Kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ muutmise eelnõu

Rahandusministeerium [email protected] 25.03.2026 nr 1-12/354-1 Kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr 14 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti Filmitööstuse Klastrile arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 3 lehel 2. Seletuskiri 8 lehel Sama: Eesti Filmitööstuse Klaster MTÜ Kadri Kilvet 628 2224 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 18.03.2026 MÄÄRUS Kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruses nr 14 „Film Estonia toetuskava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Määrust ei kohaldata taotlejale ja partnerile, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.“; 2) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5, § 8 lõike 5 punktides 1 ja 2 ja § 10 lõike 2 punktis 5, lõike 3 punktides 2 ja 3, lõike 4 punktides 2 ja 3, lõike 6 punktides 2 ja 3 ning lõike 8 punktis 1 asendatakse sõna „kvaliteet-telesari“ sõnadega „lavastuslik seriaal“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) tema põhitegevusala on audiovisuaalsete teoste tootmine;“; 4) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „6) ta on tegutsenud käesoleva lõike punktis 51 nimetatud põhitegevusalal vähemalt viimased kaks aastat enne taotluse esitamist ning tema põhitegevusalaga seotud majandustegevus ei ole nimetatud perioodil lõppenud ega peatunud;“; 5) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „seisukirjeldus“ sõnaga „sisukirjeldus“; 6) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „4) režissööride ja produtsentide filmograafia;“; 7) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „8) audiovisuaalse teose koondeelarve ja rahastusplaan eurodes, millest nähtub, et audiovisuaalse teose kaasfinantseerijate rahaline panus koos taotletava toetusega moodustab taotlemise hetkel vähemalt 70% audiovisuaalse teose üldeelarvest;“; 8) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „11) audiovisuaalse teose kaasfinantseerijate ingliskeelsed kinnituskirjad selle kohta, et on täidetud käesoleva lõike punktis 8 nimetatud nõue;“; 9) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „12) partneri kinnituskiri audiovisuaalse teose autori varaliste autoriõiguste üleandmise või litsentseerimise kohta partnerile;“; 10) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Personalikulu hulka loetakse taotleja või alltöövõtja või partneri Eesti maksuresidentidest töötajate töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töö eest makstav tasu koos sellelt tasutud maksude ja maksetega.“; 11) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 8 lõiget 6 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) päevaraha.“; 13) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 3 asendatakse number „250000“ numbriga „150000“; 14) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 5 asendatakse number „200000“ numbriga „100000“; 15) paragrahvi 10 lõike 3 punktis 2 asendatakse number „70000“ numbriga „50000“; 16) paragrahvi 10 lõikes 4 tehakse järgmised muudatused: 1) asendatakse tekstiosa „20%“ tekstiosaga „30%“; 2) punktis 1 asendatakse tekstiosa „200000 kuni 400000“ tekstiosaga „200000 kuni 500000“; 3) punktis 2 asendatakse tekstiosa „70000 kuni 100000“ tekstiosaga „50000 kuni 150000“; 4) punktis 3 asendatakse tekstiosa „30000 kuni 50000“ tekstiosaga „30000 kuni 80000“; 17) paragrahvi 10 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 10 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „30%“ tekstiosaga „40%“; 19) paragrahvi 10 lõige 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(7) Toetuse andja võib suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud toetuse osakaalu 40%ni juhul, kui projekti on kaasatud vähemalt kaks Eesti loomingulist töötajat.