Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmine

Ministeeriumid Meie 27.03.2026 nr 8-1/2446-1 Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmise määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Saadame määruse muutmise eelnõu ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja asjaomastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks. Palume esitada oma ettepanekud 10 tööpäeva jooksul selle kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Autorite Ühing Eesti Näitlejate Liit Eesti Esitajate Liit Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Audiovisuaalautorite Liit MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing Eesti Heliloojate Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898 Eesti Kirjanike Liit Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Interpreetide Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Kunstnike Liit Eesti Meediaettevõtete Liit Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Etendusasutuste Liit Eesti Kirjastuste Liit MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster Eesti Disainerite Liit Eesti Kujundusgraafikute Liit Eesti Kinoliit Eesti Teatriliit Eesti Ringhäälingute Liit Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Filmi Instituut Patendiamet Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon Patendivolinike Koda MTÜ Wikimedia Eesti Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Alex Luik +372 5787 2843 [email protected] 2  EELNÕU 17.03.2026 Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmine § 1. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruses nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tasu makstakse järgmiste salvestusseadmete ja -kandjate eest vastavalt järgmistele määradele: Tasu määr Salvestusseade või -kandja (eurot tk kohta) Süle- või tahvelarvuti 4 Lauaarvuti 4 Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga 6 mobiiltelefon Salvestusfunktsiooniga teler 4,5 Optilisele andmekandjale salvestav heli- või 3 videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed Sisemäluga MP3/MP4-mängija 3 Väline kõvaketas 3,5 USB-mälupulk 0,5 Mälukaart 0,5 Optiline andmekandja – salvestuseta 0,03 “. § 2. Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Kristen Michal Liisa-Ly Pakosta Keit Kasemets Peaminister Justiits- ja Digiminister Riigisekretär 1  17.03.2026 Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Autoriõiguse seadus annab autorile ja teistele õiguste omajatele ainuõiguse lubada või keelata teose või muu õiguste objekti reprodutseerimist. Samas on ainuõigusi teatud juhtudel piiratud. Näiteks on Eestis rakendatud EL-i õigusest tulenevat erandit, mille kohaselt on lubatud teoste kopeerimine isiklikuks tarbeks ilma õiguste omaja nõusolekuta, kuid õiguste omajatel on õigus saada õiglast hüvitist, kompenseerides neile sellest tekkinud kahju. Eestis kehtiva süsteemi kohaselt kogutakse erakopeerimise tasu ettenähtud salvestusseadmete ja -kandjate pealt (müük, import jne), millest moodustub jaotusfond. Salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning tasumäärad on sätestatud Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruses nr 14. Käesoleva eelnõuga muudetakse erakopeerimise määruses sätestatud tasumäärasid. Muudatustel arvestatakse 2025. aastal läbi viidud tarbijakäitumise küsitlust, samuti muutust elukalliduses. Mitmete salvestusseadmete tasumäärasid tõstetakse. Enim tõstetakse nutitelefonide tasumäära, mille kasutamine on kõige ulatuslikum erakopeerimise erandi raames. Samuti tõstetakse süle-, tahvel- ja lauaarvutite ning salvestusfunktsiooniga telerite tasumäärasid. Mõned tasumäärad jäävad samaks, seejuures ei alandata ühtki tasumäära. Samuti ei muutu salvestusseadmete ja -kandjate loetelu. Eelnõu eesmärk on ajakohastada tasumäärad, et kogutav tasu tagaks õiguste omajatele õiglase hüvitise. Muudatused suurendavad kogutavat tasu oluliselt, mis omakorda suurendab väljamakstavat tasu. Määrus jõustub 1. juulil 2026, sest tasu kogutakse kvartaalselt, samuti annab see piisava aja turuosalistele kohanemiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse (edaspidi IOT) nõunik Alex Luik ([email protected], 57872843). 1.3. Märkused 1 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) tegevusprogrammiga. Eelnõu ettevalmistuse käigus on Justiits- ja Digiministeerium konsulteerinud asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonidega (Eesti Autorite Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing). Eelnõuga muudetakse VV 17. jaanuari 2006. a määrust nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ (edaspidi erakopeerimise määrus) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.09.2025, 23. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Eelnõu sisu Kui autor loob teose, tekivad autorile isiklikud õigused (AutÕS § 12 lg 1) ja varalised õigused (AutÕS § 13 lg 1). Analoogiliselt tekivad autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti loomisel1 kaasnevate õiguste omajale spetsiifilised ainuõigused2. Autorile või kaasnevate õiguste omajale (edaspidi õiguste omajad) seaduse alusel tekkiv monopolilaadne seisund annab õiguste omajale ainuõiguse ise teost või kaasnevate õiguste objekti (edaspidi õiguste objekt) kasutada, samuti lubada või keelata teisel isikul õiguste objekti kasutamist (AutÕS § 46 lg 1). Intellektuaalomandi kaitse on küll lai, kuid mitte absoluutne3 ja ainuõiguste piiramine on õigustatud, kui õiguste omajate ainuõigused põrkuvad laiema üldsuse huvidega, kel on huvi õiguste objekte kasutada4. EL-i õiguses on eri huvide tasakaalustamiseks5 infoühiskonna (InfoSoc) direktiivi6 artiklis 5 ette nähtud loetelu reprodutseerimise ja üldsusele edastamise ainuõiguste eranditest. Üks selline erand on sätestatud InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p-s b ja sellest tulenevalt on liikmesriikidel õigus sätestada, et õiguste omaja nõusolekuta on lubatud reprodutseerida õiguste objekte enda isiklikeks vajadusteks (edaspidi erakopeerimise erand) ning õiguste omajatel on õigus saada selle eest õiglast tasu (edaspidi erakopeerimise tasu). 