Allar Kajandi Teie 03.03.2026
Boxlogo OÜ Meie 18.03.2026 nr 12.2-1/1001-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud härra Kajandi
Pöördusite 03.03.2026 Rahandusministeeriumi poole hinnangu saamiseks, kas Viimsi
Vallavalitsuse (edaspidi ka hankija) avatud hankemenetlusena korraldatud riigihange
„Liikumisõpetuse ja loodusvaldkonna õppevahendite ost Viimsi valla koolidele“ (viitenumber
298104, edaspidi riigihange) on läbiviidud ning lõpetatud kooskõlas riigihangete seadusega
(RHS). Käsitleme Teie pöördumist järelevalveteatena RHS § 207 mõistes.
Järelevalveteates märgite, et hanke väljakuulutamisel ning pakkumuste esitamise ajal ning
järel olete olnud hankijaga pikas ning põhjalikus teabevahetuses, et selgitada, kas
hanketingimused olid kõigile osalejatele võrdsed või mitte. Samuti on küsitavusi hanke
läbipaistvuses, sest hankija on jätnud korduvalt konkreetsetele küsimustele vastamata või
teinud seda üldiselt, mis pole kõrvaldanud kahtlusi tekkinud küsimustes. Teabevahetustes on
hankija alguses kinnitanud, et võitja esitas pakutavate toodete info, kuid hilisemates vastustes
öelnud, et tootenimetuste ja linkide esitamine polnud kohustuslik. Kui võitja ei esitanud ühtegi
tooteinfot, pole arusaadav, kuidas hankija sai kontrollida nende vastavust tehnilisele
kirjeldusele. Juhite tähelepanu, et hankes endas oli nõue, et tingimuslikud pakkumused on
keelatud ja samaväärsuse tõendid tuleb esitada. Parima ja teise pakkumuse hinnavahe oli ligi
20%, mis tekitas kahtluse, et võitja pakkus nõuetele mittevastavat või odavamat toodet (sh
välibatuut). Selgitate, et kõnealune riigihange avaldati 17.07.2025, pakkumuste esitamise
tähtaeg oli 11.08.2025, leping sõlmiti 15.09.2025 ning täitmise tähtajaks oli 29.11.2025.
Antud juhul on leping lõpetatud ning lepingu maksumus tasutud. Hankes oli tingimuseks, et
teatud tellitavad tooted tuleb ka tähtajaks paigaldada, kuid käesolevaks hetkeks on Püünsi
Koolile tellitud maasisene välibatuut paigaldamata, kuid leping on sellele vaatamata
lõpetatud. Teile jääb arusaamatuks, kuidas oli hankijal võimalik allkirjastada üleandmise-
vastuvõtmise akt, kui ei olnud võimalik kontrollida batuudi komplektsust-terviklikkust ning
paigalduse vastavust ja kvaliteeti.
Selgitame, et Rahandusministeerium ülesandeks on teostada avalikes huvides riiklikku ja
haldusjärelevalvet RHS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180 p 6 ja
§ 203 lg 1). Rahandusministeeriumi pädevus riigihankealase järelevalve teostamisel tuleneb
RHS 9. peatükist, mis annab ministeeriumile kaalutlusõiguse otsustada, kas
järelevalvemenetlus algatada ja milliseid abinõusid rakendada. Järelevalve eesmärk on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust, mitte otstarbekust ega tulemuslikkust (RHS § 203
lg 2).
RHS § 205 lg 1 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium alustada järelevalvemenetluse
põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul
ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele ja puuduvad RHS § 206
lg-s 1 nimetatud asjaolud. Tulenevalt RHS § 206 lg 1 p-st 4 ei alustata järelevalvemenetlust,
kui riigihanke menetlus on lõppenud. Riigihanke menetluse lõppemise alused on loetletud
ammendavalt RHS § 73 lg 3 p-des 1-7 ning RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus
hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. Järelevalveteates esitatu ja riigihangete registris
avaldatud andmete kohaselt on Viimsi Vallavalitsuse ja Osaühing BALTIMPEKS vahel
15.09.2025 sõlmitud riigihanke osas 1 hankeleping nr 2-15/201 ning riigihanke osas 2 on
Viimsi Vallavalitsuse ja Totaledu OÜ vahel 18.09.2025 sõlmitud hankeleping nr 2-15/204.
Järelikult on kõnealune riigihange hankelepingute sõlmimisega lõppenud ja esineb
järelevalvemenetlust välistav asjaolu (RHS § 206 lg 1 p 4). Olukorras, kus lepingud on
sõlmitud ei ole enam juhtumispõhise järelevalvemenetluse läbiviimine võimalik, sest
hankijale täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või
raamlepingu sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1 ja 2).