“; 20) paragrahvi 10 lõike 8 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kõrvalosas“ sõnadega „, kaskadööride koordinaator“; 21) paragrahvi 10 lõike 8 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „komposiitija“ sõnadega „, visuaalefektide režissöör“; 22) paragrahvi 11 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „kuni viis tööpäeva“ tekstiosaga „kuni kümme tööpäeva“; 23) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Toetuse saaja esitab vahearuande juhul, kui toetuse andja on sellise kohustuse taotluse rahuldamise otsuses sätestanud.“; 24) paragrahvi 17 lõiget 7 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) informatsioonilistel eesmärkidel kasutamiseks vähemalt viis digitaalset fotot audiovisuaalse teose kohta ning partneri kinnituskiri nõusoleku kohta fotode kasutamiseks;“; 25) paragrahvi 17 lõike 7 punkt 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „7) personalikulude tasumist ning nendega seotud maksude ja maksete tasumist tõendavat dokumenti.“; 26) paragrahvi 19 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) tagama, et audiovisuaalse teose võtted algavad hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;“; 27) paragrahvi 19 punkt 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „4) pidama projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;“; 28) paragrahvi 19 punkt 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „10) tagama, et partner kasutab audiovisuaalse teose algus- ja/või lõputiitrites Film Estonia ja toetuse andja logo ning esitama nõude täitmise kontrollimiseks enne teose avalikustamist lingi valminud teosest.“; 29) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse alusel antud toetuse tagasinõudmisele ja -maksmisele kohaldatakse riigieelarve seaduse §-i 55 ning § 551 lõikeid 1 ja 2. Lisaks riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse andja teha otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta, kui: 1) toetust on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 3) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks; 4) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.“; 30) paragrahvi 23 lõiked 3-14 tunnistatakse kehtetuks. Heidy Purga Merilin Piipuu minister kantsler  Kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ 26. aprillil 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 23.04.2019, 1. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõu peamine eesmärk on muuta määruse tingimusi, millega viiakse toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord kooskõlla riigieelarve seaduse muudatustega, mis jõustusid 29. detsembril 2025 ning tõstetakse Eesti ja välismaiste filmitootjate koostöös valmivate audiovisuaalsete teoste tootmiskulude tagasimakse määra. Kehtiva korra järgi võib toetus ulatuda kuni 30 protsendini abikõlblikest kuludest. Eesti tugevusteks on seni peetud unikaalseid võttepaiku, kvalifitseeritud tööjõudu ja uuenduslikkust. Nende tegurite mõju on aga vähenenud olukorras, kus tootmiskulud ei mahu projektide eelarvesse. Eesti filmiklastri analüüs näitas, et hinnatase on projektide asukoha valikul määrava tähtsusega. Kui Eesti on konkurentidest 10–20 protsenti kallim logistika või elukalliduse tõttu, peab muu pakkumine selle erinevuse kompenseerimiseks olema oluliselt tugevam. Kui hinnatase oleks võrreldav naaberriikidega, oleks Eesti konkurents projektide pärast märksa parem. Praeguses olukorras on hinnavahe sageli projekti Eestisse tuleku takistuseks. Sellest tulenevalt tõstetakse eelnõuga tagasimakse määra 40 protsendini. Muudatus