Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Rahandusministeerium 24.03.2026 nr 5-2/26/4 Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust 3 tööpäeva jooksul alates kirja kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1. kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu; 2. kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu seletuskiri. Liina Martinson [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 20.03.2026 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruses nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskuse tegevusvaldkonnad on riigikaitse eesmärgil asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise ning ühekordse riigikaitselise ülesande määramine, riigikaitseks ja vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike varade üle arvestuse pidamine, riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine ning ministeeriumile ja selle valitsemisalas tegutsevatele riigiasutustele (edaspidi valitsemisala) riigihangete korraldamise, keskkonnategevuse korraldamise, taristu arendamise ja korrashoiu teenuse osutamine, Kaitseväele toitlustamise korraldamise teenuse osutamine, toitlustamise tagamine Kaitseväe toitlustuskompleksides ning kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise korraldamine.“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 13² järgmises sõnastuses: „13²) kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise korraldamine, sealhulgas kaitsetööstuslikuks tegevuseks vajaliku taristu rajamise ja kasutamise koordineerimine ning sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja lõhkematerjali käitlemine ja sellega seotud tegevuste korraldamine;“; 3) määruse 3. peatüki pealkirjas, § 8 punktis 6, § 9 punktis 9 ja § 10 punktis 14 asendatakse sõna „osakond“ sõnaga „valdkond“ vastavas käändes; 4) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Keskuse ülesehitus (1) Keskuse struktuuriüksusteks on järgmised valdkonnad: 1) hangete valdkond; 2) taristuvaldkond; 3) arendusvaldkond. (2) Valdkondade koosseisus võib olla allüksusi. 1 (3) Valdkondade struktuur ja allüksuste ülesanded määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega. Valdkonna põhimääruse kehtestab peadirektor. (4) Keskuse koosseisu võivad kuuluda allüksused, mis ei kuulu ühegi valdkonna koosseisu ja alluvad vahetult peadirektorile või peadirektori määratud ametnikule või töötajale. Allüksuse ülesanded määrab peadirektor käskkirjaga. (5) Keskuse koosseisu võivad kuuluda ameti- või töökohad, mis ei ole ühegi allüksuse koosseisus ja mis alluvad peadirektorile või peadirektori määratud ametnikule või töötajale. (6) Väljaspool allüksuste koosseisu asuvate ametnike ja töötajate ülesanded määratakse nende ameti- või tööjuhendis.“; 5) paragrahvi 8 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „hangete osakond“ sõnadega „hangete valdkond“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) valitsemisala asutusele vajaliku materjali ja ostetavate teenuste eelarvestamine;“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses: „5¹) NATO ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepetest tulenevate ülesannete täitmine; “; 8) paragrahvi 9 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „taristuosakond“ sõnaga „taristuvaldkond“ vastavas käändes; 9) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹) kaitsetööstuspargi teenuse osutamisega seotud tegevuste korraldamine, sh sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine“; 10) paragrahvi 10 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „üldosakond“ sõnaga „arendusvaldkond“ vastavas käändes; 11) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses: „5¹) keskuse kvaliteedijuhtimise korraldamine;“; 12) paragrahvi 10 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt: „13) keskuse kriisi- ja sõjaolukorraks valmisoleku tagamine;“; 13) paragrahvi 10 täiendatakse punktidega 13¹ järgmises sõnastuses: „13¹) keskuse strateegiline planeerimine, keskuse üleste arendusprojektide algatamine ja koordineerimine ning juhtimine, uuenduslike lahenduste väljatöötamine ja andmehalduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna koordineerimine;“; 2 14) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 1 ja 4 asendatakse sõna „osakonnajuhataja“ sõnadega „peadirektori asetäitja“ vastavas käändes; 15) paragrahvi 12¹ lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kaks“ sõnaga „kolm“; 16) paragrahvi 12¹ lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „ülesanded määratakse“ sõnadega „struktuuriüksuste põhimäärustes ning“; 17) paragrahvi 12¹ lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) juhib tema vastutusel olevat valdkonda talle alluvate