Menetlusdokument: AS-i Tallinna Vesi täiendav seisukoht väikehanke ,,Räägu tänava
(Mustamäe tee-Käo tn) veetorustike rekonstrueerimise
projekteerimine“ (viitenumber 304230) vaidlustusmenetluses (nr 42-
26/304230)
Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
Kuupäev: 17.03.2026
Hankija: AS Tallinna Vesi
Registrikood 10257326
Ädala tn 10, 10614 Tallinn
Esindaja: jurist Laura Vahtramäe
AS Tallinna Vesi
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: AS Infragate Eesti
Registrikood 10845129
Mäealuse tn 2-3, 12618 Tallinn
Esindaja: vandeadvokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
e-post:
[email protected]
Taotlused: 1. Jätta rahuldamata AS Infragate Eesti 2.03.2026 vaidlustus AS-
i Tallinna Vesi 19.02.2026 protokolli nr 139/25 kehtetuks
tunnistamise osas, millega kõrvaldati AS Infragate Eesti
väikehankest „Räägu tänava (Mustamäe tee-Käo tn)
veetorustike rekonstrueerimise projekteerimine“
(viitenumber 304230).
2. Jätta menetluskulud AS Infragate Eesti kanda.
I KOKKUVÕTE
1. AS Tallinna Vesi (edaspidi hankija) avaldab Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi
VAKO või ka vaidlustuskomisjon), et vaidleb jätkuvalt AS Infragate Eesti (edaspidi vaidlustaja)
02.03.2026 vaidlustusele (edaspidi vaidlustus) vastu ja palub jätta see rahuldamata.
2. Üldjoontes jääb hankija enda varasemalt esitatud seisukohtade juurde, mistõttu ei ole
mõistlik neid käesolevas dokumendis korrata. Allpool on toodud vaid hankija täiendavad
seisukohad vaidlustaja 12.03.2026 edastatud täiendavatele seisukohtadele.
II HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
3. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustaja ei ole suutnud tõendada, miks
Transpordiametiga sõlmitud töövõtulepingu nr 3.2-3/22/1989-1 rikkumine ei ole sisult RHS § 95
lg 4 p 8 vääriline. Peamiselt apelleerib vaidlustaja sellele, et rikkumine oli vabandatav VÕS § 101
lg 3 alusel, kuivõrd lähtus Transpordiameti poolsest viivitusest. Siinkohal pöörame aga
vaidlustuskomisjoni tähelepanu asjaolule, et Transpordiametist lähtuv viivitus oli vaid osaline
(vt vaidlustuse lisa 1 ning vaidlustaja täiendavate seisukohtade lisa 1).
4. Transpordiameti 22.07.2025 leppetrahvi nõude (vaidlustaja täiendavate seisukohtade lisa 1)
punktist 1.2 on välja loetav, et töö üleandmise lõpptähtaega ületati kokku 291 päeva ning
Transpordiameti poolne viivitus oli seejuures 166 päeva. Seega oli vaidlustaja Transpordiameti
hinnangul töö üleandmisega viivituses 125 päeva. Kui lugeda aga vaidlustaja seisukohta samas
küsimuses (vaidlustuse lisa 1), on tema poolt esitatud kompromissettepaneku punktis 19.
toodud, et igal juhul tuleks 291 päevasest tähtaja ületamisest välja arvata 207 päeva. Seega oli
vaidlustaja kompromissettepanekus vaidlustaja poolne viivitus 84 kalendripäeva pikkune.
Eeltoodust nähtub selgelt, et hankelepingu tähtaja ületamine oli tingitud mõlemast
osapoolest, mistõttu ei saa väita, et hankelepingu rikkumine vaidlustaja poolt oli täies
mahus vabandatav.
5. Asjakohane ei ole ka vaidlustaja täiendavate seisukohtade punktis 19. toodud viide: ,,Ühtlasi
ei ole ka Transpordiamet ise pidanud Vaidlustajat sedavõrd ebausaldusväärseks partneriks, et
temaga ei oleks võimalik edaspidi koostööd teha, kuivõrd on pärast nimetatud episoodi sõlminud
Vaidlustajaga kaks uut hankelepingut:/…/’’ Siinkohal pöörame tähelepanu, et vaidlustaja on
lisanud viited riigihangetele viitenumbritega 299445 ja 303940, mille mõlema esemeks oli
omanikujärelevalve teenuse osutamine. Hankija on analoogselt oma varasema seisukoha
punktis 14.5 toodule arvamusel, et varasemate projekteerimistööde lepingute rikkumised ei ole
üle kantavad ehitustööde omanikujärelevalve teenuse hankelepingule. Seega on meelevaldne
väide, et nimetatud riigihangetes vaidlustaja mittekõrvaldamine tähendab automaatselt
seda, et vaidlustaja on Transpordiameti jaoks usaldusväärne partner, kui ta ei oleks isegi
praktikas saanud varasemat hankelepingu rikkumist nendes hankemenetlustes arvestada.
6. Veelkord peame vajalikuks rõhutada ka seda, et isegi, kui nimetatud märge vaidlustati, ei
tähenda see automaatselt seda, et hankija ei tohiks märget enda kaalutlusõiguse
teostamisel arvestada. Ka Euroopa Kohus on seda enda praktikas leidnud.1 Sellest lähtuvalt
leiab hankija, et ainuüksi märke vaidlustamise fakt ei muuda hankija otsust selles osas
põhjendamatuks või õigusvastaseks. Seda enam, et RHS § 95 lg 4 p 8 eeltingimused on sisuliselt
täidetud, mida hankija on ka vastavalt nii otsuses kui ka käesolevas vaidlustusmenetluses
põhistanud.
7. Täiendavalt viitame, et vaidlustaja on tõlgendanud hankija seisukohta vääralt tema poolt
esitatud täiendavate seisukohtade punktis 18: ,,Neljandaks on põhjendamatu Hankija väide,
mille kohaselt on Transpordiameti hankelepingu ning vaidlusaluse Hanke tulemusel sõlmitava
lepingu ese sama üksnes põhjusel, et üks Vaidlustaja juures töötav isik tegutseb mõlemas
valdkonnas.’’ Hankija ei ole enda varasemas seisukohas viidanud, et lepingu ese on sama
põhjusel, et üks vaidlustaja juures töötav isik tegutseb mõlemas valdkonnas. Hankija on esitanud
varasemas seisukohas näite küll vaid ühe konkreetse isiku osas, kuid on tegelikkuses
sedastanud, et lähtuvalt vaidlustaja enda koduleheküljel2 olevast infost toimetavad
vaidlustaja mitmed töötajad erinevates valdkondades, mistõttu omab varasema
1
Eko C-41/18, punktid 37-42.
2
Meie inimesed - AS Infragate Eesti.
Transpordiameti lepingu rikkumine tähendust ka hankijaga sõlmitava hankelepingu
kontekstis.
8. Vaidlustaja viitab täiendavate seisukohtade punktis 19, et: ,,Seega tegutsevad Vaidlustaja
ettevõttes erinevad tiimid suhteliselt autonoomse juhtimise ja personaliga, nii et ühe valdkonna
tegemisi teisele automaatselt ja üksühele üle kanda on ekslik.’’ Vaidlustaja ei ole aga nimetatud
väidet tõendanud ning hankija hinnangul on see ka tuginedes vaidlustaja enda koduleheküljel 3
olevale informatsioonile eksitav. Vaidlustaja koduleheküljel4 on toodud ettevõtte juhatuse liikme
Helena kohta mh, et tegemist on infrastruktuuri projekteerimise valdkonna juhiga. Infrastruktruuri
mõiste alla kuuluvad teadupärast nii teed kui ka muud rajatised, sh ühisveevärk ja -
kanalisatsioon. Seega ei ole usutav vaidlustaja väide, mille kohaselt kureerib erinevaid
projekteerimisvaldkondi teede ja torustike osas erinev juhatuse liige, mistõttu palub hankija
vaidlustuskomisjonil jätta see tähelepanuta.
9. Lisaks on nimetatud juhatuse liige koduleheküljel5 oleva info põhjal öelnud, et: „Juhatus on
pigem insenere assisteeriv üksus kui ülemus. /…/’’. Sellest võib järeldada, et tegelikkuses oleneb
ikkagi projekti edukus vaidlustaja poolt määratud projektijuhist, mitte sellest, kes on tema otsene
või kaudne juht. Hankija on seisukohal, et seda enam mängib Transpordiametiga sõlmitud
hankelepingu rikkumine rolli hankija poolt sõlmitava projekteerimislepingu täitmisel, sest
nagu ennist viidatud, juhivad neid projekte vaidlustaja koosseisus ühed ja samad inimesed.
Paraku ei ole eluliselt usutav, et kui vaidlustaja projektijuht ei ole nt teede projekteerimislepingu
täitmisel hoolas, sh ei täida enda lubadusi, on tema käitumine 100% erinev muude rajatiste, nt
torustike projekteerimislepingute täitmisel.
Kokkuvõtvalt on hankija kaalutlusõiguse teostamise tulemusel veendunud, et vaidlustaja poolne
rikkumine Transpordiametiga sõlmitud lepingu puhul vastab RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisule,
mistõttu on hankija otsus vaidlustaja hankest kõrvaldamsie osas põhjendatud ja õiguspärane.
10. Mis puudutab hankijaga varasemalt sõlmitud hankelepingu täitmist, on vaidlustaja väide, et
hankija planeeris eos vaidlustaja hankest kõrvale jätmist (täiendava seisukoha p 21),
spekulatiivne ega vasta tõele. Lisaks on hankija vaidlustaja hankest kõrvaldamise otsuse
tegemisel arvestanud mh Transpordiameti hankelepingu varasemat rikkumist. Küll aga, isegi kui
vaidlustuskomisjoni hinnangul tegi hankija mis tahes vea Transpordiameti hankelepingu
rikkumise arvestamisel vaidlustaja kõrvaldamise alusena, leiab hankija, et piisanud oleks
ka ainuüksi hankijaga sõlmitud hankelepingu rikkumisest, et vaidlustaja hankest
kõrvaldada. Nimelt, RHS § 95 lg 4 p 8 sõnastusest ei tulene, et kõrvaldamise otsuse
langetamiseks peaks ilmtingimata ilmnema vähemalt kahe erineva hankelepingu rikkumine.
Seega piisab ka ühe konkreetse hankelepingu rikkumisest, mis vastab nimetatud sätte eeldustele
ning mille tõttu on vaidlustaja hankija silmis niivõrd ebausaldusväärne, et temaga hankelepingu
sõlmimine ei oleks mõeldav.
11. Siinkohal selgitab hankija, et vaidlustajaga lepingu erakorralise lõpetamiseni viis olukord, kus
sisuliselt 10 kalendrikuu vältel, mil leping kestis, oli vaidlustaja suutnud hankijale esitada vaid
väga algelise lahenduse kogu projektdokumentatsioonist. Ka see lahendus jõudis hankijani
pärast mitmeid märgukirju ja ka suuliseid palveid nii telefonitsi kui ka projektikoosolekutel enda
kohustusi täita. Poolte vahel algselt kokku lepitud ajagraafiku järgselt oleks selleks ajaks pidanud
aga tööle olema juba ehitusluba väljastatud ning lõplik dokumentatsioon hankijale üle antud.
3
Sama.
4
Sama.
5
Sama.
