dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 17. märts 2026
Seotud ettevõtted
Aktsiaselts Elme Messer Gaas (adressaat)
Viit
12.2-10/26-53/78-1
Registreeritud
17. märts 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Aktsiaselts Elme Messer Gaas
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-53
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Riigiloiv_hanke viitenumber 305505.pdf293 KB
  • 📎Vaidlustus_Ravigaaside ost ja seadmete rent_305505 – Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale 17.03.2026.asice426 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Vaidlustaja Aktsiaselts Elme Messer Gaas registrikood: 10488333 aadress: Kopli tn 103, 11712 Tallinn e-post: [email protected] Esindaja: Reio Kallas, 37905260275 Hankija: Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla registrikood: 90003433 Tervise tn 1, 31025 Kohtla-Järve e-post: [email protected] Kolmas isik: AS Linde Gas registrikood: 10098649 Valukoja 8, 11415 Tallinn e-post: [email protected] Riigihange: Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla riigihange „Ravigaaside ost ja seadmete rent“ viitenumber 305505 hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus 17.03.2026 VAIDLUSTUS pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale 1. VAIDLUSTATAV OTSUS 1.1. Käesoleva vaidega vaidlustab Aktsiaselts Elme Messer Gaas hankija otsuse 09.03.2026, millega tunnistati riigihankes „Ravigaaside ost ja seadmete rent“ (viitenumber 305505) edukaks pakkujaks AS Linde Gas. 1.2. Vaide esitaja leiab, et hankemenetluses esines olulisi rikkumisi, mis mõjutasid pakkumuste koostamist ning rikkusid riigihangete seaduse põhimõtteid. 1.3. Hankemenetluses on rikutud vähemalt järgmisi riigihangete seaduse sätteid: ● RHS § 3 lg 1 – läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõte ● RHS § 46 lg 1 – hankija kohustus anda selgitusi 2. ASJAOLUD 2.1. Hankija avaldas riigihanke „Ravigaaside ost ja seadmete rent“ riigihangete registris 02.02.2026. 2.2. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 17.02.2026 kell 12:00. 2.3. Hinnapakkumus tuli esitada hinnavormi alusel 36 kuu perioodi kohta. 2.4. Hanke alusdokumentides on märgitud, et hankelepingu kestus on 36 kuud. 2.5. Samas hankelepingu projektis (HAD Lisa 2) punktis 7.1 on lepingu kestuseks märgitud 60 kuud. 2.6. Tegemist on olulise vastuoluga hankedokumentides. 2.7. Vaide esitaja esitas 11.02.2026 riigihangete registri kaudu hankijale küsimuse, milles juhiti tähelepanu nimetatud vastuolule. 2.8. Hankija ei vastanud küsimusele enne pakkumuste esitamise tähtaega ega parandanud hankedokumente. 3. VAIDLUSTUSE ESE 3.1 Käesoleva vaidlustusega vaidlustab vaidlustaja järgmised hankija otsused ja toimingud: 3.1.1 pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse; 3.1.2 hankemenetluse käigus toimunud hankija tegevuse, mis seisnes hankedokumentides sisalduva olulise vastuolu kõrvaldamata jätmises; 3.1.3 hankija tegevuse, mis seisnes hankedokumentide kohta esitatud küsimusele vastamata jätmises seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 3.2 Käesolev vaidlustus esitatakse RHS § 185 lg 1 alusel. 4. HANKIJA EI VASTANUD ETTEVÕTJA KÜSIMUSELE 4.1. Vaide esitaja esitas 11.02.2026 riigihangete registri kaudu hankijale järgmise küsimuse: „HAD Lisa 2 (hankelepingu vorm) punktis 7.1 on lepingu kehtivusajaks märgitud 60 kuud. Palun parandada.“ 4.2. Küsimus puudutas hankelepingu olulist tingimust. 4.3. Hankija ei vastanud küsimusele enne pakkumuste esitamise tähtaega. 4.4. RHS § 46 lg 1 kohaselt peab hankija tegema hankedokumentidega seotud selgitused ettevõtjatele kättesaadavaks kolme tööpäeva jooksul pärast selgitustaotluse saamist. 4.5. Lepingu kestus on riigihankes oluline tingimus, mis mõjutab otseselt pakkumuse maksumust. 4.6. Hankija tegevusetus rikkus RHS § 3 lg 1 sätestatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. 