Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus

Justiits- ja Digiministeerium Meie 17.03.2026 nr 1.1-10.1/1244-1 Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus Edastame kooskõlastamiseks maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS). Palume eelnõu kooskõlastada kolme tööpäeva jooksul arvates selle kättesaadavaks tegemisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. MKS_RahaPTS_EN 2. MKS_RahaPTS_SK 3. MKS_RahaPTS_seletuskiri_lisa1 4. MKS_RahaPTS_seletuskiri_lisa2 Artur Lundalin 5885 1321 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 11.03.2026 Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus § 1. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 461 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu „korralduse andmise õiguslik“ tekstiosaga „ja käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud faktiline alus“; 2) paragrahvi 61 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet, sealhulgas krediidiasutustelt pangasaladust sisaldavat teavet, et kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavad asjaolud.“; 3) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Täitmisregistri infovahetuskanali kaudu on Maksu- ja Tolliametil õigus esitada korraldusi järgmiste andmete nõudmiseks: 1) konto olemasolu; 2) konto saldo; 3) konto väljavõte; 4) kontot kasutama volitatud isikud; 5) konto omaniku tegelik kasusaaja; 6) hoiulaeka olemasolu.“. § 2. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 51 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo poolt käesoleva seaduse“ tekstiosaga „§ 54 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud ülesannete täitmise korral tehtud päringutest ning“; 2) paragrahvi 58 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid sisaldavat teavet on Rahapesu Andmebürool õigus saada käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1 ja 8–10 sätestatud ülesannete täitmiseks.“; 3) paragrahvi 58 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Rahapesu Andmebürool on õigus saada käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud ülesannete täitmiseks täitemenetluse seadustiku §-s 63 nimetatud täitmisregistri infovahetuskanali kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid.“; 4) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Rahapesu Andmebüroo teavitab isikut, kelle kohta tehti käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel täitmisregistri kaudu päring viie aasta möödudes tehtud toimingust pärast käesoleva seaduse § 601 lõikes 2 sätestatud aluste äralangemist.“; 1 5) paragrahvi 58 lõike 2 teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid sisaldavat teavet on ettekirjutuse adressaat kohustatud andma käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1 ja 8–10 sätestatud ülesannete täitmiseks.“; 6) paragrahvi 81 lõikes 1 asendatakse sõnad „täitmisregistri kaudu on kättesaadavad vähemalt“ sõnadega „täitmisregistri infovahetuskanali kaudu on kättesaadavad“; 7) paragrahvi 81 lõiget 14 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) saldo; 5) konto väljavõte.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2026 Algatab Vabariigi Valitsus 2026 (allkirjastatud digitaalselt) 2  Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri lisa 1 Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel 12.09.2025–22.09.2025 kooskõlastamisel esitatud kooskõlastused ning arvamused (eelnõu § 1 punktid 2 ja 3) Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise põhjendus 1 Õiguskantsler „Andmetele juurdepääsu ulatus ja järelevalve ning rahvusvaheline praktika SELGITAME Rahandusministeerium rõhutab, et eelnõuga lahendatakse probleeme seonduvalt MTA õigusega 1. Pangasaladusele riigi juurdepääsu võimaldamist lubades tuleb silmas pidada, et näiteks küsida krediidiasutustelt (edaspidi: pankadelt) pangasaladust, ning seda ennekõike täitmisregistri pangakonto väljavõte, mis sisaldab kõigi tehingute teavet, annab inimese tegevuse, harjumuste, kaudu. Eelnõu ei reguleeri MTA õigust küsida pangakonto infot per se, sest see küsimus ei ole veendumuste, eelistuste ja kasvõi viibimiskoha ning suhtlusringkonna kohta sedavõrd palju kunagi olnud vaidluse all. Õigus saada pangakonto infot (nt saldot ja väljavõtet) ning õigus saada infot, et selle kaudu on võimalik inimest nii profileerida kui teatud mõttes ka jälitada. Sellest pangasaladust ei ole üksteise sünonüümid, ehk neid ei tohiks käsitleda läbisegi nagu tähendaksid lähtudes saab konto väljavõtet pidada sarnaseks sideandmete päringuga või mõnel juhul isegi need ühte ja sama asja. jälitustoimingutega. Sideandmete päringu ja jälitustoimingute tegemine on kriminaalmenetluses võimalik üksnes teatud n-ö kataloogi kantud kuritegude puhul ja kohtu Selgitame, et MTA-l on õigus ning üldreeglina ka juriidiline kohustus nõuda maksuasja (või teatud juhtudel prokuratuuri) eelneval loal. Kusjuures sideandmete päringu puhul on lahendamiseks vajalikku teavet (sh pangakonto infot) maksukohustuslaselt endalt. Pangakonto info tegemist üksnes kõne toimumise fakti või positsioneerimise andmetega, mitte juurdepääsuga töötlemisega sellisel kujul riivatakse küll maksukohustuslase informatsioonilist sõnumite sisule. enesemääramisõigust, kuid sellega ei riivata tema pangasaladuse kaitset. Pangasaladus tähendab panga kohustust mitte avaldada klientide kohta käivat teavet kolmandatele isikutele ilma kliendi Seetõttu vajab konto väljavõttele kui kõigi pangatehingute infole juurdepääsu andmine nõusolekuta või muu seadusliku aluseta. See ei tähenda maksukohustuslase õigust või muud haldusmenetluses eriti põhjalikku kaalumist, kas ning millistel juhtudel ja tingimustel saab seda sellesarnast privileegi jätta esitamata enda kohta käivat teavet, mis on maksuasja lahendamiseks üldse võimalikuks pidada. Samuti tuleb sellise regulatsiooni loomisel mõelda, et see oleks vajalik. tasakaalus inimese põhiõiguste kaitsega. Ehk teisisõnu tuleb pangasaladusele juurdepääsu reguleerimisse suhtuda samasuguse hoole ja tähelepanuga menetluse detailide osas nagu Juhul, kui nüüd MTA siiski ühel või teisel põhjusel vajalikku teavet maksukohustuslaselt endalt ei jälitustegevuse reguleerimisel.“ saa – näiteks MTA-l puuduvad andmed tema elu- või asukoha kohta (vt MKS § 61 lõige 2) –, või kui maksukohustuslane keeldub teavet andmast, või temalt teabe nõudmine ei ole muul põhjusel otstarbekas – näiteks ta takistab menetluse läbiviimist (vt MKS § 61 lõige 2; § 511 lõige 7) –, siis võib MTA pöörduda sama teabe saamiseks pankade poole. Alles nüüd tõusetub küsimus riivest pangasaladuse kaitsele, sest üksnes pankadel on juriidiline kohustus hoida pangasaladust. Siinkohal on aga oluline mõista, milles seisneb kõnealuse riive tegelik olemus ja milles mitte. Riive tegelik olemus ei seisne enam pangakonto info töötlemise lubatavuses kui sellises, sest MTA õigust teada, vallata ning muul viisil töödelda pangakonto infot on juba jaatatud enne pankade poole pöördumist – kui MTA-l on õigus nõuda maksuasja lahendamiseks pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt, siis sellest ipso facto järeldub, et MTA-l on õigus seda pangakonto infot ka töödelda. Asuda pankade poole pöördumisel taas otsast peale hindama seda, et kas MTA ikkagi tohib töödelda pangakonto infot kui teabeliiki, tähendaks lubatavuse kontrolli otstarbetut dubleerimist. Riive tegelik olemus taandub seega üksnes küsimusele, et kas ja mis tingimustel on MTA-l õigus seda sama infot hankida alternatiivsel viisil pankadelt, kellel on prima facie juriidiline kohustus 1  hoida seda infot konfidentsiaalsena pangasaladuse egiidi all. See aga ei ole enam küsimus pangakonto kui teabeliigi lubatavuses, vaid panga kui teabeallika lubatavuses, ja MTA õiguses kasutada teabe küsimiseks digiriigile omaseid kanaleid. Just seda teabe hankimise (mitte teabe kasutamise) problemaatikat eelnõu adresseeribki. Pangakonto info kasutamise osas on Rahandusministeerium nõus, et pangakonto infost (nt väljavõttest) võib olla võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi isiku tegevuste, harjumuste, veendumuste, eelistuste jms osas. Teisalt, kuna maksukohustused on olemuslikult ennekõike rahalised kohustused, siis tõhusa ning eesmärgipärase riikliku järelevalve teostamiseks on ligipääs tehingute rahalisele infole vältimatult vajalik. Vastasel juhul satuks ohtu mitte ainult maksumenetluse tõhusus, vaid MTA võimekus üleüldse läbi viia maksumenetlust kui sellist. See on ka põhjus, miks MTA õigust töödelda pangakonto infot per se ei saa olla tõsiseltvõetava kahtluse all Et maksukohustuste täitmise üle järelevalve teostamine eeldab maksuhalduri ligipääsu võrdlemisi delikaatsetele andmetele, ongi suuresti põhjus, miks eksisteerib maksusaladuse instituut – MTA on seadusega kohustatud saladuses hoidma kogu infot, mida ta saab oma ülesannete täitmisel maksukohustuslase kohta teada, sealhulgas äri- ja pangasaladust, ning ka teavet maksukohustuslast puudutavate dokumentide olemasolu kohta. Maksusaladust võib avaldada üksnes maksukohustuslase enda kirjalikul nõusolekul või MKS-st tuleneval õiguslikul alusel, ning selle mõtteks ongi kaitsta maksukohustuslase eraelu, ettevõtlust ning muid sotsiaalseid, majanduslikke ja õiguslikke huve. Maksusaladuse hoidmise kohustuse rikkumine on karistatav nt karistusseadustiku § 157 alusel (isikuandmete ebaseaduslik avaldamine). Maksusaladuse instituut tasakaalustab maksuõiguses tuntud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust (vt MKS § 56 lõige 1), mille kohaselt peab maksukohustuslane teatama MTA-le kõik temale teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Kaasaaitamiskohustusest järeldub, et maksumenetluse läbiviimiseks vajalikud tõendid peab esmajoones andma MTA-le maksukohustuslane ise. Üksnes siis, kui maksukohustuslane keeldub oma kaasaaitamiskohustust täitmast, või kui esineb muu MKS-s sätestatud alus (MKS § 61 lõige 2), võib MTA pöörduda vajaliku teabe saamiseks kolmandate isikute, sh pankade poole. Rahandusministeerium nõustub, et pangasaladust (nt pangakonto infot) võib olla võimalik kasutada andmesubjekti profileerimiseks ning teoorias ka jälitamiseks, kuivõrd pangakonto info kaudu võib olla võimalik tuletada või ennustada näiteks isiku päevakava, igapäevaseid harjumusi ja tegemisi, eelistatud viibimiskohti jne. Küll aga tuleb rõhutada, et isiku jälitamine tähendab ennekõike isiku ja tema tegemiste sihipärast vaatlemist, mitte pelgalt andmete valdamist, mille pinnalt võib olla võimalik tuletada teatud järeldusi või prognoose isiku ning tema tegemiste kohta. MTA ei küsi pangasaladust ega kogu pangakonto infot selleks, et süstemaatiliselt jälgida ning profileerida maksukohustuslasi, vaid need andmed on vajalikud selleks, et teha kindlaks faktid, mis on relevantsed konkreetse maksuasja lahendamiseks. Rõhutame ka seda, et pangasaladuse küsimine iseenesest jälitustegevuse tunnuseid ei oma. Seaduses on selgelt kirjas, missugused tagajärjed võivad saabuda juhul, kui maksukohustuslane 2  oma teabe esitamise kohustust ei täida (MKS § 61). Niisamuti on ka MTA enda veebilehel1 selgitatud, millistel juhtudel pöördub MTA kolmandate isikute poole teabe saamiseks, kus pangad on toodud expressis verbis üheks näiteks, kelle poole MTA võib pöörduda. Maksukohustuslastel on võimalik maksumenetluse käigus tutvuda ka maksutoimikuga, kus on fikseeritud MTA toimingud, sh kolmandate isikute poole pöördumised. Maksukohustuslased on seega nii seaduse kui ka MTA avaliku kommunikatsiooni kaudu informeeritud MTA õigusest nõuda kolmandatelt isikutelt teavet. Jälitusliku iseloomu puudumine teabe nõudmisel välistab vajaduse kohtuliku loa nõudele. Jälitustoimingute puhul on kohtulik luba tüüpiliselt (kuid mitte alati) vajalik põhjusel, et kuna jälitatav ei ole toimingutest teadlik, ei ole tal ka võimalik ennast õiguslikult nende eest kaitsta. MTA tegevus aga pole sellisel viisil maksukohustuslase eest varjatud, ehk kuna nii maksukohustuslasel kui ka kolmandatel isikutel on võimalik vaidlustada kõiki MTA haldusakte ning haldustoiminguid, sh teabekorraldusi, siis on ennetav kohtuliku kontrolli nõue siinkohal selgelt ebavajalik. „2. Juurdepääs konto väljavõttele peab olema erandlik ja piiratud ning riigil tuleb tagada ja SELGITAME seaduses sätestada reeglid selle kohta, kas pangasaladust (sh konto väljavõtet) võib ametkond Seaduses on juba reguleeritud, mis tingimuste ning eelduste täitmisel võib MTA nõuda pangakonto laadida enda andmekogusse, kaua seda seal võib säilitada, kas ja milleks seda teavet võib infot. Niisamuti on kehtivas õiguses olemas piisaval hulgal kontrollimehhanisme MTA tegevuse täiendavalt kasutada (nt siduda teise andmekogu või mõne alamregistriga) ning kas ja millal üle. Pangasaladusega seonduv ebaselgus likvideeritakse käesoleva eelnõuga. Selgitame, et: teavitatakse pangasaladuse küsimisest inimest, kelle pangasaladusele on riik juurde pääsenud. Tuleb ka arvestada, et täitmisregistri kaudu tehtud päringutes suhtleb masin masinaga ning 1) seadus sätestab MTA õiguse nõuda maksukohustuslaselt teavet käimasolevas sisuliselt puudub masina pangapoolses osas inimese järelevalve. See tähendab, et täitmisregistri maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sh pangakonto infot; kaudu pangasaladuse saamise juhtudel on pangasaladus riigi eest sisuliselt kaitseta. 2) seadus sätestab samal eesmärgil MTA õiguse nõuda teavet kolmandatelt isikutelt (sh pankadelt), kuid üksnes juhul, kui katse saada sama teavet maksukohustuslaselt endalt on Seetõttu tuleb seaduses sõnastada hoolikalt ja võimalikult kitsalt need juhtumid, mil nurjunud (MKS § 61 lõige 2), või kui esineb muu põhjus, mis teeb esmase pöördumise pangasaladusele pääseb juurde täitmisregistri kaudu, sest ainsaks kaitsebarjääriks ongi seaduses maksukohustuslase enda poole ebaotstarbekaks, näiteks kui maksukohustuslane takistab sõnastatud juurdepääsu alus. Vastavalt tuleb eelnõu oluliselt täiendada nii MTA kui ka RAB maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist; puudutavas osas. Eelnõu ei näe ette ka mitte ühtegi kontrollimehhanismi pangasaladusele 3) eelnõu sätestab täitmisregistri puhuks ammendava loetelu andmetest, mida MTA võib juurdepääsu üle, ehk siis selle kohta, kas ja kuidas kontrollitakse riigi tegevust pangasaladuse küsida; kasutamisel ning kuidas on isikul võimalik enda õigusi kaitsta. Ainuüksi täitmisregistri kui 4) maksukohustuslasel on maksumenetluse kestel õigus alati teada, millist teavet MTA tema andmekogu kasutamise üle tehtav järelevalve ei ole piisav, sest see ei kata kõiki olukordi, kohta töötleb ning kust allikast ta selle sai – selline teave kajastub reeglina ka milleks andmeid küsitakse või kasutatakse. Samuti peab olema selge, kuidas toimub maksutoimikus (MKS §-d 13–15); pangasaladuse juurdepääsu üle kohtulik kontroll. Eriti oluline on see just RABi puhul, kuna isik 5) mis iganes info (sh pangakonto info), mille MTA saab oma valdusesse, muutub ei pruugi üldse teada saada, et tema pangasaladuseks olevatele andmetele on ligi pääsetud, maksusaladuseks. Maksusaladust võib avaldada üksnes maksukohustuslase enda kirjalikul milletõttu puudub tal ka võimalus oma õigusi kaitsta.“ nõusolekul või muul MKS-s sätestatud juhul. Kui MTA avaldab maksusaladust mõnele teisele riigiasutusele või muule osapoolele vastavalt MKS-s sätestatule, peavad ka nemad edaspidi seda maksusaladust hoidma (vt MKS § 26 lõige 3); 6) kui pangakonto info sisaldab isikuandmeid, siis on selle teabe töötlemiseks vajalik õiguslik alus MKS § 101 näol olemas; 7) MTA tegevust kontrollib MTA enda sisekontrolli osakond, samuti on võimalik rahandusministril allutada MTA teenistuslikule järelevalvele, kui on alust kahtlustada MTA poolset süsteemset seaduse rikkumist. Niisamuti on Riigikontrollil võimalik auditeerida MTA tegevust, ühtlasi saavad nii õiguskantsler kui ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi: AKI) näiteks kaebuse peale uurida MTA tegevuse vastavust seadusele ning hea halduse 1 Vt: Kui olete sattunud maksukontrolli | Maksu- ja Tolliamet (sisenetud: 06.11.2025). 3  tavale. Nii maksukohustuslasel endal kui ka pankadel on võimalik MTA teabekorraldusi ka vaidlustada nii vaide- kui ka kohtumenetluses (MKS § 137 ja § 151). Kuigi see on tõsi, et masin-masin liidese puhul toimub teabekorralduse täitmine automaatselt, siis tuleb siiski arvestada seda, et pankadel ei ole juriidilist kohustust vastata täitmisregistri infovahetuskanali kaudu edastatud MTA teabekorraldustele automatiseeritult. Kui pangad leiavad, et masin-masin liidesest tingitud automatiseeritus ei anna neile piisavalt aega, et kontrollida MTA teabekorraldusi ning kaaluda nende vaidlustamise vajadust, siis võivad nad täitmisregistri infovahetuskanali automatiseeritud kasutamise lõpetada ja menetleda teabekorraldusi käsitsi. „3. Seletuskirjas tehakse üldised viited sellele, et teistes riikides on ametkonnal avar juurdepääs ARVESTATUD pangasaladusele, sh konto terviklikule väljavõttele. Palun seletuskirjas kajastada rahvusvahelist Seletuskirja on täiendatud ülevaatega teiste riikide praktikast. praktikat põhjalikumalt ning jagada täpset teavet selle kohta, millistes riikides, millises ulatuses ning millistel tingimustel on maksumenetluses ja rahapesu tõkestamisel haldusmenetluses riigil Rahandusministeeriumile teadaolevalt on Euroopa riikidest vaid Šveitsis piiratud maksuhalduri juurdepääs pangakonto terviklikule väljavõttele.“ õigust pangainfo kasutamiseks, kuigi Šveits jätkuvalt teostab pangakonto info piiriülest teabevahetust. Meie õigusruumiga lähedasel Saksamaal, aga ka Soomel ja Rootsil, on seadustes antud maksuhaldurile pigem üldine volitus pangakonto info küsimiseks maksukohustuse kindlaksmääramise eesmärgil. Lätis on sätestatud üldvolitus küll maksuhalduri tegevust reguleerivates sätetes, kuid krediidiasutuse seaduses on ettenähtud pankade expressis verbis kohustus muuhulgas edastada ka pangakonto infot, sh pangakonto väljavõtet. „Pangasaladuse kaitse maksumenetluses SELGITAME Rahandusministeerium ei eita, et praktikas võib esineda üksikuid juhtumeid, kus seadust 4. Kui Riigikogu leiab, et maksumenetluses tuleb anda riigile juurdepääs pangakonto adekvaatselt ei järgita. Näiteks ei saa välistada seda, et MTA võib olla mõnes maksumenetluses väljavõttele, siis maksumenetluses täitmisregistri kasutamist puudutavas osas saab eksinud MKS § 61 lõikes 2 sätestatud nõude suhtes, niisamuti ei saa absoluutses mõttes välistada õiguskantsleri 01.07.2025 soovitus seeläbi täidetud (eelnõu § 1 p 2). Seda eeldusel, et ka selliste eksimuste esinemist ka tulevikus – seda põhjusel, et inimfaktor eksimuste edaspidi saab küsida teavet kolmandalt isikult (nt pangalt) üksnes siis, kui maksukohustuslane põhikatalüsaatorina on ja jääb alatiseks organisatoorseks probleemiks mis tahes asutuses. ei ole vastavas osas riigile küsitud teavet andnud ning teave on maksumenetluses otsuse tegemiseks määrava tähendusega. See tähendab, et esmalt küsib riik konto väljavõtet inimese Tuleb aga rõhutada, et sellised eksimused on halduspraktika, mitte õigusliku regulatsiooni käest ja kui ta seda teavet ei saa, alles siis võib teha päringu täitmisregistri kaudu. probleem, ning täpselt sellisteks juhtudeks eksisteerivadki erinevad järelevalve mehhanismid nagu haldusaktide ja toimingute vaidlustamise võimalus, MTA sisekontroll, ministri poolt teostatav Teadaolevalt on praktikas esinenud siiski ka juhtumeid, mil inimene ei keeldu enda konto teenistuslik järelevalve, riigikontrolli auditid jne. väljavõtte andmisest, kuid soovib jagada MTA-ga enda konto väljavõtet vahetul kohtumisel ning enne seda tutvuda tema kohta koostatud toimikuga. Samuti võib inimene soovida konto Praeguse seisuga ei ole Rahandusministeeriumil alust kahelda, et MTA süsteemselt eiraks MKS § väljavõttest eemaldada eraelulist teavet, mis maksukohustusega seotud ei ole. Kohtumisel 61 lõikes 2 sätestatud kohustust pöörduda teabenõudega esmalt maksukohustuslase enda poole. MTA-ga on aga ilmnenud, et ametnikud on tervikliku konto väljavõtte hankinud iseseisvalt Mis iganes intsidendid või juhtumid, kus näiteks esmane pöördumine jäeti õigusvastaselt ära või ootamata ära maksukohuslase käest saadavat teavet. Sellised juhtumid viitavad, et konto kus maksukohustuslase vastust ära ei oodatud, on erandjuhtumid, mis ei peegelda MTA sisemist väljavõtet puudutavad detailid tuleb seaduses ära reguleerida.“ menetluskorda. Teabekorraldus on haldusakt, ehk et realiseerida teabe nõudmine esmalt maksukohustuslaselt endalt, tuleb teabekorraldus temale kättetoimetada. Füüsiliste isikute puhul oodatakse kas selle avamine MTA e-teenuste keskkonnas või edastatakse see neile allkirja vastu tähitud kirjaga; juriidiliste isikute puhul oodatakse samuti ära dokumendi e-teenuste keskkonnas avamine, alternatiivselt toetutakse MKS § 531 lõikes 4 sätestatud kättetoimetamise fiktsioonile; viimase meetmena kasutatakse ka teabekorralduse resolutiivosa avaldamist Ametlikes Teadaannetes. Kui nõutud teave laekub maksukohustuslaselt teabekorralduses märgitud tähtpäevaks, siis MTA kolmandate isikute (sh pankade) poole enam ei pöördu. Erandiks on juhud, kus MTA-l on alust 4  kahelda maksukohustuslase poolt edastatud teabe usaldusväärsuses, ning kus võib seetõttu osutuda vajalikuks pöörduda panga poole selleks, et pangalt saadud andmeid võrrelda maksukohustuslase poolt esitatud andmetega (vt selle kohta ka RKHKo 30. märtsi 2011 lahend nr 3-3-1-98-10). Märgime, et MTA-le peab siiski jääma võimalus erandkorras pöörduda kolmandate isikute (sh pankade) poole ka ilma, et see eeldaks esmast pöördumist maksukohustuslaste poole. See puudutaks näiteks olukordasid, kus maksukohustuslane takistab või muul viisil pahatahtlikult raskendab menetluse läbiviimist (vt MKS § 61 lõige 2; § 511 lõige 7), või kui maksukohustuslane pole üldse kättesaadav (nt puuduvad näiteks andmed elu- või asukoha kohta). Teadmata elu- või asukohaga maksukohustuslase puhul on teabekorralduse kättetoimetamine siiski võimalik juriidiliselt tagada kättetoimetamise fiktsiooniga, kuid mõistagi ei taga see siiski faktilist kättetoimetamist. Seoses õiguskantsleri poolt osundatud näitega, kus maksukohustuslane soovis väljavõttest eemaldada eraelulist teavet enne selle MTA-le edastamist, siis sellist tüüpi andmete eeltöötlemist paraku ei ole võimalik lubada. MTA-le edastav info peab olema terviklik, sest ei maksukohustuslane ega kolmas isik saa ise MTA eest ära otsustada, milline info on maksumenetluse otstarbeks relevantne ja milline mitte. Vastasel juhul sõltuks maksumenetluse perspektiivikus suuresti maksukohustuslase või kolmanda isiku enda heasoovlikkusest, sest MTA-l ei oleks kuidagi võimalik veenduda, et redakteeritud pangakonto infost ei ole midagi olulist ära kustutatud või ära kaetud. Üksnes maksukohustuslase esitatud tõenditele tuginev maksumenetlus oleks vastuolus uurimispõhimõttega, mille kohaselt peab otsustama haldusorgan (antud juhul MTA) ise, millised andmed ning muud tõendid on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude selgeks tegemiseks vajalikud ja millised mitte (MKS § 11). „5. Kui Riigikogu peab vajalikuks MTA-le pangakonto väljavõttele juurdepääsu anda, siis tuleb TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS Riigikogus läbi arutada ka see, kui pika aja kohta konto väljavõte tuleb anda ning kas väljavõte Rahandusministeeriumi hinnangul pidi Riigikogu teadvustama kõnealuseid küsimusi juba siis, kui tuleb esitada terviklikult või üksnes selles osas, mis puudutab maksukohustust.“ MKS vastu võeti. Maksukohustused on olemuslikult rahalised kohustused, mis tulenevad rahalise väärtusega majandustehingutest. Ei tohiks olla kahtlust, et majandustehingute ning nendest tulenevate rahaliste kohustuste usaldusväärseks kontrollimiseks on vaja teatud juhtudel ligipääsu ka pangakonto infole, mis tehinguid peegeldavad. „6. Küsimusi tekitab eelnõu § 1 punktis 1 ette nähtud võimalus küsida pangasaladust üldiselt. MITTEARVESTATUD Pangasaladus üldmõistena on väga lai ning hõlmab endast kogu kliendi ja panga suhtlust ning MTA peab ise kooskõlas uurimispõhimõttega otsustama, millised tõendid on vajalikud konkreetses mistahes teavet, mis pangal kliendi kohta on olemas. Võib kahelda, kas maksumenetluses on maksuasjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, ehk MTA ei ole seotud ainult vaja riigil juurdepääsu kõigile andmetele, mis kliendisuhte käigus on pangas olemas (nt kogu menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (MKS § 11 lõige 2). panga ja kliendi kirjavahetus, mis võib hõlmata delikaatseid eraelu puudutavaid andmeid; kliendi tervist puudutavad andmed, mis on saadud kindlustuslepingu sõlmimisel jms). Need Pangasaladust sisaldav teave on siinkohal pelgalt üks tõend teiste seas, mille puhul peab MTA andmed saab riik vajadusel välja küsida kriminaalmenetluses. Haldusmenetluses ei pea riigil samuti hindama, millist pangasaladust maksumenetluse otstarbeks parasjagu vaja on, olgu see olema samasuguseid õiguseid teabe saamiseks. Kui maksumenetluses vajab riik teavet, mis saldo, väljavõte, omaniku andmed jne. Seda vajadust ei saa aga seaduse tasandil üksikasjalikult ära väljub eelnõu § 1 punktis 2 esitatud loetelust, siis tuleb seadusesse kirja panna, mida täpselt defineerida, sest seadusandjal ei ole võimalik ette näha kõikvõimalikke faabulaid, mis peab pank MTA-le maksumenetluses esitama (nt automaadist raha välja võtva inimese foto). maksuvaidluste kontekstis võivad tekkida. Mis tahes püüdlus seda teha tekitab riski sellise Pangasaladus üldmõistena on selle kohustuse kirjeldamiseks liialt üldine mõiste ning toob maksuvaidluse esinemiseks, kus MTA-l ei pruugi olla võimalik kindlaks teha kõiki maksustamise kaasa olulise põhiõiguse piirangu. Seejuures tuleb arvestada, et kuriteo asjaolude ilmnemisel 5  tuleb kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtet arvestades alustada kriminaalmenetlust ja seisukohalt olulisi küsimusi, sest vajalik andmeliik või periood või andmeallikas on jäänud sellisel juhul on võimalik kasutada kriminaalmenetluses ette nähtud tõendite kogumise seaduses expressis verbis lubatava tõendina sätestamata. võimalusi ja viise.“ Lühidalt öeldes, iga maksumenetlus on erinev, mistõttu eeldab erinevates maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemine ka erinevaid tõendeid, sealhulgas erinevat pangasaladusega hõlmatud teavet. Seetõttu on pangasaladus teabekategooriana jäetud abstraktseks. Normide abstraktsus ei tähenda aga seda, et MTA võib nõuda mis iganes teavet mis iganes maksumenetluse kontekstis – uurimispõhimõte ei ole absoluutne ning see on piiratud ennekõike diskretsiooniga. Kui MTA kogub teadlikult teavet ja muid tõendeid, mis ei ole maksumenetluse jaoks relevantsed, siis on see käsitletav diskretsiooniveana, mida on võimalik vaidlustada nii vaide- kui ka kohtumenetluses. Tuleb aga rõhutada, et tihtipeale ilmneb tõendite relevantsus maksumenetlusele alles pärast seda, kui MTA on saanud need oma valdusesse ja jõudnud neid vaadelda, analüüsida ning nendest vastavad järeldused teha. Nii näiteks ei ole MTA-l ette teada, kas pangakonto väljavõttest nähtuv kogu informatsioon on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või mitte. On mõistlikult eeldatav, et kõik väljavõttel nähtuvad tehingud ei oma puutumust maksumenetlusega, ent võivad siiski kätkeda endas delikaatset informatsiooni – sellisteks juhtudeks aga eksisteeribki maksusaladuse instituut. Alternatiiv, kus maksukohustuslane või mõni muu osapool (nt pank) asuks ise filtreerima pangakontode väljavõtteid enne nende edastamist MTA-le, ei ole mõeldav – seda põhjusel, et MTA-l ei oleks kuidagi võimalik hinnata, kas väljavõtetest on eemaldatud reaalselt kõrvaline info või maksumenetluse jaoks oluline info. Uurimispõhimõtte realiseerimiseks peab MTA-l seega olema ligipääs terviklikule infole, mis ei ole maksukohustuslase või muu osapoole poolt kuidagi redakteeritud. 2 Justiits- ja „1. Eelnõu §-dega 1 ja 2 soovitakse täpsustada seaduses Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ARVESTATUD OSALISELT Digiministeerium ja Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) õigust saada pangasaladust sisaldavaid andmeid, sh Selgitame, et teabe nõudmine maksumenetluse otstarbeks toimub kahel tasandil: konto väljavõtet, ning seda ka isiku teadmata. Seletuskirjas viidatud õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808 (edaspidi õiguskantsleri kiri) tulenevalt kui 1) esimesel tasandil on MTA-l üldreeglina kohustus pöörduda teabe saamiseks kõigepealt pangakontode väljavõtetele juurdepääsu laiendatakse seaduses, peab sellega kaasnema põhjalik maksukohustuslase enda poole, st MTA küsib maksukohustuslaselt endalt näiteks tema pangakonto proportsionaalsuse analüüs (õiguskantsleri kirja kokkuvõtte p 3). Õiguskantsler enda kirjas väljavõtet; rõhutanud, et: „Arvestades seda, kui tundlikuks teabeks võib pangakonto väljavõtet pidada, 2) teine tasand aktualiseerub juhul, kui maksukohustuslane seda teavet ei anna, ta pole kättesaadav, oleks võinud sellist laadi teabele juurdepääsu loomisele eelneda ühiskonnas arutelu ning andmed on esitatud viisil, mis tekitavad kahtluse andmete moonutamise kohta (st pole esitatud parlamentaarne debatt. Samuti on mõistlik eeldada, et säärase teabevahetuse võimaluse MTA nõutud formaadis) või kui esmane pöördumine pole muul põhjusel otstarbekas, näiteks loomisele pööratakse tähelepanu eelnõu seletuskirjas ning analüüsitakse seejuures ka normi maksukohustuslane takistab maksumenetluse läbiviimist. Sellisel juhul võib MTA pöörduda sama kooskõla põhiseadusega, sealhulgas normi proportsionaalsust“ (õiguskantsleri kirja p 24). teabe saamiseks kolmanda isiku (sh panga) poole. Õiguskantsler on selgitanud, et pangasaladuse hoidmise kohustuse piirang, ehk siis juhtumid, mil pangasaladust avaldatakse, tähendab inimese jaoks tugevat privaatsusõiguse piirangut Eesti Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole vaidluse kese kunagi olnud teabe nõudmise esimesel Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-de 13, 14, 19 ja 26 mõttes ja juriidiliste isikute puhul tasandil, st õiguskantsler ei seadnud kahtluse alla seda, kas MTA tohib küsida pangakonto infot per ettevõtlusvabaduse piirangut PS § 31 mõttes (õiguskantsleri kirja p 5). Seoses eelnõu § 2 p-ga se maksukohustuslaselt endalt. Vaidluse kese on peaasjalikult olnud küsimusel, et kas MTA võib 1 seonduvalt on õiguskantsleri kirjas rõhutatud, et pangasaladuse hoidmise kohustuse piiramine pangakonto info küsimisel minna mööda maksukohustuslasest ja saada seda hoopis kolmandalt 6  isiku teadmata, ehk pangasaladuse avaldamine, on olemuselt sarnane jälitustegevusega ehk isikult – pangalt –, kes seda sama infot valdab ja kaitseb pangasaladuse egiidi all, kasutades selleks varjatult isikuandmete kogumisega. Õiguskantsler on rõhutanud pangasaladusega seonduvalt täitmisregistri infovahetuskanalit. üldiselt, et: „Niivõrd tõsise põhiõiguste piirangu puhul peab olema selge, kes ja mis eesmärgil põhiõigust piirab ja analüüsi käigus tuleb näidata, et saavutatav eesmärk on sedavõrd oluline, Selgitame, et kui MTA-l on legitiimne õigus küsida pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt, et kaalub piirangute intensiivsuse üles“ (õiguskantsleri kirja kokkuvõtte p 2 viimane lõik). siis sellega on juba jaatatud pangakonto info töötlemise kui informatsioonilise enesemääramisõiguse riive proportsionaalsust – sõltumata sellest, kas see õigus tugineb eraelu Seletuskirjas on analüüsitud üksnes kolmandate isikute riivet (PS § 11, 19, 31 mõttes) seoses puutumatusele (füüsiliste isikute puhul) või ettevõtlusvabadusele (füüsilisest isikust ettevõtjate kohustusega aidata riigil teha maksuõiguslikku järelevalvet. Eelnõu seletuskirjas puudub ning juriidiliste isikute puhul). eelnõus kavandatud punktide alusel teiste õiguskantsleri kirjas viidatud põhiõiguste riive proportsionaalsuse analüüs. Teie 12.09.2025 nr 1.1-10.1/4034-1, RAM/25-1000/-1K Meie Seega, kui MTA pöördub kolmanda isiku (panga) poole pangainfo saamiseks, siis sellega enam ei 24.09.2025 nr 8-2/7484 2 Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja täiendada õiguskantsleri 1. kaasne täiendavat põhiõiguste- ja vabaduste riivet maksukohustuslasele endale. Riive on siinkohal juuli 2025. a kirjas viidatud kõigi põhiõiguste riivete proportsionaalsuse analüüsiga. juba toimunud teabenõude esimesel tasandil, kus see seisneb MTA õiguses küsida pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt. Kolmandate isikute kontekstis riivatakse üksnes nende samade Eelnõu seletuskirjas tuleks põhiseaduspärasuse analüüs esitada seletuskirja 3. osas “Eelnõu sisu kolmandate isikute põhiõigusi ja -vabadusi, ennekõike nende eneseteostusvabadust ning ja võrdlev analüüs” eraldi viimase alajaotusena. Kui loetavuse huvides on mõttekam esitada ettevõtlusvabadust. põhiseaduspärasuse põhjalik analüüs konkreetse sätte põhjenduse juures, saab seletuskirja 3. osa viimases alajaotuses esitada viite vastavale argumenteeritud analüüsile ning alajaotuses Pankade puhul seisneb riive selles, et neile pannakse peale mitterahaline kohustus – teabe esitamise esitada üksnes kokkuvõtlik järeldus. Või vastupidi, põhjalik analüüs esitatakse viimases kohustus –, mille täitmine suurendab nende halduskoormust ning seega tegevuskulusid. See on alajaotuses ning vastavat piirangut sisaldavate normide juures on viide eraldi alaosas esitatud põhjus, miks eelnõu seletuskirjas piirduti proportsionaalsuse analüüsimisel kolmandate isikute põhiseaduspärasuse analüüsile.“ põhiõiguste- ja vabaduste riivega. Eeltoodust hoolimata ning võttes arvesse avalikkuse huvi ning Justiits- ja Digiministeeriumi märkusi, täiendasime seletuskirja detailsema proportsionaalsuse analüüsiga, mis nüüd hindab ka pangakonto info kui teabeliigi küsimise põhiseaduslikkust. Vormistuse mõttes on arvestatud Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekuga kajastada analüüs seletuskirja 3. osa viimases alajaotuses. „Eelnõu § 1 p-ga 2 soovitakse sätestada loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri ARVESTATUD kaudu. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, et andmete väljastamisel tuleb mh arvestada Seletuskirja on täiendatud viitega täitmisregistri põhimääruse § 9 lõikele 3. täitmisregistri põhimäärusega, sh § 9 lõikes 3 sätestatud tingimus, et juurdepääsu taotlemisel märgitakse, milliste andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel soovib kasutaja hakata päringuid Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt peab täitmisregistri vahendusel esitatav teabekorraldus tegema.“ muuhulgas sisaldama ettekirjutust (MKS § 461 lõige 1 punkt 6) ning teabekorralduse õiguslikku alust (MKS § 461 lõige 1 punkt 5). 3 Haridus- ja „Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. SELGITAME Teadusministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja toodud nõuded on reguleeritud kehtivas õiguses. Pangakonto väljavõte annab äärmiselt detailse ülevaate inimese tegevusest ja harjumustest, sealhulgas tema tarbimismustritest, igapäevasest liikumisest ja suhtlusringist. Sellise info MKS-i kohaselt võib MTA küsida maksumenetluses tähendust omavat teavet (sh pangakonto kättesaadavus riigile peab olema erandlik ja rangelt reguleeritud. Seaduses tuleb täpsustada, väljavõtet) kolmandatelt isikult konkreetselt käimasoleva maksumenetluse otstarbeks ning seda millistel juhtudel on juurdepääs õigustatud, kuidas tohib andmeid töödelda, kui kaua võib neid üldreeglina alles siis, kui sama teabe saamine maksukohustuslaselt endalt on ühel või teisel säilitada ning kas ja millises ulatuses on neid lubatud siduda muude registrite või põhjusel nurjunud või kui esineb muu MKS-s sätestatud alus (vt MKS § 511 lõige 7, § 61 lõige 2). andmekogudega. Samuti tuleb sätestada reeglid selle kohta, kuidas ja millal isikut teavitatakse, et tema andmeid on töödeldud.“ Andmete säilitamise tähtajad on reguleeritud küll maksukohustuslaste registri põhimääruses, kuigi kinnitame, et Rahandusministeerium on töötamas selle nimel, et sätestada säilitustähtajad MKS-s. Üldine õigus töödelda isikuandmeid on sätestatud MKS §-s 101. 7 „Oluline on, et juurdepääs andmetele oleks võimalik üksnes selgelt piiritletud juhtudel ja SELGITAME seaduses sõnastatud alustel. Kooskõlastamiseks edastatud eelnõus ei ole ette nähtud selgeid Eelnõus ei ole ettenähtud uusi kontrollimehhanisme, sest adekvaatsed kontrollimehhanismid – nii kontrollimehhanisme, mis tagaksid, et riigi tegevus oleks läbipaistev ning isikul oleks võimalus haldusesisesed kui ka haldusvälised – eksisteerivad juba kehtivas õiguses. oma õigusi tõhusalt kaitsta. Eriti tundlik on küsimus Rahapesu Andmebüroo (RAB) puhul, kuna inimene ei pruugi isegi teada, et tema pangakonto andmed on edastatud RABile, mistõttu Haldusesiseselt kontrollib MTA tegevust tema enda sisekontrolli osakond, mis vastutab muuhulgas puudub tal ka igasugune võimalus oma õigusi kaitsta.“ andmekaitse ja infoturbe korraldamise ning nende nõuete täitmise kontrollimise eest (vt MTA põhimäärus § 16). Läbi erinevate ametisiseste juhendite on inimliku eksimuse võimalused minimeeritud. Haldusorgani väliselt teostab MTA üle teenistuslikku järelevalvet rahandusminister, samuti on riigikontrollil võimalik auditeerida MTA tegevust. Lisaks võib õiguskantsler kontrollida MTA tegevuse aluseks olevate õigusaktide põhiseaduspärasust ning MTA tegevuse vastavust hea halduse põhimõttele. Maksukohustuslasel on võimalik teabekorraldusi vaidlustada nii vaide- kui ka kohtumenetluses, niisamuti saavad seda teha ka pangad, kui MTA peaks teavet nõudma neilt. Kaebusega on võimalik pöörduda ka AKI poole. „Lisaks ei ole eelnõust selgelt aru saada, kui pika perioodi kohta peab väljavõtte esitama ning MITTEARVESTATUD kas see peab hõlmama kogu konto liikumist või ainult konkreetseid maksukohustusega seotud Teabe nõudmise õiguslikke aluseid ei ole võimalik niivõrd üksikasjalikult ära reguleerida, sest tehinguid. Samuti tekitab kahtlusi tähtajatu konfidentsiaalsuskohustuse proportsionaalsus ja kuna maksumenetlused on erinevad, siis eeldab erinevate maksumenetluste läbiviimine erinevat vastavus põhiseadusele.“ teabehulka ning kontrollitavat perioodi. Seadusandjal ei ole võimalik ette näha kõikvõimalikke maksumenetluste erinevaid faktilisi ja õiguslikke konfiguratsioone, mistõttu peab säilima kehtiva õiguse abstraktsus. Abstraheeritusele omased defitsiidid aga tasakaalustatakse uurimispõhimõtte, kaalutlusõiguse ning hea halduse tavaga. MTA-le edastatav pangakonto info saab olla üksnes terviklik. Ei ole mõeldav, et maksukohustuslane või mõni muu osapool (nt pank) asuks ise filtreerima pangakontode väljavõtteid enne nende edastamist MTA-le, sest MTA-l ei oleks kuidagi võimalik veenduda, kas reaalselt eemaldati sellest infost üksnes asjasse mittepuutuv info. Vastavalt uurimispõhimõttele otsustab MTA ise, mida on vaja maksumenetluse tõhusaks ning eesmärgipäraseks menetlemiseks – maksukohustuslane ega muu osapool ei saa MTA eest ära otsustada, milline teave (st tõend) on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vajalik. Rahandusministeeriumile jääb ebaselgeks, mida Haridus- ja Teadusministeerium peab silmas selle all, et kahtlusi tekitab „/…/ tähtajatu konfidentsiaalsuskohustuse proportsionaalsus ja vastavus põhiseadusele.“ Kui siin peetakse tähtajatu konfidentsiaalsuskohustuse all silmas maksusaladuse hoidmise kohustust, siis märgime, et maksusaladuse tähtajatu kaitse on maksukohustuslase perspektiivist ainult kasulik. Maksukohustuslane ise mõistagi ei ole seotud maksusaladuse kaitsega, st maksukohustuslane, olles ise maksusaladusega hõlmatud teabe omanik, võib seda avaldada kellele iganes ta soovib. „Seetõttu teeme ettepaneku määratleda täpsemalt, millistel tingimustel ja kui pika ajavahemiku TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS kohta võib haldusmenetluse raames pangakonto väljavõtet küsida. Samuti tuleks ette näha selge Kuna käesolevas lõigus on kokku võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelnevad küsimused mehhanism, kuidas saab isik oma õigusi (aga ka pank pangasaladust) kaitsta, arvestades, et ning ettepanekud, siis palume lähtuda eelnevatest Rahandusministeeriumi vastustest. haldusmenetluses on need võimalused piiratumad kui kriminaalmenetluses. Eriti tuleb selgelt 8  reguleerida, millistes olukordades ja mis tingimustel võib RAB saada juurdepääsu pangakonto 2 (2) väljavõttele kas täitmisregistri või ettekirjutuse kaudu ning kas väljavõte peab olema terviklik või osaline.“ 4 Andmekaitse „Kuna eelnõuga plaanitakse muuta ka maksukorralduse seadust (MKS), siis peame vajalikuks TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS Inspektsioon veel kord juhtida tähelepanu sellele, et kõik andmekogu puudutavad olulised küsimused, Kõnealune ettepanek väljub käesoleva eelnõu skoobist, mistõttu ei ole Rahandusministeeriumil milleks kindlasti on andmekogu pidamise eesmärk, töödeldavate isikuandmete liigid, andmete võimalik sellega praegu arvestada. Küll aga kinnitame, et oleme AKI osundatud küsimustest säilitamise tähtajad (vähemalt maksimaalne säilitustähtaeg), peavad olema reguleeritud seaduse teadlikud ning oleme analüüsimas, kuidas neid lahendada. tasandil. Kehtivas MKS-s andmekogusid puudutavad volitusnormid kõiki andmekogu pidamist puudutavaid olulisis küsimusi ei sisalda (nt puuduvad andmete säilitamise tähtajad). Selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 11 järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. See aga tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas põhiseaduse § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seadusete alusel. Selle põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähemintensiivseid põhiõiguste piiranguid. Sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega.“ 5 Eesti Advokatuur „1. Eelnõu võib kaasa tuua õigusselguse vähenemise TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS I. Eesti Advokatuuri Rahandusministeerium on iseenesest nõus, et pangasaladuse kasutamise problemaatika on laiem finantskomisjoni Eelnõu ei lahenda pangasaladusega kaetud andmete kasutamist väljaspool krediidiasutusi võrreldes käesoleva eelnõu skoobiga ning et analüüsida tuleb ka teiste riikliku järelevalveasutuste seisukohad süstemaatiliselt ja terviklikult, kahjustades selliselt üldist õigusselgust. Kitsalt kahe asutuse regulatsioone antud küsimuses. Küll aga ei ole põhjendatud jätta Rahandusministeeriumi enda jaoks andmete pärimise regulatsiooni täpsustamine toob seaduse rakendajate (pankade ja valitsemisala prioriteedid holistilisema lahenduse ootele ning võttes arvesse, kuivõrd oluline on muude päringutegijate) suhtes kaasa oluliselt suurenenud õiguslikud riskid. maksude korrapärase laekumise tagamine ning rahapesu- ja terrorismivastane võitlus, siis on kahtlemata põhjendatud taastada MTA ja RAB-i täitmisregistri infovahetuskanali õigused nii kiirelt Isikute ring, kelle puhul pangasaladuse kaitsest kõrvalekaldumine on lubatud, on oluliselt laiem kui võimalik. kui antud eelnõuga haaratud. Pangasaladust sisaldavate andmete kasutamise õigus on seniste regulatsioonidega (eelkõige krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) §-ga 88) antud suuremale Märgime siiski, et Rahandusministeerium on kavandamas lähitulevikus eelnõud, mis peaks ringile kolmandatele isikutele kui ainult Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ja Rahapesu täpsemalt reguleerima ära pangasaladusega avaldamise, töötlemise ning kaitsega seonduvad Andmebüroo (edaspidi RAB). Õiguskantsleri kirjas esile toodud kitsaskohad vajavad detailset küsimused. Analüüsime muuhulgas võimalusi lahendada kirjeldatud eelnõu raames ära ka Eesti analüüsi ka mitmete teiste andmesaajate puhul, iseäranis riikliku järelevalve teostamisel Advokatuuri siinse märkuse. (finantsjärelevalve asutused, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jt). Analüüsivajadus võib olla veelgi laiem, mh ei ole ka näiteks advokaatide poolt pangasaladusega kaetud andmete töötlemine otsesõnu reguleeritud. Ehkki eelnõu keskendub vaid kahele andmete saajale ja vaid ühe kanali kasutamisele, mõjutab loodav regulatsiooni kahtlemata ka teisi pangasaladusega kaetud andmete kasutajaid, kuivõrd toob seaduse rakendajate jaoks (eelkõige pankadele) vältimatult kaasa küsimuse, kuidas edaspidi edastada pangasaladust teistele isikutele, kellele andmete edastamine on EMTA ja RABiga võrreldes sõnastatud üldsõnalisemalt. Kuivõrd EMTA ja RAB-i puhul oli senine regulatsioon ebapiisav, on vaja täiendavalt analüüsida, kas teiste riiklikku järelevalvet teostavate asutuste päringuid ei tohiks sel juhul samuti täita, kui volitusnorm on sama üldsõnaline nagu seni EMTA ja RAB-i puhul. Muuhulgas tekib küsimus, kas isikute ja asutuste osas, kellele on KAS § 88 alusel lubatud pangasaladusega kaetud andmeid väljastada, 9 ent kelle osas ei ole seadus otsesõnu sätestanud õigust pärida mh kontoväljavõtteid, tuleb järeldada, et neil puudub õigus kontoväljavõtteid pärida ja vastavaid andmeid kasutada. Teisisõnu – kui suletud loetelu kättesaadavatest andmekategooriatest puudub, siis millisele osale pangasaladusest vastav andmete pärimise õigus üldse kehtib? Hetkel on eelnõu materjalides need pangasaladuse avaldamise aspektid täielikult käsitlemata ning tekib märkimisväärne risk, et eelnõu osutub praktikas puudulikuks, tekitab ebavajalikke vaidlusi pankade ning andmepärijate vahel ning õiguspraktika muutub kokkuvõttes veelgi raskemini ennustatavaks kui seni.“ „3. Päringute tegemise vormist SELGITAME Eelnõu on keskendunud enamasti täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise problemaatikale Eelnõuga sätestatakse MKSis ning RahaPTSis suletud loetelu teabest, mida EMTA ja RAB ennekõike põhjusel, et sellele keskendus ka õiguskantsler oma 1. juuli 2025 analüüsis. Sellest võivad täitmisregistri vahendusel nõuda. Seletuskirjast nähtub, et loetelude selliselt hoolimata on eelnõu reguleerimisala täitmisregistrist laiem, sest täitmisregistri kasutamist kehtestamise eesmärk on välistada olukord, kus nõutavate andmete ulatus võib sõltuda reguleerivate normide kõrval konkretiseeritakse ka kolmandalt isikult teabe nõudmise üldnormi halduspraktikast ja abstraktsest normitõlgendusest. Seesugune õiguskindlus on aga oluline. (MKS § 61 lõige 1), kuhu sätestatakse edaspidiselt expressis verbis õigus küsida krediidiasutustelt Lisaks on aga seletuskirjas viidatud, et kui EMTA või RAB soovib pangasaladust sisaldavat pangasaladust sisaldavat teavet. teavet, mis nende suhtes kehtestatud loeteludes nimetatud ei ole, peab EMTA/RAB edastama krediidi- ja makseasutusele korralduse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga. Komisjon Kui automatiseeritud lahendused eeldavad efektiivsemaid andmekaitsealaseid meetmeid võrreldes nõustub õiguskantsleri seisukohaga, et mida kiiremini ja mugavamalt riigi jaoks andmevahetus mitte-automatiseeritud lahendustega, siis sellest just nimelt tuleneb järeldus, et mitte- toimub, seda efektiivsemad peavad olema mehhanismid, mis välistavad ebapiisavalt automatiseeritud päringud riivavad üksikisikute põhiõigusi vähem. Vastasel juhul ei ole loogiline põhjendatud andmepäringud. Siiski ei tulene sellest järeldust, et mitte-automatiseeritud rääkida antud kontekstis gradatsioonidest, et millisel juhul peavad andmekaitsealased päringud riivavad üksikisikute põhiõigusi olemuslikult vähem või ei vaja samal tasemel kaitsemehhanismid olema efektiivsemad ja millisel juhul mitte. Võttes aluseks seisukoha, et masin- õiguslikke kaitsemehhanisme (iseäranis olukorras, kus menetlus, mille huvides andmeid masin potentsiaaliga lahendus eeldab efektiivsemaid kaitsemeetmeid, sätestabki eelnõu päritakse, võib olla sama). Andmesubjekti vaatest tuleb riive intensiivsust hinnata täitmisregistri infovahetuskanali otstarbeks ammendava andmekoosseisu. See tagab edaspidiselt sõltumata sellest, kas riigiasutus sai tema elu detailselt kirjeldavad andmed pangalt kätte pankadele piisava õigusselguse ning -kindluse otsustamaks, kas nad soovivad täitmisregistri kaudu automaatpäringuga või e-kirja teel edastatud ettekirjutuse tulemusel. edastatavaid MTA teabekorraldusi menetleda automatiseeritult või käsitsi. Nii ilmneb ka siin eelnõu põhjendamatult kitsas lähenemine, mis keskendub ainult ühele Sõltumata rakendatava tõlgenduse kriitilisuse astmest, ei saa Rahandusministeerium kuidagi olla suhtluskanalile ja jätab hindamata andmetöötlusega kaasneva sisulise riive piirid ja nõus implikatsiooniga, et täitmisregistri väline teabekorraldus võib endast kujutada mingisugust põhjendatuse. Veelgi kriitilisema tõlgenduse puhul jätab seesugune regulatsioon riigiasutustele „tagaust“. Väljaspool täitmisregistrit edastatav teabekorraldus kujutab endast standardset lahti „tagaukse“, mille kaudu laiaulatuslikumalt infot pärida juhul, kui automaatpäringu haldusmenetlust, kus teabekorraldused edastatakse adressaadile kirjalikult kas posti või andmekategooriatest ei piisa. Väga oluline on pangasaladuse avaldamise piirid sätestada elektronposti teel ning kuivõrd neid korraldusi töödeldakse reeglina alati käsitsi, säilib täielikult ühtsete põhimõtete alusel nii automaatpäringute kui nt e-kirjaga saadetavate adressaadi võimalus kaaluda, analüüsida ning vajadusel ka vaidlustada kõnealust teabekorraldust. üksikpäringute suhtes. Automatiseerimise potentsiaali puudumise tõttu ei ole seega niivõrd ranget vajadust kitsapiirilise andmeloetelu üle. Kokkuvõttes on finantsõiguse komisjon seisukohal, et pangasaladuse avaldamine, iseäranis aga ääretult tundliku iseloomuga kontoväljavõtete nõudmise seadustamine eelnõus pakutud kujul Liiati, et uurimispõhimõtte valguses ei saagi andmeloetelu ammendavalt reguleerida, sest MTA-le on põhiseaduslike piiride tuvastamiseks sisuliselt ebapiisavalt põhjendatud. Komisjon nõustub kui haldusorganile peab põhimõtteliselt säilima abstraktne õigus koguda mis iganes teavet, mis on õiguskantsleri hinnanguga, et kontoväljavõttele juurdepääsuõiguse piiritlemine ei tohiks vajalik maksuasjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kui asuda kitsendama piirduda järelevalveasutuse ülesannete üldise kirjeldusega, vaid eesmärk peab olema sõnastada lubatavate tõendite olemasolu expressis verbis lubatavate teabeliikide loetlemisega, siis tekib konkreetsed juhtumid, milliste eelduste täitmisel ja millises ulatuses juurdepääs konto tõsiseltvõetav oht, et MTA ei saa kindlaks teha kõiki tähendust omavaid asjaolusid, sest vajalik väljavõttele antakse.“ teabeartikkel võib olla jäänud seaduses sõnaselgelt nimetamata. Tõendite kogumisel peab normide abstraktsus seega tahes tahtmata säilima. Rahandusministeerium ei saa nõustuda ka Eesti Advokatuuri seisukohaga, et eelnõus tuleb tingimata hinnata riive intensiivsust ka andmesubjekti (ehk maksukohustuslase) vaatest. 10  Selgitame, et riive andmesubjekti informatsioonilisele enesemääramisõigusele on juba toimunud enne, kui MTA on pöördunud pangakonto info saamiseks panga poole. Vastavalt MKS § 60 lõikele 1 on MTA-l õigus nõuda pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt ning üldreeglina peabki MTA üritama seda teha enne, kui ta pöördub sama teabe saamiseks kolmandate isikute (sh pankade) poole (MKS § 61 lõige 2). Pangasaladuse ning täitmisregistri problemaatika kontekstis ei ole keegi seadnud kahtluse alla MTA õigust küsida pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt, ning kui MTA-l on õigus küsida pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt, siis järeldub sellest möödapääsematult juba ka MTA õigus töödelda pangakonto infot kui teabeliiki. Pankade poole pöördumisel ei ole seega vajalik enam asuda dubleeritult hindama seda, kas MTA ikkagi tohib pangakonto infot per se töödelda või mitte. Probleemi tegelik olemus seisneb selles, et mis tingimustel võib MTA minna pangakonto info küsimisel mööda maksukohustuslasest ja saada seda hoopis kolmandalt isikult – pangalt –, kes seda sama infot valdab ja kaitseb pangasaladuse egiidi all, kasutades selleks täitmisregistri infovahetuskanalit. Teisisõnu, küsimus on teabeallika (panga), mitte teabe liigi (pangakonto info) lubatavuses. Kolmandalt isikult teabe küsimine MTA poolt riivab seega üksnes selle kolmanda isiku enda põhiõigusi ja -vabadusi – konkreetselt eneseteostusvabadust ning ettevõtlusvabadust. Sellel põhjusel keskenduski eelnõu seletuskirjas olev proportsionaalsuse analüüs ennekõike kolmandate isikute põhiõiguste ja -vabaduste riive analüüsimisele. Eeltoodust hoolimata ning võttes arvesse avalikkuse huvi ning kooskõlastusringil laekunud märkusi, täiendasime seletuskirja siiski detailsema proportsionaalsuse analüüsiga, mis nüüd hindab ka pangakonto info kui teabeliigi küsimise põhiseaduslikkust – seda nii täitmisregistri kaudu kui ka selle väliselt. II. Eesti Advokatuuri „Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MKS § 61 lõike 1 esimest lauset selge viitega SELGITAME maksuõiguse pangasaladusele kui lubatud andmeartiklile, mida MTA võib krediidiasutustelt nõuda. Muus Rahandusministeerium on nõus, et õigusriikluse põhimõte eeldab mingil määral menetlusliku komisjoni seisukohad osas jääb säte samaks. Paragrahvi 61 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: tõhususe ohverdamist läbipaistvuse, kaasamise ning üldise legitiimsuse suurendamiseks. Küll aga „Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet, sealhulgas krediidi- ja ei tähenda see seda, et põhiõiguste- ja vabaduste maksimaalne kaitse peab alati prevaleerima makseasutustelt pangasaladust sisaldavat teavet, et kindlaks teha maksumenetluses tähendust menetluste tõhustamise ees (PS § 10) – seda eriti juhul, kui ettepanek põhiõigusi ja -vabadusi omavad asjaolud.““ piirava abinõu kehtestamiseks tuleb mitte riigilt, vaid just nimelt õiguse subjektidelt endilt, kelle põhiõigusi ja -vabadusi see abinõu mõjutab. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse MKS § 61 uue lõikega 32, mis sätestab ammendava loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri kaudu. Paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 32 Juhime tähelepanu sellele, et initsiatiiv täitmisregistri infovahetuskanali kasutusele võtmiseks tuli järgmises sõnastuses: Eesti Pangaliidult, kes tegi 08.03.2017 vastu võetud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega „(32) Täitmisregistri kaudu on Maksu- ja Tolliametil õigus esitada korraldusi järgmiste seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 320 SE teisel lugemisel ettepaneku sätestada andmete nõudmiseks: 1) konto olemasolu; 2) konto saldo; 3) konto väljavõte; eelnõusse e-aresti (täitmisregistrit) puudutavad sätted. Teise lugemise seletuskirjas on muudatust 4. kontot kasutama volitatud isikud; põhjendatud Eesti Pangaliidu tsitaadiga: „Elektrooniline arestimissüsteem baseerub paljuski 5. konto omaniku tegelik kasusaaja; masin-masin liidesel, kus krediidiasutustele edastatavaid korraldusi töödeldakse automatiseeritult 6. hoiulaeka olemasolu.“ ning vastused liiguvad samuti automatiseeritult edastajale tagasi. Tegemist on murrangulise lahendusega, kus oluliselt optimeeritakse nii krediidiasutuse kui ka riigi ressurssi andmete töötlemisel. Lisaks muutub andmevahetus turvalisemaks ning minimeeritud on ka võimalikud eksimused, mis tulenevad andmetöötlusel inimtööjõust. Informatsioon liigub asutuste ja 11  Muudatusettepanekutega ei saa nõustuda, sest eelnõuga püütakse legitimeerida krediidiasutuste vahel metaandmetena ja turvalises e-keskkonnas ning harjumuspärane haldusakt maksuhalduri kontrollimatud ligipääsu pangasaladusele. Samuti on süsteemsed või kirjalik päring andmete edastamisel puudub.“2 probleemid ja küsimused jäetud analüüsimata ning lahendamata. Märgime veel, et kuigi täitmisregistri infovahetuskanal võimaldab masin-masin liidese lahendust, Eelnõust nähtuvalt on täitmisregistri kaudu andmete saamine MTA jaoks suuresti automaatne, siis ei ole pangad siiski kohustatud korraldama omapoolset infosüsteemi selliselt, kus MTA lihtne ja kiire. Seletuskirjas märgitakse, et tegemist on osaliselt automatiseeritud teabekorraldustele vastatakse läbi automatiseeritud protsessi – pangad võivad korraldada oma infosüsteemiga, mis võimaldab kokku hoida märkimisväärsel hulgal töö- ja halduskoormust, töökorra ka nii, et teabekorraldusi menetletakse käsitsi sõltumata sellest, kas teabekorraldused mis vastasel juhul kuluks kirjalike korralduste vormistamisele, edastamisele ja täitmisele laekuvad täitmisregistri kaudu või selle väliselt. (seletuskirja lk 3). Teiste sõnadega hoitakse kokku aeg, mis kuluks põhiseaduse nõuete täitmisele - põhiõiguste riive hindamisele, argumenteerimisele, dokumenteerimisele – ja riive Võttes seega arvesse, et regulatsioon on kehtestatud Eesti Pangaliidu initsiatiivil ning et see kontrolli või vaidlustamise võimaldamisele. regulatsioon ei kohusta pankasid MTA teabekorraldustele automatiseeritult vastama, siis ei saa Rahandusministeerium nõustuda osundatud implikatsiooniga, et regulatsioon eksisteerib vähemaski osas selleks, et hoida kokku aega, mis „/…/ kuluks põhiseaduse nõuete täitmisele – põhiõiguste riive hindamisele, argumenteerimisele, dokumenteerimisele – ja riive kontrolli või vaidlustamise võimaldamisele.“ „Esimene probleem seisneb selles, et täitmisregistri kaudu täna ja tulevikus tehtavate SELGITAME pangakonto päringute põhjendatus ja õiguspärasus on kontrollimatu. See on tingitud ühelt poolt On tõsi, et täitmisregistri vahendusel edastatud teabekorralduse vorminõuded (MKS § 461) on selles, et päringu tegemine ei vaja MTA poolt põhjendamist. Kehtiv MKS § 61 lg 31 sätestab, leebemad võrreldes täitmisregistri väliselt esitatud teabekorraldusega (MKS § 46 lõige 3). Samas, et täitmisregistri kaudu teabe nõudmiseks esitab maksuhaldur sama seaduse §-s 461 sätestatud sellest ainuüksi ei saa aga järeldada seda, et see kuidagi ebaproportsionaalsel viisil piiraks nõuetele vastava korralduse. See korraldus on aga võrreldes tavapärase tõendite kogumiseks teabekorralduse adressaadi põhiõigusi- ja vabadusi. tehtava korraldusega olulisel määral lihtsusatud. MKS § 461 järgi on nõutavate andmete loetelu napp ega näe ette nt selle põhjendamist, et miks oli vaja pöörduda kolmanda isiku poole (nt kas Haldusakti andmise tingimusi ja haldusmenetluse formaalseid nõudeid laiemalt tuleb tõlgendada põhjus oli maksukohustuslase tegevusetus) ja miks on vaja just mingis konkreetses mahus eesmärgipäraselt võttes arvesse spetsiifilise haldusmenetluse konteksti. andmeid (nt kas ühe või mitme aasta pangakontoväljavõtteid). Samuti ei pea korralduses nähtuma selle koostanud ametniku nimi ja ametikoht, mis on muidu üldine kohustuslik nõue Rahandusministeerium möönab, et täitmisregistri infovahetuskanali kaudu esitatud MKS § 46 lg 3 p 2 järgi. On küsitav ja vajab täiendavat uurimist see, et kas täitmisregistri teabekorraldustes puudub üksikajalik kirjeldus teabekorralduse andmiseni viinud faktilistest põhimääruse (määrus) ning seal sisalduva viite kaudu KAS §-le 88 lg 6 nähtub päringu asjaoludest. tegemisel järel registrist päringu teinud ametniku nimi. Küsimust ei ole aga selles, et päringu peamine eeldus – kas maksukohustuslane on keeldunud andmete esitamisest, kas kontrollitakse Teisalt, põhjendamiskohustusel on mõtet vaid juhul, kui adressaadil on reaalne huvi seda mingeid esitatud andmeid ja miks on vaja just vastavat ajalist perioodi – ei ole päringuga põhjendust ka lugeda enne teabekorralduse täitmist. Kui aga adressaat on selgelt andnud mõista, et esitatavate andmete hulgas. tal ei ole huvi põhjendust analüüsida ning soovib võimalikult tõhusalt teabekorraldust täita, usaldades MTA seadusest tulenevat õigust tõendeid koguda, siis ei ole mõistlik dogmaatiliselt kinni Seega ei ole täna ega tulevikus tagatud MKS § 61 lg 2 peamine eeldus – „Enne kolmandalt pidada põhjendamiskohustuse nõudest. isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, Eesti Advokatuuri kriitika põhjenduste puudumise osas lähtub eeldusest, et pankadel oli tollal maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab eriline huvi lugeda, analüüsida ning kontrollida üksikasjalikult teabekorralduste faktilist ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 õiguslikku alust. Tegelikkuses loodi süsteem Eesti Pangaliidu ettepanekul just nimelt vastupidisel lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul.“ Seega on välistatud võimalus, et kolmas isik oleks üldse põhjusel – teabekorralduste käsitsi läbitöötamisega kaasneb suur halduskoormus ning kuivõrd võimeline hindama tema poole pöördumise põhjendatust ja õiguspärasust. Seda nii enda kui puudub alus MTA iga korralduse õiguspärasuse kahtluse alla seadmiseks, siis võetigi täitmisregistri oma kliendi õiguste kaitsmise mõttes. Sellise hinnangu andmiseks pole isegi piisavalt andmeid infovahetuskanal kasutusele selleks, et pangad ei peaks kulutama suures mahus ressurssi tegelikult maksuhalduril endal, sest selliseid andmeid ei koguta ega säilitata päringu teostamise hetkel.“ põhjendamatule käsitööle. Teisisõnu, täitmisregistri vahendusel edastatud teabekorralduse vormiline lihtsus ei ole siinkohal olemuslik puudus, vaid see ongi kogu süsteemi kandev mõte, et pangad ei peaks kulutama märkimisväärses ulatuses ressurssi menetlemaks käsitsi aastas rutiinselt laekuvaid tuhandeid MTA 2 Kättesaadav: Arvamused - Riigikogu (sisenetud 08.10.2025), „Eesti Pangaliidu arvamus Maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse 320 SE kohta“, lk 1. 12  päringuid, millel ei ole mingit puutumust panga enda maksukohustusega. Küll aga jäi see lõppastmes iga individuaalse panga enda otsustada, et kas nad soovisid sellise infovahetuskanali kasutamisel automatiseerida enda infovahetuskanali poolt või mitte. Muus osas leiab Eesti Advokatuur, et teabekorraldused peaksid sisaldama ka põhjendust, et miks nõutakse konkreetses mahus andmeid või miks nõutakse konkreetset väljavõtte perioodi. Selgitame, et MTA ei saa oma teabekorraldustes anda pankadele üksikasjalikku põhjendust nõutud andmete ning kontrollitava perioodi osas – sellised maksumenetluse üksikasjad kujutavad endast maksusaladust, mille avaldamine võib toimuda vaid maksukohustuslase enda kirjalikul nõusolekul või seaduses sätestatud alustel. Faktiliste asjaolude kirjeldus saaks parimal juhul piirduda vaid panga kui kolmanda isiku poole pöördumise põhjustes. Ent ka siin on küsitav, millist lisandväärtust faktiliste asjaolude kirjeldus siinkohal pangale üleüldse annaks võttes arvesse teabekorralduse olemust ning õiguslikku alust. MKS § 61 lõike 1 teabekorralduse puhul pöördutakse panga poole mitte sellepärast, et pank on midagi valesti teinud või midagi vajalikku jätnud tegemata. Panga poole pöördutakse põhjusel, et tema klient on kas jätnud täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse edastada MTA-le teavet, või kliendist tingitud põhjusel ei ole temalt võimalik või otstarbekas vajalikku teavet nõuda. Igal juhul on tegemist asjaoluga, mille faktilist paikapidavust ei ole pangal võimalik kergesti iseseisvalt kontrollida, sest mis iganes kontroll põhineks kliendi enda sõnal. Pangal on seega oluline teada vaid seda, et MTA-l ei olnud võimalik maksukohustuslasest tingitud asjaoludest lähtuvalt teavet maksukohustuslaselt endalt koguda – see teadmine tuleneb aga implitsiitselt juba õiguslikust alusest, millele korralduses viidatakse. Kas teave jäi kogumata põhjusel, et maksukohustuslane keeldus seda esitamast või et maksukohustuslast ei saadud tema aadressil kätte vms – see ei tohiks panga perspektiivist omada tähtsust. Eraldiseisvalt on küsitav, kuivõrd põhjendatud on üleüldse menetlusvälise eraõigusliku finantsasutuste asetamine de facto maksukohustuslase ja tema üle riiklikku järelevalvet teostava asutuse vahele, kus see eraõiguslik finantsasutus asuks üksikasjalikult välja selgitama, millistel faktilistel alustel MTA nõutud teavet vajab. Selliste küsimuste vaagimine eeldab ligipääsu maksumenetluse üksikasjadele ning on kaheldav, et maksukohustuslased oleksid rahul regulatsiooniga, kus pankadele avaldatakse üksikasjalikku infot käimasolevate maksumenetluste kohta. Mis puudutab täitmisregistri põhimääruse tõlgendamisse, siis tegemist on justiits- ja digiministri poolt antud õigusaktiga ning soovitame pöörduda sellega seonduvalt Justiits- ja Digiministeeriumi poole (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse [edaspidi: MSVS] § 3) „Seoses eelnevalt kirjeldatud kontrolli piiratuse küsimusega tekitab küsimusi veel määruse TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS regulatsioon seonduvalt päringute andmete säilitamisega. Nimelt määruse § 16 lg 4 kohaselt Selgitame, et täitmisregistri põhimäärus ei ole Rahandusministeeriumi valitsemisala õigusakt, vaid säilitatakse infopäringu ja selle vastuse andmeid 30 päeva. Küsimus on, et kas pärast 30 päeva selle on andnud justiits- ja digiminister. Rahandusministeerium ei ole seega pädev hindama, miks möödumist on andmete kustumise tõttu üldse midagi veel kontrollida päringuga seoses või täitmisregistri põhimääruse sätted on reguleeritud selliselt nagu nad on. Soovitame siinkohal mitte.“ pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole (MSVS § 3). 13  Kuigi täitmisregistri põhimääruse § 16 lõike 4 kohaselt säilitatakse päringu ja selle vastuse andmeid vaid 30 päeva, siis MTA ise fikseerib need andmed ka maksukohustuslaste registris ning säilitab neid andmete töötluse õiguspärasuse kontrolliks kaks aastat (vt maksukohustuslaste registri põhimääruse § 75 lõige 4 ja 5). „Kahtlust ei ole selles, et pangakontode väljavõtted sisaldavad isiklikku laadi teavet, mida on SELGITAME õiguskord otsustanud kaitsta erineval viisil ja sellise teabe õigusvastane avaldamine on Esiteks, MTA õigus küsida pangakonto infot per se ei ole kahtluse all, mistõttu ei ole pangakonto sanktsioneeritud. Teiste sõnadega riivatakse väljavõtete hankimisel põhiõigusi (PS § 13, § 14, info kui teabeliigi kasutamise põhiseaduspärasuse üle vaagimine iseenesest vajalik – pangakonto § 19, § 26, § 31). Pangasaladuse kaitset peetakse õiguskorras oluliseks ning selle rikkumisega info töötlemise põhiseaduspärasust on jaatatud juba sellega, et keegi pole kahtluse alla seadnud võib krediidiasutusele kaasneda lisaks tsiviilõiguslikele tagajärgedele veel karistus MTA õigust küsida pangakonto infot (saldot, väljavõtet jms) maksukohustuslaselt endalt. Siinkohal (pangasaladuse rikkumise korral KAS §13410 järgi). Kui aga päringu tegemine on automaatne, ei ole seega enam riiveks maksukohustuslase informatsiooniline enesemääramisõigus, vaid panga lihtsustatud ja päringu eelduste kontrollimine MKS § 61 lg 2 mõttes on välistatud, siis on rajatu enda põhiõigus- ja vabadus eneseteostusele ning ettevõtlusvabadusele. tee nii läbimõtlematute kui kontrollimatute päringute tegemiseks pangakontode kohta. Esmalt on ära langenud n-ö loomulik mõtteline kontroll, mis kaasneks kirjaliku haldusakti andmisel Kuigi see on tõsi, et automatiseeritud infovahetuskanal vabastab ametniku vajadusest fikseerida ehk päringu koostamisega3, ja seejärel kontroll kolmanda isiku juures, kes on pangasaladuse oma mõttekäik kirjalikult füüsilisele andmekandjale (olgu see paber või dokumenditöötluse kaitseks seadusega kohustatud.“ programm), siis sellest ainuüksi ei saa järeldada seda, et päring on tehtud läbimõtlematult. Ametnik peab diskretsiooni kasutades hindama, millist informatsiooni, kellelt ning kelle kohta tal seda on vaja, ning kõik päringud ning saadud dokumendid kajastatakse edaspidi ka maksutoimikus ning maksukohustuslaste registris. Niisamuti, ei ole pangad kohustatud vastama täitmisregistri kaudu esitatud MTA teabekorraldustele automatiseeritult. Täitmisregistri infovahetuskanali toimimise mehaanika on teada olnud algusest peale, sealhulgas asjaolu, et täitmisregistri vahendusel edastatud teabekorralduste vorminõuded on lihtsamad võrreldes täitmisregistri välise teabekorraldusega. Pangad, kes on harjunud riiki abistama erinevate aruandluskohustuste ja teabe andmise kujul ning kellelt võib oodata keskmisest kõrgemat juriidilist teadlikkust, suudavad tõenäoliselt hinnata seda, kui suured on nende juriidilised riskid täitmisregistri kasutamise osas. Kui pangad ei ole rahul infovahetuskanali senise toimimisega, siis on neil võimalik selle kasutamine ümber korraldada viisil, mis võimaldab neil paremini teabekorraldusi menetleda. Juhime tähelepanu ka sellele, et isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et MTA on täitmisregistri vahendusel edastatud teabekorralduste edastamisel eksinud haldusakti vormi- ja menetlusnõuete vastu, siis see ainuüksi ei muuda teabekorraldust kehtetuks (HMS § 58). Võttes arvesse MKS § 61 lõike 2 rakendamise olemuslikku lihtsust, kus MTA peab pelgalt üritama saada teavet maksukohustuslaselt endalt, ning MKS § 461 kohaseid lihtsamaid vorminõudeid, siis on ebatõenäoline, et MTA on järjekindlalt eksinud nõuete vastu viisil, mis võiks süstemaatiliselt mõjutada edastatud teabekorralduste kehtivust. Rahandusministeerium seega tänab siinkohal Eesti Advokatuuri märkuse eest, kuid käsitleb selles välja toodud riske valdavalt teoreetilistena. „Teiseks tuleb rõhutada, et kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab langetama TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS seadusandja ja üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib Riigikohtu seisukohalt Täitmisregistri põhimääruse osas selgitame, et tegemist ei ole Rahandusministeeriumi kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel valitsemisala õigusaktiga. Sellest tulenevalt, ei ole Rahandusministeerium pädev kommenteerima, määrusega (vt nt Riigikohtu Üldkogu 3. detsembri 2007. a otsus nr 3-3-1-41-06, p 21-22). millistel õiguspoliitilistel kaalutlustel on täitmisregistri spetsiifilised sätted kehtestatud. Soovitame Antud juhul on pangakonto väljavõtete päringutega seotud küsimused jäetud täitmisregistri siinkohal pöörduda vahetult Justiits- ja Digiministeeriumi poole (MSVS § 3). põhimääruse reguleerida. Samuti on järelevalvega seotud olulised küsimused sätestatud suures osas määruse tasandil, mis võimaldab seadusest madalamal seisva õigusaktiga reguleerida 14  järelevalve ulatust.4 Pealegi võib kehtiva täitmisregistri põhimääruse põhjal jõuda seisukohani, Mis puudutab aga järelevalvet, siis märgime, et MTA teabekorralduste õiguspärasuse üle ei teosta et väline kontroll vastutava töötleja kaudu jääb pigem põgusaks.5 Veel enam, vastutaval järelevalvet üksnes MTA ise. Lisaks MTA sisekontrolli osakonnale, kes peab tagama, et MTA töötlejal puudub määruse kohaselt ligipääs andmetele, mida päringu tegijalt päringu tegemisel ametnikud täidavad seadusest tulenevaid ülesandeid kooskõlas õigusaktide ja hea halduse tavaga, nõutakse (vt määruse § 9 lg 5). See vähendab järelevalve sisulist võimekust. Kaheldav on MTA teostab süstemaatiliste puudujääkide ilmnemisel MTA üle teenistuslikku järelevalvet ka enda poolt teostatava järelevalve piisavus. Põhiõiguste riivete üle ei saa ainsa isikuna teostada rahandusminister, samuti on võimalik MTA tegevust auditeerida Riigikontrolli poolt. Lisaks on järelevalvet sama haldusorgan, kes ise neid riiveid tekitab. Päringu töötlemise kohta võimalik MTA toimingute ja haldusaktide peale esitada kaebuseid nii vaide- kui kohtumenetluse salvestatavaid andmeid (määruse § 9 lg 6) ei saa eelduslikult pidada järelevalve eesmärkidest raames, samuti on võimalik pöörduda vahetult ka näiteks õiguskantsleri ning Andmekaitse piisavalt informatiivseks. Samuti jääb segaseks, kellele ja millistel tingimustel annab päringu Inspektsiooni poole. tegija selgitusi määruse § 9 lg 7 kohaselt. Järelevalve eesmärkide jaoks hävitavalt mõjub lõpuks andmete kustutamine, sest päringu andmeid säilitatakse kõigest 30 päeva (määruse § 16 lg 4).6 “ „Kolmandaks on eelnõus tehtud proportsionaalsuse kontroll üksnes kolmandate isikute ARVESTATUD OSALISELT päringutega koormamise suhtes (s.o seoses nende isikutega, keda kohustatakse andma infot, vt Põhiseaduslikkus analüüsi teostamisel kontrollitakse seaduste vastavust sobivuse, vajalikkuse ja eelnõu lk 6-7). Kuid täiesti ilma analüüsi ning vastuseta on jäetud küsimus – kas mõõdukuse kriteeriumitele. Põhiseaduslikkuse analüüsi objektiks ei ole kontrollida seaduste proportsionaalne ja kooskõlas põhiseadusega on pangasaladuse riive kontrolli faktiline pinnalt tekkiva potentsiaalse või hüpoteetilise halduspraktika vastavust sobivuse, vajalikkuse ja välistamine ja automaatse päringusüsteemi rajamine eeldusele, et kõik päringud on vajalikud mõõdukuse kriteeriumitele, eriti kui halduspraktika all peetakse silmas olukordi, kus seadust ning kooskõlas MKS § 61 lg 2. Krediidi- ja makseasutused on teise isiku kohta läbiviidavas rikutakse. maksumenetluses kolmas isik MKS § 61 mõttes. Selle kolmanda isiku poole võib pöörduda MKS kohaselt aga vaid MKS § 61 lg 2 sätestatud juhtudel, nt kui maksuhalduril puuduvad Kui MTA peaks rikkuma teabekorralduse andmisel seadust – näiteks eiratakse MKS § 61 lõikes 2 andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile sätestatut –, siis sellega rikutaks küll põhiseadust (nt PS §-d 3, § 11 ja § 13), kuid rikkumine oleks teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude sellisel juhul tingitud seadust eiravast halduspraktikast, mitte seadusest endast. Halduspraktika väljaselgitamist. Seega puudub õigus kolmanda isiku poole pöörduda, kui maksukohustuslane probleemidele tuleb aga reageerida sisekontrolli, teenistusliku järelevalve, riigikontrolli, ei takista menetluse läbiviimist. “ õiguskantsleri või siis õiguskaitse raames kohtu kaudu. Teabekorralduste kontrollimisega seonduvat on juba eelpool käsitletud. Seletuskirjas olevat proportsionaalsuse analüüsi on siiski täiendatud sellest vaatest, et kas on proportsionaalne automatiseeritud süsteemi kaudu edastada teabekorraldusi. „Neljandaks vajavad samuti vastust küsimused (1), kas krediidi- ja makseasutustel on õigus TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS jagada pangasaladust ilma sisulise MKS § 61 lg 2 nõuete kontrollimiseta ja (2) kas nendele Märgime, et pangasaladuse kaitse ning avaldamisega seonduvaid muudatusvajadusi käsitletakse asutustele kui kolmandatele isikutele tehtava korralduse kontrollimise ja vaidlustamise eraldiseisvas krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõus. võimaluse kaotamine kooskõlas KAS nõuete ja põhiseadusega.“ „Kokkuvõttes on maksuõiguse komisjon seisukohal, et eelnõu seondub keeruliste õiguslike TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS probleemidega, kuid seletuskirja kohaselt ei ole valdavat osa neist probleemidest kõnetatud ega lahendatud. Antud põhjusel tekitab käesolev eelnõu tõsiseid küsimusi ja kahtlusi põhiõiguste kaitse tagamise osas.“ 6 Luminor Bank AS „Ettepanek maksukorralduse seaduse muudatuste osas ARVESTATUD OSALISELT Rahandusministeerium kinnitab, et kehtestatav MKS § 61 lõige 32 reguleerib üksnes MKS § 61 täiendamine lõikega 32 teabekorraldusi. See tuleneb ennekõike süsteemsest normitõlgendusest, ehk kuivõrd lisatav säte Kuna EMTA-l on õigus lisaks teabe saamise korraldustele esitada ka korraldusi kontode asub paragrahvis, mille pealkiri on „Teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt“, siis ei saa tekkida arestimiseks ja piirangute seadmiseks (§ 131), siis mitmeti tõlgendamise vältimiseks tuleks erilist kahtlust, et MKS § 61 lõige 32 reguleeriks midagi muud. täpsustada, et § 61 lõike 32 punktides 1-6 toodud loetelu on siduv ainult teabe saamiseks esitatud korralduste osas. Sellest hoolimata selgitame seda seletuskirjas selgemalt. Ettepanek täpsustada § 61 lõige 32 sõnastust järgmiselt: (sõnastuse muudatus märgitud paksus kirjas) 15  “Täitmisregistri kaudu on Maksu- ja Tolliametil õigus esitada teabe saamiseks korraldusi järgmiste andmete nõudmiseks:” 7 AS SEB Pank „Eelnõu § 1 – maksukorralduse seaduse (MKS) muutmine ARVESTATUD OSALISELT Rahandusministeerium kinnitab, et MKS § 61 lõike 32 rakendamisel kohalduvad samad nõuded ja Seoses MKS § 61 lõike 32 lisamisega teeme esiteks ettepaneku täpsustada sõnastust ning piirangud nagu MKS § 61 lõike 1 kohase teabekorralduse esitamisel – kolmanda isiku poole võib seletuskirja maksukorralduse põhimõttega, et täitmisregistri kaudu on Maksu- ja Tolliametil teabekorraldusega pöörduda vaid juhul, kui MTA-l pole andmeid maksukohustuslase elu- või õigus andmeid nõuda, kui on täidetud MKS § 61 lõike 2 tingimused, st enne andmete pärimist asukoha kohta (MKS § 61 lõige 2), või ta pole teadaoleval aadressil kättesaadav, või ta muul viisil täitmisregistri kaudu peab maksuhaldur eelnevalt pöörduma maksukohustuslase enda poole või takistab või pahatahtlikult raskendab menetluse läbiviimist, või esineb muu MKS-s sätestatud alus esinevad MKS-s toodud alused, miks seda teha ei saa. Teiseks märgime, et lisatavas lõikes 32 (MKS § 511 lõige 7; § 61 lõige 2). Sellest hoolimata selgitame seletuskirjas seda täpsemalt. on toodud ammendav loetelu andmetest, mida MTA täitmisregistri kaudu võib pärida ja ühtlasi on loetelusse lisatud ka konto saldo ja konto väljavõte. Teeme ettepaneku täiendada sätet ning Rahandusministeerium ei saa aga arvestada ettepanekuga sätestada normides expressis verbis, et seletuskirja selliselt, et tekiks õigusselgus, millise perioodi kohta konto väljavõtet ja konto saldo millise perioodi saldot ja konto väljavõtet võib MTA küsida – maksumenetluse õiguslikud ning andmeid võib saada. Nimelt Õiguskantsleri 01.07.2025 hinnangu kohaselt peab automaatse faktilised asjaolud on niivõrd ettenägematud, et seaduse tasandil ei ole võimalik fikseerida andmetöötluse regulatsioon seaduse tasandil olema täpne (vt viidatud dokumendi, lk 9 ja 12).“ ammendavalt mingisugune lubatav kontrolliperiood. Normides peab seega säilima teatav abstraktsus, sest vastasel juhul võib tekkida märkimisväärne risk, et MTA-l ei ole võimalik maksumenetlust läbi viia, sest vajalik teave ei jää seaduses lubatavate perioodide piiridesse. Siin tuleb arvestada, et seaduste ajakohastamine võib võtta aastaid ning aastatepikkune takistus maksukohustuste kindlaksmääramisel võib tõsiselt ohustada nii maksukohustuslaste võrdset kohtlemist kui lõppastmes ka riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. MTA peab maksumenetluses lähtuma uurimispõhimõttest, kaalumiskohustusest ning hea halduse tavast (MKS § 10 lõige 3 ning §-d 11–12). MTA tegevuse õiguspärasuse tagatisi on eelnevalt kirjeldatud. 8 Swedbank AS „Sarnane käsitlus on kirjeldatud ka MTA osas, täpsemalt eelnõu § 1 punktis 2, millega SELGITAME täiendatakse MKS § 61 uue lõikega 32, sätestades ammendava loetelu teabest, mida MTA võib Olles haldusorgan, peab MTA maksumenetluse läbiviimisel lähtuma uurimispõhimõttest, ehk nõuda täitmisregistri kaudu. Eelnõus on välja toodud, et „Ammendav loetelu peaks välistama koguma kokku kõik maksuasja lahendamiseks vajaliku teabe. Seda teavet ei ole aga võimalik olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest etteulatuvalt seaduse tasandil ammendavalt määratleda, sest maksumenetluste asjaolud ning normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu kontekst võivad üksteisest varieeruda märkimisväärselt. Kui seda aga üritada teha, siis tekib ning andmevahetuskanali vastu. Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabekorraldus tõsiseltvõetav risk, et teatud teabeartiklite (ehk tõendite) liigid võivad olla defineeritud lubamatuks edastatakse täitmisregistri vahendusel. Kui MTA soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mis põhjusel, et neid pole expressis verbis seaduse tasandil nimetatud. Seetõttu on kõik tõendite kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab MTA edastama krediidi- ja makseasutusele määratlemist ning kogumist reguleerivad normid sõnastatud abstraktselt, et mitte tekitada korralduse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga.“ Eelkirjeldatu jätab lahtiseks, millist potentsiaalseid õiguslünkasid tõendite kogumisel. muud teavet ja dokumente võib MTA krediidiasutustelt oma korraldusega (posti teel või e- kirjaga) nõuda. Praktikas võib see tekitada jällegi olukorra, kus MTA korraldusega pannakse Täitmisregistri infovahetuskanali kontekstis sätestatakse ammendav loetelu selleks, et krediidiasutusele kohustus väljastada andmeid ja dokumente, mida seaduses nimetatud ei ole. spetsiifiliselt piiritleda, millised andmed liiguvad konkreetselt täitmisregistri kui Õiguskindluse huvides ja ühtse halduspraktika loomiseks peaks ka korraldusega nõutav andmevahetuskanali kaudu. Kuna täitmisregistri puhul võib andmevahetus toimuda suuresti ilma informatsioon olema seaduses sätestatud selge ja ammendava loeteluna.“ vahetu sekkumiseta inimese poolt, siis siinkohal on legitiimsuse tagamiseks põhjendatud suurem õigusselgus. Paralleelselt, kuna täitmisregistri väline päring eeldaks jätkuvalt käsitsi menetlemist, siis sellest tingitud täiendav kaalutlemine ning kontroll õigustab jätkuvat abstraheeritust. ”Lisaks, eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse MKS § 61 lõike 1 esimeses lauses termin MITTEARVESTATUD „krediidiasutus“ terminiga „krediidi- ja makseasutus“, et mitte kitsendada MTA õigust nõuda Rahandusministeerium otsustas kõnealusest muudatusest loobuda, ehk MKS § 61 lõige 1 kasutab pangasaladust sisaldavat teavet. Kui viidatud sättesse soovitakse sisse tuua makseasutus, oleks ka edaspidi üksnes terminit „krediidiasutus“. sobilik vähemalt eelnõus, täpsemalt seletuskirjas täpsustada makseasutuse definitsioon lähtuvalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) §-ist 5 lõikest 1 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 5 lõikest 1 ja § 6 lõike 1 punktist 4.” 16  „Täiendavalt on eelnõu § 1 punktis 2 välja toodud, et: „Õiguskantsler on oma kirjas sedastanud, SELGITAME et “mida kiirem ja mugavam on riigi jaoks päringu tegemine ning sellele vastuse saamine, seda MTA üle ei teosta järelevalvet üksnes tema sisekontrolli osakond, vaid teenistuslikku järelevalvet efektiivsem peab olema järelevalve, et välistada pangakontode ja nende väljavõtete uurimist teostab ka rahandusminister, samuti on võimalik auditeerida MTA tegevust Riigikontrolli poolt. kohase teadmisvajaduseta.” Sellest tulenevalt sätestatakse MKS § 61 lõikes 32 suletud loetelu Peale selle on MTA tegevuse peale võimalik kaebust esitada ka õiguskantslerile, kes on pädev teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri vahendusel: konto olemasolu fakt, saldo, kontrollima näiteks MTA halduspraktika vastavust hea halduse tavale, niisamuti on näiteks väljavõte, kontot kasutama volitatud isik, konto omaniku tegelik kasusaaja ning hoiulaeka andmekaitse kontekstis võimalik esitada kaebusi ka Andmekaitse Inspektsioonile. Viimaks, kui olemasolu fakt. Tegemist on andmetega, mis on maksukohustuste täitmise kontrollimisel keegi leiab, et tema õigusi on rikutud, on võimalik esitada vahetult kaebus ka vaidemenetluses, olulised ning, mis ühtlasi aitavad ennetada ja avastada ebaseaduslikku maksudest samuti kohtumenetluses. kõrvalehoidumist ning maksupettusi. Samas, üksnes loetelu teabest, mida võidakse pärida ei ole piisav õiguskantsleri poolt välja toodud puuduste lahendamiseks, vaid tarvis oleks sisse viia Kehtiv õigus näeb seega ette piisavalt mehhanisme nii halduse siseseks kui ka halduse väliseks või efektiivsemaks muuta ka sisemisi kontrolle. Selliste järelevalvet teostatavate kontrollide kontrolliks. läbiviimine peaks Swedbank AS-i hinnangul olema sätestatud ka regulatsioonides. “ 05.01.2026–19.01.2026 kooskõlastamisel esitatud kooskõlastused ning arvamused (eelnõu § 1 punktid 2 ja 3) Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise põhjendus 1 Justiits- ja „Palusime seletuskirja täiendada õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjas viidatud põhiõiguste MITTEARVESTATUD Digiministeerium riivete proportsionaalsuse analüüsiga. Kuigi seletuskirja 3. peatükis on toodud mitmete riivete Kui MTA-l on proportsionaalne õigus (ning ühtlasi ka kohustus) nõuda vajalikku teavet proportsionaalsuse käsitlused, ei vasta need suures osas mõõdukuse hindamise nõuetele või on esmajoones maksukohustuslaselt endalt, sealhulgas tema kohta käivat pangakonto infot, siis ebapiisavalt põhjendatud (seletuskirja alajaotis 3.2.1.1.