Eeltoodust tulenevalt esineb käesoleval juhul järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks
RHS-ist tulenev absoluutne menetlustakistus RHS § 206 lg 1 p 4 alusel.
Lisaks selgitame, et Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata ka
RHS § 206 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Näiteks RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt ei alustata
järelevalvemenetlust, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja
jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust riigihangete
vaidlustuskomisjonile (VaKo). Juhime tähelepanu, et avalikes huvides läbiviidavat
järelevalvemenetlust tuleb eristada huvitatud isiku/pakkuja subjektiivse õiguste kaitsmisele
suunatud vaidlustus- ja kohtumenetlusest hankeasjades. Hankeasjades näevad HKMS § 268
lg 1 ja VaKo põhimääruse § 1 ette kohustusliku kohtueelse menetluskorra VaKo-s. Seega on
riigihanke alusdokument, nagu ka hankija üksikud otsused ja toimingud, ennekõike
vaidlustusmenetluse ese. Juhul kui ettevõtja leiab, et hankija rikub riigihanke korraldamisel
RHS-i ja ettevõtja õigusi või kahjustab tema huve, tuleb tal esitada vastavasisuline vaidlustus
VaKo-le (RHS § 185 lg 1). Rahandusministeeriumi poolt avalikes huvides läbiviidav
järelevalvemenetlus ei dubleeri (sh olukorras, kui vaidlustuse esitamise tähtaeg on möödunud)
vaidlustus- ega kohtumenetlust. Kui riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg
möödub, tuleb kõigil pakkujatel pakkumuse koostamisel ja esitamisel lähtuda hankes
kehtivatest riigihanke tingimustest (vt ka Riigikohus 17.10.2019 otsus nr 3-16-1603 p 6).
Käesoleval juhul oli järelevalveteate esitaja, kes osales riigihankes pakkujana, eelnevalt
kirjeldatud olukorras. Tänaseks on järelevalveteate esitaja riigihanke alusdokumentide ja
hankija otsuste vaidlustamise õiguse jäädavalt minetanud.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, tutvus Rahandusministeeriumi esindaja
riigihangete registris riigihanke kohta avaldatud andmetega ja võttis telefon teel ühendust
Viimsi Vallavalitsuse esindajaga, et täpsustada riigihanke kohta esitatud lepingu lõpetamise
andmeid. Rahandusministeerium juhtis hankija tähelepanu Rahandusministeeriumi veebilehel
avaldatud dokumendile „Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile
andmete esitamiseks“1. Juhendis toodu kohaselt lepingu lõpetamise kuupäev on päev, millal
mõlema lepingu poole kohustused on täidetud. Vaegtööde korral lõpeb leping siis, kui ka
1
Arvutivõrgus kättesaadav: Juhend RHRile lepingu andmete esitamisest 11.2.22.pdf
2
vaegtöödega seotud kohustused on täidetud. Kui lepingut muudeti, näiteks täitmise tähtaega
pikendati, siis lõpetamise kuupäev ja registrile andmete esitamise tähtpäev tuleneb tegelikust
lepingu lõppemisest. Lähtudes võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) saab lepingu lõpetamise
kuupäevaks olla päev, millal mõlema lepingu poole kohustused on täidetud. Poolte
kohustuseks on mh töövõtja kohustus töö tellijale üle anda, tellija kohustus töö üle vaadata ja
vastu võtta, samuti tellija kohustus maksta tasu. Seega, olukorras, kus pakkuja on omapoolsed
lepingujärgsed kohustused hankija ees täitnud (st teostanud lepingujärgsed tööd) ei saa lugeda
lepingut veel lõppenuks, kui täitmata on ülejäänud VÕS-is sätestatud lepingulised kohustused,
mis on lepingu lõppemise eeldusteks, sh tööde vastuvõtmine tellija poolt ja tasu maksmine
töövõtjale. Samas kui töövõtja ei ole töid tähtaegselt ja nõuetekohaselt teostanud, tegemata on
vaegtööd, ei saa lugeda lepingut lõppenuks. Hankelepingu lõppemise päevaks on üldjuhul
mõlemapoolsete kohustuste täitmise päev, so siis, kui hankeleping lõpeb kohase täitmisega ja
hankija poolse viimase maksega (VÕS § 186 p 1).
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 180 p-st 6, RHS § 203 lg-test 1-3, § 205 lg 1 p-
st 1 ja § 206 lg 1 p-st 4 ning lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta esitatud
järelevalveteate alusel järelevalvemenetlust.
Täname Teid esitatud pöördumise eest ja informeerime, et edastame hankijale märgukirja
lepingu lõppemise andmete nõuetekohase esitamise kohta. Täiendavate küsimustega palume
pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel:
58851394, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Kertu Kuiv 5885 1394
[email protected]
3