allüksuste, ametnike ja töötajate kaudu ning korraldab oma vastutusvaldkonna ülesannete täitmist;“; 18) paragrahvi 12¹ lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) tagab valdkondade vahelise koostöö;“; 19) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 1. mail 2026. a. Hanno Pevkur Kaitseminister Kaimo Kuusk Kantsler 3  20.03.2026 Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) alustas tegevust 01.01.2017 eesmärgiga osutada ministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele riigihangete korraldamise ning taristu arendamise ja korrashoiu teenust. Alates RKIK-i loomisest on tegevusvaldkondi laiendatud, mistõttu on vaja RKIK struktuuri ja juhtimistasandeid korrastada. Kuna kohalik kaitsetööstus on lahutamatu osa laiast riigikaitsest, on kaitsetööstusvõimekus tähtis osa Eesti riigi julgeolekust. Seetõttu on oluline pikaajaliselt tagada riiklikuks valmiduseks vastupidav tarneahel, kestlik kohaliku kaitsetööstuse võimekus ning uute tehnoloogiate kättesaadavus. Üheks toetavaks vahendiks sellele on kaitsetööstuspargi (kaitsetööstusparkide) loomine, milles tagatakse ettevõtjatele võimalus sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa tootmise võimalus. Kaitsetööstuspargi olemasolu Eestis kohapeal aitab vähendada sõltuvust välisriikide tarnijatest. Lisaks võib eeldada, et kaitsetööstuspargid elavdavad majandust ning loovad piirkonnas uusi töökohti. RKIK-il on võimekus kaitsetööstuspargi arendamise, haldamise ning selle toimimiseks vajaliku taristu rajamise ja kasutamise korraldamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud RKIK-i õigusvaldkonna juht Merle Vilu ([email protected]). Määruse eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson ([email protected]). Eelnõule tehakse keeletoimetus peale kooskõlastusringi läbimist. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Katseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) redaktsiooni RT I, 01.08.2025, 2. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 5 lõiget 1 ja lisatakse RKIK-i tegevusvaldkonnaks kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise korraldamine. RKIK on kaitseministri 08.04.2025. a käskkirja nr 1-2/25/62 „Riigivara kasutusse andmine valikpakkumise teel“ alusel viinud läbi riigivaraseadusest tuleneva valikpakkumise, mille eesmärgiks on toetada Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna arengut, andes Eesti Vabariigile kuuluvad kinnistud ettevõtjatele kasutusse hoonestusõiguse kaudu laskemoona, lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine valmistamiseks või eelnimetatud asjade komponentide valmistamiseks (relvaseaduse (RelvS) § 8333 lg 1 p-de 1 ja 6 ning 1  20.03.2026 lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 2 lg 4 tegevused, mille teostamine toimub RelvS või LMS alusel väljastatava tegevusloa alusel). Valikpakkumuse tingimustes anti osalevatele ettevõtjatele teada, et RKIK plaanib rajada kaitsetööstuspargi alal asuvatele kinnistutele taristu, mis toetab eelnimetatud tootmistegevust. Kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamisega seotud tegevused nähakse ülesannetena ette ka RKIK-i põhimääruses. Esimese kaitsetööstuspargi rajamine on Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“1 otsustatud Pärnumaal Ermistu külas. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse RKIK-i tegevusvaldkonna muudatusest tulenevalt ka põhimääruse §-s 6 sätestatud RKIK-i põhiülesandeid, lisades ülesannete loetellu punkti 13², milles nähakse ette, et RKIK-i ülesandeks on kaitsetööstuspargi arendamise ja haldamise korraldamine, sealhulgas kaitsetööstuslikuks tegevuseks vajaliku taristu rajamise ja kasutamise koordineerimine ning sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja lõhkematerjali käitlemine ja sellega seotud tegevuste korraldamine. Kaitsetööstuspark on olulise riikliku huviga ja märkimisväärse ruumilise mõjuga majandustegevuse piirkond, mille arendamist korraldab Kaitseministeerium ning mis on suunatud riigikaitse eesmärkide saavutamisele ja kus koondatakse tootmisrajatised, taristu ja tugiteenused relvade, laskemoona, lahingumoona või nende oluliste osade arendamiseks ja tootmiseks. Kaitsetööstuspargi eesmärk on luua riigi poolt ette valmistatud ja turvaline tööstuskeskkond, mille põhitaristu arendamine ja haldamine on RKIK-i ülesanne. Kaitsetööstuspargiga seotud tegevusteks on kinnisvara korrashoid ja tehniline haldamine (ehitiste ja territooriumi füüsilise säilimise ja ohutuse tagamine), julgeoleku ja valve korraldamine, kasutuslepingute sõlmimine, ehitustegevuse ja planeerimise koordineerimine. Kokkuvõtvalt hõlmab kaitsetööstuspargi haldamine riigivara eesmärgipärast ja säästlikku