suurendab Eesti atraktiivsust filmitootmise sihtkohana. See aitab kompenseerida kõrgemat hinnataset ning parandab Eesti konkurentsipositsiooni võrreldes mitme naaberriigi pakutavate meetmetega. Lisaks täpsustatakse määruses sätteid, mis ei olnud varem määruse tasandil piisavalt selgelt sätestatud või vajavad täpsustamist õigusselguse huvides. Eesmärk on tagada meetme ühtlane ja tõhus rakendamine. Eelnõu ja seletuskirja koostasid SA Eesti Filmi Instituudi Film Estonia juht Nele Paves (e-post [email protected], telefon 51 41 014) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], tel 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 30 punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõike 4 sõnastust. Muudatus seisneb selles, et määrust ei kohaldata üksnes nende taotlejate suhtes, kes on Eesti riigilt abi ebaseaduslikult saanud või seda abi väärkasutanud ja abi ei ole taotluse esitamise hetkeks tagasi makstud. Kui mõni teine liikmesriik peaks andma Eesti ettevõtjale abi, mille Euroopa Komisjon või kohus tagasi nõuab, ei kohaldata määruses toodud piirangut. Eelnõu punktiga 2 asendatakse määruses mitmes sättes sõna „kvaliteet-telesari“ sõnadega „lavastuslik seriaal“ vastavas käändes. Muudatus tehakse § 4 lõike 1 punktis 5, § 8 lõike 5 punktides 1 ja 2 ning § 10 lõike 2 punktis 5, lõike 3 punktides 2 ja 3, lõike 4 punktides 2 ja 3, lõike 6 punktides 2 ja 3 ning lõike 8 punktis 1. Muudatuse eesmärk on täpsustada meetme kohaldamisala. Tagasimaksemeede on suunatud lavastuslike audiovisuaalsete seriaalide tootmisele. See ei ole mõeldud telesaadete, meelelahutuslike formaatide ega mängusaadete toetamiseks. Seni kasutatud mõiste „kvaliteet- telesari“ ei ole piisavalt selge. Mõiste võib viidata sisulisele kvaliteedihinnangule, kuid meetme eesmärk ei ole hinnata teose kunstilist või sisulist kvaliteeti. Samuti ei kajasta sõna „telesari“ enam audiovisuaalse turu tegelikkust, sest seriaalid ei levi üksnes televisiooni kaudu, vaid ka voogedastusplatvormidel ja muudes levikanalites. Seetõttu asendatakse mõiste „kvaliteet- telesari“ terminiga „lavastuslik seriaal“, mis kirjeldab täpsemalt toetatava teose liiki. Mõiste rõhutab, et tegemist on stsenaariumi alusel loodud lavastusliku audiovisuaalse teosega ning välistab mitteskriptitud telesaated ja muud formaadipõhised programmid. Muudatus parandab õigusselgust ja tagab meetme eesmärgiga paremini kooskõlas oleva terminikasutuse. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 5 lõiget 2 punktiga 51. Täiendusega lisatakse taotlejale nõue, et tema põhitegevusala peab olema audiovisuaalsete teoste tootmine. Meede on suunatud ettevõtjatele, kes tegelevad professionaalselt audiovisuaalsete teoste tootmisega. Seetõttu on vajalik, et nõue oleks määruses selgelt sätestatud. Muudatus parandab õigusselgust ja tagab, et toetust saavad taotleda ettevõtjad, kelle põhitegevus on audiovisuaalsete teoste tootmine ning kelle tegevus vastab meetme eesmärgile. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 5 lõike 2 punkti 6, mille sõnastus seotakse eelnõu punktis 3 kirjeldatud nõudega. Senise sõnastuse kohaselt peab taotleja olema tegutsenud audiovisuaalsete teoste tootmise sektoris vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist. Muudatuse kohaselt peab taotleja olema tegutsenud § 5 lõike 2 punktis 5¹ nimetatud põhitegevusalal vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist. Lisaks sätestatakse, et taotleja põhitegevusalaga seotud majandustegevus ei tohi sellel perioodil olla lõppenud ega peatunud. Uus sõnastus seob tegevusnõude selgelt põhitegevusalaga ning täpsustab, et tegevus peab olema olnud pidev. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus toetust taotlevad nn riiulifirmad või ettevõtjad, kes ei ole tegelikult valdkonnas aktiivselt tegutsenud. Meede on suunatud professionaalsetele tootjatele, kes tegutsevad audiovisuaalse tootmise valdkonnas järjepidevalt ning keda ka rahvusvahelised koostööpartnerid saavad pidada usaldusväärseks. Eelnõu punktiga 5 parandatakse määruse § 6 lõike 3 punktis 2 eksimus. Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 6 lõike 3 punkti 4 sõnastust. Senise sõnastuse kohaselt tuleb taotlusele lisada loomingulise grupi ja produtsentide CV-d ning filmograafiad. Muudatuse kohaselt tuleb esitada režissööride ja produtsentide filmograafia. Muudatuse eesmärk on lihtsustada esitatavate dokumentide loetelu ja vähendada seeläbi taotlejate halduskoormust ning keskenduda meetme seisukohalt olulisele teabele. Taotluse hindamisel on oluline ülevaade režissööride ja produtsentide varasemast loomingulisest tegevusest audiovisuaalsete teoste tootmisel. Selleks piisab filmograafiast, mis kajastab varasemaid teoseid ja erialast kogemust. Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse § 6 lõike 3 punkti 8 sõnastust täpsustades nõuet taotlusele lisatava eelarve ja rahastusplaani kohta. Muudatuse kohaselt tuleb esitada audiovisuaalse teose koondeelarve ja rahastusplaan eurodes. Samuti peab dokumentidest nähtuma, et audiovisuaalse teose kaasfinantseerijate rahaline panus koos taotletava toetusega moodustab taotluse esitamise hetkel vähemalt 70 protsenti audiovisuaalse teose üldeelarvest. Muudatuse esimene eesmärk on ühtlustada taotluste dokumentatsioon. Eesti ametlik valuuta on euro ning seetõttu tuleb eelarve ja rahastusplaan esitada eurodes. Praktikas on seni esitatud dokumente erinevates valuutades, mis raskendab taotluste hindamist ja võrdlemist. Teiseks täpsustatakse projekti rahastusvalmiduse nõuet. Muudatuse kohaselt peab projektil olema taotluse esitamise hetkeks kaetud vähemalt 70 protsenti teose üldeelarvest, arvestades kaasfinantseerijate panust ja taotletavat toetust. Nõude eesmärk on tagada, et toetust taotlevad projektid oleksid tootmisse jõudmisele piisavalt lähedal ning nende rahastamine oleks suurel määral tagatud. Muudatusega kehtestatakse selge rahastusvalmiduse nõue, mis aitab suunata meetme ressursid projektidele, mille realiseerumine on tõenäolisem. Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 6 lõike 3 punkti 11 sõnastust. Muudatuse kohaselt tuleb taotlusele lisada audiovisuaalse teose kaasfinantseerijate ingliskeelsed kinnituskirjad selle kohta, et on täidetud § 6 lõike 3 punktis 8 sätestatud nõue projekti rahastuse kohta. Muudatuse eesmärk on ühtlustada taotlusega esitatavate dokumentide keelt ja vormi. Meetme rakendamisel on töökeeleks inglise keel, kuna toetust taotlevad sageli rahvusvaheliste partneritega seotud projektid. Seetõttu peavad kaasfinantseerijate kinnituskirjad olema esitatud inglise keeles. Samuti täpsustatakse esitatavate dokumentide liiki. Senise sõnastuse kohaselt tuleb esitada finantseerijate lepingud või kinnituskirjad. Muudatusega nähakse ette kinnituskirjade esitamine, millest peab nähtuma, et projekt vastab § 6 lõike 3 punktis 8 sätestatud rahastusvalmiduse nõudele. Muudatus aitab ühtlustada esitatavaid dokumente ning lihtsustab taotluste menetlemist. Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 6 lõike 3 punkti 12. Senise sõnastuse kohaselt tuleb taotlusele lisada audiovisuaalse teose autorite varaliste autoriõiguste üleandmise või litsentseerimise leping partnerile. Muudatuse kohaselt tuleb esitada partneri kinnituskiri audiovisuaalse teose autori varaliste autoriõiguste üleandmise või litsentseerimise kohta partnerile. Muudatuse eesmärk on muuta nõue taotlejatele selgemaks ja lihtsamini täidetavaks. Praktikas on taotlejatele olnud ebaselge, milline dokument tuleb esitada ning kas taotluse esitamise etapis peab olema leping sõlmitud. Uue sõnastuse kohaselt piisab partneri kinnituskirjast, millest nähtub, et autoriga on saavutatud kokkulepe teose varaliste autoriõiguste üleandmiseks või litsentseerimiseks ulatuses, mis võimaldab audiovisuaalse teose loomist. Muudatus ei muuda sisulist nõuet autoriõiguste olemasolu kohta, kuid lihtsustab taotluse esitamise etapis nõutavat dokumentatsiooni ning vähendab taotlejate halduskoormust. Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 8 lõikes 4 sätestatud personalikulu mõistet. Muudatuse kohaselt loetakse personalikulu hulka taotleja, alltöövõtja või partneri Eesti maksuresidentidest töötajate töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töö eest makstav tasu koos sellelt tasutud maksude ja maksetega. Muudatuse eesmärk on selgitada, milliseid töötasusid võib lugeda toetuse arvestamisel personalikuluks. Personalikuluna käsitatakse üksnes nende töötajate tasu, kes töötavad otseselt audiovisuaalse teose tootmisega seotud ülesannetes ning kellel on taotleja, alltöövõtja või partneriga sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping konkreetse töö tegemiseks. See tähendab, et personalikuluna ei käsitata selliste isikute töötasu, kes osutavad üldteenuseid ning kelle töö ei ole suunatud konkreetselt audiovisuaalse teose tootmisele. Näiteks ei kuulu siia hotellitöötajate või muude teenusepakkujate töötasu, kui nad teenindavad samaaegselt ka teisi kliente ega ole seotud üksnes toetatava projekti teenindamisega. Täpsustus on vajalik ka isikuandmete kaitse seisukohast. Taotlejal on õigus esitada andmeid üksnes nende töötajate kohta, kellega tal või tema lepingupartneril on otsene lepinguline suhe. Muudatus aitab vältida olukordi, kus taotleja püüab personalikuluna arvesse võtta selliste isikute töötasu, kelle töö ei ole otseselt seotud projekti tootmisega ning kelle kohta puudub taotlejal õigus nõuda maksudeklaratsioonide või muude isikuandmeid sisaldavate dokumentide esitamist. Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõike 6 punkt 7, mille kohaselt ei ole abikõlblik rahvusvaheline reisijatevedu, mille algus- ja lõpppunkt ei ole Eesti. Muudatuse eesmärk on kõrvaldada praktikas tekkinud ebaselgus ja ebaloogiline olukord kulude käsitlemisel. Kehtiv piirang on tekitanud olukordi, kus näiteks näitleja toomine välismaalt Eestisse ei ole abikõlblik kulu, kuid sama isiku hilisemad reisid, mis on seotud võttegraafikuga, on abikõlblikud. Selline eristus ei ole sisuliselt põhjendatud ning on rahvusvahelistele koostööpartneritele raskesti mõistetav. Piirangu kehtetuks tunnistamine võimaldab käsitleda rahvusvahelisi reisikulusid ühtse loogika alusel, lähtudes nende seotusest projekti elluviimisega. Eelnõu punktiga 12 täiendame määruse § 8 lõiget 6 punktiga 9, millega nähakse ette, et päevaraha ei loeta abikõlblikuks kuluks. Muudatuse eesmärk on viia kulude abikõlblikkuse põhimõtted kooskõlla määruse üldise eesmärgiga, mille kohaselt on toetuse andmise eelduseks audiovisuaalse teose tootmiskulude tekkimine Eestis. Päevaraha ei ole oma olemuselt seotud tootmiskulude tekkimisega Eestis, vaid on mõeldud töötajale välislähetusega kaasnevate isiklike kulude katmiseks. Muudatus aitab tagada, et toetust makstakse üksnes nende kulude eest, mis panustavad otseselt Eesti majandusse ja audiovisuaalse tootmise toimumisse Eestis. Samuti parandab see kulude käsitluse selgust ja välistab tõlgendused, mille kohaselt võiks päevaraha lugeda Eestis tekkivaks tootmiskuluks. Eelnõu punktidega 13-15 muudetakse