1 Teose esitamisel, filmi esmasalvestuse tootmisel, ajakirjandusväljaande kirjastamisel jne 2 Teose esitaja õigused (AutÕS §§ 65 jj), fonogrammitootja õigused (AutÕS §§ 69 jj), televisiooni- ja raadioteenuse osutaja õigused (AutÕS § 73), filmi esmasalvestuse tootja õigused (AutÕS § 731), ajakirjandusväljaande kirjastaja õigused (AutÕS § 732) 3 Euroopa Kohtu 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Funke Medien, C‑469/17, EU:C:2019:623, p 72 4 Euroopa Kohtu 1. detsembri 2011. aasta kohtuotsus Painer, C‑145/10, EU:C:2011:798, p-d 132-135 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (InfoSoc) – ELT L 167 , 22/06/2001 Lk 0010 – 0019, pp 31 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas – Euroopa Liidu Teataja L 167 , 22/06/2001 Lk 0010 - 0019 2 Liikmesriikidele on jäetud otsustada, kas sellist erandit siseriiklikus õiguses rakendada või mitte. Eesti on seda võimalust kasutanud7 ja erakopeerimise erand on ette nähtud AutÕS § 26 lg-s 1. Sätte kohaselt on autori nõusolekuta lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks. Autoril, teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada sellise kasutamise eest õiglast tasu. Teisisõnu, õiguste objekte saab reprodutseerida küll õiguste omaja loata, kuid õiguste omajatele hüvitatakse sellise tegevusega kaasnev saamata jäänud tulu. Muude õiguste objektide reprodutseerimine isiklikel eesmärkidel, mis ei ole teose helisalvestised ega audiovisuaalsed teosed, ei lange erakopeerimise erandi alla. Sellisel juhul rakendub AutÕS § 18 lg 1. Erakopeerimise erandiga tekitatud kahju hüvitamiseks makstav õiglane hüvitis on EL õiguse autonoomne mõiste, mida tuleb sisustada ELis ühetaoliselt ning lähtuvalt InfoSoc direktiivist ja seda tõlgendavatest kohtulahenditest.8 Euroopa Kohus on märkinud, et makstava hüvitise eesmärk on kompenseerida õiguste omajatele kahju, mis on neile tekkinud seetõttu, et nende õiguste objekte võimaldatakse isiklikul eesmärgil loata reprodutseerida.9 Sellest lähtuvalt tuleb liikmesriigil, kes erandit kasutab, sätestada süsteem, mis võimaldaks koguda kokku summa, mis tagab õiguste omajatele õiglase hüvitise. Vastuseks küsimusele, kes peab seda kahju hüvitama, on Euroopa Kohus märkinud, et põhimõtteliselt peab kahju hüvitama isik, kes reprodutseerib õiguste objekti erakopeerimise erandile tuginedes. Just sellel isikul tuleb reprodutseerimisega seotud kahju heastada, rahastades õiguse omajale ülekantavat hüvitist.10 Eestis on sätestatud selline tasu hüvitamise süsteem, kus erakopeerimise tasu kogutakse kokku salvestusseadme ja -kandjate tootmisel, importimisel, müümisel või teisest EL liikmesriigist Eestisse toomisel (AutÕS § 27 lg 1). Kohustatud isik11 maksab erakopeerimise tasu salvestusseadmete ja -kandjate ühiku pealt tasu kogujale.12 Tasu koguja teeb seejärel väljamaksed õiguste omajaid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele (edaspidi KEO) vastavalt ettenähtud korrale. Seejärel jaotavad KEO-d tasu oma liikmete ja esindatud isikute vahel. Salvestusseadmed ja -kandjad, mille pealt erakopeerimise tasu kogutakse ja ka tasumäärad on sätestatud erakopeerimise määruses. Kehtiv salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja tasumäärade tabel jõustus 01.04.2021. Aastail 2014-2021 koguti erakopeerimise tasu nii vähe, et jaotamisele kuuluvaks summaks tuli kinnitada 0 eurot (tasu kogumise ja jaotamise halduskulud ületasid kogutud summat). Põhjus seisnes asjaolus, et toona kehtinud määruses sisaldunud salvestusseadme ja -kandjate tabel, millelt tasu koguti, oli alates aastast 2006 püsinud muutumatuna ja hõlmas 7 Seletuskirja koostamise ajal on vaid Iirimaa ja Malta need EL liikmesriigid, kus pole nimetatud erandit siseriiklikkusse õigusesse üle võetud. Wijminga, H. jt (koost.). (2020). Private Copying Global Study. CISAC veebilehel, https://www.cisac.org/services/reports-and-research/private-copying-global-study 8 RKHKo, 29.09.2016, 3-3-1-9-16, p 14, vt ka Euroopa Kohtu 9. juuni 2016. aasta kohtuotsus EGEDA, C‑470/14, EU:C:2016:418, p 38 9 Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Padawan, C‑467/08, EU:C:2010:620, p 39-42, vt ka Euroopa Kohtu 5. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Copydan, C‑463/12, EU:C:2015:144, p 21 10 EKo C‑467/08 Padawan, p 45 11 tootja, importija, müüja ning isik, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest EL liikmesriigist Eestisse 12 Seletuskirja koostamise ajal Eesti Autorite Ühing, vt AutÕS § 27 lg 12, justiitsministri 08.12.2023 käskkiri nr 84 3 selliseid salvestusseadmeid ja -kandjaid, mis ei arvestanud tarbijakäitumise muudatustega (hõlmatud olid nt videokassetid (VHS), audiokassetid, CD-d, minidiskid jms). KEO-d esitasid seepärast korduvalt erinevate perioodide kaupa halduskohtusse kaebuseid, leides, et selline erakopeerimise tasu süsteem ei vasta InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p-st b tulenevatele nõuetele, kuivõrd ei võimalda õiguste omajatele õiglast hüvitist selle eest, et õiguste objekte on võimalik isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerida. Ühes Riigikohtusse jõudnud vaidluses sedastas kohus, et õiguste omajatele tekkis erakopeerimise määruse uuendamata jätmise tõttu saamata jäänud tulu.13 Seega oli vajadus süsteemi uuendamiseks, misjaoks telliti 2017. a. tarbijakäitumise küsitlus. Küsitlusega uuriti, millises mahus, millistele seadmetele ja milliseid õiguste objekte Eestis kopeeritakse erakopeerimise erandile tuginedes.14 Muudatuste tulemusena jõustus 01.04.2021 kaasajastatud regulatsioon (AutÕS §-d 26 ja 27 ning erakopeerimise määrus), sh on uuendatud salvestusseadme ja -kandjate tabelit ning sätestatud