5. HANKEDOKUMENTIDE OLULINE VASTUOLU 5.1. Hanke alusdokumentides on märgitud, et hankelepingu kestus on 36 kuud. 5.2. Samas hankelepingu projektis (HAD Lisa 2) punktis 7.1 on lepingu kestuseks märgitud 60 kuud. 5.3. Lepingu kestus on riigihankes oluline tingimus. 5.4. Lepingu kestus mõjutab otseselt pakkumuse maksumust. 5.5. Kui hankedokumentides esineb vastuolu lepingu kestuse osas, ei ole pakkujatel võimalik pakkumusi koostada võrreldaval alusel. 5.6. Hankedokumentide vastuolu rikub RHS § 3 lg 1 sätestatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. 6. RIKKUMISE MÕJU PAKKUMUSTE VÕRRELDAVUSELE 6.1 Hankelepingu kestuse vastuolu hankedokumentides 6.1.1 Käesolevas hankes on hankedokumentides märgitud, et hinnapakkumus tuleb esitada 36 kuu perioodi kohta. 6.1.2 Samas hankelepingu projektis (HAD Lisa 2 – Hankelepingu vorm) on lepingu kestuseks märgitud 60 kuud. 6.1.3 Seega sisaldavad hankedokumendid lepingu kestuse osas olulist vastuolu, mis puudutab hankelepingu põhitingimust. 6.2 Lepingu kestuse mõju pakkumuse hinnale 6.2.1 Lepingu kestus on käesoleva hanke puhul oluline majanduslik parameeter, mis mõjutab otseselt pakkumuse kogumaksumust. 6.2.2 Eelkõige mõjutab lepingu kestus järgmisi kulukomponente: a) ravigaasi seadmete rendikulu; b) seadmete amortisatsiooni; c) paigaldus- ja hoolduskulusid; d) logistika- ja tarnekulusid; e) investeeringute tasuvusperioodi. 6.2.3 Kui hankelepingu kestus on 36 kuud, peab pakkuja arvestama investeeringu tasuvusega kolme aasta jooksul. 6.2.4 Kui hankelepingu kestus on 60 kuud, jagunevad samad investeeringud viie aasta peale, mis võimaldab pakkuda oluliselt madalamat ühikuhinda. 6.2.5 Seetõttu mõjutab lepingu kestus otseselt pakkuja hinnastrateegiat ning pakkumuse kogumaksumust. 6.3 Pakkumuste võrreldavuse probleem 6.3.1 Kui hankedokumentides esineb vastuolu lepingu kestuse osas, ei ole pakkujatel võimalik üheselt mõista hankelepingu tegelikku kestust. 6.3.2 Sellises olukorras võivad pakkujad koostada pakkumuse erinevatel majanduslikel eeldustel. 6.3.3 Näiteks võib üks pakkuja lähtuda 36-kuulisest lepingu kestusest, samas kui teine pakkuja võib arvestada 60-kuulise lepingu kestusega. 6.3.4 Sellisel juhul ei ole pakkumused enam objektiivselt võrreldavad. 6.4 Mõju konkurentsile 6.4.1 Riigihanke eesmärk on tagada aus konkurents ning võrreldavate pakkumuste esitamine. 6.4.2 Kui hankedokumentides esineb oluline vastuolu lepingu kestuse osas, ei ole tagatud, et kõik pakkujad koostavad pakkumuse samadel alustel. 6.4.3 Selline olukord võib mõjutada nii pakkumuste hinnataset kui ka pakkumuste järjestust hindamisel. 6.4.4 Seetõttu on tegemist rikkumisega, mis võib mõjutada hankemenetluse tulemust. 6.5 Euroopa Kohtu praktika 6.5.1 Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad hankemenetluse tingimused olema sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt, et kõik pakkujad saaksid neist ühtemoodi aru. 6.5.2 Näiteks kohtuasjas C-19/00 SIAC Construction Ltd märkis Euroopa Kohus, et: hankemenetluse tingimused peavad olema sõnastatud selgelt ja üheselt mõistetavalt, et kõik mõistlikult informeeritud ja tavapärase hoolsusega pakkujad saaksid neid samamoodi tõlgendada. 6.5.3 Kui hankedokumentides esineb vastuolu lepingu kestuse osas, ei ole see nõue täidetud. 6.6 Kokkuvõte 6.6.1 Hankelepingu kestuse vastuolu (36 kuud vs 60 kuud) on oluline hanketingimus, mis mõjutab otseselt pakkumuse maksumust. 6.6.2 Selline vastuolu takistab pakkujatel koostada pakkumust samadel alustel. 6.6.3 Seetõttu ei ole võimalik tagada pakkumuste objektiivset võrreldavust. 6.6.4 See on vastuolus RHS § 3 lg 1 sätestatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. 