valitsemist, tagades samal ajal spetsiifilised riigikaitselised nõuded ja toetades kaitsetööstuse arengut läbi kinnisvararessursi juhtimise. Kaitsetööstuspargi alale ehitatakse põhitaristu osana muuhulgas ka hooned sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade (sh lõhkematerjali) hoidmiseks ning RKIK- il on õigus tegeleda sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoidmisega (RelvS § 8350 lõiked 1 ja 2). Samuti rajatakse alale lõhkematerjali katseplats ja lõhkematerjali tootmisjääkide hävitamise plats. Sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osadega seotud käitlemistegevused on seotud otseselt kaitsetööstuspargi arendamise ja toimimise korraldamisega. Kokkuvõtvalt on RKIK-il RelvS alusel õigus järgmisteks käitlemistoiminguteks: • laskemoona ja lahingumoona hoidmine (§ 8350 lg-d 1 ja 2); • sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona soetamine (§ 8347 lg- d 1 ja 2); • sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona edasitoimetamine (§ 8351 lg 1 ja 2); • sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedamine (§ 8352 lg-d 1 ja 2); • sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine (§ 8359 lg 1). 1 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. – RT III, 26.08.2025, 4. 2  20.03.2026 Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse põhimääruse 3. peatüki pealkirjas, § 8 punktis 6, § 9 punktis 9 ja § 10 punktis 14 sõna „osakond“ sõnaga „valdkond“. Vaata eelnõu § 1 punkti 4 selgitust. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse põhimääruse §-s 7 sätestatud keskuse ülesehitust. Eelnõukohase § 7 lõike 1 alusel on keskuse struktuuriüksusteks seniste osakondade asemel valdkonnad: hangete valdkond, taristuvaldkond, arendusvaldkond. Muudatus on vajalik keskuse struktuuri ja juhtimistasandite korrastamiseks. Eesmärk on vähendada bürokraatiat ja anda peadirektori asetäitjatele konkreetsed vastutusvaldkonnad koos reaalse juhtimisfunktsiooniga. Peadirektori asetäitjad hakkavad juhtima konkreetseid valdkondi neile alluvate allüksuste ja vajadusel neile otsealluvate ametnike ja töötajate kaudu. Sätestatakse, et valdkondade koosseisus võib olla allüksusi ning allüksuste ülesanded määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kehtestab RKIK-i peadirektor. Muudatuse tegemise hetkel on plaanis, et allüksustena jäävad valdkonna koosseisu osakonnad ja bürood. Paragrahvi 7 lõikes 4 nähakse ette, et keskuse koosseisu võib kuuluda allüksusi, mis ei kuulu ühegi valdkonna koosseisu ja sellisel juhul need üksused alluvad kas peadirektorile või peadirektori määratud ametnikule või töötajale (nt sise- ja väliskommunikatsiooniga tegelevad töötajad, kelle tegevus hõlmab kõik valdkondi ehk on nn asutuseülene). Sellise allüksuse ülesanded määrab peadirektor käskkirjaga. Lõikes 5 sätestatakse ka võimalus, et RKIK-i koosseisu võivad kuuluda ameti- või töökohad, mis ei ole ühegi valdkonna koosseisus ja mis alluvad peadirektorile või peadirektori määratud ametnikule või töötajale (näiteks sisekontrollijuht). Lõikes 6 sätestatakse, et väljaspool allüksuste koosseisu asuvate ametnike ja töötajate ülesanded määratakse nende ameti- või tööjuhendis. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse põhimääruse §-s 8 nimetatud hangete osakond hangete valdkonnaks ja lisatakse ülesannete loetellu punkt 2¹, milles märgitakse, et hanke valdkonna ülesandeks on valitsemisala asutusele vajaliku materjali ja ostetavate teenuste eelarvestamine. Tegemist ei ole sisuliselt uue ülesandega. Nimetatut teeb hangete osakond ka praegu, kuid arvestades, et taristuosakonna ülesannetes on eelarvega seotud ülesanne sätestatud on selguse mõttes vaja ka hangete valdkonna ülesannetes eelarvestamisega seotud ülesanne põhimääruse tasandil sätestada. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse põhimääruse § 8 punktiga 5¹ ning määratakse hangete valdkonna ülesandena NATO ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuste ning rahvusvaheliste kokkulepetest tulenevate ülesannete täitmine. Ülesannet ei olnud seni põhimääruses ühegi struktuuriüksuse ülesandena määratletud, mistõttu eelnõuga täpsustatakse, et see ülesanne kuulub hangete valdkonna ülesande alla. Nimetatud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad ülesanded on tihedalt hangete valdkonnaga seotud, mistõttu on selle ülesande asumine hangete valdkonna vastutusalas loogiline. Seni on kõnesolevat ülesannet täitnud töötajad olnud üldosakonna koosseisus, muudatuse alusel viiakse need töökohad hangete valdkonna koosseisu. Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse põhimääruse §-s 9 taristuosakond taristuvaldkonnaks ning täiendatakse taristuvaldkonna ülesannete loetelu punktiga 1¹, milles sätestatakse taristuvaldkonna ülesandeks kaitsetööstuspargi teenuse osutamisega seotud tegevuste korraldamine, sh sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine. Seega on kaitsetööstuspargi baastaristu ettevalmistamine ja kaitsetööstuspargi teenuse osutamine taristuvaldkonna ülesandeks. Eelnõu § 1 punktidega 10-13 muudetakse põhimääruse §-s 10 üldosakond arendusvaldkonnaks ja täiendatakse selguse mõttes valdkonna ülesandeid. Valdkonna nimetuses sõna „arendus“ avab rohkem valdkonnalt oodatavat panust RKIK-i ülesannete 3  20.03.2026 täitmisele, kui eelnev nimetus üldosakond seda tegi. Arendusvaldkonnal on lisaks asutusele tugiteenuste pakkumisele ka selge ülesanne tagada RKIK-i tööprotsesside tõhustamiseks vajalike arenduste elluviimine, sealhulgas leida selleks parimad digitaalsed lahendused. Sellega seoses lisatakse põhimäärusesse arendusvaldkonna ülesannetena kvaliteedijuhtimise korraldamine (§ 10 p 5¹); keskuse strateegiline planeerimine, keskuse üleste arendusprojektide algatamine ja koordineerimine/juhtimine, uuenduslike lahenduste väljatöötamine ning andmehalduse ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna koordineerimine (§10 p 13¹). Lisaks muudetakse punktis 13 nimetatud ülesannet ja määratakse arendusvaldkonna ülesandeks RKIK-i kriisi- ja sõjaolukorraks valmisoleku tagamine. Seni üldosakonna ülesannetena olnud RKIK-i füüsilise julgeoleku ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse tagamise funktsioon viiakse arendusvaldkonna ülesannetest välja peadirektori otsealluvusse. Eelnõu § 1 punktid 14-19 on seotud RKIK-i juhtimiskorralduse muutmisega, et tagada asutuse töökorralduses selgem ülesannete jaotus ja efektiivsem juhtimine. Muudatuse kohaselt on RKIK-is senise kahe peadirektori asetäitja asemel kolm peadirektori asetäitjat (eelnõu § 1 p 15), kes hakkavad edaspidi juhtima konkreetseid valdkondi (eelnõu § 1 p 16). Varasemalt täitsid peadirektori asetäitjad peamiselt koordineerivat ja nõuandvat rolli ning neil ei olnud otsest vastutust konkreetsete struktuuriüksuste juhtimise eest. Muudatuse eesmärk on tugevdada juhtimisahelat, luua selgem vastutusvaldkond ning parandada strateegiliste otsuste sidumist igapäevase juhtimisega. Kui peadirektori asetäitjad juhivad otseselt valdkondi temale alluvate allüksuste, ametnike ja töötajate kaudu, on juhtimistasandid paremini seotud, otsustusprotsessid muutuvad kiiremaks ning vastutus tulemuste eest on selgemini määratletud. Bürokraatiat on seega vähem. Samuti võimaldab uus korraldus paremini kasutada peadirektori asetäitjate kompetentsi ja kogemust asutuse tegevuse juhtimisel ning tagada, et strateegilised prioriteedid jõuavad tõhusamalt valdkondade igapäevasesse töösse. Seega aitab muudatus kaasa keskuse juhtimise selgusele, vastutuse paremale jaotusele ning tulemuslikumale tegevusele. Peadirektori asetäitjate vastutusvaldkonnad, õigused ja ülesanded määratakse peadirektori poolt kehtestatavates struktuuriüksuste põhimäärustes ning ametijuhendites. Paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks, kuna peadirektori asetäitja valdkonna juhtimist käsitletakse §-s 12¹. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma 1. mail 2026. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne mõjusid demograafiale, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Arvestades muudatuste sisu, on muudatustel otsene mõju RKIK-i töökorraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 4  20.03.2026 Eelnõu rakendamisega seoses on vaja ellu viia RKIK-i struktuurimuudatusest tulenevaid personaliga seotud tegevusi, kuid sellega ei teki riigile lisakulusid ega tulusid. Mõnel ametnikul/töötajal (nt osakonnajuhatajad) võib tekkida koondamissituatsioon. Personalimuudatustest tingitud võimalikud kulud kaetakse RKIK-i eelarvest. Eelnõus kavandatud ümberkorraldustega RKIK-i koosseisus olevate ameti- ja töökohtade arv esialgu ei muutu. Kaitsetööstuspargi valmimisel (kõige varem 2027. a teises pooles) võib olla vajadus kaitsetööstuspargi teenust tagavate töökohtade järele, mida kehtivas RKIK-i koosseisus veel arvestatud ei ole. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2026. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/26-0365 - Kaitseministri määruse „Kaitseministri 8. augusti 2022. a määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus” muutmine“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Rahandusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.03.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6f35f1e3-f791-4021-8b56-a5d18ffee4dc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6f35f1e3-f791-4021-8b56-a5d18ffee4dc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main