uued tasumäärad. Juba algse eelnõu seletuskirjas märgiti, et tasumäärade kohasust aitaksid hinnata regulaarsed (vähemalt iga 4 või 5 aasta tagant läbi viidavad) tarbijakäitumise uuringud.15 Eelnõu Riigikogus menetlemise käigus lisatigi enne teist lugemist eelnõusse AutÕS § 27 lg 72.16 Viidatud sätte kohaselt lasub VV-l kohustus hinnata vähemalt kord nelja aasta tagant erakopeerimise mahu muutust. Sätte sisu on tagada regulaarsete tarbijauuringute läbiviimise, et hinnata muutuseid tarbijakäitumises.17 AutÕS § 27 lg 72 näeb ette üksnes seda, et VV erakopeerimise mahu muutust hindab, eelkõige tarbijauuringute tegemise kaudu, ega anna otsest kohustust, et VV peab tasumäärasid ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu muutma. Mahu muutuse hindamine on üksnes sisendiks VV määruse muutmiseks tasumäärade ja seadmete loetelu osas.18 Erakopeerimise mahu muutuse igakordsel hindamisel tuleb AutÕS § 27 lg-t 72 lugeda koosmõjus AutÕS § 27 lg-s 71 ettenähtud tingimustega, millele salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning tasu määrad peavad vastama. Võimude lahususe põhimõte ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 4 näevad ette, et Vabariigi Valitsust kui täidesaatva võimu organit saab üldjuhul volitada andma üksnes intra legem määrusi ehk seadust täpsustavaid määrusi. Seega on AutÕS § 27 lg-s 71 ette nähtud tingimused, mis suunavad VV tegevust erakopeerimise määruse kehtestamisel.19 Eeltoodu tähendab, et AutÕS § 27 lg-s 71 ette antud raamidest tuleb lähtuda ka siis, kui VV teostab AutÕS § 27 lg 72 kohast regulaarset tasumäärade ning salvestusseadmete ja -kandjate ülevaatamist. Ka sel juhul ei tohi VV hälbida AutÕS § 27 lg-s 71 ette nähtud kaalutlustest: 13 RKHKo 3-3-1-9-16, p 21 14 Vt veebilehelt https://www.justdigi.ee/uuringud 2017. aastal avaldatud faili pealkirjaga „Elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel“ ja selle lisa 15 Vt 233 SE autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõu seletuskiri, lk 11 16 Vt 233 SE II seletuskiri autoriöiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi öiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse (nn tuhja kasseti tasu siisteemi muutmine ning Patendiameti ulesannete laiendamine) eelnöu teiseks lugemiseks, lk 10 17 Samas, lk 10 18 Vt 233 SE II seletuskiri, lk 10 19 Vt 233 SE eelnõu seletuskiri, lk 10 4 1) kogutav tasu peab tagama õiguste omajatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib erakopeerimise tõttu ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks vajadusteks koopiaid tehakse. Tasumäärade ülevaatamise kontekstis seondub tingimus eelkõige sellega, et võetakse arvesse, kui palju koopiaid tehakse ja milline on muutus võrdlusandmete suhtes. Kitsalt koopiate tegemise mahu muutus ei pruugi olla ainus asi, mida tasumäärade ülevaatamisel arvestada. Kriteeriumi tuleb vaadata laiemas kontekstis, nimelt InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p-s b nimetatud „õiglase hüvitise“ kriteeriumi ning seda selgitava kohtupraktika valguses. Õiguste omajatele tekkiv saamata jäänud tulu võib ajas muutuda üldisest elukalliduse muutusest sõltuvalt. Selleks, et säiliks õiglane hüvitis ja oleks tagatud erakopeerimise erandi kasulik mõju, võib olla vajalik lisaks kitsamalt koopiate tegemise mahu muutmise hindamisele arvestada elukalliduse muutusega. 2) salvestusseadme või -kandja lisamine loetellu ja sellelt kogutava tasu määr peavad olema proportsionaalsed sellega, millises ulatuses tekib käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kahju eelduslikult seetõttu, et vastavat liiki salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks. See kriteerium koosneb kahest komponendist. Salvestusseadmelt või -kandjalt on tasu kogumine õigustatud kui: 1) salvestusseadet või -kandjat on võimalik kasutada reprodutseerimiseks isikliku kasutamise eesmärgil; ja 2) salvestusseadmete või -kandjate kasutamisel reprodutseerimise eesmärgil tekib õiguste omajatel eelduslikult kahju.20 Esimese komponendi kohaselt tuleb arvestada, millised seadmed elanikkonnal üldse on kasutada ja millistega neist on võimalik teha koopiaid. Teise komponendi juures tuleb arvestada Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt olukordades, kus kahju mõju on minimaalne, võib tasu maksmise kohustust mitte tekkida.21 Sisuliselt on tegemist de minimis kriteeriumiga, mis annab juhise, et kui salvestusseadet või - kandjat ei kasutata erakopeerimise jaoks või seda kasutatakse piisavalt vähe, et kasutusest tekkiv kahju on minimaalne, ei pea seda loetellu lisama. 3) salvestusseadmed, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon, ning salvestuskandjad, millelt tuleb tasu koguda, on muu hulgas väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart. See kriteerium näeb ette salvestusseadmed ja - kandjad, mille pealt tuleb igal juhul tasu koguda. Seda tuleb tasumäärade ülevaatamisel arvesse võtta. Isegi kui tasumäärade ülevaatamise käigus selgub, et mainitud salvestusseadet või - kandjat kasutatakse nii vähe, et õiguste omajatele tekib minimaalne kahju, ei saa tasumäärade ülevaatamise käigus seda salvestusseadet või -kandjat määruse loetelust välja võtta, ilma seadust muutmata. 