määruse § 10 lõike 2 punktides 3 ja 5 ning lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid, vähendades vastavaid summasid. Muudatuste eesmärk on kohandada meetme tingimusi vastavalt turu arengutele ja tootjate vajadustele. Praktika on näidanud, et Eesti turule pakutakse üha enam projekte, mille eelarved jäävad alla kehtivates tingimustes sätestatud piirmäärade. Piirmäärade alandamine võimaldab laiendada toetatavate projektide ringi ning aitab kaasa sellele, et toetust saaksid ka väiksema või keskmise eelarvega projektid. Muudatused lähtuvad tootjate tagasisidest ning turupraktikast ning aitavad suurendada meetme paindlikkust ja rakendatavust. Eelnõu punktiga 16 muudetakse määruse § 10 lõiget 4. Osakaalu ja piirmäärade muudatuste eesmärk on kohandada meetme tingimusi vastavalt turu arengutele ja tootjate vajadustele. Eelnõu punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõige 5. Muudatuse eesmärk on lihtsustada toetuse määrade süsteemi. Kehtetuks tunnistamise tulemusel jäävad tagasimakse määradena kehtima kaks taset – 30% ja 40%. Senine regulatsioon sisaldab rohkem vaheastmeid, mis muutab meetme tingimused keerukamaks ja raskemini arusaadavaks, eelkõige rahvusvahelistele koostööpartneritele. Kahe selge määra kehtestamine muudab toetuse süsteemi läbipaistvamaks ja lihtsamini rakendatavaks. Muudatus aitab parandada meetme arusaadavust ning toetab Eesti kui filmitootmise sihtkoha konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Eelnõu punktiga 18 muudetakse määruse § 10 lõike 6 tagasimakse määra. Senine sõnastus nägi ette 30% tagasimakset, muudatuse kohaselt tõstetakse see 40 protsendile. Muudatuse eesmärki on kirjeldatud eelnõu seletuskirja sissejuhatavas osas ning see on kokkuvõtvalt plaan suurendada Eesti atraktiivsust filmitootmise sihtkohana ning kompenseerida kõrget hinnataset võrreldes naaberriikidega. Kõrgem tagasimakse aitab meelitada rohkem rahvusvahelisi projekte, toetades samal ajal kohaliku loomesektori arengut ning suurendades seeläbi majanduslikku ja turismialast tulu. Eelnõu punktiga 19 muudetakse määruse § 10 lõiget 7, mis käsitleb toetuse suurendamise võimalust väiksemate eelarvetega projektide puhul. Senise sõnastuse kohaselt võib toetuse andja suurendada toetuse osakaalu 25%ni ühe Eesti loomingulise töötaja kaasamisel ning 30%ni kahe või enama Eesti loomingulise töötaja kaasamisel. Muudatuse kohaselt võib toetuse andja suurendada toetuse osakaalu 40%ni, kui projekti on kaasatud vähemalt kaks Eesti loomingulist töötajat. Muudatuse eesmärk on tagada, et ka väiksemate eelarvetega projektid saavad saavutada maksimaalse 40% tagasimakse, kui kaasavad vähemalt kaks Eesti loomingulist töötajat. See toetab kohaliku loomesektori aktiivset osalust projektides, motiveerib loominguliste talentide kaasamist ning säilitab varasema süsteemi põhimõtte, kuid kohandab protsendi uue, kõrgema tagasimakse määra järgi. Eelnõu punktidega 20 ja 21 täiendatakse määruse § 10 lõike 8 punktides 1 ja 4 sätestatud loominguliste ametikohtade loetelu. Loetellu lisatakse kaskadööride koordinaator ning visuaalefektide režissöör. Muudatuse eesmärk on ajakohastada loominguliste ametikohtade loetelu vastavalt filmitööstuse arengutele. Kaasaegsetes audiovisuaalsetes projektides on kaskadööride ja visuaalefektide roll märkimisväärselt kasvanud ning nende valdkondade juhte käsitatakse võrdselt teiste loominguliste osakondade juhtidega. Kuna nimetatud ametikohtade kaasamine Eestist mõjutab toetuse määra kujunemist, on vajalik nende selgesõnaline nimetamine määruses. Muudatus aitab tagada, et meetme tingimused kajastavad tänapäevast tootmispraktikat ning toetavad laiemalt Eesti loominguliste spetsialistide