Kiri

Saatja: Rene Tammist <[email protected]> Saadetud: 10.01.2023 12:59 Adressaat: <"JM info Shared MB"> Koopia: Sandor Elias | TRINITI <[email protected]> Teema: Justiitsministeeriumi arvamus eelnõu 696 SE esitatud MKM-i muudatusettepanekule Manused: image001.png; Memo_eelnõu 696 SE EhS § 113(2) lg 4 muudatusettepanekust_2022 01 10.asice Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Justiitsministeeriumi põhimääruse p 9 kohaselt on ministeeriumi pädevuseks õigusloome alal muu hulgas põhiseaduslikkuse järelevalve ning p 10 järgi õigusloome koordineerimise alal seaduste eelnõude analüüs ja kooskõlastamine, nende kehtivale õigusele ning Euroopa Liidu õiguse nõuetele vastavuse kontrollimine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 30.12.2022 kirjaga nr 17-7/2022/7939-1 esitanud Riigikogu majanduskomisjonile ELTS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse (696SE) muudatusettepanekud. MKM-i ettepaneku kohaselt muudetaks muu hulgas EhS § 1132 lg 4 järgmiselt: „Kui riik esitab hoonestusloa taotluse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, siis samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused, mille osas ei ole avaldatud käesoleva seaduse §-s 1136 nimetatud teadet, tagastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (käesolevas jaos edaspidi pädev asutus) läbi vaatamata.“ OÜ Utilitas Wind on tellinud Advokaadibüroolt Triniti õigusliku analüüsi, mis leiab et MKM-i poolt EhS § 1132 lg-le 4 esitatud muudatusettepanek eirab PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtet ja ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeldu, korraldus- ja menetluspõhiõigust (PS § 14), riigivõimu omavoli keeldu (PS § 13 lg 2), ettevõtluspõhiõigust (PS § 31) ning nende kaudu ka riigivõimu (põhi)seadusliku teostamise nõuet (PS § 3). Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna 06.01.2022 analüüs eelnõu 430 SE menetluse raames rõhutas, et juba esitatud hoonestusloa taotluste esitajaid ei tohi uue regulatsiooniga tagantjärele halvemasse positsiooni asetada – MKM-i praeguse muudatusettepaneku kohaselt tekiks aga olukord, kus riik valib avatud menetluseta välja mõne juba varem esitatud hoonestusloa taotluse veekogu ala, kuhu esitada omapoolne hoonestusloa taotlus, mis justkui automaatselt tingiks varasema hoonestusloa taotluse tagastamise. Seega, kokkuvõttes ei ole MKM-i muudatusettepanek EhS § 1132 lg 4 põhiseadusega kooskõlas. Utilitas Wind palub Justiitsministeeriumil esitada oma arvamus eelnõu 696 menetlusse. Lugupidamisega, Rene Tammist Juhatuse liige/ Member of the Board OÜ Utilitas Wind Tel: +372 5649 0670 Maakri 19/1, 10145 Tallinn [email protected] Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means. MEMORANDUM Kellele: OÜ Utilitas Wind Kellelt: Sandor Elias, vandeadvokaat Kuupäev: 10.01.2023 Teema: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi muudatusettepanekust EhS § 113 2 lg-le 4 (eelnõu 696) 1. LÄHTEÜLESANNE 1.1 Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi („MKM“) poolt eelnõu 696 raames ehitusseadustiku (EhS) § 1132 lg-le 4 esitatud muudatusettepanek on põhiseaduspärane? 2. KOKKUVÕTE 2.1 MKM-i poolt EhS § 1132 lg-le 4 esitatud muudatusettepanek eirab põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtet ja ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeldu, korraldus- ja menetluspõhiõigust (PS § 14), riigivõimu omavoli keeldu (PS § 13 lg 2), ettevõtluspõhiõigust (PS § 31) ning nende kaudu ka riigivõimu (põhi)seadusliku teostamise nõuet (PS § 3). 