4) salvestusseadmelt kogutava tasu määr on 3–8 eurot ja salvestuskandjalt kogutava tasu määr on 0,03–4 eurot. See kriteerium annab VV-le tasumäärade korrigeerimisel ette tasumäärade ülemise ja alumise piiri. Seadust muutmata ei saa VV määrata salvestusseadmele või -kandjale tasumäära, mis väljuks etteantud raamidest. Nendes raamides tuleb püsida ka juhul, kui mahu muutuse hindamine näitab, et salvestusseadet või -kandjat kasutatakse nii ulatuslikult või nii vähe, et arvutuslikult oleks õigustatud raamidest suurema või väiksema 20 Vt ka 233 SE eelnõu seletuskiri, lk 12 21 EKo C‑467/08 Padawan, p 39 5  tasumäära kehtestamine. Sellisel juhul tuleb kehtestada etteantud maksimum- või miinimummäär. Nagu AutÕS § 27 lg 72 juurde seletuskirjas märgitud, on salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist ja koopiate tegemise mahu muutust asjakohane hinnata eelkõige uuringute käigus kogutud empiirilistele andmetele tuginedes. Seetõttu on JDM kui valdkonna eest vastutav ministeerium astunud ettevalmistavaid samme tasumäärade ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ajakohasuse hindamiseks. Kuna JDM-i kasutuses polnud piisavaid põhjalikke empiirilisi andmed nii seadmete kasutamise mahu kui ka õiguste objektide reprodutseerimise kohta liigiti, oli sellekohaseid andmeid vaja koguda küsitluse teel. Selleks tellis JDM uue tarbijaküsitluse erakopeerimise tarbimisharjumuste uurimiseks. Küsitlus on seletuskirja koostamise ajal lõpuni viidud ja tulemused avalikustatud.22 Küsitluse ettevalmistamisel suheldi KEO-dega ja võimalusel arvestati nende tagasisidega. Tellitud küsitlus koostati ja viidi läbi selliselt, et tulemusi saaks kõrvutada 2017. aasta küsitluse tulemustega. Järgmise taolise uuringu koostamisel ja sellele järgneval erakopeerimise mahu hindamisel saaks juba arvesse võtta mõlemaid küsitlusi. See annab võimaluse järjepidevuse ja täpsuse arendamiseks, kus iga järgnev küsitlus toetub olemasolevatele andmetele. Järgnevalt on antud ülevaade 2025. aasta küsitluse tulemustest ja neid tulemusi on võrreldud 2017. aasta küsitluse tulemustega. Küsitluse tulemuste analüüsimise jaoks võeti aluseks neli näitajat: 1) tarbijaskonnal kasutada olevad seadmed. See näitaja iseloomustab, kui paljudel isikutel on üldse võimalik kasutada selliseid seadmeid, millega on võimalik teose helisalvestisi või AV teoseid kopeerida. Mida laiem on konkreetse seadme levik, seda tõenäolisem on, et seda seadet kasutatakse erakopeerimise jaoks. Euroopa Kohus on sellega seoses märkinud, et ei ole vaja tingimata tõendada, et isikud on teoseid asjaomaste seadmete abil isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerinud ning seega tekitanud õiguste omajatele tegelikult kahju. Piisab eeldusest, et nimetatud füüsilised isikud kasutavad seadmete kättesaadavaks tegemist täielikult ära, st kasutavad kõiki nende seadmete võimalikke funktsioone, sh reprodutseerimist.23 Samas mängib rolli ka asjaolu, millises ulatuses reaalselt kasutatakse seadmeid erakopeerimise erandi raames. Seda on näitajate 3 ja 4 juures arvestatud. Kasutada olevate seadmete kohta küsides lähtuti 2017. aasta küsitluse seadmete nimekirjast, selle erisusega, et 2025. küsitlusel ei olnud USB-mälupulk kasutada olevate seadmete hulgas. Küsitluse läbiviimisel anti ette näitlik loetelu seadmetest. Mida rohkem on seadmeid näitlikus loetelus nimetatud, seda lihtsam võib küsitletu jaoks olla vastuse meenutamine. Samas kui teha loetelu liiga pikaks, võib olla vastupidine efekt. Kui näitlikus loetelus on VR-seadmed, nutikellad, hääljuhitavad nutividinad jm turul pakutavad seadmed, millega saab heli või AV sisu kuulata või vaadata, ei pruugi isik nimekirja hoomata ja kõiki asjakohaseid seadmeid märkida. Järelikult valiti kesktee, kus küsitletule pakuti näitlik 22 Vt https://www.justdigi.ee/uuringud veebilehel 2025. aastal avaldatud faile „Erakopeerimise tarbimisharjumuste küsitluse metoodikaraport 2025“ ja „Erakopeerimise sagedustabelid 2025“ 23 EKo C‑467/08 Padawan, p 54-55 6  seadmete loetelu, aga anti võimalus kategooria „muu“ all vabas vormis vastust täpsustada. Näiteks vastuseks küsimusele „millistest allikatest olete viimase kuu jooksul kuulanud muusikat24 / vaadanud audiovisuaalset sisu25“ toodi muusika puhul veel esile TV ja kontserdid, AV sisu puhul toodi esile piraatlus. Piraatluse kohta on pikemalt kommenteeritud allpool. 2) salvestiste tegemise võimekus seadmetel. Selle kriteeriumi kohaselt hinnati, kas seadmega tegelikult saab salvestisi teha ehk kas seadmel on võimekus talletada teavet kas sisemälus või välisele andmekandjale kirjutades. Kui seadmega ei saa salvestisi teha, ei ole see erakopeerimise seisukohalt asjakohane ja tasu ei tohiks selliselt seadmelt koguda. 3) helisalvestiste ja audiovisuaalteoste kopeerimine. Selle kriteeriumiga hinnati, kui paljud isikud on reaalselt teinud helisalvestistest või AV teostest koopiaid. Küsiti nii salvestusseadmete kui ka -kandjate kohta. Ajas muutuv koopiate tegemise maht on indikatsiooniks, milline võiks õiglane tasumäär olla. 4) erakopeerimise erandiga tõenäoliselt hõlmatud kopeerimise maht. Selle kriteeriumi alusel hinnati, millised tegevused tõenäoliselt langevad erakopeerimise erandi alla. Näiteks läheksid erakopeerimise erandi alla need juhud, kus sisu on alla laaditud tasuta võrguteenusena, salvestatud originaalplaadilt või -kassetilt, salvestatud USB-mälupulgalt, kõvakettalt või selliselt plaadilt / kassetilt, mille puhul polnud tegu originaaliga, salvestatud televiisorist (nt digiboksi, videosalvestusvahendi või arvuti abil). Samas, kui sisu on alla laetud tasulise voogedastusteenuse käigus, siis tõenäoliselt ei lange selline tegevus erakopeerimise erandi alla (pikem analüüs allpool). Erakopeerimise mahu muutuse hindamiseks leiti muusika ja AV teoste juures eelmainitud nelja teguri geomeetriline keskmine, võttes arvesse aastate lõikes aset leidnud muutusi: 1 𝑎2025 ∗ 𝑏2025 ∗ 𝑐2025 ∗ 𝑑2025 4 Δ𝑚𝑢𝑢𝑠𝑖𝑘𝑎 = ( ) 𝑎2017 ∗ 𝑏2017 ∗ 𝑐2017 ∗ 𝑑2017 𝑘𝑢𝑠: 𝑎𝑛 = 𝑚𝑖𝑡𝑚𝑒𝑙 𝑝𝑟𝑜𝑡𝑠𝑒𝑛𝑑𝑖𝑙 𝑖𝑠𝑖𝑘𝑢𝑡𝑒𝑠𝑡 𝑜𝑙𝑖 𝑠𝑒𝑎𝑑𝑚𝑒𝑖𝑑 𝑣õ𝑖𝑚𝑎𝑙𝑖𝑘 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑛 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑡𝑎𝑑𝑎; 𝑏𝑛 = 𝑚𝑖𝑡𝑚𝑒 𝑝𝑟𝑜𝑡𝑠𝑒𝑛𝑑𝑖𝑔𝑎 𝑠𝑒𝑎𝑑𝑚𝑒𝑡𝑒𝑠𝑡 𝑜𝑙𝑖 𝑣õ𝑖𝑚𝑎𝑙𝑖𝑘 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑛 𝑡𝑒ℎ𝑎 𝑠𝑎𝑙𝑣𝑒𝑠𝑡𝑖𝑠𝑖; 𝑐𝑛 = 𝑚𝑖𝑡𝑢 𝑝𝑟𝑜𝑡𝑠𝑒𝑛𝑡𝑖 𝑘𝑜𝑝𝑒𝑒𝑟𝑖𝑠 𝑚𝑢𝑢𝑠𝑖𝑘𝑎𝑡 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑛; 𝑑𝑛 = 𝑚𝑖𝑙𝑙𝑖𝑛𝑒 𝑜𝑠𝑎𝑘𝑎𝑎𝑙 𝑠𝑒𝑙𝑙𝑒𝑠𝑡 𝑡õ𝑒𝑛ä𝑜𝑙𝑖𝑠𝑒𝑙𝑡 𝑙𝑎𝑛𝑔𝑒𝑠 𝑒𝑟𝑎𝑘𝑜𝑝𝑒𝑒𝑟𝑖𝑚𝑖𝑠𝑒 𝑒𝑟𝑎𝑛𝑑𝑖 𝑎𝑙𝑙𝑎 1 𝑎2025 ∗ 𝑏2025 ∗ 𝑐2025 ∗ 𝑑2025 4 Δ𝐴𝑉_𝑡𝑒𝑜𝑠𝑒𝑑 = ( ) 𝑎2017 ∗ 𝑏2017 ∗ 𝑐2017 ∗ 𝑑2017 24 Muusika puhul märgiti ära: TV; kontsert; elav