Kaur Kajak Teie: 05.03.2026 nr 12.1-1/1049-1
halduspoliitika asekantsler
Rahandusministeerium Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 5.4-
2/644-1
Euroopa Komisjoni riigiabi üldise grupierandi määruse eelnõu
Austatud kolleegid
Edastame Teile oma kommentaarid uue üldise grupierandi määruse eelnõu kohta, mille
esitasite Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile arvamuse esitamiseks 05.03.2026.
1. Toetame artikli 61 „Direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt maksuvähendustena antav
abi“ lisamist raskustes oleva ettevõtja erandite hulka.
2. Toetame esmatootjate ning kalandus- ja vesiviljelussektori toetamise võimaluste
laiendamist.
3. Toetame tööde alustamise määratluse lihtsustamist.
4. Toetame artiklis 32 („Aid for research and development projects“) tehtud muudatusi.
5. Toetame komisjoni määruste (EU) 2022/2472 ja (EU) 2022/2473 muutmise
ettepanekuid.
6. Palume täpsustada, kas artikli 4 lõike 7 punkt a) sätestab nõude, et riik peab
finantsinstrumendi rakendaja leidmiseks korraldama hanke. Samuti palume selgitada,
mida on mõeldud lõike 7 punktis b) sätestatud nõudega „Neid juhitakse ärilistel alustel
ning tagatakse kasumipõhised rahastamisotsused“.
7. Teeme ettepaneku eemaldada artikli 15 lõikest 3 nõue, mille kohaselt võib
suurettevõtjatele toetust anda üksnes uut majandustegevust loovaks alginvesteeringuks.
Nõude täitmise kontrollimine põhjustab põhjendamatult suurt halduskoormust ning
välistab mitmed toidutööstuse suurettevõtted regionaalabi saamise võimalusest.
8. Teeme ettepaneku eemaldada artikli 28 lõikest 1 viide artikli 25 lõikele 3, milles
sätestatakse nõue, et VKE peab olema tegutsenud kas vähem kui 10 aastat alates
esmasest registreerimisest või vähem kui 7 aastat alates esmasest müügist ning et uue
majandustegevuse jaoks tehtav investeering peab ületama 30% eelneva viie aasta
keskmisest aastakäibest. Nende tingimuste eesmärk jääb ebaselgeks, arvestades, et
artikli 28 alusel antakse abi eelkõige tagasimakstava laenu tagamise vormis. Selliste
nõuete kehtestamine suurendab bürokraatiat ega aita seda vähendada.
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
9. Artikli 28 lõikes 2 on sätestatud piirangud garantiisummale (3 miljonit eurot) ja laenu
tähtajale (10 aastat). Alates 2008. aastast on garantiiteatise alusel kehtinud nõue, et
garantiisumma ühe ettevõtja kohta ei tohi ületada 2,5 miljonit eurot. Pangad on
viimastel aastatel korduvalt juhtinud tähelepanu, et 2,5 miljonit eurot on
garantiisummana ebapiisav. Arvestades, et garantiiteatise kehtestamisest on peagi
möödumas 20 aastat ning vahepealne kõrge inflatsioon on oluliselt vähendanud raha
väärtust, on meie hinnangul maksimaalse garantiisumma tõstmine vaid 500 000 euro
võrra ebapiisav ega vasta tegelikule vajadusele.
10. Toetame, et artikli 41 kohaldamisalasse on lisatud väikese ja keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamine ning eraldi abikõlbliku kuluna
digitaliseerimine. Samas leiame, et selle artikli alusel peaks olema võimalik toetada ka
suurettevõtete digitaliseerimist, kuna neil on oluline roll toidujulgeoleku tagamisel,
kuid nende toetamine üldise grupierandi määruse alusel on praegu väga piiratud.
11. Teeme ettepaneku tõsta keskkonnaartiklites kasutusel olevat abimäära seniselt 5%-lt
abikõlblikest kuludest vähemalt 15%-ni. Kui toetus jääb alla 15% abikõlblikest
kuludest, on ebatõenäoline, et see avaldab piisavat ergutavat mõju ning motiveerib
ettevõtjat investeeringut tegema, kuna kavandatavad tegevused on suure tõenäosusega
võimalik ellu viia ka ilma toetuseta.
Lisaks on mitmes keskkonnaartiklis sätestatud tingimus, et toetusega ei tohi kaasneda
tootmise suurenemist, seega ei ole tegemist tootlike investeeringutega ning ettevõtjate
huvi selliste investeeringute vastu võib olla piiratud. Arvestades, et keskkonna- ja
kestlikkuseesmärgid on Euroopa Liidu prioriteedid, peaks ettevõtjatel olema võimalik
saada nende investeeringute tegemiseks piisavas mahus toetust. Seejuures on oluline
arvestada ka suurettevõtetega, kelle tegevuse keskkonnamõju on suurem.