2.2 Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna 06.01.2022 analüüs eelnõu 430 SE menetluse raames rõhutas, et juba esitatud hoonestusloa taotluste esitajaid ei tohi uue regulatsiooniga tagantjärele halvemasse positsiooni asetada – MKM-i praeguse muudatusettepaneku kohaselt tekiks aga olukord, kus riik valib avatud menetluseta välja mõne juba varem esitatud hoonestusloa taotluse veekogu ala, kuhu esitada omapoolne hoonestusloa taotlus, mis justkui automaatselt tingiks varasema hoonestusloa taotluse tagastamise. 3. ASJAOLUD Käesoleva analüüsi koostamisel on lähtutud järgmisest teabest: a) Utilitas Wind OÜ hoonestusloa taotlustest 3.1 Utilitas OÜ („Utilitas“) esitas 29.04.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile („TTJA“) hoonestusloa taotlused meretuulepargi rajamiseks muu hulgas Sõrve 1 ja Sõrve 2 aladele. TTJA 23.03.2022 kirja nr 16-7/20-06527-042 kohaselt käsitletakse Utilitas OÜ 29.04.2020 esitatud hoonestusloa taotluste Sõrve 1-2 menetluses taotlejana Utilitas Wind OÜ- d („Utilitas Wind“). Utilitas Wind ei ole pelgalt ainult kõnealuseid hoonestusloa taotlusi esitanud. Alates 29.04.2020 taotluste esitamisest on Utilitas Wind (ja Utilitas) vastavasse menetlusse hulganisti ressurssi panustanud. b) Riigi hoonestusloa taotlusest (ELWIND) 3.2 27.10.2022 avaldas MKM oma kodulehel pressiteate, mille kohaselt Eesti ja Läti meretuuleenergia ühisprojekti ELWIND-i sobilikumaks asukohaks Eesti merealal valiti  asukohavaliku eeluuringu põhjal Sõrve säärest läände jääv mereala. 1 3.3 Vabariigi Valitsuse 27.10.2022 kabinetinõupidamise päevakorra kohaselt arutati sama teemat (ühtegi regulatiivset tähendust omavat otsust Vabariigi Valitsus teadaolevalt siiski teinud ei ole).2 3.4 Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakenduse ning TTJA dokumendiregistri andmetel esitas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus („KIK“) MKM-i nimel 01.12.2022 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga ELWIND-i alal ja selle ühendamiseks veekaabeliiniga. ELWIND-i taotluse järgne avaliku veekogu koormatav ala ulatub muu hulgas suurele osale Sõrve 1 ja Sõrve 2 hoonestusloa taotluste aladest (jättes välja Eesti mereala planeeringu järgsed tuuleenergeetika reservalad). 3.5 KIK saatis 07.12.2022 TTJA-le kirja, millega võttis oma 01.12.2022 esitatud taotluse tagasi ning TTJA lõpetas 19.12.2022 kirja nr 16-7/22-17023-003 kohaselt hoonestusloa taotluse menetlemise. c) MKM-i muudatusettepanekust 3.6 MKM on 30.12.2022 kirjaga nr 17-7/2022/7939-1 esitanud Riigikogu majanduskomisjonile ELTS- i ja teiste seaduste muutmise seaduse (696SE) muudatusettepanekud. 3.7 MKM-i ettepaneku kohaselt muudetaks muu hulgas EhS § 113 2 lg 4 järgmiselt: „Kui riik esitab hoonestusloa taotluse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, siis samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused, mille osas ei ole avaldatud käesoleva seaduse §-s 1136 nimetatud teadet, tagastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (käesolevas jaos edaspidi pädev asutus) läbi vaatamata.“ 3.8 Hetkel kehtiv EhS § 1132 lg 4 sätestab, et pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused tagastab TTJA läbi vaatamata. 3.9 Seega tekiks vähemalt MKM-i tõlgenduse kohaselt olukord, kus pelgalt riigi hoonestusloa taotluse esitamise fakt tooks kaasa samale alale juba tänaseks (ehk ühtlasi enne MKM-i soovitud EhS § 1132 lg 4 muudatuse jõustumist) esitatud eraarendaja varasema hoonestusloa taotluse tagastamise (kui tema taotluse osas ei ole veel avalikustamise etappi jõutud). 3.10 Muudatusettepaneku põhjendusena viitab MKM esiteks 2030. aasta eesmärgile toota sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht ning johtuvale vajadusele arendada taastuvenergia tootmist võimalikult kiiresti. Teiseks leiab MKM, et riigil kui avamere omanikul on õigus oma vara valitseda ning leida ja ette valmistada ala, kuhu on võimalik meretuulepark püstitada. Kolmandaks selgitab MKM, tuginedes EhS § 113 2 lg-le 3, et riik korraldab hoonestusloa võõrandamiseks enampakkumise või valikpakkumise 18 kuu jooksul hoonestusloa andmisest arvates ning riigi poolt ettevalmistavate tegevuste tegemine annab osalejatele garantii ehitusloa taotlemise võimalikkuse kohta. 