kaasamist audiovisuaalsetesse projektidesse. Eelnõu punktiga 22 muudetakse määruse § 11 lõiget 5, millega pikendatakse vastamise tähtaega. Senise sõnastuse kohaselt on tähtaeg kuni viis tööpäeva, muudatuse kohaselt kuni kümme tööpäeva. Muudatuse eesmärk on anda taotlejale piisav aeg puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Praktikas on osutunud, et viiepäevane tähtaeg ei ole keerukamate ja mahukamate projektide puhul alati piisav, arvestades esitatavate dokumentide hulka ning vajadust kaasata erinevaid osapooli. Tähtaega pikendades tagatakse menetluse sujuvam kulg ja välditakse olukordi, kus taotlus jäetakse puuduste tõttu rahuldamata üksnes ebapiisava tähtaja tõttu. Muudatus aitab parandada menetluse kvaliteeti ning on taotlejate suhtes proportsionaalne. Eelnõu punktiga 23 täiendatakse määruse § 17 lõikega 11, milles sätestatakse, et toetuse saaja esitab vahearuande juhul, kui toetuse andja on sellise kohustuse taotluse rahuldamise otsuses sätestanud. Vahearuanne ei ole kohustuslik kõikidele projektidele. Senine sõnastus näeb ette, et toetuse saaja esitab vahe- ja lõpparuande määratud tähtaegadel, mis seab kohustuse igal juhul ka vahearuande esitamiseks. Uue sõnastuse järgi sõltub vahearuande esitamise kohustus taotluse rahuldamise otsusest, võimaldades vajadusel kokkuleppel aruande esitada. See muudab menetluse paindlikumaks ning vähendab taotlejate halduskoormust, säilitades samas toetuse järelevalve võimaluse. Eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse § 17 lõiget 7 punktiga 51, millega nähakse ette, et aruanne peab sisaldama informatsioonilistel eesmärkidel kasutamiseks vähemalt viit digitaalset fotot audiovisuaalse teose kohta ning partneri kinnituskirja nõusoleku kohta fotode kasutamiseks. Täienduse eesmärk on tagada, et toetuse andja saaks kasutada projekti audiovisuaalseid materjale informatsiooni- ja turunduslikel eesmärkidel. Lisaks logodele on vajalikud fotod, mis kajastavad teost ja mida saab avaldada vastavalt autori poolt antud nõusolekule ja määratud avaldamiskuupäeval. Praktikas on seni nende materjalide hankimine osutunud keeruliseks. Eelnõu punktiga 25 muudetakse määruse § 17 lõike 7 punkti 7 sõnastust. Muudatuse kohaselt peab aruanne sisaldama personalikulude tasumist, sealhulgas maksude tasumist tõendavaid dokumente. Praktikas on toetuse saajad ka seni esitanud personalikulude ja nendega seotud maksude tõendamiseks maksudeklaratsiooni (TSD) lisa 1 andmeid. Kuigi vastav nõue ei olnud määruses sõnaselgelt sätestatud, on see kujunenud väljakujunenud praktikaks personalikulude olemasolu ja maksude deklareerimise tõendamisel. Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla senise praktikaga ning täpsustatakse, et lisaks töötasu maksmisele peab olema võimalik tõendada ka maksude deklareerimist ja tasumist. See aitab tagada ühtse arusaama nõuetest ning vähendab tõlgendamisruumi nii toetuse saajate kui ka toetuse andja jaoks. Eelnõu punktiga 26 täiendatakse määruse § 19 punktiga 1¹ nõudega, et toetuse saaja kohustub tagama, et audiovisuaalse teose võtted algavad hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus projektid saavad toetuse, kuid võttesse ei lähe mitu aastat. Selline olukord takistab toetuse vahendite efektiivset planeerimist ja uute projektide rahastamist. Nõudega seatakse toetuse saajale kohustus alustada võtteid ühe aasta jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust. Kui võtteid ei alustata, võib toetuse andja otsuse kehtetuks tunnistada. See aitab tagada, et toetatud projektid viiakse ellu tõhusalt ja toetuse andmise eesmärk ja tulemus täidetud. Eelnõu punktiga 27 muudetakse määruse § 19 punkti 4 ebaõnnestunud sõnastust. Muudatuse