljasaladel asuvatel kergliiklusteedel asjakohane Määrus 92, 10 (13) kuid mujal mitte (otsuse p 6 alap 5). Vaidlustaja ei väida, et kergliiklusteedele ei või kehtestada seisunditasemeid. 9.1.2. Vaidlustuskomisjon saab Hankija vastusest aru selliselt, et Hankija on tunnistanud vaidlustuse selles osas põhjendatuks ja muudab RHAD-i (Hankija nõusolek juhinduda Määrusest 92 ei avalda mõju RHAD-ile teisiti kui vaid läbi vastavate sätete muutmise/täpsustamise RHAD-is), kehtestades RHAD-is kergliiklusteede hoolduses Määrusest 92 juhindumise kohustuse, mis kokkuvõttes kõrvaldab vaidlustuskomisjoni hinnangul Vaidlustaja väidetud ebaselguse (erinevaid seisunditasemeid ei kehtestata, kõikidel kergliiklusteedel on kohane Määrus 92). Hankija nõustumisele järgnevad üldsõnalised väited, et konkurentsi ei piirata ja nõuded on talihoolduses tavapärased, ei kõrvalda iseenesest ühtegi ebaselgust ega arusaamatust RHAD-is. Juhul, kui vaidlustuskomisjon siiski mõistis Hankija positsiooni valesti, tuleb kohustada Hankijat viidatud vastuolud, ebaselgused ja arusaamatus RHAD-is kõrvaldama. 9.2. Kellaaeg 7.00 / 8.00 9.2.1. Hankija väited, et nõue (tagada teatud seisund tööpäeva alguseks) on eesmärgipärane, võimalik ja proportsionaalne ega välista mõistliku planeerimise korral Määruses 92 sätestatud reageerimisaegade kohaldamist, seostub Vaidlustaja väitega, et TK 1. jaotise p-ides 1.2.15, 1.2.16, 1.2.17, 1.2.18, TK 2. jaotise p-is 3.6.4, TK 4. jaotise p-is 1.2.7 ning TK 3. jaotise p-ides 2.3 ja 2.4 sätestatud konkreetseteks kellaaegadeks tööde teostamine on võimatu. 9.2.2. TK 1. jaotis sätestab p-is 1.2 linna teede ja tänavate talvise hoolduse nõuded ja 4. jaotis p 1.2 sätestab rannapromenaadi ja kergliiklustee talviste hooldustööde täiendava kirjelduse. Määruse 92 § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele (edaspidi tee omanik). Määrus 92 seob tee seisundinõuete täitmise kohustuse hooldustsükli aegadega. Määruse 92 § 27 lg 1 kohaselt on hooldustsükli aeg tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema täidetud, ning Määruse 92 § 27 lg 4 kohaselt peab hooldustsükli aja lõpuks olema tee hooldatud, st, et Määruse 92 lisades 8 ja 10 toodud tee nõutav seisund peab olema tagatud. Määruse 92 § 27 lg 6 kohaselt on hooldustsükli aeg arvestatuna tundides esitatud tabelina Määruse 92 lisades 9 ja 10. Hooldustsükli aeg hakkab kulgema libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest (Määruse 92 § 27 lg 2). Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankijal ei ole õigust nõuda seisunditaseme tagamist teisel viisil kui see tuleneb Määrusest 92, st konkreetseks kellaajaks, mistõttu TK 1. jaotise p-ides 1.2.15, 1.2.16, 1.2.17, 1.2.18 ja TK 4. jaotise p-is 1.2.7 sätestatud konkreetseteks kellaaegadeks tööde teostamine ei lähtu Määruse 92 lisades 9 ja 10 kehtestatud hooldustsükli pikkusest ja ei ole õigusaktidega kooskõlas. Määruse 92 § 2 lg 2 lubab tee omanikul liikluskoormuse muutusest, piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile täiendavaid nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sealhulgas lühendada Määruse 92 §-is 27 sätestatud hooldustsükli aegasid. Seega on Hankijal õigus soovi ja vajaduse korral määrata RHAD-is lühem kui hooldustsükli aeg, kuid mitte kehtestada nõuet, et tee seisundinõuded peavad olema täidetud mingiks konkreetseks kellajaks päevas. Tulenevalt eespooltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et TK 1. jaotise p-id 1.2.15, 1.2.16, 1.2.17, 1.2.18 ja TK 4. jaotise p 1.2.7, milles need kehtestavad tööde teostamise konkreetseks kellaajaks, ei ole kooskõlas Määrusega 92 ning tuleb viia kooskõlla õigusaktidega ettenähtud nõuetega (Määrusega 92). 