4. ÕIGUSLIK ANALÜÜS 4.1 Ehkki formaalselt puudutab MKM-i muudatusettepanek mistahes alale esitatavaid riigi hoonestusloa taotlusi, puudub mõistlik põhjus kahelda, et EhS § 113 2 lg 4 muudatuste jõustumise järel esitab riik (KIK MKM-i nimel) taas ELWIND-i meretuulepargi hoonestusloa taotluse, mille ala hõlmab Utilitas Windi 29.04.2020 esitatud Sõrve 1-2 hoonestusloa taotluste 1 https://www.mkm.ee/uudised/selgus-eesti-lati-meretuulepargi-uhisprojekti-asukoht 2 https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-kabinetinoupidamise-paevakord-27-oktoober-2022 2[7]  järgset mereala – ELWIND-i ala on ju avaliku kommunikatsiooni kohaselt välja valitud. 4.2 Samas on MKM-i muudatusettepanek EhS § 1132 lg-le 4 igal juhul PS-iga vastuolus ja ka sisuliselt põhjendamatu. Selgitan alljärgnevalt põhjalikumalt. a) MKM-i muudatusettepanek EhS § 1132 lg-le 4 on vastuolus PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte ja ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeluga, kuna sätestaks ka juba tänaseks esitatud hoonestusloa taotluste osas tagantjärele täiendava tagastamise aluse riigi (hiljem) esitatud hoonestusloa taotluse tõttu. 4.3 PS § 10 sätestab õiguspärase ootuse põhimõtte, mille üheks osaks on ka ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld.3 4.4 EhS 12. peatüki 3. jao („Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“) sätted (sh kõnealune EhS § 1132 lg 4) põhinevad eelnõul 430 SE ning jõustusid 07.05.2022. 4.5 Samuti eelnõuga 430 SE vastu võetud EhSRS § 251 lg 1 kohaselt menetletakse alates 25.05.2017 kuni EhS 12. peatüki 3. jao jõustumiseni (07.05.2022) esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja materiaalõiguse normide (ehk VeeS-i) kohaselt, välja arvatud juhul, kui EhSRS §-s 251 on sätestatud teisiti. 4.6 Oluline on siinkohal avada EhSRS § 251 sõnastuse kujunemise tausta eelnõu 430 SE menetluses. 4.7 Nimelt, eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirja lk 27 on selgitatud, et muu hulgas otsustatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt hoonestusloa menetluse algatamine või sellest keeldumine. 4.8 MKM-i 18.11.2021 kirjaga nr 2-2/21-0352/6824 eelnõule 430 SE esitatud muudatusettepaneku kohaselt sooviti EhSRS § 251 lg-s 2 sätestada, et juba alates 25.05.2017 esitatud hoonestusloa taotlusele kohaldataks EhS 12. peatüki 3. jao sätteid. Teisisõnu – eelnõu 430 SE alusel jõustunud hoonestuslubade regulatsiooni muudatused kohaldunuks MKM-i 18.11.2021 ettepaneku järgi ka juba varem esitatud hoonestusloa taotlustele. 4.9 Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna 06.01.2022 analüüsi „Arvamus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) puudutavate küsimuste kohta“ kohaselt ei ole ebasoodsa tagasiulatuva jõu keeldu silmas pidades „lubatav EhS 12. peatüki 3. jao sätete kohaldamine hoonestuslubade taotlustele, mis esitati enne EhS 12. peatüki 3. jao sätete jõustumist“, ja „vaidlusalune säte on PS §-st 10 tuleneva tagasiulatuva mõju keelu ning HÕNTE § 14 lg-ga 4 vastuolus, puudub vajadus sätte õigusselguse hindamiseks.“ 4.10 Riigikogu majanduskomisjoni 24.01.2022 istungi protokollis on märgitud: „Esiteks on eelnõus sees vastuolu põhiseadusega, mida turuosalised on ka veenvalt välja toonud. Lisaks on nad öelnud, et kui sellisel kujul eelnõu seadustatakse, siis see toob kaasa mitmeaastased kohtuvaidlused ja seoses sellega tuuleenergia arengu peatumise Eestis mitmeks aastaks. Kõik investeeringud ja aasta netotulud tuuleparkides on väga suured, mistõttu on seda ka huvid ning võib tõesti ette näha vaidlusi. MKM on lubanud saata Riigikogu majanduskomisjonile ministri allkirjaga lahenduse sellele konkreetsele probleemile. MKM peab analüüsima, kuidas enne 430 SE jõustumist algatatud hoonestusloa menetlused kavatsetakse menetleda peale 430 SE vastu võtmist.