6.6.5 Kui hankedokumentides esineb hankelepingu kestuse osas oluline vastuolu ning hankija ei ole seda enne pakkumuste esitamise tähtaega kõrvaldanud ega selgitanud, ei ole võimalik tagada, et kõik pakkujad koostasid pakkumuse samadel alustel. Sellises olukorras ei ole pakkumused objektiivselt võrreldavad ning hankemenetluse tulemus ei pruugi kajastada tegelikku majanduslikult soodsaimat pakkumust. 7. KOHTUPRAKTIKA 7.1 Euroopa Kohtu praktika Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt riigihanke tingimused peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. Näiteks kohtuasjas: 7.1.1. C-19/00 SIAC Construction Ltd v County Council of the County of Mayo (18.10.2001) leidis Euroopa Kohus, et: „all the conditions and detailed rules of the procurement procedure must be drawn up in a clear, precise and unequivocal manner“. Sama põhimõtet kinnitas Euroopa Kohus ka kohtuasjas: 7.1.2. C-448/01 EVN AG ja Wienstrom GmbH (04.12.2003) kus kohus leidis, et hanketingimused peavad olema sõnastatud nii, et kõik pakkujad saaksid neist ühtemoodi aru. 7.1.3 Euroopa Kohus on sama põhimõtet kinnitanud ka kohtuasjas C-496/99 P – Commission v CAS Succhi di Frutta SpA (29.04.2004). Selles otsuses rõhutas Euroopa Kohus, et kõik hankemenetluse tingimused peavad olema esitatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt, et kõik mõistlikult informeeritud ja tavapärase hoolsusega pakkujad saaksid neist samamoodi aru ning et hankijal oleks võimalik pakkumusi objektiivselt võrrelda. Euroopa Kohus märkis nimetatud otsuses muu hulgas järgmist: „the principles of equal treatment and transparency require that all the conditions and detailed rules of the award procedure be drawn up in a clear, precise and unequivocal manner”. 7.1.4 Sama põhimõtet on Euroopa Kohus kinnitanud ka kohtuasjas C-278/14 – SC Enterprise Focused Solutions SRL v Spitalul Judeţean de Urgenţă Alba Iulia (02.06.2016). Euroopa Kohus leidis selles otsuses, et riigihanke tingimused peavad olema sõnastatud selliselt, et kõik potentsiaalsed pakkujad saaksid aru hankelepingu sisust ja ulatusest ning koostada oma pakkumuse samadel alustel. Euroopa Kohus rõhutas, et hankedokumentides esinev ebaselgus või vastuolu võib rikkuda läbipaistvuse põhimõtet ning mõjutada pakkujate võimalust koostada võrreldavaid pakkumusi. 7.2 Riigikohtu praktika Riigikohus on samuti rõhutanud hankedokumentide selguse tähtsust. Näiteks otsuses: Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-66-10 märkis kohus, et riigihanke tingimused peavad olema piisavalt selged, et võimaldada pakkujatel esitada võrreldavaid pakkumusi. 8. ÕIGUSLIK ALUS 8.1 Riigihanke üldpõhimõtted 8.1.1 Vastavalt RHS § 3 lg 1 peab hankija riigihanke korraldamisel järgima järgmisi põhimõtteid: a) pakkujate võrdne kohtlemine b) läbipaistvus c) proportsionaalsus d) konkurentsi tagamine. 8.1.2 RHS § 3 lg 1 kohaselt peab hankija tagama, et kõik pakkujad saaksid pakkumuse esitada samadel alustel. 8.1.3 Kui hankedokumentides esineb vastuolu, mis võib mõjutada pakkumuse koostamist või hinda, võib see rikkuda RHS § 3 lg 1 sätestatud põhimõtteid. 8.2 Hankedokumentide selgus 8.2.1 RHS §3 lg1 sätestatud läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetest tuleneb, et hankedokumendid peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. 8.2.2 Kui hankedokumentides esineb vastuolu hankelepingu kestuse osas, ei ole hankelepingu ese piisavalt selgelt määratletud. 8.2.3 RHS § 2 lg 2 kohaselt peab hankija määratlema hankelepingu eseme selgelt ja üheselt mõistetavalt, et kõik pakkujad saaksid pakkumuse koostada samadel alustel. Kui hankelepingu kestus ei ole hankedokumentides üheselt määratletud, ei ole pakkujatel võimalik hinnata lepingu kogumahtu ega esitada võrreldavaid pakkumusi. 8.3 Selgituste andmise kohustus 8.3.1 Vastavalt RHS §46 lg1 on ettevõtjal õigus esitada hankijale küsimusi hankedokumentide kohta. 8.3.2 RHS §46 lg1 kohaselt peab hankija tegema hankedokumentidega seotud selgitused kättesaadavaks kolme tööpäeva jooksul pärast selgitustaotluse saamist. 