9.2.3. Hankija selgitus, et nõuet tuleb tõlgendada koostoimes Määrusega 92, ei ole mõistetav olukorras, kus TK-s on selgelt kellaajad jäigalt fikseeritud– nt kui hooldustsükli aeg on 8 tundi, lund hakkab sadama kell 6, siis kuidas töötab Hankija väidetud koostoime, kui TK nõuab 11 (13) libeduse likvideerimist kella 7-ks. RHAD-is puudub vaidlustuskomisjonile äratuntavalt säte, mis kellaaegade täitmise võimatuse korral annaks prioriteetsuse Määrusele 92. 9.2.4. Vaidlustuskomisjon on samal ajal seisukohal, et TK 2. jaotise p-i 3.6.4 nõue: Inventari (pingid ja väikevormid) lumest ja prahist puhastamine - iga päev kella 8.00-ks, 3. jaotise p-i 2.3 nõue: Lumisel ajal mänguväljakute siseste teede ja juurdepääsuteede lumest ja jääst puhastamine tee laiuselt, vajadusel nende puhastamine prahist ning libedusetõrje teostamine lubatud puistematerjalidega iga päev kella 10.00-ks ja p-i 2.4 nõue: Pinkide, jalgrattahoidjate ja nende ümbruse puhastamine ja lumevabana hoidmine iga päev kella 10.00-ks ei ole õigusvastased kellaaja fikseeritusse põhjusel, arvestades sealjuures Hankija Selgituste p-i 11: Punktis 2.4 on mõeldud, et pingid ja jalgrattahoidjad on iga päeva hommikul lumest puhastatud nii, et neid on võimalik kasutada. Nõuetest nähtuvalt peab konkreetseks kellajaks, vastavalt kella 8.00-ks või kella 10.00-ks, olema sätetes loetletud tööd teostatud (lõpetatud) (nt kui öösel sadas lund, peab see kella 10-ks olema koristatud ja kui lund hakkab sadama kell 11.00, siis juriidiliselt on nn hommikune kohustus täidetud) ja nendes TK punktides ei sätesta Hankija tööde teostamise nõuet kogu päeva jooksul. Seega TK 2. jaotise p-is 3.6.4, TK 3. jaotise p-ides 2.3 ja 2.4 sätestatud juhtudel on konkreetseks kellaajaks tööde tegemine põhimõtteliselt võimalik ja nende osas ilmne vastuolu RHS § 3 p-iga 1 puudub. 9.3. Sõnastus „pidevalt“, „kogu päeva vältel“, „alati korrektne“. Selliste sõnadega seostuvad vaidlustuses etteheited TK 1. jaotise p-ide 1.2.15, 1.5.16, 1.2.17, 1.4.2, TK 2. jaotise p-de 3.5.3 ja 3.5.11 kohta. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et selgitusest ei ole arusaadav, mida peaks järeldama Hankija seisukohast, et hooldusnõuet „kogu päeva vältel jooksvalt“ või „pidevalt“ mingis seisundis hoidmist ei tule tõlgendada „absoluutse ja hetkepõhise kohustusena“. Kuidas seda aga siis tõlgendada tuleb, Hankija ei selgita. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et isegi kui Hankija on midagi üritanud selgitada TK 1. jaotise p-ides 1.2.15, 1.5.16, 1.2.17, 1.4.2, TK 2. jaotise p-des 3.5.3 ja 3.5.11 kasutatud sõnastuse kohta, siis täiendavat selgust või arusaama väitmaks, et Hankija tegevus on kooskõlas RHS §-ga 3, see ei anna. 9.4. Leppetrahv 10%. Hankija selgituste kohaselt ei ole leppetrahv automaatne, kuid vaidlustusest nähtuvalt ei seisne Vaidlustaja väidetud õigusvastavus leppetrahvi kohaldamise automaatsuses vaid Lepingu tingimuste sisulises lubatavuses (kooskõlas RHS § 3 p-ga 1). Selles osas on Hankija jätnud igasugused asjakohased selgitused tingimuse lubatavuse põhjendamiseks esitamata. Vaidlustuskomisjon märgib täiendavalt, et kuna Lepingu p-il 4.15 puudub Vaidlustaja väidetud sisu (sätte sõnastus on: Pidevalt linna teede, tänavate, parklate, haljasalade, sildade, treppide, väljakute, bussipeatuste ja pargiinventari (prügikastid, pingid, mänguväljakud jm), rannapromenaadi, liiklusmärkide, lastemänguväljakute ja treeningualade ning puude, põõsaste, lillepeenarde seisukorra jälgimine ja Tellija teavitamine nende tehnilisest korrasolekust või vigastustest), siis sõltumata sellest, kas Hankija midagi asjakohast Lepingu p-i 4.15 kohta ütles või mitte, vaidlustuskomisjon Hankijat seda muutma ei kohusta. Ilmselt on Vaidlustaja pidanud silmas siiski Lepingu p-i 4.17. 10. Kuna vaidlustuskomisjon kontrollib vaidlustusmenetluses vaidlustatud RHAD-i tingimuste õiguspärasust/õigusvastasust Hankija esitatud põhjenduste kaudu ja kui Hankija neid isegi korduvatele nõuetele vaatamata ei esita, siis ei võta vaidlustuskomisjon vaidlustusmenetluses üle Hankija rolli ega hakka Vaidlustaja väiteid vastandama enda hinnangutele. Sellisel juhul lähtub vaidlustuskomisjon asjaolust, et Hankija ei ole tegutsenud Riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt (vastuolu RHS § 3 p-iga 1) ja rahuldab vaidlustuse. Tulenevalt eespooltoodust rahuldab vaidlustuskomisjon vaidlustuse otsuse p-is 6 nähtavat numeratsiooni järgides alap-ides 7-14 loetletud RHAD-i tingimuste osas nende vastuolu tõttu 12 (13) RHS § 3 p-iga 1 (v.a TK 2. jaotis p 3.6.4 ja TK 3. jaotis p-is 2.3 ja 2.4 konkreetse kellaaja nõude osas ja Lepingu p 4.15). Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks selgitada, et Vaidlustaja arusaamatuse ja ebaselguse etteheiteid ei tooks tingimata kaasa vaidlustuse rahuldamist, kui need etteheited oleksid olnud lihtsasti kõrvaldatavad selgitustega ja Hankija oleks vastavasisulised selgitused vaidlustusmenetluses ka esitanud (väidetavad arusaamatused ja ebaselgused kõrvaldanud ilma RHAD-i muutmata), kuid praegusel juhul ei ole Hankija seda teinud. 11. Vaidlustusmenetluse kulud Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 3317,60 eurot (käibemaksuta) 15,08 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 220 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja töömahtu arvestades on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud, arvestades eelkõige asjaolu, et Hankija esitas vaidlustusmenetluses oma seisukohti minimaalselt ja kahe TK punkti osas pidas vaidlustuskomisjon ka ühte esitatud põhjendust mitmest asjakohatuks. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud kulud 12 tunni õigusabi osutamise eest summas 2640 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Hankijalt välja mõista. Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt vaidlustaja kasuks välja tasutud riigilõivu summas 2560 eurot. Vaidlustuskomisjon märgib, et sõltumata sellest, kas Hankija tunnistas vaidlustuse osaliselt põhjendatuks või mitte, on Vaidlustajal õigus lepingulise esindaja kuludele. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 13 (13)