“ 3 Ü.Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, § 10, p 49-50. 3[7] 4.11 MKM esitas 23.02.2022 kirjaga nr 2-1/2022/1490 omakorda EhSRS § 251 uue muudatusettepaneku. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt kohaldatakse „osasid eelnõuga ehitusseadustikku lisatavatest normidest edasiulatuvalt ka pooleli olevate menetluste suhtes, mida muus osas menetletakse uue seaduse vastuvõtmise hetkel kehtiva veeseaduse (VeeS) redaktsiooni alusel /---/“. Samas selgituses on täpsustatud: „Pooleliolevateks hoonestuslubade taotlusteks loetakse need taotlused, mis on esitatud pädevale asutusele alates 25. maist 2017. a. kuni ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni, kuid mille suhtes ei ole toimunud avalikustamist ega taotluste edasist menetlemist ning uueks hoonestusloa taotluseks loetakse taotlust, mis esitatakse pärast ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist.“ 4.12 MKM-i 23.02.2022 muudatusettepaneku järgse EhSRS § 251 lg 2-6 kohaselt kohaldataksegi teatud EhS-i sätteid enne 07.05.2022 esitatud „pooleliolevate“ hoonestusloa taotluste suhtes (mille puhul ei ole veel toimunud avalikustamist ega taotluste edasist menetlemist). Muudatusettepaneku selgituses on läbivalt põhjendatud, et konkreetsete sätete puhul ei olevat tegemist ebasoodsa tagasiulatuva mõjuga hoonestusloa taotluste esitajatele. 4.13 Riigikogu majanduskomisjoni 08.03.2022 istungi protokolli kohaselt on MKM-i esindaja eelnõu 430 SE kohta selgitanud: „Etteulatuvalt on võimalik muuta hoonestusloa taotluse menetlemisele kehtivaid reegleid, samuti on võimalik selliseid reegleid kohaldada pooleliolevates menetlustes, kui sellega ei avaldata taotleja õigustele ebasoodsat mõju.“ 4.14 Riigikogu majanduskomisjon toetas 17.03.2022 istungi protokolli kohaselt MKM-i eelviidatud muudatusettepanekut ning EhSRS § 251 jõustus samas sõnastuses 07.05.2022. 4.15 Seega on eelnõu 430 SE menetluse käigus jõutud (nii Riigikogu kui MKM-i poolt) õiguslikule järeldusele, et pooleliolevate hoonestusloa taotluste menetlustele ei või uut regulatsiooni ebasoodsalt tagasiulatuvalt rakendada. 4.16 MKM-i eelnõu 696 muudatusettepanek EhS § 113 2 lg-le 4 rikub aga nüüd jälle eeltoodud põhiseaduslikku printsiipi oluliselt. 4.17 Nimelt, MKM muudatusettepaneku kohaselt puudub vaidlus, et isegi alates 07.05.2022 kehtiv EhS § 1132 lg 4 annab aluse üksnes nende hoonestusloa taotluste läbi vaatamata tagastamiseks, mis on esitatud pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale veekogu alale.4 4.18 Enne 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotlustele kehtivas VeeS-i 8. peatüki 3. jaos ei ole aga sätestatud riigi hoonestusloa taotluse esitamise võimalustki, rääkimata samale alale esitatud hoonestusloa taotluste läbi vaatamata tagastamise alusest. 4.19 VeeS § 221 lg-tes 1-2 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused ei anna võimalust jätta TTJA-l hoonestusloa menetlus algatamata põhjendusel, et hoonestusloa taotlusega samale veekogu alale on (hiljem) esitanud hoonestusloa taotluse riik. 4.20 MKM-i muudatusettepanek EhS § 1132 lg-le 4 kohalduks aga vähemalt MKM-i tõlgenduse järgi kõigile juba varem, sh ka enne 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotlustele. 