–3.2.1.4. ja 3.2.2.4.). Selgitate, et kui sellega on juba mööndud, et MTA-l on õigus vastavasisuline riive maksukohustuslase Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) pöördub kolmanda isiku poole pangainfo saamiseks, siis informatsioonilisele enesemääramisõigusele tekitada. Sõltumata sellest, kas riive tekib teabe sellega enam ei kaasne täiendavat põhiõiguste ja -vabaduste riivet maksukohuslasele endale. saamisel maksukohustuslaselt endalt või kolmandalt isikult, on riive olemus sama – MTA saab Sellise käsitlusega ei saa nõustuda. Kui maksukohuslane ise ei ole oma pangaandmeid MTA-le isiku kohta teada tema kohta käivat informatsiooni ning asub seda töötlema selleks, et kindlaks andnud, ei ole riivet toimunud ning riive toimub alles siis, kui MTA saab andmed otse pangalt teha maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. maksukohuslasest mööda minnes. Seega tuleks seletuskirjas ka selle riive põhiseaduslikkust analüüsida.“ Kolmandate isikute poole pöördumine on seega vaid alternatiivne viis selle sama riive tekitamiseks olukorras, kus maksukohustuslane ise on kas ebaseaduslikult keeldunud teavet esitamast, või ta pole üldse kättesaadav vms. Riive samasuse tõttu ei erineks siinne proportsionaalsuse kontroll märkimisväärselt seletuskirjas juba olevast proportsionaalsuse kontrollist, mistõttu ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul sellisel kujul täiendav põhiseaduslikkuse kontroll vajalik. Mistahes abinõu proportsionaalsuse hindamisel tuleb vaadata proportsionaalsuse analüüsi tervikuna. Kaalutlused, kuidas tasakaalustada riivet ning selle riivega taotletavat eesmärki, on avatud enamajaolt ka vajalikkuse kriteeriumi tasandil. Mõõdukuse tasandil on kajastatud normatiivset hinnangut, et avalik huvi maksukohustuste nõuetekohase täitmise üle kaalub üle riive informatsioonilisele enesemääramisõigusele. „Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas riive abil saavutatav legitiimne eesmärk kaalub üles SELGITAME põhiõiguse kandjale tekitatava kahju, tagamaks, et riive ei moonuta põhiõiguse olemust (PS § Kas eelnõuga taotletav legitiimne eesmärk kaalub üle selle eelnõuga tekitava kahju, ei ole tihtipeale 11 teine lause). Ei piisa üksnes väitest, et abinõu kasu kaalub üles riive, vaid vajalik on mõlema küsimus, millele oleks ammendavalt võimalik vastata läbi empiiriliste kaalutluste. Tihti taandub kaalukausi sisuline põhjendamine. Samuti ei ole piisav selgitada üksnes riive vajalikkust see olulises osas ka normatiivsele valikule, st väärtusotsustusele, ehk millist hüve väärtustab avalikes huvides. Paralleelselt tuleb hinnata riive intensiivsust ja võimalikku mõju põhiõiguse seadusandja rohkem – antud juhul, kas absoluutset informatsioonilise enesemääramisõiguse olemusele, et seletuskirja lugeja saaks eesmärgi ja riive tasakaalu mõistlikult hinnata. kaitset, või selle riivet, et tõhustada maksumenetlust. See on seadusandja kaalutlus. Mõõdukuse Mõõdukuse hindamisel ei saa piirduda riigile tekkivate tulude ja kulude võrdlusega, kuna tasandilt peab nähtuma, et selline normatiivne kaalumine on toimunud, ning see tulenebki 17 selline lähenemine jätab põhiõiguse riive intensiivsuse täielikult tähelepanuta (seletuskirja seletuskirjas olevast väärtushinnangust, et eelnõuga kaasnev maksukuulekus ning maksujulgeolek alajaotis 3.2.1.3.)“ kaalub üle eelnõuga kaasneva informatsioonilise enesemääramisõiguse riive. Rahandusministeeriumi vaatest ei ole alust järeldada, et eelnõu võiks niivõrd intensiivses ulatuses riivata informatsioonilist enesemääramisõigust, et sellega kaasneks nimetatud põhiõiguse moondumine. Seetõttu ei peetud vastavat analüüsi eelnõu koostamise käigus ka vajalikuks. Selgitame, et õiguskantsler seadis kahtluse alla üksnes MTA õiguse kasutada täitmisregistri infovahetuskanalit teabe hankimiseks. Õiguskantsler ei seadnud kahtluse alla MTA õigust küsida teavet maksukohustuslaselt endalt ega kolmandatelt isikutelt per se, ehk MTA-l on jätkuvalt see õigus olemas, lihtsalt selle õiguse kasutamine toimub täitmisregistri-väliselt. Seetõttu ei saa ka käesolev eelnõu kõnealust põhiõigust moonutada, kuivõrd MTA-l on juba kehtiva õiguse alusel võimalik tekitada proportsionaalsel viisil ekvivalentne riive. Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik koostada senisest proportsionaalsuse analüüsist veelgi üksikasjalikumat analüüsi – liiati, et eelnõus olev proportsionaalsuse analüüs juba läheb kaugemale tegelikust riivest, mis eelnõuga kaasneb. Tõsi, õiguskantsler rõhutab ennekõike pangasaladuse konteksti, kuid märgime, et põhiseadus ei omista erilist staatust pangasaladusele kui informatsiooniliigile, mistõttu tuleb seda mõista kui põhiseadusvälise standardina. Seetõttu võib pangasaladuse puhul piirduda tavapärase informatsioonilise enesemääramisriive analüüsiga. „Samuti puudub seletuskirjas analüüs PS § 42 riive proportsionaalsuse kohta, millele on MITTEARVESTATUD juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler oma 22.09.2025 arvamuses.“ Kõnealuse sätte põhiseaduspärasuse analüüs oleks vajalik vaid siis, kui küsimuse all oleks MTA õigus üldse koguda maksukohustuslase pangakonto infot, aga rõhutame, et see just nimelt ei ole küsimuse all – kehtiva õiguse kohaselt on MTA-l õigus küsida (ja ka saada) maksukohustuslaselt endalt maksumenetluse otstarbeks tema pangakonto infot, mis muuhulgas võib sisaldada infot ka tema veendumuste kohta. Seda õigust ei seadnud ka õiguskantsler kahtluse alla. Rõhutame seega jätkuvalt, et eelnõu reguleerib vaid pangakonto info küsimist kolmandalt isikult, mitte pangakonto info küsimist per se. „Seletuskirjas ei ole piisavalt põhjendatud, miks oleks MTA ja Rahapesu Andmebüroo MITTEARVESTATUD ülesannete täitmiseks ebatõhus koguda ja töödelda pangakonto väljavõtteid ajaliselt või Rahandusministeeriumi hinnangul on kõnealust küsimust seletuskirjas piisavas ulatuses teabeliikide kaupa piiratud kujul. On ilmne, et ametitel ei ole igas menetluses vajadust töödelda analüüsitud. Reprodutseerime siinkohal asjaomase selgituse: kõiki tehinguid konto avamisest alates. Selline lähenemine suurendaks halduskoormust ja tooks kaasa ebaproportsionaalse põhiõiguste riive, eriti kui uuritav rikkumine ei ole seotud „Isegi, kui jaatada pangakonto info kui sellise töötlemise vajalikkust, siis võib maksukohustuslaste aastatetaguse perioodiga. Seaduses tuleks sätestada vähemalt põhimõttelised kaalutlused või jaoks siiski säästvam olla see, kui pangakonto info töötlemise ulatus oleks seaduse tasandil kuidagi kord, mille alusel hinnatakse igal juhul vajaliku ja proportsionaalse andmemahu ulatust. Sama ajaliselt või teabeliikide kaupa piiratud – näiteks võiks seadus fikseerida, milliste perioodide osas on rõhutanud ka õiguskantsler ning Haridus- ja Teadusministeerium.“ võib MTA küsida konto väljavõtet, või võiks seadus ette näha maksukohustuslastele võimaluse eemaldada pangakonto väljavõtetelt privaatse iseloomuga andmed, mis ei puutu maksumenetlusse. Selline lahendus kahtlemata vähendaks riivet informatsioonilisele enesemääramisõigusele, kuid 18  see ühtlasi ka vähendaks niivõrd märkimisväärselt MTA tõhusust maksumenetluse läbiviimisel, et ohtu võib sattuda MTA võimekus üleüldse läbi viia maksumenetlust kui sellist. Esiteks, pangakonto info kui teabeliigi usaldusväärsus põhineb täielikult selle terviklikkusel, st see annab objektiivset ning maksukohustuslasest sõltumatut infot maksukohustuslase majandusliku olukorra kohta. Kui maksukohustuslasel või kolmandal isikul oleks võimalik seda infot enne MTA- le edastamist kuidagi moonutada eraelu kaitse vms põhjuse ettekäändel, siis ei oleks MTA-l kuidagi võimalik kontrollida seda, kas eemaldati üksnes kõrvaline info, või midagi olulist maksumenetluse lahendamiseks. Sellisel redakteeritud pangakonto infol ei oleks seega erilist iseseisvat tõendamisväärtust, kuivõrd selle usaldusväärsus tugineks täielikult maksukohustuslase enda sõnale. Et pangakonto info küsimisega võib MTA saada teada ka privaatset infot, millel ei ole puutumust maksumenetlusega – selleks otstarbeks eksisteeribki MKS §-s 26 sätestatud maksusaladuse instituut. Teiseks, maksumenetluste erinevaid faktilisi ning juriidilisi konfiguratsioone ei ole võimalik seaduse tasandil ammendavalt ette näha viisil, mis võimaldaks seadusega fikseerida nõutava pangakonto info spetsiifilised teabeliigid ning ajalised piirid. Pangakonto info on kõigest üks tõend teiste seas ning kuna ühelgi tõendil ei saa olla ettemääratud jõudu, siis ei saa seaduse tasandil ka ette kirjutada, millist konkreetset teabeartiklit võib tõendina käsitleda ja millist mitte. Vastavalt uurimispõhimõttele peab MTA ise hindama, millist pangakonto infot maksumenetluse lahendamiseks vaja on. Mis puudutab nõutava pangakonto ajalisi piire (nt väljavõtte perioode), siis MTA kogemus näitab, et tihtipeale on maksuasja lahendamiseks vaja ka sellist pangakonto infot, mis jääb esialgselt määratletud kontrollitava maksustamisperioodi ajalistest piiridest väljapoole – näiteks on juhtusid, kus ettevõte teeb juhatuse liikmele kontrolliperioodi jooksul laenu tagasimakseid. Selleks, et kontrollida selle laenu kui majandusliku suhte faktilist olemasolu ning juhatuse liikme laenuvõimekust, on vaja saada selle ettevõtte pangakonto väljavõtet ka esialgselt kontrollitava maksustamisperioodi välise perioodi kohta. See on vaid üks näide määratlematu hulga seast, mida ei ole võimalik seadusandlikul tasandil ammendavalt kajastada. Sellest kõigest järeldub, et tervikliku (st moonutamata) pangakonto infota ei olegi MTA-l sisuliselt võimalik iseseisvalt kontrollida maksukohustuslase väidete ning deklaratsioonide faktilist paikapidavust. Niisamuti eeldab maksumenetluste faktoloogiate ettenägematus pangakonto info kui tõendi jätkuvat abstraheeritust seaduse tasandil.“ „Märkisime, et: „Eelnõu § 2 p-ga 1 soovitakse laiendada kohustatud isiku ARVESTATUD konfidentsiaalsuskohustust. Võttes arvesse, et täitmisregistri infovahetuskanali kaudu päringute Seletuskirja lisatud osundus, et maksukohustuslasel on võimalik andmejälgijast näha, kas MTA on tegemisel saab kohustuslikuks kuvada andmesubjektile infot päringu kohta andmejälgijas, tema kohta kogunud andmeid täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel. palume seletuskirjas selgitada, et füüsilist isikut teavitab RAB andmejälgija kaudu peale seda kui teabele sätestatud andmesubjekti piirangu alus on ära langenud. Samuti palume seletuskirjas selgitada, kuidas toimub hilisem juriidilise isiku teavitamine tehtud päringust“. Seletuskirja selles osas täiendatud ei ole ning palume jätkuvalt seletuskirjas selgitada, et füüsilist isikut teavitab RAB andmejälgija kaudu pärast seda, kui teabele sätestatud andmesubjekti piirangu alus on ära langenud. Sama kohustus on ka MTA-l päringute tegemisel täitmisregistri infovahetuskanali kaudu, palume ka selle kohta seletuskirja selgitusi.“ 19  „. Palume muuta ka eelnõu § 1 p 2 selliselt, et § 61 lg 32 sõnastus oleks järgmine (täiendatav ARVESTATUD osa alla joonitud): „(32 ) Täitmisregistri infovahetuskanali kaudu on Maksu- ja Tolliametil Eelnõud on vastavalt täiendatud. õigus esitada korraldusi järgmiste andmete nõudmiseks: 1) konto olemasolu; 2) konto saldo; 3 3) konto väljavõte; 4) kontot kasutama volitatud isikud; 5) konto omaniku tegelik kasusaaja; 6) hoiulaeka olemasolu.“.“ „Pärast regulatsiooni jõustumist täitmisregistri juurdepääsude laiendamisel tuleb täiendada VÕTAME TEADMISEKS andmekaitsetingimusi ning palume selleks ka JDM aegsasti kaasata.“ „Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta.“ Vaatame kõnealused märkused läbi. 2 Eesti Advokatuur „Esimene probleem seisneb selles, et täitmisregistri kaudu täna ja tulevikus tehtavate SELGITAME pangakonto päringute põhjendatus ja õiguspärasus on kontrollimatu. Välistatud on võimalus, et Kuna kõnealused kolm märkust seonduvad olemuslikult sama teemaga, vastame neile ühekoos. kontrollitav isik ja kolmas isik oleks võimeline hindama tema poole pöördumise põhjendatust ja õiguspärasust. Veelgi enam - sellise hinnangu andmiseks pole isegi piisavalt andmeid Eelnõu on täiendatud uue muutmiskäsuga, mis näeb MTA-le ette kohustuse selgitada maksuhalduril endal. krediidiasutustele, millisel MKS § 61 lõikes 2 sätestatud põhjusel nende poole pöördutakse. Teiseks on eelnõu seletuskirjas jätkuvalt vastuseta küsimus – kas kooskõlas põhiseadusega on Täiendus tagab krediidiasutustele võimaluse teada, kas nende poole pöördutakse näiteks põhjusel, pangasaladuse riive kontrolli faktiline välistamine ja automaatse päringusüsteemi rajamine et maksukohustuslane ise takistab maksumenetlust, või et ta pole kättesaadav, või esineb muu eeldusele, et kõik päringud on vajalikud ning kooskõlas MKS § 61 lg 2. Seda probleemi ei seaduses sätestatud põhjus. Selle võrra ka suureneb krediidiasutuste võimekus hinnata, kas nad lahenda see, et kolmas isik ise tehnilise lahendusega on loobunud enda kaebeõigusest. soovivad kasutada oma kaebeõigust või mitte, kuid praktikas sõltub see võimekus mõistagi sellest, Põhiõigused on võõrandamatud ning üks või teine kolmas isik ei saa enda avaldustega või IT- millises ulatuses on krediidiasutused ise automatiseerinud omalt poolt laekuvate teabekorralduste lahendusega kustutada Põhiseadusest tulevaid põhiõigusi. Õigusloome on kohustatud lähtuma menetlemise. Põhiseadusest. Krediidiasutustel on alati ka võimalus pöörduda otseselt MTA poole saamaks detailsemaid Kolmandaks vajavad jätkuvalt samuti vastust küsimused (1), kas kolmandal isikul on õigus selgitusi, et millistel faktilistel asjaoludel on nende poole pöördutud. jagada pangasaladust ilma sisulise MKS § 61 lg 2 nõuete kontrollimiseta ja (2) kas kolmandale isikule tehtava korralduse kontrollimise ja vaidlustamise võimaluse kaotamine on kooskõlas Rahandusministeeriumi hinnangul tasakaalustavad nimetatud meetmed piisavas ulatuses eelnõus KAS nõuete ja Põhiseadusega.“ sisalduvat täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise regulatsiooni. Rahandusministeeriumile jääb mõneti ebaselgeks märkus, et maksukohustuslane ise ei suuda hinnata tema poole pöördumise põhjendatust. Selgitame, et kui MTA pöördub maksukohustuslase poole, siis selgitatakse temale üksikasjalikult, et millist teavet on vajan ning et miks on seda vaja. Tegemist on tavapärase haldusmenetlusega, kus maksukohustuslasel on olemas kõik tüüpilised haldusõiguslikud garantiid. Märgime siinkohal ka seda, et MTA on muutnud teabe küsimise kontekstis oma praktikat, ehk MTA nüüd teavitab maksukohustuslasi vahetult sellest, et kui nad keelduvad nõutud teavet esitamast, ja keeldumiseks puudub õiguslik alus, on MTA-l õigus pöörduda sama teabe saamiseks kolmandate isikute (sh krediidiasutuste) poole. Teavitus sisaldub esmases teabekorralduses, millega maksukohustuslase poole pöördutakse. Kõnealune abinõu suurendab maksukohustuslase enda teadlikkust, et käimas on maksumenetlus, ning et MTA kogub selleks otstarbeks muuhulgas ka tema kohta käivat teavet. 20  Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri lisa 2 12.09.2025–22.09.2025 kooskõlastamisel esitatud kooskõlastused ning arvamused (eelnõu § 2 punktid 1–6,rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise) Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise põhjendus 1 Õiguskantsler „Andmetele juurdepääsu ulatus ja järelevalve ning rahvusvaheline praktika SELGITAME Rahandusministeerium rõhutab, et eelnõuga lahendatakse probleeme seonduvalt RAB õigusega 1. Pangasaladusele riigi juurdepääsu võimaldamist lubades tuleb silmas pidada, et näiteks küsida krediidiasutustelt (edaspidi: pankadelt) pangasaladust, ning seda ennekõike täitmisregistri pangakonto väljavõte, mis sisaldab kõigi tehingute teavet, annab inimese tegevuse, harjumuste, kaudu. Eelnõu ei reguleeri RAB õigust küsida pangakonto infot per se, sest see küsimus ei ole veendumuste, eelistuste ja kasvõi viibimiskoha ning suhtlusringkonna kohta sedavõrd palju kunagi olnud vaidluse all. Õigus saada pangakonto infot (nt saldot ja väljavõtet) ning õigus saada infot, et selle kaudu on võimalik inimest nii profileerida kui teatud mõttes ka jälitada. Sellest pangasaladust ei ole üksteise sünonüümid, ehk neid ei tohiks käsitleda läbisegi nagu tähendaksid lähtudes saab konto väljavõtet pidada sarnaseks sideandmete päringuga või mõnel juhul isegi need ühte ja sama asja. jälitustoimingutega. Sideandmete päringu ja jälitustoimingute tegemine on kriminaalmenetluses võimalik üksnes teatud n-ö kataloogi kantud kuritegude puhul ja kohtu Rahapesu Andmebürool (RAB) on õigus nõuda pangakonto väljavõtteid, kuna need sisaldavad (või teatud juhtudel prokuratuuri) eelneval loal. Kusjuures sideandmete päringu puhul on pangasaladust, mida RAB-l on õigus oma ülesannete täitmiseks saada. tegemist üksnes kõne toimumise fakti või positsioneerimise andmetega, mitte juurdepääsuga sõnumite sisule. Õiguslik alus teabe nõudmiseks ja pangasaladuse avaldamiseks: Seetõttu vajab konto väljavõttele kui kõigi pangatehingute infole juurdepääsu andmine 1. RABi õigus nõuda teavet: haldusmenetluses eriti põhjalikku kaalumist, kas ning millistel juhtudel ja tingimustel saab seda RAB-l on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda ettekirjutuse alusel kohustatud üldse võimalikuks pidada. Samuti tuleb sellise regulatsiooni loomisel mõelda, et see oleks isikult ja kolmandalt isikult teavet (RahaPTS § 58 lg 1). Ettekirjutuse adressaat on kohustatud tasakaalus inimese põhiõiguste kaitsega. Ehk teisisõnu tuleb pangasaladusele juurdepääsu ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust sisaldava teabe reguleerimisse suhtuda samasuguse hoole ja tähelepanuga menetluse detailide osas nagu ettekirjutuses määratud tähtajaks (RahaPTS § 58 lg 2). RABi ülesanded on kirja pandud RahaPTS jälitustegevuse reguleerimisel.“ § 54 lg 1 p-des 1-11, ning ülesande teostamisel on RABi pädevuses otsustada millist teavet ülesande täitmiseks vajalik koguda on. Üks peamisi ülesandeid on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine (RahaPTS § 54 lg 1 p 1). 2.Pangasaladuse avaldamise kohustus krediidiasutusele: Pangasaladusena käsitletakse kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta (KAS § 88 lg 1). Pangakonto väljavõtted sisaldavad selliseid andmeid. Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse RAB-le rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses (KAS § 88 lg 4² p 1). Krediidiasutus peab avaldama pangasaladuse kirjalikus või elektroonilises vormis esitatud järelepärimise vastusena RAB-le rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 sätestatud ulatuses (KAS § 88 lg 5 p 3¹). RAB-i õigust koguda pangasaladust (sh konto väljavõte) kinnitab ka RABi kohustus andmete edastamine kriminaalmenetluseks. RAB on kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtule (RahaPTS § 60 lg 2). 1  Pangakonto info töötlemisega sellisel kujul riivatakse küll pangakonto omaniku informatsioonilist enesemääramisõigust, kuid sellega ei riivata tema pangasaladuse kaitset. Pangasaladus tähendab panga kohustust mitte avaldada klientide kohta käivat teavet kolmandatele isikutele ilma kliendi nõusolekuta või muu seadusliku aluseta. See ei tähenda pangakonto omaniku õigust või muud sellesarnast privileegi otsustada kuidas tuleks pangasaladust sisalduva informatsiooni töödelda seaduslikul alusel. Seega ei ole enam küsimus pangakonto väljavõtte kui teabeliigi lubatavuses, vaid soovis selgemalt ja piiritletumalt määrata kindlaks need RAB-i ülesanded, mille raames pangakonto väljavõtte kogumine on selgelt vajalik ülesande eesmärgist lähtuvalt, ning mis andmeid ja milliste ülesannete täitmiseks on RABil õigus kasutada kaasaegseid ja digiriigile omaseid kanaleid. Just seda teabe hankimise (mitte teabe kasutamise) problemaatikat eelnõu adresseeribki. Pangakonto info kasutamise osas mööname, et pangakonto infost (nt väljavõttest) võib olla võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi isiku tegevuste, harjumuste, veendumuste, eelistuste jms osas. Teisalt, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks on ligipääs tehingute rahalisele infole vältimatult vajalik. Vastasel juhul satuks ohtu mitte ainult RABi ülesannete täitmise tõhusus, vaid RABi võimekus üleüldse täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid. See on ka põhjus, miks RABi õigust töödelda pangakonto infot per se ei saa olla tõsiseltvõetava kahtluse all. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine eeldab RABi ligipääsu võrdlemisi delikaatsetele andmetele, mis ongi suuresti põhjus, miks eksisteerib pangasaladuse instituut – RAB ametnik ja töötaja on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses neile seoses teenistus- või tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas pangasaladuse hoidmise kohustusega või info jagamise piiranguga teavet, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud teenistus- või töökohustuste täitmist või teenistus- või töösuhte lõppemist (RahaPTS § 61 lg 2). Sätte mõtteks ongi kaitsta pangakonto omaniku eraelu, ettevõtlust ning muid sotsiaalseid, majanduslikke ja õiguslikke huve. Pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumine on karistatav nt karistusseadustiku § 157 alusel (isikuandmete ebaseaduslik avaldamine). Nõustume, et pangasaladust (nt pangakonto infot) võib olla võimalik kasutada andmesubjekti profileerimiseks ning teoorias ka jälitamiseks, kuivõrd pangakonto info kaudu võib olla võimalik tuletada või ennustada näiteks isiku päevakava, igapäevaseid harjumusi ja tegemisi, eelistatud viibimiskohti jne. Küll aga tuleb rõhutada, et isiku jälitamine tähendab ennekõike isiku ja tema tegemiste sihipärast vaatlemist, mitte pelgalt andmete valdamist, mille pinnalt võib olla võimalik tuletada teatud järeldusi või prognoose isiku ning tema tegemiste kohta. RAB ei küsi pangasaladust ega kogu pangakonto infot selleks, et süstemaatiliselt jälgida ning profileerida pangakonto omanikke, vaid need andmed on vajalikud selleks, et RAB saaks täita talle seadusega pandud kohustusi, millega RABil tuleb tegeleda igapäevaselt. Rõhutame ka seda, et pangasaladuse küsimine iseenesest jälitustegevuse tunnuseid ei oma. Seaduses on selgelt kirjas, et RAB-il on õigus oma ülesannete täitmiseks pangasaladust koguda ja krediidiasutustel on kohustus pangasaladust avaldada. Pangakonto omanikud on seaduse kui ka RABi avaliku kommunikatsiooni kaudu informeeritud RABi õigusest nõuda krediidiasutustelt pangasaladust sisalduvat teavet. Asjaolu, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine oma olemasolult nõuab pangasaladusega kaetud info töötlemist 2  RABi poolt on eelnõu koostaja hinnangul üldteada asjaolu, millega konto omanikul tuleb arvestada. Vaidluse all ei ole RAB-i õigus ja vajadus oma tööülesannete teostamiseks kasutada pangasaladusega kaetud infot vaid eelnõu eesmärgiks on õigusselguse loomine ja läbipaistvuse suurendamine. „2. Juurdepääs konto väljavõttele peab olema erandlik ja piiratud ning riigil tuleb tagada ja SELGITAME seaduses sätestada reeglid selle kohta, kas pangasaladust (sh konto väljavõtet) võib ametkond Seaduses on juba reguleeritud, mis tingimuste ning eelduste täitmisel võib RAB nõuda pangakonto laadida enda andmekogusse, kaua seda seal võib säilitada, kas ja milleks seda teavet võib infot ja vastava eelnõu eesmärgiks ongi selgemalt välja tuua, et milliste konkreetsete ülesannete täiendavalt kasutada (nt siduda teise andmekogu või mõne alamregistriga) ning kas ja millal täitmiseks on RAB-il õigus koguda ka pangasaladust sisalduvat teavet. Kehtivas õiguses on juba teavitatakse pangasaladuse küsimisest inimest, kelle pangasaladusele on riik juurde pääsenud. olemas piisaval hulgal kontrollimehhanisme RABi tegevuse üle. Pangasaladusega seonduv Tuleb ka arvestada, et täitmisregistri kaudu tehtud päringutes suhtleb masin masinaga ning ebaselgus likvideeritakse käesoleva eelnõuga. RABi tegevuse puhul on võimalik rahandusministril sisuliselt puudub masina pangapoolses osas inimese järelevalve. See tähendab, et täitmisregistri allutada RAB teenistuslikule järelevalvele, kui on alust kahtlustada RAB poolset süsteemset kaudu pangasaladuse saamise juhtudel on pangasaladus riigi eest sisuliselt kaitseta. seaduse rikkumist. Niisamuti on Riigikontrollil võimalik auditeerida RAB tegevust, ühtlasi saavad nii õiguskantsler kui ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi: AKI) näiteks kaebuse peale uurida Seetõttu tuleb seaduses sõnastada hoolikalt ja võimalikult kitsalt need juhtumid, mil RABi tegevuse vastavust seadusele ning hea halduse tavale. pangasaladusele pääseb juurde täitmisregistri kaudu, sest ainsaks kaitsebarjääriks ongi seaduses sõnastatud juurdepääsu alus. Vastavalt tuleb eelnõu oluliselt täiendada nii MTA kui ka RAB RABi tegevuse õiguspärasuse tagatiseks pangasaladuse töötlemisel on asjaolud, et RABi ligipääs puudutavas osas. Eelnõu ei näe ette ka mitte ühtegi kontrollimehhanismi pangasaladusele pangasaladusele on ülesandepõhiselt piiratud, kanal ja andmeliigid on seaduse tasandil suletult juurdepääsu üle, ehk siis selle kohta, kas ja kuidas kontrollitakse riigi tegevust pangasaladuse määratletud, töötlus lähtub vajalikkusest ja minimaalsusest, tegevus on logitud ja auditeeritav ning kasutamisel ning kuidas on isikul võimalik enda õigusi kaitsta. Ainuüksi täitmisregistri kui kaetud nii sisemisest (sisekontroll) kui välistest õiguskaitse- ja järelevalvemehhanismidest (AKI, andmekogu kasutamise üle tehtav järelevalve ei ole piisav, sest see ei kata kõiki olukordi, kohus, Õiguskantsler, Riigikontroll). Seega on tagatud, et eelnõuga ettenähtud andmekasutus on milleks andmeid küsitakse või kasutatakse. Samuti peab olema selge, kuidas toimub põhiseaduspärane ja proportsionaalne. pangasaladuse juurdepääsu üle kohtulik kontroll. Eriti oluline on see just RABi puhul, kuna isik ei pruugi üldse teada saada, et tema pangasaladuseks olevatele andmetele on ligi pääsetud, milletõttu puudub tal ka võimalus oma õigusi kaitsta.“ „3. Seletuskirjas tehakse üldised viited sellele, et teistes riikides on ametkonnal avar juurdepääs ARVESTATUD pangasaladusele, sh konto terviklikule väljavõttele. Palun seletuskirjas kajastada rahvusvahelist Seletuskirja on täiendatud ülevaatega teiste riikide praktikast. praktikat põhjalikumalt ning jagada täpset teavet selle kohta, millistes riikides, millises ulatuses ning millistel tingimustel on maksumenetluses ja rahapesu tõkestamisel haldusmenetluses riigil juurdepääs pangakonto terviklikule väljavõttele.“ „Pangasaladuse kaitse rahapesu tõkestamisel“ SELGITAME „RAB-i juurdepääsu konto väljavõttele ei tohiks siduda tema ülesannete üldise kirjeldusega, vaid tuleks sõnastada konkreetsed juhtumid, millal ja mis tingimustel juurdepääs konto Arvestatud selles osas, et täiendatud eelnõu eesmärgiks ongi liikuda üldisemalt kitsamale ja siduda väljavõttele antakse. Juurdepääs konto väljavõttele saab ja peakski olema kitsam kui RAB-i teabe nõudmise õiguslik aluse RABi ülesannetest, mille täitmisel on pangakonto väljavõtte ülesanded.“ kogumine vältimatult vajalik selleks, et RAB saaks teostada oma seadusega pandud ülesandeid. Rahandusministeeriumi hinnangul peab RAB-il olema autonoomsus iseseisvalt otsustada, et „Oluline on meeles pidada, et RAB ei ole uurimisasutus ning RAB ei vii läbi millise teabe kogumine millise konkreetse ülesande täitmiseks on vajalik. Käesoleval juhul pole kriminaalmenetlust. Seetõttu oleks loogiline, et RAB juurdepääs isiku andmetele on võrreldes alust kahelda ka RABi pädevuses oma ülesannete täitmiseks vajaliku info kogumisel lähtuda kriminaalmenetlusega mõnevõrra piiratum.“ proportsionaalsusest ja andmeminimaalsusest, see tähendab, et kogutakse üksnes teavet, mis on vajalik konkreetse ülesande lahendamiseks. RAB ei kogu teavet ilma seadusliku aluseta ja „Kui soovitakse anda RAB-ile õigus saada konto väljavõttele juurdepääs laiemalt kui piiratud kogutava teabe liik on seotud konkreetse ülesande täitmiseks vajaliku info kogumisega. ulatuses täitmisregistri kaudu (vt punkt 13), siis tuleks hõlmata eelnõuga ka krediidiasutuste seaduse § 88 muudatused ning lahendada pangasaladuse kaitse küsimused terviklikult.“ RAB-i juurdepääs ongi piiratum: päring on lubatud vaid RahaPTS § 54 lg 1 punktides 1, 3–4 ja 8– 10 ülesannete täitmiseks, ning täitmisregistri (TMS § 63) kaudu on võimalik koguda § 81 lg 11–15 3  nimetatud andmeliike RahaPTS § 54 lg 1 punktides 1, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks. „Kui soovitakse anda RAB-ile õigus saada konto väljavõttele juurdepääs laiemalt kui piiratud Eelnõud ja seletuskirja täiendatud. ulatuses täitmisregistri kaudu (vt punkt 13), siis tuleks hõlmata eelnõuga ka krediidiasutuste seaduse § 88 muudatused ning lahendada pangasaladuse kaitse küsimused terviklikult.“ „Pangasaladus“ on raamkontseptsioon KAS § 88 järgi, kuid eelnõu kitsendab seda täitmisregistri kasutamisel suletud andmeliikide loeteluga (§ 81 lg 11–15: konto olemasolu, volitused, tegelik „Muudatustega püütakse RahaPTS § 58 kirjutada konkreetsemaks, kuid arvestades seda, kui kasusaaja, saldo, väljavõte, hoiulaegas). Ettekirjutus viitab õigusliku alusena konkreetsele § 54 lg laia tähendusega on mõiste „pangasaladus“, siis võib norm jääda liialt üldiseks ka 1 ülesandele ning RahaPTS § 55 lg 2 kohaselt ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kavandatavate muudatustega.“ kajastatakse eraldi dokumendis. See teeb kohtuliku kontrolli meie hinnangul sisuliselt teostatavaks HMS/HKMS alusel. Üldine vajadus pangasaladuse regulatsiooni laiemaks ülevaatuseks seletuskirjas kajastatud, kuid see on planeeritud eraldi analüüsi/edaspidise töö raames, mitte käesoleva eelnõu osaks. „Kui kavandatakse RahaPTS § 81 muutmist (eelnõu § 2 p 5), siis tuleb jätta RahaPTS § 81 ARVESTATUD lõikest 1 välja sõna „vähemalt“.“ Eelnõu ja seletuskiri selles osas täiendatud. 2 Justiits- ja „1. Eelnõu §-dega 1 ja 2 soovitakse täpsustada seaduses Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ARVESTATUD OSALISELT Digiministeerium ja Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) õigust saada pangasaladust sisaldavaid andmeid, sh konto väljavõtet, ning seda ka isiku teadmata. Seletuskirjas viidatud õiguskantsleri 1. juuli Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole vaidluse kese kunagi olnud teabe nõudmise esimesel 2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808 (edaspidi õiguskantsleri kiri) tulenevalt kui tasandil, st õiguskantsler ei seadnud kahtluse alla seda, kas RAB tohib küsida pangakonto infot per pangakontode väljavõtetele juurdepääsu laiendatakse seaduses, peab sellega kaasnema põhjalik se. Vaidluse kese on peaasjalikult olnud küsimusel, et üldine viide RAB-i seadusest tulenevatele proportsionaalsuse analüüs (õiguskantsleri kirja kokkuvõtte p 3). Õiguskantsler enda kirjas ülesannetele on liiga üldine ja RAB-i seadusest tuleneva ülesande üldisest kirjeldusest ei nähtu iga rõhutanud, et: „Arvestades seda, kui tundlikuks teabeks võib pangakonto väljavõtet pidada, RahaPTS § 54 lg 1 nimetatud ülesande täitmiseks vajadust koguda pangakonto väljavõtteid. oleks võinud sellist laadi teabele juurdepääsu loomisele eelneda ühiskonnas arutelu ning parlamentaarne debatt. Samuti on mõistlik eeldada, et säärase teabevahetuse võimaluse Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse avalikkuse huvi ning Justiits- ja Digiministeeriumi loomisele pööratakse tähelepanu eelnõu seletuskirjas ning analüüsitakse seejuures ka normi märkusi, täiendasime seletuskirja detailsema proportsionaalsuse analüüsiga, mis nüüd hindab ka kooskõla põhiseadusega, sealhulgas normi proportsionaalsust“ (õiguskantsleri kirja p 24). pangakonto info kui teabeliigi küsimise põhiseaduslikkust. Vormistuse mõttes on arvestatud Õiguskantsler on selgitanud, et pangasaladuse hoidmise kohustuse piirang, ehk siis juhtumid, Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekuga kajastada analüüs seletuskirja 3. osa viimases mil pangasaladust avaldatakse, tähendab inimese jaoks tugevat privaatsusõiguse piirangut Eesti alajaotuses. Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-de 13, 14, 19 ja 26 mõttes ja juriidiliste isikute puhul ettevõtlusvabaduse piirangut PS § 31 mõttes (õiguskantsleri kirja p 5). Seoses eelnõu § 2 p-ga 1 seonduvalt on õiguskantsleri kirjas rõhutatud, et pangasaladuse hoidmise kohustuse piiramine isiku teadmata, ehk pangasaladuse avaldamine, on olemuselt sarnane jälitustegevusega ehk varjatult isikuandmete kogumisega. Õiguskantsler on rõhutanud pangasaladusega seonduvalt üldiselt, et: „Niivõrd tõsise põhiõiguste piirangu puhul peab olema selge, kes ja mis eesmärgil põhiõigust piirab ja analüüsi käigus tuleb näidata, et saavutatav eesmärk on sedavõrd oluline, et kaalub piirangute intensiivsuse üles“ (õiguskantsleri kirja kokkuvõtte p 2 viimane lõik). Seletuskirjas on analüüsitud üksnes kolmandate isikute riivet (PS § 11, 19, 31 mõttes) seoses kohustusega aidata riigil teha maksuõiguslikku järelevalvet. Eelnõu seletuskirjas puudub 4  eelnõus kavandatud punktide alusel teiste õiguskantsleri kirjas viidatud põhiõiguste riive proportsionaalsuse analüüs. Teie 12.09.2025 nr 1.1-10.1/4034-1, RAM/25-1000/-1K Meie 24.09.2025 nr 8-2/7484 2 Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja täiendada õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjas viidatud kõigi põhiõiguste riivete proportsionaalsuse analüüsiga. Eelnõu seletuskirjas tuleks põhiseaduspärasuse analüüs esitada seletuskirja 3. osas “Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs” eraldi viimase alajaotusena. Kui loetavuse huvides on mõttekam esitada põhiseaduspärasuse põhjalik analüüs konkreetse sätte põhjenduse juures, saab seletuskirja 3. osa viimases alajaotuses esitada viite vastavale argumenteeritud analüüsile ning alajaotuses esitada üksnes kokkuvõtlik järeldus. Või vastupidi, põhjalik analüüs esitatakse viimases alajaotuses ning vastavat piirangut sisaldavate normide juures on viide eraldi alaosas esitatud põhiseaduspärasuse analüüsile.“ „Eelnõu § 2 p-ga 1 soovitakse laiendada kohustatud isiku konfidentsiaalsuskohustust. Võttes ARVESTATUD OSALISELT arvesse, et täitmisregistri infovahetuskanali kaudu päringute tegemisel saab kohustuslikuks kuvada andmesubjektile infot päringu kohta andmejälgijas, palume seletuskirjas selgitada, et Seletuskirja on täiendatud ja selgitused lisatud. Kuna andmejälgijas avaldamine ei ole selle eelnõu füüsilist isikut teavitab RAB andmejälgija kaudu peale seda kui teabele sätestatud osa, siis pole võimalik ka täpsemalt kirjeldada avaldamise asjaolusid. Selgitame, et RABi tegevus andmesubjekti piirangu alus on ära langenud. Samuti palume seletuskirjas selgitada, kuidas peab eesmärkide saavutamiseks olema võimalikult konfidentsiaalne ning konto väljavõtte päringu toimub hilisem juriidilise isiku teavitamine tehtud päringust.“ info lisamisega andmejälgijasse võib ohtu seada RABi seadusest tulenevate ülesannete täitmise. RABi tegevuse täielik konfidentsiaalsus ei ole Eesti eripära vaid maailmas väljakujunenud praktika, mille kaudu tagatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks toimiv süsteem. RAB-i päringutest info avaldamine võib selgelt anda võimaluse ka seeläbi testida RABi „Eelnõu § 2 p-ga 3 sätestatakse, milliseid andmeid ja millistel alustel on RAB-l õigus saada ARVESTATUD täitmisregistri vahendusel. Kehtiv säte vajab muutmist ning seega ka eelnõu täiendamist selles osas, et päringuid tehakse täitmisregistri infovahetuskanali kaudu, mitte elektroonilise Eelnõu ja seletuskiri selles osas täiendatud. arestimissüsteemi kaudu (kehtivas sättes viidatud säte § 631 on kehtetuks tunnistatud). Samuti palume ka seletuskirja vastavalt muuta.“ 3 Haridus- ja „Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. SELGITAME Teadusministeerium Pangakonto väljavõte annab äärmiselt detailse ülevaate inimese tegevusest ja harjumustest, RAB-l on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda ettekirjutuse alusel kohustatud sealhulgas tema tarbimismustritest, igapäevasest liikumisest ja suhtlusringist. Sellise info isikult ja kolmandalt isikult teavet (RahaPTS § 58 lg 1). Ettekirjutuse adressaat on kohustatud kättesaadavus riigile peab olema erandlik ja rangelt reguleeritud. Seaduses tuleb täpsustada, ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust sisaldava teabe millistel juhtudel on juurdepääs õigustatud, kuidas tohib andmeid töödelda, kui kaua võib neid ettekirjutuses määratud tähtajaks (RahaPTS § 58 lg 2). säilitada ning kas ja millises ulatuses on neid lubatud siduda muude registrite või andmekogudega. Samuti tuleb sätestada reeglid selle kohta, kuidas ja millal isikut teavitatakse, Andmete säilitamise tähtajad on reguleeritud Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses (§ et tema andmeid on töödeldud.“ 26), andmete kasutamine on logitav (§ 25) ja järelevalvet andmekogu pidamise üle teostab RIA ja AKI vastavalt õigusaktides sätestatud pädevustele (§ 27). „Oluline on, et juurdepääs andmetele oleks võimalik üksnes selgelt piiritletud juhtudel ja SELGITAME seaduses sõnastatud alustel. Kooskõlastamiseks edastatud eelnõus ei ole ette nähtud selgeid Eelnõus ei ole ettenähtud uusi kontrollimehhanisme, sest adekvaatsed kontrollimehhanismid – nii kontrollimehhanisme, mis tagaksid, et riigi tegevus oleks läbipaistev ning isikul oleks võimalus haldusesisesed kui ka haldusvälised – eksisteerivad juba kehtivas õiguses. oma õigusi tõhusalt kaitsta. Eriti tundlik on küsimus Rahapesu Andmebüroo (RAB) puhul, kuna inimene ei pruugi isegi teada, et tema pangakonto andmed on edastatud RABile, mistõttu Haldusorgani väliselt teostab RAB üle teenistuslikku järelevalvet rahandusminister, samuti on puudub tal ka igasugune võimalus oma õigusi kaitsta.“ riigikontrollil võimalik auditeerida RAB tegevust. 5  Lisaks võib õiguskantsler kontrollida RAB tegevuse aluseks olevate õigusaktide põhiseaduspärasust ning RAB tegevuse vastavust hea halduse põhimõttele. Kaebusega on võimalik pöörduda ka AKI poole. MITTEARVESTATUD Rahandusministeeriumile jääb ebaselgeks, mida Haridus- ja Teadusministeerium peab silmas selle all, et kahtlusi tekitab „/…/ tähtajatu konfidentsiaalsuskohustuse proportsionaalsus ja vastavus põhiseadusele.“ „Seetõttu teeme ettepaneku määratleda täpsemalt, millistel tingimustel ja kui pika ajavahemiku TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS kohta võib haldusmenetluse raames pangakonto väljavõtet küsida. Samuti tuleks ette näha selge Kuna käesolevas lõigus on kokku võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelnevad küsimused mehhanism, kuidas saab isik oma õigusi (aga ka pank pangasaladust) kaitsta, arvestades, et ning ettepanekud, siis palume lähtuda eelnevatest Rahandusministeeriumi vastustest. haldusmenetluses on need võimalused piiratumad kui kriminaalmenetluses. Eriti tuleb selgelt reguleerida, millistes olukordades ja mis tingimustel võib RAB saada juurdepääsu pangakonto 2 (2) väljavõttele kas täitmisregistri või ettekirjutuse kaudu ning kas väljavõte peab olema terviklik või osaline.“ 4 Andmekaitse „Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ARVESTATUD Inspektsioon (RahaPTS) § 58 lõiget 11. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on muudatuse eesmärgiks täpsustada, milliseid andmeid ja millistel alustel on Rahapesu Andmebürool (RAB) õigus oma seadusest Täname esitatud märkuste eest. Eelnõud ja seletuskirja on vastavalt tagasisidele täiendatud. tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 63 nimetatud täitmisregistri vahendusel. Selleks määratletakse ära täpsed RAB ülesanded, mille täitmiseks on võimalik täitmisregistri vahendusel koguda pangasaladust, sh pangakonto väljavõtteid. Ammendav loetelu peaks välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsetest normitõlgendustes. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu. Samas on jäetud sättes muumata see osa, mis viitab TMS §-le 631. Tegemist on kehtetu sättega, mis kuni 01.01.2024 reguleeris elektroonilist arestimissüsteemi. Ilmselt on ikkagi silmas peetud täitmisregistrit, mille üheks eesmärgiks TMS § 63 lõike 1 kohaselt on infovahetuskanalina tagada krediidi- ja makseasutuste valduses olevate andmete kohta päringute tegemine seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.“ „Samuti jääb selgusetuks vajadus täiendada Raha PTS § 58 lõiget 11 sõnadega „ja pangakontode väljavõtteid“. Nimelt on eelnimetatud sätte järgi RAB-l õigus saada RahaPTS § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid. Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse RahaPTS § 81 lõiget 14 punktidega 4 ja 5, mis annab RAB-le õiguse saada ka pangakontode väljavõtteid. Seletuskirjas on selgitatud, et selgesõnalisena täpsustatakse seaduses RAB-i õigus saada täitmiseregistri kaudu ka pangakontode väljavõtteid ja saldo andmeid ning täiendatakse § 81 punkti 14 loetelu, et täitmisregistri vahendusel kogutavate konto andmete koosseis oleks edaspidi 1) IBAN; 2) konto avamise kuupäev; 3) konto sulgemise kuupäev; 4) saldo; 5) konto väljavõte. Seega, vaatamata sellele, et säte juba annab RAB-le õiguse saada RahaPTS § 81 loetletud andmeid, sh pangakontode väljavõtteid, täiendatakse siiski sätet pangakontosid puudutava osaga. Selgusetuks jääb vajadus reguleerida topelt RAB õigust saada pangakontode 6  väljavõtteid.