muusika; telerist; TV; TV; teler mtv; kontserdisaalis; Kontsert; Vk.com; Kontsertil; Elav muusika; telefon; Telekanalid; TV; televiisorist; televiisorist; kaupluste siseraadio; ise laulan ja kuulan, eelmisel nädalal kuulasin naabrit akordioni mängimas; ERR; kontserditel; Sotsiaalmeedias jagatud muusika; internet; Live muusika kontsert; Kontserdid; Poodides, juuksuris; Спортивные часы; Vk. Ru 25 Audiovisuaalse sisu puhul märgiti ära: berjozka; Youtoube ja Spottyfy; google; ühel kontserdil käisin ise kohal; You tube; Mobiiltelefoni salvestatud failidelt.; Онлайн сайты; Ei ütle; internet; Mälukaart, mis käib kõrvaklappide sisse lapsel; Piraat lehtedelt; Piraat lehekülgedelt; internet; Онлайн-кинотеатры; illegaalsetelt streamimg-lehekülgedelt; Internet; "Piraat"lehekülgedelt; Piraatlus 7  𝑘𝑢𝑠: 𝑎𝑛 = 𝑚𝑖𝑡𝑚𝑒𝑙 𝑝𝑟𝑜𝑡𝑠𝑒𝑛𝑑𝑖𝑙 𝑖𝑠𝑖𝑘𝑢𝑡𝑒𝑠𝑡 𝑜𝑙𝑖 𝑠𝑒𝑎𝑑𝑚𝑒𝑖𝑑 𝑣õ𝑖𝑚𝑎𝑙𝑖𝑘 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑛 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑡𝑎𝑑𝑎; 𝑏𝑛 = 𝑚𝑖𝑡𝑚𝑒 𝑝𝑟𝑜𝑡𝑠𝑒𝑛𝑑𝑖𝑔𝑎 𝑠𝑒𝑎𝑑𝑚𝑒𝑡𝑒𝑠𝑡 𝑜𝑙𝑖 𝑣õ𝑖𝑚𝑎𝑙𝑖𝑘 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑛 𝑡𝑒ℎ𝑎 𝑠𝑎𝑙𝑣𝑒𝑠𝑡𝑖𝑠𝑖; 𝑐𝑛 = 𝑚𝑖𝑡𝑢 𝑝𝑟𝑜𝑡𝑠𝑒𝑛𝑡𝑖 𝑘𝑜𝑝𝑒𝑒𝑟𝑖𝑠 𝐴𝑉 𝑡𝑒𝑜𝑠𝑒𝑖𝑑 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑛; 𝑑𝑛 = 𝑚𝑖𝑙𝑙𝑖𝑛𝑒 𝑜𝑠𝑎𝑘𝑎𝑎𝑙 𝑠𝑒𝑙𝑙𝑒𝑠𝑡 𝑡õ𝑒𝑛ä𝑜𝑙𝑖𝑠𝑒𝑙𝑡 𝑙𝑎𝑛𝑔𝑒𝑠 𝑒𝑟𝑎𝑘𝑜𝑝𝑒𝑒𝑟𝑖𝑚𝑖𝑠𝑒 𝑒𝑟𝑎𝑛𝑑𝑖 𝑎𝑙𝑙𝑎 Arvutuste tulemusena saadi kaks eraldi koefitsienti, üks teose helisalvestiste, teine AV teoste jaoks. Selguse huvides, salvestuskandjate juures arvestati ainult kahte viimast kriteeriumi (c ja d), kuna kaks esimest kriteeriumi (a ja b) salvestuskandjate kohta ei käi. Saadud koefitsientide alusel arvutati „hõljuv“ uus tasu määr iga salvestusseadme või -kandja kohta. Selleks korrutati kehtiv tasumäär nimetatud koefitsientide (teose helisalvestiste ja AV teoste) aritmeetilise keskmisega. Δ𝑚𝑢𝑢𝑠𝑖𝑘𝑎 Δ𝐴𝑉_𝑡𝑒𝑜𝑠𝑒𝑑 ℎõ𝑙𝑗𝑢𝑣_𝑡𝑎𝑠𝑢𝑚ää𝑟 = 𝑘𝑒ℎ𝑡𝑖𝑣_𝑡𝑎𝑠𝑢𝑚ää𝑟 ∗ ( + ) 2 2 Selleks, et tasumäärad vastaks „õiglase tasu“ kriteeriumile, on asjakohane lisaks kitsamalt koopiate mahu muutusele arvestada ka elukalliduse muutusega. Täpsemini, üldise elukalliduse muutmise tõttu võib erakopeerimise erandi olemasolu tõttu õiguste omajatele tekkiv saamata jäänud tulu ajas suureneda. Seega on kõik hõljuvad tasumäärad läbi korrutatud THI muutusega.26 Saadud tulem on ümardatud 50 sendi täpsuseni, kuna ka kehtivad tasumäärad (v.a. optiline andmekandja) on sätestatud 50 sendi täpsusega. 𝑢𝑢𝑠_𝑡𝑎𝑠𝑢𝑚ää𝑟 ≈ ℎõ𝑙𝑗𝑢𝑣_𝑡𝑎𝑠𝑢𝑚ää𝑟 ∗ Δ𝑇𝐻𝐼 Δ𝑇𝐻𝐼 = 1,46; 𝑘õ𝑖𝑘 𝑡𝑢𝑙𝑒𝑚𝑖𝑑 𝑜𝑛 ü𝑚𝑎𝑟𝑑𝑎𝑡𝑢𝑑 50 𝑠𝑒𝑛𝑑𝑖 𝑡ä𝑝𝑠𝑢𝑠𝑒𝑔𝑎 Saadud tulemite alusel kujunevad uued tasumäärad, mida on põhjalikumalt selgitatud eelnõu võrdleva analüüsi juures. 2.2. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõuga kavandatakse muuta määruse §-s 3 sätestatud tabelit. Muudatusega sätestatakse uued tasumäärad. Rakendades olemasolevate tasude peal eelmises peatükis (2.1) kirjeldatud metoodikat, on saadud uued tasumäärad. Uued tasumäärad ja võrdlus kehtivate tasumääradega on allolevas tabelis (Tabel 1). Kehtiv tasu määr Uus tasu määr Salvestusseade või -kandja Muutus (eurot tk kohta) (eurot tk kohta) Süle- või tahvelarvuti 3,5 4 +0,5 Lauaarvuti 3,5 4 +0,5 26 Saadud koefitsient on 1,46. Vt IA02: TARBIJAHINNAINDEKS, 1997 = 100 - Vaba aeg - APR21 158,50 - AUG25 232,24, aluseks võetud just "vaba aeg", mille alla liigituvad ka kultuuriga seotud kulutused 8 Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga 3,5 6 +2,5 mobiiltelefon Salvestusfunktsiooniga teler 4 4,5 +0,5 Optilisele andmekandjale salvestav heli- või 3 3 0 videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed Sisemäluga MP3/MP4-mängija 3 3 0 Väline kõvaketas 3 3,5 +0,5 USB-mälupulk 0,5 0,5 0 Mälukaart 0,5 0,5 0 Optiline andmekandja – 0,03 0,03 0 salvestuseta Tabel 1: uued tasumäärad ja muutus kehtivate tasumääradega Põhilised tähelepanekud uute tasumäärade kohta: 1) Esiteks, ühtki tasumäära ei alandata võrreldes kehtivaga. Näiteks oleks osadel salvestusseadmetel või -kandjatel arvutuslikult õigustatud sellise tasumäära kehtestamine, mis jääks allapoole seadusega lubatud miinimumi. Need salvestusseadmed ja -kandjad, millel on arvutuse tulemusena saadud seadusega ette antud raamidest madalam tasumäär, nähakse ette seadusega lubatud madalaim tasumäär (salvestusseadme puhul 3 eurot, salvestuskandja puhul 0,03 eurot). 2) Teiseks, osadel salvestusseadmetel ja -kandjatel jäetakse kehtima olemasolev tasumäär. Seadmetest ei muutu optilisele andmekandjale salvestava heli- või videosalvestusseadme, v.a arvutiga integreeritud seadme, samuti sisemäluga MP3/MP4-mängija tasumäärad. Salvestuskandjate puhul jäetakse muutmata optilise andmekandja, USB-mälupulga ja mälukaardi tasumäärad. 3) Kolmandaks, osade salvestusseadmete ja -kandjate tasumäärasid tõstetakse. Salvestuskandjatest tõstetakse välise kõvaketta tasumäära 50 sendi võrra. Salvestusseadmetest tõstetakse 50 sendi võrra süle- või tahvelarvuti, lauaarvuti, salvestusfunktsiooniga teleri tasumäärasid. Nutitelefoni (sh MP3/MP4-mängijaga mobiiltelefoni) tasumäära tõstetakse kõige enam, 2,5 euro võrra. Kui kõikide teiste salvestusseadmete ja -kandjate puhul lähtuti üksnes arvutuslikust meetodist, on nutitelefon erandiks. Arvutuslikult oleks nutitelefoni uueks tasumääraks 5 eurot, aga tabelis väljapakutud uus tasumäär on 6 eurot. Nutitelefonide erinevat kohtlemist õigustavad järgmised asjaolud: 1) Alla 15 aastaste tarbimisharjumused. Nutitelefonide kasutamine on enamlevinud just noorte seas.27 Nutitelefone kasutavad ka nooremad kui 15 aastased. Küsitluse valimisse kuulusid 15– 74 aastased isikud, alla 15 aastaseid ei küsitletud. Seega, et katta võimalik puudujääk, mis tekib 27 Vt https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Young_people_-_digital_world 9  sellest, et alla 15 aastaseid ei olnud küsitletute hulgas, tõstetakse nutitelefoni tasumäära teistest salvestusseadmetest ja -kandjatest enam; 2) Pilvteenuse tasu. Euroopa Kohus sedastas Austro-Mechana lahendis, et erakopeerimise erand hõlmab isiklikuks tarbeks varukoopiate tegemist serveris, kus pilvteenuse osutaja on andnud kasutaja käsutusse talletusruumi28 ning selle eest peaks õiguste omajatele hüvitama29, kusjuures hüvitist peab põhimõtteliselt rahastama teenuste kasutaja.30 Uute tasumäärade kujundamisel on lähtutud põhimõttest, et nutitelefoni tasumääras sisaldub võimalik kahju, mis tekib selle seadme kasutamisest pilvteenuse talletusruumi koopiate tegemiseks. Küsitlus näitas, et 5% küsitletutest kopeerisid 12 kuu jooksul muusikateoseid võrguteenusega pakutud salvestuskeskkonda, AV teoste puhul oli näitaja 4%. Tõenäoliselt kasutatakse pilvteenuste käigus enim nutitelefone, mis on üheks komponendiks nutitelefoni tasumäära tõstmisel kuue euroni. 