4.21 Seega, MKM-i ettepanek oleks esmasele hoonestusloa taotlejale selgelt tagasiulatuva ebasoodsa mõjuga, kuna tema tänaseks juba esitatud hoonestusloa taotlus tagastataks alusel, mida hoonestusloa taotluse esitamise hetkel kehtinud õigus ette ei näinud ega näe. 4 Kehtiv EhS ei anna sõnastuse ega eelnõu 430 SE materjalide kohaselt riigile õiguslikku alust esitada konkureeriv/täiendav hoonestusloa taotlus juba varem mõne arendaja poolt esitatud hoonestusloa taotluse järgsele veekogu aladele, eriti kui esmane hoonestusloa taotlus on esitatud enne EhS § 1132 jõustumist ehk enne 07.05.2022. 4[7]  Järelikult on MKM-i ettepanek PS §-ga 10 vastuolus. b) MKM-i muudatusettepanek EhS § 1132 lg-le 4 rikub PS §-st 14 tulenevat põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Riigi esitatud hoonestusloa taotluse tõttu varasema hoonestusloa taotluse tagastamine oleks juba olemuslikult õigusvastane. 4.22 PS § 14 sätestatud põhiõigus korraldusele ja menetlusele annab muu hulgas õiguse nõuda osalemist menetluses subjektina.5 4.23 Juhul, kui riigi esitatav hoonestusloa taotlus tähendaks samale veekogu alale varem esitatud hoonestusloa taotluse tagastamist või hoonestusloa menetluse algatamata jätmist, tekiks ilmselgelt PS § 14 rikkuv olukord. 4.24 Nimelt, nn ELWIND-i ala on välja valitud asukohavaliku eeluuringu, mitte mõnesuguse avaliku menetluse alusel, kus oleks muu hulgas kaalutud hoonestusloa taotluse esitanud arendajate õigusi ja huve. 4.25 PS §-ga 14 oleks vastuolus tulemus, kus riik valib avatud menetluseta välja mõne juba esitatud hoonestusloa taotluse järgse veekogu ala, kuhu esitada omapoolne hoonestusloa taotlus, mis omakorda justkui automaatselt välistaks varasema hoonestusloa taotluse alusel menetluse algatamise. 4.26 Seega, MKM-i ettepanek tekitaks olukorra, kus igasuguse avatud menetluseta otsustatud riigi hoonestusloa taotluse esitamine (ala valik) tähendaks samale alale varem esitatud hoonestusloa taotluse tagastamist. Järelikult on MKM-i ettepanek PS §-ga 14 vastuolus. c) MKM-i muudatusettepanekut EhS § 1132 lg-le 4 ei muuda põhiseaduspäraseks asjaolu, et avalikud veekogud kuuluvad riigile ega ka lubadus, et riik korraldab hoonestusloa võõrandamise enam- või valikpakkumisel pärast hoonestusloa andmist. Hoonestusloa taotluse esitanud arendajal on vähemalt PS §-dest 3, 10, 13, 14 ja 31 tulenev õigus nõuda kohast ja põhiseaduspärast menetlust. 4.27 Avalikud veekogud kuuluvad tõepoolest riigile. Samuti on tõsi, et EhS § 113 2 lg 2 kohaselt korraldab riik hoonestusloa võõrandamiseks enampakkumise või valikpakkumise 18 kuu jooksul hoonestusloa andmisest arvates. 4.28 Eeltoodu ei saa aga olla aluseks Utilitas Windi õiguste piiramisele. Hoonestusloa taotluse esitanud arendajal (sh Utilitas Windil) on vaieldamatult õigus nõuda, et tema esitatud hoonestusloa taotlusi menetletaks kehtiva õiguse kohaselt ning kohalduvaid õigusakte ei muudetaks tagantjärele põhiseadusvastaselt ebasoodsamaks. 4.29 Olen eespool selgitanud, et MKM-i soovitav muudatus EhS § 1132 lg-sse 4 on vastuolus PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte ja ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeluga, samuti PS § 14 järgse põhiõigusega korraldusele ja menetlusele. 4.30 Olukord, kus Utilitas Windi Sõrve 1 ja Sõrve 2 hoonestusloa taotlustele hakataks tagantjärele kohaldama ebasoodsamat regulatsiooni oleks lisaks vastuolus ka riigivõimu teostamise (põhi)seaduslikkuse nõudega (PS § 3), mis keelab samuti üldjuhul õiguse tagasiulatuva rakendamise6 ning riigivõimu omavoli keeluga (PS § 13 lg 2), mis nõuab muu hulgas riigivõimu 5 Ü.Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, § 14, p 32. 6 Ü.Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, § 3, p 15. 