“ 5 Eesti Advokatuur „1. Eelnõu võib kaasa tuua õigusselguse vähenemise TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS I. Eesti Advokatuuri Rahandusministeerium on iseenesest nõus, et pangasaladuse kasutamise problemaatika on laiem finantskomisjoni Eelnõu ei lahenda pangasaladusega kaetud andmete kasutamist väljaspool krediidiasutusi võrreldes käesoleva eelnõu skoobiga ning et analüüsida tuleb ka teiste riikliku järelevalveasutuste seisukohad süstemaatiliselt ja terviklikult, kahjustades selliselt üldist õigusselgust. Kitsalt kahe asutuse regulatsioone antud küsimuses. Küll aga ei ole põhjendatud jätta Rahandusministeeriumi enda jaoks andmete pärimise regulatsiooni täpsustamine toob seaduse rakendajate (pankade ja valitsemisala prioriteedid holistilisema lahenduse ootele ning võttes arvesse, kuivõrd oluline on muude päringutegijate) suhtes kaasa oluliselt suurenenud õiguslikud riskid. rahapesu- ja terrorismivastane võitlus, siis on kahtlemata põhjendatud taastada RAB-i täitmisregistri infovahetuskanali õigused nii kiirelt kui võimalik. Isikute ring, kelle puhul pangasaladuse kaitsest kõrvalekaldumine on lubatud, on oluliselt laiem kui antud eelnõuga haaratud. Pangasaladust sisaldavate andmete kasutamise õigus on seniste Märgime siiski, et Rahandusministeerium on kavandamas lähitulevikus eelnõud, mis peaks regulatsioonidega (eelkõige krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) §-ga 88) antud suuremale täpsemalt reguleerima ära pangasaladusega avaldamise, töötlemise ning kaitsega seonduvad ringile kolmandatele isikutele kui ainult Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ja Rahapesu küsimused. Analüüsime muuhulgas võimalusi lahendada kirjeldatud eelnõu raames ära ka Eesti Andmebüroo (edaspidi RAB). Õiguskantsleri kirjas esile toodud kitsaskohad vajavad detailset Advokatuuri siinse märkuse. analüüsi ka mitmete teiste andmesaajate puhul, iseäranis riikliku järelevalve teostamisel (finantsjärelevalve asutused, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jt). Analüüsivajadus võib olla veelgi laiem, mh ei ole ka näiteks advokaatide poolt pangasaladusega kaetud andmete töötlemine otsesõnu reguleeritud. Ehkki eelnõu keskendub vaid kahele andmete saajale ja vaid ühe kanali kasutamisele, mõjutab loodav regulatsiooni kahtlemata ka teisi pangasaladusega kaetud andmete kasutajaid, kuivõrd toob seaduse rakendajate jaoks (eelkõige pankadele) vältimatult kaasa küsimuse, kuidas edaspidi edastada pangasaladust teistele isikutele, kellele andmete edastamine on EMTA ja RABiga võrreldes sõnastatud üldsõnalisemalt. Kuivõrd EMTA ja RAB-i puhul oli senine regulatsioon ebapiisav, on vaja täiendavalt analüüsida, kas teiste riiklikku järelevalvet teostavate asutuste päringuid ei tohiks sel juhul samuti täita, kui volitusnorm on sama üldsõnaline nagu seni EMTA ja RAB-i puhul. Muuhulgas tekib küsimus, kas isikute ja asutuste osas, kellele on KAS § 88 alusel lubatud pangasaladusega kaetud andmeid väljastada, ent kelle osas ei ole seadus otsesõnu sätestanud õigust pärida mh kontoväljavõtteid, tuleb järeldada, et neil puudub õigus kontoväljavõtteid pärida ja vastavaid andmeid kasutada. Teisisõnu – kui suletud loetelu kättesaadavatest andmekategooriatest puudub, siis millisele osale pangasaladusest vastav andmete pärimise õigus üldse kehtib? Hetkel on eelnõu materjalides need pangasaladuse avaldamise aspektid täielikult käsitlemata ning tekib märkimisväärne risk, et eelnõu osutub praktikas puudulikuks, tekitab ebavajalikke vaidlusi pankade ning andmepärijate vahel ning õiguspraktika muutub kokkuvõttes veelgi raskemini ennustatavaks kui seni.“ „3. Päringute tegemise vormist SELGITAME Eelnõu on keskendunud enamasti täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise problemaatikale Eelnõuga sätestatakse MKSis ning RahaPTSis suletud loetelu teabest, mida EMTA ja RAB ennekõike põhjusel, et sellele keskendus ka õiguskantsler oma 1. juuli 2025 analüüsis. Sellest võivad täitmisregistri vahendusel nõuda. Seletuskirjast nähtub, et loetelude selliselt hoolimata on eelnõu reguleerimisala täitmisregistrist laiem, sest täitmisregistri kasutamist kehtestamise eesmärk on välistada olukord, kus nõutavate andmete ulatus võib sõltuda reguleerivate normide kõrval konkretiseeritakse RABi ülesandeid, mille täitmiseks on RAB halduspraktikast ja abstraktsest normitõlgendusest. Seesugune õiguskindlus on aga oluline. õigustatud saama pangasaladust (sh pangakonto väljavõtteid) sisalduvat teavet ja samuti Lisaks on aga seletuskirjas viidatud, et kui EMTA või RAB soovib pangasaladust sisaldavat sätestatakse selgelt, et täitmisregistri kaudu info vahetamine saab RABi puhul olema üksnes teavet, mis nende suhtes kehtestatud loeteludes nimetatud ei ole, peab EMTA/RAB edastama RahaPTS§ 54 lg 1 p 1, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks. 7 krediidi- ja makseasutusele korralduse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga. Komisjon nõustub õiguskantsleri seisukohaga, et mida kiiremini ja mugavamalt riigi jaoks andmevahetus Kui automatiseeritud lahendused eeldavad efektiivsemaid andmekaitsealaseid meetmeid võrreldes toimub, seda efektiivsemad peavad olema mehhanismid, mis välistavad ebapiisavalt mitte-automatiseeritud lahendustega, siis sellest just nimelt tuleneb järeldus, et mitte- põhjendatud andmepäringud. Siiski ei tulene sellest järeldust, et mitte-automatiseeritud automatiseeritud päringud riivavad üksikisikute põhiõigusi vähem. Vastasel juhul ei ole loogiline päringud riivavad üksikisikute põhiõigusi olemuslikult vähem või ei vaja samal tasemel rääkida antud kontekstis gradatsioonidest, et millisel juhul peavad andmekaitsealased õiguslikke kaitsemehhanisme (iseäranis olukorras, kus menetlus, mille huvides andmeid kaitsemehhanismid olema efektiivsemad ja millisel juhul mitte. Võttes aluseks seisukoha, et masin- päritakse, võib olla sama). Andmesubjekti vaatest tuleb riive intensiivsust hinnata masin potentsiaaliga lahendus eeldab efektiivsemaid kaitsemeetmeid, sätestabki eelnõu sõltumata sellest, kas riigiasutus sai tema elu detailselt kirjeldavad andmed pangalt kätte täitmisregistri infovahetuskanali otstarbeks ammendava andmekoosseisu. See tagab edaspidiselt automaatpäringuga või e-kirja teel edastatud ettekirjutuse tulemusel. pankadele piisava õigusselguse ning -kindluse, et täitmisregistri kaudu edastatavaid RAB-i teabekorraldusi tehakse RahaPTS § 54 lg 1 p 1, 8 ja 9 ülesannete täitmiseks. Nii ilmneb ka siin eelnõu põhjendamatult kitsas lähenemine, mis keskendub ainult ühele suhtluskanalile ja jätab hindamata andmetöötlusega kaasneva sisulise riive piirid ja Sõltumata rakendatava tõlgenduse kriitilisuse astmest, ei saa Rahandusministeerium kuidagi olla põhjendatuse. Veelgi kriitilisema tõlgenduse puhul jätab seesugune regulatsioon riigiasutustele nõus implikatsiooniga, et täitmisregistri väline teabekorraldus võib endast kujutada mingisugust lahti „tagaukse“, mille kaudu laiaulatuslikumalt infot pärida juhul, kui automaatpäringu „tagaust“. Väljaspool täitmisregistrit edastatav teabekorraldus kujutab endast standardset andmekategooriatest ei piisa. Väga oluline on pangasaladuse avaldamise piirid sätestada haldusmenetlust, kus teabekorraldused edastatakse adressaadile kirjalikult kas posti või ühtsete põhimõtete alusel nii automaatpäringute kui nt e-kirjaga saadetavate elektronposti teel ning kuivõrd neid korraldusi töödeldakse reeglina alati käsitsi, säilib täielikult üksikpäringute suhtes. adressaadi võimalus kaaluda, analüüsida ning vajadusel ka vaidlustada kõnealust teabekorraldust. Kokkuvõttes on finantsõiguse komisjon seisukohal, et pangasaladuse avaldamine, iseäranis aga Pangasaladuse ning täitmisregistri problemaatika kontekstis ei ole keegi seadnud kahtluse alla ääretult tundliku iseloomuga kontoväljavõtete nõudmise seadustamine eelnõus pakutud kujul RAB-i õigust koguda ja töödelda oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks pangakonto infot. on põhiseaduslike piiride tuvastamiseks sisuliselt ebapiisavalt põhjendatud. Komisjon nõustub õiguskantsleri hinnanguga, et kontoväljavõttele juurdepääsuõiguse piiritlemine ei tohiks Eeltoodust hoolimata ning võttes arvesse avalikkuse huvi ning kooskõlastusringil laekunud piirduda järelevalveasutuse ülesannete üldise kirjeldusega, vaid eesmärk peab olema sõnastada märkusi, täiendasime seletuskirja siiski detailsema proportsionaalsuse analüüsiga, mis nüüd hindab konkreetsed juhtumid, milliste eelduste täitmisel ja millises ulatuses juurdepääs konto ka pangakonto info kui teabeliigi küsimise põhiseaduslikkust – seda nii täitmisregistri kaudu kui väljavõttele antakse.“ ka selle väliselt. Eelnõu võib kaasa tuua ebaproportsionaalsed vabaduspõhiõiguste piirangud SELGITAME Eelnõu materjalidest ei selgu, eriti RABi puhul, kas põhiõiguste (eelkõige põhiseaduse § 19 Tulenevalt laekunud tagasisidest on eelnõusse sisse viidud muudatused mis selgelt määratlevad lõikest 1 tuleneva üldise vabaduspõhiõiguse ja §-st 26 tuleneva eraelu puutumatuse) piirangud kindlaks need RABi ülesanded kus pangakonto väljavõtte kasutamine tööülesandest lähtuvalt on teenivad legitiimset eesmärki ning on sobivad, vajalikud ja mõõdukad. vajalik ja proportsionaalne. Eelnõu seletuskirja on täiendatud ka põhiseaduslikkuse analüüsi ja võrdleva analüüsiga teiste riikide osas. Eelnõu koostaja ei suutnud tuvastada ühtegi riiki kus RAB- i funktsioone täitval „Teiseks tuleb rõhutada, et kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab langetama TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS seadusandja ja üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib Riigikohtu seisukohalt Täitmisregistri põhimääruse osas selgitame, et tegemist ei ole Rahandusministeeriumi kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel valitsemisala õigusaktiga. Sellest tulenevalt, ei ole Rahandusministeerium pädev kommenteerima, määrusega (vt nt Riigikohtu Üldkogu 3. detsembri 2007. a otsus nr 3-3-1-41-06, p 21-22). millistel õiguspoliitilistel kaalutlustel on täitmisregistri spetsiifilised sätted kehtestatud. Soovitame Antud juhul on pangakonto väljavõtete päringutega seotud küsimused jäetud täitmisregistri siinkohal pöörduda vahetult Justiits- ja Digiministeeriumi poole (MSVS § 3). põhimääruse reguleerida. Samuti on järelevalvega seotud olulised küsimused sätestatud suures osas määruse tasandil, mis võimaldab seadusest madalamal seisva õigusaktiga reguleerida Mis puudutab aga järelevalvet, siis märgime, RABi teabekorralduste õiguspärasuse üle ei teosta järelevalve ulatust.4 Pealegi võib kehtiva täitmisregistri põhimääruse põhjal jõuda seisukohani, järelevalvet üksnes RAB ise. Lisaks RABi sisekontrollile, kes peab tagama, et RABi ametnikud et väline kontroll vastutava töötleja kaudu jääb pigem põgusaks.5 Veel enam, vastutaval täidavad seadusest tulenevaid ülesandeid kooskõlas õigusaktide ja hea halduse tavaga, teostab töötlejal puudub määruse kohaselt ligipääs andmetele, mida päringu tegijalt päringu tegemisel süstemaatiliste puudujääkide ilmnemisel RAB-i üle teenistuslikku järelevalvet ka nõutakse (vt määruse § 9 lg 5). See vähendab järelevalve sisulist võimekust. Kaheldav on MTA rahandusminister, samuti on võimalik RAB-i tegevust auditeerida Riigikontrolli poolt. Lisaks on enda poolt teostatava järelevalve piisavus. Põhiõiguste riivete üle ei saa ainsa isikuna teostada võimalik RABi toimingute ja haldusaktide peale esitada kaebuseid kohtumenetluse raames, samuti järelevalvet sama haldusorgan, kes ise neid riiveid tekitab. Päringu töötlemise kohta on võimalik pöörduda vahetult ka näiteks õiguskantsleri ning Andmekaitse Inspektsiooni poole. 8  salvestatavaid andmeid (määruse § 9 lg 6) ei saa eelduslikult pidada järelevalve eesmärkidest piisavalt informatiivseks. Samuti jääb segaseks, kellele ja millistel tingimustel annab päringu tegija selgitusi määruse § 9 lg 7 kohaselt. Järelevalve eesmärkide jaoks hävitavalt mõjub lõpuks andmete kustutamine, sest päringu andmeid säilitatakse kõigest 30 päeva (määruse § 16 lg 4).6 “ „Kokkuvõttes on maksuõiguse komisjon seisukohal, et eelnõu seondub keeruliste õiguslike TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS probleemidega, kuid seletuskirja kohaselt ei ole valdavat osa neist probleemidest kõnetatud ega lahendatud. Antud põhjusel tekitab käesolev eelnõu tõsiseid küsimusi ja kahtlusi põhiõiguste kaitse tagamise osas.“ 6 Luminor Bank AS ARVESTATUD OSALISELT Õiguskantsleri seisukohtadega arvestamine ja selles osas eelnõu ja seletuskirja täiendamine Seletuskirja ja eelnõud täiendatud vastavalt laekunud tagasisidele. Täpsustatud RABi ülesandeid, „RahaPTS § 58 lõiget 2 täiendatakse lausega, mis sätestab, missuguste RAB-i ülesannete mille alusel on pangakonto väljavõtte kogumise õigus. raames esitatud päringutele on krediidiasutus kohustatud pangasaladust RAB-ile avaldama. Samas on jäetud muutmata sama lõike esimene lause: “Ettekirjutuse adressaat on kohustatud RahaPTS § 51 (konfidentsiaalsus): seletuskiri täpsustab, et konfidentsiaalsus tugineb GDPR art 23 ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust sisaldava teabe ja FATF raamile; eesmärk on vältida menetluste kahjustamist RahaPTS § 54 lg 1 p-de 1 ja 8–10 ettekirjutuses määratud tähtajaks.”. Ettekirjutuse täitmiseks vajaliku pangasaladust sisaldava raames. Konfidentsiaalsuse ulatuse tehnilised detailid (sh andmejälgija ajastus) lahendatakse teabe esitamine ettekirjutuses määratud tähtajaks ei ole piiratud konkreetsete RAB-i rakendustasandil, et mitte ohustada analüüse. (Sätete tekstiline kitsendamine „absoluutsest“ ülesannetega, vaid kohaldub kõigile ettekirjutustele. Lõike täiendus loob ootuse, et krediidi- ja keelust: mitte vajalik – piirang on ülesandepõhine ja proportsionaalsuse test kohaldub.) finantseerimisasutus hakkaks päringu aluseid kontrollima ning hindama, mis ulatuses ettekirjutust täita. Ettekirjutuse täitmist ei tohiks siduda muude asjaoludega, vaid kõik Täiendatud eelnõu ja seletuskiri taastavad täitmisregistri kasutuse selge õigusliku alusega, seovad ettekirjutused peaksid vaikimisi kohustuslikud. Nende õiguspärasuse kontroll on vajalik RAB-i päringud konkreetsete ülesannetega, muudavad RAB-i täitmisregistri andmeliigid suletuks, lahendada riiklike institutsioonide poolt rakendatavate meetmete abil ilma vastava ülesande ajakohastavad TMS viited ning kirjeldavad proportsionaalsuse ja andmeminimaalsuse rakendamist panemiseta ettekirjutuse adressaadile.“ (sh ex post teavitamise põhimõtet), tagades seeläbi põhiseaduspärase ja mõõduka lahenduse. „Eelnõuga muudetakse RahaPTS § 58 lõiget 11 , kuid lõikesse jäetakse sisse tekstiosa ARVESTATUD “täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu”. Täitmismenetluse seadustiku § 631 on kehtetu alates 01.01.2024. . RahaPTS § 58 lõige 11 Eelnõud ja seletuskirja täiendatud. sätestab, et RAB-il on õigus saada RahaPTS § 81 lõigetes 11–1 5 nimetatud andmeid. Eelnõu seadusena jõustumisel täiendatakse RahaPTS § 81 lisades konto väljavõtte andmed, kuid saadetud eelnõu tekstis on otsustatud lisaks viitele, ka välja kirjutada, et RAB-il on ligipääs pangakonto andmetele. Luminori ettepanek on, kas loetleda RahaPTS §-s 58 kõik andmeliigid, millele RAB-il on täitmisregistri vahendusel ligipääs või lahendada see ainult viitega RahaPTS §-le 81 ning parandada viidet täitemenetluse seadustikule.“ „palume eemaldada RahaPTS §-st 81 sõna “vähemalt”, et oleks selge, mis on krediidi- ja finantseerimisasutuste kohustus ja mis on RAB-i õigus. Samuti ühtlustada RahaPTS, MKS ja täitmisregistri põhimääruse sõnastused, et oleks tagatud, et samade terminitega viidatakse samadele andmekoosseisudele“ 7 AS SEB Pank ARVESTATUD OSALISELT „Eelnõu § 2 punkt 1 – RahaPTS § 51 lõike 1 täiendamine Oleme arvestanud Teie ettepanekutega seoses vananenud viite, sõna „vähemalt“ eemaldamise ja andmeliikide selgema ja kinnisema loetelu osas. Selles osas on eelnõud ja seletuskirja täiendatud. 9  Analüüsida proportsionaalsust ja kooskõla andmekaitse ning menetlusõigusega. Miks on keeld lai kõigi § 54 lg 1 p 1,2,8,9,10 korral. Soovitus kaaluda eraldi konfidentsiaalsussätte loomist, Seletuskiri põhjendab „tipping-off“ ja menetluslike huvide kaitset ning sidumist § 54 lg 1 p-dega mis määrab ulatuse ja aja (nt ex post teavitamine). 1 ja 8–10 (NB! see on teadlikult kitsam kui võimalik maksimum). Arvestatud selgitustega ja ulatus jääb p-dele 1 ja 8–10. Proportsionaalsus ja GDPR art 23 raam avatud seletuskirjas. Eelnõu § 2 punktid 2-5 – RahaPTS § 58 lõike 1, 11 ning 2 ja § 81 lõike 14 täiendamine“ Osaliselt oleme arvestanud ettepanekuid mis olid seotud proportsionaalsuse, kasutusjuhtumite ja üldise selguse ja täpsuse tõstmisega seletuskirjas. SEB on seisukohal, et senine õigusaktide kujunemine ja sellest tulenevad põhjendused, miks Rahapesu Andmebürool on tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik saada konto RahaPTS § 58 lg 2 antud seisukoha osas selgitame, et eelnõuga ei panda ettekirjutuse väljavõtet ja saldo seisu, tuginedes nii rahvusvahelistele kui Eesti sisestele kohustustele, on adressaatidele kohustust hakata kontrollima ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid vaid eelnõu seletuskirjas üldjuhul põhjalikult edasi antud. eelnõu tulemusena lisatakse edaspidi ettekirjutusele õiguslik alus, kui soovitakse koguda sellist pangasaladust mis on vajalik ja lubatav konkreetsete RABi ülesannete täitmisel. Pangasaladuse regulatsioon tervikuna vajab põhjalikumat analüüsi, eriti riiklike päringute kontekst. Eelnõu seletuskirjas toodud põhjendused RahaPTS § 58 lõigete 1 ning 11 muutmise Üldine vajadus pangasaladuse regulatsiooni laiemaks ülevaatuseks seletuskirjas kajastatud, kuid osas on piisavate põhjendusteta osas, mis puudutab viitamist kehtiva RahaPTS § 54 lõike 1 see on planeeritud eraldi analüüsi/edaspidise töö raames, mitte käesoleva eelnõu osaks. punktidele 4 (järelevalve teostamine), 9 (rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine) ja 10 (väärtegude menetlemine). Rahandusministeerium ei saa aga arvestada ettepanekuga sätestada normides expressis verbis, et millise perioodi saldot ja konto väljavõtet võib RAB küsida – Rahapesu ja terrorismi rahastamise RahaPTS § 58 lõike 11 täiendusega seonduvalt märgime, et kehtivas seaduses sisaldab lõige 11 tõkestamise õiguslikud ning faktilised asjaolud on niivõrd ettenägematud, et seaduse tasandil ei ole sõnastus veel viidet „TMS § 63’ nimetatud elektroonilisele arestimissüsteemile“, mis tuleb meie võimalik fikseerida ammendavalt mingisugune lubatav kontrolliperiood. Normides peab seega hinnangul asendada viitega „täitmisregistrile“. säilima teatav abstraktsus, sest vastasel juhul võib tekkida märkimisväärne risk, et RABil ei ole võimalik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täita, sest vajalik teave ei jää seaduses lubatavate Sätestada suletud loetelu teabest, mida RAB-il on õigus täitmisregistri vahendusel nõuda. perioodide piiridesse. RahaPTS § 81 osas märgime, et arvestades eelnõuga taotletavat eesmärki muuta õiguslik alus pangasaladuse väljastamiseks selgemaks, tuleks eelnõud täiendada viisil, et RahaPTS § 81 RABi tegevuse õiguspärasuse tagatiseks pangasaladuse töötlemisel on asjaolud, et RABi ligipääs lõikest 1 kustutatakse sõna „vähemalt“. See tagab, et samas paragrahvis esitatud loetelu on pangasaladusele on ülesandepõhiselt piiratud, kanal ja andmeliigid on seaduse tasandil suletult ammendav ja seeläbi tagatakse õigusselgus. määratletud, töötlus lähtub vajalikkusest ja minimaalsusest, tegevus on logitud ja auditeeritav ning kaetult välistest õiguskaitse- ja järelevalvemehhanismidest (AKI, kohus, Õiguskantsler, RahaPTS § 58 lõike 2 täienduse osas märgime, et säte sisaldab ettekirjutuse adressaatide Riigikontroll). Seega on tagatud, et eelnõuga ettenähtud andmekasutus on põhiseaduspärane ja kohustust väljastada pangasaladust sisaldavaid andmeid. SEB ei toeta lähenemist, et kõnealuses proportsionaalne. sättes loetletakse täpselt need ülesanded, mille täitmiseks RAB võib infot nõuda, sest ettekirjutuse adressaadi kohustuseks ei ole kontrollida ja tal ei olegi võimalik kontrollida, millist oma seadusest tulenevat ülesannet RAB ettekirjutuse tegemisega täpselt täidab. Lisaks RahaPTS § 55 lõike 2 kohaselt RABil puudub kohustus märkida ettekirjutuses selle esitamise faktiline alus. 8 Swedbank AS Pangasaladuse (sh konto väljavõtte) päringute alus peab olema ülesandepõhine, selge ja koos SELGITAME PS-proportsionaalsuse põhjendustega; täitmisregistri andmeliigid olgu ammendava loeteluna; Täname esitatud tagasiside eest, oleme tagasisidest lähtuvalt täiendanud eelnõud ja seletuskirja. „täitmisregister on üksnes paralleelkanal“ sõnastus vajab selgitamist. Lisanud põhiseaduspärasuse analüüsi ja lisaks võrdleva analüüsi teiste riikide osas. 10  Kontoväljavõtte küsimine kontaktisiku (RahaPTS § 17 lg 6) sobivuse hindamiseks võib olla SELGITAME ebaproportsionaalne; palutakse see välistada või väga selgelt piiritleda ning lisada PS- Kontaktisiku hindamisel pangakonto väljavõtet ei küsita. Eelnõuga täpsustatakse konkreetsed proportsionaalsuse analüüs. RAB-i ülesanded, mille teostamiseks RAB pangakonto väljavõtet vajad. Lisaks määratakse kindlaks ka ülesanded, mille teostamisel on RAB-il vajadus kasutada Täitmiseregistrit. Vältida erinevaid/ebaselgeid väljendeid; ajakohastada vanad viited. Üksnes suletud loetelu ei pruugi olla piisav; vaja oleks regulatiivsel tasandil ette näha ka Eelnõud ja seletuskirja selles osas täiendatud. sisemised kontrollid (logid, rollipõhine ligipääs, audit). Seletuskiri koondab kontrollimehhanismid (logikohustus ja auditeeritavus täitmisregistris, rollipõhised õigused, AKI/Õiguskantsleri järelevalve, kohtulik kontroll). Käesolev pakett ei lisa eraldi normitehnilisi „sisemiste kontrollide“ sätteid seadusesse; nende täpsustamine tehakse rakendustasandil (teenusetingimused/protseduurireeglid) ja vajadusel eraldi tööna. 8 Bigbank AS SELGITAME Toetatakse täitmisregistri kasutuse taastamist, kuid rõhutatakse vajadust pangasaladuse erandite tervikülevaate ja põhjalikuma analüüsi järele, mitte „kosmeetiliste“ paranduste järele. Palutakse Lähtudes eelnõule antud tagasisidest on täiendatud nii eelnõud kui seletuskirja. Õigusselgus seletuskirjas avada ka varasemate puuduste põhjused. täitmisregistris edastatavate andmeliikide osas: RahaPTS § 81 lg 1-st eemaldatakse sõna „vähemalt“, § 81 lg 14 täiendatakse saldo ja konto väljavõttega – tulemuseks suletud loetelu. 1 RahaPTS § 58 lg 1 ja 1 : palutakse põhjalikum proportsionaalsuse analüüs RAB-ile viidatud § 54 lg 1 p-de 4, 9 ja 10 osas; Seletuskiri täpsustab, et muudatused on õiguskantsleri märkustest kantud, ei laienda RAB-i materiaalvolitusi, vaid loovad õigusselguse (sh GDPR eesmärgipärasus ja andmeminimaalsus; EL/Varssavi/Egmont kohustused; FIU konfidentsiaalsus). Vajadusel üle vaadata KAS § 88 kooskõla. Seletuskirja on täiendatud RAB-i ülesannete lõikes (sh sanktsioonide rakendamine ja väärteomenetlus), põhjendades pangakonto väljavõtte vajalikkust ja mõõdukust; praktikanäited lisatud. Samas ei sätestata seaduses fikseeritud ajapiire (väljavõte/saldo), sest vajaliku perioodi ulatus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ja proportsionaalsuse kaalumisest. RahaPTS § 58 lg 2 ülesannete loetlemine jäetakse kehtima: see piiritleb ettekirjutuse aluseid ja tõstab õigusselgust (adresaat ei pea kvalifitseerima RAB-i menetlusliiki, kuid norm raamib RAB- i volitused ja võimaldab järelevalvet). Andmesubjekti teavitamine: konfidentsiaalsus tuleneb EL- ja FATF-i raamistikust; teavitamise praktilised detailid (sh andmejälgija kasutus pärast piirangu aluse äralangemist) käsitletakse rakenduslikul tasandil, vältimaks menetluslike eesmärkide ohustamist. Põhimõtteline põhjendus on seletuskirjas esitatud. KAS § 88 tervikrevisjoni ei avata käesolevas paketis – eelnõu fookus on RAB-i ja MTA täitmisregistri-päringute õigusselguse taastamine. Vajadus KAS § 88 võimalike muudatuste järele kaardistatakse eraldi töölõiguna. viide TMS „elektroonilisele arestimissüsteemile“ asendada viitega täitmisregistrile; § 81 lg 1 ARVESTATUD sõna „vähemalt“ eemaldada; teha ka RAB-i andmeliigid täitmisregistris ammendavaks; piiritleda väljavõtte/saldo periood. Eelnõud ja seletuskirja selles osas täiendatud 11 9 AS LHV Pank kui tahetakse RAB-ile konto-väljavõtte õigus anda, peab see olema selgelt seaduses. Vajalik SELGITAME sisuline PS-proportsionaalsuse analüüs iga normi juures. Rahandusministeerium on seisukohal, et pangakonto väljavõtte kogumise ja töötlemise õigus on RAB-il kehtiva õiguse kohaselt olemas. Eelnõuga täpsustatakse vastavalt õiguskantsleri poolt välja toodud probleemidele RahaPTS-i selliselt, et ära oleks määratletud RAB-i ülesanded, mille raames on RAB-il õigus ka pangakonto väljavõtteid koguda kui ka täpsustatakse ära milliste ülesannete täitmiseks on RAB-il õigus andmeid koguda läbi täitmiseregistri. Eelnõud on täiendatud vajalike selgituste, võrdleva analüüsi ja põhiseaduspärasuse analüüsiga. RahaPTS § 58/§ 81 ja täitmisregister: aegunud viited asendada; RAB-i andmeliigid teha sama OSALISELT ARVESTATUD „suletuks“ kui MKS puhul; mitte väita, et alus juba kehtib. § 58 lg 11 seotakse sõnaselgelt TMS § 63 täitmisregistriga (aegunud viide eemaldatud). § 81 lg 14 täiendatakse saldo ja konto väljavõttega; § 81 lg 1 sõna „vähemalt“ eemaldatakse, tagades suletud andmeliikide loetelu. Arvestada õiguskantsleri seisukohtadega SELGITAME Eelnõud ja seletuskirja täiendatud vastavalt õiguskantsleri seisukohtadele. Eelnõu ja seletuskiri vastavas osas täiendatud. 10 FinaceEstonia „Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja selliselt, et tuleks ühemõtteliselt välja seisukoht SELGITAME olemasolevate õiguslike puuduste ja seeläbi planeeritavate muudatuste põhistatuse osas.“ Täname põhjaliku tagasiside eest. Seletuskirja oluliselt täiendatud ning lähtuvalt tagasisidest ka „Teeme ettepaneku lähtuda õiguskantsleri seisukohtadest, milliseid muudatusi on kehtivasse täiendatud eelnõud. õiguskorda vajalik teha. „Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 19 sätestab menetlusaluse isiku õigused ja Väärteomenetluse läbiviimiselt on selge, et isikut ka teavitatakse kui selline menetlus algatatakse. kohustused. Näiteks on väärteomenetluse alusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema Jääb selgusetuks kuidas peaks RAB-i õigus koguda väärteomenetluse läbiviimisel pangasaladust suhtes menetletakse, teada menetlustoimingu eesmärki jms. Seletuskirja tuleks meie hinnangul sisaldavaid andmeid olema seotud kogutavate andmete osas isiku teavitamisega. Isik saab sellest täiendada selgitusega, kuidas suhestub RAB-i poolne väärtegude menetlemine nimetatud väärteomenetluse käigus tõenditega tutvudes teada, et kas ja mis tõendeid RAB tema menetluse sättega ning kuidas on seadusandja hinnangul õigustatud ja proportsionaalne, et RAB-i poolt käigus kogunud on. väärtegude menetlemise korral ei saa menetlusalune isik menetlustoimingust teada.“ Andmesubjekti teavitamine: konfidentsiaalsus tuleneb EL- ja FATF-i raamistikust; teavitamise Teeme ettepaneku täpsustada regulatsiooni andmesubjeki õiguse osas saada teada, et riik on praktilised detailid (sh andmejälgija kasutus pärast piirangu aluse äralangemist) käsitletakse tema andmeid töödelnud. rakenduslikul tasandil, vältimaks menetluslike eesmärkide ohustamist. Põhimõtteline põhjendus on seletuskirjas esitatud. „Teeme ettepaneku muuta regulatsiooni, mis puudutab ligipääsu pangakonto väljavõttele.“ Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud selliselt, et kindlaks on määratud konkreetse RAB-i RahaPTS § 54 lg 1 p 4 muudatused hõlmavad ka RAB-i poolse järelevalve teostamist. RahaPTS ülesanded (RahaPTS § 1 ja 8-10), mille raames on RAB-il vajadus ja õigus koguda pangakonto § 17 lg 5 kohaselt hõlmab RAB-i järelevalve ka kontaktisiku sobivuse hindamist. Seega võib väljavõtteid. muudetud sättest järeldada, et RAB-il on õigus saada pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid ka kontakisiku sobivuse hindamise eesmärgil.“ 12  Eelnõu ja seletuskirja täiendamisega on kindlaks määratud ka andmete suletud loetelu ja selgelt määratletud ka ülesanded, mille täitmisel on RAB-il õigus andmeid koguda Täitmiseregistri kaudu. 05.01.2026–19.01.2026 kooskõlastamisel esitatud kooskõlastused ning arvamused (eelnõu § 2 punktid 1–6,rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise) Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise põhjendus 1 Justiits- ja „JDM leiab, et seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud pangakonto andmete küsimisega seotud OSALISELT ARVESTATUD Digiministeerium põhiõiguste riivete proportsionaalsust, sh olukorras, kus andmeid küsitakse pangalt kolmanda Märkusega on osaliselt arvestatud. Seletuskirja põhiseaduslikkuse analüüsi (ptk 3.2) on isikuna. Samuti juhitakse tähelepanu PS § 42 riive analüüsi puudumisele ning vajadusele täiendatud selgitustega pangasaladuse ja eraelu puutumatuse riive kohta ning täpsustatud, et põhjendada põhjalikumalt meetme mõõdukust. pangakonto andmete küsimine krediidiasutuselt kujutab endast põhiõiguste riivet, mille põhiseaduspärasust hinnatakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Seletuskirjas on täiendavalt selgitatud riive legitiimset eesmärki (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning rahvusvaheliste kohustuste täitmine), meetme sobivust ja vajalikkust ning riive mõõdukust, arvestades finantskuritegevuse ulatust ja rahvusvahelisi AML standardeid. Samuti on täiendatud selgitusi finantsteabe analüüsi vajalikkuse kohta rahapesu kahtluste kontrollimisel. „Seaduses tuleks piirata pangakonto väljavõtte ulatust ajaliselt või teabeliikide kaupa.“ MITTEARVESTATUD Rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemid võivad hõlmata pikka ajaperioodi ning mitme konto kaudu liikuvaid tehinguid. Seetõttu ei ole võimalik seaduse tasandil ette määrata abstraktset ajapiirangut või andmeliikide loetelu, mis oleks sobiv kõikides juhtumites. Konkreetse päringu ulatus määratakse igal üksikjuhul vastavalt menetluse eesmärgile ja proportsionaalsuse põhimõttele. Lisaks on oluline arvestada, et rahvusvahelised AML standardid (FATF metodoloogia Immediate Outcome 6) eeldavad, et finantsluureüksusel oleks võimalus kasutada finantsasutustelt saadavaid tehinguandmeid oma analüüsiülesannete täitmiseks. „konfidentsiaalsuskohustuse laiendamise põhiseaduspärasust ei ole piisavalt põhjendatud (PS OSALISELT ARVESTATUD § 44-le).“ Seletuskirja on täiendatud selgitustega konfidentsiaalsuskohustuse eesmärgi kohta. Konfidentsiaalsuskohustus on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus Rahapesu Andmebüroo päringute avalikuks tulek võib kahjustada käimasolevat analüüsi, rahvusvahelist teabevahetust või kriminaalmenetlust. Tegemist ei ole tähtajatu teavitamiskeeluga – isiku teavitamine toimub pärast seda, kui teavitamise piirangu alus on ära langenud. Seega on tagatud tasakaal menetluse efektiivsuse ja põhiõiguste kaitse vahel. „täpsustada, et päringud tehakse täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. ARVESTATUD Eelnõu sõnastust on täpsustatud ning viidatud täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri infovahetuskanalile. Vastavad muudatused on tehtud ka seletuskirjas. „Füüsilise isiku teavitamine tema kohta täitmisregistri infovahetuskanali kaudu kogutud ARVESTATUD andmete osas“ Seletuskirja on täiendatud selgitusega, et füüsilisest isikust andmesubjekti teavitamine toimub pärast seaduses sätestatud teavitamispiirangu aluse äralangemist, sealhulgas andmejälgija kaudu või muul seaduses sätestatud viisil. 13  „Pärast regulatsiooni jõustumist täitmisregistri juurdepääsude laiendamisel tuleb täiendada VÕTAME TEADMISEKS andmekaitsetingimusi ning palume selleks ka JDM aegsasti kaasata.“ „Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta.“ Vaatame kõnealused märkused läbi. 2 Eesti Advokatuur SELGITAME „pangasaladuse ja eriti kontoväljavõtte kasutamise regulatsioon vajab tervikanalüüsi ning eelnõu osaline lähenemine võib vähendada õigusselgust. Advokatuuri hinnangul ei ole RAB-i Seletuskirja on täiendatud ja täpsustatud, et eelnõu eesmärk on kõrvaldada kehtivas õiguses volitused piisavalt piiritletud, puuduvad konkreetsed tingimused ja ulatus, millal ilmnenud õigusselguse puudus ning sätestada seaduses sõnaselgelt, et RAB võib konkreetsete kontoväljavõtet võib küsida, ning esineb oht, et kriminaalmenetluse eesmärke teenivaid seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada pangasaladust sisaldavat teavet, sealhulgas toiminguid tehakse haldusmenetluses ilma vastavate menetluslike tagatisteta. Samuti peetakse kontoväljavõtteid. Eelnõuga ei anta RAB-le uut üldist või piiramata volitust, vaid täpsustatakse ebapiisavaks olemasolevaid kaitsemehhanisme ning soovitatakse kaaluda tugevamaid tagatisi, andmeliigid, ülesanded ja kanalid, mille kaudu vastavat teavet võib saada. sh eelnevat kohtulikku kontrolli.“ „Kogu pangasaladuse regulatsioon kõigi andmesaajate vaates vajab terviklahendust, mitte Käesolev eelnõu on sihitud ja probleemipõhine ning lahendab õiguskantsleri osundatud konkreetse üksnes RAB-i ja MTA osalist täpsustamist.“ õigusselguse puuduse MTA ja RAB-i puhul. Pangasaladuse laiem süsteemne revisjon on eraldi õigusloome küsimus ja ministeerium on vastava eelnõu kavandamisega juba alustanud. „RAB-i ja uurimisasutuste rollid ei ole piisavalt piiritletud ning esineb risk, et RAB-i ja uurimisasutuste rollid on Eesti õiguses jätkuvalt erinevad. RAB ei ole uurimisasutus ega kriminaalmenetluse eesmärke teenivaid toiminguid tehakse haldusmenetluses.“ vii läbi rahapesu kuritegude kohtueelset menetlust. RAB-i ülesanne on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, finantsteabe analüüsimine ning kuriteotunnuste ilmnemisel materjali edastamine pädevale asutusele. Eelnõuga ei anta RAB-le kriminaalmenetluslikke volitusi ega muudeta uurimisasutuste pädevust. „Kehtestada tugevamad menetluslikud tagatised, sealhulgas eelnev kohtulik kontroll.“ RAB-i tegevus ei ole käsitatav jälitustoiminguna ega võrdu kriminaalmenetluses sideandmete päringute või jälitustoimingutega. Tegemist on haldusmenetluses kogutava finantsteabega, mille eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning rahvusvaheliste koostöökohustuste täitmine. Lisaks eeldavad FATF standardid, Egmont Groupi põhimõtted ning EL AML raamistik, et finantsluureüksusel oleks võimalik saada vajalikku finantsteavet kiiresti ja tõhusalt. „Automaatpäringute ja täitmisregistri väliste päringute suhtes puuduvad ühtsed põhimõtted seletuskirjas on täpsustatud, et täitmisregistri kaudu saab andmeid küsida üksnes seaduses andmete ulatuse, kasutamise, säilitamise ja andmesubjekti teavitamise kohta.“ ammendavalt loetletud ulatuses ning täitmisregistri väline teabenõue toimub jätkuvalt RahaPTS § 58 alusel ettekirjutusega. Samuti on täiendatud selgitusi andmesubjekti teavitamise, andmekaitseliste piirangute ja järelkontrolli kohta. Isiku teavitamine toimub pärast seda, kui teavitamise piirangu alus on ära langenud. 3 AS SEB Pank „Täpsustada Krediidiasutuste seaduse § 88 lg 5 sõnastust.“ SELGITAME Täname tehtud ettepaneku eest ja selgitame, et KAS § 88 ülevaatamine on ministeeriumi poolt juba algatatud ja selle kohta koostatakse eraldi eelnõu. Esitasime teie ettepaneku eelnõu ettevalmistamisega tegelevale osakonnale. 4 Swedbank AS „Soovitame kasutada ühtset terminit kogu eelnõu ulatuses. Kuivõrd võlaõigusseaduse (VÕS) ARVESTATUD OSALISELT §-s 714 kasutatakse terminit „kontoväljavõte“, oleks kõige korrektsem kasutada läbivalt just Eelnõu tekstis kasutatav termin lähtub Täitmisregistri põhimääruses kajastatud andmekompleti seda väljendit või alternatiivselt „arvelduskonto väljavõte“.“ nimetusest ja seetõttu pidasime oluliseks lähtuda just Täitmisregistri põhimääruse tekstist. Seletuskirja on lisatud viide „konto väljavõte“ juurde kus selgitatud, et konto väljavõtte all peetakse 14  silmas ka pangakonto väljavõtet, pangakonto tehinguandmeid ja VÕS § 714 nimetatud kontoväljavõtet. 5 AS LHV Pank Varasemate seisukohtade kordamine SELGITAME Eelnõu koostamisel ettepanekuid analüüsitud ja LHV seisukoht teadmiseks võetud 6 FinaceEstonia Varasemate seisukohtade kordamine SELGITAME Eelnõu koostamisel ettepanekuid analüüsitud ja seisukoht teadmiseks võetud 15  Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Käesoleva maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) õigust nõuda teavet kolmandatelt isikutelt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, ehk sätestatakse sõnaselgelt, et teabe nõudmise õigus ulatub krediidiasutuste puhul ka pangasaladuseni. Samuti täpsustatakse, milliseid spetsiifilisi andmeid võib MTA nõuda täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel. Ühtlasi sätestatakse MTA-le seadusesse nõue, et täitmisregistri infovahetuskanali kaudu esitatavas teabekorralduses peab olema ka selgitus korralduse andmise aluseks olevate faktiliste asjaolude kohta, ehk MTA peab edaspidi selgitama, mis põhjustel ei suutnud MTA nõutavat teavet kätte saada maksukohustuslaselt endalt. Muudatused on tingitud õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808 (edaspidi õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kiri), milles maksukorralduse seadusesse (edaspidi MKS) puutuvalt nenditakse, et: „Maksu- ja Tolliameti juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on seaduses kirjas segaselt“.1 Õiguskantsleri soovitustest kantuna piiras justiits- ja digiminister mitme riigiasutuse juurdepääsu täitmisregistri infovahetuskanalile, jättes MTA-le õiguse edastada täitmisregistri infovahetuskanali kaudu vaid sundtäitmisega seotud korraldusi. MTA jaoks on aga täitmisregistri infovahetuskanal oluline töövahend maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, mistõttu kahjustavad need piirangud MTA võimet teha tõhusat riiklikku järelevalvet maksukohustuste täitmise üle ning tagada selliselt ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitse. RABi jaoks piirati justiits- ja digiministri poolt täitmisregistri kasutamise võimalus täielikult. Täitmisregister on oluline vahend RAB-ile seadusega pandud ülesannete täitmiseks, mistõttu kahjustavad need piirangud ka RAB võimet tõkestada efektiivselt rahapesu ja terrorismi rahastamist ning tagada rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamist. Eelnõus täpsustatakse suurema õigusselguse ja läbipaistvuse huvides samuti Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) õigust oma ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 63 nimetatud täitmisregistri infovahetuskanali kaudu konto andmeid, mis sisaldavad ka konto saldot ja väljavõtet. Muudatuse eesmärk on sätestada selgemalt piirangute eel toiminud tegutsemisviis, mitte laiendada RAB volitusi teabe hankimisel. Eelnõu eesmärk on suurendada õigusselgust ning tagada MTA ja RAB-i võimalus täita neile seadusega pandud ülesandeid maksujärelevalves ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, sätestades selgelt nende asutuste õiguse saada vajalikke andmeid, sealhulgas täitmisregistri infovahetuskanali kaudu, seaduses ettenähtud ulatuses. Muudatused on tingitud õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast, milles rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega (RahaPTS) puutuvalt nenditakse, et RahaPTSi § 58 lõige 11 ja § 81 lõige 1 ning krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 88 lõige 42 ja lõike 5 punkt 31 ei 1 Õiguskantsleri 01.07.2025 kiri nr 7-7/250081/2504808 „Pangasaladuse kaitse ja täitmisregister“, lk 10 punkt 35. Täitmisregistriga seotud soovitused.pdf (sisenetud: 27.08.2025). 1 anna ka koostoimes RAB-le õigust pangakonto väljavõtet saada. Kui Riigikogu leiab, et RAB- l peab selline õigus olema, peab see olema seaduses selgelt kirjas.2 Selleks, et taastada MTA ja RAB võimalus edastada teabe nõudmise korraldusi täitmisregistri infovahetuskanali kaudu, on vaja muuta teabe nõudmise õiguslikud alused selgemaks ning täpsemaks. Eelnõul on potentsiaal vähendada krediidiasutuste halduskoormust ning kahtlemata vähendab see MTA ja RAB-i töökoormust, mis kasvas täitmisregistri kaudu infovahetuse lõpetamise tõttu. Eelnõu ei mõjuta isikute halduskoormust. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (telefon 5885 1321; e-post [email protected]) ja rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Revo Krause (telefon 5388 3995; e-post [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (telefon 5303 2849; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (telefon 5885 1493; e-post [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seadus eelnõuga 640 UA. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu kohaselt muudetakse maksukorralduse seadust (RT I, 02.10.2025, 4) ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (RT I, 14.03.2025, 23). Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73). 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on suurendada maksumenetluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise kiirust ja tõhusust, tagades samal ajal menetlusosalise õiguste kaitse. Seadus saavutab selle eesmärgi taastades usalduse MTA ja RAB-i õiguse kohta töödelda pangasaladust ning kasutada täitmisregistri infovahetuskanalit teabekorralduste edastamiseks ja seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe kogumiseks. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK). Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole VTK vajalik, kui eelnõu peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline, sest täitmisregister, eelkõige selle juures olev infovahetuskanal, on MTA ja RAB-i oluline vahend seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täitmisregistri infovahetuskanalita andmete kogumine on aeglane, kohmakas ja kulukas (seda ka krediidiasutuste jaoks) ning võib ohtu seada tõhusa riikliku järelevalve maksukohustuste 2 Õiguskantsleri 01.07.2025 kiri nr 7-7/250081/2504808 „Pangasaladuse kaitse ja täitmisregister“, lk 8-9 punkt 33. Täitmisregistriga seotud soovitused.pdf (sisenetud: 27.08.2025). 2 nõuetekohase täitmise üle, pärsib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ning rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise tagamist. MKS-st eemaldatakse õiguskantsleri poolt osundatud ebaselgused seonduvalt MTA õigusega nõuda krediidiasutustelt pangasaladust. RahaPTS-i kehtivaid sätteid täpsustatakse õiguskantsleri hinnangust lähtuvalt selliselt, et selgelt oleks ära piiritletud ülesanded, mille raames on RAB-il õigus nõuda krediidiasutustelt pangasaladust sisalduvat teavet nii täitmisregistri kaudu kui ka selle väliselt. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada, et RahaPTS-is nimetatud pangasaladuse hulka kuulub ka konto väljavõte. Eelnõu laiemaks eesmärgiks on taastada usaldus nende reeglite vastu, mis kehtisid enne täitmisregistri infovahetuse piiramist, alates 2017. aasta 1. aprillist.3 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1 Eelnõu muutmiskäskude sisu ning võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MKS § 461 lõiget 1 punkti 5 viitega MKS § 61 lõikes 2 nimetatud faktilistele asjaoludele. MKS § 461 lõige 1 reguleerib sellise teabekorralduse vorminõudeid, mis edastatakse kolmandatele isikutele (krediidiasutustele) täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel. Erinevalt MKS §-st 46, mis reguleerib MTA haldusaktide üldisi vorminõudeid, ei kohusta kehtiv MKS § 461 lõige 1 selgitama adressaadile täitmisregistri infovahetuskanali kaudu esitatava korralduse andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Edaspidi selline kohustus aga tekib. Senine MKS §-s 461 olev regulatsioon oli loodud Eesti Pangaliidu initsiatiivil (vt joonealune märkus nr 11) ning selle eesmärgiks oligi võimaldada täitmisregistri infovahetuskanali kaudu esitatavate teabekorralduste automatiseerimist. Huvi automatiseeritud lahenduse vastu oli tingitud asjaolust, et MTA esitas krediidiasutustele aastas tuhandeid teabepäringuid ning et krediidiasutustel ei olnud huvi menetleda igat teabekorraldust käsitsi. Sellest tulenevalt leevendati seaduse tasandil ka täitmisregistri infovahetuskanali kaudu edastavate teabekorralduste vorminõudeid, muuhulgas ei loodud MTA-le kohustust põhjendada teabekorralduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid – automatiseeritud lahenduse kontekstis, kus inimkäelist sekkumist ei ole, ei ole ka kedagi, kes võiks nimetatud faktilisi asjaolusid lugeda, mistõttu kujutaks niisugune põhjendamiskohustus endast ebavajalikku töökoormust ning ressursikulu. Praktika aga näitab, et faktiliste asjaolude kirjeldamata jätmine muudab krediidiasutustele omaenda õiguste kaitsmise haldusmenetluses keerulisemaks – ilma faktiliste asjaoludeta ei saa krediidiasutused adekvaatselt hinnata, kas MTA küsib nende käest teavet õiguspäraselt ning kas selle teabekorralduse vaidlustamiseks on perspektiivi vastavalt vaide- või kohtumenetluses. See on relevantne eelkõige selliste krediidiasutuste suhtes, kellel pole huvi täielikult automatiseerida omapoolset teabekorralduste menetlemist. Seega, tagamaks parem tasakaal ning õiguste kaitse, täiendatakse MKS §-i 461 lõiget 1 selliselt, et edaspidi peavad täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel edastatud teabekorraldused 3 Vt 08.03.2017 vastu võetud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega sätestati MTA õigus kasutada elektroonilist arestimissüsteemi krediidiasutustele korralduste edastamiseks. Eelnõu - Riigikogu (sisenetud: 27.08.2025). 3 sisaldama ka MKS § 61 lõikes 2 nimetatud faktiliste asjaolude kirjeldust, ehk mis põhjusel ei saanud MTA vajalikku teavet kätte maksukohustuslaselt endalt – näiteks peab MTA märkima, et maksukohustuslane keeldus ise teavet esitamast, või teda ei saadud MTA-le teadaoleval aadressil kätte. Täitmisregistri-väliselt edastatud teabekorraldused juba sisaldavad faktiliste asjaolude kirjeldust, mistõttu ei ole MKS § 46 kohast üldnormi vaja muuta. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse MKS § 61 lõike 1 esimest lauset sõnaselge viitega pangasaladusele kui lubatud andmeartiklile, mida MTA võib krediidiasutustelt nõuda. KAS § 88 lõike 1 kohaselt käsitatakse pangasaladusena „/…/ kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta“. MKSi § 61 kehtiv lõige 1 juba sisaldab viidet krediidiasutusele kui spetsiifilisele kolmandale isikule, kellelt MTA võib teavet nõuda. Seda viidet on alati mõistetud kui õigust nõuda ka pangasaladust sisaldavat teavet, sest vastasel juhul kaotaks krediidiasutuste eraldi nimetamine mõtte. Niisamuti sätestab krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkt 4, et krediidiasutused on kohustatud avaldama täitmisregistri kaudu esitatud MTA järelepärimistele vastamisel pangasaladust MKSis sätestatu kohaselt. Nende sätete koosmõjul oligi kujunenud MTA ja krediidiasutuste vahel pikaajaline ning toimiv praktika, kus krediidiasutused avaldasid kõnealuste sätete alusel MTA-le teabekorralduste alusel pangasaladust sisaldavat infot (pangakonto olemasolu, saldod, väljavõtted jne) maksumenetluse otstarbeks. Õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirja taustal on aga üha enam asutud seisukohale, et abstraktne normitõlgendus ei respekteeri piisavalt pangasaladust kui privilegeeritud õigushüve. Seetõttu on põhjendatud sätestada pangasaladus expressis verbis andmekategooriana, mida MTA võib krediidiasutustelt maksumenetluses nõuda. Peaasjalikult on muudatuse eesmärk seega suurendada õigusselgust, mitte laiendada MTA volitusi teabe hankimisel. Õigus saada pangasaladust (sh saldot ning konto väljavõtet) ei ole Eesti eripära, sest õigus saada pangasaladust sisaldavat teavet maksualaseks riiklikuks järelevalveks on olemas peaaegu kõikide riikide maksuhalduritel. Toome siinkohal võrdlevad näited Soomest, Lätist, Rootsist ning Saksamaast. Samuti toome vastupidise näitena Šveitsi, mille regulatsioon on märkimisväärne just nimelt selle erandlikkuse tõttu. Soomes reguleerib kolmandatelt isikutelt teabe küsimist Soome maksukorralduse seaduse (laki verotusmenettelystä 1558/1995,4 edaspidi: VML) § 19, mille kohaselt on igaühel kohustus anda maksuhaldurile tema nõudmisel nime, pangakonto numbri, kontotehingu või muu sarnase tunnuse alusel teavet, kui see on vajalik teise maksumaksja maksukohustuse kindlaksmääramiseks või maksukaebuse menetlemiseks. Abstraktne õigus nõuda „teavet“ ning seda „igaühelt“ viitab seega Soome maksuhalduri võrdlemisi abstraktsetele volitustele koguda teavet, mis muuhulgas hõlmab ka krediidiasutusi ning pangasaladust. Praktikas tõlgendatakse seda maksuhalduri õigusena koguda muuhulgas ka pangakonto infot, sh tehingute infot.5 Sarnaselt Eestile, võib Soome selliste teabekorraldustega 4 Kättesaadav: https://www.finlex.fi/eli?uri=http://data.finlex.fi/eli/sd/1995/1558/ajantasa/2025-08- 15/fin (sisenetud 24.10.2025). 5 Finance Finland. Guidelines on Bank Secrecy 2021, lk-d 36–38. Kättesaadav: Guidelines on Bank Secrecy 2021 (sisenetud 24.10.2025). 4 koguda teavet vaid käimasoleva maksumenetluse või muu riikliku järelevalvemenetluse kontekstis. Erinevalt MKS §-st 61, ei sätesta VML § 19 Soome maksuhaldurile selget juriidilist kohustust pöörduda teabe saamiseks esmajoones maksukohustuslase enda poole. Teoorias võib maksuhaldur seega jätta maksukohustuslase vahele ja pöörduda vahetult krediidiasutuse poole vajaliku info saamiseks. On võimalik, et Soome maksuhalduri halduspraktika on siiski selline, et mingisugune esmane pöördumine maksukohustuslase poole tehakse. Teabekorraldused tuleb vormistada kirjalikult ning need tuleb krediidiasutustele kätte toimetada. Lätis on maksuhalduri teabe nõudmise volitused reguleeritud erinevates seadustes, näiteks seaduses riigituluameti kohta (Par Valsts ieņēmumu dienestu6, vt § 10 lõige punkt 5) ja seaduses maksude ja tasude kohta (Par nodokļiem un nodevām7, vt § 15 lõige 6). Lisaks sätestab seadus krediidiasutustest (kredītiestāžu likums8, vt § 63 lõike 1 punktid 11 ja 111) nii riigisisese maksumenetluse kui ka rahvusvahelise teabevahetuse vajaduseks krediidiasutustele juriidilise kohustuse edastada pangasaladust sisaldavat teavet Läti riigituluasutusele, kui ta seda nõuab. Seadus sätestab siinkohal konkreetsed andmeartiklid (nt pangakonto väljavõte, saldod jms), mida krediidiasutus on kohustatud edastama, ning normi konstruktsioon viitab ammendavale loetelule. Selline piirang on aga ettenähtud Läti krediidiasutuste seaduses, mitte Läti maksuhalduri tegevust ettenähtavates seadustes, kus alused teabe nõudmiseks on abstraktsemad. Nagu Eestis, paistab maksuhalduril olevat üldreeglina kohustus üritada kõigepealt pangasaladust sisaldavat teavet kätte saada maksukohustuslaselt endalt – Läti krediidiasutuste seaduse § 61 lõike 3 punkti 1 kohaselt võib maksuhaldur pöörduda krediidiasutuse poole juhul, kui sama teavet ei ole võimalik saada maksukohustuslaselt endalt, või kui maksukohustuslase poolt edastatud info on väär. Samas, sellest piirangust ei pea kinni pidama, kui esinevad muud samas paragrahvis sätestatud alused – näiteks võib maksuhaldur kohe pöörduda krediidiasutuse poole, kui füüsilisest isikust maksumaksjal on maksuvõlad ja nõutav info on vajalik nende maksuvõlgade sissenõudmiseks. Teabekorraldused peavad olema vormistatud kirjalikult. Rootsi maksukorralduse seaduse (Skatteförfarandelagen9) § 37 lõike 9 kohaselt on Rootsi maksuhalduril õigus nõuda raamatupidamiskohustuslikelt isikutelt, samuti muudelt juriidilistelt isikutelt, kes ei ole käsitletavad pärandvarana, teavet tehingu kohta teise isikuga. Praktikas tähendab see Rootsi maksuhalduri õigust pärida maksumenetluse käigus muuhulgas krediidiasutustelt pangakonto infot (sh saldod ja väljavõtet), sest normid on abstraktselt sõnastatud ega tee vahet sellel, kas nõutud teave on hõlmatud pangasaladusega või mitte. Rootsis ei paista olevat ranget juriidilist kohustust üritada nõuda teavet esmajoones maksukohustuslaselt endalt, kuid ei saa välistada seda, et praktikas seda siiski tehakse. Teabekorraldused tuleb vormistada kirjalikult. 6 Kättesaadav: Par Valsts ieņēmumu dienestu (sisenetud 24.10.2025). 7 Kättesaadav: Par nodokļiem un nodevām (sisenetud: 27.10.2025). 8 Kättesaadav: Kredītiestāžu likums (sisenetud: 27.10.2025). 9 Kättesaadav: Tax Procedure Act (2011:1244) | The Swedish Parliament (sisenetud: 27.10.2025). 5 Saksamaa maksukorralduse seaduse (Abgabenordnung10; edaspidi AO) § 93 lõike 1 kohaselt on maksukohustuslased ning muud isikud kohustatud andma maksuhaldurile teavet, mis on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Lisaks, AO § 97 lõike 1 järgi on maksukohustuslased ning kolmandad isikud kohustatud esitama maksuhaldurile tema nõudmisel raamatupidamisarvestust, registreid, äri- ning muid dokumente maksukontrolli ja auditeerimise eesmärgil. AO ei tee vahet sellel, kas teave on hõlmatud pangasaladuse või muu sarnase privileegiga – AO § 93 ja § 97 sätestavad seega abstraktse õiguse nõuda mis tahes kolmandalt isikult (sh krediidiasutustelt) mis iganes teavet, mis on vajalik maksuasja lahendamiseks. See hõlmab ka pangakonto infot, sh väljavõtteid ning saldosid. Nagu Eestis ja Lätis, sätestab AO expressis verbis kohustuse üritada esmalt vajalikku teavet kätte saada maksukohustuslaselt endalt – AO § 93 lõike 1 teise lause kohaselt võib maksuhaldur pöörduda kolmanda isiku poole vaid juhul, kui vajalikku teavet ei ole võimalik maksukohustuslaselt endalt saada või selle saamine on ebatõenäoline. Šveits, võrreldes teiste riikidega, on tuntud ajalooliselt intensiivse pangasaladuse kaitse poolest. Nimelt, Šveitsi krediidiasutustel ei ole kohustust (ega enamik juhtudel isegi õigust) avaldada pangasaladust sisaldavaid andmeid maksuhaldurile selleks, et ta saaks käimasoleva maksumenetluse raames kindlaks teha kõik maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. Üksnes kriminaalmenetluse raames on Šveitsi ametiasutustel (sh maksuhalduril) võimalik nõuda krediidiasutustelt teavet, mis on hõlmatud pangasaladusega. Sellest järeldub, et enamikel juhtudel on maksuhalduril võimalik küsida pangakonto infot vaid maksukohustuslaselt endalt. Kui maksukohustuslane teabe andmise kohustust ei täida, siis peab maksuhaldur kas rakendama sundi, trahve või muid sanktsioonimeetmeid maksukohustuslase suhtes. Šveits on siinkohal seega märkimisväärne just nimelt põhjusel, et ta kujutab endast selget erandit üldisest riikide praktikast, mis enamasti pigem annab oma maksuhalduritele abstraktse õiguse saada pankadelt pangasaladust maksualase järelevalve teostamise eesmärgil. Sõltumata pangasaladuse rangest kaitsest, Šveits siiski kogub ja vahetab maksualast pangakonto infot maksuhaldurite üleilmse koostöö raames. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse MKSi § 61 lõikega 32, mis sätestab ammendava loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Tegemist on täitmisregistri põhimääruse § 9 lõike 2 ekvivalendiga. Täitmisregistri infovahetuskanal on seni olnud peamine vahend, mille kaudu MTA edastab korraldusi krediidiasutustele – register on osaliselt automatiseeritud infosüsteem, mis võimaldab märkimisväärselt vähendada töö- ja halduskoormust, mis vastasel juhul kuluks kirjalike korralduste vormistamisele, edastamisele ja täitmisele. MTA-le anti täitmisregistri infovahetuskanali (toonase nimetusega „elektrooniline arestimissüsteem“) kasutamise võimalus Eesti Pangaliidu palvel, mis sisaldas muu hulgas ka soovi saada selle kaudu MTA korraldusi ja selle kaudu neid ka täita: 10 Kättesaadav: AO - nichtamtliches Inhaltsverzeichnis (sisenetud: 27.10.2025). 6 „Eesti Pangaliit ja liidu liikmespangad on ette valmistanud laiaulatuslikku liidestamist Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) elektroonilise arestimissüsteemi infosüsteemiga (e-aresti II etapp), mille kaudu edastavad õigustatud isikud (kohtutäiturid, pankrotihaldurid ning Maksu- ja Tolliamet (EMTA)) pankadele korraldusi kliendikontosid puudutavate arestide osas, samuti infopäringuid klientide kontojäägi, konto väljavõtete, kliendiga sõlmitud lepingute ja muude andmete kohta.“11 Eesti Pangaliit tõi oma kirjas infovahetuskanali kasutusele võtmise põhjendusena mh järgmist: „Tegemist on murrangulise lahendusega, kus oluliselt optimeeritakse nii krediidiasutuste kui ka riigi ressurssi andmete töötlemisel. Lisaks muutub andmevahetus turvalisemaks ning minimeeritud on ka võimalikud eksimused, mis tulenevad andmetöötlusel inimtööjõust.“12 Rahanduskomisjon toetas Pangaliidu ettepanekut konsensuslikult. Toome siinkohal välja olulisemad selgitused seaduseelnõu II lugemise seletuskirjast: „Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu edastatav korraldus ei pea võrreldes [MKS] § 46 lõikes 3 sätestatuga sisaldama maksuhalduri aadressi, haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanime ning ametikohta ja haldusakti täitmise tähtaega. Samuti ei tule maksuhalduril korraldusse lisada viidet korralduse vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra, koha ning korralduse täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide kohta. Eeltoodu ei tähenda, et korralduse saanud krediidiasutusel ei oleks võimalik soovi korral küsida maksuhaldurilt korralduse väljastamise aluseks olevate faktiliste asjaolude või vaidlustamise võimaluste kohta. Juhul kui krediidiasutus soovib eelnimetatud asjaolude kohta teavet, on maksuhaldur haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt kohustatud krediidiasutusele väljastama kirjaliku korralduse, mille vormistamisel peab järgima juba MKS § 46 lõikes 3 sätestatud nõudeid.“13 […] „Arestimissüsteemile on juurdepääs üksnes maksuhalduri ametnikel või maksuhalduri töötajatel, kellele on vastav õigus ametijuhenditega ette nähtud. Kolmandatel isikutel juurdepääsu arestimissüsteemile ei ole. Seetõttu puudub vajadus krediidiasutustele edastatava andmefaili allkirjastamiseks.“14 […] „Tulenevalt asjaolust, et käesolevate muudatuste jõustumisel oleks Maksu- ja Tolliametil krediidiasutustele, kes on liidestunud elektroonilise arestimissüsteemiga, võimalik järelepärimisi esitada ka arestimissüsteemi kaudu, lisatakse [krediidiasutuste seaduse] paragrahv 88 lõike 5 sissejuhatavasse lausesse viide täitemenetluse seadustiku §-s 631 sätestatud elektroonilisele arestimissüsteemile.“15 […] „Arestimissüsteemi kasutajad, kes edastavad selle kaudu järelepärimisi krediidiasutustele, vastutavad sisestatud järelepärimiste põhjendatuse, õigsuse ja nõuetekohasuse eest. Pangasaladuse väljastamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu on lubatud, lähtudes automaatselt tuvastatud lähteandmetest (st masin<->masin).“16 […] 11 Eesti Pangaliidu 20.01.2017 aasta arvamus „Maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus 320 SE Täiendamisest“, lk 1. Arvamused - Riigikogu (sisenetud: 27.08.2025). 12 Samas. 13 Seletuskiri maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule teiseks lugemiseks. 320 SE II, lk 4. Eelnõu - Riigikogu (sisenetud: 27.08.2025). 14 Samas. 15 Samas, lk 6. 16 Samas. 7 „Täitemenetluse seadustiku muutmine. Maksu- ja Tolliamet liitub muudatuste kohaselt kohtutäiturite ja krediidiasutuste poolt juba kasutatava elektroonilise suhtluskanaliga, mis võimaldab krediidiasutustele edastada elektroonselt taotlusi võlgniku konto arestimiseks, teha päringuid võlgniku konto olemasolu ja saldo kohta. Hetkel edastab maksuhaldur taotlused ja päringud krediidiasutustele e-kirja või posti teel.“17 […] „Lisaks krediidiasutusele võlgniku konto arestimise kohta elektrooniliselt taotluse edastamisele ja konto olemasolu ja saldo kohta päringute tegemisele, võimaldab kaasajastatud elektrooniline arestimissüsteem kasutajate vahel arestimissüsteemis ka muud teabevahetust. Nendeks oleks näiteks õigusaktidest tulenevate aluste olemasolul järelepärimiste, teabenõuete ja päringute edastamine ja nendele krediidiasutuse või liitnud isiku infosüsteemi poolt vastuste edastamine lähtudes järelepärimises esitatud andmetest. Taoliste päringute alla kuuluksid näiteks haldusmenetluses krediidiasutustele kui menetluses kolmandale isikule adresseeritud haldusaktid, milles kohustatakse väljastama lepingute/dokumentide koopiad, kontode väljavõtteid, volitatud isikute nimesid vms.“18 Õiguskantsler on oma kirjas sedastanud, et „mida kiirem ja mugavam on riigi jaoks päringu tegemine ning sellele vastuse saamine, seda efektiivsem peab olema järelevalve, et välistada pangakontode ja nende väljavõtete uurimist kohase teadmisvajaduseta.“19 Seetõttu sätestatakse MKSis suletud loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel: konto olemasolu fakt, saldo, väljavõte, kontot kasutama volitatud isik, konto omaniku tegelik kasusaaja ning hoiulaeka olemasolu fakt. Tegemist on andmetega, mis on maksukohustuste täitmise kontrollimisel olulised ning mis ühtlasi aitavad ennetada ja avastada ebaseaduslikku maksudest kõrvalehoidmist ning maksupettusi. Ammendav loetelu peaks välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui infovahetuskanali vastu. Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabekorraldus edastatakse täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel. Kui MTA soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mida kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab MTA edastama krediidiasutusele korralduse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga. Täitmisregistri põhimääruse § 9 lõike 3 kohaselt märgitakse juurdepääsu taotlemisel, milliste § 9 lõikes 2 nimetatud andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel soovib MTA hakata päringuid tegema. Teabekorralduse edastamisel täitmisregistri infovahetuskanali kaudu tuleb jätkuvalt lähtuda MKS § 511 lõikest 7 ning § 61 lõikest 2 – MTA võib pöörduda kolmanda isiku poole vaid juhul, kui ühel või teisel põhjusel sama teabe saamine maksukohustuslaselt on ebaõnnestunud, näiteks ta keeldub teavet esitamast (MKS § 61 lõige 2), või kui maksukohustuslase poole pöördumine on muul põhjusel ebaotstarbekas, näiteks ta takistab muul viisil menetluse läbiviimist (MKS § 511 lõige 7; § 61 lõige 2). Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse RahaPTSi § 51 lõiget 1 ja sätestatakse sõnaselgelt, et RahaPTSi § 54 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud ülesannete täitmisel tehtud päringutest ei 17 Samas. 18 Samas, lk 7. 19 Vt joonealune märkus nr 1, lk 11. 8 tohi kohustatud isik, juriidilise isikuks oleva kohustatud isiku struktuurüksusel, juhtorgani liikmel ja töötajal oma klienti teavitada. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et Rahapesu Andmebüroo võimalikud järelepärimised/kontrolltoimingud jms infovahetus ka RahaPTSi § 54 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud ülesannete täitmisel ei tohiks isikutele teatavaks saada, sest see võib kahjustada riigi või välisriigi kriminaalmenetluse/väärteomenetluse huvi ning teavitaja kaitse põhimõtet. Seaduse täpsustamine annab kohustatud isikutele, juriidilise isikuks oleva kohustatud isiku struktuurüksusel, juhtorgani liikmel ja töötajatele kindluse teavitaja kaitse põhimõtte rakendamiseks RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1,8 ja 9 ülesannete täitmisel. Kehtivas õiguses on konfidentsiaalsuskohustus (nn tipping-off keeld) sätestatud üldiselt seoses rahapesu kahtluse teavitamisega ning RAB-i poolt selliste teadete menetlemisega. Praktikas on aga tekkinud olukordi, kus RAB pöördub kohustatud isiku poole teabe saamiseks ka muude seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, mille puhul ei ole üheselt selge, kas kohustatud isikul on õigus või kohustus sellisest päringust klienti teavitada. Eelnõu muudatuse eesmärk on kõrvaldada see tõlgenduslik ebaselgus ning tagada, et Rahapesu Andmebüroo tegevus ei satuks ohtu olukorras, kus päringu adressaat teavitab sellest isikut, kelle tegevust analüüsitakse. RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 1 (rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega teabe analüüsimine) kohaselt on RAB-i keskne ülesanne analüüsida rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud teavet ning otsustada, kas see tuleb edastada õiguskaitseasutustele või välisriigi pädevatele asutustele. Kui kohustatud isik teavitaks klienti sellest, et RAB on tema kohta teavet küsinud, võib see võimaldada isikul varjata või ümber paigutada vara, hävitada tõendeid või kohandada oma tegevust viisil, mis raskendab rahapesu tuvastamist. Selline olukord kahjustaks rahapesu tõkestamise eesmärke ning oleks vastuolus ka rahvusvaheliste standarditega, sealhulgas FATF soovitusega 21, mis näeb ette tipping-off keelu. RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 8 (rahvusvaheline teabevahetus) sätestab Rahapesu Andmebüroo ülesandena välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamise vastavalt RahaPTS §-le 63. Rahvusvahelisel koostööl on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel väga tähtis roll, sest tänapäevased kuritegelikud skeemid ei ole enam ammu üksnes siseriiklikud ning piiriüleste tehingute eesmärgiks ongi raskendada kuritegude tõkestamist ja vältida rahapesuks kasutatavate vahendite arestimist ja konfiskeerimist. Seetõttu võib asuda seisukohale, et efektiivne rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine eeldab üha kiiremat koostööd erinevate riikide pädevate asutuste vahel. Vajaliku informatsiooni edastamise kiirusest sõltub selgelt kuritegevuse tõkestamise võimekus ning kuritegelikult teel saadud vahendite arestimine ja hilisem konfiskeerimine. RAB teeb igapäevaselt koostööd välisriikide pädevate asutustega. Rahvusvahelise koostöö raames edastatakse sageli päringuid, mille eesmärk on tuvastada rahavoogude liikumine mitme riigi vahel. Kui sellise päringu adressaat teavitaks klienti päringu tegemisest, võib see kahjustada välisriigi menetlust või rahvusvahelist uurimist ning rikkuda rahvusvahelise koostöö põhimõtteid. Rahvusvaheline koostöö peab toimuma konfidentsiaalselt ning päringu objektiks olev isik ei tohi sellest teada saada. RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 9 (rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine) alusel täidab RAB ka rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevaid ülesandeid. Sanktsioonide tõhusa rakendamise eelduseks on sageli kiire tegutsemine, näiteks vara tuvastamine või selle kasutamise takistamine. Kui kohustatud isik teavitaks klienti RAB-i päringust, võib see võimaldada sanktsioonide adressaadil vara kiiresti ümber paigutada ja seeläbi varjata, viimane aga muudaks sanktsioonide rakendamise selgelt ebaefektiivseks. Konfidentsiaalsuskohustuse kujunemine: 9 Praegu on rahapesu andmebüroosid maailmas umbes 180 ning rahvusvahelistes standardites ehk nn Rahapesuvastase Töökonna (FATFi) standardites on alates 1996. aastast kohustus, et riigid peavad looma rahapesuga võitlemise andmebüroo, mille ülesanne on võtta vastu, analüüsida ja edastada rahapesu kahtlusega teateid (soovitus 2620). Rahapesu andmebürood on ühed olulisemad lülid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis ning RAB on loodud just selle ülesande täitmiseks. RAB tegevusele kohaldub ja kehtivasse seadusesse on liidetud ulatuslik rahvusvaheline õigusraamistik, mis koosneb mh Euroopa Nõukogu rahapesuvastase võitluse direktiividest (nn AML-direktiivid) ja Rahapesuvastase Töökonna (FATF) standarditest, mis on siduvad ning kohustuslikud. Üks RAB seadusest tulenev ülesanne on RahaPTSi § 54 lõike 1 punkti 1 kohaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Tegemist on RAB kõige olulisema rolliga. RAB võtab erasektorilt vastu teateid (RahaPTS § 49 lõige 1), kus erasektor on riigi seatud kohustuse „tunne oma klienti“ (RahaPTS § 20) täitmisel tuvastanud kliendi tegevuses ja tehingutes midagi kahtlast. RAB kontrollib neid teateid ning otsib ebaseaduslike rahavoogude ja tehingute jälgi ning rahapesule ja sellega seotud kuritegudele viitavaid tegevusi ja terrorismi rahastamist, samuti võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lõige 3 ja § 57). Eesmärk on tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 1 lõige 1). Selleks, et eelnimetatud ülesannet täita, ei saa RAB ligipääs piirduda vaid teadmisega, et isikutel on pangakonto. Muu hulgas eeldavad nimetatud sätted kogumis, et RAB mõistab raha liikumise kaudu kuritegeliku tegevuse sisu, teo ulatust ja otsib võimalust kuritegeliku tegevuse käigus saadud vahendite säilitamiseks ehk nende edasise teekonna tõkestamiseks. RahaPTSi § 51 kehtiv lõige 1 viitab nii teate konfidentsiaalsusele kui ka RAB ettekirjutustele teabe saamiseks – mõlemal juhul kohaldub tähtajatu konfidentsiaalsuskohustus. Oleks vastuoluline, kui kohustatud isik seaduse kohaselt sellist infot mitte mingil tingimusel välja anda ei tohi, kuid teisest kanalist RAB sellise info isikule avaldaks. See on samastatav ka täitmisregistri infovahetuskanali kaudu päringute tegemisega – ehk siis laiemalt peaks olema kaitstud võimalike uurimiste tarbeks teave, et isik on RAB huviorbiiti üldse kuidagi jõudnud. Ühtlasi tekiks siis vastuolu ka FATFi 21. soovituse täitmisega. Kõnealuse soovituse kohaselt peaks finantsasutustel, nende juhtidel, ametnikel ja töötajatel olema seadusega keelatud avaldada informatsiooni („teavet anda“ ehk ingl k tipping-off), et RAB-le on teatatud kahtlasest tehingust või esitatud sellega seotud teavet. See tähendab, et kui RAB oleks kohustatud sellise info välja andma, tekiks nn tipping-off olukord, mis viiks võimalike uurimiste kahjustamiseni.21FIU-de üleilmne koostööplatvorm, Egmont Group, sätestab oma 22 põhimõtetes, et FIU võib keelduda andmete edastamisest, kui taotleja ei suuda tagada info piisavat kaitset. See kinnitab, et konfidentsiaalsus ei ole lihtsalt hea tava, vaid eeltingimus rahvusvahelisele koostööle, mida tuleb tagada õiguslikul alusel. Ka faktipõhisel ja piiratud osas teabe väljastamisel isikule on kahjustav mõju rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimisele. Sellistel juhtudel oleks isikul teada info, millest ta saab teha järelduse, et RABi on jõudnud tema kohta info ja võib mõista rahapesu andmebüroode võimet avastada kuritegelikku tegevust, kui kiiresti jõutakse sellisele tegevusele 20 tänapäeval soovitus 29 21 Financial Intelligence Unit/ Rahapesu Andmebüroo 22 Egmont Group:PRINCIPLES FOR INFORMATION EXCHANGE BETWEEN FINANCIAL INTELLIGENCE UNITS vt lk 6 10 jälile ja kui kiiresti vastav info RABi jõuab vms. Isikule, kellele endale on tema kuritegeliku tegevusega seotud asjaolud kõige paremini teada, piisab ka andmetöötluse fakti teada saamisest, et oma tegevus ümber korralda või varasid kiiresti varjatult mujale liigutada. See omakorda pärsiks tõsiselt või teeks isegi võimatuks tõhusalt täita RAB-l seadusandja seatud ja ka rahvusvaheliste standardite kohast oma põhikohustust: tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastust. Eeltoodu ohustab kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimist ning seab omakorda ohtu Eesti riigi finantsjulgeoleku, aga ka riigi julgeoleku laiemalt. EL-i direktiiv 2019/115323 (finants- ja pangainfo kasutamine kuritegude ennetamisel, avastamisel, uurimisel ja menetlemisel) näeb ette, et rahapesu andmebüroodel (FIU-del) peab olema kiire juurdepääs pangakontoandmetele, tagades samal ajal andmekaitse ja konfidentsiaalsuse. Juurdepääs ja andmete kasutamine on selgelt eesmärgipärased, kuritegude ennetamiseks ja menetlemiseks, mis eeldab mitteavalikku töötlemist (piiratakse andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega) ning rangete kasutuspiirangute järgimist (vt artiklid 4-6, 14 ja 18). RAB-i tegevuse konfidentsiaalsus ei ole pelgalt hea halduse element, vaid FATF standarditest, EL-i õigusest ja rahvusvahelisest koostööst tulenev vältimatu nõue. Selgesõnaline konfidentsiaalsussäte tagab, et RAB saab täita oma ülesandeid tõhusalt, õiguspäraselt ja rahvusvaheliselt usaldusväärselt. Konfidentsiaalsuskohustuse täpsem määramine annab ka kohustatud isikutele selgema ja arusaadavama õigusliku aluse informatsiooni oma klientidele mitte väljastada. Kokkuvõtvalt suurendatakse muudatusega kohustatud isikute õigusselgust, suureneb RAB-i tegevuse efektiivsus ning tagatakse rahvusvaheliste standardite täitmine. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse RahaPTSi § 58 lõiget 1 ja täpsustatakse läbipaistvuse ja õigusselguse suurendamise huvides detailsemalt olemasolevat olukorda, RABi õigust oma ülesannete täitmiseks koguda ka pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldavaid andmeid. Muudatuse eesmärk on siduda pangasaladust sisaldavate andmete nõudmise õigus RAB-i konkreetsete ülesannetega, nii nagu seda on soovitanud Õiguskantsler, sest RAB-i seadusest tulenevate ülesannete loetelu (vt RahaPTS § 54 lõige 1) sisaldab ka neid ülesandeid, mille täitmiseks pangasaladuse iseseisev kogumine vajalik pole. Edasiselt täpsustab seadus konkreetsed ülesanded (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja 8–10), milleks RAB-il pangasaladust õigus pärida on. See omakorda võimaldab paremini kontrollida ka näiteks täitmisregistri infovahetuskanali kaudu RAB-i poolt tehtavate päringute vastavust seadusele. Pangasaladuse määratlus on lai, sisaldades kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta (KAS § 88 lg 1). Pangasaladuse kaitse ei ole siiski absoluutne – seadus teeb sellest erandid (sama paragrahvi lg 2). Seda arvesse võttes saab järeldada, et pangakonto väljavõttes kajastuv teave on käsitatav pangasaladusena. KASi pangasaladuse avaldamise kord sisaldab kaht RABga seotud sätet: 1) KASi § 88 lõike 42 punkt 1 ja 2) KASi § 88 lõike 5 punkt 31. KASi § 88 lõike 42 punkti 1 kohaselt on krediidiasutusel õigus avaldada ja ta on kohustatud oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid: 23 EUR-Lex - 02019L1153-20240709 - EN - EUR-Lex 11 1) Rahapesu Andmebüroole […] rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses […] sätestatud juhtudel ja ulatuses. Normi tekst (grammatiline tõlgendamine) annab alust järeldada, et krediidiasutus võib pangasaladust RAB-le kõnealuse sätte alusel avaldada üksnes ulatuses, mis on vajalik krediidiasutusele RahaPTSis ette nähtud kohustuste täitmiseks. Seega tuleb KASi § 88 lõike 42 punkti 1 kohaldamisel teha kindlaks RahaPTSis krediidiasutusele sätestatud kohustused ja nende kohustuste täitmiseks vajalikud andmete RAB-le edastamise juhud. Seda kinnitab ka krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 559SE seletuskiri24, mille kohaselt on lõike 42 aluseks „pankadele seadusest tulenevad õigused ja kohustused teatud infot anda teatud asjaolude kohta õigusaktidega kehtestatud vormis. RTRTSist, RSSist kui ka TuMSi §-st 572 tulenevad sisuliselt krediidiasutustele spetsiifilised teabe edastamise või aruandluse kohustused, milleks normid tulenevad eelnimetatud seadustest. Need normid on sätestatud hetkel KASi § 88 lõigetes 8 ja 10, kuid selgema pangasaladuse paragrahvi struktuuri loomise eesmärgil on need esitatud nüüd lõikes 425.“26 KASi § 88 lõike 5 punkti 31 kohaselt peab krediidiasutus kirjalikus või elektroonilises vormis või täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimise vastusena avaldama pangasaladuse RAB-le RahaPTSi §-s 81 sätestatud ulatuses. Paragrahvi 88 lõike 5 eesmärk on kehtestada ammendav loetelu (numerus clausus`e põhimõte) asutustest (sh RAB) ja isikutest, kellel avalikes huvides või üksikutel juhtudel mõjuval põhjusel erahuvides (näiteks notarid seoses pärimismenetlustega) on õigus nõuda, et krediidiasutus teavet väljastaks. Siin on aga oluline märkida, et RAB puhul seab KASi kõnesolev säte edastatavate andmete koosseisule piirid, viidates konkreetselt RahaPTSi §-le 81. Punkt 31 jõustus 20. juulil 2020. a. Sätte algne sõnastus eelnõus oli „rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 sätestatud korras“ ning säte oli kavandatud § 88 punktiks 11. Muudatust põhjendati eelnõu seletuskirjas järgnevalt: „Pangasaladust käsitlevat § 88 täiendatakse viidetega eelnõuga kehtestatavale RahaPTS §-i 16 lõikele 2 ja §-le 81, mis loovad pangasaladuse avaldamiseks täiendavad alused. Ehkki RahaPTS § 16 lõige 2 on sõnastatud prevaleerima teistes seadustes sisalduvate saladuse hoidmise nõuete üle ning § 81 sätestab andmete avaldamise kohustuslikuna, peab eelnõu koostaja õigusselguse huvides vajalikuks muuta ka krediidiasutuste seadust, kuna muudetav § 88 on varasemalt üles ehitatud numerus clausus`e põhimõttel ning seda lähenemist soovitakse säilitada. KAS § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt peab krediidiasutus kirjalikus või elektroonilises vormis või elektroonilise arestimissüsteemi kaudu esitatud järelepärimise vastusena avaldama pangasaladuse rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 toodud korras. 24 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d96af017-4826-4c45-9adc- fd113244f76d/krediidiasutuste-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise- seadus/. 26 varem viidatud seletuskirja lk-d 32 ja 33. RTRTS (RahaPTS), RSS (RSanS), KrAS (KAS). 12 Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu saavad päringuid, sh RahaPTS §-s 81 nimetatud andmete osas, esitada kõik KAS § 88 lõikes 5 loetletud isikud, kui see osutub lõike punktides 1–11 nimetatud eesmärke arvestades vajalikuks.“27 Riigikogu menetluses sätet ja selle asukohta muudeti: säte tõsteti punktiks 31 ning sõna „korras“ asendati sõnaga „ulatuses“. Põhjendused olid järgmised: „luua krediidiasutuste seaduses (KAS) sõnaselge alus, millele tuginedes võivad krediidiasutused KAS § 88 lõike 5 punktides 1–4 nimetatud asutuste ja RAB-i järelepärimiste vastusena väljastada ka tegelike kasusaajate andmeid. Uuele punktile antakse number 31, mille tagajärjel laienevad sellele automaatselt ka KAS § 88 lõiked 61 ja 62 […] Samuti tuleks selguse huvides asendada sõna „korras“ sõnaga „ulatuses“, kuna RahaPTS § 81 ei ole käsitatav eraldiseisva õigusliku alusena päringute tegemiseks“.28 Seejuures sätestati RahaPTSi § 81 andmekoosseisud sama eelnõuga: „Paragrahvi 81 selgema loetavuse huvides täiendatakse seda lõigetega 11–15, milles loetletakse andmed, mida krediidi- või finantseerimisasutus peab täitemenetluse seadustikus kirjeldatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kättesaadavaks tegema ja mis siiani olid esitatud lõikes 1. Andmete koosseis tuleneb AMLDV artikli 32a lõikest 3.“29 KASi § 88 lõike 5 punkti 31 grammatilise tõlgendamise tulemusel võimaldab asuda seisukohale, et selle sätte alusel RAB kirjaliku, elektroonilises vormis või täitmisregistri infovahetuskanali kaudu esitatud päringule vastamise kohustuse ulatus piirdub krediidiasutuse jaoks RahaPTSi §- s 81 sätestatud andmetega. Samas võimaldab sätte ajalooline tõlgendamine jõuda ka tulemuseni, et nimetatud andmete koosseisu kehtestamisel oli eesmärk ennekõike piiritleda konkreetsete andmete edastamise viisi – nimetatud andmed edastatakse ennekõike täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Oluline on märkida, et KAS reguleerib üksnes krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalvet krediidiasutuse üle (§ 1 lõige 1). RAB-le pangasaladusega kaetud andmete avaldamise ulatust tuleb aga hinnata RahaPTSi tõlgendades. Just RahaPTSiga reguleeritakse RAB tegevuse aluseid ja järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel (RahaPTS § 1 lõike 2 punktid 2 ja 3). Just RahaPTS määrab RAB pädevuse ja volitused (sh andmete küsimise õiguse ja ulatuse). KAS kohustab krediidiasutust vastama RAB päringule ja avaldama pangasaladust, sh andmeid, mis sisalduvad pangakonto väljavõttes, kui RAB vajadus selliste andmete järele on põhjendatud ja taandatav RahaPTSi kohastele õigustele. KAS reguleerib krediidiasutuse tegevust olukorras, kus RAB on sellele RahaPTSi alusel teinud põhjendatud päringu pangasaladusega kaitstud andmete saamiseks. KASi § 88 lõike 42 punkt 1 ja lõike 5 punkt 31 ei ole eraldiseisev õiguslik alus RAB-le andmeid küsida, vaid sätestab krediidiasutuse kohustuse RAB-le põhjendatud juhtudel andmeid edastada või avaldada. Muudatusega täpsustatakse õiguskantsleri soovitustest lähtudes asjaolu, et pangasaladus sisaldab ka pangakonto väljavõtet, ning piiritletakse selgelt ja üheselt ülesandeid, mille täitmiseks RAB on õigustatud pangasaladust (sh pangakontode väljavõtteid) sisaldavaid andmeid saama. Need ülesanded on loetletud RahaPTSi § 54 lõikes 1 ja on järgmised: 27 Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse juurde (130 SE), lk 35, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69421167-7e69- 4383-b2f8-b9f2912a13e6/. 28 muudatusettepanekud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 130 SE juurde, lk 10. 29 Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse juurde ( 130 SE), lk 32. 13 1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 1); 2) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine sama seaduse § 63 kohaselt (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 8); 3) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RSanS) tulenevate ülesannete täitmine (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 9); 4) RahaPTSis sätestatud väärtegude menetlemine (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 10). RahaPTSi § 54 lõike 1 punkt 1 on seotud RABi põhiülesandega. Pangasaladust sisaldavaid andmeid on põhiülesannete täitmiseks vaja, sest need andmed on rahapesu kahtluse kontrollimisel kesksed analüüsiobjektid, mille põhjal RAB hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele (vt RahaPTS § 4). Seetõttu ka ettekirjutuse alusel saadav teave on RAB-ile vajalik selleks, et analüüsida ja tuvastada võimalik varade päritolu varjamine või muundamine ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel.. Ka Rahapesuvastase Töökonna ehk FATF-i 9 soovituse kohaselt peaksid riigid tagama, et finantsasutuste käsutuses olevate andmete konfidentsiaalsust (pangasaladust) reguleerivad seadused ei pärsiks FATFi soovituste rakendamist. RahaPTSi § 54 lõike 1 punkti 8 ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks on pangakonto väljavõtted hädavajalikud, et RAB saaks tagada rahvusvahelises koostöös edastatava info täielikkuse, täpsuse ja kasutuskõlblikkuse. RahaPTSi § 54 lõike 1 punkt 9 reguleerib RSanSis sätestatud ülesannete täitmist. Viidatud sättes loetletud ülesande täitmiseks on pangasaladust sisaldavaid andmeid vaja samadel kaalutlustel, kui on RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 1 ülesannete puhul. RahaPTSi § 54 lõike 1 punkt 10 sätestab RAB ülesandena RahaPTSis sätestatud väärtegude menetlemise. Ligipääsu on menetluses osalevate isikute pangakonto andmetele vaja väärteomenetluse tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks ning menetluse eesmärkide saavutamiseks. Pangakonto väljavõtted ja nendega seotud tehinguandmed on olulised, et kontrollida menetluses tekkinud kahtlusi ning tuvastada faktilisi asjaolusid, mis on otseselt seotud uuritava sündmuse või teo koosseisutunnustega. Kuna rahatehingud ja vara liikumine võivad anda objektiivset teavet isikute tegeliku tegevuse, varalise seisundi ning võimalike õigusrikkumiste kohta, on nende andmete kättesaadavus vältimatu, et tagada menetluse seaduslikkus, täielikkus ja tõhusus. Õigusselguse ja läbipaistvuse huvides määratakse seega seaduses kindlaks ülesanded, mille täitmiseks on RAB-l õigus koguda pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldavat teavet. Eelnõuga ei anta ega laiendata RAB nimetatud õigust, vaid täpsustatakse õiguskantsleri soovitustest lähtudes ülesandeid, mille täitmiseks on pangasaladust sisaldavad andmed vajalikud, ning nende kogumine on proportsionaalne võrreldes RAB-le pandud ülesannetega. Pangakonto väljavõte on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTSi § 4 lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks, mille põhjal Rahapesu Andmebüroo hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete analüüs võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel. Eelnõuga ei piirata RahaPTSi § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud ülesande (strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning 14 toimimisviise) täitmiseks RAB-i õigust krediidiasutustelt saada statistilisi koondandmeid, mis pole isikustatud. Kasutusjuhud kus strateegilise analüüsi jaoks on vajalik kasutada krediidiasutustelt pärinevaid statistilisi koondandmeid, kus füüsilised ja juriidilised isikud on anonüümsed ega ole tuvastatavad, on näiteks järgnevad. Tuvastada teatud riskiprofiilile vastavate füüsiliste ja juriidilisest isikute klientide arv ja täpsem käitumismuster isikustamata andmete alusel, nt mitteresidentidest klientidele pakutavad teenused ja nende mahud. Tuvastada rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskiriikidega klientide arv ja tehingute arv ja mahud. Tuvastada klientide arv ja neile pakutavad teenused ning nende mahud, mis viitavad üldistele suundumustele, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtude ja mustritega. Nt sularaha, välismaiste makseteenuste ja krüptovarateenuse pakkujate kasutamine. Võrdlev analüüs: FIU (RAB) õigus saada pangasaladust (sh konto väljavõtteid) RABi õigus saada oma ülesannete täitmiseks pangasaladust (sh konto väljavõtte teavet) ei ole Eesti eripära. Valdavas osas riikides on rahapesu andmebüroodel (FIU) seaduslik alus nõuda ja saada pangasaladust sisaldavat infot rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, tuvastamise ja analüüsi eesmärgil. Euroopa riikide FIU-del on tavapäraselt ülesandepõhine õigus küsida kohustatud isikutelt (mh krediidi- ja makseasutustelt) eesmärgipäraselt piiritletud teavet, mida on vajalik analüüsi ja selle tulemusena otsustada edasised sammud, sellele lisanduvad tipping- off-keelud ja konfidentsiaalsus.30 Võrdleva õiguse näitena võib tuua Soome, Läti, Rootsi ja Saksamaa, kus FIU-dele on selline juurdepääs selgesõnaliselt ette nähtud. Teistsuguse ülesehitusega on ajalooliselt Šveitsi regulatsioon, mida iseloomustab range pangasaladuse traditsioon ja erandlik lähenemine üldisele andmejuurdepääsule (kuigi AML/CFT eesmärkidel on ka Šveitsi FIU-l seadusest tulenevad ligipääsuõigused). Soome (FIU: Rahanpesun selvittelykeskus) Soome FIU-l on õigus saada mis tahes teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, need alused katavad ka kontotehingute andmed (väljavõtte sisu) juhul, kui see on vajalik STR31-i verifitseerimiseks, mustrite/rahavoogude analüüsiks või edastamisotsuseks. (FATF MER Soome32: viide FIU Act § 4; Police Act Ch. 4 § 3; Coercive Measures Act Ch. 7 § 1). Soome avalikud juhismaterjalid kinnitavad kohustatud isikute andmete esitamise kohustust AML- seaduse alusel (444/2017)33. Soomes on FIU-l vajaduspõhine ligipääs pangasaladusele (sh kontoväljavõtted), eeldusel et päring on eesmärgipärane ja piiritletud. Soome FIU-l on ligipääs pangasaladusega kaetud infole läbi sarnaselt Eestile loodud ”Pankki- ja maksutilien valvontajärjestelmä34” mis oma olemuselt on sarnane Eesti täitmisregistri funktsioonidega. Läti (FIU: Kontroles dienests) Läti FIU-l on õigus nõuda krediidi- ja makseasutustelt pangasaladusega kaetud teavet, sh kontoväljavõtteid, kui see on vajalik tema seadusest tulenevate AML/CFT-ülesannete 30 Financial Intelligence Units: An Overview (June 2004) 31 Suspicious Transaction Report, eesti keeles kahtlase tehingu teatis 32 https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-gafi/mer/MER-Finland-2019.pdf 33 Legislation - Valtiovarainministeriö 34 Bank and payment account monitoring system - Finnish Customs 15 täitmiseks. Õiguslik alus tuleneb AML-seadusest („Noziedzīgi iegūtu līdzekļu legalizācijas un terorisma un proliferācijas finansēšanas novēršanas likums”35), mis võimaldab FIU-l teha kirjalikke korraldusi ja teabenõudeid ning vajadusel nõuda tehingute seiret kliendi kontol. Pangasaladuse avaldamise „värav“ on Krediidiasutuste seaduse (Kredītiestāžu likums36) § 63 lõike 1 punkt 2, mis kohustab panku andma andmeid FIU-le seaduses sätestatud juhtudel, praktikas hõlmab see ka konto tehingurea andmeid ja koondväljavõtteid, kui muud vahendid ei ole piisavad FIU analüüsi ja edastamisotsuse tegemiseks. Seaduslik raamistik koosneb seega kahest kihist, (i) FIU ülesandepõhine teabenõude õigus AML-seaduse alusel (sh võimalus nõuda kontotehingute infot), ning (ii) pangasaladuse erand, mis lubab krediidiasutustel need andmed FIU-le väljastada (§ 63). Selline ülesandepõhine ja proportsionaalne juurdepääs vastab levinud EL-praktikale ning on suunatud üksnes FIU seaduslike funktsioonide täitmisele. Rootsi (FIU: Finanspolisen – Polismyndigheten) Rootsi penningtvättslagen37 (2017:630, 4.peatükk, § 6) paneb kohustatud isikutele ülesandepõhise teabe esitamise kohustuse Polismyndigheteni (Finanspolisen) nõudel (sh järelepärimised, mis on vajalikud rahapesu/terrorismi rahastamise ennetamiseks/avastamiseks). Praktikas tähendab see, et FIU esitab kirjalikke, ajaliselt ja objektilt piiritletud päringuid tehingurea tasemel (nt konto väljavõtte sisu). Andmete edastamiseks kasutatakse Politseiameti veebiväravat fipogoaml.polisen.se38 Rootsis on FIU juurdepääs pangasaladusele (sh kontoväljavõtted) normaalne osa ülesannete täitmisest, koos kasutusotstarbe piirangu ja logimisega. Saksamaa (FIU: Zentralstelle für Finanztransaktionsuntersuchungen, Generalzolldirektion, Direktion X). Saksamaa Geldwäschegesetz39 (GwG § 30 lõige 3) annab FIU-le selgesõnalise õiguse nõuda kohustatud isikutelt teavet sõltumata sellest, kas STR on esitatud, see hõlmab kõiki FIU ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, praktikas ka kontotehingute andmeid (konto väljavõtte sisu). Päringud edastatakse tavapäraselt goAML40 kaudu, vastamine on kohustuslik ning tipping-off-keeld laieneb ka nendele päringutele (GwG § 47). Rikkumiste eest näeb GwG § 56 ette sanktsioonid. Rahvusvahelisteks infopäringuteks kasutatakse GwG § 34 mehhanismi. Seega Saksamaal on FIU-l õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks pangasaladust (sh kontoväljavõtteid). Šveits (FIU: MROS - Money Laundering Reporting Office Switzerland) Šveitsis on pangasaladus ajalooliselt range, kuid AMLA (Federal Act on Combating Money Laundering and Terrorist Financing) annab MROS-ile vajaduspõhise juurdepääsu. AMLA art. 11a(2bis) lubab MROS-il küsida finantsvahendajalt infot tehingu või kliendisuhtes kohta ka juhul, kui Šveitsis ei ole SAR esitatud, nt välismaise FIU pöördumise alusel.41 See katab praktikas ka konto väljavõtte andmed, kui see on vajalik. Kuigi üldraam on rangem, on ka Šveitsis FIU-l ülesandepõhine ligipääs pangasaladusele, sh kontoväljavõtete sisule. 