.
Kliimaministeerium
Meie: 17.03.2026
nr 7-5.4/26-00556-2
Pöördumise edastamine
Edastame Vabariigi Valitsusele saabunud Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma
pöördumise vastavalt valitsemisalale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Karp
Büroo- ja dokumendihalduse juht
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Vabariigi Valitsus 12. märts 2026 Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee rajamise vajadusest ja rahastamisest Euroopa Liidu uuel finantsperioodil Austatud ministrid Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm pöördub teie poole seoses Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee rajamise edasise kavandamise ning vajalike rahaliste vahendite ette nägemisega Euroopa Liidu uuel finantsperioodil. Haapsalu–Rohuküla raudtee projekt on erinevates etappides erineva valmisolekuga. Kogu trassi ulatuses on Eesti Raudtee tellimusel koostatud projekt ning väljastatud ehitusload. Ellamaa–Risti lõik on valmis ehituseks ning seal on reaalne risk, et viivitamise korral aeguvad olemasolevad ehitusload ja projektlahendused. Seetõttu on oluline alustada sellel lõigul töid esimesel võimalusel. Risti-Rohuküla lõigul on olemas ehitusload, kuid vajalik on jätkata ettevalmistustöödega, sealhulgas mõningase täiendava projekteerimise ning raudtee rajamise k s kinnistute omandamisega (era- ja munitsipaalomandist). Ilma järjepideva ettevalmistuseta ei ole võimalik tagada projekti sujuvat edasiliikumist ehitusfaasi. Haapsalu jaamas on projekteeritud ka Side- ja Raudteemuuseumi uued välialad. Rohuküla raudtee looks tervikliku ja toimiva ühenduse Tallinna, Läänemaa ja Hiiumaa vahel, parandades oluliselt inimeste igapäevast liikumist, ettevõtjate logistikat ning turismivoogude sujuvust. See võimaldaks inimestel jõuda sujuvalt tööle, õppima ja teenustele ligi ka ilma isikliku autota ning looks ettevõtetele paremad tingimused töötajate, klientide ja tarnijatega suhtlemiseks. Samuti toetaks see turismi arengut, muutes selle stabiilsemaks ja aastaringsemaks. Peredele ja noortele annaks toimiv raudteeühendus kindlustunde siduda oma tulevik kodupiirkonnaga. Täiendava positiivse mõjuna aitaks rongiühendus vähendada parvlaevaliikluse koormust tipuaegadel, pakkudes reisijatele mugavat alternatiivi ning leevendades parvlaevade ja maanteede ülekoormust. Samuti muudab Turba-Rohuküla raudtee valmimine Eesti raudteevõrgu taas mõtestatud tervikuks (liin hakkab taas Turba asemel lõppema Rohukülas reisisadamas läbides piirkonnakeskuse Haapsalu) ning tagab ühtse liidestatud transpordivõrgustiku ( parvlaevad+rong ) toimimise. Teadupärast avati rongiliiklus Riisipere-Turba raudteelõigul pärast 24 aasta pikkust ootamist detsembris 2019. Tegemist oli Haapsalu raudtee taastamise I etapiga. Kuus aastat hiljem, 2025. aastal, oli Elroni andmetel Turba peatusest rongi sisenenud ja Turba peatuses rongist väljunud inimeste koguarv 119 538. Teisisõnu – raudtee pikendamine ühte väikesesse Harjumaa asulasse on kaasa toonud ligi 120 tuhat täiendavat rongireisi aastas. Tallinna-Turba liin oli 2025. aastal ligi 1,3 miljoni reisiga selgelt kogu Eesti kõige suurema reisijate arvuga rongiliin. Enamgi veel – Turba reisijad maksid 2025. aastal Elronile piletite eest kokku 324 tuhat eurot, millest riik teenis käibemaksuna 61 tuhat eurot. Riigi dotatsioon igapäevase 17 rongi käigushoidmiseks Riisipere-Turba vahel oli samal ajal 120 tuhat eurot aastas. Seega oli Riisipere-Turba lõigu omatulude ja dotatsiooni suhe 2025. aastal 68/32, samal ajal kui Elroni keskmine on viimastel aastatel püsinud ca 35/65 tasemel. Tähelepanuväärne on, et Turba reisijate arv 2020 kuni 2025 on stabiilselt kasvanud ning see kasv on selgelt kiirem kui Elroni reisijate arvu kasv Eestis ja ka Harjumaal tervikuna. See näitab, et tänu riigi transpordipoliitikale on ühest väikeasulast kujunenud kvaliteetne elukeskkond, kuhu on lisandunud elanikke, kellel on igapäevaselt mugav käia rongiga tööl või koolis. Rahvaloenduste andmetel kasvas Turba elanikkond 2021. aastal, st pärast rongiliikluse taasavamist, 7% võrreldes 2011. aasta loendusega, sh laste arvu kasv oli koguni 13%. Rohuküla raudtee II etapi rajamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–2028, see on kooskõlas üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+ ning transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021-2035. Koostamisel olev üleriigiline planeering Eesti 2050 sedastab, raudtee on asustuse selgroog. Planeering näeb Haapsalut kui Tallinnaga seotud piirkondlikku keskust/linna, mis eeldab ka head ühistranspordiühendust pealinnaga. Praeguseks on Rohuküla raudtee trassi lõikes olemas vajalikud eeldused ehituse jätkamiseks. Täiendavad tööd puudutavad eelkõige jaamade ümbruse lahendusi, kergliiklusteid, parklaid ning sidumist sadama- ja bussiliiklusega. Kogu projekti lõpetamise hinnanguline ehitusmaksumus on ligikaudu 200 miljonit eurot. Realistlikuks eesmärgiks on jätkata ettevalmistuste ja projekteerimisega aastatel 2026–2027, viia läbi kinnistute võõrandamine ning alustada ehitust 2028. aastal vähemalt Haapsalu suunal, liikudes seejärel Rohukülani. Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi ettevalmistused ja läbirääkimised on juba käimas ning samal ajal kujundatakse ka Eesti riiklikke prioriteete aastateks ettepoole. Sellel otsustaval hetkel on oluline, et Rohuküla raudtee oleks selgelt määratletud kui üks Eesti strateegilisi taristuprojekte. Euroopa Liidu rahastusprioriteedid keskenduvad kestlikule liikuvusele, regionaalsele sidususele ja keskkonnasõbralikule transpordile ning Rohuküla raudtee vastab nendele eesmärkidele täiel määral. Selleks, et Eesti saaks neid võimalusi reaalselt kasutada, on vältimatult vajalik kavandada riigieelarvesse piisav ja õigeaegne omaosalus ning tagada projekti järjepidev ettevalmistamine juba enne uue finantsperioodi algust. Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm leiab, et Rohuküla raudtee rajamine on oluline samm Eesti regionaalse tasakaalu, saarte ühenduvuse ja kestliku ühendatud tervikliku ühistranspordi arendamisel. Teeme ettepaneku käsitleda Rohuküla raudteed riikliku tähtsusega taristuprojektina; näha ette vajalikud vahendid Euroopa Liidu uuel finantsperioodil; käivitada ministeeriumideülene koostöö projekti ettevalmistamiseks ning alustada juba 2026. aastal maade omandamisega. Oleme vajadusel valmis kohtuma ning panustama edasistesse aruteludesse, et leida parim võimalik lahendus projekti elluviimiseks. Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm Riigikogus loodi esmakordselt 13. veebruaril 2014 eesmärgiga näidata parlamentaarsel tasandil poolehoidu Haapsalu raudtee taastamisele ning aidata seadusandlikult kaasa meie eesmärgi saavutamisele. Sellest ajast peale on toetusrühm eksisteerinud kõikides Riigikogu koosseisudes ning olnud üks suuremaid Riigikogu toetusrühmi üldse. Kaheteistkümne aasta jooksul on Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma kuulunud enam kui 100 Riigikogu liiget kõikidest parlamendis esindatud erakondadest. Toetusrühma liikmed: Andre Hanimägi Enn Eesmaa Rain Epler Martin Helme Aleksei Jegrafov Maria Jufareva-Skuratovski Raimond Kaljulaid Jaanus Karilaid Ester Karuse Tanel Kiik Aivar Kokk Lauri Laats Hanah Lahe Mart Maastik Tiit Maran Tõnis Mölder Siim Pohlak Anti Poolamets Henn Põlluaas Kalev Stoicescu Aleksandr Tšaplõgin Lugupidamisega Reili Rand /allkirjastatud digitaalselt/ Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma esimees