5[7]  teostamise ettearvatavust.7 4.31 PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduski kaitseb kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta. 8 Riigikohus on selgitanud, et ehkki isikul ei ole subjektiivset nõudeõigust riigi vara kasutamiseks oma ettevõtluse huvides, riivab ettevõtlusvabadust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega olukord, kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks seni kehtinud õigusliku raamistikuga võrreldes.9 4.32 Seega, olenemata hoonestusloa taotluse järgse koormatava ala kuulumisest riigile ja hoonestusloa hilisemast avalikust võõrandamisest, on hoonestusloa taotluse esitanud arendajal õigus nõuda, et tema taotlust menetletaks kohaselt ja põhiseaduspäraselt. MKM- i ettepanek EhS § 1132 lg-le 4 on eelviidatud põhimõtetega ehk ühtlasi ka PS §-dega 3, 10, 13, 14 ja 31 vastuolus. d) MKM-i muudatusettepanekut EhS § 1132 lg-le 4 ei õigusta selgitused taastuvenergia eesmärkide täitmise kohta. 4.33 Juba ainuüksi eelmistes punktides kirjeldatud põhjustel on MKM-i EhS § 1132 lg-le 4 esitatud muudatusettepanek PS-iga vastuolus. Samas ei oleks muudatus õigustatud taastuvenergia eesmärkide täitmise vajadusega, nagu muudatusettepaneku selgituses väidetakse. 4.34 Nimelt, 01.11.2022 jõustunud EnKS § 32 1 lg 1 kohaselt moodustab aastaks 2030 elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Riigikantselei „Taastuvenergia arendamise kiirendamise auditi“10 ptk 4.2.3 järgi on aga 100%-line taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 täidetav juba algatatud meretuuleparkide hoonestusloa menetlustega. 4.35 ELWIND-i projekti avaldatud ajakava kohaselt toimub tuulepargi käivitamine 2030+ 11 ehk ei ole seatud isegi eesmärki tingimata 2030. aastaks ELWIND-i tuulepargi käivitamiseni jõuda. Samuti ei ole eluliselt usutav, et riik suudaks uuringud läbi viia ning hoonestusloa andmise saavutada erasektori arendajast kiiremini – juba ainuüksi riigihangete ja muude avaliku võimu toimingutega seotud bürokraatia tekitab olulise ajalise mahajäämuse. 4.36 Seega – MKM-i muudatusettepanek EhS § 1132 lg-le 4 on lisaks vastuolule PS-ga ka sisuliselt põhjendamatu. e) Riik saab esitada meretuulepargi hoonestusloa taotluse avaliku veekogu alale, kuhu hoonestusloa taotlusi esitatud ei ole. 4.37 Kordame, et EhS ei anna riigile õiguslikku alust esitada konkureeriv/täiendav hoonestusloa taotlus juba varem mõne arendaja poolt esitatud hoonestusloa taotluse järgsele veekogu aladele. 4.38 Riigikogu majanduskomisjoni 17.03.2022 istungi protokolli kohaselt on eelnõu 430 SE järgse riigi hoonestusloa taotluse kontseptsiooni kohta samuti nenditud: „Kui tekib asukoht, et erasektor ei soovi teatud ala menetleda, siis riik peaks saama lähtuda oma strateegilistest huvidest ja 7 Ü.Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, § 13, p 34-36. 8 Ü.Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, § 13, p 31, p 7. 9 RKPJKo nr 3-4-1-27-13, p 44. 10 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia- arendamine?view_instance=0&current_page=1 11 https://elwindoffshore.eu/et/ 6[7]  parimast äranägemisest ning ise hoonestuslubasid menetleda.“ 4.39 Käesolevaks hetkeks on Eesti mereala planeeringu järgsed tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad tõepoolest juba esitatud hoonestusloa taotlustega või algatatud hoonestusloa menetlustega hõlmatud. Sama olukord on ka Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu järgsete tuuleenergeetika võimalike arenduspiirkondadega. 4.40 Juhul, kui riik soovinuks endale neil planeeringualadel mingi osa „broneerida“, pidanuks ta oma taotluse esitama varem. 4.41 EhS ega PS ei keelaks aga riigil esitada hoonestusloa taotlust merealale, kuhu (erasektori) arendajad hoonestusloa taotlusi esitanud ei ole. 4.42 Seega, kokkuvõttes on MKM-i muudatusettepanek EhS § 1132 lg-le 4 põhiseadusvastane ja ebavajalik. Täiendavate küsimuste korral palun võtke ühendust. Lugupidamisega Sandor Elias, vandeadvokaat 7[7]