Teie 18.02.2026 nr 8-1/26/1108,
Haridus- ja Teadusministeerium HTM/26-0233/-1K
[email protected] Meie 24.03.2026 nr 1.1-11/831-2
Kutseseaduse eelnõu
Austatud proua minister
Kooskõlastame kutseseaduse eelnõu märkustega arvestamisel.
1. Kutseseaduse §-s 25 on sätestatud kutse taotlemisega seotud kulud. Kulude katmine
hõlmab muu hulgas kutse taotlemise ja taastõendamise tasu kehtestamist. Tasu kehtestab
kutseasutus (lõige 4) eelnevalt tehtud kutse andja kalkulatsioonide põhjal. Kalkulatsiooni
kulukomponendid ja muud lähtealused aga kehtestab kutseasutus (lõige 2).
Kutse andjaks võib eelnõu kohaselt olla juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või
kohaliku omavalitsuse üksus (§ 13 lõige 1). Seega on loetletud isikud ja asutused ka tasu
kehtestajaks kutseasutuse (kelleks on HTM, kuid ta on volitanud halduslepinguga seda
ülesannet täitma SA Kutsekoja) kalkulatsioonide alusel. Seletuskirjas leitakse, et kutse
taotlemise ja kutse taastõendamise tasu näol ei ole tegemist avalik-õigusliku rahalise
kohustusega, vaid kulude katmiseks ettenähtud kulupõhise tasuga, mis on seotud kutse
andmise ja kutse taastõendamise menetlusega.
Eristada tuleks tasu kujunemise aluseid ja tasu kehtestamist, samuti kutse taotlemise ja
kutse taastõendamisega seotud kulude katmist. Asjaolu, et tasu kujuneb kulupõhimõtte
alusel, ei tähenda seda, et tegemist poleks avalik-õigusliku rahalise kohustusega –
riigilõiv on selle kohta selge näide, sest kuigi riigilõiv on kulupõhine, on ta siiski
klassifitseeritav avalik-õigusliku rahalise kohustusena. Leiame, et kutse taotlemise ja
kutse taastõendamise tasu (edaspidi kutse taotlemise tasu) on samuti avalik-õiguslikud
rahalised kohustused, mistõttu tuleks need eelnõus reguleerida kooskõlas EV põhiseaduse
(PS) §-ga 113 alljärgnevatel põhjustel:
1) kutse andmine on haldusülesanne;
2) riik on kehtestanud kutsealased nõuded teatud valdkondade tööturule sisenemisele või
kutsealase tegevuse jätkamisele, seega peab riik tagama ka et selle nõude täitmine oleks
võimalik.
PS § 113 annab seadusereservatsiooni klausli avalik-õiguslike rahaliste kohustuste
kehtestamisel. Seega ei saa avalik-õiguslike tasude kehtestamise otsustusõigust täielikult
delegeerida Vabariigi Valitsusele või ministrile. Õiguskirjanduses on järeldatud, et
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] /
www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
seadusereservatsiooni klausel hõlmab lisaks maksudele ka kõiki muid avalik-õiguslikke
makseid1. Ka Riigikohus on sedastanud, et tegelikult on § 113 kaitseala laiem ning sinna
kuuluvad kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes
või teises õigusaktis nimetatakse. Paragrahvi 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus
kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu
võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga2. Siiski on Riigikohus möönnud, et
tasumäärade kehtestamise võib delegeerida täidesaatvale võimule, kui see tuleneb
rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse,
mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu suuruse
arvestamise aluste kehtestamises vms3.
Arvestades ülaltoodut, tuleks kutse taotlemise tasu alam- ja ülemmäärad või tasu
kujunemise alused kehtestada kutseseaduses ning nende kehtestamine volitada valdkonna
eest vastutavale ministrile4.
2. Kutse taotlemise ja taastõendamise tasu kogumise ja kasutamise puhul võib oletada, et
seda teeb kutse andja, kuid see peaks olema ka seadusest selgelt välja loetav.