3) Kontsertide salvestamine. Küsitlusega ei olnud kaetud tegevused, kus kasutaja lindistab seadmega helisalvestist või audiovisuaalset teost, mida esitatakse nt kontserdil. Samas kasutatakse just nutitelefone kontsertidel toimuva jäädvustamiseks, kui lindistatakse kontserdil kõlanud teose helisalvestisi ja AV teoseid. Kuna õiguste omajatele võib nimetatud tegevusest tekkida saamata jäänud tulu, arvestatakse selle asjaoluga nutitelefoni tasumäära kujundamisel. Uute tasumäärade kujunemisel on tarvilik välja tuua ka järgmised asjaolud: 1) Salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ei täiendata. Tarbijaskonna seas levib muid seadmeid, milles on sisemälu ja millega on võimalik koopiaid teha, kuid millega ei olnud kehtivate tasumäärade kehtestamise ajaks kujunenud harjumust neid kasutada AV teoste või teoste helisalvestiste kopeerimiseks.31 Võrreldes 2021. aastaga on eri tüüpi nutiseadmete populaarsus kasvanud32. Enamlevinud nutiseadmetest, millelt ei koguta erakopeerimise tasu, aga milles on mälumaht teose helisalvestiste ja AV teoste kopeerimiseks, võib välja tuua nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid, nutiprillid (sh VR prillid), internetiühendusega muusikakeskused ja WiFi-ühendusega autod. Samas pole ka 2025. aastal täheldada nende seadmete kasutamist erakopeerimiseks. Vaid üks küsitletu mainis AV teoste juures muud nutiseadet „mälukaart, mis käib kõrvaklappide sisse lapsel“, aga ka sel näitel ei kasutatud seadme enda sisemälu, vaid mälukaarti kui välist andmekandjat. 2) Voogedastusteenused. Euroopa Kohtu menetluses on eelotsusetaotlus33, mis puudutab küsimust, kas olukorras, kus tellitava voogedastusteenuse abonent (kasutaja) võib kättesaadavate teoste kataloogist valida mõne neist kasutamiseks ilma võrgule juurdepääsuta (nn offline)34, rakendub InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p b, mistõttu tuleks õiguste omajatele tasuda sellise reprodutseerimise tõttu õiglast hüvitist. Küsimus on tasumäärade ülevaatamisel 28 Euroopa Kohtu 24. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Austro-Mechana, C‑433/20, EU:C:2022:217, p 33 ja sellele eelnevad põhjendused 29 Samas, p 40 30 Samas, p 43 31 233 SE eelnõu seletuskiri lisa 2, lk 13 32 Vt https://stat.ee/et/uudised/milliseid-nutividinaid-eesti-inimesed-oma-kodudes-kasutavad 33 C-496/24, Stichting de Thuiskopie 34 Vt Kohtuasi C-496/24, Eelotsusetaotlus, 12. juuli 2024, p 2.3, https://curia.europa.eu/juris/showPdf.jsf?text=&docid=289922&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ= first&part=1&cid=17213599 10  relevantne, kuna elanikkonna tarbimisharjumused on ajaga muutunud ja võrreldes 2017. aastal kogutud andmetega oli 2025. aastaks tasuliste voogedastusteenuste kasutus oluliselt kasvanud (nii muusika kui ka AV sisu puhul 7%-->32%). Kohtumenetlus kestab, kuid eelnõu seletuskirja koostamise ajaks on avalikustatud kohtujurist Szpunari ettepanek, milles ta vastab eelotsusetaotluses tõstatatud küsimusele eitavalt.35 Peamise põhjendusena toob kohtujurist välja, et kasutaja ise ei reprodutseeri teost, vaid seda teeb kasutaja taotluse alusel teenuseosutaja.36 Sellisel juhul võib teenuseosutaja tegu kujutada endast teose üldsusele kättesaadavaks tegemist37, reprodutseerimine teenuseosutaja poolt on osa üldsusele edastamise toimingust.38 Koopiad teeb teenuseosutaja ja salvestab need kasutaja seadmesse, kasutades tehnilisi meetmeid, millega takistatakse kasutajal endal õiguste objektide reprodutseerimist.39 Kui kasutaja teeb vastava võimaluse olemasolul teenusepakkujale päringu sisu alla laadimiseks, siis reprodutseerib õigustega kaitstud sisu teenusepakkuja, aga mitte teenuse kasutaja. Tasumäärade ülevaatamisel lähtutakse sellest käsitusest ning voogedastusteenuste käigus võrguühenduseta kasutamiseks koopiate tegemist ei hõlmata erakopeerimise erandiga, mistõttu ei nähta sellise tegevuse eest õiguste omajatele hüvitist. Lõplik vastus sellele küsimusele võib sõltuda Euroopa Kohtu otsusest. 3) Piraatkoopiad. Mitmed küsitlusele vastanud märkisid, iseäranis AV teoste kasutamisel, et nad teevad reproduktsioone nn piraatkoopiatest. Ometi ei võimalda Euroopa Kohtu hinnangul erakopeerimise erand koguda erakopeerimise tasu illegaalsetest allikatest pärit teoste kopeerimisel.40 Seega ei arvestata tasumäärade ülevaatamisel nende vastustega, kus öeldi, et reproduktsioone tehti piraatkoopiatest. 4) Uuskasutatud seadmed. On arutatud ka selle üle41, kas erakopeerimise tasu peaks koguma sellistelt uuskasutatud42 (ik refurbished) seadmetelt, mille peal teostatakse enne teistkordset müüki parandus- ja hooldustöid, teostatakse täiendav kvaliteedikontroll.43 Selline süsteem on JDM-ile teadaolevalt kasutusel Prantsusmaal, kus uuskasutatud nutitelefonide ja tahvelarvutite pealt kogutakse tasu, tasumäär on madalam võrreldes uue seadmega.44 Käesoleva eelnõuga tasumäärade korrigeerimisel lähtutakse asjaolust, et tasu kogutakse üksnes esmakordsel müügil ning see hõlmab kogu salvestusseadme elutsüklit, sõltumata sellest, kas sama seadet müüakse hiljem edasi (uus)kasutatud seadmena. 