35 Noziedzīgi iegūtu līdzekļu legalizācijas un terorisma un proliferācijas finansēšanas novēršanas likums 36 Kredītiestāžu likums 37 Rootsi rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastane seadus 38 PMFS 2022:12 39 BaFin - Acts - Money Laundering Act 40 fiu_hinweise_nutzung_software.pdf 41 switzerland-anti-money-laundering-comparative-guide.pdf 16 Eeltoodust nähtuvalt on ka teised riigid pidanud konfidentsiaalsuskohustust oluliseks ning eelnõu koostajad ei suutnud tuvastada riiki kus sarnast funktsiooni täitvale asutusele nagu on RAB, on pandud kohustus tema suhtes tehtud päringutest isikut aktiivselt teavitada. Isikul on kehtiva õiguse alusel võimalus pöörduda päringuga RAB-i poole ning kui RAB on isikule vastamisel märkinud, et soovitud infole on seatud juurdepääsu piirang, siis AKI poole. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse ja sõnastatakse RahaPTSi § 58 lõige 11 järgmiselt: „Rahapesu Andmebürool on õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 63 nimetatud täitmisregistri infovahetuskanali kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid.“. Eelnõuga täpsustatakse läbipaistvuse ja õigusselguse suurendamise huvides detailsemalt olemasolevat olukorda ja lisatakse viide RahaPTS § 54 lg 1 p-dele 1,8 ja 9, et kõigile oleks arusaadav milliseid andmeid ja millistel alustel on RAB-l õigus oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada TMSi §-s 63 nimetatud täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel. Samuti asendatakse kehtivas seaduses sisalduv viide elektroonilisele arestimissüsteemile, kuna elektroonilise arestimissüsteemi uuendatud nimetuseks on täitmisregister. Toome siinkohal välja olulisemad selgitused õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7- 7/250081/2504808: „KAS § 88 lg 42 ja lg 5 p 31 kohaselt avaldatakse Rahapesu Andmebüroole (RAB) pangasaladus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-s 81 sätestatud ulatuses. RahaPTS-s piiritleb RAB juurdepääsu pangasaladusele § 58 lg 11 . RahaPTS § 81 lg 1 järgi peab krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud konto, millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, tagama, et TMS §-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed (järgnev loetelu on lõigetes 11 - 15): konto omaniku ja hoiulaeka üürile võtja kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või registrikood; postiaadress; kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik; postiaadress; volituse alguse ja lõpu kuupäev ning kasutusõiguse sisu; konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik; elukohariik; konto kohta tehakse kättesaadavaks: IBAN; konto avamise kuupäev; konto sulgemise kuupäev; hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks hoiulaeka kasutusse andmise lepingu: number; sõlmimise kuupäev; lõpetamise kuupäev.“42 […] „RahaPTS § 58 lg 11 , § 81 lõige 1 ja KAS § 88 lg 42 ning lg 5 p 31 ei anna ka koostoimes RABle õigust pangakonto väljavõtet saada43. Kui Riigikogu leiab, et RAB-l peab selline õigus olema, peab see olema seaduses selgelt kirjas. Seaduses on kirja pandud õigus juurdepääsuks 42 Vt joonealune märkus nr 1, p 33 lk 8. 43 KAS § 88 lg 42 sõnastus, mis määrab RahaPTS kaudu juurdepääsetavate andmete ulatuse: „(42 ) Krediidiasutusel on õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid: 1) Rahapesu Andmebüroole ja tegelike kasusaajate andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale ning Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses;“ RahaPTS § 58 lg 11 sõnastus, mis määrab ammendavalt juurdepääsetavate andmete ulatuse: (11 ) Rahapesu Andmebürool on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §- s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1 1–1 5 nimetatud andmeid. Laiemat juurdepääsetavate andmete ulatust ei saa tuletada RahaPTS § 81 lõikest 1 ega KAS § 88 lõike 5 punktist 31. 17 konto omaniku nimele, isikukoodile ning aadressile, konto avamise ja sulgemise kuupäevale jms (vt eelneva lõigu pikka loetelu, see on ammendav ja üksnes selles ulatuses on andmete saamiseks seaduses alus olemas). Ka viidatud normide aluseks olnud EL direktiivid nõuavad juurdepääsu kontode tegelike omanike jm seaduses selgelt ja ammendavalt loetletud andmetele, mitte pangakonto väljavõttele. Sama ütleb RahaPTS § 58 lg 11 . Sõnale „vähemalt“ sättes, mille eesmärk on reguleerida seda, milline tehniline võimekus peab olema registril ja krediidiasutustel, ei saa mitte kuidagi omistada tähendust, et kättesaadav peab olema ka kogu laekumiste ja väljaminekute info. Normis loetletud andmete avaldamine ei piira isiku põhiõigusi kaugeltki sama intensiivselt kui pangakonto väljavõtte avaldamine. RahaPTS § 81 lg 1 ei saa tõlgendada viisil, et põhiõiguse piirang ulatub kogu pangasaladusele ning normis on esitatud vaid näidisloetelu, milles kõige intensiivsem piirang ei sisaldu. Seaduse normil ei oleks sellise tõlgendamise korral mitte mingit mõtet ja see ei vastaks põhiseaduslikkuse nõuetele. “44 […] „Lähtudes olulisuse ja seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3) peab seaduses olema selgelt sätestatud selliste andmete avaldamine, mis isiku õigusi rohkem piiravad ning loetelust võib välja jätta vaid väheolulised detailid, mis on hõlmatud seaduses nimetatud alusega (nt lubades seaduses selgelt juurdepääsu pangakonto väljavõttele, siis võiks öelda, et seeläbi on ka hõlmatud päring konto omaniku nime kohta).“45 […] „ KAS § 88 lg 42 punkt 1 ei reguleeri ise seda, millises ulatuses võib pangasaladust avaldada. Normi sõnastusest nähtub, et pangasaladuse avaldamise juhud ja ulatus määratakse rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses. RahaPTS § 81 lubab avaldada teatud ulatuses andmeid, kuid pangakonto väljavõtet ei nimeta. RahaPTS § 58 teeb viite täitmisregistrile ja RahaPTS §-s 81 nimetatud andmetele. RahaPTS § 58 lg 1 lubab andmeid küsida ettekirjutuse alusel kohustatud isikutelt, kuid pangalt täitmisregistri kaudu pangakonto väljavõtte saamiseks ei koostata ettekirjutust pangale. RahaPTS 59 ei ole samuti konto väljavõtte hankimiseks kohane alus eelnevalt nimetatud põhjusel.“46 […] „Rahapesu Andmebürool ei ole pangakonto väljavõtte küsimiseks täitmisregistri kaudu seaduslikku alust. Rahapesu Andmebüroo seadusega ettenähtud juurdepääs pangasaladusele on kitsam, kui konto väljavõtte saamiseks oleks vaja, ning see on kirjas RahaPTS §-s 81. Kohaseks õiguslikuks aluseks ei ole ka KAS § 88 lg 42 , mis näeb ette õiguse saada pangasaladust rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses, kuid nagu punktis 33 näidatud, siis ükski norm seaduses ei nimeta pangakonto väljavõtet teabena, mida tuleb Rahapesu Andmebüroole avaldada täitmisregistri kaudu.“47 Seega on õigusselguse suurendamiseks vaja seadusesse sõnaselgelt kirja panna, et RABi pangasaladuse kogumise õigus sisaldab ka õigust koguda seadusekohaste ülesannete täitmiseks pangakontode väljavõtteid, ning siduda sellise teabe kogumise õigus konkreetsete RABi ülesannetega. Selleks määratakse täpsed RAB ülesanded, mille täitmiseks on võimalik koguda pangasaladust sisaldavaid andmeid täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel. Ammendav loetelu peaks välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu. Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabekorraldus edastatakse täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel. Kui RAB soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mida 44 Vt joonealune märkus nr 1, lk 8-9. 24Vt joonealune märkus nr 1, lk 9. 46 Vt joonealune märkus nr 1, lk 9. 47 Vt joonealune märkus nr 1, lk 10. 18 kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab RAB edastama krediidi- ja makseasutusele ettekirjutuse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga. Täitmisregister on üksnes võimalik paralleelne kanal, mille kaudu RAB-l on õigus saada seaduses nimetatud ulatuses andmeid, eeltoodu ei piira aga kuidagi RAB õigusi saada RahaPTSi § 58 lõike 1 alusel lisateavet, mida RAB oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajab. Täna kehtiva direktiivi 2015/849 artikkel 32 viitab kohustusele, et liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroole antakse volitused võtta juhul, kui on kahtlus, et tehing on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega, viivitamata vahetult või kaudselt meetmeid, et pooleliolev tehing peatada või keelata selle tegemine, et tehingut analüüsida, leida kinnitust kahtlustele ja edastada analüüsi tulemused pädevatele asutustele. Rahapesu andmebüroole antakse volitused võtta selliseid meetmeid vahetult või kaudselt teise liikmesriigi rahapesu andmebüroo taotluse korral selle liikmesriigi siseriiklikus õiguses sätestatud ajavahemikeks ja tingimustel, kus taotluse saanud rahapesu andmebüroo asub. Ka direktiivi 2024/1640 artikli 21 kohaselt tuleb rahapesu andmebüroodele olenemata nende organisatsioonilisest staatusest tagada võimalikult lai juurdepääs teabele, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele. Eelnõus täpsustatakse, et täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel on RAB-l õigus koguda pangasaladust sisaldavaid andmeid RahaPTSi § 54 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 nimetatud ülesannete täitmiseks: 1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 1); 2) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt sama seaduse §-le 63 (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 8); 3) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RSanS) tulenevate ülesannete täitmine (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 9). RahaPTSi § 54 lõike 1 punkt 1 on seotud Rahapesu Andmebüroo põhiülesandega. Pangasaladust sisaldavaid andmeid on põhiülesannete täitmiseks vaja, sest need on rahapesu kahtluse kontrollimisel olulised analüüsiobjektid. RahaPTSi § 54 lõike 1 punkti 8 ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks on pangakonto väljavõtted hädavajalikud, et Rahapesu Andmebüroo saaks tagada rahvusvahelises koostöös edastatava info täielikkuse, täpsuse ja kasutuskõlblikkuse. RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 9 reguleerib RSanSist tulenevate ülesannete täitmist. Viidatud sättes loetletud ülesande täitmiseks on pangasaladust sisaldavaid andmeid vaja samadel kaalutlustel kui RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud ülesanneteks. Täitmisregistri infovahetuskanali kasutamist RAB-le andmete edastamisel toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 selgituste punkt 20: „Kui rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused pääsevad panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste omanike, eeskätt kui need on anonüümsed, isikut käsitlevale teabele juurde viivitusega, pidurdab see terrorismiga seotud rahaülekannete tuvastamist. Ühele isikule kuuluvate panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste tuvastamist võimaldavad andmed on killustatud ega ole seepärast rahapesu andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele õigeaegselt juurdepääsetavad. Seetõttu on oluline luua kõikides liikmesriikides automatiseeritud keskmehhanismid, nagu registreerimis- või andmeotsingu süsteemid kui tõhusad vahendid, millega saada õigeaegselt juurdepääs panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste omanike, nende esindajate ja tegelikult kasu saavate omanike isikut käsitlevale 19 teabele. Juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamisel on asjakohane kasutada olemasolevaid mehhanisme, tingimusel et riiklikud rahapesu andmebürood pääsevad viivitamata juurde päringuga taotletud andmetele filtreerimata kujul. Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust lisada sellistesse mehhanismidesse muud teavet, mida peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riske tõhusamalt maandada.“ Praegu on täitmisregistri infovahetuskanali kaudu andmete edastamine RAB-le peatatud ning seetõttu on pärsitud ka RAB seadusekohaste ülesannete täitmine, kuna varasem ülesannete täitmiseks andmete viivitamatu kogumine on asendunud kohustatud isikutele RahaPTSi § 58 lõike 2 järgi ettekirjutuse koostamisega. Ettekirjutuse täitmine aga sõltub omakorda kohustatud isikute poolt päringute vastuste koostamiseks ja RAB-le edastamiseks kuluvast ajast ja inimressursist. Seega on äärmiselt oluline taastada RAB-le võimalus koguda andmeid täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel. Andmete kogumise ja edastamise ajakriitilisus on äärmiselt oluline RahaPTSi § 54 lõike 1 punkti 1 ülesande (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine) täitmisel kuna finantsvara liigub kiirelt ühelt kontolt teisele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega finantsvara liikumise takistamiseks on vajalik selliste vahendite sihtkoht kiirelt tuvastada. Samuti on andmete kiire kogumine ja edastamine sama oluline ka RahaPTSi § 54 lg 1 punkti 8 täitmisel ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks. Eesti on alates 1. jaanuarist 2023. a Varssavi konventsiooni (CETS nr 198)48 osaline. Konventsiooni artikli 12 lõige 2 kohustab tagama, et RAB-l on otse või kaudselt ja õigeaegselt juurdepääs finants-, haldus- ja korrakaitseandmetele, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks (mh kahtlaste tehingute analüüsiks). Konventsiooni V peatükk (art 46) sätestab rahapesu andmebüroode49 rahvusvahelise andmevahetuse kohustuse – teavet vahetatakse spontaanselt ja päringutega ning taotluse saanud rahapesu andmebüroo peab andma kogu asjakohase teabe, sealhulgas kättesaadava finantsteabe. Konventsiooni artikkel 47 võimaldab välisriigi rahapesu andmebüroo taotlusel tehinguid edasi lükata, mis eeldab kiiret ligipääsu konto ja tehingute andmetele. Lisaks näevad artiklid 17–19 ette kohustused anda õigusabi raames teavet pangakontode olemasolu, tehingute ning tehingute jälgimise kohta. Eesti Rahapesu Andmebüroo on ka kogu maailma andmebüroosid ühendava Egmont Group50 liige. Egmont Group koostööraamistikus51 on rahapesu andmebüroode teabevahetuse põhimõtted kiirus, konstruktiivsus ja tõhusus ning nõue, et neil oleks piisav õiguslik alus, et jagada võimalikult laia valikut teavet spontaanselt ja päringu saamisel. Egmont Group koostööraamistiku52 punkti 23 kohaselt on RAB kohustatud rahvusvahelistele päringutele vastama viivitamata. Seega võimaldab täitmisregistri infovahetuskanali kaudu andmete kogumine RAB-l täita nimetatud rahvusvahelisi kohustusi õigeaegselt ja tõhusalt, vähendades viivituste riski välispartnerite päringutele vastamisel. Eelnõu koostamise ajal ei suuda Eesti täita Varssavi konventsioonis ja direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud kohustusi ega täida ka Egmont Groupi liikmelisuse nõudeid, kuna RAB-le on päringute tegemine täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel peatatud. 48 CETS 198 - Council of Europe Convention on Laundering, Search, Seizure and Confiscation of the Proceeds from Crime and on the Financing of Terrorism. 49 financial intelligence unit- Eestis Rahapesu Andmebüroo. 50 Home - Egmont Group. 51 2.-Principles-Information-Exchange-With-Glossary_April2023.pdf. 52 PRINCIPLES OF INFORMATION EXCHANGE. 20 RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 9 reguleerib rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmist. RAB-i ülesanne on muu hulgas kontrollida sanktsioonide rakendamist ning koguda ja analüüsida teavet võimalike sanktsioonide rikkumiste kohta. Sanktsioonide tõhus rakendamine eeldab sageli võimalust kiiresti tuvastada sanktsioonide adressaatide või nendega seotud isikute finantsvara liikumist ning hinnata, kas vara või tehingud võivad olla seotud sanktsioonide vältimisega. Selliste olukordade hindamiseks võib olla vajalik analüüsida ka kontotehingute infot, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, et tuvastada vara liikumise skeeme, vahendajate kasutamist või muid sanktsioonidest kõrvalehoidmisele viitavaid mustreid. Seetõttu on õigusselguse huvides vajalik siduda täitmisregistri infovahetuskanali kaudu pangasaladust sisaldavate andmete kogumine (sealhulgas ka pangakonto väljavõte) ka RahaPTS § 54 lõike 1 punktist 9 tulenevate ülesannete täitmisega. Kehtivas sõnastuses viitab RahaPTS § 58 lõige 11 täitemenetluse seadustiku §-le 631 ja „elektroonilisele arestimissüsteemile“, mis ei kehti alates 01.01.2024. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 63 sätestab nüüd täitmisregistri kui ühtse infovahetuskanali, mille üks eesmärk on võimaldada pädevatel asutustel teha päringuid krediidi- ja makseasutuste valduses olevate andmete kohta seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Ebatäpne viide tekitab õigusliku ebaselguse RABi päringute vormistamisel ja adressaatide (krediidi- ja makseasutused) koostöökohustuse hindamisel. Muudatus on kirjeldatud osas üksnes tehnilis-täpsustav, st see ei laienda RABi materiaalõiguslikke volitusi, vaid korrigeerib viite kehtivale TMS regulatsioonile. Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse RahaPTS § 58 lõikega 12 ja sätestatakse see järgmiselt „Rahapesu Andmebüroo teavitab isikut, kelle kohta tehti käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel täitmisregistri kaudu päring tehtud toimingust pärast käesoleva seaduse § 601 lõikes 2 sätestatud aluste äralangemist.“ Kohustatud isikutele tuleneb nii direktiivi 2015/849 artiklist 39, kui ka RahaPTS §-st 51 kohustus hoida tähtajatult saladuses andmesubjekti eest rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seonduva teabe vahetamist pädevate asutustega. Kliendi teadlikkus võimalikust kahtlasest tehingust või uurimisest võib kahjustada tulevasi jõupingutusi kahtlustatava rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud tegevuse uurimisel, samuti edasisi võimalike kriminaalmenetlusi. Seetõttu toob ka direktiivi 2015/849 põhjenduspunkt 46 andmesubjekti õiguste osas, et andmesubjekti juurdepääs kahtlase tehinguga seotud teabele pärsiks tõsiselt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tulemuslikkust. Seepärast võib olla põhjendatud kohaldada kõnealuse õiguse suhtes erandeid ja piiranguid. Andmesubjektil on õigus taotleda, et järelevalveasutus või asjakohasel juhul Euroopa Andmekaitseinspektor kontrolliks töötlemise seaduslikkust, ja õigus kasutada asjakohased õiguskaitsevahendeid. RAB-i poolt täitmisregistri kaudu päringu tegemise varjamine andmesubjekti eest aitab samuti tagada eelkirjeldatud eesmärke rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tulemuslikkuse tagamiseks. Seetõttu ei ole võimalik avaldada ka päringu tegemise hetkel andmesubjektile infot andmejälgija kaudu. Info avaldamise võimalikkuse osas saab otsustuse teha üksnes Rahapesu Andmebüroo peale seda, kui on tagatud, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja uurimisega seonduvad tegevused ei saaks enam seeläbi kahjustatud. Rahapesu aegumise tähtaeg karistusseadustiku § 81 lõike 1 punkti 1 kohaselt on 10 aastat ning rahapesu või terrorismi rahastamine on paljudel juhtudel kestev tegevus. Üksnes üks Rahapesu Andmebüroole laekunud teabe osa ei pruugi veel selgelt viidata võimalikule kuritegelikule 21 tegevusele, kuid tihtilugu viitabki sellele mitme teabe osa omavaheline seostamine. Seetõttu selleks, et Rahapesu Andmebürool oleks võimalik täita oma tuumikfunktsiooni: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine, peab RAB-il olema võimalik teha täiendavaid päringuid ja viia läbi teabeanalüüsi andmesubjekti eest varjatuna. Eeltoodult arvestavalt on seaduses sätestatud mõistlik tähtaeg, mille möödudes RAB saab hinnata andmesubjektile tema kohta tehtud päringu avalikustamise võimalikkust. Välistatud ei ole, et ka peale 5 aasta möödumist võib olla vajadus tehtud päringut andmesubjekti eest jätkuvalt varjata (näiteks siseriiklik või välisriigi alustatud kriminaalmenetlus), seetõttu on ka kavandatavas sättes viidatud, et täitmisregistrisse tehtud päringu avalikustamise tingimuseks on eeldus, et ära on langenud andmesubjekti õiguste piiramise alused. Samas ei ole välistatud, aga ka võimalus, et isik pöördubki RAB-i poole teabepäringuga juba enne 5 aasta möödumist, kuna talle on näiteks alustatud kriminaalmenetluse raames teatavaks saanud tema andmete töötlemine RAB-i poolt, sellisel juhul on võimalus juba vastava teabepäringu saamisel RAB-il teabe väljastamise võimalikkust hinnata ja kui teabele juurdepääsu piiramise vajadus on ära langenud vastavas ulatuses isikule ka teavet väljastada. RahaPTS § 601 lõike 2 kohaselt piirab Rahapesu Andmebüroo andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine:1) takistab või kahjustab Rahapesu Andmebüroo käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmist; 2) takistab või kahjustab kuriteo tõkestamist; 3) kahjustab teise isiku õigusi ja vabadusi; 4) on vastuolus rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega. Rahapesu Andmebüroo spetsiifilist rolli silmas pidades ei ole ka teistes EL riikides teadaolevalt praktikat, kus rahapesu andmebürood teavitaks automaatselt teatava regulaarsusega andmesubjekte nende andmete töötlemisest. Valdavalt toimub andmesubjekti teavitamine nö taotluse põhise protsessi käigus, ehk andmesubjekt esitab vastava pöördumise ning rahapesu andmebüroo otsustab seejärel teabe väljastamise võimalikkuse ulatuse. Mõnes riigis, näiteks Holland on ka selgesõnalisena välistatud üldse teabe väljastamine andmesubjektile perioodi jooksul kui see teave on osa riigisaladuse staatusega teabest (Frequently asked questions - FIU- Nederland). RahaPTS kohaselt on aga andmesubjektil alati õigus pöörduda vastavasisulise pöördumisega RAB-i poole. Riigikogu menetluses oleva SAF eelnõu muudatuste kohaselt on andmesubjektidele ette nähtud selgesõnalisena seaduses sätestatud täiendav lisagarantii, mille kohaselt andmesubjekti õiguste piiramisel on andmesubjektil õigus taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt isikuandmete töötlemise seaduslikkuse kontrollimist. Lisatav meede annab võimaluse andmesubjektidele teostada oma õigusi järelevalveasutuse kaudu. Järelevalveasutus saab peale kontrolli teavitada andmesubjekti vähemalt sellest, et kõik vajalikud kontrollid on aset leidnud. Riigikogu menetluses oleva SAF53 eelnõu muudatuste kohaselt on andmesubjektidele ette nähtud selgesõnalisena seaduses sätestatud täiendav lisagarantii, mille kohaselt andmesubjekti õiguste piiramisel on andmesubjektil õigus taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt isikuandmete töötlemise seaduslikkuse kontrollimist. Lisatav meede annab võimaluse andmesubjektidele teostada oma õigusi järelevalveasutuse kaudu. Järelevalveasutus saab peale kontrolli teavitada andmesubjekti vähemalt sellest, et kõik vajalikud kontrollid on aset leidnud. Muudatuse eesmärgiks on seega ühelt poolt tagada RAB-i seadusest tulenevate ülesannete täitmine ja vältida riski, et isiku teavitamine ohustaks rahapesu ja terrorismi tõkestamise 53 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seadus 640 UA 22 eesmärke ja teisipidi tagada isikule õigus saada teada RAB-i poolt tema kohta andmete kogumisest täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel. Eelnõu § 2 punktiga 5 RahaPTSi § 58 lõikes 2 loetakse teine lause kolmandaks ja lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldavat teavet on ettekirjutuse adressaat kohustatud andma käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1 ja 8–10 nimetatud ülesannete täitmiseks.“ Muudatusega täpsustatakse sarnaselt eelnõu § 2 punktis 2 tooduga õiguskantsleri soovitustest lähtudes asjaolu, et pangasaladus sisaldab selgelt ka isikustatud pangakonto väljavõtet, mida ettekirjutuse adressaat on kohustatud RAB-le andma, ning piiritletakse selgelt ja üheselt RAB ülesandeid, mille täitmiseks on RABil õigus ettekirjutusega nõuda pangasaladust (sh pangakontode väljavõtteid) sisaldavaid andmeid. Ülesanded on loetletud RahaPTSi § 54 lõike 1 punktides 1 ja 8–10.54 Muudatus lähtub põhimõttest, et kui ühelt poolt täpsustatakse RAB õigust küsida andmeid oma seadusekohaste ülesannete täitmiseks (RahaPTS § 58 lõige 1), siis teiselt poolt on vaja täpsustada ka kohustatud isikute kohustust neid andmeid esitada (RahaPTS § 58 lõige 2). Eelnõu § 2 punktiga 6 eemaldatakse RahaPTS § 81 lõikest 1 sõna „vähemalt“. Muudatuse eesmärk on selgelt väljendada, et täitmisregistri infovahetuskanali kaudu edastatav andmekoosseis on ammendavalt sätestatud § 81 lõigetes 11–15. Selgem sõnastus tugevdab eesmärgipärasuse ja andmeminimaalsuse põhimõtteid (GDPR art 5), vähendab tõlgendusriske ning toetab õigusselgust ja etteaimatavust. Muudatus välistab praktika, kus täitmisregistrit käsitatakse avatud andmeedastuskanalina, ning kinnitab, et muid andmeliike saab edastada üksnes eraldi seaduses sätestatud õigusliku aluse korral. Muudatus viib normi kooskõlla õiguskantsleri tagasisidega, eemaldades potentsiaalselt eksitava viite. Sõnastus vastab hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE55) selguse ja täpsuse nõuetele. Muudatus on sisult täpsustav ega laienda andmete edastamise mahtu. Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse RahaPTSi § 81 lõiget 14 punktidega 4 ja 5: „4) saldo; 5) konto väljavõte.“. Täpsustatakse ka RAB õigust saada täitmisregistri infovahetuskanali kaudu pangakontode väljavõtteid ja saldo andmeid ning täiendatakse § 81 punkti 14 loetelu, et täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel kogutavate konto andmete koosseis oleks edaspidi: 1) IBAN; 2) konto avamise kuupäev; 3) konto sulgemise kuupäev; 4) saldo; 5) konto väljavõte. Muudatus toetab ka õiguskantsleri märgukirja punktis 7 nimetatud eesmärki, mille kohaselt pangasaladust avaldada lubav norm peab seaduses olema sedavõrd konkreetse sisuga, et pangasaladuse avaldamise ja sealhulgas konto väljavõttega tutvumise võimalus ja lubatavus on seaduse tekstiga tutvudes üheselt selge. Muudatuse tulemusena sätestatakse ammendav loetelu 54 vt täpsemalt eelnõu § 2 punktis 2 nimetatud ülesanded. 55 Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, § 15 (keele- ja stiilinõuded), § 16 (sätte sõnastamine). Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri–Riigi Teataja 23 konto teabest, mida RAB võib nõuda täitmisregistri infovahetuskanali kaudu oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Tegemist on sisu poolest täitmisregistri põhimääruse § 9 lõike 2 punktidega 2 ja 3. RAB õigus RahaPTS § 81 lõikes 14 nimetatud konto andmete kogumiseks tuleb RahaPTSi § 58 lõikest 11, mille kohaselt on RAB-l õigus seadusekohaste ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid. KASi § 88 lõike 42 punkt 1 näeb ette pangasaladuse avaldamise RAB-le RahaPTSis ning RSanSis sätestatud juhtudel ja ulatuses. Pangasaladuse avaldamise juhud ja ulatus määratakse RahaPTSis. RahaPTSi § 58 teeb viite täitmisregistrile ja RahaPTSi §-s 81 nimetatud andmetele. RahaPTSi § 58 kehtiv lõige 1 lubab pangasaladust sisaldavaid andmeid küsida ettekirjutuse alusel kohustatud isikutelt, kuid pangalt täitmisregistri infovahetuskanali kaudu pangakonto väljavõtte saamiseks ei koostata ettekirjutust. Seetõttu on täitmisregistri infovahetuskanali kaudu andmete kogumiseks vaja sõnaselgelt lisada § 81 lõikes 14 konto kohta edastatavate andmete loetellu ka konto saldo ja konto väljavõte ning taastada RAB võimalus koguda oma ülesannete täitmiseks andmeid automatiseeritult. Muudatusega lahendatakse olukord, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning infovahetuskanali vastu. Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui andmed edastatakse täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel. Kui RAB soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mida kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab RAB edastama krediidi- ja makseasutusele vastava ettekirjutuse. Eelnõu § 2 punktide 1–6 muudatustega täpsustatakse expressis verbis, et pangasaladuse hulka kuulub ka konto väljavõte56, ning RAB-l on õigus täitmisregistri infovahetuskanali kaudu saada teavet konto väljavõtte ja saldo kohta, mille kogumise õigus on RAB-l ka kehtiva RahaPTSi § 58 lõigete 1 ja 2 alusel. Pangakonto väljavõte on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTSi § 4 lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks. Selle põhjal RAB hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete analüüs võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel. RAB üks põhiülesandeid on operatiivanalüüs57, milles kasutatakse olemasolevat ja kättesaadavat teavet konkreetsete sihtmärkide (nt isikute, varade, kuritegelike võrgustike või ühenduste) tuvastamiseks, konkreetsete tegevuste või tehingute jälgimiseks ning nende sihtmärkide ja võimaliku kuritegeliku tulu, rahapesu, eelkuritegude või terrorismi rahastamise vaheliste seoste kindlakstegemiseks. Sellist analüüsi ei ole võimalik teha vajalikule teabele juurdepääsu õiguseta. RAB ülesanne on rahapesukahtlusele ja sellega seotud kuritegudele viitava teabe edastamine uurimisasutustele, prokuratuurile ja teistele pädevatele asutustele. Selleks, et RAB saaks kontrollida näiteks teatega laekunud rahapesukahtlust, on hädavajalik saada lisaandmeid, eeskätt just pangakonto väljavõtteid. Pangakonto väljavõtted on RAB kõige olulisemad 56 Tavakeeles pangakonto väljavõte, pangakonto tehinguandmed ja VÕS § 714 kasutatud termin kontoväljavõte. 57 FATFi soovitused lk 109: FATF Recommendations 2012.pdf.coredownload.inline.pdf. 24 teabeallikad kahtluse kontrolliks. Majanduskuritegude (kui ka muu tulu toova kuriteo) lõppeesmärk on rahaline kasu, mida kurjategijad soovivad varjata ning millele anda legaalse ilme. Rahapesu on sageli piiriülene ning raha liigub kiiresti ja mitmes pangas korraga erinevate kontode kaudu, et varjata raha päritolu ja teha selle jälitamine keeruliseks. Seetõttu on rahapesu ja kuritegeliku tulu liikumise tuvastamiseks olnud ja on ka edaspidi hädavajalik, et RAB teeb pangakontode analüüsi nii raha algallika kui ka selle edasise liikumise jälgimiseks. Tihti laekub RAB-le teavet, mis viitab varjamistegevusele, kuid seejuures ongi järgmine oluline samm tuvastada, kas kahtlusega haaratud raha pärineb kuritegelikust tegevusest või mitte. Samuti mängib rolli see, kuhu vara liigub, sest ka see võib anda viite varjamistegevusele, kuid võimaldab ka tagada vara säilimine. Selle selgitamiseks on pangakonto väljavõtted asendamatud. Konto väljavõteteta ei ole võimalik tuvastada vara päritolu ja kahtlusega haaratud tehinguid jälitada. Ligipääs pangasaladusele, sealhulgas pangakonto väljavõtetele, on seega RAB jaoks oluline tööriist kuritegevuse ja rahapesu tõkestamisel. See võimaldab tuvastada kuritegeliku tulu päritolu, jälgida raha liikumist eri krediidiasutuste vahel, paljastada mustrid ja ebaharilikud tegevused ning sekkuda enne, kui kuritegelik tulu muutub raskesti jälgitavaks või punkti, mis ei ole õiguskaitseasutustele enam tuvastatav. Ilma juurdepääsuta kontodele võivad kurjategijad raha vabalt varjata, tehes rahapesu tuvastamise ja kuritegevuse tõkestamise RAB jaoks peaaegu võimatuks. Täitmisregister on üksnes võimalik paralleelne kanal, mille kaudu RAB-l on õigus saada seaduses nimetatud ulatuses andmeid. See ei piira kuidagi RAB õigust saada RahaPTSi § 58 lõike 1 alusel lisateavet, mida RAB oma seadusekohaste ülesannete täitmiseks vajab. Ka direktiivi 2024/164058 artikli 21 kohaselt tuleb rahapesu andmebüroodele olenemata nende organisatsioonilisest staatusest tagada võimalikult lai juurdepääs teabele, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele. Peaasjalikult on muudatuse eesmärk seega suurendada õigusselgust ehk seadustada selgemalt praegune tegutsemisviis, mitte laiendada RAB volitusi teabe hankimisel. Kuivõrd meetmega ei laiendata RAB õigusi oma seadusekohaste ülesannete täimiseks, vaid üksnes luuakse õigusselgus juba RAB-le antud andmete kogumise õiguse viisis (ettekirjutusega vs. täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel), siis saab eeldada, et RAB-le antud õigus koguda pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, on proportsionaalne ka RAB-le seadusega pandud ülesannetega. Lähtudes kehtivast õigusest, on RAB-l õigus oma seadusekohaste ülesannete täitmiseks nõuda pangasaladust sisaldavaid andmeid, sealhulgas füüsiliste isikute pangakonto väljavõtteid (RahaPTS § 58 lõiked 1–2 koostoimes KAS §-ga 88). See tugineb GDPR artikli 6(1)(e) (avaliku võimu ülesanne) ning vajaduse korral GDPR artikli 23 alusel piiratud teavitamiskohustusele (tipping-off’i vältimiseks) ja on kooskõlas IKSiga, järgides eesmärgipärasuse ja andmeminimaalsuse põhimõtteid (GDPR art 5). Eelnõuga ei laiendata RAB õigusi, vaid täpsustatakse selgesõnaliselt, et RAB kogutava pangasaladuse hulka kuulub ka pangakonto väljavõte, ning seotakse sellekohased teabepäringud konkreetselt RahaPTSi § 54 lõike 1 punktides 1, 3 ja 8–10 nimetatud ülesannetega ettekirjutuse puhul ning punktides 1, 8 ja 9 nimetatud ülesannetega täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel kogutavate andmete puhul. Selline normi selgitus suurendab õigusselgust ning kinnitab, et pangakonto väljavõtte kasutamine on vajalik ja proportsionaalne nimetatud ülesannete eesmärkide saavutamiseks. 58 Direktiiv - EL - 2024/1640 - EN - EUR-Lex. 25 Meede on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis oleksid sama tõhusad. Täitmisregistri infovahetuskanali kaudu kättesaadavate andmete kogumiseks puudub samaväärne tänapäevasel tehnilisel tasemel olev süsteem ning samasuguste andmete kogumiseks seadusega ette nähtud alternatiivne viis (ettekirjutuse koostamine teabe andmiseks kohustatud isikule) on selgelt koormavam nii ettekirjutuse väljastajale kui ka selle saajale. 3.2. Eelnõu põhiseaduspärasus 3.2.1. Eelnõu § 1 punktid 2 ja 3 Käesolevas alapeatükis analüüsitakse nelja abinõu proportsionaalust: 1) MTA õigust töödelda pangakonto infot per se; 2) MTA õigust nõuda maksukohustuslase pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt; 3) MTA õigust nõuda krediidiasutustelt pangasaladust (nii pangakonto infot kui ka muud pangasaladusega hõlmatud infot); 4) MTA õigust nõuda krediidiasutustelt pangasaladusega hõlmatud pangakonto infot täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Tuleb rõhutada, et eelnõu ise rangelt reguleerib üksnes kahte viimast abinõu, ehk MTA õigust nõuda pangasaladust krediidiasutustelt nii täitmisregistri infovahetuskanali kaudu kui ka selle väliselt. Sellest hoolimata teostatakse läbipaistvuse ning üldise selguse huvides proportsionaalsuse analüüs ka pangakonto info per se kasutamise osas, samuti selle info küsimise kohta maksukohustuslaselt endalt olgugi, et nende kahe abinõu põhiseaduslikkust on Rahandusministeeriumi hinnangul Eesti juristkonna valitsev arvamus aktsepteerinud juba aastakümneid. 3.2.1.1 MTA õigus töödelda pangakonto infot maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks Abinõu on proportsionaalne, kui põhiõiguste ja -vabaduste riive on kantud legitiimsest eesmärgist ja on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Õigusega teada, vallata ning muul viisil töödelda pangakonto infot riivatakse ennekõike isiku informatsioonilise enesemääramise õigust, mis on tuletatud õigusest vabale eneseteostusele (PS § 19), perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning ettevõtlusvabadusele (PS § 31). Informatsiooniline enesemääramise õigus tähendab isiku õigust otsustada, kuidas töödeldakse mis iganes tema kohta käivaid andmeid, sh kes on nendest andmetest teadlikud, kes neid valdab, milleks neid kasutada tohib, kellele võib neid avaldada jne. Kuivõrd pangakonto info võib sisaldada erinevat eraelulist ning ärialast teavet, mille pinnalt võib olla võimalik teha järeldusi isiku poliitiliste ja religioossete vaadete, sotsiaal- ning ärisuhete, tarbimisharjumuste, meditsiinilise staatuse jms kohta, siis hõlmab informatsiooniline enesemääramise õigus möödapääsematult ka õigust otsustada, kuidas töödeldakse isiku pangakonto infot. Riive antud juhul seisneb isiku kohustuses taluda seda, et MTA töötleb tema kohta käivat pangakonto infot, st saab teada nende andmete sisust ning kasutab neid vajadusel maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. MTA õigus töödelda pangakonto infot seega otseselt vähendab isiku informatsioonilise enesemääramise õigusest tingitud kontrolli oma pangakonto info üle. 26 Pangakonto info töötlemise eesmärgiks on tagada maksukohustuste nõuetekohane täitmine, sealhulgas kontrollida deklareeritud maksukohustuste õigsust. Tõhus riiklik järelevalve maksukohustuste täitmise üle on eesmärgina selgelt legitiimne. Pangakonto info töötlemine annab MTA-le sõltumatut ning usaldusväärset informatsiooni maksukohustuslase majanduslikust aktiivsusest, mida on võimalik võrrelda maksukohustuslase enda väidete ja järeldustega oma majandusliku olukorra ning tasumisele kuuluvate maksude kohta. Näiteks, kui maksudeklaratsioonil olevad andmed ei ole loogilises kooskõlas maksukohustuslase pangakonto saldo või maksustamisperioodil toimunud sisse- ja väljaminekutega, siis võib see anda MTA-le aluse kahtlustada, et maksukohustuslane on kas midagi valesti arvutanud, üritab maksude tasumisest kõrvale hoiduda või halvimal juhul, on toime pannud otsese maksupettuse. Pangakonto info töötlemine on abinõuna seega sobiv, sest sobiv on iga meede, mis soodustab legitiimse eesmärgi saavutamist – antud juhul võimaldab pangakonto info töötlemine tagada tõhusamat riiklikku järelevalvet maksukohustuste täitmise üle, näiteks kontrollida deklaratsioonides kajastatud andmete õigsust, avastada ebaseaduslikku majandustegevust ning tõendada muid maksualaseid rikkumisi. Pangakonto info töötlemine on ka vajalik, ehk sellele pole mingit alternatiivi, mis oleks sama tõhus, ent riivaks põhiõigusi- ja vabadusi vähem. Pangakonto infot on vaja ennekõike selleks, et tagada tõhus riiklik järelevalve rahavoogudest sõltuvate maksude, näiteks tulu-, käibe- ja tööjõumaksude tasumise üle. Tegemist on deklaratsioonipõhiste maksukohustustega, kus üldreeglina peavad maksukohustuslased maksu suuruse ise arvutama ning deklareerima. Kui MTA-l aga peaks tekkima kahtlus esitatud deklaratsioonide usaldusväärsuses, siis võimaldabki ligipääs pangakonto infole – sissetulekutele ja väljaminekutele, ülekannete kuupäevadele ning nende osapooltele, saldodele jms – seda kahtlust maksumenetluse raames kas kinnitada või kummutada. Varamaksude (nt maamaks ja mootorsõidukimaks) puhul ei pruugi pangakonto info olla vajalik, et maksu suurust per se kindlaks teha, sest selleks vajaliku info saab MTA tüüpiliselt erinevatest vararegistritest. Küll aga ei muuda see asjaolu, et maksukohustus kui selline on olemuslikult siiski rahaline kohustus, mille üle järelevalve teostamisel võib pangakonto info olla määrava tähendusega – näiteks, kui maksukohustuslane väidab, et tal pole piisavalt raha maksu tasumiseks, siis on seda võimalik kontrollida vaadates tema pangakontode saldosid, niisamuti on võimalik vaadata tema sisse- ja väljaminekuid hindamaks, kas isik võis ise tekitada oma maksevõimetuse eesmärgiga hoiduda maksude tasumisest kõrvale. Pangakonto info võib olla vajalik, et teha kindlaks ka muid maksustamise vaatest olulisi asjaolusid, näiteks on MTA kasutanud pangakonto infot, et koguda tõendeid maksukohustuslase maksuresidentsuse ja alalise elukoha kohta (alalise elukoha müügi tulumaksuvabastuse kontekstis) jne. Kõikmõeldavad alternatiivsed teabeartiklid, näiteks arved, lepingud, ütlused, vastuvõtu- üleandmise aktid ning muud raamatupidamisalased dokumendid jne, ei võimalda MTA-l sama tõhusalt maksumenetlust läbi viia. Nimelt, lepingute, arvete jms dokumentide pinnalt ei saa tõsikindlalt järeldada seda, et nendes kajastuvad majandustehingud on reaalselt toimunud või et nendes kajastuvad majandussuhted reaalselt eksisteerivad. Sisuliselt tugineb alternatiivsete teabeartiklite usaldusväärsus samuti suuremas osas ristvõrdlusele pangakonto infoga, millest nähtuvad reaalselt toimunud majanduslikud toimingud. 