12. Hankelepingu vaevalises täitmise protsessis on vaidlustuskomisjonil võimalik veenduda
hankija esialgse seisukoha lisas 2. Lisaks rõhutame, et oli ka olukordi, kus vaidlustaja
esindaja esitas lepingu täitmisel hankijale ebaõiget informatsiooni. Näiteks andis vaidlustaja
esindaja 11.07.2025 hankija esindajale teada, et projekt on EHR-is menetlemisel, kuigi see nii
päriselt ei olnud. Täiendavalt edastas 26.08.2025 vaidlustaja esindaja hankijale lingi väidetava
projektlahendusega, mis hiljem osutus tühjaks ehk antud lingil puudus sisu. Ka neid etteheiteid
kajastab hankija esialgse seisukoha lisa 2. Eeltoodust lähtuvalt ei saa olla kahtlust, et
vaidlustaja ei ole hankija jaoks usaldusväärne koostööpartner ning tema kõrvaldamine
hankest oli igati propotsionaalne kaalutlusotsus.
13. Kohtupraktikas on seejuures leitud, et hankija kaalutlusruum RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamisel
on avar ning seda eriti arvestades asjaolu, et just temal lasub risk hanke eesmärgi saavutamise
ees.6 Seega tähendaks vaidlustajaga hankelepingu sõlmimine seda, et isegi, kui hankija kahtlus
on põhjendatud, ei ole tal võimalik omalt poolt kuidagi hankelepingu täitmisega kaasnevaid riske
maandada, mis ei ole tegelikkuses RHS § 94 lg 4 p 8 eesmärk. Seejuures on Euroopa Kohtus
näiteks leidnud, et nimetatud kõrvaldamise alus rajaneb just nimelt pakkuja ja hankija vahelise
suhte põhielelemendil, milleks on pakkuja usaldusväärsus ja sellest tulenev tulevase
hankelepingu nõuetekohane täitmine.7 Paraku ei näe hankija, et vaidlusaluse hankelepingu
täitmisega seonduvat riski oleks võimalik maandada ilma vaidlustajat hankemenetlusest
kõrvaldamata.
14. Vaidlustaja on mh seadnud kahtluse alla hankijaga varasemalt sõlmitud hankelepingu
erakorralise lõppemise, kuivõrd tema hinnangul ei olnud hankija poolt antud täiendav tähtaeg
mõistlik. Viitame, et nimetatud väide ei oma tähtsust antud vaidlustuse kontekstis, kuna nagu
varasemalt sedastatud, on hankija ja vaidlustaja allkirjastanud 10.12.2025 kokkuleppe,
millega tunnistati leping erakorraliselt lõppenuks alates 21.10.2025. Seega ei saa täna enam
selles osas olla ka vaidlust, et leping lõppes erakorraliselt. Hankija lisab, et kokkulepe sõlmiti mh
õigusselguse huvides, sest vaidlustaja soovis algselt, et talle antakse hankelepingu täitmiseks
täiendav 3-kuuline tähtaeg. Pooled leppisid nimetatud kokkulepet sõlmimides kokku, et mis
tahes täiendavat tähtaega ei anta. Lisaks pöörame vaidlustuskomisjoni tähelepanu tõsiasjale,
et isegi, kui kõnealust hankelepingut ei oleks erakorraliselt lõpetatud, on RHS § 95 lg 4 p 8
koosseis pelgalt seetõttu juba täidetud, et hankija rakendas lepingu olulise tingimuse olulise
rikkumise eest ka leppetrahvi, mille osas oleme pikema argumentatsiooni juba eelnevas
seisukohas esitanud.
Kokkuvõtvalt on hankija kaalutlusõiguse teostamise tulemusel veendunud, et vaidlustaja poolne
rikkumine hankijaga sõlmitud lepingu puhul vastab RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisule, mistõttu on
hankija otsus vaidlustaja hankest kõrvaldamsie osas põhjendatud ja õiguspärane.
