Teie 05.03.2026 nr 12.1-1/1049-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 20.03.2026 nr 9-1/272-2
Euroopa Komisjoni riigiabi üldise grupierandi
määruse eelnõu
Kultuuriministeerium toetab Euroopa Komisjoni kavandatava, 1. jaanuaril 2027 jõustuva üldise
grupierandi määruse, mis asendab määrust nr 651/2014, tingimuste lihtsustamist ja paindlikkuse
suurendamist võrreldes kehtiva määrusega, kuid toob esile mõned probleemid, mida tuleks uue
määruse tingimuste raames käsitleda. Toome esile probleemid peamiselt nendes üldise grupierandi
määruse artiklites, mida oma valdkonnas igapäevaselt rakendame.
Konkurentsiseaduse § 42 kohaselt tuleb ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda
sisuliselt eranditeta ning alates ühest eurost. Nimetatud kohustus tuleneb Euroopa Liidu riigiabi
reeglistikust. Samas on mitte riigiabi projektide puhul kehtestatud riigisiseselt riigieelarve
seadusega alampiir 1000 eurot, millest väiksemaid summasid tagasi nõudma ei pea, lähtudes
põhimõttest, et tagasinõudmise menetluse kulu ei tohiks ületada tagasinõutavat summat. Riigiabi
projektidele selline erand ei kohaldu, sealhulgas ka üldise grupierandi määruse alusel antud
toetuste puhul. Tegemist ei ole olukorraga, kus kogu toetus oleks väike, vaid näiteks juhtumiga,
kus suuremahulise projekti puhul on rikkumine toimunud piiratud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt
leiame, et Euroopa Komisjon peaks kaaluma võimalust kehtestada üldise grupierandi määruse
alusel antavatele toetustele erand või alampiir, millest väiksemaid summasid ei ole kohustuslik
tagasi nõuda, et vältida ebaproportsionaalset koormust ja tagada tõhus ressursside kasutamine.
Üldise grupierandi määruse artikkel 54 puhul on jäetud keeruliste või väikese eelarvega
audiovisuaalsete teoste defineerimine liikmesriigi pädevusse, mis võib tekitada tõlgenduste
erinevusi. Keerulised audiovisuaalprojektid tuleks määratleda selgete ja objektiivsete
kriteeriumidega üldise grupierandi määruses, sealhulgas territoriaalne ja keelepiirang, lühifilmid,
režissööri esimesed või teised filmid, dokumentaalfilmid, väike eelarve või muud äriliselt
keerulised projektid, ning nende projektide puhul tuleks ergutava mõju nõue kaotada, sarnaselt
artiklile 53. Ergutava mõju nõude eesmärk on vältida olukorda, kus riik toetab tegevusi, mis
toimuksid ka ilma abita. Praktikas tekitab see nõue probleeme ka audiovisuaalvaldkonnas, kus
projektide elluviimine sõltubki sageli avalikust toetusest. Väikese eelarvega või kunstiliselt
keerukate filmide puhul ei ole realistlik eeldada, et projekt toimuks ilma toetuseta, mistõttu
ergutava mõju formaalne tõendamine ei täida sisulist eesmärki.
Üldise grupierandi määruse artikli 55 puhul on probleemiks võimaluse puudumine toetada riigiabi
kriteeriumidele vastavaid rahvusvahelisi spordisündmusi. Praegu on selliseid sündmusi võimalik
toetada üksnes vähese tähtsusega abina (VTA), mille puhul on piiranguks kehtiv ülempiir. Peame
silmas sündmusi, mis ei ole pelgalt harrastajatele suunatud, kuid mis ei ole samas ka seotud
rahvusvahelises spordikalendris kajastuvate tiitlivõistlustega. Selliste sündmuste toetamiseks
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
puudub üldise grupierandi määruses sobiv abiliik, mistõttu tuleks kaaluda vastava erandi või eraldi
abiandmise aluse loomist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merilin Piipuu
kantsler
Kadri Kilvet 628 2224
[email protected]