27 Pangakonto info puhul ei saa üle rõhutada ka selle väärtust maksukohustuslaste õiguskuulekusele motiveerimisel. Kui maksukohustuslastel on teada, et MTA-l on võimalik võrrelda terviklikku pangakonto infot tema enda väidete ja deklaratsioonidega, siis vähendab see tema valmisolekut maksudest kõrvalehoidumiseks ning maksupettusteks, sest vahelejäämise risk on märkimisväärne. Teoorias võiks MTA suurendada õiguskuulekust ka nii, et tehakse massiliselt rohkem maksukontrolle, kuid sellega kaasneks suurem töökoormus riigile, samuti suurem halduskoormus seaduskuulekatele maksumaksjatele. Isegi, kui jaatada pangakonto info kui sellise töötlemise vajalikkust, siis võib maksukohustuslaste jaoks siiski säästvam olla see, kui pangakonto info töötlemise ulatus oleks seaduse tasandil kuidagi ajaliselt või teabeliikide kaupa piiratud – näiteks võiks seadus fikseerida, milliste perioodide osas võib MTA küsida konto väljavõtet, või võiks seadus ette näha maksukohustuslastele võimaluse eemaldada pangakonto väljavõtetelt privaatse iseloomuga andmed, mis ei puutu maksumenetlusse. Selline lahendus kahtlemata vähendaks riivet informatsioonilisele enesemääramisõigusele, kuid see ühtlasi ka vähendaks niivõrd märkimisväärselt MTA tõhusust maksumenetluse läbiviimisel, et ohtu võib sattuda MTA võimekus üleüldse läbi viia maksumenetlust kui sellist. Esiteks, pangakonto info kui teabeliigi usaldusväärsus põhineb täielikult selle terviklikkusel, st see annab objektiivset ning maksukohustuslasest sõltumatut infot maksukohustuslase majandusliku olukorra kohta. Kui maksukohustuslasel või kolmandal isikul oleks võimalik seda infot enne MTA-le edastamist kuidagi moonutada eraelu kaitse vms põhjuse ettekäändel, siis ei oleks MTA-l kuidagi võimalik kontrollida seda, kas eemaldati üksnes kõrvaline info, või midagi olulist maksumenetluse lahendamiseks. Sellisel redakteeritud pangakonto infol ei oleks seega erilist iseseisvat tõendamisväärtust, kuivõrd selle usaldusväärsus tugineks täielikult maksukohustuslase enda sõnale. Et pangakonto info küsimisega võib MTA saada teada ka privaatset infot, millel ei ole puutumust maksumenetlusega – selleks otstarbeks eksisteeribki MKS §-s 26 sätestatud maksusaladuse instituut. Teiseks, maksumenetluste erinevaid faktilisi ning juriidilisi konfiguratsioone ei ole võimalik seaduse tasandil ammendavalt ette näha viisil, mis võimaldaks seadusega fikseerida nõutava pangakonto info spetsiifilised teabeliigid ning ajalised piirid. Pangakonto info on kõigest üks tõend teiste seas ning kuna ühelgi tõendil ei saa olla ettemääratud jõudu, siis ei saa seaduse tasandil ka ette kirjutada, millist konkreetset teabeartiklit võib tõendina käsitleda ja millist mitte. Vastavalt uurimispõhimõttele peab MTA ise hindama, millist pangakonto infot maksumenetluse lahendamiseks vaja on. Mis puudutab nõutava pangakonto ajalisi piire (nt väljavõtte perioode), siis MTA kogemus näitab, et tihtipeale on maksuasja lahendamiseks vaja ka sellist pangakonto infot, mis jääb esialgselt määratletud kontrollitava maksustamisperioodi ajalistest piiridest väljapoole – näiteks on juhtusid, kus ettevõte teeb juhatuse liikmele kontrolliperioodi jooksul laenu tagasimakseid. Selleks, et kontrollida selle laenu kui majandusliku suhte faktilist olemasolu ning juhatuse liikme laenuvõimekust, on vaja saada selle ettevõtte pangakonto väljavõtet ka esialgselt kontrollitava maksustamisperioodi välise perioodi kohta. See on vaid üks näide määratlematu hulga seast, mida ei ole võimalik seadusandlikul tasandil ammendavalt kajastada. Sellest kõigest järeldub, et tervikliku (st moonutamata) pangakonto infota ei olegi MTA-l sisuliselt võimalik iseseisvalt kontrollida maksukohustuslase väidete ning deklaratsioonide faktilist paikapidavust. Niisamuti eeldab maksumenetluste faktoloogiate ettenägematus pangakonto info kui tõendi jätkuvat abstraheeritust seaduse tasandil. 28 Pangakonto info töötlemine on ka mõõdukas, st sellega kaasnev tulu kaalub üle sellega kaasneva põhiõiguste- ja vabaduste riive. Pangakonto infota pole maksualane järelevalve tänapäevases majandussüsteemis võimalik. Seda kinnitab empiiriline tasand, kus pea kõik riigid võimaldavad maksuhalduritel töödelda pangakonto infot kui tõendi liiki. Niisamuti, nii Euroopa Liit kui ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (edaspidi OECD), G20 jmt rahvusvahelised organisatsioonid rõhutavad mitte ainult maksuhaldurite vajadust pääseda ligi pangakonto infole, vaid seda infot rahvusvahelisel tasandil ka vahetada. Võttes arvesse, et maksude korrapärane laekumine on toimiva riigi eeltingimus, siis on ilmselge, et pangakonto info töötlemisest tingitud tulu kaalub üle maksukohustuslase kohustuse taluda selle info töötlemist riigi poolt. Pangakonto info töötlemine per se on seega kantud legitiimsest eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. 3.2.1.2 MTA õigus nõuda maksumenetluse otstarbeks pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt Kuna eelnevas alapeatükis on juba hinnatud ning kinnitatud pangakonto info töötlemise kui informatsioonilise enesemääramisõiguse riive proportsionaalsust (PS §-d 19, 26 ja 31), siis edaspidine küsimus taandub selle, et mis on kõige proportsionaalsem viis selle info hankimiseks – teisisõnu, kellelt ning kuidas võib MTA seda infot küsida. Kui MTA küsib pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt, siis riivatakse sellega (lisaks eelmainitud informatsioonilisele enesemääramisõigusele) ka tema õigust eneseteostusvabadusele (PS § 19) ja/või õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31) just nimelt halduskoormuse vaatest. Riive seisneb selles, et pangakonto info küsimisega pannakse maksukohustuslasele peale mitterahaline kohustus esitada teavet oma majandusliku olukorra ning aktiivsuse kohta. Vajaliku teabe komplekteerimine ja edastamine on aga maksukohustuslasele täiendav halduskoormus, mis raskendab tema eneseteostusvabaduse ning ettevõtlusvabaduse kasutamist. Pangakonto info küsimise eesmärgiks on saada MTA valdusesse infot (tõendeid), mis võimaldaksid MTA-l kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. Tõendite kogumine selleks, et kontrollida maksumenetluse kontekstis maksukohustuslase väiteid, on eesmärgina kahtlemata legitiimne. Meede on sobiv, sest maksukohustuslane omab ja valdab või vähemasti kontrollib oma pangakonto infot. Teisisõnu, tal on olemas sellele täielik ligipääs ja on seega igati suuteline komplekteerima ning edastama aegsasti nõutud pangakonto infot MTA-le, olgu see saldo, väljavõte või muu teabeartikkel. Meede on ka vajalik, sest puuduvad muud samatõhusad alternatiivid, mis riivaksid maksukohustuslase põhiõigusi- ja vabadusi vähem. Teoorias on võimalik arutleda selliselt, et kuivõrd MTA õigust töödelda pangakonto infot on juba põhimõtteliselt jaatatud, siis võiks eelistada sellist pangakonto info hankimise viisi, mis koormaks maksukohustuslast kõige vähem. Üks viis seda saavutada on jätta maksukohustuslane üldse vahele ja pöörduda otse krediidiasutuse poole pangainfo saamiseks. Maksumenetluse läbiviimise vaatenurgast oleks selline lahendus kahtlemata tõhusam, kuid 29 ilmselgelt riivaks see nii maksukohustuslase kui ka krediidiasutuse põhiõigusi- ja vabadusi rohkem. Esmane pöördumine annab maksukohustuslasele ennekõike võimaluse realiseerida oma kaasaaitamiskohustust (MKS § 56) ning võtta MTA-lt vajadus pöörduda sama info saamiseks kolmandate isikute poole. Teisisõnu, see võimaldab maksukohustuslasel kaitsta paremini oma informatsioonilist enesemääramisõigust, ehk hoida saladuses asjaolu, et temalt on nõutud maksumenetluse otstarbeks teavet, ning ühtlasi ennetada sündmuste kulg, kus kolmas isik (nt krediidiasutus) saab implitsiitselt teada, et ta ei ole teinud MTA-ga koostööd. Esmane pöördumine vähendab otseselt ka kolmandate isikute (sh krediidiasutuste) halduskoormust, sest kui MTA saab vajaliku teabe (nt pangakonto info) vahetult maksukohustuslaselt endalt, siis ei ole MTA-l enam üldreeglina vaja seda sama teavet dubleerivalt kolmandatelt isikutelt küsida. Üksikud erandid sellest puudutavad juhtusid, kus MTA-l on alust kahelda maksukohustuslase esitatud andmete usaldusväärsuses ning kus nende usaldusväärsuse kinnitamiseks on vaja teostada ristvõrdlus kolmanda isiku valduses olevate andmetega – näiteks, kui maksukohustuslane esitab pangakonto väljavõtte failina, kus puudub igasugune indikatsioon, et see tuleneb pangalt (nt see ei vasta väljavõtte tüüpilisele formaadile, või see pole pangatöötaja poolt allkirjastatud vms), siis võib olla vajalik teostada ristvõrdlus vahetult krediidiasutuse enda andmetega. Maksukohustuslast säästab mõistagi ka asjaolu, et MTA võib pangakonto infot küsida ainult mõne käimasoleva maksumenetluse või muu riikliku järelevalve otstarbeks. Menetlusvälist teabenõudmist MKS ei võimalda ning mis iganes pangakonto info küsimine näiteks riskianalüüsiks, profileerimiseks või pelgalt mõne ametniku uudishimu rahuldamiseks, on rangelt ebaseaduslik ning ka karistatav nii distsiplinaar- kui ka süüteomenetluse raames. On siiski teatud juhtumeid, kus esmane pöördumine maksukohustuslase enda poole siiski ei pruugi olla põhjendatud või isegi võimalik, mistõttu võib MTA pöörduda kohe kolmandate isikute poole. Need puudutavad olukordasid, kus maksukohustuslane ei ole näiteks mingil põhjusel kättesaadav (puuduvad andmed elu- või asukoha kohta) või kus maksukohustuslase pöördumine ei ole muul põhjusel otstarbekas, näiteks ta on asunud pahatahtlikult rikkuma oma kaasaaitamiskohustust ja seeläbi takistama menetluse läbiviimist. Sellisel juhul ei ole pahatahtlikult meelestatud maksukohustuslase poole pöördumine abinõuna enam sobiv, sest see ei soodusta enam kuidagi maksumenetluse läbiviimist ja võib sellele isegi vastu töötada. Lõpuks suurendab meetme säästvust ka asjaolu, et maksukohustuslasel on õigus teabekorraldus vaidlustada kas vaide- või kohtumenetluses. Eduka vaidlustamise tulemusel on võimalik välistada MTA poolt nõutud teave lubatud tõendite hulgast, mida MTA võib käimasoleva maksumenetluse otstarbeks kasutada tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kokkuvõtlikult, esmane pöördumine maksukohustuslase enda poole pangainfo saamiseks on kõikidest mõeldavatest alternatiividest säästvaim nii maksukohustuslaste endi kui ka kolmandate isikute põhiõiguste- ja vabaduste kaitse perspektiivist. Erandjuhtumid ei mõjuta siinkohal vajalikkuse kriteeriumi täitmist. Meede on ühtlasi ka mõõdukas, st sellest saadav tulu kaalub üle maksukohustuslastele kaasneva põhiõiguste- ja vabaduste riive. Nagu eelnevalt selgitatud, siis tänapäevases vabaturumajanduslikus finantssüsteemis ei olegi võimalik teostada efektiivset järelevalvet maksukohustuste täitmise üle ilma ligipääsuta pangakonto infole. Võttes arvesse maksude järjekindla ning nõuetekohase laekumise olulisust 30 riigi toimimisele, siis on ilmselge, et pangakonto info küsimisega kaasnevad tulud kaaluvad üle riive, mis kaasneb maksukohustuslasele vajaliku pangakonto info komplekteerimise ning edastamisega. Maksulaekumised moodustavad ca 85% riigieelarvest ilma milleta ei ole võimalik tagada riigi toimepidavust.59 Pangakonto info nõudmine maksukohustuslaselt endalt on seega kantud legitiimsest eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. 3.2.1.3 MTA õigus nõuda krediidiasutustelt pangasaladust Kehtiva MKS § 61 lõike 1 kohaselt on MTA-l õigus nõuda kolmandatelt isikutelt (sh krediidiasutustelt) teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks. MTA võib kolmanda isiku poole üldreeglina pöörduda juhul, kui MTA-l pole õnnestunud saada vajalikku teavet maksukohustuslaselt endalt või kui maksukohustuslase enda poole pöördumine pole muul põhjusel otstarbekas (MKS § 511 lõige 7, § 61 lõige 2). Eelnõuga täpsustatakse MKS § 61 lõiget 1 selliselt, et edaspidi nähtuks sõnaselgelt MTA õigus nõuda krediidiasutustelt ka pangasaladust sisaldavat teavet selleks, et kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. MTA õigus nõuda pangasaladuse avaldamist riivab krediidiasutuse õigust eneseteostusvabadusele (PS § 19) ning õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31). Riive seisneb selles, et abinõuga pannakse krediidiasutustele mitterahaline kohustus aidata riigil teostada maksuõiguslikku järelevalvet oma klientide maksukohustuste üle – konkreetselt, kohustus edastada vastava teabekorralduse saamisel kliendi kohta käivat pangasaladust MTA-le. Abinõu ei too kaasa uut riivet maksukohustuslase informatsioonilisele enesemääramisõigusele, sest maksukohustuslasel on niikuinii seadusest tulenev üldine kohustus ning ühtlasi ka võimalus ise anda MTA-le maksumenetluse otstarbeks mis iganes vajalikku teavet, sh pangakonto infot. Niisamuti ei riiva abinõu ka kuidagi krediidiasutuse enda informatsioonilist enesemääramisõigust, sest kuigi pankadel on küll kohustus kaitsta oma klientide andmeid pangasaladuse egiidi all, ei ole pangad siiski nende andmete omanikud. Kui aga krediidiasutused ei ole nõutava info omanikud, siis ei saa neil olla ka informatsioonilist enesemääramisõigust otsustamaks, kuidas neid andmeid võib töödelda. Riive olemus seisneb seega vaid halduskoormuses, mis krediidiasutustele kaasneb teabekorralduste täitmisega, ehk vajaliku teabe komplekteerimise ja edastamisega. Riive eesmärgiks on võimaldada MTA-l saada oma valdusesse kaalukaid tõendeid (pangasaladust), mis on vajalikud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks. Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest krediidiasutused ongi lõppastmes mis tahes pangakonto ja muud pangainfot puudutava teabe algallikaks, kes seda valdavad ning kes on suutelised seda komplekteerima ja edastama MTA-le – tihtipeale isegi operatiivsemalt kui seda suudab teha maksukohustuslane ise. Krediidiasutused kujutavad seega endast teabeallikana tõsiseltvõetavat alternatiivi maksukohustuslasele, kellelt teavet pole võimalik või muul põhjusel otstarbekas kätte saada. 59 2025. aasta riigieelarve seadus: tulud kokku 17 733 188 000 eurot, maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 15 001 167 000 eurot. Vt: 2025. aasta riigieelarve seadus–Riigi Teataja (sisenetud: 06.11.2025) 31 Meede on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis oleksid sama tõhusad. Säästlikum oleks regulatsioon, mis võimaldaks MTA-l vajaliku teabe saada maksukohustuslaselt endalt vajaduseta pöörduda kolmanda isiku poole, kuid selline lähenemine on MKS § 60 lõike 1 ning § 61 lõike 2 kujul juba olemas. Teoorias võiks MTA nõuda teavet maksukohustuslaselt tugevamate meetmetega, sh sanktsioonisurvel, kuid selline meede maksumenetluse kiiruse ja efektiivsuse perspektiivist vaadatuna ei ole alati sama tõhus, sest ei saa välistada, et pahatahtlik maksukohustuslane võib vajaliku teabe hävitada, või olla seda juba teinud, või teisiti pikendada kogu protsessi. Niisamuti ei lahendaks see seda praktilist probleemi, et alati ei pruugi maksukohustuslane olla MTA jaoks üldse kättesaadav. Proportsionaalsuse kontrollimisel langeksid kõik need alternatiivid juba välja sobivuse tasandil, sest sellistes tingimustes ei aita maksukohustuslase poole pöördumine kuidagi legitiimset eesmärki saavutada. Seetõttu tekib tahes tahtmata vajadus pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sest vastasel juhul ei ole maksumenetlust võimalik läbi viia. Meetme säästvust võiks suurendada ka kohtuliku kontrolli nõue, kus krediidiasutuse poole pöördumine pangasaladuse saamiseks eeldaks MTA-lt selleks vajaliku loa taotlemist kohtult. Paraku, selline lahendus samuti ei oleks sama tõhus, sest see vähendaks märkimisväärselt maksumenetluse kiirust ning efektiivsust. Liiati, et antud juhul ei ole niikuinii tegemist olukorraga, mis vastaks tüüpilisele ennetava kohtuliku loa taotlemise vajadusele. Tüüpiliselt nähakse ette kohtuliku loa nõue sellistele põhiõigusi ja -vabadusi piiravatele toimingutele, mis viiakse läbi subjekti enda teadmiseta (nt jälitustoimingud). Nimelt, kui subjekt tema suhtes läbiviidavatest toimingutest ei tea, siis ei saa ta mõistagi oma põhiõigusi ning -vabadusi aegsasti kohtulikult ka kaitsta. Seetõttu toimubki vastav kaitse kohtu enda poolt selleks ettenähtud menetluses, kus kohus kontrollib, kas kõnealused toimingud on proportsionaalsed ning piisavalt motiveeritud. MTA aga ei kogu maksumenetluses isikute kohta teavet täielikult nende teadmiseta, ehk nagu eelnevalt selgitatud, peab MTA alati pöörduma esmalt maksukohustuslase enda poole vajaliku teabe saamiseks. Kõnealuse pöördumisega saabki maksukohustuslane teada, et käimas on maksumenetlus, mille raames kogutakse tema kohta käivaid andmeid, ning selle pöördumise raames on maksukohustuslasel võimalik läbi vaide- ja kohtumenetluse ka kaitsta oma õigusi, st välistada tema kohta kogutav teave lubatavate tõendite hulgast. Niisamuti ei ole seaduses ka mingit piirangut, mis keelaks krediidiasutustel endal teavitamast oma kliente sellest, et MTA küsib nende kohta andmeid. MTA poolt teabe kogumine maksumenetluse otstarbeks ei toimu seega läbi mingisuguste jälitustoimingute laadsete meetmega, mis üldreeglina eeldaksid ennetavat kohtulikku kontrolli. Et veelgi enam kaitsta maksukohustuslaste õigusi, on MTA käesoleva eelnõu menetlemise käigus muutnud oma praktikat ning asunud maksukohustuslasi otseselt informeerima sellest, et kui maksukohustuslane vajalikku teavet ei anna, siis on MTA-l seadusest tulenevalt õigus pöörduda sama teabe saamiseks kolmandate isikute, sealhulgas krediidiasutuste, poole. Konkreetselt, kui MTA edastab maksukohustuslasele esmase pöördumise korras teabekorralduse, siis nimetatud korraldus sisaldabki edaspidi sõnaselget viidet MKS §-le 61 kui võimalusele küsida tema kohta käivat teavet ka kolmandatelt isikutelt. See annab maksukohustuslastele selgema arusaamise sellest, mis tagajärjed võivad kaasneda sellega, kui ta keeldub oma seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust täitmast. Selle kõrval ei saa 32 märkimata jätta ka asjaolu, et maksukohustuslasel endal on võimalik andmejälgija kaudu ka ise tuvastada, kas MTA on täitmisregistri infovahetuskanali kaudu kogunud tema kohta teavet. Neid asjaolusid silmas pidades võib lugeda vajalikkuse (säästlikkuse) kriteeriumi täidetuks. Meedet võib pidada ka mõõdukaks, st meetmega saadud tulud ületavad nendega kaasnevad kulud (põhiõiguste ja -vabaduste riived). Maksukohustuste nõuetekohane täitmine, samuti nende täitmise tagamine riikliku järelevalve raames, on riigi toimimise ning jätkusuutlikkuse perspektiivist kriitilise tähtsusega, ning kaalub üles perioodilise vajaduse nõuda maksumenetluse läbiviimiseks materiaalset abi kolmandatelt isikutelt teabe andmise näol – seda eriti krediidiasutuste puhul, kes oma spetsiifilise funktsiooni tõttu vabaturumajanduslikus finantssüsteemis on harjunud riiki abistama erinevate teabe andmiste, aruandlus- ning kontrollikohustuste näol. Krediidiasutuselt pangasaladuse nõudmine maksumenetluse otstarbeks on seega kantud legitiimsest eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. 3.2.1.4 MTA õigus nõuda krediidiasutustelt pangasaladusega hõlmatud pangakonto infot täitmisregistri infovahetuskanali kaudu Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse ammendav loetelu pangakonto infost, mida MTA-l on võimalik nõuda krediidiasutustelt läbi täitmisregistri infovahetuskanali. Nagu tavapärase teabekorralduse puhul, kujutab abinõu endast riivet krediidiasutuste eneseteostusvabadusele (PS § 19) ning ettevõtlusvabadusele (PS § 31) halduskoormuse perspektiivist, kuid selle riive proportsionaalsust on eelnevalt kontrollitud ning siinkohal mingit kvalitatiivset erisust ei ole. Küll aga, kuna täitmisregistri infovahetuskanalil on olemas potentsiaal masin-masin liidestuseks, siis võib teoorias tekkida täiendav riive PS §-des 13–15 sätestatud õigustele, ennekõike õigusele riigi, seaduse ja kohtu kaitsele. Riive seisneks selles, et kui krediidiasutus otsustaks masin-masin lahenduse kasuks, siis oleks krediidiasutustel võimalik kontrollida MTA teabekorralduste formaalset ja materiaalset õiguspärasust alles tagantjärgi, sest masin-masin lahenduse puhul täidetakse teabekorraldused automatiseeritult. Potentsiaalse õiguskaitse otsimine pärast haldusakti automaatset täitmist ei pruugi aga olla enam niivõrd perspektiivikas ega otstarbekas. Abinõu eesmärgiks on tõhustada tõendite kogumist maksumenetluse otstarbeks kasutades selleks täitmisregistri infovahetuse kanalit. Tõhusam riiklik järelevalve maksukohustuste täitmise üle on eesmärgina ilmselgelt legitiimne. Abinõu on sobiv, sest see muudab pangakonto info hankimise kiiremaks, mugavamaks ning lõppastmes ka odavamaks kõikide osapoolte jaoks – MTA-l on võimalik automatiseeritud süsteemidega vähendada töökoormust, mis kulub teabekorralduste koostamisele ning edastamisele; krediidiasutustel on võimalik automatiseeritud süsteemidega vähendada halduskoormust, mis vastasel juhul kuluks teabekorralduste käsitsi analüüsimisele ning täitmisele. Abinõu on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis oleksid sama tõhusad. 33 Abinõu säästvust kinnitab ennekõike asjaolu, et kuigi täitmisregistri infovahetuskanal võimaldab automatiseerimist, siis krediidiasutustel ei ole siiski mingit juriidiliselt siduvat kohustust menetleda täitmisregistri infovahetuskanali kaudu edastatavaid MTA teabekorraldusi automatiseeritult. Teisisõnu, kui krediidiasutused soovivad MTA teabekorraldusi menetleda käsitsi, siis on neil see võimalus juba praegu olemas. Täitmisregistri infovahetuskanali kaudu edastatav teabekorraldus on seotud kõikide samade piirangutega, millega on seotud tavapärane MKS § 61 lõikes 1 sätestatud korraldus – peaasjalikult tuleb arvestada nõuet, et MTA peab esmalt sama teabe saamiseks pöörduma maksukohustuslase enda poole. Vaid erandlikel MKS-s sätestatud juhtudel võib MTA jätta maksukohustuslase vahele ja pöörduda otse krediidiasutuse poole. Eelnõuga aga neid erandjuhtumeid kuidagi ei muudeta ega täiendata. Eelnõu näeb ette ka ammendava loetelu andmetest, mida täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel võib nõuda – konto olemasolu, saldo, väljavõte, kontot kasutama volitatud isikud, konto omaniku tegelik kasusaaja ning hoiulaeka olemasolu. Ammendav loetelu tagab täitmisregistriga liidestatud krediidiasutustele õigusselguse küsimuses, et millised andmed konkreetselt saavad süsteemi kaudu liikuda. Ühtlasi võimaldab see krediidiasutustel täiendavalt hinnata, et kas neil on huvi töödelda täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel edastatavaid teabekorraldusi käsitsi või automatiseerida nende töötlemine. Niisamuti vähendab täitmisregistri infovahetuskanal ka teabekorralduste täitmisega seonduvat halduskoormust ning inimlikust eksimusest tingitud vigade tekkimise võimalust. Krediidiasutustel, kes ei pea vajalikuks seada kahtluse alla MTA iga teabekorralduse formaalset ning sisulist õiguspärasust, saavad seega automatiseerida enda jaoks kogu protsessi. Abinõu on ka mõõdukas, st sellest tingitud tulu kaalub üle krediidiasutustele kaasneva põhiõiguste ja -vabaduste riive. Kuna krediidiasutustele on automatiseeritud lahenduste kasutamine MTA teabekorralduste töötlemiseks vabatahtlik, siis on küsitav, kas abinõu üldse riivab krediidiasutuste põhiõigusi- ja vabadusi kaebeõiguse vaatest. Sellest hoolimata on selge, et maksude korrapärase laekumise eksistentsiaalne tähtsus riigi toimimisele kaalub üle krediidiasutuste potentsiaalse kaebeõiguse riive, mis kaasneb täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise vabatahtliku automatiseerimisega. Krediidiasutuselt pangasaladusega hõlmatud pangakonto info nõudmine täitmisregistri infovahetuskanali kaudu on seega kantud legitiimsest eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. 3.2.2 Eelnõu § 2 punktid 2, 3 ja 5 Käesolevas alapeatükis analüüsitakse kahe abinõu proportsionaalsust RABi vaates: 1) RABi õigust töödelda pangakonto infot per se; 2) RABi õigust nõuda krediidi- ja makseasutustelt pangasaladusega hõlmatud pangakonto infot täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Tuleb rõhutada, et eelnõu ise rangelt reguleerib eeskätt RABi õigust nõuda pangasaladust (sealhulgas konto väljavõte) krediidi- ja makseasutustelt nii täitmisregistri infovahetuskanali kaudu kui ka selle väliselt, ning piiritleb täpselt ja selgelt milliste ülesannete täitmiseks on RABil õigus koguda ka pangasaladuse hulka kuuluvat konto väljavõtet. Samuti piiritletakse selgelt RABi ülesanded, mille täitmiseks saab RAB kasutada pangakonto väljavõtte 34 kogumiseks Täitmiseregistrit. Läbipaistvuse ning üldise selguse huvides teostatakse proportsionaalsuse analüüs ka pangakonto info per se kasutamise osas ning selle kogumise osas Täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel, olgugi, et nende abinõude põhiseaduslikkust on praktikas aktsepteeritud juba aastaid. 3.2.2.1. RABi õigus töödelda pangakonto infot rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste ülesannete täitmiseks Abinõu on proportsionaalne, kui põhiõiguste ja -vabaduste riive on kantud legitiimsest eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riive iseloom. Õigusega teada, vallata ning muul viisil töödelda pangakonto infot riivatakse ennekõike perekonna- ja eraelu puutumatust (PS § 26) ja isikute informatsioonilise enesemääramise õigust (PS § 19. Pangakonto info (sh kontoväljavõte) võib sisaldada era- ja äriteavet, mille pinnalt võib järeldada isiku majanduslikke suhteid, tarbimismustreid, kontakte, käitumis- ja riskiprofiile. Riive seisneb isiku kohustuses taluda, et RAB töötleb tema kohta käivat pangakonto infot oma seaduslike ülesannete (RahaPTS § 54 lõige 1 punktides 1 ja 8–10) täitmiseks. I Põhiõiguse kaitseala riive RABi poolt oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses pangasaladusega kaetud, sh pangakonto väljavõtete, andmete töötlemise õigusega riivatakes eelkõige pangakontode omanike perekonna- ja eraelu puutumatust (PS § 26) informatsioonilise enesemääramise kontekstis. Pangakonto info (sh kontoväljavõte) võib sisaldada era- ja äriteavet, mille pinnalt võib järeldada isiku majanduslikke suhteid, tarbimismustreid, kontakte, käitumis- ja riskiprofiile. II. Riive põhiseaduslik õigustatus Piiriklausel: PS § 26 esimene lõige näeb ette, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Sätte piiriklausel on toodud selle teises lõikes ja see näeb ette, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Paragrahvist 26 tuletatakse kehtivas õigusdogmaatikas informatsioonilise enesemääramise õigus, mis tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist (RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19).60 Paragrahvi 26 teises lauses on seega sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja PS § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel. Üldjuhul peaks kvalifitseeritud seadusereservatsiooni puhul piirangu põhjuste loetelu 60 PS § 26 kommentaarid, p 24. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. 35 olema ammendav.61 See tähendab, et on võimalik piirata seadusega isikute PS §-st 26 tulenevat informatsioonilise enesemääramise õigust, kui seda tehakse tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eesmärk. FATF soovituste ning rahapesu tõkestamise direktiivide kohaselt on riikidel kohustus luua rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ja sellega tõhusaks võitlemiseks rahapesu andmebüroo. FATF soovitus 29 toob, et rahapesu andmebüroo peaks olema riigis keskus rahapesu ja sellega seotud kuritegude ehk eelkuritegude ning terrorismi rahastamise kahtlusega seotud informatsiooni vastuvõtmiseks, selle analüüsimiseks ja analüüsi edastamiseks. Rahapesu andmebüroode peamiseks ülesandeks FATF soovituste kohaselt on nn operatiivtasandi analüüs, mis tähendab kohustust kasutada olemasolevat ja erinevatest kohtadest päritud informatsioon, et tuvastada spetsiifilised sihtmärgid, et jälitada teatud kuritegevusele viitavaid tegevusi (ingl k follow the trail), et tuvastada seoseid sihtmärkide vahel ning tuvastada eelviidatu seoseid kuritegelike vahendite, rahapesu või sellega seotud kuritegude ning terrorismi rahastamise vahel. Hetkel kehtiva rahapesu tõkestamise direktiivi EL 2015/849 artikkel 32 kohaselt loob rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ja sellega tõhusaks võitlemiseks rahapesu andmebüroo. Iga rahapesu andmebüroo on oma tegevuses sõltumatu ja autonoomne, mis tähendab seda, et rahapesu andmebürool on volitused ja pädevus täita oma ülesandeid vabalt, sealhulgas õigus teha autonoomselt otsuseid konkreetse teabe analüüsimise, taotlemise ja levitamise kohta. Rahapesu andmebüroo kui keskne riigisisene üksus vastutab kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete ning rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise seisukohast asjakohase muu teabe vastuvõtmise ja analüüsimise eest. Rahapesu andmebüroo vastutab oma analüüsi tulemuste ja asjakohase lisateabe pädevatele asutustele teatavakstegemise eest, kui on alust kahtlustada rahapesu, sellega seotud eelkuritegusid või terrorismi rahastamist. Ta peab olema võimeline saama kohustatud isikutelt täiendavat teavet. Eelviidatud nõuded ja kohustused Eesti RABile on sätestatud RahaPTSis, mille kohaselt on RABi kõige olulisem roll rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Rahapesuvastase töökonna (FATF) hindamismetoodika kohaselt hinnatakse riikide finantsluureüksuste tõhusust muu hulgas selle järgi, millises ulatuses on neil võimalik oma ülesannete täitmiseks kasutada erinevaid andmeallikaid. FATF metodoloogia Immediate Outcome 6 kohaselt hinnatakse, mil määral on finantsluureüksusel juurdepääs laiale valikule andmetele, sealhulgas tehinguandmetele ja muule finantsteabele, et täita oma analüütilisi ülesandeid. FATF metodoloogia allmärkuse 191 kohaselt hõlmavad sellised andmeallikad muu hulgas teavet, mida on võimalik saada kohustuslikus korras finantsasutustelt, sealhulgas kliendiandmeid (CDD) ja tehinguandmeid. Seetõttu on finantsluureüksuste juurdepääs kontotehinguid kajastavale teabele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimise oluline osa. Seega on rahvusvaheliste standarditega loodud, direktiiviga üle võetud ja seejärel sätestatud Eesti õigusesse mehhanism, kus Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi kaitsmiseks kohaldab erasektor hoolsuskohustust ja teavitab RABi rahapesu ja sellega seotud kuritegude kahtlusest. Kui tavapäraselt alustatakse kriminaalmenetlusi kuriteoteate alusel, siis 61 Vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 26 kommentaarid, p-d 6–7 36 peitkuritegude puhul ei ole tihti kannatanud teada ja nad ei ole võimelised kuriteoteadet esitama või on tegemist nn kannatanuta kuritegudega. Võivad esineda ka juhtumid, kus kannatanu on teises riigis, aga Eesti riiki kasutatakse raha varjamiseks ja integreerimiseks meie majandusruumi, tuues kaasa inflatsiooni, kahju majandusele jne. Seepärast on loodud rahvusvaheline süsteem, kus erasektor kohaldab hoolsust ja teatab kahtlasest tegevusest RAB- i. RAB on vaheetapp erasektori ja uurimisasutuse vahel, et tuvastada need olukorrad, kus vihje rahapesu kahtlusele või terrorismi rahastamisele on tegelik ja alustada tuleks kriminaalmenetlust. Oma ülesannete täitmiseks vajab RAB juurdepääsu teabele, mis on tehingute tegemisel kohustatud isikute valduses, sh pangakonto väljavõtted. Pangakonto info töötlemise eesmärgiks on rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine, tuvastamine ja tõkestamine. See eeldab tehingute reaalse kulgemise, mustrite ja seoste usaldusväärset ja kiiret tuvastamist. Seega täidab pangakontode info RABile edastamine kuritegude tõkestamise eesmärki. Lisaks täidab RABile pangakonto infole juurdepääsuõigus teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse eesmärki. Nimelt sätestab PS § 32 ühtlasi omandipõhiõiguse. Omandipõhiõigus on olemuselt vabadusõigus ning see annab isikutele iseseisvuse ja vabaduse oma elu iseseisvaks korraldamiseks. PS-ga tuleb omandile tagada puutumatus ja võrdne kaitse. Puutumatuse tagamiseks peab riik kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta. Sealjuures on Riigikohus rõhutanud, et PS §-s 32 sätestatud omandi puutumatuse ja vabalt valdamise, kasutamise ja käsutamise põhimõtted kehtivad üksnes õiguspärasel teel omandatud vara suhtes (RKPJKo 21.12.1994, III-4/A-10/94). PS § 32 ei kaitse õigusrikkumise teel saadut (RKHKm 11.10.1996, 3-3-1-28-96, p 4).62 Rahapesu ja terrorismi rahastamisega ning sanktsioonide rikkumisega seotud kuritegevus kahjustab otseselt isikute omandipõhiõigust (nt on eelkuritegudeks tihti kelmus ja muud varavastased süüteod). Õigusdogmaatikas on võetud tugev positsioon, et riik peab kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta. Laiemalt õõnestab kõnealune kuritegevus ka paljusid teisi PS-s loetletud õiguseid ja vabadusi. Nii riivab see näiteks PS §-s 1 väljendatud riigisuveräänsuse, rahvasuveräänsuse, rahvusriigi, demokraatia ja vabariikluse põhimõtteid ehk demokraatiat (näiteks läbi altkäemaksu ja finantssanktsioonide), PS §-s 20 sätestatud vabaduspõhiõigust, mille kohaselt on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (näiteks läbi inimkaubanduse) ja PS §-s 16 toodud igaühe õigust elule (nt läbi ebaseadusliku narkootikumide müügi). Kuritegeliku päritoluga raha Eesti majanduses tõstab inflatsiooni ja võimaldab kuritegelikel ühendustel saada elujõulisemaks. Ka see kahjustab laiemalt PS-s toodud põhiõiguseid ja -vabadusi. Finantsvaldkonna kuritegevus kujutab endast tõsist ohtu ühiskonna sisemisele turvalisusele ning nõuab riigilt põhiseadusest tulenevalt aktiivset tegutsemist. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul seab riigile kohustuse tagada sisemine ja väline rahu ning kaitsta ühiskonda seda ohustavate nähtuste eest. Sisemise rahu all tuleb mõista ka ühiskonda seestpoolt ohustavat 62 PS § 32 kommentaarid, p 1. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. 37 kuritegevust, sealhulgas finantskuritegevust, nagu küberkuritegevus, rahapesu ja terrorismi rahastamine.63 Lisaks tuleneb põhiseaduse põhiõiguste peatükist riigi kohustus kaitsta inimesi kolmandate isikute rünnete eest. Riigil lasub eriline kaitsekohustus eelkõige olukorras, kus ohustatud on inimese elu, tervis või omand. See tähendab, et riik peab looma sellise normatiivse ja institutsionaalse raamistiku, mis võimaldab üksikisikute tõhusat kaitset erinevate rünnakute vastu. Finantskuritegevus võib põhjustada ulatuslikku varalist kahju nii üksikisikutele kui ka ühiskonnale tervikuna, kahjustada usaldust finantssüsteemi vastu ning ohustada riigi majanduslikku julgeolekut. Seetõttu on riigil põhiseadusest tulenev kohustus kujundada tõhusad mehhanismid sellise kuritegevuse ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks. Selliste meetmete rakendamisel võib osutuda vajalikuks kehtestada regulatsioone, mis riivavad teatud põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele. Põhiõiguste piiramine on põhiseaduse kohaselt lubatav üksnes juhul, kui sellel on legitiimne eesmärk ning kui valitud abinõu on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Põhiseaduslikkuse järelevalve praktika kohaselt tuleb selliste meetmete põhiseaduspärasuse hindamisel analüüsida eelkõige nende proportsionaalsust. Finantskuritegevuse organiseeritud olemus, selle ulatus ning rahvusvaheline mõõde annavad alust pidada selle tõkestamise eesmärki eriti kaalukaks. Seetõttu peab seadusandja tagama, et pädevatel asutustel on olemas vajalikud õiguslikud ja tehnilised vahendid sellise kuritegevuse tuvastamiseks ja analüüsimiseks, samal ajal tagades põhiõiguste piisava kaitse ning meetmete selge seadusliku aluse. Finantskuritegevuse tõkestamisel on keskne roll finantsteabe analüüsil. Rahavoogude ja tehingute analüüs võimaldab tuvastada kuritegeliku vara liikumist, rahapesu skeeme ning sanktsioonidest kõrvalehoidmist. Seetõttu on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimiseks oluline, et Rahapesu Andmebürool oleks seaduses selgelt sätestatud õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku finantsteavet. Rahapesu ja terrorismi rahastamine on äärmiselt kompleksne nähtus, mille tõrjumine toob paratamatult kaasa põhiõiguste piiramise küsimuse, ning selle vastase võitluse abinõude rakendamisel tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus. Põhiseaduse järgi on põhiõiguste piiramine lubatav vaid kindlate tingimuste täitmisel. Vabaduspõhiõiguste piiramiseks peab esinema legitiimne eesmärk ning valitud abinõu peab olema sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte seob nii seadusandjat kui ka kõiki teisi avaliku võimu kandjaid, ning on keskseks küsimuseks kuritegevuse vastaste meetmete kasutamisel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise organiseeritud olemus ja äärmine laiahaardelisus tähendab, et selle eest pole kaitstud mitte keegi kuna ohustab ühiskonda tervikuna, mitte üksnes üksikuid gruppe. Eesti finantskeskkonna ärakasutamise võimalus rahapesuks või terrorismi 63 Priit Pikamäe sõnavõtt Riigikogu täiskogu istungil 19.02.2026. Riigikogu stenogramm. 38 rahastamiseks omab selget mõju kogu riigile ja seal elavatele inimestele ja riigis tegutsevatele juriidilistele isikutele. Samuti tuleb proportsionaalsuse hindamisel tähelepanu pöörata ka kuritegevusega tekitatud kahjude ulatusele. Näiteks küberkuritegevusega tekitatud kahjud küündivad Eestis kümnetesse miljonitesse eurodesse ning tihti jäävad ohvrid ilma igasugustest rahalistest vahenditest, mida saab eelnõu koostaja hinnangul arvestada kui ohtu ühiskonna majanduslikule julgeolekule laiemalt. Siseministeeriumi 2022. aasta analüüs „Kriminaaltulu võimalik ulatus Eestis“ esitati andmete võrdlusele ja arvutustele tuginedes Eesti kohta olulisemad leiud 2020. aasta kohta. Leiti, tõenäolisena, et:  kelmusest ja korruptsioonist tingitud kuritegeliku tegevuse käive võis ulatuda 110–236 mln euroni ehk 0,4–0,9% SKP-st;  maksupettustest saadav tulu võis ulatuda 52–155 mln euroni ehk 0,19–0,57% SKP-st;  kaupade võltsimise ja piraatlusega seotud käive võis olla 49–181 mln eurot ehk 0,18– 0,67% SKP-st;  narkootikumide käitlemise ulatus võis olla 30–52 mln eurot ehk 0,11–0,19% SKP-st;  keskkonnakuritegevuse puhul võis illegaalse jäätmekäitluse käibe ulatus olla 36 mln eurot ehk 0,13% SKP-st;  küberkuritegevusest tekkiva käibe ulatus võis küündida 13–64 mln euroni ehk 0,04– 0,24% SKP-st, see hõlmab salastatud andmetega kauplemist, intellektuaalomandi vargust, väljapressimisi, lunavaranõudeid, viirustega kauplemist ja nende levitamist ning virtuaalvääringute varguseid ja nendega seotud pettuseid;  organiseeritud varavastased kuriteod võisid tekitada kuritegelikku käivet 4–9 mln eurot ehk 0,01–0,03% SKP-st;  illegaalse relvakaubanduse käibe ulatus võis olla 1,5–3,9 mln eurot ehk 0,01% SKP-st;  inimkaubanduse käibe ulatus võis olla minimaalselt 0,14 mln eurot ehk 0,0005% SKP- st;  rahapesuks kasutatavate kuritegelike vahendite suurus võis moodustada 119–836 mln eurot ehk 0,44–3,1% SKP-st;  kuritegevusest tekkiva kriminaaltulu ulatus võis olla keskmiselt 458 mln eurot (vahemikus 119–798 mln eurot) ehk 1,7% (vahemikus 0,44–2,96%) SKP-st. Eestis arestiti 2020. aastal vara 10,7 mln eurot ehk 0,04% väärtuses SKP-st. Selle meetmega suudetakse kuritegevusega teenitavat tulu vähendada 1,3–9% võrra (võrreldes kriminaaltulu hinnangulise suurusega 119–798 mln eurot). 2020. aastal konfiskeeriti 2,24 mln euro väärtuses vara.64 Eestis võis 2020. aastal olla kuritegevusega teenitav tulu keskmiselt 458 miljonit eurot ja vara arestimisega suudeti kuritegevust tõkestada keskmiselt 2,3% ulatuses, selgus Siseministeeriumi 64 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/Kriminaaltulu%20v%C3%B5imalik%20ulatus%20Eestis.%20Anal%C3%BC%C3%BCs.2022.pdf, lk 6-7 39 analüüsist.65 Eeltoodust nähtub selgelt, et kuritegevuse, sh rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud kuritegevusel, on väga suur varaline mõõde. Eestis ülesse ehitatud süsteemi kohaselt on Rahapesu Andmebüroo kui kontaktpunkt ja analüüsiüksus kohustatud isikute valduses oleva teabe ning uurimisasutuste vahel, Pangakonto väljavõte ja seal kajastuvate tehinguandmete analüüs on üks RAB-i tuumikfunktsioone, ning selle täitmine ei ole võimalik ilma selleta, et RAB-ile oleks tagatud vajalik juurdepääs pangasaladuse kogumisel ja analüüsimisel. Rahapesu ja terrorismi rahastamisega ning sanktsioonide rikkumisega seotud kuritegevus kahjustab otseselt isikute omandipõhiõigust ja paljusid teisi PS-s loetletud õiguseid ja vabadusi. Kuna finantskuritegevus ei tunnista riigipiire, on kurjategijate tabamine äärmiselt keeruline ja pikaajaline protsess, ning kuritegevuse edukal ennetamisel ja tõkestamisel on äärmiselt tähtis roll ajakohaste andmete kiirel analüüsimisel ja kuritegeliku vara arestimisel ja konfiskeerimisel. Viimane aga eeldab selgelt RAB-i vajadust koguda oma ülesannete täitmiseks vajaliku teavet, sealhulgas ka pangasaladust sisalduvat teavet. Pangakonto väljavõtetel kajastuv tehinguinfo operatiivne analüüs on seega RAB-i üks peamisi ülesandeid ja viise rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Riive mõõdukuse üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Rahapesu ja terrorismist rahastamise vastane võitlus on nii Euroopa Liidu kui ka laiemalt kogu maailma jaoks üks oluline mureküsimus, kuna nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamine kujutavad suurt ohtu majandusele ja finantssüsteemile ning kodanike julgeolekule. Üle kolmekümne aasta on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus olnud Euroopa Liidu poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal ning esimene rahapesuvastane direktiiv võeti vastu 1991. aastal. Sellest ajast alates on direktiivi mitmel korral reformitud. 30. mail 2024. a võttis Euroopa nõukogu vastu uue õigusnormide paketi, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu kodanikke ja oma finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eest. Euroopa Liidu riigid on teinud terrorismivastases võitluses üha tihedamat koostööd, alates sellest, et on takistatud terroristidel relvi osta või pomme ehitada, kuni selleni, et on püütud ennetada radikaliseerumist. Alles mõni aeg tagasi ründas terroriorganisatsioon Hamas Iisraeli ning järjepidevalt toimuvad terrorirünnakud terves Euroopas, mis viitab terrorismi rahastamise vastase võitluse üha kasvavale vajadusele. Seejuures on oluline, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud probleemid ei piirdu mitte ainult Euroopa Liiduga, vaid nende probleemide lahendamiseks on vaja teha tihedat koostööd rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu teeb ka Euroopa Liit tihedat koostööd oma partneritega rahapesuvastases töökonnas (FATF), et töötada välja ja rakendada rahvusvahelisi standardeid. FATF soovitusi järgivad ka Euroopa Liidu rahapesu vastased direktiivid. FATF soovitused annavad tervikliku meetmete raamistiku, mis aitab riikidel võidelda ebaseaduslike rahavoogudega. Nende hulka kuulub tugev seaduste, määruste ja operatiivmeetmete raamistik, et riigid saaksid võtta tõhusaid meetmeid kuritegevust ja terrorismi õhutavate rahavoogude avastamiseks ja takistamiseks ning ebaseadusliku tegevuse eest karistamiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja tõkestamiseks on kõik liikmesriigid loonud oma tegevuses sõltumatud ja autonoomsed 65 https://www.siseministeerium.ee/uudised/siseministeerium-kriminaaltulu-ulatus-eestis-voib-olla-ule- 450-miljoni-euro-aastas 40 rahapesu andmebürood, kes koguvad ja analüüsivad teavet, et leida seoseid kahtlaste tehingute ja tegevuse ning nendega seotud kuritegevuse vahel. Pangasaladuse sh konto väljavõtte info töötlemisega seonduv põhiõiguste piirang on isiku jaoks intensiivne, selles väljenduva riive põhiosa on otsustanud juba Eesti ja Euroopa Liidu seadusandja rahapesu ja terrorismi ning massihävitusrelvade leviku rahastamise vastaseid reguleerivaid nõudeid kehtestades. Seega inimeste põhiõiguste riive ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kui teatud hetkel põhiõiguste riive ulatust ja õigustatust on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti seadusandja otsustanud juba 1999. aastal, kui on kehtestanud turuosalistele kohustuse jälgida klientide igapäevaseid tegevusi. Selle jälgimise tulemusel kogub teenuseosutaja esmalt erinevaid andmeid klientide kohta ning asub siis igapäevaselt neid andmeid võrdlema tegelike tehingute ja tehioludega. Erisuste korral küsitakse klientidelt intensiivseid küsimusi, mis puudutab nii ärisaladust kui ka muid andmeid, mille saladuses hoidmist võiks klient enda põhiõiguste kaitseks soovida. Kahtluse püsimisel on kohustuslik teha teade Rahapesu Andmebüroole. Eksimused tunne oma klienti põhimõtte rakendamisel ja teatamiskohustuse rikkumisel on karistatavad süüteomenetluses ehk neile kohalduvad väärteokaristused, näidates taas kord, kui oluline on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus. Seega on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks otsustatud, et kuna rahapesu ja terrorismi rahastamine on majandust, rahandussüsteemi ja demokraatlikke aluseid niivõrd oluliselt kahjustavad kuriteod, on põhiõiguste riive sobiv, vajalik ja mõõdupärane meede. Põhiõiguste riive puudutab kitsamalt üksnes isikuid, kelle suhtes on RAB-il tekkinud põhjendatud kahtlus rahapesu või terrorismi rahastamisega seotuse osas. RAB-i õigus pangasaladuse ligipääsule kaitseb teiste isikute õigusi ja vabadusi ning ühiskonna turvalisust. Eeltoodult arvestavalt saab lugeda RAB-i õigust saada pangasaladusega kaetud teavet sh kontoväljavõtteid selleks, et tõkestada raskete peitkuritegude toimepanemist ja hoida ära võimalike terroriakte, põhiõiguste riive eesmärkide saavutamiseks mõõdukaks. Seega tõhus riiklik rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem, mille üheks esmaseks ja olulisimaks lüliks on RABi ülesanne analüüsida kahtlaseid tehinguid ja selle ülesande täitmiseks vajalikule teabele juurdepääs, sh pangakonto väljavõtetele, on eesmärgina kaalukas ning legitiimne. Sobivus. Põhiõiguste riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Pangasaladusega kaetud teabele juurdepääs, sh pangakonto väljavõtetele, RABile aitab kaasa kuritegude tõkestamisele ning samuti aitab see tagada PS-s toodud inimeste põhiõiguseid ja –vabadusi (PS § 1, § 20, § 16, § 32). FATF-i metodoloogia IO.6. kriteerium66 toob välja, et RAB peab looma finantsteavet (financial intelligence). Metodoloogia selgitava märkuse kohaselt viitab finantsteabe loomine tootele, mis tuleneb analüüsist, mille eesmärgiks on olemasolevale ja kättesaadavale teabele täiendava väärtuse lisamine. Täiendava väärtuse ehk finantsteabe loomiseks, vajab RAB laialdasi õigusi analüüsiks vajaliku teabe kogumiseks. RABil ei ole võimalik täita seda rahvusvahelisest 66 FATF-i hindamise metoodika on aluseks riikide vastastikustel hindamistel, ehk nimetatud dokument on aluseks, kui antakse hinnang riigi vastavusele FATF-i standarditega ehk 40 soovitusega. Kui nimetatud metodoloogia alusel tuvastatakse mittevastavus, järgnevad riigile sellele järgnevad koormised ja kohustused, et viia riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid vastavusse rahvusvaheliste standarditega. Riigid kes FATF-i standarditele ei vasta võivad sattuda avalikku ”halli” või ”musta” nimekirja. IMF ja akadeemilised uuringud on näidanud, et halli nimekirja sattumine vähendab kapitali sissevoolu ~7–8% SKP-st lühikeses perspektiivis. 41 standardist tulenevat ülesannet ja riigil ei oleks võimalik tagada kannatanute põhiõiguseid, kui RABil ei ole ligipääsu pangakontodele. See tähendab, et pangasaladusele juurdepääsu õiguseta, sh pangakonto väljavõtteta, ei ole võimalik tuvastada peitkuritegusid ja seeläbi võimalike kannatanute põhiõigusi kaitsta. Samuti ei ole võimalik ilma selleta varasid säilitada ehk tagada, et kannatanu saaks enda vara tagasi – näiteks kelmuste ohvrite puhul. Pangakonto info, eeskätt konto väljavõte, on kõige usaldusväärsem viis tuvastada tegelikke rahavooge, kihistamist, varjamisvõtteid ja kolmandate isikute kasutamist. See võimaldab võrrelda kohustatud isikute teadete ning teiste allikate põhjal tekkinud kahtlusi menetluses kogutud faktidega, ning täita RABile seadusega pandud ülesandeid. Seetõttu on pangasaladusega kaetud teabe töötlemise abinõu eesmärgi saavutamiseks sobiv. Vajalikkus. Seaduses sätestatud põhiõiguste riive on vajalik, kuivõrd eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. RABil on võimalik ilmnenud kahtluse kontrollimiseks pangasaladusega kaetud teavet koguda ja töödelda kokkuvõtlikult järgmistel alustel: 1) kohustatud isiku poolt esitatud teatega; 2) kohustatud isikult ettekirjutusega; 3) subjektilt endalt. Kohustatud isik peab oma klienti tundma, andmeid koguma ja säilitama ning kahtlastest tehingutest viivitamata RABi teavitama (vt RahaPTS §-d 13, 20, 46, 47, 49), kuid see on vaid üks osa rahapesu tõkestamise süsteemist ja selle toimimisest. RAB ülesandeks on kontrollida talle teatavaks saanud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlust ning kahtluse kontrollimise õigus ei ole sõltuvuses sellest, kas kohustatud isik on ise eelnevalt kahtlusest RABi teavitanud või mitte. Praktikas ei ole realistlik, et kõik tehingute osapooled teavitavad RABi kõikidest kahtlustest, misjärel on võimalik RABil panna kõikidel juhtudel kokku terviklik pilt infost, ilma et RABil oleks tarvis täiendavat infot omapoolselt koguda. Suuremal osal juhtudest see praktikas nii ei toimi, sest kahtlus võib esineda vaid ühes tehingus, mis aga annab eelnevatele või järgnevatele tehingutele hoopis uue tähenduse. Näiteks tuvastab audiitor raamatupidamisdokumentide võltsimise tegevuse ja teeb teate, kuid selle alusel on võimalik näha, et pangakontol tehtud fiktiivne tehing on seotud hoopis kuritegevusega. Krediidiasutus ei näe võltsitud dokumenti ja ei oska rahapesu või kuritegu kahtlustada. RABi praktikas on näiteks olnud olukord, milles notar teatas tehingust, kus ettevõtte vara arvelt sooviti soetada kinnisvara ettevõtte omaniku naise nimele. See vara oli käinud läbi mitme Eesti krediidiasutuse konto, kus kahtlust ei oldud tuvastatud, sest see oli ettevõtte tavapärase finantskäitumise piirides. RAB analüüsi käigus ilmnes, et see vara, mida üritati varjata ja pöörata elukaaslase kasuks, oli pärit sanktsiooni rikkumisest. Kuivõrd krediidiasutused eelkirjeldatud juhul kahtlast tegevust ei tuvastanud ja teadet RABile ei esitanud, oleks sanktsioonide rikkumine jäänud tuvastamata kui RABi poolt täiendavat teavet, sh pangasaladusega kaetud info, ei oleks kogutud ja analüüsitud. Eeltoodut arvestavalt ei piisa eesmärgi täitmiseks üksnes sellest, kui kohustatud isikud esitaksid pangasaladusega kaetud info üksnes juhul, kui neil endal tekib kahtlus. RABil lasub seaduse kohaselt kohustus kontrollida ja analüüsida talle teatavaks saanud rahapesu või terrorismi rahastamisega seonduvat kahtlust sõltumata sellest, millisest allikast vastav teave pärineb. Samuti puudub RABil üldjuhul võimalus küsida pangasaladusega kaetud infot isikult endalt. RABi poolt läbiviidav rahapesu kahtluse kontroll toimub üldjuhul isiku (kontrollitava andmesubjekti) enda teadmata (RahaPTS § 51 lõige 1 ja Riigikohtu määrus 3-23-671) ehk teda menetlusse kaasamata, v.a teatud hetkest käsutuspiirangu seadmisega seotud menetlused. Seega teoreetiline alus küsida kahtluse algfaasis esmalt isikult endalt asjakohast teavet, on sisuliselt olematu. Isikut ei kaasata menetlusse, kuivõrd see võib takistada rahapesu 42 tõkestamist ja ohustada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.67 Näiteks võib andmesubjekt asuda hävitama tõendeid või looma fiktiivseid dokumente vms. Ühtlasi võib see kahjustada rahvusvahelist koostööd, kuivõrd isikule võivad saada teatavaks teises riigis käimasolevad menetlused. Arvestades eeltoodult puudub võimalus eesmärgi saavutamiseks kasutada vähem piiravaid meetmeid. Ka vähem riivavad allikad (selgitused, lepingud, arved jms) ei ole sama usaldusväärsed ega võimalda sama tõhusat kontrolli, kui pangakontode analüüs. Praktikas tugineb nende allikate usaldusväärsus ristvõrdlusele pangakontodelt nähtuva infoga. Seetõttu on pangasaladusega kaetud info töötlemine, sh kontoväljavõtete, RABi ülesannete täitmiseks vältimatult vajalik. Mõõdukus. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda põhiõiguste sekkumise ulatust ja intensiivsust vastanduvalt eesmärgi tähtsusega. Pangakonto andmetele juurdepääsu läbi võib teatavaks saada isikute eraeluline teave. Samas ei ole võimalik seda eraelulist teavet ka kuidagi eelnevalt selekteerida, kuivõrd rahapesu kihistamise faasile ongi omane näiliselt legaalsete tehingute kaudu kurjategijate distantseerumine vara algallikast konstrueerides keerulisi ja arvukaid tehinguid, mis tihtilugu hõlmavad ka rahalisi ülekandeid nii lähedastele, lastele jne68. Oluline on välja tuua, et RABil ei ole õigust ega võimalust teha päringuid pangakontoandmete väljastamiseks kestahes isiku suhtes, vaid üksnes juhtudel, kui on ilmnenud põhjendatud kahtlus, algatatud haldusmenetlus ning selle läbiviimiseks on avatud infosüsteemis vastav toimik. RahaPTS § 55 lõike 2 kohaselt on RABil kohustus isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastada eraldi dokumendis. Päritava teabe ulatus ja põhjendatus sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest, mis nähtuvad samuti kirjapandud faktilistest asjaoludest ja põhjendustest. Seega puudutab riive kitsalt üksnes isikuid, kelle osas RABil on tekkinud põhjendatud kahtlus rahapesu või terrorismi rahastamisega seonduvalt ning kelle osas on avatud infosüsteemis vastavasisuline toimik ning kelle osas tekib vajadus koguda täiendavat teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt. Juhtudel, kus vastavasisuline pangakonto väljavõtte on esitatud RABile koos kohustatud isiku poolse teatega ei ole selles osas ka täiendavat infot enam tarvis koguda. Rahapesu ei ole kunagi nö ühe panga põhine, mis tähendab, et kui ka üks kohustatud isik teeb RABile teate ja vastava pangakonto info edastab, siis selleks, et aru saada, mis selle varaga järgneval pangakontol (või ka sellest veel järgnevatel kontotel) edasi toimus, on RABil jätkuvalt vaja ettekirjutuse alusel täiendavat teavet küsida. RABi vaade ja ka infohulk, millele tugineda oma ülesannete täitmisel, on kordades laiem kui info, mida üks kohustatud isik RABile koos teatega esitab (FATF-i 29 soovituse ja tõlgendava märkuse kohaselt kasutab RAB operatiivanalüüsis olemasolevat ja kättesaadavat teavet konkreetsete sihtmärkide tuvastamiseks, konkreetsete tegevuste või tehingute jälgimiseks ning nende sihtmärkide ja võimaliku kuritegeliku tulu, rahapesu, eelkuritegude või terrorismi rahastamise vaheliste seoste kindlakstegemiseks). RABi poolt pangakontode info töötlemine on eesmärgipärane (ainult AML/CFT eesmärgil), minimaalne (vajalik põhjendatud osakaal ja ajapiirid), audititav (logid, ligipääsupiirangud, andmesäilitus), ning allub nii sisekontrollile kui ka välisele järelevalvele. Mehhanismil on tugevad kaitseelemendid, milleks on andmete turvalisus, andmetele juurdepääsu saavad isikud on läbinud taustakontrollid jne. Direktiivi 2015/849 preambuli põhjenduspunktis 4269 kohaselt peavad võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu oluliseks avalikuks huviks kõik 67 AMLD IV direktiivi põhjenduspunkt 46 toob samuti: Andmesubjekti juurdepääs kahtlase tehinguga seotud teabele pärsiks aga tõsiselt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tulemuslikkust, kättesaadav: Direktiiv - 2015/849 - EN - EUR-Lex 68 Vt täpsemalt FI juhendi lisa 1 – Rahapesu faasid ja Eesti spetsiifilised rahapesu riskid ning riskiindikaatorid: Finantsinspektsiooni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise juhend_0.pdf 69 Direktiiv - 2015/849 - EN - EUR-Lex 43 liikmesriigid. Seega arvestades avaliku huvi kaalukust ja põhiõigustesse sekkumise minimaalset ulatust on abinõuga kaasnev riive mõõdukas ning võrreldes saavutatud eesmärgiga selgelt põhjendatud. Seos ülesannetega. RABi § 54 lõike 1 punktides 1 ja 8–10 kirjeldatud ülesannete täitmine eeldab sageli kontotehingute reaalse kulgemise kontrolli (nt kahtlaste tehingute verifitseerimine, analüüs ja edastamine, koostöö välis-FIU-dega, täiendava teabe küsimine kohustatud isikutelt ja rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine). Ilma kontoväljavõteteta ei ole see sisuliselt võimalik. Eelnõuga määratakse kindlaks RahaPTS § 54 lg 1 täpsed ülesanded, mille piires on pangakonto väljavõtte kogumine ja analüüsimine primaarne ja proportsionaalne;  punkt 1 (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine): Teate verifitseerimine nõuab tehingute reaalse kulgemise kontrolli;  punkt 8 (rahvusvaheline koostöö ja infovahetus): piiriülesed skeemid eeldavad standardset ja kontrollitavat tehinguinfot;  punkt 9 (rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevad ülesanded): sanktsioonide kehtestamise, kohaldamise ja rikkumise ennetamise/kontrolli raames on kontoväljavõtted vajalikud varade külmutamise täitmise kontrolliks, väljavõte on sageli ainus viis väidete kontrolliks;  punkt 10 (väärtegude menetlemine): väärteomenetluse esemeks on RahaPTS-s sätestatud rikkumised (nt teate esitamise kohustuse rikkumine, „tipping-off“, hoolsusmeetmete/teabe säilitamise nõuete rikkumine, RABi ettekirjutuse eiramine). Kontoväljavõtted võivad olla vajalikud süüteokoosseisu (teo, tagajärje, ajalis-ruumilise seose) tõendamiseks, eeskätt juhtudel, kus (i) kohustatud isik on teinud tehingu, mis pidanuks olema peatatud või millest tulnuks teatada, (ii) RABi ettekirjutust (nt tehingu peatamine) eirati ja tehing tehti ikkagi, (iii) rikkumise ulatus (maht, sagedus, muster) on tuvastatav üksnes tehingurea tasandilt. Väljavõtet kasutatakse üksnes niivõrd, kuivõrd see on väärteokoosseisu tuvastamiseks hädavajalik, ning piiratakse konto, ajavahemiku ja väljade ulatust. Järeldus. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alane võitlus on kokkuvõtvalt mehhanism, mis on tugevdatud kaitseelementide kaudu loodud, et kaitsta kõigi PS-st tulenevaid õiguseid ja vabadusi. Praktikas puuduvad alternatiivsed kanalid, et neid kuritegusid tuvastada ja hilisemalt menetleda. RABi ülesandeks on finantsteavet koguda ja saadud teavet rikastada siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö abil ehk RAB on kahtluse sisuline jälitaja ja analüüsija, ning kuriteo tunnuste avastamisel on RABil kohust edastada vastavasisuline teave viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lõige 3). Sellist rahvusvahelistest standarditest lähtuvat rolli ei ole pandud ühelegi teisele asutusele Eestis, kui vaid üksnes RABile. Järelduvalt kuritegude tõkestamiseks ja kõigi põhiseaduslike õiguste kaitseks saab lugeda proportsionaalseks riivet, mis puudutab eraelulisele teabele juurdepääsuõigusi RABile seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Seega on pangakonto info (sh kontoväljavõtte) töötlemine kantud legitiimsest eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Pangakonto väljavõtte analüüsimisel võib juhuslikult ilmneda tõesti teave isiku usuliste, poliitiliste või muude veendumuste kohta (PS § 42). Selliste andmete kogumine ei ole siiski RAB tegevuse eesmärk, vaid võimalik kõrvalmõju rahavoogude analüüsimisel. Selliste andmete töötlemine on lubatud üksnes ulatuses, mis on vajalik konkreetse menetluse läbiviimiseks, ning neile kehtivad samad konfidentsiaalsus- ja kasutuspiirangud nagu muudele RAB töödeldavatele andmetele. 44 3.2.2.2. RABi õigus nõuda krediidi- ja makseasutustelt pangasaladusega hõlmatud pangakonto infot täitmisregistri infovahetuskanali kaudu Eelnõu § 2 ja 6 sätestab ammendava ja suletud loetelu andmetest, mida võib RAB krediidi- ja makseasutustelt küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu: nende hulgas saldo ja konto väljavõte. Eelnõu § 2 p 3 sätestab sõnaselgelt RABi ülesanded, mille täitmisel RAB saab pangasaladusega kaetud andmete kogumiseks kasutada täitmisregistri infovahetuskanali. Tegemist on tehnilise kanali määratlemisega; materiaalne õigus jääb samaks – st andmeid võib küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu vaid § 54 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 kirjeldatud ülesannete täitmiseks. Riive iseloom. Nagu tavapärase ettekirjutuse puhul, kujutab abinõu endast riivet krediidiasutuste eneseteostusvabadusele (PS § 19) ning ettevõtlusvabadusele (PS § 31) halduskoormuse perspektiivist, kuid selle riive proportsionaalsust on eelnevalt kontrollitud ning siinkohal mingit kvalitatiivset erisust ei ole. Küll aga, kuna täitmisregistri infovahetuskanalil on olemas potentsiaal masin-masin liidestuseks, siis võib teoorias tekkida täiendav riive PS §-des 13–15 sätestatud õigustele, ennekõike õigusele riigi, seaduse ja kohtu kaitsele, sest adressaat saab sisulisi vaidlusi tõstatada pigem tagantjärgi. Riive seisneks selles, et kui krediidiasutus otsustaks masin-masin lahenduse kasuks, siis oleks krediidiasutustel võimalik kontrollida RABi teabekorralduste formaalset ja materiaalset õiguspärasust alles tagantjärgi, sest masin-masin lahenduse puhul täidetakse teabekorraldused automatiseeritult. Potentsiaalse õiguskaitse otsimine pärast haldusakti automaatset täitmist ei pruugi aga olla enam niivõrd perspektiivikas ega otstarbekas. Eesmärk. Muuta andmevahetus kiiremaks, turvalisemaks ja terviklikumaks, vähendades käsitöökoormust ja vigade riski, et RAB saaks oma RahaPTS § 54 lg 1 p 1, 8 ja 9 ülesanded täita õigel ajal ja kvaliteetselt. Eesmärk on täita ka rahvusvaheliselt võetud kohustusi nii Varssavi Konventsiooni kui direktiivide ülevõtmise kohustuse näol ning vastata FATF-i standarditele, et edukalt panustada Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisse. Eesmärk on seega legitiimne. Sobivus. Masin-masin lahendus lühendab menetlusaegu, vähendab dubleerimisi ja tugevdab auditijälge. Abinõu on seega sobiv. Abinõu on sobiv, sest see muudab pangakonto info hankimise kiiremaks, mugavamaks ning lõppastmes ka odavamaks kõikide osapoolte jaoks – RAB-il on võimalik automatiseeritud süsteemidega vähendada töökoormust, mis kulub teabekorralduste koostamisele ning edastamisele; krediidiasutustel on võimalik automatiseeritud süsteemidega vähendada halduskoormust, mis vastasel juhul kuluks teabekorralduste käsitsi analüüsimisele ning täitmisele. Lisaks tugevdab abinõu ka auditijälge kuna päritavad andmed on logitavad. Vajalikkus st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis oleksid sama tõhusad. Manuaalne edastus on aeglasem ja pooltele kulukam. Riskiprofiili juhtumites (olukord, kus konkreetse päringu või isiku/tehingu puhul on eelnevalt tuvastatud kõrgenenud AML/CFT-risk ning ajategur on kriitiline, st viivitus võib lubada varadel kaduda, skeemil „kinni joosta“ või tõendid hajutada.) võib ainuüksi viivitus tekitada pöördumatut kahju. Oluline on, et liides ei laienda RABi materiaalõigusi, vaid täpsustab edastuskanalit ning seob need täpsemalt RABi ülesannetega, mille raames sellist edastuskanalit on võimalik kasutada. Eelnõu näeb ette ka ammendava loetelu andmetest, mida täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel võib nõuda RahaPTS § 54 lg 1 p 1, 8 ja 9 ülesannete täitmiseks. Ammendav loetelu tagab täitmisregistriga liidestatud krediidiasutustele õigusselguse küsimuses, et millised andmed konkreetselt saavad süsteemi kaudu liikuda. 45 Niisamuti vähendab täitmisregistri infovahetuskanal ka ettekirjutuste täitmisega seonduvat halduskoormust ning inimlikust eksimusest tingitud vigade tekkimise võimalust. Krediidiasutustel, kes ei pea vajalikuks seada kahtluse alla RABi iga teabekorralduse formaalset ning sisulist õiguspärasust, saavad seega automatiseerida enda jaoks kogu protsessi. Mõõdukus. Meetme mõõdukust tagavad: (i) ammendav andmeliikide loetelu mida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu RAB nõuda saab (RahaPTS § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid); (ii) päringute eesmärgipärasus ja minimaalsus (konto, periood, väljad); (iii) logimine ja audit; (iv) konfidentsiaalsus ja kasutusotstarbe piirang; (v) adressaadi õiguskaitse võimalused. Arvestades avaliku huvi kaalukust ja tehniliste-korralduslike kaitsemeetmete kogumit, on abinõu mõõdukas. Seos ülesannetega. Registri kaudu tehtavad kontoväljavõtte päringud on lubatud üksnes RahaPTS § 54 lõike 1 punktide 1, 8 ja 9 täitmiseks ning ulatuses, mis on nende ülesannete täitmiseks vältimatult vajalik. Järeldus. Pangasaladusega hõlmatud info (sealhulgas konto väljavõte) nõudmine täitmisregistri infovahetuskanali kaudu RahaPTS § 54 lg 1 p 1, 8 ja 9 täitmiseks on kantud legitiimsest eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kokkuvõtlikult, kehtivas õiguses olev teabe nõudmise meede, mida eelnõuga täpsustatakse, läbib põhiseaduslikkust kontrolliva proportsionaalsuse testi kõik tasemed, mistõttu võib seda jätkuvalt pidada põhiseaduspäraseks. Eelnõuga ei anta MTA-le ja RAB-le õigust küsida krediidiasutustelt kehtiva õigusega võrreldes rohkem teavet, vaid sätestatakse selged õiguslikud alused andmevahetuseks täitmisregistri kaudu. Automatiseeritud ja tänapäevased teabe vahendamise viisid võimaldavad MTA-l ja RABil tõhusamalt täita seaduses sätestatud ülesandeid ja vähendada krediidiasutuste halduskoormust. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega (GDPR § 1 lg 1 p c ja e). 6. Seaduse mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond, ettevõtete tegevus, halduskoormus). Sihtrühm: krediidiasutused. Sihtrühm on väike võrreldes Eestis tegutsevate ettevõtjate hulgaga. Finantsinspektsiooni andmetel tegutseb Eestis üksnes kaheksa krediidiasutust ning viis välisriigi krediidiasutuste filiaali. Tegeliku sihtrühma moodustavad üksnes need krediidiasutused, mis on liidestatud täitmisregistriga – praeguse seisuga on neid seitse. Seaduse otseviide pangasaladusele kui lubatavale andmeartiklile ei suurenda krediidiasutuste halduskoormust, sest nagu eespool öeldud, ongi seni MKSi § 61 lõiget 1 ja RahaPTSi § 81 lõiget 14 tõlgendatud selliselt, et see sisaldab ka pangasaladust – seda kinnitab senine praktika, kus sihtrühm on täitnud nii MTA kui ka RAB teabekorraldusi ning avaldanud nii MTA-le kui ka RAB-le pangasaladust sisaldavat infot. Elektrooniline infovahetuskanal võetigi kasutusele Eesti Pangaliidu soovitusel selleks, et vähendada nende halduskoormust. Muudatus seega 46 suurendab üksnes õigusselgust, mõjutamata krediidimakseasutuste igapäevast toimimist. Mõju ulatus on väike. Halduskoormust vähendav mõju on aga täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise taastamisel. Praeguste piirangute tõttu on nii MTA kui ka RAB asunud teabekorraldusi esitama rohkem täitmisregistri väliselt (nt elektronposti teel), kuid selliste korralduste töötlemine ning täitmine eeldab rohkem käsitööd ning seega ressurssi kõikidelt osalistelt. Täitmisregistri infovahetuskanali kasutuse taastamine võimaldab taas teabekorraldusi menetleda turvalise infosüsteemi kaudu. Mõju on krediidiasutustele pigem väike, sest MTA võimalus kasutada täitmisregistrit ei ole täiesti välistatud, kuid sellest hoolimata mõjub see sihtrühma halduskoormusele positiivselt, kui teabekorraldused edastataks edaspidi täielikult täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Mõju on RAB-le suur, kuna RAB-l ei ole praegu võimalik täitmisregistri infovahetuskanali kaudu andmeid koguda, mistõttu krediidi- ja makseasutustelt tuleb andmeid küsida muul viisil, mis omakorda on kasvatanud märgatavalt kõigi osaliste haldus- ja töökoormust. Eelkõige on pärsitud RAB-l RahaPTSi § 54 lõike 1 punktis 8 sätestatud kohustuse efektiivne täitmine, sest rahvusvaheline teabevahetus eeldab teabepäringu saabumisel selle kiiret täitmist, mis automatiseeritud süsteemi kaudu on oluliselt kiirem, kui seda tehtaks käsitsi koostatud ettekirjutuse alusel soovitud infot kogudes. Mõju ei tohiks senisest sagedamini esineda, sest eelnõu ei reguleeri teabe küsimist per se, vaid üksnes kanalit, mille kaudu teavet küsitakse. Praktikas aga ei ole MTA-l ja RAB-l võimalust edastada teabekorraldusi samasuguse ulatuse ning sagedusega väljaspool täitmisregistri infovahetuskanalit, sest väljaspool täitmisregistri infovahetuskanalit teabekorralduste koostamine ja menetlemine nõuab rohkem aega. Täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise piiramise tõttu on seega vähemasti praeguseks teabekorralduste arv absoluutses mõttes vähenenud, kuid seaduse jõustumise järel võib taas oodata teabekorralduste hulga jõudmist täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise piirangute eelsele tasemele. Kui krediidiasutused on täitmisregistriga liidestatud ja oma töötlusprotsessid automatiseerinud, siis peaks eelnõu vähendama nende halduskoormust, sest praegu on neile võimalik edastada teabekorraldusi enamjaolt posti või elektronposti teel, mille käsitsi töötlemine on ressursimahukam. MTA teabekorraldustega esitatud päringute arv krediidiasutustele täitmisregistri infovahetuskanali kaudu aastatel 2022–2024 Aasta Teabekorraldustega esitatud päringute arv kokku 2022 9217 2023 13 730 2024 19 156 Kokku 42 103 Allikas: MTA70. Teabekorraldused sisaldavad nii maksumenetluses kui ka kriminaal- ja väärteomenetluses tehtud teabekorraldusi. Keskmiselt ca 53% päringutest aastas on seotud kriminaal- ja väärteomenetlusega, ca 47% maksumenetlusega. Tabelis on näha perioodi 2022–2024 teabekorraldustega esitatud päringute kogumahud, samuti iga-aastane kasv, mis võib jätkuda, kui täitmisregistri infovahetuskanali täielik kasutusvõimalus taastada. Kõnealusele kasvutendentsile vastandub aga väljaspool täitmisregistri infovahetuskanali esitatavate korralduste arvu märkimisväärne vähenemine, näiteks mõne krediidiasutuse puhul on selliste korralduste arv vähenenud ligi 94%. See on tingitud sellest, et MTA tehniline võimekus ja tema ametnike vilumus täitmisregistri infovahetuskanalit kasutada 70 NB! Üks teabekorraldus võib sisaldada mitut teabepäringut, niisamuti võidakse aastas ühe isiku kohta teha mitu teabekorraldust. 47 on ajas suurenenud. Selle tulemusel on täitmisregistri infovahetuskanal muutunud peamiseks viisiks, mille kaudu MTA teabekorraldusi sihtrühmale esitab, sest see võimaldab hoida kokku kõikide osaliste aega ja tööressurssi. Aasta RAB esitatud päringute arv Juriidilistest isikutest Füüsilistest isikutest krediidiasutustele täitmisregistri subjektid subjektid kaudu* 2022 11 567 321 294 2023 9267 381 201 2024 12 316 551 216 Kokku 33 150 1212 * * 694 * * Allikas: RAB. *Üksikpäringute arv (andmeliigipõhine arvestus): päringute arv, mis sisaldab kõikidele krediidiasutustele kõikide isikute kohta tehtud eritüüpi (konto saldo, konto väljavõte, konto volitused isikutele, tegelik kasusaaja, laiendatud kontode olemasolu, hoiulaeka olemasolu) päringuid ehk üks päring tähendab ühte päringutüüpi, mis on tehtud ühe isiku kohta ühele krediidiasutusele. ** 2022–2024 perioodi koguarv ei võrdu aastate summaga, sest sama isik võib esineda mitmel aastal (tema kohta on tehtud päringud eri aastatel). Tabelis on perioodil 2022–2024 RAB täitmisregistri infovahetuskanali kaudu edastatud teabekorraldustega esitatud päringute kogumahud. 2023. aasta ja 2024. aasta võrdluses nähtav kasvutendents võib jätkuda, kui täitmisregistri infovahetuskanali täielik kasutusvõimalus taastada. Võttes arvesse päringute hulka, saab öelda, et täitmisregister on muutunud peamiseks kanaliks, mille kaudu RAB oma seadusekohaste ülesannete efektiivseks täitmiseks vajalikku teavet kogub, sest see võimaldab hoida kokku kõikide osaliste aega ja tööressurssi. Samuti saab järeldada, et varem täitmisregistri infovahetuskanali kaudu tehtud päringute asendumine ettekirjutustega on suurendanud ettekirjutuse adressaatide ajakulu ja tööd. Pärast 1. juulit 2025. a, mil täitmisregistri infovahetuskanali kasutamist piirati, on aga täitmisregistri väliselt edastatud RAB ja MTA teabekorralduste hulk taas kasvamas ning see võib jätkuda kuni täitmisregistri infovahetuskanali täieliku kasutamise taastamiseni. Kuni eelnõu jõustumiseni võib seega teabekorralduste edastamise sagedus küll väheneda, kuid seevastu saadetakse täitmisregistri väliselt rohkem teabekorraldusi, mille täitmine toob kaasa suurema halduskoormuse. Mõju sagedusele võib olla väike kuni keskmine. Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud. Muudatuste tulemusel suureneb krediidi- ja makseasutuste jaoks õigusselgus pangasaladust hõlmava teabe edastamise õiguslike aluste osas ning paraneb teabekorralduste menetlemise sujuvus tänu täitmisregistri automatiseeritud infovahetuskanali kasutamisele, mis aitab vähendada halduskoormust. Mõju krediidiasutustele on väike ja pigem positiivne. Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond, ettevõtete tegevus, halduskoormus). Sihtrühm: ettevõtjad ja muud juriidilisest isikust maksukohustuslased, kelle kohta teavet küsitakse. Muudatusel ei ole otsest mõju sihtrühmale, sest see ei muuda teabe nõudmiseks korralduse esitamise regulatsiooni, mille kohaselt peab MTA üldreeglina pöörduma esmalt teabe saamiseks sihtrühma enda poole. Kui see aga pole ühel või teisel põhjusel võimalik, või kui sihtrühm ise keeldub teavet esitamast, või esineb muu seadusest tulenev alus, tekib MTA-l õigus pöörduda sama teabe saamiseks kolmanda isiku, sealhulgas krediidiasutuste poole. Sellises olukorras on sihtrühmal küll talumiskohustus, et MTA saab sama info alternatiivsel viisil, ent see kohustus on praegu juba olemas, ehk eelnõu siinkohal sellele kohustusele midagi juurde ei lisa. MTA-le ei anta õigust küsida praegusega võrreldes rohkem teavet 48 krediidiasutustelt. Sihtrühm võib talumiskohustust ka vältida, kui ta täidaks usaldusväärselt oma kaasaaitamiskohustust. Niisamuti ei saa sihtrühma perspektiivist tähendust omada see, kas MTA küsib kolmandalt isikult teabe täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel või postiga või e-kirjaga. Mõju ulatus on seega väike. Tõenäoliselt ei mõjuta muudatus teabekorralduste mahtu ega sellest tingitud halduskoormust, kuid võib oodata teabekorralduste vähenemist kuni muudatuse jõustumiseni, mil 2025. aasta juuli eelne olukord taastub. Muudatus mõjutab suuremas osas vaid neid maksukohustuslasi, kes ei täida oma kaasaaitamiskohustust maksumenetluses või kelle esitatud tõendid tuleks usaldusväärsest allikast üle kontrollida. MTA teabekorralduste juriidilistest isikutest subjektid perioodil 2022–2024 Aasta Juriidiliste isikute arv, kelle kohta teabekorraldusi tehti 2022 601 2023 789 2024 916 Kokku 2306 Allikas: MTA. Tabeli järgi puudutasid MTA teabekorraldused perioodil 2022–2024 keskmiselt ca 769 juriidilist isikut aastas. See moodustab marginaalse osa juriidiliste isikute koguhulgast. Aasta RAB esitatud päringute arv Juriidilistest isikutest krediidiasutustele täitmisregistri subjektid kaudu 2022 11 567 321 2023 9267 381 2024 12 316 551 Kokku 33 150 1212 Allikas: RAB. Aastatel 2022–2024 on RAB täitmisregistri infovahetuskanali kaudu tehtud päringud puudutanud keskmiselt ligikaudu 400 juriidilist isikut aastas, mis tähendab, et muudatus mõjutab vaid väga väikest osa kõigist juriidilistest isikutest. Tõenäoliselt ei mõjuta muudatus teabekorralduste mahtu ega sellest tingitud halduskoormust, kuid võib oodata teabekorralduste ajutist vähenemist absoluutarvudes kuni muudatuse jõustumiseni, mil taastub 2025. aasta juulile eelnenud olukord. Muudatus ei oma otsest mõju ettevõtjatele ega muudele juriidilisest isikust maksukohustuslastele, kelle kohta teavet küsitakse. Eelnõu eesmärk on muuta andmete töötlemise õiguslik raamistik selgemaks ning täpsustada seaduses andmete kogumise aluseid ja ulatust. Andmete kogumine on seega selgemalt piiritletud ja seotud konkreetsete seadusest tulenevate eesmärkidega, kuid muudatus ei mõjuta seda, kui sageli ettevõtjate kohta teavet küsitakse. Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju (eraelu puutumatus). Sihtrühm: füüsilisest isikust maksukohustuslased, kelle kohta teavet küsitakse. Võrreldes äriühingute ning muude juriidiliste isikutega on füüsilistel isikutel täiendav juriidiline kaitse eraelu puutumatusena, kuid faktilise mõju osas ei ole siin mingit erisust, sest 49 teabe nõudmise loogika on sama – esmalt peab MTA küsima teavet sihtrühma enda käest, ning alles siis, kui see nurjub või kui see esmane pöördumine ei ole otstarbekas, võib MTA pöörduda sama teabe saamiseks kolmanda isiku poole. See kehtib praegugi ning sihtrühma jaoks pole erilist vahet, kas MTA pöördub kolmanda isiku poole täitmisregistri infovahetuskanali kaudu või muul viisil. Sihtrühma suurust mõjutab vaid 2025. aasta juuli eelse olukorra taastamine. MTA teabekorralduste füüsilistest isikutest subjektid perioodil 2022–2024 Aasta Füüsiliste isikute arv, kelle kohta teabekorraldusi tehti 2022 365 2023 461 2024 728 Kokku 1554 Allikas: MTA. Korralduste kasvutendents aastas viitab täitmisregistri üha suurenevale rollile MTA suhtluses krediidiasutustega teabekorralduste valdkonnas. Aasta RAB esitatud päringute arv Füüsilistest isikutest krediidiasutustele täitmisregistri subjektid kaudu* 2022 11 567 294 2023 9267 201 2024 12 316 216 Kokku 33 150 694 * * Allikas: RAB. Aastatel 2022–2024 on RAB täitmisregistri infovahetuskanali kaudu tehtud päringud puudutanud keskmiselt ligikaudu 200 füüsilist isikut, mis on marginaalne võrreldes Eestis pangakontot omavate füüsiliste isikute arvuga. Tabelis kajastatud arvud kinnitavad asjaolu, et füüsiliste isikute pangasaladust sisaldavaid andmeid kogub RAB üksnes oma seadusekohaste ülesannete täitmiseks. Füüsiliste isikute, kelle kohta teavet küsitakse, muutub andmete töötlemise õiguslik raamistik selgemaks ning andmete kogumine on täpsemalt piiritletud ja seotud konkreetsete seadusest tulenevate eesmärkidega. Muudatusel ei ole sihtrühmale otsest mõju. Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele (töökoormus). Sihtrühm: MTA ja RAB. Täitmisregistri infokanali kasutamise piirangute tõttu ei ole MTA-l ja RAB-l praegu võimalik pärida kõiki andmeartikleid (nt pangakonto infot) täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel. See ei tähenda tingimata, et teabekorraldused jäävad tegemata, sest MTA-l ja RAB-l on jätkuvalt võimalik teha neid ka muul viisil. Siiski, täitmisregistrivälised korraldused on MTA ja RAB jaoks kulukamad ning see mõjutab tehtavate teabekorralduste hulka. 50 Täitmisregistri infovahetuskanali kasutuse täielik taastamine võimaldab MTA-l ja RAB-l taas esitada krediidiasutustele teabekorraldusi automatiseeritult, mis säästaks MTA ja RAB aega ja vähendaks töökoormust. Mõju ulatus oleks mõõdukas ja positiivne. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et teabekorraldused on selleks, et kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavad asjaolud, samuti muud asjaolud, mis aitavad RAB-l täita talle seadusega pandud ülesandeid. Muudatus mõjutab seega otseselt ka MTA maksumenetluse kulgemise efektiivsust ja annab seega MTA-le tõhusama vahendi, et tagada maksukohustuslaste maksukuulekus ning maksukohustuste nõuetekohane täitmine. RAB jaoks on muudatuse suurim mõju võimalus naasta seni toiminud ja töökorralduslikult välja kujunenud olukorra juurde ning täita tõhusamalt seadusega pandud ülesandeid. Teabekorralduste tegemise õigus seaduses ettenähtud juhtudel on MTAs 152 inimesel (ligi 11% MTA ametnikkonnast)71, enamik neist on audiitorid, kes teevad päringuid maksumenetluse käigus. Teabekorralduse tegemine täitmisregistri infovahetuskanali kaudu võtab ligi 15 minutit (nii MTA-l kui ka RAB-l). Sama korralduse tegemine täitmisregistri väliselt (koostamine, allkirjastamine, registreerimine, väljasaatmine jne) võib võtta 2–3 tundi (nii MTA-l kui ka RAB-l) – vahe on seega märkimisväärne. Elektronpostiga saadetud MTA korralduste ja RAB ettekirjutuste puhul varieerub ka krediidiasutuste reageerimiskiirus: mõned võivad vastata samal päeval, teised aga nädal hiljem. MTA ja RAB kogemus näitab, et täitmisregistri infovahetuskanali kaudu liigub info kõige kiiremini. Täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise taastamine võimaldaks seega märkimisväärselt kokku hoida tööjõudu ja aega. Niisamuti oleks täitmisregistri infovahetuskanali kasutamisel tagatud ka läbipaistvus, sest selle kaudu tehtud päringud on kontrollitavad logidega. Täitmisregistri infovahetuskanali kaudu esitatud teabekorralduse vormi- ja sisunõuded on reguleeritud seaduse tasandil. Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud. RAB-i ja MTA töö muutub tõhusamaks ja vähem ressursimahukaks, kuna seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks toimub teabe kogumine edaspidi peamiselt turvalise, logitava ja automatiseeritud täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei nõua lisaraha, niisamuti ei eeldata sellest lisatulu. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamine ei eelda rakendusaktide muutmist ega uute rakendusaktide kehtestamist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Üldises korras jõustumine on tingitud asjaolust, et nii MTA-l kui ka RAB-l on vajalik täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise taastamine esimesel võimalusel selleks, et tõhusamalt läbi viia maksualast riiklikku järelevalvet ning võidelda tõhusalt rahapesu ning terrorismi rahastamise vastu. Täitmisregistri infovahetuskanali taastamine esimesel võimalusel 71 RAB puhul vastav statistika puudub. 51 on MTA ja RAB-i jaoks vajalik ka rahvusvahelise infovahetuse ning ametiabi osutamisega seotud kohustuste täitmiseks. Lühike vacatio legis on aktsepteeritav põhjusel, et eelnõuga kehtestatav regulatsioon ei ole midagi uut, vaid kujutab endast suuremas osas 2025. aasta juuli- eelsesse olukorda naasmist, millega sihtrühm on tuttav. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile ning õiguskantslerile. Teisel kooskõlastusringil saadeti eelnõu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile. Märkused, ettepanekud ning arvamused, mis on laekunud eelnõu §-s 1 olevatele muudatustele (MKS-i muutmine), on kajastatud käesoleva seletuskirja lisas 1 koos Rahandusministeeriumi vastustega. Märkused, ettepanekud ning arvamused, mis on laekunud eelnõu §-s 2 olevatele muudatustele (RahaPTS-i muutmine), on kajastatud käesoleva seletuskirja lisas 2 koos Rahandusministeeriumi vastustega. Algatab Vabariigi Valitsus 2026 (allkirjastatud digitaalselt) XXXXX 52