5) Võrdlus teiste EL LR-dega. Võrdlus teistes LR-des kogutud tasudega võib olla samuti indikatsiooniks, millised võiksid olla õiglased tasumäärad, kuigi kindlasti ei saa asendada riigisisest analüüsi. Sobilik näitaja võrdlemiseks on aasta jooksul kogutud tasu, jagatud LR rahvaarvuga, mis iseloomustab tarbija kohta kogutud tasu. Alloleval joonisel (Joonis 1) on esile 35 Kohtujuristi ettepanek, Maciej Szpunar, esitatud 2. oktoobril 2025, kohtuasi C‑496/24, Stichting de Thuiskopie, EU:C:2025:749, p 39 36 Samas, p 13 37 Samas, p 14 38 Samas, p 17 39 Samas, p 23 40 Euroopa Kohtu 10. aprilli 2014. aasta kohtuotsus ACI Adam, C‑435/12, EU:C:2014:254, p 41 41 Nt 21.10.2025 toimunud ja IOT korraldatud autoriõiguse teemalisel ümarlaual 42 Sama nimetust selliste seadmete jaoks on kasutatud nt Telia e-poes, vt https://www.telia.ee/era/lisateenused/uuskasutatud-seadmed 43 Vt nt https://www.dell.com/en-us/dfh/lp/outlet-why-refurbished 44 Vt https://www.legifrance.gouv.fr/jorf/id/JORFTEXT000043606165 11  toodud kogutud erakopeerimise tasu45 rahvaarvu kohta46 EL LR-de lõikes. Võrdlusandmed on 2018. aastast ja kuvatud info ei pruugi iga riigi kohta olla ajakohane. Eesti on värvitud roheliseks ja näitaja (1,66) iseloomustab hüpoteetilist 2026. aastal kogutavat tasu elanikkonna kohta, kui tasumäärad jõustuks aasta alguses. Kavandatud tasumäärade järgi oleks Eesti pisut eespool EL-i keskmisest (1,57). 4,5 4 3,5 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 Joonis 1: kogutud erakopeerimise tasu rahvaarvu kohta EL LR-de lõikes 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. 5. Määruse mõjud Muudatused avaldavad kahte liiki mõju: sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Samas ei avalda need mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Sotsiaalne mõju seisneb eelkõige selles, et suuremad väljamaksed loovisikutele võivad omada positiivset efekti loometegevusele. Suuremad väljamaksed tootjatele võivad ergutada loomemajandust. Nn 10% toetuste eelarve suurendamisel võib olla positiivne sotsiaalne mõju selles, et rohkem raha saab suunata vastavatesse kultuuriprogrammidesse ja -üritustesse. Omakorda 45 Ajakohaste andmete puudumise tõttu on aluseks võetud 2018. aastal kogutud summad ja seal märgitud EL LR-d, vt Wijminga, H. jt (koost.). (2020). Private Copying Global Study, lk 22 46 Elanikke EL LR-des 2025. aasta seisuga, andmed on saadud: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/demo_gind__custom_17386375/bookmark/table?lang=en&bookmark Id=575b34ea-a6f1-4e9b-ab05-f388dacfe051&c=1752063997367&page=time:2025 12 saab toetuste eelarve täiemahulisel kasutamisel korraldada senisest rohkem programme või üritusi, samuti tõsta selliste ettevõtmiste kvaliteeti. Majanduslik mõju (sh halduskoormus) seostub eelkõige asjaoluga, et tasumäärade tõstmisel suureneb kogutav erakopeerimise tasu. Kui lähtuda tasu koguja poolt esitatud andmetest, siis moodustaks hüpoteetiline 2026. aastal kogutav tasu (kui uued tasumäärad jõustuks aasta alguses) ligikaudu 2 miljonit ja 276 tuhat eurot (Tabel 2), eeldusel, et 2026. aastal kogutakse tasu samalt arvult salvestusseadmetelt ja -kandjatelt nagu 2024. aastal. Seade Kogutud Kogutud Kogutud Kogutud Kogutav tasu 2022 tasu 2023 tasu 2024 tasu 2025 tasu 2026 Süle- tahvel, või 486125,5 419783 478947 48385,5 547368 lauaarvuti Nutitelefon, MP3/MP4- 1061924,5 917168 898621,5 773 493,00 1540494 mängijaga mobiiltelefon Salvestusfunktsiooniga 70188 69720 71224 37784 80127 teler Optilisele 6936 6996 5865 5280 5865 andmekandjale salvestav heli- või videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed Sisemäluga MP3/MP4- 2529 609 468 573 468 mängija Väline kõvaketas 55395 65922 39654 33183 46263 USB-mälupulk 36778,5 32600,5 24622,5 24144 24622,5 Mälukaart 27957,5 27503,5 29464 16047 29464 Optiline andmekandja 1268,61 2542,53 2066,34 1465,35 2066,34 – salvestuseta 1 749 1 542 1 550 1 375 784,85 2 276 102,61 € 844,53 € 932,34 € € 737,84 € Tabel 2: 2026. aastal kogutav tasu (projektsioon) Võrreldes 2024. aastal kogutud tasuga suureneks 2026. aastal kogutav tasu ~725 tuhande euro võrra ehk 46,8 protsendi võrra. Järgnevatel aastatel kogutav tasu sõltub eelkõige kõikumistest salvestusseadmete ja -kandjate müügis. Tasud jääksid kehtima eelduslikult järgnevaks neljaks aastaks, pärast selle aja möödumist lasub VV-l kohustus tasumäärad ning salvestusseadmete ja - kandjate loetelu uuesti üle vaadata. 13 Kui erakopeerimise tasu kogutaks ~45 protsendi võrra senisest enam, suurendaks see märkimisväärselt jaotusfondi, millest lõppastmes saavad kasu õiguste omajad. Seega suureneks muudatusega väljamakstav jaotusfond ~725 tuhande euro võrra (sellest arvestatakse maha halduskulud). KEO-del on kasutusel erinevad mudelid tasu jaotamiseks õiguste omajate vahel, mistõttu KEO-le ~45 protsendi võrra suurema tasu jaotamine ei pruugi üksüheselt tähendada, et igale õiguste omajale makstakse välja senisest 45 protsendi võrra suurem tasu. Sellegipoolest moodustaks suurenenud jaotusfond märkimisväärse kasvu õiguste omajatele väljamakstava tasu osas. Lisaks kasvaks suurema jaotusfondi tõttu maksimaalne eelarve nn 10% toetuste väljamaksmiseks. Kõige suurem mõju kaasneb (nuti)telefoni tasumäära tõstmisega. Kuna arvuliselt müüakse nutitelefone enim ja tasumäära tõstetakse kõige rohkem (2,5 euro võrra), siis ainuüksi sellest muudatusest kasvaks kogutav tasu ~640 000 euro võrra. Samas kasutatakse nutitelefone erakopeerimise eesmärkidel enim ning nutitelefon on ka ainus salvestusseade, mille kasutamine on oluliselt kasvanud võrdlusandmete suhtes. Järelikult on erakopeerimine nutitelefoni puhul endiselt relevantne, mistõttu on nutitelefoni tasumäära tõstmine 2,5 euro võrra õigustatud. Teistest seadmetest, mille tasusid tõstetakse, on suurem mõju süle-, tahvel- ja lauaarvutite puhul (laekub lisaks ~70 000 eurot). Nende seadmete kasutamine on mõnevõrra kahanenud, aga elukalliduse tõus õigustab sellegipoolest 50 sendi võrra seadme tasumäära