Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Rahandusministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Mootorsõidukimaksu leevendusmeetmete sihtgrupi määratlemine puude ja töövõime andmete alusel Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah. uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Jah. eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Rahandusministeeriumi tema nimi ja kontaktandmed)? andmekaitsespetsialisti kontakt: Erik Amann [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Ei. Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei. Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Rahandusministeerium, registrikood 70000272 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Kontaktisik 1: Anna-Liisa Juhtver maksu- ja tollipoliitika osakond (MPO) peaspetsialist [email protected] +372 5627 4057 Kontaktisik 2: Maret Mets MPO nõunik 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  [email protected] + 372 5885 1422 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Rahandusministeerium on vastutav töötleja, kes erineb registriandmetest) korraldab andmetöötluse läbi volitatud töötleja maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks (MTA). Isikuandmed liiguvad Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale (Maksu- ja Tolliamet). Andmete töötlemine toimub volitatud töötleja ruumides (Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn). 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Maksu- ja Tolliamet, registrikood: 70000349 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Kontaktisik: Andi Kingumets [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Teadusuuring viiakse läbi poliitikakujundamise Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse eesmärgil, et hinnata kehtivate ja kavandatavate teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § maksumeetmete mõju puude raskusastmega ja osalise või puuduva töövõimega isikutele ning 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil toetada maksupoliitika kujundamist läbiviidava uuringu puhul tuua välja tõenduspõhiselt. volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu Vabariigi Valitsuse seaduse § 1 lõike 1 kohaselt teostab Vabariigi Valitsus täidesaatvat korral võib see olla näiteks Teadus- ja riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- seaduste alusel. Sellest tuleneb riigi pädevus või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. korraldada seaduste täitmist ning kujundada ja ellu viia riigi poliitikat, sealhulgas teha selleks vajalikke analüüse ja hindamisi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lõikele 1 kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse riigi maksupoliitika kavandamine ja elluviimine. Maksupoliitika kujundamise osaks on erinevate sihtrühmade, sealhulgas puudega ning osalise või puuduva töövõimega isikute, maksukoormuse ja neile 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  suunatud meetmete mõju hindamine. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb maksukorralduse seaduse § 101 -st, mille kohaselt võib maksuhaldur §-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel töödelda maksuseaduste alusel kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Maksupoliitika kujundamise aluseks on uute meetmete, sh leevendusmeetmete võimaliku mõju hindamine enne nende kehtestamist. Mootorsõidukimaksu seadus käsitleb täna ühtmoodi nii puudega kui puudeta isikule ja tema lähikondlasele kuuluvat sõidukit. Selleks, et hinnata leevendusmeetme vajalikkust, selle mõju riigieelarvele ning võimalikku hõlmatavat sihtgruppi, on tarvilik võrrelda tänaseid maksumaksjaid puudega ja vähenenud töövõimega isikute ning nende lähikondlastega. Täna ei ole ühelgi riigiasutusel ülevaadet puudega ja vähenenud töövõimega isikute, nende lähikondlaste ja mootorsõidukimaksu maksumaksjate kohta. Isikuandmete töötlemise eesmärk on analüüsida puude raskusastme ja vähenenud töövõimega mootorsõidukimaksu maksumaksjate andmeid, et määratleda puudega või vähenenud toovõimega isikute sihtgrupi suurus võimaliku mootorsõidukimaksu leevendusmeetmete kavandamisel. Samuti hinnata kavandatavate leevendusmeetmete võimalikku mõju riigi eelarvele. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Eelmine aasta jõustusid mootorsõidukimaksu vähendus lastega peredele ja hävinud sõiduki omanikele. Ühiskondlikult on tugev surve ka puudega isikutele või nende lähikondlastele maksuleevenduse väljatöötamiseks ning 2025. a novembri seisuga on sellise meetme väljatöötamine ka Rahandusministeeriumile ülesandeks tehtud. Selleks, et analüüsida leevenduse mõju riigieelarvele ja teada leevenduse saajate hulka, tuleb kõrvutada maksuteate saajate ja puude raskusastmega ning vähenenud töövõimega inimeste andmeid. Selleks on vältimatult vajalik töödelda isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid, et usaldusväärselt määratleda leevenduse sihtrühma ulatus, leevenduse saajate arv ning hinnata kavandatava meetme mõju riigieelarvele. Rahandusministeeriumi varasemad püüded sihtgruppi määrata ei ole väärtuslikku tulemust andnud ja on liiga üldised, kuna analüüs on tehtud avalike andmete pealt. Avalikud andmed ei võimalda aga viia kokku tegelike maksumaksjaid ning puudega või vähenenud töövõimega isikuid ning nende lähikondlasi. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine, võrdlemine ja tulemuste analüüs on vältimatult vajalik ka selleks, et välistada topeltarvestust, tagada andmete kvaliteet ning võimaldada erinevatest andmekogudest pärinevate andmete korrektset seostamist, mis ilma isikupõhise seoseta ei ole paraku kuidagi võimalik. Andmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks, ning järgides isikuandmete kaitse põhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Puudega inimeste majanduslik toimetulek on kehvem ja vaesusrisk suurem kui ülejäänud elanikkonnal. Eesti Puuetega Inimeste Koda on korduvalt teinud pöördumisi seoses mootorsõidukimaksuga ja esitanud võimalikke lahendusettepanekuid, et puudega inimesed tuleksid täiendava maksuga paremini toime (nt 29.09.2025 pöördumine: Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses mootorsõidukimaksu seadusega | Eesti Puuetega Inimeste Koda.) Statistika kohaselt mõjutab puude raskusastme või vähenenud töövõime olemasolu suhtelise vaesuse määra kõige enam tööealiste hulgas (2024. aasta andmetele tuginedes). Kui suhtelise vaesuse määr on kogu tööealise elanikkonna seas 15,7%, siis puuetega inimeste seas ulatub see 32%-ni ning vähenenud töövõimega inimeste seas 29,3%-ni. Ka vanaduspensioniealiste hulgas on suhtelise vaesuse määr kõrge: kogu vanaduspensioniealise elanikkonna seas on see 33,7%, kuid puude raskusastmega inimeste puhul koguni 45,6%. Madalam tööhõive ja piiratumad sissetulekud viitavad selle sihtrühma süsteemsele sotsiaalmajanduslikule haavatavusele. Arvestades, et tegemist on suure ja haavatava ühiskonnagrupiga, kelle vaesusrisk on püsivalt kõrgem ning majanduslik toimetulek oluliselt piiratum, on neile maksuvähendusmeetme loomisel tegemist selgelt ülekaaluka avaliku huviga. See ei ole üksikjuhtumite kogum, vaid struktuurne ja laiaulatuslik probleem, mis mõjutab sotsiaalset sidusust, võrdsust ja riigi sotsiaalkaitsesüsteemi toimimist tervikuna. Seetõttu on riigil põhjendatud kohustus rakendada sihipäraseid leevendusmeetmeid ning kujundada poliitikaid, mis aitavad vähendada ebavõrdsust ja parandada puudega inimeste toimetulekut. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Isikuandmete töötlemine on korraldatud viisil, mis ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu käigus ei tehta andmesubjektide suhtes individuaalseid otsuseid, ei muudeta maksukohustusi ega kaasne andmete töötlemisega isikule uusi õigusi või kohustusi. Andmete töötlemise eesmärk on üksnes analüütiline ning suunatud poliitikakujundamisele ja seaduseelnõu ettevalmistamisele. Isikuandmete seostamine toimub üksnes tehnilisel ja ajutisel eesmärgil, et võimaldada andmete korrektset seostamist ning vältida topeltarvestust. Selleks et tagada isikuandmete kaitse, sh eriliigiliste andmete kaitse, pseudonümiseerivad Töötukassa ning Sotsiaalkaitseamet enne andmete edastamist isikuandmed ning seejärel saadavad need andmed krüpteeritult Maksu-ja Tolliameti analüütikule. Teises krüpteeritud failis saadetakse samale Maksu-ja Tolliameti analüütikule ka pseudonümiseeritud andmete võti, mis võimaldab andmed kokku viia Maksu-ja Tolliameti süsteemides mootorsõidukimaksu maksuteate saajate  andmetega. Isikukoodid eemaldatakse analüüsi käigus esimesel võimalusel ning pseudonümiseeritakse. Lõppanalüüs, mis edastatakse Rahandusministeeriumile eelnõu sisendiks põhineb koondatud andmetel, mis ei võimalda üksikisikuid tuvastada. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Andmevõrdlus teostatakse isikukoodide alusel teadusuuringu läbiviija ehk Maksu-ja Tolliameti analüüsiprogrammis SAS. Andmete allikas koostab .xls või .csv failid, mille sisuks on valimisse kuuluvate isikute pseudonümiseeritud koodid ja käesoleva taotluse punktis 9.2 vastustes 2, 3, 4 ja 5 kirjeldatud andmed. Alusandmete edastamiseks andmed krüpteeritakse ja faili suurusele vastavalt edastatakse krüpteeritud failid e-kirja või pilvekeskkonna kaudu teadusuuringi läbiviijale. Lisaks saadetakse teadusuuringu läbiviijale krüpteeritult pseudonümiseeritud andmete võti. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Uuringu raames töödeldakse järgmiste kategooriate isikute andmeid: 1. Puudega isikud, kellel on tuvastatud puue vastavalt kehtivale õigusele ning kes kuuluvad mootorsõidukimaksu subjektide hulka. 2. Vähenenud töövõimega isikud, kellel on osaline või puuduv töövõime hinnatud vastavalt kehtivale õigusele, 3. Eelmainitud sihtgruppi kuuluva inimese seaduslik esindaja, abikaasa, registreeritud elukaaslane (registriandmetest kontrollitavad andmed)juhul kui mootorsõiduk on registreeritud lähikondse nimele, kuid seda kasutatakse puudega isiku liikumisvajaduste tagamiseks. Isikuandmete töötlemine toimub valimina, mille suurus sõltub andmete seostamise tulemusest ja sihtgrupi määratlemise kriteeriumitest. Puude raskusastmega oli 31.12.2024 seisuga 107 944 inimest (8% elanikkonnast), neist 40 404 olid 16–64-aastaseid ja 58 888 olid 65-aastaseid või vanemad. Vähenenud töövõimega inimesi oli 31.12.2024 seisuga 91 866, kellest osalise töövõimega oli 54 998 ja puuduva töövõimega 36 868. Seega 10,7% tööealistest inimestest on vähenenud töövõimega. 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. Lõplik valimi suurus täpsustub uuringu käigus. Valimisse kuuluvad vaid täisealised isikud, kuna lastega peredele on juba väljatöötatud lapsepõhine maksuvähenduse meede. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 01.01.2025 kuni 31.12.2025. a. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Uuringu raames töödeldakse järgmisi isikuandmeid üksnes vältimatus ulatuses, lähtudes uuringu eesmärgist ja isikuandmete minimaalsuse põhimõttest: 1. Isikukood. Isikukoodi töödeldakse tehnilisel eesmärgil, et võimaldada andmete korrektset seostamist andmekogude SKAIS, REDIS, TERIS ja MORE vahel (nt puude, töövõime ja mootorsõidukimaksu maksuteated), vältida topeltarvestust ning määratleda usaldusväärselt sihtgrupi ulatus. 2. Tuvastatud puue (alates 19- aastased 31.12.25 seisuga kehtiva otsusega isikud ja isikud, kelle viimane otsus kehtis 2025. a vähemalt ühe päeva): - otsuse kuupäev (viimane isiku kohta) - puude kehtivus (viimane määratud, alguse- ja lõppkuupäev) - puudeliik (viimane, kõik liigid ehk funktsioonide kõrvalekalded isiku kohta viimase määramise alusel) - puude raskusaste (viimane määratud isiku kohta: keskmine, raske, sügav) Andmed on vajalikud selleks, et hinnata seoseid tuvastatud puudega inimeste, puude liigi ja raskusastme ning mootorsõiduki kasutamise vajalikkuse vahel ning määratleda leevenduse sihtgrupp. 3. Töövõime hindamise andmed (31.12.25 seisuga kehtivad otsused ja isikud, isikud, kelle viimane otsus kehtis 2025. a vähemalt ühe päeva) : - otsuse kuupäev - määratud töövõime ulatus (puuduv, osaline) - vähenenud töövõime algus- ja lõpp kuupäev - vähenenud töövõime piirangu raskusaste ja piirangu valdkond Töövõime andmeid kasutatakse sihtgrupi ulatuse täpsustamiseks ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamiseks. 4. Mootorsõidukimaksu maksuteade. Andmed on vajalikud selleks, et tuvastada isikud, keda kavandatav leevendus potentsiaalselt mõjutaks, ning hinnata meetme eelarvelist mõju. 5. Rahvastikuregistri andmed isiku eestkostja, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja kohta. Võimalikud lähedased, keda registriandmete põhjal on võimalik puudega inimesega kokku viia. Uuringus ei töödelda isikute nimesid, kontaktandmeid (nt e-posti aadress, telefoninumber), elukoha aadresse ega muid andmeid, mis ei ole vajalikud uuringu eesmärgi saavutamiseks. Andmete töötlemine toimub analüütilisel eesmärgil ning tulemused esitatakse üksnes koondatud ja anonüümitud kujul, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Isikuandmeid saadakse järgmistest allikatest: 1. Sotsiaalkindlustusameti andmekogu SKAIS (andmed puude olemasolu, puude raskusastme ja liigi kohta). 2. Eesti Töötukassa andmekogud TETRIS JA REDIS (andmed isikute töövõime hindamise tulemuste kohta: osaline töövõime ja puuduv töövõime. Ulatuses, mis on vajalik sihtgrupi suuruse määratlemiseks ja mootorsõidukimaksu leevenduse mõju hindamiseks.) 3. Maksu- ja Tolliameti andmekogu MORE (andmed mootorsõidukimaksu maksuteadete saajate kohta, mis võimaldavad hinnata leevendusmeetmete ulatust ja eelarvelist mõju). 