15. Hankija leiab, et tähelepanuta tuleks jätta mh vaidlustaja täiendavate seisukohtade punktis
25. toodud põhjendused sellest, miks vaidlustajat tuleb pidada eeltoodust hoolimata
usaldusväärseks teenuseosutajaks. Asjaolu, et vaidlustaja on varasemalt sõlminud ja täitnud
hulganisti hankelepinguid, millest paljud neist on saanud ka nõuetekohaselt täidetud, ei oma
käesoleva vaidlustuse kontekstis tähendust. Siinkohal märgime, et mainitud hankelepingute
hulka kuuluvad kõik võimalikud vaidlustaja poolt osutatavad teenused, sh ehituse
omanikujärelevalve, projektijuhtimine, üleüldine konsultatsiooniteenus jne, mille osas puudub
seos vaidlusaluse hankelepinguga. Seega vaidlustaja poolt viidatud hankelepingute
nõuetekohane täitmine ei tähenda automaatselt seda, et need hankelepingute rikkumised,
mis on praktikas aset leidnud, omaksid kuidagi väiksemat kaalu või oleksid vähem olulised
6
TlnRnKm 10.01.2025, 3-25-33, p 15.
7
Eko C-41/18, p 30.
vaidlustaja kõrvaldamise kontekstis.
III MENETLUSKULUD
16. Kuigi hankija taotleb kõigi menetluskulude vaidlustaja kanda jätmist, soovib hankija pöörata
vaidlustuskomisjoni tähelepanu sellele, et vaidlustaja on esitanud täpselt samasuguse
menetluskulude nimekirja nii käesolevas vaidlustuses kui ka vaidlustuses nr 41-26/304212, mis
puudutab väikehanget ,,Turu tn, Mardi tn ja Võlvi tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamine
ja sademevee torustiku projekteerimine“ (viitenumber 304212), millega seonduvalt
vaidlustuskomisjon langetab otsuse hiljemalt 27.03.2026.
17. Kuivõrd vaidlustatud väikehangetes tehtud otsused nagu ka mõlema hanke vaidlustused on
samasisulised, on hankija hinnangul eksitav info, mille kohaselt on vaidlustaja esindaja osutanud
vaidlustajale mõlemas vaidlustuses õigusabi 13h ja 50min ulatuses. Eluliselt ei ole usutav, et
vaidlustaja esindaja on mõlemas vaidlustuses pidanud kulutama täpselt samadele tegevustele
sama palju aega, kuivõrd tegelikkuses on nii vaidlustus kui ka vaidlustaja täiendavad seisukohad
sisult identsed.
18. Näiteks tuleneb vaidlustaja täiendavate seisukohtade lisas 2 olevast ajaaruandest mõlemas
vaidlustuses, et vaidlustaja täiendavatele seisukohtade viseerimisele kulus koos hankija vastuse
analüüsiga 6h. Arvestades seda, et nii hankija vastus kui ka vaidlustaja täiendavad seisukohad
olid mõlemas vaidlustuses täpselt sama sisuga, ei saa olla selline ajakulu mõlemas vaidlustuses
põhjendatud. Seda enam, et vaidlustused kulgevad paralleelselt samas ajagraafikus. Täpselt
sama loogika kehtib ka vaidlustuse enda koostamise ning igasuguste ettevalmistavate tegevuste
kontekstis, mille ajakulu on vaidlustaja esindaja esitlenud topelt.
19. Eeltoodust tulenevalt leiab hankija, et kui vaidlustuskomisjon jõuab olenemata hankija
taotlusest otsusele, et nimetatud vaidlustustes peaksid jääma menetluskulud hankija
kanda, ei ole põhjendatud mõlemas vaidlustuses menetluskulude väljamõistmine ühelgi
juhul täpselt samas mahus. Selgitame, et kui ühes vaidlustuses on õigusabi ajakuluks 13h ja
50min, siis teises vaidlustuses on maksimaalselt eluliselt usutav täiendav ajakulu 1h ulatuses,
mis hõlmab vaidlustaja poolt juba varem genereeritud dokumentide formaalset ümber
vormistamist ehk dokumentides nt hankija otsuste numbrite ja kuupäevade ning hanke nime ja
viitenumbri muutmist ning nende hilisemat vaidlustuskomisjonile esitamist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Laura Vahtramäe
AS Tallinna Vesi jurist