tõstmist. Teiste seadmete puhul, mille tasumäärasid tõstetakse, on kogutava tasu mõttes väiksem mõju (kõik teised salvestusseadmed ja - kandjad moodustavad kokku 9% kogutud tasust), seega tasumäärade tõstmisel 50 sendi võrra nt telerite, väliste kõvaketaste puhul, on mõju marginaalne võrreldes nutitelefonide tasumäära tõstmisega. Kuna erakopeerimise erandiga tekkinud kahju hüvitamise süsteemi rahastavad lõppastmes tarbijad47, kaasnevad mõjud eelkõige tarbijatele. Nende salvestusseadmete ja -kandjate puhul, mille tasumäärasid tõstetakse, tuleb tarbijal edaspidi tasuda salvestusseadme või -kandja soetamisel maksta kõrgem tasumäär. Nende salvestusseadmete ja -kandjate puhul, mille tasumäära tõstetakse 50 sendi võrra, on mõju väike. Näiteks süle- tahvel, või lauaarvutite puhul, kus hinnad küündivad sadadesse eurodesse, on lõivumäära kasv marginaalne. Mõju on suurem (nuti)telefonide juures, kus tasumäära tõstetakse 2,5 euro võrra. Samas, arvestades, et keskmine nutitelefoni müügihind oli 2025. aasta I kvartalis 608 eurot48, moodustaks uus lõivumäär keskmise müügihinnaga nutitelefoni juures 0,98% (praegu 0,58%). Kõrgem lõivumäär võib omada väiksemat mõju seadme ostuhinnale, kuid isegi kõrgema lõivumäära korral moodustab see seadme hinnast marginaalse osa, mistõttu eeldatav mõju tarbijale on väike. Muudatus mõjutab salvestusseadmete ja -kandjate maaletoojaid, müüjaid jt isikuid, kes on AutÕS § 27 lg-te 1–2 järgi kohustatud tegema makseid tasu kogujale. Kuna vastavad isikud liidavad 47 EKo C‑467/08 Padawan, p 45 48 Kivi, E. (toim). (22.04.2025). Nutiajastu paus? Telefonimüük Eestis kukkus märgatavalt. Ärileht, https://arileht.delfi.ee/artikkel/120372300/nutiajastu-paus-telefonimuuk-eestis-kukkus-margatavalt 14 salvestusseadme või -kandja hinnale tasud ja tarbija lõppastmes hüvitab selle kahju, ei ole reaalne kahju vastavatele isikutele suur. Hüpoteetiliselt võivad väheneda nutitelefonide müügi mahud, kuid suurema lõivumäära mõju seadme koguhinnale on väike. Seega on suurenenud lõivumääradele omistatav nutitelefonide müügi mahu vähenemine tõenäoliselt marginaalne. Eelnõu mõjutab peamiselt autoreid, esitajaid ja tootjaid (muusika ja AV sektorist), samuti tarbijaid ja ka salvestusseadmete ja -kandjate tootjaid, importijaid, müüjaid ning isikuid, kes toovad salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest EL liikmesriigist Eestisse. Kaudselt puudutavad muudatused ka üldsust. Muudatused puudutavad märkimisväärset hulka ettevõtjaid ja töötajaid. 2025. aastal valminud Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse järgi49 tegutses 2023. aastal loomemajanduse sektoris ligikaudu 13 760 ettevõtjat ja asutust ning seal oli ametis umbes 26 500 töötajat. Loomemajanduse keskmes on autorid ja esitajad ehk loovisikud, kes tegutsevad arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, disaini, etenduskunsti, helikunsti, kirjanduse, kujutava kunsti ja stsenograafia valdkonnas. Neist puudutavad muudatused otseselt muusika ja AV sektorit. Sektorit toetavad ka sidusalad, mis pakuvad loovisikutele vajalikku taristut, töövahendeid ja teenuseid ning tegelevad loomingu paljundamise ja levitamisega. Loomemajanduse eripärase osa moodustavad muuseumid ja raamatukogud, mille põhitegevuseks on loomingu säilitamine, eksponeerimine ja kasutusse andmine. Joonis 2: Muudatusest otseselt ja kaudselt mõjutatud sektorid50 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 49 Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus (Kantar Emor 2025), https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2025-09/1. Eesti loomemajanduse kaardistus 2023.pdf 50 Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus (Kantar Emor 2025), lk 27 15 Määruse rakendamisega riigiasutustele otseseid lisakulusid ei kaasne. 7. Rakendusaktid Eelnõu vastuvõtmisel ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte. 8. Määruse jõustumine Eelnõus nähakse ette, et määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Kuna tasu kogutakse kvartaalse arvestusega (kõnealuse määruse § 2 lg 1), on otstarbekas näha ette, et uued tasumäärad kehtivad 2026 III kvartalist. Arvestades määruse menetlemise ajaraami, ei ole realistlik, et 2026 II kvartalist hakkaksid uued tasumäärad kehtima. Seega on järgmine realistlik variant, et uued tasumäärad kehtivad 2026 III kvartalist. Lisaks tagab jõustumise aeg salvestusseadmete ja -kandjate tootjatele, müüjatele ja maaletoojatele, aga ka tasu kogujale piisava ajavaru, et teha vajalikud ettevalmistused salvestusseadmetelt ja -kandjatelt tasu kogumise ja teavitamisega seotud protsesside juurutamiseks. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Autorite Ühingule, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, MTÜ-le Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing, Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kunstnike Liidule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Kirjastuste Liidule, MTÜ-le Eesti Filmitööstuse Klaster, Eesti Disainerite Liidule, Eesti Kujundusgraafikute Liidule, Eesti Kinoliidule, Eesti Teatriliidule, Eesti Ringhäälingute Liidule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikoolile, Eesti Kunstiakadeemiale, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale, Eesti Rahvusraamatukogule, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Filmi Instituudile, Patendiametile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Patendivolinike Kojale, MTÜ-le Wikimedia Eesti ning Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioonile. 16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-0377 - Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.04.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7004695b-b544-494d-a311-a8605ed31101 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7004695b-b544-494d-a311-a8605ed31101?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main