3. Eelnõu § 25 lõige 7 käsitleb ainult kutse taotlemise tasu, erinevalt eelmistest lõigetest,
mis käsitlevad nii kutse taotlemise tasu kui ka kutse taastõendamise tasu.
4. Eelnõu § 25 lõige 10 ei ole asjasse puutuv ja selle eesmärk jääb arusaamatuks. See
loetleb neli võimalust, kuidas kutse taotlemisega seotud kulud kaetakse. Ilma
täpsustamata, millal ühte või teist võimalust võib kasutada, ei oma loetelu sisu, sest nt
kutse taotleja või tööandja (so eraõigusliku juriidilise isiku) poolt tasumine ei vaja
seaduses eriluba. Ka on võimalik eelnõud tõlgendada praegu nii, et tasu kaetakse eri
allikatest solidaarselt või võrdselt. Või kõigi poolt igal juhul. Või et muid allikaid ei või
kulude katmisel olla – seletuskirjas on selgitatud, et toodud loetelus on allikad, millistel
juhtudel on kulude kandmine lubatud. Kusjuures punktid 1 ja 2 puudutavad sedasama
taotlejat. Vahet pole, kas ta maksab ise või tema tööandja või kolmas isik. Paragrahvist ei
selgu, kuhu tulud laekuvad. Lõikes 1 öeldakse küll, et eesmärk on katta kutse andmisega
vahetult seotud kulud, kuid see ei selgita tulude laekumist. Palume säte välja jätta või
leida seos ülejäänud paragrahviga.
5. Eelnõu § 13 lõike 1 loetelu ei ole koostatud ühtsel alusel. Selle kohaselt on kutse andja
juriidiline isik, riigiasutus, õppeasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, kellele
kutseasutus on andnud kutse andmise õiguse. Üldiselt on loetelu tegutsemisvormi järgi,
kuid sinna sekka on sattunud õppeasutus. Õppeasutus võibki tegutseda nendes erinevates
juriidilistes vormides.
6. Eelnõu § 52 kohaselt suurendatakse kutseseaduse alusel kutset andva organina
tegutsemise õiguse taotluse läbivaatamise eest võetavat riigilõivu 150 eurolt 500 euroni.
Seletuskirjas on märgitud, et riigilõivu suurust ei ole muudetud 2015. aastast. Palume
seletuskirjas täpsustada, millises ulatuses (sh protsentuaalselt) on võrreldes 2015. aastaga
1 Vt PS kommenteeritud väljaanne § 113 komm p 9.
2 RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00 p 20, RKPJKo 19.12.2003, 3-4-1-22-03 p 17.
3 RKPJKo 19.12.2003, 3-4-1-22-03 p 19.
4 Vt analoogiat liiklusseaduse § 73.
2
suurenenud konkursi läbiviimisega seotud otsesed kulud ning võimaluse korral esitada ka
arvutuskäik, mille alusel on jõutud järelduseni, et menetluse keskmine kulu on 500 eurot.
Lisaks teeme ettepaneku harmoniseerida riigilõivuseaduse (RLS) § 54 pealkiri
kutseseaduse § 14 lõikes 2 nimetatud riigilõivu võtmise alusega. Nimelt, RLS § 54
pealkiri räägib kutset andva organina tegutsemise õiguse taotluse läbivaatamisest, ent
kutseseaduse § 14 lõige 2 räägib kutse andjana tegutsemise õiguse taotlemisest avalikul
konkursil osalemise kaudu. Terminite kasutus („kutse andja“ vs „kutset andev organ“)
võiks siinkohal olla ühtne, samuti võiks RLS § 54 pealkiri peegeldada seda, et taotlus
esitatakse avaliku konkursi raames, nagu seda praegu mainib sama sätte sisu ning
kehtestatav kutseseaduse § 14 lõige 2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Marge Kaskpeit 5885 1423
[email protected]
Lennart Lepik 5885 1408
[email protected]
Artur Lundalin 5885 1321
[email protected]
3