eesmärk on parandada keelelist selgust ja loetavust, ilma et muutuks nõude sisu. Jätkuvalt on kohustus hoida projekti kulud ja tulud eraldi, et tagada toetuse nõuetekohane aruandlus ja läbipaistvus. Eelnõu punktiga 28 muudetakse määruse § 19 punkti 10. Senise sõnastuse kohaselt tuleb kasutada audiovisuaalse teose algus- ja/või lõputiitrites ainult Film Estonia logo. Uue sõnastuse kohaselt peab toetuse saaja tagama, et audiovisuaalse teose algus- ja/või lõputiitrites kasutatakse nii Film Estonia programmi logo kui ka Eesti Filmi Instituut logo. Lisaks tuleb toetuse nõude täitmise kontrollimiseks esitada enne teose avalikustamist link valminud teosest. Muudatuse eesmärk on selgelt fikseerida, et nii Film Estonia kui ka toetuse andja esinduslik logo oleks teoses nähtav ning tagada haldusorgani võimalus kontrollida nõuete täitmist enne avalikustamist. See aitab suurendada toetuse nähtavust ja tagada järelevalve läbipaistvuse. Eelnõu punktiga 29 muudetakse määruse § 23 lõiget 1, et kohaldada toetuse tagasinõudmise ja -maksmise korral riigieelarve seaduse §-i 55 ning § 551 lõikeid 1 ja 2. Muudatus on seotud riigieelarve seaduse 29. detsembril 2025 jõustunud muudatustega ning tagab, et määruse sätted on kooskõlas kehtiva seadusega ning kajastavad selgelt toetuse tagasinõudmise aluseid. Kuna määruse alusel antakse riigiabi, kohaldub toetuse tagasinõudmise ja -maksmisele ka konkurentsiseaduse § 42 regulatsioon. See tähendab, et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saaja poolt tagastada koos intressidega vastavalt konkurentsiseaduses kehtestatud korrale. Eelnõu punktiga 30 tunnistatakse määruse § 23 lõiked 3–14 kehtetuks. Muudatus tehakse seoses eelnõu seletuskirja punktis 29 kirjeldatud riigieelarve seaduse muudatuste jõustumisega, et tagada toetuse tagasinõudmise ja -maksmise regulatsiooni ühtlus ning kooskõla riigieelarve seaduse ja konkurentsiseadusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud selle rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on kirjeldatud seletuskirja sissejuhatavas osas ja punktis 2. Muudatused aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse paremale saavutamisele. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Eelnõuga muudetakse taotlejate ja toetuse saajate halduskoormust nii suurendavalt kui vähendavalt, kuid üldmõju on pigem vähendav. Halduskoormust suurendavad muudatused: eelarve ja rahastusplaani esitamine eurodes, 70% rahastuse tõendamine, ingliskeelsed kinnituskirjad kaasfinantseerijatelt, kinnituskiri autoriõiguste üleandmise kohta, personalikulude ja maksude tõendamine ning fotomaterjalide esitamine. Halduskoormust vähendavad muudatused: CV-de esitamise nõude kaotamine (piisab filmograafiast), lepingute asemel kinnituskirjade kasutamine, vahearuande esitamise paindlikkus, selgemad ja ühtlustatud nõuded ning toetuse määrade lihtsustamine. Samuti vähendavad selgitused ja ühtlustused tõlgendamisvajadust ja lisakoormust. Kokkuvõttes on halduskoormust suurendavad nõuded piiratud, samas kui halduskoormust vähendavad muudatused on laiapõhjalised, mistõttu eelnõu üldine mõju on halduskoormust vähendav. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Filmitööstuse Klaster MTÜ-le. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/26-0370 - Kultuuriministri 16. aprilli 2019. a määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ muutmise eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.04.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fa0c866a-362a-4f69-b92a-f8f44eb8ab1f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fa0c866a-362a-4f69-b92a-f8f44eb8ab1f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main