8.3.3 Käesolevas hankes ei vastanud hankija esitatud küsimusele enne pakkumuste esitamise tähtaega. 8.4 Õigus esitada vaidlustus 8.4.1 Vastavalt RHS § 185 lg 1 võib pakkuja esitada vaidlustuse hankija otsuse või toimingu peale, mis võib rikkuda tema õigusi või kahjustada tema huve. 8.4.2 RHS § 185 lg 1 punktide kohaselt võib vaidlustada muu hulgas järgmisi hankija otsuseid: a) riigihanke alusdokumendid; b) pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus; c) pakkumuse edukaks tunnistamise otsus; d) muu hankija otsus või toiming, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huve. 8.4.3 Käesolevas asjas vaidlustatakse pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hankija tegevus hankemenetluse läbiviimisel. 8.5 Vaidlustuse esitamise tähtaeg 8.5.1 Käesolev vaidlustus esitatakse RHS-s sätestatud tähtaja jooksul. 8.6 Riigilõiv 8.6.1 Vastavalt RHS § 186 tasutakse vaidlustuse esitamisel riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud korras. 8.6.2 Vastavalt RLS § 258 on riigilõiv: 2560 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Hanke eeldatav maksumus on 270 000 EUR, mis ülettab rahvusvahelist piirmäära. 9. TAOTLUS Eeltoodust tulenevalt palub Aktsiaselts Elme Messer Gaas: 9.1 peatada hankelepingu sõlmimine riigihankes „Ravigaaside ost ja seadmete rent“ (viitenumber 305505) kuni käesoleva vaidlustuse lahendamiseni; 9.2 tühistada Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla otsus tunnistada edukaks pakkujaks AS Linde Gas; 9.3 mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv. Lugupidamisega, Reio Kallas, volituse alusel LISAD 1. Koopia küsimusest, mis esitati riigihangete registri kaudu 11.02.2026. 2. Väljavõte hankelepingu projektist (HAD Lisa 2 punkt 7.1). 3. Hinnapakkumuse vorm. 4. Volikiri 5. Riigilõivu maksekorraldus. Vorm 2 – Volikiri HANKIJA: Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla Tervise 1 Kohtla-Järve 31025 Registrikood 90003433 Hankemenetluse nimetus: „Ravigaaside ost ja seadmete rent“ Käesolevaga pakkuja ärinimega AS Elme Messer Gaas, registrikood 10488333, aadress Kopli 103, Tallinn 11712, e-posti aadress [email protected], telefoni number 6102001, keda esindab seaduslik esindaja juhatuse liige (ees- ja perenimi) Igor Berman, (isikukood) 36601010448 ja juhatuse liige (ees- ja perenimi) Andrus Laur, (isikukood) 36804230342 volitab pakkuja nimel ja huvides füüsilist isikut (ees- ja perenimi) Reio Kallas, (isikukood) 37905260275, tegema eelnimetatud hankemenetluses kõiki hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise, kujundamise ja täitmisega seotud toiminguid, sealhulgas esitama või tagasi võtma pakkumust, sõlmima ja kujundama hankelepingut, esitama tagatisi, vajadusel esitama vaidlustusi ja nõudeid või neist loobuma. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: 30.06.2026 Kuupäev: 09.02.2026 /allkirjastatud digitaalselt/ Maksekorraldus Number __________________ S-32542 Makse kuupäev _______________________ 17.03.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood AS ELME MESSER GAAS 10488333 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN EE022200221011379473 Maksja pank Swedbank AS Saaja nimi, ID ja aadress RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN EE932200221023778606 Saaja pank Swedbank AS Makse summa ja valuuta EUR 2 560.00 Makse selgitus SA Ida-Viru Keskhaigla riigihange "Ravigaaside ost ja seadmete rent" viitenumber 305505 Viitenumber 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp 0.00 Maksekorralduse lisainfo Makse unikaalne tunnus S-027556 Tegeliku maksja nimi, ID ja aadress Tegeliku saaja nimi, ID ja aadress Kinnitus • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. Allkirjad Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri 2026031700538318 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel