Viie Riigikogu liikme arupärimine rahandusministrile (AP 956)

Lp hr Keit Kasemets .03.2026 nr 2-2/15-956 Riigisekretär Arupärimise edastamine Edastan viie Riigikogu liikme esitatud arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: arupärimine kahel lehel  Hr JUrgen Ligi Rahandusminister /6 marts 2026.a. ARUPARIMINE Ecsti ja Läti majanduskasvu crinevused 2025. aasta ametlikud majandusandmed naitavad selget erinevust Eesti ja Lati majandusarengus. Statistikaamet andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 2025. aastal 0,6 protsenti vorreldes eelneva aastaga. Samas teatas Centrala statistikas parvalde, et Lati majandus kasvas 2025. aastal 2,1 protsenti. See tahendab, et Lati majandus kasvas enam kui kolm korda kiiremini kui Eesti majandus. Oluline on rohutada, et Eesti ja Lati asuvad samas geopoliitilises ja majanduslikus ruumis. Molemad riigid on Euroopa Liidu ja euroala liikmed, molemat on mojutanud Ukraina söja tagajarjed, energiahindade kOikumine, rahapoliitika karmistumine fling nOrgenenud valisnOudlus. Sellest hoolimata oh majandusdUnaamika erinev. Lati puhul toid kasvu eelkOige tootlev tOOstus, ehitus ja kasvanud eratarbimine. Eesti puhul jai majanduskasv tagasihoidlikuks fling mitmes sektoris — sealhulgas kaubanduses ja ehituses oh areng nork vOi lausa negatiivne. — Eratarbimine on pUsinud surve all ning ettevôtete kindlustunne on olnud madal. Sehline erinevus tostatab Oigustatud kusimuse: kui valiskeskkond on sarnane, siis milline roll on riigi sisepohiitihistel otsustel, majanduspohiitikal ja vahitsuse tegevusel? Sealhulgas on oluhine hinnata riigi rahanduspohiitika rolli majandusarengus. Maksu- ja eelarvepoliitika mOjutavad otseselt ettevOtluskeskkonda, investeeringuid, tarbimist ning uldist majanduskindlustunnet. Viimastel aastatel on Eestis tehtud mitmeid maksu- ja eelarvepoliitilisi otsuseid, mille mOju majanduse arengule ja konkurentsivOimele vajab pOhjalikku analuusi. Majanduskasv ei ole pelgalt statistiline näitaja. See mojutab otseselt inimeste sissetulekuid, tookohtade loomist, riigieelarve tulubaasi, investeeringuid ning Eesti pikaajalist konkurentsivOimet. Kui lahinaabri majandus kasvab oluliselt kiiremini, tuleb olukorda analuUsida pOhjahikult ja ausalt. Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu too- ja kodukorra seaduse paragrahvile 139 vastata järgmistele kUsimustele: 1.Kuidas hindab vahitsus Eesti 2025. aasta majanduskasvu (0,6%) vOrreldes Läti 2,1% kasvuga fling mihlised on valitsuse hinnangul peamised pohjused, miks Eesti jai naaberriigist oluhiselt maha? Anne “1k.” 2. Kas Te näete, et Eestis viimastel aastatel tehtud maksu- ja eelarvepoliitilised otsused on mojutanud negatiivselt eratarbimist, ettevOtete investeerimisvalmidust ja Uldist maj anduskindlustunnet? 3. Milline on Teie hinnangul riigi rahanduspoliitika sealhulgas maksupoliitika ja riigieelarve — kulupoliitika — mOju Eesti majanduse arengule ja konkurentsivOimele vorreldes Lati maj anduspoliitikaga? 4. Kuidas Te selgitate olukorda, kus samas geopoliitilises keskkonnas suutis Lati tagada tugevama töOstuse ja ehituse kasvu, samal ajal kui Eestis on need sektorid olnud surve all? 5. Kas Eesti majanduskasvu aeglustumise taga vOivad olla poliitilised valikud, sealhulgas maksutOusud, regulatiivsed muudatused vOi ebapiisavad majandust elavdavad meetmed? 6. Milliseid konkreetseid samme plaanite teha, et suurendada ettevOtete kindlustunnet, soodustada investeeringuid fling taastada eratarbimise kasv juba lahiaastatel? 7. Kas Te olete valmis tunnistama, et osa majandusarengu mahajaamusest voib tuleneda sisepoliitilistest otsustest, sealhulgas rahanduspoliitilistest valikutest, fling vajadusel oma majanduspoliitikat korrigeerima? 8. Kuidas tagab valitsus, et Eesti ei jaa pikemaajaliselt madalama kasvutempo lOksu vOrreldes naaberriikidega, mis voib vahendada riigi konkurentsivöimet ja inimeste heaolu? Lugupidamisega 7 C- / / 1• A 4 4/er çe )Cs 3 . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 17.03.2026 / 2-2/15-956 ; Riigikantselei / 17.03.2026 / 7-1.1/26-00586 Resolutsiooni teema: Viie Riigikogu liikme arupärimine rahandusministrile (AP 956) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 04.05.2026 Lisainfo: Eesti ja Läti majanduskasvu erinevuste kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Kaire Karp, Büroo- ja dokumendihalduse juht Kinnitamise kuupäev: 17.03.2026 Resolutsiooni koostaja: