Ettepanekud

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected], [email protected] Teie: 31.07.2019 nr 2-2/19-0262/5842 Meie: 15.08.2019 nr 2-1.1/10 Ettepanekute esitamine kooskõlastamisele saadetud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõule Käesolevaga esitab AS Alexela ettepanekud ja märkused Teie 31.07.2019 kirjaga nr 2-2/19-0262/5842 kooskõlastamiseks edastatud vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) muutmise seaduse eelnõule. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu peamiseks eesmärgiks märgitud soov muuta biokütuse lisamise kohustus senisest paindlikumaks. Paindlikkust soovitakse luua kahes aspektis: 1) Biokütuse kohustuse täitmine soovitakse sätestada senise igakuise kohustuse asemel 6 kuu keskmise kohustusena, kuid siinjuures peab biokütuse kohustus vähemalt 6,4% ulatuses olema tagatud füüsilise biokütuse osakaaluga; 2) Biokütuse statistikaga kauplemiseks soovitakse luua digitaalne kauplemisplatvorm, kus saaks kaubelda biokütuse minimaalset füüsilist koguenergiat ületava biokütuse koguenergiaga ning lõpptarbimisse antud biometaani ja elektrienergia koguenergiaga. Käesolevaga juhime tähelepanu eelnõu kitsaskohtadele, mis vastupidiselt hoopiski vähendavad biokütuse kohustuse täitmise paindlikkust või sootuks ei võimalda eelnõuga soovitud eesmärke saavutada. Paindlikkuse loomise osas on kõige suurem vasturääkivus biokütuse füüsilise segamise nõudes vähemalt 6,4% ulatuses. Alexelale jääb arusaamatuks, kuidas on sisuliselt põhjendatud taolise kohustuse loomise vajadus. Märgime, et sellise minimaalse füüsilise biokütuse koguenergia tingimust ei ole kehtestanud ükski teine liikmesriik. Veelgi enam, oleme juhtinud tähelepanu, et tegemist on soodsa olukorra loomisega üksnes vedelate biokütuste tootjatele, suurendades nende senist märkimisväärset turujõudu veelgi. Eelnõuga planeeritavad muudatused koos statistikaplatvormiga ei taga erinevate biokütuste võrdset kohtlemist ning võivad tekitada läbi platvormi kaubeldavatele biokütustele moonutatud hinna. Eelnõu teravaimaks vastuoluks on biokütuse kohustuse täitmine selle koosmõjus atmosfääriõhu kaitse seadusega (edaspidi AÕKS). Iseenesest on tervitatav paindlikkus, mille kohaselt saab biokütuse kohustust täita senise igakuise kohustuse asemel 6 kuu keskmise kohustusena, kuid samaaegselt sätestab AÕKS § 1231 lõige 1, et tarnija vähendab kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga 2020. aasta 31. detsembriks vähemalt kuus protsenti. Siinjuures on oluline märkida, et AÕKS § 1231 lõige 2 sätestab, et AÕKS § 1231 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel peab tarnija nimetatud kalendriaasta jooksul saavutama nõutud vähenemise igas kuus. Vastavalt eeltoodule ning arvestades, et AÕKS § 1231 lõikes 1 sätestatud kohustus on energiasisalduse järgi ca 12-14%, mis on oluliselt suurem VKS-is ning selle muutmise eelnõus sätestatud 2020. aasta kohustusest, siis ei ole 6 kuu keskmise biokütuse kohustuse sättest mitte mingisugust abi, sest AÕKS § 1231 kohaselt rakenduv suurem kohustus tuleb täita igakuiselt. Pealegi, paindlikkuse suurendamise asemel, biokütuse füüsiline segamine vähemalt 6,4% ulatuses hoopiski vähendab paindlikkust ning kitsendab biokütuse kohustuse täitmise alternatiivseid valikuid, sh eelistades kodumaise taastuva toodangu ees välismaiseid tootjaid, täpsemalt kahte tootjat Soomes ja Leedus. AS ALEXELA Tel +372 6 290 000 E-mail: [email protected] Reg nr 10015238 Roseni 11, Tallinn 10111, Estonia Faks +372 6 290 020 www.alexela.ee IBAN EE772200221007130008 KMKR nr EE100281017  1. Biokütuse füüsiline segamine vähemalt 6,4% ulatuses 1.1. Eesti vedelkütuste tarbimine on ca 10,8 TWh aastas, millest 10% ehk 1,08 TWh on vaja katta biokütustega aastal 2020. 1,08 TWh (või 540 GWh 2. generatsiooni biokütuseid) ei ole ligilähedale mahule, mis oleks turul järgneval aastal saadaval biometaanist (või elektrist). Seetõttu on vedelate biokütuste segamine 2020. aastal paratamatus. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel on vaja reguleerida füüsilise segamise kohustust miinimummäära kehtestamisega. Turuosaliste põhiõiguste ja ettevõtlusvabaduste piiramine peab olema proportsionaalne ja eesmärgipärane, eelnõust nende imperatiivsete tingimuste täitmist ei nähtu. 1.2. MKM-i ja turuosaliste kohtumistel on biokütuse füüsilist segamist vähemalt 6,4% ulatuses põhjendatud selgitusega „standard kütus, mis sobib rafineerimistehastele“. Juhime siinjuures tähelepanu ebaloogilisusele. Nimelt on AÕKS-is sätestatud kohustus ca 2 korda suurem eelnõus sätestatud 6,4% füüsilise segamise kohustusest. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas kavatsevad tarnijad täita biokütuse kohustust säärase „standard kütusega“, mille energiasisaldus on 6,4%. Sellise „standard kütusega“ ei ole matemaatiliselt võimalik AÕKS-ist tulenevaid eesmärke täita. Taoline füüsilise segamise kohustus võib sellest lähtuvalt tekitada olukorra, kus tarnijatel muutub seadusest tulenevate kohustuste täitmine võimatuks, kuna rafineerijad pakuvad ainult üht, s.t 6,4% biokütuse koguenergia sisaldusega vedelkütust turule. Veel enam, õigusnorm on sellisel juhul sisuliselt tehtud kahe konkreetse rafineerimistehase huvides ja see takistab konkureerivate toodete turule pääsemise. Vaba konkurentsi selliseks moonutamiseks peavad olema väga kaalukad põhjused, mida eelnõu ei selgita. 1.3. Karistatakse neid ettevõtteid, kes on panustanud CNG tanklatesse ja biometaani tootmisesse ning turul tervikuna väheneb huvi biometaani investeeringute vastu. Alexela on täna ainus vedelkütuste tarnija, kes on panustanud CNG tanklatesse ja biometaani tarnimisse. Juhul kui eelnõuga kehtestatakse vedelate biokütuste füüsilise segamise kohustus minimaalse füüsilise biokütuse koguenergia hulgaga 6,4%, siis piiratakse Alexela võimalusi täita biokütuse kohustust kodumaise 2. generatsiooni biometaaniga. Veelgi enam – Alexela initsiatiivi ja panust üleminekul keskkonnasäästlikele puhtamatele gaasikütustele karistatakse ja premeeritakse teisi turuosalisi, kes MKM-i poolt 2014. aastal algatatud biometaani programmile ei reageerinud ja riigi oodatud investeeringuid ei teinud. Nimelt on Alexelal biometaani enam kui on vajalik 6,4%-st üle jääva 3,6% biokütuse kohustuse täitmiseks. Selle asemel, et väärindada biometaanist saadav kasu maksimaalselt enda poolt, peaksime Alexelast üle jääva biometaani müüma enda konkurentidele ja seda pealegi veel prognoosimatu hinnaga läbi eelnõuga planeeritava statistikaplatvormi. On selge, et säärastes turu tingimustes ei ole edasiste investeeringute tegemine biometaani tootmisesse mõttekas. Veel enam, Alexela poolt madala nõudluse vastu riikliku programmi eesmärke ja stabiilsust usaldades tehtud miljonitesse eurodesse ulatuvate investeeringute tasuvus väheneb veelgi ja usaldus biometaani väärtusahela edasisteks investeeringuteks kaob sootuks. On arusaamatu, miks riigi seisukohast on taoline stsenaarium üldse ettepanekuna esitatud ning aktsepteeritav. Eestis on potentsiaali biometaani tootmiseks tänasest palju enam, kuid läbi regulatsiooni eestimaise ainsa jätkusuutliku taastuvkütuse ja kohalike jäätmete ringmajanduse soosimise asemel monopoliseeritakse sisuliselt imporditavate vedelate biolisandite tootjaid. Juhime tähelepanu, et ükski teine vedelkütuste müüja ei ole seni panustanud CNG tanklatesse ega biometaani tootmisesse, mistõttu 6,4% füüsilise segamise kohustus sobib üksnes neile ja vedelate biokütuse välismaistele tootjatele ning millega teiselt poolt kitsendatakse Alexela võimalusi ja piiratakse edasisi investeeringuid biometaani tootmisesse. Kuivõrd biokohustuse statistilise täitmise mehhanism on olnud turul kasutuses vaid mõned kuud, aga investeeringuid sellesse on tehtud järjepidevalt juba aastaid, ei ole tegelikult võimalik teha täna nii põhjapanevaid järeldusi, millega oleksid põhjendatud kavandatavad muudatused ning nende muudatuste edasine mõju. Antud juhul annab eelnõus kirjeldatud muudatus kindla eelise imporditud biolisandile ning kavandatava minimaalse füüsilise biokütuse koguenergia nõude jõustamine kahandab oluliselt ka ettevõtete huvi Eestis taastuvenergiasse investeeringute tegemiseks ning taristute AS ALEXELA Tel +372 6 290 000 E-mail: [email protected] Reg nr 10015238 Roseni 11, Tallinn 10111, Estonia Faks +372 6 290 020 www.alexela.ee IBAN EE772200221007130008 KMKR nr EE100281017  edendamiseks, mis ei saa aga olla taastuvenergia direktiivi eesmärgiks ega Eesti riigi kliimaeesmärkide täitmisele ning SKT-le positiivse mõjuga. 1.4. Taoline füüsilise segamise kohustus takistab ausat konkurentsi erinevate biokütuste vahel. 6,4% füüsilise biokütuse segamisega ehk n.ö. põrandaga luuakse vedelate biokütuste tootjatele garanteeritud turumaht ja turueelis. Tegemist on kaitstud turumahuga, millele kodumaisel biometaanil puudub igasugune juurdepääs. Otseses mõttes eelistatakse kodumaisele biometaanile imporditavat etanooli ja biodiislikütust, millega kahjustatakse erinevate biokütuse alternatiivide omavahelist konkurentsi ehk piiratakse vabaturumajandust. Veel enam, sellega antakse imporditud vedelate biolisandite tootjatele sisuliselt võimalus küsida kõrgemat hinda, kuivõrd nende kauba müügi on riik seadusega garanteerinud. Ka siinjuures tekib küsimus, milleks investeerida ja toota biometaani, kui füüsilise segamise kohustus takistab biometaani ligipääsu põrandaga kaitstud vedelate biokütuste turumahule. Säärase kindla biokütuse liigi eelistamisel ja sellele eristaatuse loomisel ei saa rääkida biokütuste võrdse kohtlemise printsiibist. Ometi tuleks tagada alternatiivsed võimalused biokohustuse nõude täitmisele ning seda erinevate biokütuste tingimustes. Oluline on siinjuures arvestada, et üha suureneva nõudluse tõttu on turul puudus vedelate biokütuste järele, eriti aga külmakindla biodiislikütuse järele. Lisafaktorina tuleks täiendavalt analüüsida ja arvesse võtta, kas taolise muudatusega ei piira riik biometaani, kui suurema kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga kütuse, arengut konkurentsis keskkonnakahjulikuma biodiisliga. 1.5. Biokütuse füüsilise segamise kohustus vähemalt 6,4% ulatuses ei arvesta muuhulgas ka (väike)laevatootjate ja nende kasutajatega. Nimelt on olnud autotootjatel võimalus vastava muudatusega arvestada ning tarbijate teadvustamiseks osundada seaduse muudatusele, mille jõustumise tulemusena pidid tarbijad välja selgitama, kas nende sõidukis tohib tõrgete vältimiseks biolisandiga kütuseid üldse kasutada. Laevatootjatel ei ole käesoleva eelnõu pinnalt olnud võimalik sellise biokohustuse laienemisega arvestada, mis lõpptulemina puudutab otseselt tarbijaid. Eelnõu kohaselt muudetakse küll VKS § 21 lõiget 8, mille punktides 1-5 sätestatakse erisused, mille korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei rakendata. Ent tegemist on ammendava loeteluga, mis ei arvesta laevatootjate ning kasutajate tarbimisega. Alexela on muuhulgas ka Eesti suurim väikelaevade tankija, opereerides 14 sadamatanklat, mille tarbijate vajadusi ja mereohutust selline muudatus otseselt puudutab, mistõttu peab väikelaevade tankimiseks jääma võimalus fossiilse kütuse tankimiseks. 1.6. Kõikidel turuosalistel on olnud võrdsed võimalused. Biokütuste põranda soovi põhjenduseks on konkurendid toonud, et biometaan ei ole kõikidele turuosalistele kättesaadav, mistõttu puudub võrdsus turuosaliste vahel. Säärased seisukohad ei ole tõesed, sest kõikidel turuosalistel on olnud võrdsed võimalused alates 2017. aasta aprillist, mil tänane kehtiv vedelkütuse seadus Riigikogu poolt vastu võeti ning milles vastavalt VKS §-le 22 nähti selgesõnaliselt ette tarnijatevaheline kokkulepe statistika ülekandmiseks ühelt tarnijalt teisele alates 01.01.2019. Juhime siinjuures tähelepanu VKS § 2 lõike 1 punktis 10 sätestatud (Riigikogu poolt vastu võetud 03.05.2017) definitsioonile, mille kohaselt biokütus on biokütus atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses. AÕKS § 120 lõige 3 sätestab, et biokütus on transpordis kasutatav biomassist toodetud vedel- või gaaskütus. Seega biometaani kui biokütuse statistikakaubanduse käivitumise alates 01.01.2019 sätestas Riigikogu juba 03.05.2017 vastuvõetud vedelkütuse seaduse muutmise seadusega, sõltumata sellest, millal turuosalised sellest aru said ning oma äritegevuse planeerimisel sellega arvestasid. Veelgi enam, riik võttis selge suuna biometaani edendamisele juba 2014. aastal ning korraldas selleks mitmeid toetusvoore nii CNG tanklate ehitamiseks kui ka biometaani tootmiseks. Erinevalt teistest turuosalistest otsustas Alexela osaleda perioodil 2016-2018 riigi poolt toetatud projektis „Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine“. Juhime tähelepanu, et mitte ükski vedelkütuste jaemüügiturul tegutsev Alexela konkurent ei esitanud riigi poolt korraldatud kolmes taotlusvoorus mitte ühtegi taotlust. AS ALEXELA Tel +372 6 290 000 E-mail: [email protected] Reg nr 10015238 Roseni 11, Tallinn 10111, Estonia Faks +372 6 290 020 www.alexela.ee IBAN EE772200221007130008 KMKR nr EE100281017  2. Digitaalne kauplemisplatvorm biokütuse statistikaga kauplemiseks 2.1. Alexela hinnangul on printsiibis biokütustele digitaalse kauplemisplatvormi loomine tervitatav ja vajalik, kuivõrd see võiks tagada lihtsama andmete edastuse, standardsed formaadid, teatud tingimuste täitmisel maandaks ka krediidiriski ning ligipääsu alternatiividele. Ettepanekus formuleeritud planeeritav kauplemisplatvorm ei hakka aga eelnõu seletuskirjas kirjeldatud kujul mitte kunagi tööle, sest riskid „lootuses“ soetada biokütuse kohustuse täitmisest puudujääv osa biokütuse statistikana digitaalselt kauplemisplatvormilt, on liiga suured, mistõttu tarnijad eelistavad riskide maandamiseks reaalmajanduses teha eelkokkuleppeid. Sellega seoses tekib küsimus, kes julgeb võtta riske lootuses, et ehk õnnestub mingi osa biokütuse statistikast soetada digitaalselt kauplemisplatvormilt? Võib vabalt juhtuda, et 6 kuu keskmine biokütuse kohustus jääb täitmata, sest kauplemisplatvormil ei oldud edukas. Ükski mõistlik tarnija ei jäta oma kohustusi eelneva kuu eest täitmata lootuses leida vajalik biokütuse hulk statistikaplatvormilt. Antud stsenaariumis ei tekiks platvormile ostjaid, kui tarnijad käituvad ratsionaalselt. Riskide vältimiseks teevad tarnijad oma vedelkütuste kui ka vedelate biokütuste ostuplaanid aastaks ette, mistõttu on välistatud, et taolise digitaalse platvormi korral võiks olla juttu vabalt kujunevast õiglasest turuhinnast. Bilateraalse statistikaga kauplemise võimaluse keelamise aluseks ei saa olla põhjus, et see ei taga ülevaadet kauplemiseks olemasoleva statistika kogusest ega anna selgust statistika omanikest nagu on kajastatud eelnõu seletuskirjas. Kui riik soovib saada ülevaadet statistika kogustest ning omanikest, on selle tarbeks võimalik luua sisult raporteerimisplatvorm, kus turuosalised vastavaid andmeid esitavad, kuid selle jaoks ei ole vajalik seletuskirjas selgitatud põhimõttel toimivat kauplemisplatvormi. Realistlikum ning vabaturumajanduses põhjendatum oleks kaaluda nn trading room põhimõttel toimiva platvormi loomist, kus ostu- ja müügipakkumiste tegemine toimub vabatahtlikkuse ja kaupleja enda valitud hindade baasilt. 2.2. Vedelkütuste tarnimine ei ole praktikas nii paindlik tegevus, et seda oleks võimalik kuust kuusse muuta. Tarneotsused järgnevaks aastaks lähevad suures osas sügisel lukku ja selleks ajaks peaks igal tarnijal olema arusaam, kuidas regulatsioonidest tulenevad kohustused täidetakse. Ei ole reaalne eeldada, et sellises turuolukorras sadades GWh biokütuste statistikat leiab endale läbi platvormi ostja ning seda õiglase hinnaga. Reaalsem stsenaarium on, et statistikale ostjaid (suures mahus) ei teki, kuna bioetanooli ja biodiisli aastamahud on juba pikalt ette kokkulepitud ning rafineerimistehaste tootmisplaanid ja märkimisväärse koguse logistikaplaanid lukus. Sarnaselt on ka biometaani (ja elektri) tootjal ja statistika tarnijal vaja eelnevalt oma plaanidesse sisse arvestada, mille tarbeks on väga tähtis roll kahepoolsetel lepingutel, mis peavad olema võimalikud ka biometaani (ja elektri) puhul. 2.3. Lisaks eeltoodule on statistika õiglase hinna kujunemine välistatud ka seetõttu, et biokütusekohustust on vaja täita samaaegselt kahe erineva seaduse alusel – nii kõnealuse VKS-i eelnõu kui ka AÕKS-i alusel. Probleemiks on siinjuures kohustuse täitmise erinevad perioodid. Kui eelnõu räägib 6 kuu keskmisest kohustusest, siis AÕKS sätestab igakuise kohustuse. 2.4. Statistika aegumine. Olgu kohustuste täitmise eesmärk kuine, 6-kuine või 12-kuine, tekib alati olukord, kus nii biometaani kui elektri tarneid ei ole võimalik viimas(t)el kuu(de)l nii täpselt planeerida, et kohustused oleksid minimaalselt täidetud. Viimane kuu planeeritakse alati täita suurema varuga: seetõttu viimase kuu statistika läheb alati osaliselt raisku, kuigi riigi statistikasse see jõuab. Märgime veelkord, et ükski mõistlik tarnija ei jäta oma kohustusi viimasel kuul täitmata lootuses leida vajalik biokütuse hulk statistikaplatvormilt. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks seadus sellise ebaefektiivsuse raisku mineva statistika näol tekitama. 2.5. Kaubeldavad kogused platvormil. Planeeritava VKS-i muudatuse järgi läheks kogu VKS-i biokohustust ületava biokütuse kogus automaatselt platvormile kauplemiseks. Taoline teguviis ei saa kindlasti olla aus statistikaomanike suhtes: üle jäävat statistikat võidakse kasutada ka AÕKS-i kohustuste katteks või hoitakse järgnevateks kuudeks juhul kui VKS võimaldab kohustuste täitmist AS ALEXELA Tel +372 6 290 000 E-mail: [email protected] Reg nr 10015238 Roseni 11, Tallinn 10111, Estonia Faks +372 6 290 020 www.alexela.ee IBAN EE772200221007130008 KMKR nr EE100281017  pikema perioodi vältel (nt. 6 kuud). Tarnija, kes täidab biokütuse segamise nõuet biometaani (ja elektri) statistikaga, planeeriks kindlasti oma tarneid vastavalt, et esimestel kuudel kohustus üle täita võimalike tootmiskatkestuste katteks – selle ülejäägi suunamine platvormile automaatselt müügiks oleks ebaaus statistikaomaniku suhtes. 2.6. Planeeritav digitaalne kauplemisplatvorm tekitab ka teisi probleeme: - Kui turul/platvormil tekib vähe pakkujaid (kasvõi mõnes kuus/kvartalis), siis läbi platvormi kujunev hind saab olema moonutatud. - Statistikaplatvormil kujunev ebaõiglane hind võib anda vale signaali tulevastele biokütuse tootjatele ja samuti ka elektrilaadimistaristu arendajatele nende toote väärtusest. - Biokütusetootjatele ei võimaldata finantseerimist selliste projektide tarbeks, mille väärtus sõltub suuresti statistikaplatvormi hinnast. Statistikaplatvormi hind on tänasel kujul nn black box: see võib varieeruda vahemikus nullist lõpmatuseni, olenevalt sellest, kuidas on tarnijatel parajasti kohustused täidetud. Sellise määramatuse riski vastu ei finantseeri ükski kommertspank enam ühtegi biometaani tootmise äriprojekti. - Statistikaplatvorm ei taga võrdset konkurentsi erinevate biokütuse liikide vahel. Nimelt juhul kui biometaani statistikahind jääb pidevalt odavamaks kui on tema „õiglane“ hind, siis biometaani tootmine hääbub või ei kasva nii kiiresti, kui on ta tegelik potentsiaal. - Lisaks juhime tähelepanu väga olulisele nüansile seoses Eesti kütuseturuga. Nimelt ei ole enamik turuosalisi ise tarbimisse lubajad, mistõttu nende poolt müüdav kütus lubatakse tarbimisse mõne üksiku kütuse maaletooja poolt. Eelnõuga planeeritaval kujul ei ole turuosalisel võimalik ise platvormilt statistikat osta, sest selle ülekandmine oma kütusetarnijale ehk kütuse tarbimisse lubajale on eelnõu kohaselt bilateraalsete lepingutega keelatud. Vastuolu avaldub kõige ilmekamalt Alexela näitel, kus enda CNG tanklates loodud biometaani statistikat ei saa Alexela müüa otse oma kütusetarnijale saamaks samas vastu statistika kogusest sõltuvat sobiva biokütuseseguga kütust. Selle asemel on Alexela kohustatud oma statistika müüma kauplemisplatvormil ennustamatu hinnaga. Selle tulemusena loogiliselt Orlen ja Neste tarbimisse lubajatena keelduvad sootuks „Alexela statistika“ vastu biokohustust täitmast, see soosib ka nende võimalust müüa enda toodetud ja imporditud biolisandit ning tõstab biolisandi hinda. Eeltoodud nüanss võib tingida ettevõtjate tehtavate investeeringute peatamise jaevõrku biometaani transpordile pakkumise võimaldamiseks selle majandusliku tasuvuse puudumise tõttu, mille ahelreaktsioonina seiskub riiklik biometaani programm ning ühes sellega ka ainsa jätkusuutliku kohaliku taastuvkütuse areng. Käesolevaga juhime tähelepanu, et antud eelnõuga tehakse väga olulisi muudatusi, mis mõjutavad turuosaliste läbirääkimisi 2020. aastaks planeeritavate kütusetarnete osas. Osaliselt on läbirääkimised juba alanud või tehakse selleks vajalikke ettevalmistusi, mitmed pikaajalised kokkulepped on juba sõlmitud. Samal ajal on aga teadmata, millised on seaduse kooskõlastamise tulemused ning milliseks kujunevad seaduse eelnõu lugemised Riigikogus. Eeltoodud põhjendusi arvestades on eelnõus sätestatud muudatuste selline tormakas tegemine riskantne ja kriitiline, mis paneb eraettevõtted keerulisse olukorda, kus on raskendatud sisseostuplaanide kujundamine ja teostamine ning kus riskide maandamiseks võivad tõusta kütusehinnad, mis aga omakorda tõstavad hinda lõpptarbijale. Arvestada tuleb, et analüüsimata on ka elektrienergia statistikaga kauplemise mõju kütuseturule tervikuna, mis on aga elektritaristu edendamiseks ning elektriautodele ülemineku soodustamiseks vajalik. Niivõrd põhimõtteliste ning samas põhjalikult analüüsimata muudatuste tegemine viimasel minutil ei ole aktsepteeritav, praktikas mõistlik ega kooskõlas hea õigusloome tavaga. Planeeritava eelnõu biokütuste kohustuse kui ka AÕKS-is sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste 6-protsendilise vähendamise nõudega seoses on tõusetunud küsimusi rohkem kui on vastuseid, mistõttu on antud olukorras äärmiselt keeruline pidada läbirääkimisi kütuste tarnelepingu sõlmimiseks. Lisaks on riigil tänaseni lahendamata biokütuste doseerimise küsimus, et tagada biokütuste segamine otse terminalis kütuseauto laadimisel, mille seadustamise positiivseks mõjuks on paindlikkuse tekitamine erineva biokütuse seguga kütuste turule toomiseks. AS ALEXELA Tel +372 6 290 000 E-mail: [email protected] Reg nr 10015238 Roseni 11, Tallinn 10111, Estonia Faks +372 6 290 020 www.alexela.ee IBAN EE772200221007130008 KMKR nr EE100281017  Käesolevas dokumendis toodud seisukohad on sedavõrd olulise kaaluga, mistõttu kutsume MKM-i üles mitte kiirustama antud eelnõuga säärasel kujul edasi minema. Soovitame võtta aega ja analüüsida erinevate turuosaliste ettepanekuid ning valmistada seaduse muudatus ette selliselt, et turuosalistel oleks rohkem aega nende muudatuste prognoositava ning analüüsitud mõjuga arvestada oma tarnelepingute sõlmimisel. Lugupidamisega, Aivo Adamson AS Alexela juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ AS ALEXELA Tel +372 6 290 000 E-mail: [email protected] Reg nr 10015238 Roseni 11, Tallinn 10111, Estonia Faks +372 6 290 020 www.alexela.ee IBAN EE772200221007130008 KMKR nr EE100281017