4. Rahvastikuregister, lähikondsete ja hooldusõiguse tuvastamiseks. Isikuandmeid ei koguta otse andmesubjektidelt ning uuringu raames ei viida läbi küsitlusi ega nõusolekupõhist andmekogumist. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, uuringu ettevalmistamise käigus on suheldud andmekogude vastutavate töötlejate ja asjakohaste asutustega, sealhulgas Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Suhtlus on olnud üldisel tasandil ning keskendunud uuringu eesmärgi, võimalike andmeallikate ja andmete kasutamise põhimõtete kaardistamisele. Ülaltoodud asutustega on konsulteeritud, kuid andmete väljastamine eeldab iga vastutava töötleja eraldi otsust. Uuringu kavandamisel on arvestatud, et andmesubjektide arv on suur ning isikuandmete töötlemine on piiratud ulatusega ja madala privaatsusriivega. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Erinevate andmekogude andmed pseudonümiseeritakse ning saadetakse krüpteeritud failina teadusuuringu läbiviijale. Lisaks saadetakse läbiviijale ka krüpteeritud pseudonümiseerituda andmete võti, mis võimaldab teadusuuringu tegijal andmed turvatud keskkonnas omavahel siduda. Pseudonümiseerimist ning võtme loomist teevad vastava andmekogu andmeandjad eraldiseisvalt. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Isikukoodid erinevates andmekogudes.  10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mille loob vastava andmekogu andmeandja eraldiseisvalt. Pseudonümiseeritud andmed saadetakse krüpteeritult teadusuuringu läbiviijale. Koodivõti samuti krüpteeritakse ja saadetakse teadusuuringu läbiviijale, kes säilitab koodivõtme vaid uuringu läbiviimise ajaks ning seejärel kustutab nii pseudonümiseeritud andmed kui koodivõtme oma süsteemideks. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Pseudonümiseeritud andmed säilitatakse uuringu tegemise lõpuni ehk tulemitabelite edastamiseni Rahandusministeeriumile hiljemalt 2026. aasta II kvartali lõpus. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah. isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjekte teavitatakse isikuandmete teavitatakse. töötlemisest uuringu kooskõlastamise järel Rahandusministeeriumi kodulehel käimasolevate uuringute alamlehel poliitikaanalüüsi tarbeks loodud alamsektsioonis Uuringud ja analüüsid | Rahandusministeerium . 11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused6? 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei. kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. _____________________________ __________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/26/17-4 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2026 Tallinnas Evelyn Liivamägi Taotluse esitaja Rahandusministeerium [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus "Mootorsõidukimaksu leevendusmeetmete sihtgrupi määratlemine puude ja töövõime andmete alusel" 26.03.2026 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus; 2. Rahandusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3 hiljemalt 30.06.2026. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4 sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Käesoleva uuringu tingimusi ja eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI eetilisuse hindamist vajalikuks. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 26.03.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 2 (2) Saatja: [email protected] Saaja: "Info - RAM" <[email protected]> Teema: Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Kuupäev: 2026-03-27 09:41 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Teile on saadetud Andmekaitse Inspektsiooni dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Palume sellele meiliaadressile mitte vastata. Tegemist on süsteemisisese aadressiga. Vastuskiri saatke aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Pealkiri: Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Registreerimise kuupäev: 27.03.2026 Registreerimise number: 2.2.-1/26/17-4 Tundliku sisuga elektroonilised pöördumised on võimalik inspektsioonile edastada krüpteeritult kasutades ID- kaarti ja ID-tarkvara <https://installer.id.ee/?lang=est> . Kuidas dokumente krüpteerida, vaata siit <https://www.aki.ee/meist/vota-uhendust/saada-kiri> . Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon: 627 4135 E-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> <http://www.aki.ee> www.aki.ee ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Leia meid <https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/> LinkedInist või kuula <https://open.spotify.com/show/3zUmUfZZchralr4845AUFJ?si=a94a8df1e9264c92&nd=1&dlsi=d71b67c3014b4ca6> Andmehäälingust