12. Leiame, et artiklist 65 tuleks eemaldada lõike 8 nõue: „Investments related to
technologies constituting an already profitable established commercial practice
throughout the Union without the aid shall not be exempted under this Article from the
notification requirement in Article 108(3) of the Treaty“.
Tegemist on ebamäärase tingimusega, mis suurendab halduskoormust, kuna puudub
selgus nii selles, mida täpselt tähendab „throughout the Union“, kui ka selles, kuidas
sisustada mõistet „already profitable established commercial practice“. Komisjon on
e-wiki vastustes märkinud, et selle tingimuse hindamiseks ei ole võimalik kehtestada
kindlat kriteeriumide kogumit, kuna see, kas miski on kasumlik väljakujunenud
kaubanduspraktika, muutub ajas.
Arvestades, et grupierandi tingimused peavad olema lihtsad, üheselt mõistetavad ja
rakendajatele selged, ei ole kõnealune nõue selle põhimõttega kooskõlas ning tuleks
seetõttu artiklist eemaldada.
13. Komisjon on taristuartiklites ning keskkonnakaitse artiklites sätestanud väikeste
abisummade jaoks eritingimused, mis peaksid muutma sellise abi andmise lihtsamaks.
Palume täpsustada, kas nende piirmäärade määramisel on arvesse võetud viimaste
aastate kiiret hinnatõusu ja inflatsiooni.
Leiame, et kavandatud piirmäärad — 2,2 miljonit eurot taristuinvesteeringuteks antava
abi puhul ja 1,5 miljonit eurot keskkonnakaitseinvesteeringuteks antava abi puhul — ei
ole piisavad ka väiksemamahuliste projektide korral.
14. Komisjon on lisanud mõistete hulka punktis 48 „simplified funding gap“ (lihtsustatud
rahastamispuudujääk). Palume võimalusel lisada selle meetodi kasutamise kohta
näiteid või täiendavaid selgitusi.
2 (3)
15. Leiame, et artiklis 77 võiks lihtsustatud rahastamispuudujäägi metoodika asemel
rakendada üksnes abimäära.
16. Leiame, et üldises grupierandis ei ole piisavalt käsitletud investeeringuid, mis on
suunatud toimekindluse ja kriisivalmiduse suurendamisele. Toiduga varustamise
toimekindluse tagamiseks tehtavad kulud — näiteks varutoite lahendused, külmaahela
töökindluse tagamine, veevarustussüsteemide toimepidevuse kindlustamine ning muud
sarnased meetmed — ei ole oma olemuselt alginvesteeringud ning ei pruugi sobituda
ka keskkonnaalaste artiklite alla.
Samas on selliste investeeringute tegemine oluline (eriti idapiirialadel), kuna need
teenivad laiemat avalikku huvi ja aitavad tagada ühiskonna toiduga varustatuse
kriisiolukorras. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda, et toimekindluse ja toidu
varustuskindluse tagamiseks tehtavatele investeeringutele nähakse ette erisätted või
eritingimused. Selline lähenemine võimaldaks paremini arvestada, et tegemist ei ole
tavapärase ettevõtlustoetusega, vaid investeeringutega, mis on otseselt seotud
kriisivalmiduse, elutähtsate teenuste toimepidevuse ja toidu varustuskindluse
tagamisega.
17. Eelnõu võiks hõlmata ka energiaülemineku võimaldamist kalapüügi- ja
vesiviljelussektoris. Energiaüleminek ELis on liikumine fossiilkütustel põhinevatelt
energiasüsteemidelt säästvatele taastuvatele energiaallikatele, et saavutada
kliimaneutraalsus 2050. aastaks. See üleminek on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest
ning selle eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% võrra 2030.
aastaks, parandada energiatõhusust, suurendada energiajulgeolekut ja edendada
majanduslikku konkurentsivõimet. Kalanduses on energiamahukad valdkonnad
kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise valdkond, kalasadamad ja
laevastik, kus tuleb hoida külmaahelat, võimaldada mehhaanilist lossimist ja transporti
ning käitada mootoreid. Praegune eelnõu artiklis 1 punktis 2c välistab abi laevastikule
ja kalasadamatele, et oleks võimalik liikuda investeeringutega energiaülemineku
eesmärkidega kooskõlas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Kõrgmaa
kantsler
Pirkko-Liisa Meius
5667 0291
[email protected]
3 (3)